Tere, head uut aastat, armas rahvas. Tere. Tere ja head uut aastat. 2021, selle numbriga tuleb harjuda tänapäeval muidugi selliseid dokumente, mida tuleb käsitsi täita, on järjest vähem. Ma mäletan, vanasti oli, kui ikkagi oli. Kui tuli see uus aastanumber ette, siis jaanuar, veebruar kulus selle peale harjuda, kirjutada mitte 1978, näiteks vaid 1970 tulevadki meelde selliseid vanu armsaid aasta arved. Ausalt öeldes siiamaani ei ole suutnud ära harjuda sellise aasta arvuga, mis algab kahega 2000 või sul on kogu aeg tunne, et maakonna kirjutanud niisuguse numbreid ja ma olen nagu mingisuguses Isaac Asimovi raamatusse kirjutanud mingeid kosmoselennumingisuguseid aruanne need minu jaoks loomulikult numbrid on näiteks 1945, kui lõppes sõda 1917, kui oli revolutsioon 1970 sündisin mina. Õige algab ühe ja üheksaga, et need on muidugi veel varasemaid. Ma mäletan ka, et 1789 prantsuse revolutsioon ja aga niipeaaegu lei 2000 siis mul kõik need aastaarvud kuidagi läksid sassi. Ja see tundub nagu ebaloomulikke taas Tarv algab kahega 2000. No mis asi see on? Ja varsti on 3000 äkki? Ei jõua. Need olid ilusad, 1970 vat 1991 Eesti iseseisva ja seda kõik mul meeles, väga hästi see, need sellised 80 Moskva olümpiamänge, ma võin kõiki peast öelda. Kõikidelt 969 68, Mehhiko olümpiamängud, palun väga. Need numbrid on mul hästi peas. Aga selles mõttes, kas 2020 või 2021, seal ei ole enam minu jaoks, tead, mida see tähendab, ilmselt oled vanaks jäänud sõber, et mida vanemaks inimene saab, seda kirkamaks eredamaks muutuvad need noorpõlve aastaid. 17 ei ole minu noorpõlve Mehhiko. No siin. Copyymon hüppas kaheksa, 90 vot need on, need on asjad, millest ma räägime, aga nullindada on jah, selles mõttes muidugi elamegi nagu ulmejutus, et ongi täpselt nii, et see on see vana klassikaline anekdoot, mida, mida räägin takse ja mille tegutsemisaastal 1980 siis kaks või anekdoot on selline, et kuule, tead, et jah, et taastanud Kakseid, kuule üks sõber teisele, et kuule, sa ei usu praegu, mis, mis juhtub, et ma loen telefonist, et Brežnev on surnud. Et me elame kolme, kolm ühiskonnas, sest nendel aastatel, mida sa mainisid, nendel oleks olnud täiesti absurdne mõte, et keegi saab telefonist lugeda uudiste treeriva, surnud prees, ministriks elas aastatel, isegi kui ta oleks surnud, seda ei oleks saanud telefonist kaks suri küll majandusega telefonist lugeda seal midagi, telefon oli niisugune suur kobakas esikus juhtmega seina küljes, numbreid tuli valida niimoodi, et näpp villis. Teine tasand selles anekdoodis on ju ka see, et inimesel ei tundunud uskumatu see mitte see, et telefonis saab helistada, vaid see Brežnev võib-olla surelik. Aga see on teine asi ja ehkki see on nüüd kindlaks teha siiski oli. Aga, aga jah, niuksed, uus aasta on tulnud muidugi paljudele paljudele suure vaeva ja viletsus, aga ma näen seda ajalehte su ees. Et paljud paljud viljandased meenutavad aastat 2020, noh, ta oli küll koroona ja oli palju kannatusi, aga vähemalt Jaak Joala kuju ei laulnud Viljandi linna peale, et noh, et see on, sealt kasvavad suureks põlvkonnad, eks ole. Ja siis mõni vanem inimene räägib, et teate kunagi oli aeg, kui Viljandis oli vaikne. Mina mäletan seda aega veel, kui sa monstrumi sisend lähevad läbi, jah, tänases Sakalas, jah, tänases Sakalas on viienda jaanuari Sakalas on kandev lugu jälgedega linnale kingitud sammas häirib lauluga naabruskonna elanikke ja täpselt nii ongi, et, et pildil poseerivad Mati Karmin, Helir-Valdor Seeder ja siis üks soomlane, kes oma kodumaale juhe Harri Juhani Tanel oma kodumaale ta küll mingit laulvat püstitage, elab Viljandis ja kohe plaksti laulev koju püsti. Ja, ja siis ongi, kõik on hästi tore ja ma tean, et Tallinnast saabuvad Viljandisse noh, kõik, kes saavad lahkuda nii-öelda okupeeritud tsoonist või sellest keelualatsoonist kasume lähevad juba siit, kus komandanditund keegi. Ära jah, et põgenetakse ka Viljandisse, kus on igavesti mõnus ja tore elu. Tundub nii, aga turistidel on suvaliselt tagasi Joala monument üle linna ehk isendale, ta terroriseerib kohaliku pargisektorit, et kõik need, kes tulevad Tallinnast, teevad sellest pilti, vajutavad pedaali, mille peale tuleb laul unustada. Nad kuulavad seda, sest see on nii pikk ja tüütu lauljat, keegi jaksan lõpuni kuulata, tehakse pilt ära, minnakse lauljaga aru, Martin seal vist isegi peapedaalile vajutama. Et see lihtsalt töötab. Jah, ta laulab ja isegi mitte andurit ei ole, tal on liikumisandur. Et kui sa lähed hullu peaga, lähen sinna, siis võid panna, mina olen kuulnud. Ta on, nüüd ongi erinevaid arvamusi kuulata kogu aeg, sest kui liikumisandur oleks, siis oleks ju nagu võimalik seda kuju vaos hoida lihtsalt tema juures, kui mitte liikuda tõkked, panna tõkked välja, et keegi sinna liiga ligidale lähen koju laulma ja aga kohalikele inimeste, nendele, kes elavad selle asjanduse lähedal, on seal muidugi tõeline peavalu, et siin on üks Viljandi elanik, ongi rääkimata, päris õudne on see. Mul kunagi oli selline kogemus, kui ma veel õismäel elasin, et oli ilus suvesse tüüriv kevadpäev, pühapäev ja korraga. Oh õudust, Õismäe keskel on tiik ja seal on haljasala ja minu akna tavaliselt haljasala poole ilus vaikne, kevadel kevadine niuke suvine päev, aknad lahti, jõle mõnus olla. Korraga hakkab aknal esinema ansambel justament, vaatan aknast välja ja luiged on kõik meie sõbrad-tuttavad muudkui esinevad, kurat. Ja see oli Õismäe mingid päevad ja nad tegid üheseid, teravused. Noh. Ainult olid teised tegid tegid neli, et ma jumaldan ansamblit, justament, ma väga armastan ansamblit Jostavita, kuna ta elurajoonis ühinevad, see on karm. See on tõesti, kui antakse veel kontsert, sõber, sa näed aknast elavat artisti smart-ga lõpeb üks hetkelt, Jansa ja Lunge, Tom ja kõik peavad koju minema. Joala, homo kulus või kuidas seda Riversuse savist savist tehtud loole. Hullem on selle nivoole, see laulab kogu aeg. Ta, ta ei puhka mitte iialgi ja lisaks on ju ka valgusega kohtus valgusega nägin ta nägi välja nagu valgusfoor televiisoris näidata, värvusmuusika on võimas ja see on vist isegi läbi laul vist vaikiv öösel siiski. Joodik või ütleme jällegi mõni jaluta mööda juhuslikult see pealkiri tegelikult. Kuidas Pealkiri kõlaski sellel lool linnale kingitud sammas häirib lauluga naabruskonna elanikke on selle linnale kingitud sammas asendada saakski sõnaga joodik, et see on üsna tavaline joodik, häirib lauluga ümbruskonnas Perioodika ühel hetkel kustub ära. Ühel päeval tan, ühel õhtul tähista, laulab teine päev, tan, vaikjoomise ajal ta ka ei laula. Suu viina täis. Loodikute lärm on ta küll häiriv, aga ta on selline sporaadiline üks hetk, et nad vajuvad ju ära, nad kustuvad ära, need kukuvad ära. No see ongi nii, et Liis Luha huvitav sõna hakkas tulema luust ja lihast inimene, tahtsin öelda, on ikkagi see, kes on surelik, ta väsib, magab vahepeal, aga automaatmasin nemad ei maga. Nemad muudkui laulavad ja laulavad. Ja ma tõesti tõesti ei tea nüüd vaene Jaak Joala, millega ta sellise asja ära ära on teeninud, et nagu sa tsiteerisid vahepeal lugesid, et üks kohalik inimene, kes seal elavad, võrdleb Dante põrguga juba seda. Seal tõesti alles viies päev vis Trist katsugu viis aastat elada. Et mingi hetk tulevad need, kuidas need a'la masinal, õhk seal esiteks tõesti kellelgi võib katkeda kannatus, mis on tegelikult kurb, sest kui ta läheb selle masinaga arveid õiendama, siis ta saab vandalismi paragrahviga võib saada karistuse minema salaja salaja, siis hakkavad tulema terrorismiaktid, hakatakse sammast õhku laskma, hakatakse seda väärja Mäkerdama kruvisid välja keerama. Loogiline, tegelikult kõige ma ütlen, ütlen, kui seda ei ole võimalus kuidagi seaduslikul teel seda Asjedineerida, siis tegelikult tuleks lihtsalt nagu see vana hiina vanasõna. Kui istuda piisavalt kaua aega jõe ääres, siis ühel hetkel joal enam ei laula, ehk kuju laguneb niikuinii, seal on nii palju liikuvaid töötavaid osi seal lambid, seal trisüsteem, seal on andurid, seal on see plaadimängija, mis neid lugusid loobib, loobib kõlaritesse, seal on kõlarid. Seal on välja arvatud käed, mis kukuvad küljest, ühel hetkel peamis kukub sealt postamendist välja. Et see on see kuju, ütleme, et kui olla piisavalt ka näiteks me näeme seda, seda, selle kuju lagunemist, nagu Vabadussammas omal ajal lagunes. Meie siin see on, see on teatav lohutus, et samamoodi nagu kui Eesti okupeeriti, siis Õisu jääda ootama, et ükskord ta saab vabaks, niikuinii ta saigi ja aga väga pikalt ja väga paljud põlvkonnad ei ahvlased ära oodata ja vanemad inimesed ka Viljandis kahtlemata nad ei pruugi eladagi selle päevani, mil see kuju vaikib. Kuju võib katki minna hoopis teises suunas, kui sina arvad, et mitte ta jääb vaid vaid vastupidi, ta hakkab ka öösel laulu. Ei jäägi enam üldse vaka, et no purunemine võib olla väga erinev. Ja, ja tuled hakkavad praegu nüüd juba 40 vatised hakkavad särama 200 vatise seal peal, nii et sa iial ei või teadaolev logo on, see tegelikult ei tead. Ja siis need kolm inimest, kes on selle teinud ja ise seal läheduses ei ela, soomlane elab Soomemaal ja. Ka jumal teab kus. Et need on siis selle viljandlastele sellise nuhtluse kaela viin. Miks, millega Viljandi linn teeninud? Et ma vaatasin, aastavahetusel oli ju nii palju ilusaid selliseid retrokontsertidele, tele, teleteleviisorit vaatasin, väga ilus, Jaak Joala laulude kontsert oli, ma arvan näiteks need Viljandi, kes olid selle samba mõju välja, vahetasid kanalit, kui seal kontsert pihta hakkas, nüüd siis ka telekast veel kord täpselt samasid täitsa Tarmo Pihlap, ilusad laulud, et muusika on Pärne, kui ta tuleb soovitud ajal ja Sulle sobivas meeleolus, mitte nii, et, et mingisugused kolm tüüpi panevad mingi asja püsti siis kui elasin. Ma arvan, et karma üks kord maksab. Laadi, selles seederist tehakse endasse kuju, kus silmade asemel põlevad lambid ja suust käib väljas. Ma ei tea, mis asi. Isaseid, punane seeder, seedril on see mingi samba karma juba sellest ajast, kui ta hakkas mängima selle pensioni teise sambaga. Et see sellel vanamehel saab olema veel palju vett ja vilet, siis ütleme, et ta pääseb selle, ta mõtlesin, et tegi Viljandisse siukse jumalasamba, et kõik on, kõik on kena, ei ole. Ma arvan, et see seeder oma selle teise pensionisambaga Te menetleda ei saa seda kätte, kui ta kätte saab, siis on sealt maksud maha läinud ja siis on seal läinud veel mingisugused rahad ja ta jääb veel võlgneb riigile peale maksma elama vaesuses kliima, seda plekist kolakat. Lohutuseks kuulama. See on koht, kus oled, alati saab nagu väikest meelehead. Tõesti, tuju on tuksis ja kulm ongi protsessis lähed, istud selle kuju juurde ja siis koos sõbra soomlasega istuvad ja kuulavad Joala laule, see nüüd see ja see on ka halb pretsedent selles mõttes, et näiteks igas Eesti linnas see on üldse omaette teemat, Viljandiga reaalne seos on õhuke, õrned Ta on lihtsalt seal sündinud, elanud üheaastaseks saamiseni igas eesti linnas, igas Eesti linna linnaosas on sündinud mõni kuulus laulja elanud mõni kuulus laulja. Et näiteks kui ma hakkan mõtlema, et kui meil Kadriorus pandaks sihukseid sambaid ideena tundub väga tore, et paneme samba paneme samba, näiteks püssiansamblile psühhoterror, milles alistri keelab minule Fredilisekse samba, mis laulab Psychoterrorilaule näiteks ära maksa, riigi maksu ja ja muud muud toredad palad, mis on suurepärane. Kas oleks ilus mõte bannese Fredi aknal tänutäheks muusikule tänulikult kuuled, ehitavaskse sammumas, laulab ööd ja päevad selle muusika laul või siis ütleme paralleel kõrvaltänavas elab mul jälle Villu Tamme teha Villu Tamme ukse, ütleme tere, perestroika ja kollase liblika suvi ja teisi ja näiteks. Mis, mis laul see oli, kus öeldi, et sitamaja taga maas lebab Edgar Savisaar põiki Marju Lauristini vihal seal igavest villu laule? Muidugi, et kas me teeme siis viljule, sellises lähedal elab Stig Rästa, kas me teeme siis I Wanna Meet Bob Dylan plandule võiks jumal milline villu sammas võiks välja näha, et ta ei peaks olema selline sammas nagu Jaak Joala kuulutustele posti sarnanevaid villu. Sammas võiks välja näha nagu sidrun, miilitsaauto. Villu. Hiljutine seeslaga, seal seest kostab Villu laulu. Ja siis katusele on see vilt kur, helesinine vilkur, kraanlanerleb, kogu undab ja seest tuleb vilju, laule ja selline. Jah, selline ilus miilitsaauto, ära anna neile marmorist kallinna ja anna neile ei teinud, me oleme läinud väga libedale teele, sest praegu kusagil inimesed kuulavad ja see võiks teistele Kadriorus või, või, või siis meil parem näiteks seale Moskva kohviku ees. Seal oli juba vabadussammas niikuinii Kadriorus, ma tean, mis tuleks Kadrioru tuleks teha propelleri seal Kadrioru kuulsust staadionil toimus 80. propelleri kontsert, vaid sinna tuleks näha propelleri auks. Jällegi, millises autos olid väga propeller. Et üks üks Voskvate Villu mälestuseks või mitte, mälestuseks, aga kiituseks ja auks ja teine Sis Volkonskile propelleri kiituseks ja auks Kadrioru staadionil. Juba natuke sulle annab ka natukene sadanud lahtede, et suverehvid, mida tasuta ja Fredi ja auhind ausammas on krossil seal läheb, seda ma praegu pea jooksis kinni, seda ma ei oska välja mõelda, et selle, selle aga Vilen Künnap poolt selle tellida näiteks selle kujunduse õude Alex, aga väga ilus mõte, Muhu saare pudelikujuline näiteks ka ilus jääb, näiteks arvasid Muhu elanikud Muhu saare armastatud Ivo Linna, et kui Muhu kuskil Orissaare või kuhugi selline asi, mis laulab, aita mööda saata öö kikilips on kõige õudsem karistus, mis artistile saab osaks saada. Kui tema laule jäetakse nende vägisi inimestele toppima, hakkad seda artisti vihkama? Paraku küll jah. 11. reforme, mitte milleski süüdi. Vivalina nii armastatud lauljat, tema kuju võiks seal ikka hästi suur ka suure Tõllu, midagi sellist nagu maandatud Nõukogude palee tipuleerinud, mille peaulatus pilvedesse kisendab üle terve saare. Ja see võikski paista mandrile. Muu maal, Ivo Linna laulab, siis paistab mandrile ja, ja valges kitlis näitsik jäta siia käed, mis mul servi Kiilips. Ivalo laula nii palju veel, et jumal küll, ei ole mõtet ööseks seda seisma panna. Ööse ka võiks seda ilusat lusikas seal psühholoogilises mõttes on no näiteks on teada selline asi, et kui USA väed üritasid saada Daniel norieegaavegi selliseid diktaator, kes põgenes, põrke, keda nad tahtsid panamas kätte saada, kes põgenesid mingi neutraalse riigi saatkonda Saksa DV Ungarist siis ameeriklased piirasid selle saatkonna sisse ja selleks, et diktaatorid kätte saada, panin üles suured kõlarid ümber saatkonna hakkasid mängima AC DC plaadi Back in Black ööpäevad läbi vahetpidamata kuni siis noriega tuli välja, käed püsti, ei suutnud ruutu terav olla, aga kui järjest muusika mängib, lõpuks harjus sellega sellest kurdistud, sul tekib kinnitus. Aga kui sõidad, maga, mõtled, et oh täna nii hea, vaikne rahulik õhtu, heidan magama ja siis läheb üks saarlevi muhulane Ivo Linnakujust. Siia, ta virutab sulle järjekordselt mingisuguse näiteks kaelakee hääle ootamata öösel kell kolm. No see on veel hullem. Mina jätaks ta siiski inimeste enda algata, seda ta peaks kogu aeg järjest laulda ja, ja ja mina ei ole üldse kindel, et nüüd Viljandi Jaak Joala on ka selline nagu sina ütled, et ta liikumisanduri peale on, et ma usun, et ta laulab kaika jaagul, neid laule oli, mõtle, liikuv sander võib käima panna orav, rebane, et see personal, mingi inimene, pahatahtlik inimene lihtsalt naljaviluks kogu aeg paneb jala sinna lähedale ja siis jälle hakkab laulma. Et nii nagu need uksed avanevad, Nad ukse juurde oksendavad lahtega sisse ei lähegi. Õrn lollitada. Jaak laulab, aga keegi kuulab, laulmagi jookseb ise minema, kusjuures helistas ja päriselus, Jaak Joala polnud kunagi Jaak Joala esineb, park on tühi. Rakveres on rahvast täis. Ja, ja ta ei esinenud ka nii väikses pargis staadionitel ja ütleme, koht olekski staadionil, kui panna, siis panna, aga ei, ma ei, no mis ma ikka sellest räägime, et see on jah, selline Viljandi inimestest. Et see kuju, kui ta oleks sihuke vaikne, siis ta oleks naljakas kurioosum. Et vaata, tal on mingisugused blennid, siin üleval on üleval, on mingi, ma ei tea, kas see tähendab, tähistab nagu Jaak Joala sellist krooni, mina ei tea midagi imelikku, need on nagu siuksed rauast loorberi või ma ei tea, lepalehed asjad jahenenud, et kuidas selline vaikne koju siis ta oleks sihuke vaikne veidrus, et, et miks mitte ei, selles mõttes okei, et vaikne kuju. Üllatav, aga tore. Aga kui ta häälitseb ja laseb valgust ka, see on pärilikke hirmsaid makaronid, kolm inimest, seeder, avaldan ja Karmin küll karma hoolitseb teie eest ja ma soovitan istutada sinna metsviinapuid, mis mataks ta enda alla. Me veel näeme, mis meil täna muusikaline külaline meil kaugel Jaak Joala koju. Meil on küll muusikas Jaak Joalat väga innustusega lugusid, Jaak Joala repertuaaris on ja ma arvan, et kui mõni pahaaimamatu möödub Viljandi sambas, siis ootamatult hakata käima Jaak Joala versioon laulust leidimalanna mängijana leidis, pannakse mängima ja selle laulu autori Paul McCartney, kes veetis koroona pikka karantiini Suurbritannias ja selle karantiini all. Oh üllatus kõigi ja ilmselt ka enese üllatuseks valmistas uue plaadi. Meil on külas Boonakaatne Söör, Paul McCartney. Nojah, mingis mõttes on see ju ka sümboolne. Ma hakkasin praegu mõtlema, et me tähistame aastat 2021 ja meie esimene muusikaline küll on siis nüüd juba nii-öelda välisEuroopa Liidu välispiiri tagant Suurbritanniast nii-öelda vaba sõltumatu Suurbritannia alamSöör, Paul McCartney. Jäetav Tabarüütel praegu nüüd Suurbritannia suleti selles mõttes ka välja, sealt ei pääse sisse, tema juurde ka keegi ei pääse. Pubisse ei saa minna istuma kodus ja ainult tohib käia toidupoes apteegis, et olukord on praegu suusad, kehv. Kaarti ta tahaks näiteks minna vanale sõbrale ringkonnale küll, aga ta ei tohi. Et noh, kui läheb, siis, siis on kaks nädalat koos, hädab kuskilt loa ostma mingist kohalikust majavalitsusest, et vot nii on need olukord praegu vanasti rüütlid ratsutasid, kust tahtsid, nad tallasid talumeeste vilja, süütasid nende majasid põlema, tegid kuidas, kuidas meeldis, võitsid, neitsisid hobuse laudjale, viisid, kuhu tahtsid ja vaata nüüd istud kodus oma lossis. Kuskile liikuda ei tohi. Kurb, väga kurb. Ma vaatasin vana aasta esimene uue aasta esimesel päeval vaatasin Vahur Kersna saadet Sulev Nõmmikust mis oli väga tore, aga sellele eelnes Henn Põlluaasa väike sketš, et väga huvitav on, see peab ütlema küll, et huumoritase on langenud võrreldes Nõmmikuga. See põlluaasa esinemine jäi kahvatuks. Nalja sai vähem, eks ta oli, eks ta tahtis nagu seda Kärna Ärnit järele teha. Eks ta oli ka noh, ütleme eks tema outfit oli filmi kärna ärni moodi, natuke natuke teine, teine niisugune Läku Eedi. Kärna ärni kehastas sellist kavalat maamees, kellel silm oli veidi vidukil ja kes tegi igast neli 12 maksvaid veidraid asju, müüs äritsusega. Aga see Henn Põlluaas kehastab sihukest rumalat maalast. No aga Andrus Maran ka täna või nüüd neil päevil, kui, kui taaskord meil sinuga algas uus aasta väga rõõmsalt ja paljudel meist välja, siis Viljandi õnnetud inimesed algas uus aasta rõõmsalt, aga näiteks Jüri Ratas alustas ka uut aastat ilusasti, aga ei olnud midagi. Tuli aga jälle võtta ETK Nossaa teekond, laskuda põlvili lumes ja vabanda, vabandada ja koos temaga sammusid kanossasega Jüri Luik ja Urmas Reinsalu ja veel hulk rahvast ja kõik laskusid põlvili lumme ja vabandasid rumeenia rahva ees ja leedulast. Jah, seda küll jah ja aga, aga, aga meie Henn Põlluaas rääkisime, et tema otseselt kedagi nii väga solvanud, aga, aga ta siiski ärritas üles Vene Föderatsiooni, sest ta teatas, et osa Venemaa territooriumist kuulub Eestile jätkuvalt ja vererõhumuutusega päevaks. Ehitise siis Pihkva kuberner, kelle, kelle maad need konkreetselt on üks tema kallim, kallimad, kallimad. Põlisaadlimaad on need ja need siis Henn Põlluaas tahtsid, need on tema omad. No, mul tuleb alati selliseid asju, kuuled, siis tuleb meil ikkagi Mihhail Lotmani surematu artikkel, kus ta ütles, et ja et, et need need neljajalgsed sõbrad on, on küll sellised ja teistsugused, aga tuleb anda kaunud rumalamatel inimestel ennast riigi valitsemises teostada ja lubada neil esineda ka aktuaalses kaameras. Ta kajastus nende tegevusi, et et sellega me nii-öelda integreerima selliseid, meie väiksemaid vendi ja nad võib-olla õpivad ka tagajalgadel käima ja võtma ka mingisuguseid noh, ütleme nagu inimlikke samme põlistada, rääkis Mihhail Lotman. Õige jah, see oli seal, inimesed on väsinud, haritud valitseja, et väga hea, et on ka sellised lihtsamad inimesed, kes saavad siis nagu sõna võtta ja rääkida ja toimetada ja, ja nõnda edasi. Et sellest ajaloos on palju selliseid näiteid, et inimesed väsisid näiteks põlistest Saaridest ja siis sai ametisse valetamiitrid, kes olid tegevad lihtsast talupojasaastaga, tõsteti mõneks ajaks troonile, et ka nemad saaks valitsemist proovida. Või, või siis Ivan Julm pani korraks valitsema ühe suvaliselt Tarlase ja läks ise mõneks ajaks malli Utus kuraator. Valuutas kuraator, seal tema oli bridžijuht, aga mingisugune Tatari vürst ootamatult koogiti kuskilt välja pandi mõneks ajaks Saarisse, siis Ivan Julm ise jälgis eemalt, kuidas bojaalid käituvad, et kes liiga palju hakkasid sellele uuele tsaarile nagu kummarduse tegema, et need hiljem hukkad. No see on vene ajaloos väga kogenud mudelit, viimati rakendas seda ju Putin, kui ta pani mõneks ajaks enda asemel Medvedjev Jälgi, see jälgivad, mis toimub, mida nad teevad, välja hakkaski, peate, seda muide oli hakkas hakkas, aga see pull lõpetati kohe ära. Ja sellest kirjutab kirjutavaid, räägib David Vseviov Staliniga. Mõnikord staaril oli suvilas ja ei tulnud näiteks filmide läbivaatusele ja siis ülemkogu presiidium otsustas mingisuguse filmi läbi lasta ja otsustas valesti halest. Stalin küll otseselt nagu isegi ei keelanud seda film ära, aga siiski ütlesin. Ah et te saate minuta hakkama selle peale kõigil süda saapasääres. No Stalin on sekkunud ka eesti kultuuriellu, sellise klassikaline juhtum nelja 46. aasta romaanivõistlus, kus oli 47. Kui toimus esimene sõjajärgne romaanivõistlus, kogunes žürii väärsetest Nõukogude Eesti haritlastelt romaanivõistlusele laekus käsikirju, kui hakata mõtlema, siis juba iseenesest see materjal, mis sinna võid või saabuda, ütleme inimesed, kes olid üle elanud sõja, kes siis vene poole peal, kes saksa poole peal jumal teab, millega aega veetnud. Et nad leidsid siis selle vaba hetke, et istuda maha, kirjutataks romaan Laota Tallinnasse riikliku kirjastuse romaanivõistlusele, mis romaanid võisid küll olla ja milline võis olla inimeste hilisemal ajal, oli juba selge, milline peaks üks nõukoguderomaan olema, aga siis jõuab veel alles ju, kõik oli udune ja selle tõttu ühtegi esimest preemiat üldse auhindu välja antud romaanivõistlust kuulutati läbikukkunuks. Häda oh häda või, või ka õnne, et oli olemas selline Järvamaal lapsepõlve veetud kirjanik Hanslevereht kes oli avaldanud mingis venekeelses ajakirjas vene keeles jutustuse valgus, koordi ja seltsimees Stalin kuulis Moskvas, nagu ta kuuleb kõike, kuulis alati kõiki kulusid. Et Tallinnas olid seltsimehed maha maganud, sellise harukordse võimaluse auhinnati nii suurepäraselt. Rovaari, seltsimees Stalin ütles eesti seltsimeestele, et kuidas nii til romaanivõistlus ebaõnnestus seltsimees leeversi suurepärane teos, valgus koordis. Nojah, õige ju oligi väga suurepärane. Palju te seal, kus ta veetis oma lapsepõlve? Ta veetis Järvamaal mingis Koordi külas, oligi, sinna pandi ausammas, tema helendas trummi, lõi pasunat, puhus liberest, suri suhteliselt noorelt, et temast oleks saanud kindlasti väga uhke ausamba. Ma ei tea, kas Reberetist ausamaski tehtudki mul praegu nagu ei meenu. Et libista siiski suri natuke liiga hilja. Et selles mõttes, et oleks ta Stalini surnud, siis oleks tehtud ausammas, aga siis juba kuidagi tema kuulsus hakkas tuhmuma. Oleksime saanud sinna koordi külla ka väga ilusa ilus ausamba, et nõukogude ajal tõsi küll, ausambad ei Elendanud ja muusikat ja mängida, aga nad tihti purske näiteks vett. Et sealt oleks purskkaevu saanud, kui sageli käidi tõrvaga Mäkerdamas? Noh, seda tegid vandaalid. Seda juhtus ka, aga kui selliseid 47.-st romaanivõistlusest, siis tegelikult tõepoolest, milliseid romaane sinna võidi saata, mõni romaani kirjutamine ei ole ühepäevane töö, see on pikk töö. Et mõni alustas seda näiteks võib-olla saksa perioodil, ülistas Hitlerit, seda sai alles siis valmis ja no mis seal seda kõike kätte saada, aga eks ole. Ja mõni oli võib-olla Eesti vabariigi patsist oli veel juttu, näiteks oli nii pika vinnaga, kirjutan su terve sõja ja, ja samas siis muidugi tagalalood ja, ja mingid muud lood seal võis tõesti olla seinast seina, neid romaan. Segastel aegadel sündinud noh, umbes nagu Paul McCartney plaat, mis sündis ka koroonaviiruse ajal, eks ole, puhtast igavusest, mis ikka sõja ajal muud teed. Aga kas sa tahad, kas saata, kus me selle jutuga alustasime, hakkasime rääkima, tegime Põlluaasast ja Henn Põlluaas on pandud sellepärast nagu riigikogu etteotsa, et keegi et keegi on lihtsalt nagu korraks pannud ühe lolli, et vaadata, mis saab. Katse, katse, nagu sa ütlesid. Me elame tegelikult ju 20 kes see on niisugune, kes teeb siukseid katseid? Henn Põlluaasa ma ei tea, leevendada panna ja võtta, aga me elamegi kummalise ajal. Me ongi, telefonid, helisevad, suitsevad e-sigarettide internetis. Kuskil telefonis võid sa lugeda uudiseid, tähendab, me elamegi veidral ajal me elamegi väga kummalisel ajal, et suurkorporatsioonid olla, teevad Eestis väikseid katseid, Huawei. Lollima mõneks ajaks spiikriks ja vaadata, mis juhtub ja no näed, nüüd ta esineb juba esimene sketš oli ainult viis minutit kärna ärni alustas ka umbes samamoodi kämmeri alustas ikkagi paremini, et see, et sa mainisid Sulev Nõmmiku saadet, on väga tore, sest mina vaatasin seda ka seal hästi. Noh, ta on ikkagi terve ajastu ja mis, mis selle saatega koos kaasa tuli, aga, aga jah, see, et ma ikkagi ei võrdleks, et see on ei võrdleks. Praegune tase on väga kehv jah, et just nimelt et see oli, see oli, oli no millest me räägime, ta püüdis küll nalja teha. Ma ei tea, kas ta püüdis nalja teha, aga siukse sketšidest? Ei ma, Andrus, ma arvan, ta ei püüdnud nalja teha, ma arvan, et ta istus, oli ta ise kirjutanud mingisuguseid tekstikese, mida tema nõunikud, tal on nõunikud muide ka. Ja, ja ta seal on terve trobikond inimesi, kes istub, tegeleb Henn Põlluaasa nii-öelda arendamisega. Kas sa tead seda, et ükski ülemus ei taha, et nõunik oleks temast targem tegelikult peale? Nii et sa võid ise ette kujutada, mis seltskond seal kabinetis istub, seda kõnet ma arvan, lihviti jõuludest pääle juba tehti, seda kirjutati ümber mingeid sõnastusi, kogu aeg helistati. Kuule, paneks sinna ja asemel ning ja tõmbaks selle lause nagu kaheks osaks ja seda ma arvan, seda mätsutati edasi-tagasi, nagu selle kirja kõne mustandit saadeti, sinna küll parandati, täiustati mustandit, vaid harjutati keha keha harjata kehakeelt ja naeratada ja mis hetkel kätega teha. Nii ja naa. Oleks väga huvitav jällegi näha selle video tegemise musta materjali, mis sest, et neid videosid on. Aeg-ajalt lipsavad nad välja, kuidas tuntud riigijuhid on teinud salvestusi näiteks Leonid Brežnev. Youtube'i klipp, kuidas ta salvestas oma vist seitsme neljanda aasta uusaastaööl pöördumist, hakkas vahepeal naerma, panin sigareti põlema, hästi inimlik ja tore, et need tema päris esinemised polnud üldse nii lahedad, oli see nii-öelda meigin, kohv tüüpi sket olekski freesimist jätnud väga hea mulje, kui ta oleks esitanud oma uusaasta pöördumises, suits suus ja et ma arvan, et Põlluaasaga eriti. See on ju teada, et kui inimene satub kaamera ette, siis ta nii-öelda kangestub, läheb krampide, haarab esinemispalavik, ta hakkab kokutama, sõnad lähevad meil teks, jooksis ta nagunii Prompteri peal. Korduvalt takerdus, öeldi. Võtame veel korra, hakkame nüüd alguses võtame uuesti ja siis lõpuks. Ah, okei purgis. Et kui oli päev otsa pusitud, siis käib küll. Me lõikame selle kokkukate plaanide, katame ära. Kas sa arvad, et seal on midagi sarnast nagu kuulsas muusikalis minu veetlev leedi kus leidis lihtne mees ja siis temast tehti härrasmees, professor Higgins, treener Henn Põlluaas. Nad laulsid koos Hispaanias on hirmsad vihma noodete Henn Põlluaasalt võiks sõna alguseseks. Hobune ja heeringas, hernes, hobune, heeringas, hapukapsas, hapukapsas, enam. Pihkva jah, jäädi r, põriseksid, rasvasid kurbuse, teie teete, et see, see kaugeltki mitte jälle huumori valla, kuigi jah, liigitub tal libiseb huumorisahtlis ja kahjuks või, või meie rõõmuks ta ei ole, ta on selline lava lavastuskunst, on ta küll. Et ta see kategooria sattus jah, sinna ärni ette stardiriba noh, näha siis kuidas asju, oh, ärni. Kas sa kuulubki sinna äkki võib-olla Vahur meelega tegi sellise väikese sissejuhatuse, nagu ennevanasti oli enne siukseid, huvitavaid riime oli väike Nõukogude Eesti, praegu oli ka väike Nõukogude Eesti ja siis saade Sulev Nõmmik. Et ma arvan, et tänu sellele, et tulemus oli Nõmmiku saade, sai põlluaasa kõne erakordselt kõrge vaatajaskonna reitingutest telekal panna, mina nägin seda täpselt samamoodi ainult sel põhjusel, jah, ma panin teleka, kuid nende soo ja muidugi saada pihta värvid, läheks kontrastseks saadet vaadata, sest muidu oleks ilmselt ammu läinud kuskile, kes kööki süüa tegema või kuhugi ja midagi välja suitsetama või mis iganes, aga noh, kui on nagu teadmata, mida see ärni nüüd täpselt algab, siis kõik kogunevad ja kuulame selle Põlluaasa jutu ära, aga ärni oli alati niimoodi, et reklaamiklubi jõuga vaadata põhiliselt sellepärast, et lõpus tuli kärna ärni. Praegune muidugi reklaamiklubi kohta on väga erinevaid andmeid, sest et et see oli, kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, et ma ma mäletan, et ma olen näinud reklaamiklubi ja vaatasin seda igal õhtul. Milles täpselt seisnes kahel õhtul seda küll iga nädal talvise pühapäeva õhtuti eetris, et milles see täpselt seisnes, ansamblid esinesid südamele. Mäletan, et seal Anne Veski debüteeris aluga roosiaia, kuninganna sammalt täpselt meeles ja mäletan ka kärna ärni sketše Eino Baskinit, üht-teist veel. Aga mis see saade veel oli, seal olid mingid termiidifirmad, kes näitasid oma toodangut, et seal oli põllumäär ja salvrätid, mis nad teinud on ja siis ja siis oli ka moel nõuandeid näiteks seal siis no näiteks seal oli see legendaarne koht, kus nädalatel uuriksi pealuud mäletavad, et see oli üks ka ei olnud jõudnud müügile. Ei suutnud isegi kalmistule, et ta lihtsalt oli pealuu. Aga jah, niisugune saade oli jäigavat, et sama samasugune saatel ja tere hommikust, põllumehed, kus ka nagu räägiti, räägiti, lõpuks hakkas kärna ärni rääkimise pärast oodati sellepärast seda oodata. Samamoodi kas Henn Põlluaasa kannatati ära lihtsalt ja selle ärni teema juurde tulebki mainida seda, et kui sa hakkad tagantjärele mõtlema just just et kõik need raadio- ja teleajakirjanik, kes tegid oma meelsasti legendaarseid, suuri saateid ja, ja nõnda edasi siis kõik nad kleeppasid mingisuguste humoristide ülesastumiste juurde, mille, millesse suhtuti omal ajal väga kergemeelselt. Lastid, las las tuleb, las tuleb haigla või lastele Baskin või lask, luuka vibus või teevad mingi nalja, et meil on siin tegelikult tähtsad suured teemad argiasjust pühapäeval ja me siin menetleme poliitilised ja räägime Rail Balticust, räägime, kurat, ma ei tea, mis kuradi ma ei tea, millest veel. Aga tegelikult inimesed just ootavadki just nimelt selliseid asju, et see kõik muu voolab neil kõrvust mööda. Jahe näiteks Feliks Unduski kõik mäletavad põhiliselt seda Viglaga teadlased märgatavad käibki, milline karjäär, karjäär, aga noh, tegelikult nädalal Argyasest pühapäeval niisugune saade. Argiasjad olid, asjad ununevad pidulikumal hetkel raba Vahurile soovitan tõesti seda, et kui edaspidi seda nõmmikut näidata tingimata koos Henn Põlluaasa väikse sellise sissejuhatuse ja see on meie soov, jah, jah. Ja nüüd jälle Brexiti järgselt juba Brexiti järgselt inglise popmuusikat, söör, poome kraati. Aasta lõpus oli veel palju huvitavaid saadud ja ma nägin sind, kallis sõber, sa käisid nõial külas ja kas kartnud? Tähendab, kui meid viidi Rakvere ühe ühe maja juurde, sest minul on Rakveres mitu tuttavat, kõik need on seotud Rakvere teatriga või siis need ajakirjanikud ja ma arvasin, et ju keegi minu Rakveresõpradest on. Mõtlesin, et huvitav, huvitav, et kuidas minu mõni. Et kuidas nii suur uhke maja saab olla mõned minu tuttavad näitlejad või muidu lite Raadil, aga aga see, et tegu nõiaga, selgus alles, ütleme finaali absoluutselt väga ka sees ei olnud midagi, mis oleks nagu Visjad, ma ei tea, küüntest kübar või? Ma olen väga palju vaadanud Harry Potteri filme, ma kujutan ette, Ta umbes millised võlurite ja nõidade maja seest välja näevad, et seal töötavad, need koduhaldjad pühivad põrandat, siis on seal igasugused kummalised asjad, lendavad ringi, võlukepid vedelevad igal pool ja siis kas sa ei näinud, kas seal oli, kas ta oli nagu see Sliderinis või kriifinaris õppinud värvidest need asjad olid, kõik ei saa rääkida ka sellepärast, et ütleme, et seda saadet ei näinud seda, seda saadet saab vaadata ka internetist järele ja aga ma neid kohti vist ei näinud, et kas ta oli Gryffindori sideleni õppinud, oli hakata ega öise, ega kõiki asju nõid ei hakkagi välja laduma, sa oled mugu. No ma olen muga kina, Andrus, mina olengi sellepärast niivõrd põnev, et ma pole kunagi. Aga kes meie sõber Vaiksoo samuti arvas, et teda on mõne oma tuttava külase küll küll me murdsin pead, kes see võiks olla. Aga meil oli kambas tegelikult veel üks inimene, kellel on ekstrasensoorse võimed ja Anu Saagim, kes ise tegelikult minu arust oma nõiavõimeid ja Anu sai üsna pea aru, kelle kodus me oleme siin hämmastav, tegelt see on hämmastav talent, et see on, see on noh, ütleme. Meie Vaiksoo, käisime külmkapi kallal, pikutasime voodites, vaatasime, mis asju on, aga Anu vaatas pilte, vaatas kivikesi, vaatas vaatas riidekappi ja tema sai, tema sai üsna vihaselt arme nõia ja see oli väga põnev, sest me arme ja nõiaga kohtumine oli tegelikult. Ega nõid oli ära tehtud, natuke olen küll ära tehtud, selles mõttes päris sina, kui sa niimoodi rääkima sulanud, pandud ummista loits, et sa, sa ei mäleta täpselt ka neid asju seal õhtused, aga mäletan, et huvitav oli, väga põnev oli, natuke jube oli ka, kas Anu Saagim ja see nõid pidasid võitlust Sully keppidega sädelevaid asju, noh, sa ei mäleta midagi, seda see jäi. Et kumb kumma alistas. Väga põnev oli, väga põnev. Nägid seal ka mingeid üleloomulikke olendeid lohesid ja muide, kusjuures ma nägin seal väga suurt üleloomulikult suurt koera, muide, no see ei pruukinud esse koeral ega ma ei tea korraks animaag, inimene, kes suudab võtta koera kuju ja tuli nõia abikaasa, võlur ja see oli põnev ja väga põnev ja oi jumal, peaasi, et neid ära ei söödud. Tega nõiad ju ei söögi kedagi. Võib-olla ma arvan, et see nõikele meie, kellel külas käisime, tema ei söö inimesi eraga, ta. Ma arvan, et tal on võime tagada, suhtus meisse väga heatahtlikult ja ega ma muidugi ei tea, võib-olla ma tõesti olen seal Juhnjova loits osaliseks. Ega ma küllap ta võttis selle välja, mida sa seal näha ei tohtinud sinu peast, aga ei, väga selline, mida sa tohid mäletada ja mul oli küll, no kindlasti jah, et ma vaatasin suure huviga ja suure murega, et kas sa ikka pääset seal, et kas ta on just nimelt, et kui ta on Gryffindori nõid hariduse saanud Scania tahtlikega sidemeid, mis on kurja, ei tema kuri, kurjad neid ikka ja noh, siis on hea ta kuri, kurjad on võib-olla need, kes need seal veel on. Need? Voldemorti teenrite ja tema, tema, tema tema on, ei tea, kas ta äkki Harry Potterit ka tunne? Ma ei taha midagi öelda, aga mulle ma ei taha nüüd midagi ja ei tohigi midagi öelda, aga mulle tundub, et nägin ühte väga tuttavat prillipaar ühel öökapil juhtida ühte väga huvitavat kaabut nägin nagis. Aga kui ma hiljem tahtsin kaabut vaadata, siis selgus, et neid kaabuti, neid elemente oli filmitud, aga need polnud jäänud filmi sõõramis kübar jah, et me ei olnud ainult filmilindile, et seal oli väga palju põnevaid asju, oli seal ma just eile õhtu vaatasin Ühte Harry Potteri filme, täna õhtul, kui ma koju lähen, saab jälle vaadata ribad. Terve see nädal saab, vaadati õhtul Harry Potteri filmi ja, ja garantii on näha, et kas see nõid kuskilt välja ilmub, äkki siis ma arvan kindlasti sealt välja. No kindlasti ta võiks ta seal koolis käis ikka, kus sa muidu haridusse saab. Niimoodi käivad keskritta. Ohja. Üks küsimus oli mul tegelikult veel ettevalmistatud sulle seoses talvega, vaid püüan seda meelde tuletada. Täpselt teada, tahtsin kiiresti tahtsid kindlasti hakata rääkima talve lume ja Otepääga seoses midagi laimavad, aga ma ei lase sellel teemal. Ei, ma tahtsin, ma tean küll, ma tahtsin, tegelikult ma tahtsin tänada sind või öelda, et nüüd me saame jõud ühendada. Et palju-palju aastaid olen ma seda saadet teinud ja alati ma räägin selle talvel seda, kuidas Robin lund kollaseks värvida, lõpuks saada teie ruupusega õla alla panna. Kadrioru kandi lume võtad enda Kadriorgu, Kadrioru kant on väga ilusasti kollaseks nagu sügisehtes vahtrapuu, et me teeme, no ütleme, rohusin veel väike noor, aga me anname oma parima, et niimoodi, et tänagi oleme värvinud mitu hektarit nagu suur maalritöö, et see noh, tead küll, et on vaja rohkem värvi, kuid rahvas tõstis lärmi. Kollaseks ja kollaseks, mis värvis pintsli ja aeg-ajalt poetame sinna sisse ka mõne pruuni tooni, aga selle me korjame ära ära korjata ja et nagu, kui sa värvid näiteks seinas, mõnikord jääb mõni pintsliga ja seinapealse tule väravat. Et ikka puhas kollane kuldkollane nagu päike selles mõttes, mida pimedam aeg on, nagu ta praegu on, et enne enne kui hakkab Bell päike kõrgemalt käima, siis on ju väga hästi, tseb päiksevalguse kuldne soojus ja koertest väikestest koertest. Koerad on päikesevalguse toojad. Kui päikest taevas ei ole, siis koerad toovad maa peale või noh, need võivad ka taevatähed olla. Isegi taevas, mood on nad rohkem, kus neid on nagu palju paljudes kohtades ja huvitavana tõestanud ja välja kuldset valgust küll see on küll jah, et see ja see koht, mida, mida nad värvivad, see mane mõnutesse muutubki puhtaks kullaks. Ta sulab ära. Kas sula? Sulale läheb, sest ta on jah, sulakuld või öelda, et mul on hea meel, et ravila rabi abiline veel seda, kui sa tahad veel lähemalt kuulda varem praegu see, me ei saa sellel teemal pikemalt peatuda, sest meie saate kuulajate hulgas on ka teiste loomade kasvatajaid. Ma lihtsalt ütlen seda, et Rufus käis juuksuri juures ja tal on nüüd selline soeng nagu tuntud režissööril Toomas Kirsile. Samasugune sama. Kas viiakse ka sinna, jäetakse paariks tunniks kirsi, viiakse sinna, katsutakse, ütle, mida tal tuleb. Noh, tähendab, see on see nagu seda tõugu loomakest, teil tuleb kitkuda kirss. Ma ujuda siis. Vanem suuremsonautzers, kes nautis raudselt. Kuuleme siis veel natuke törtsuke Söör, Paul McCartney laule ja. Jah, nii laulis inglise härrasmees. Ma saan aru, Martin, terites käimise saade jätkub, asja jätkub ja ma võin seda, kuidas ma saaks teha nii, et minu juurde ei tuldaks. Sa võid praegu minuga ju lolli mängida, see selles mõttes, et võib-olla näiteks sinuga oldakse juba kokku lepitud, et tuldakse sinu poole ja sa praegu püüad nii-öelda vett segada ja kusjuures, kui ma hakkan nüüd mõtlema, et kui sa korjasid ära seintelt käin mu juures see lausei, aga Andrus, tegelikult kui sa korjaksid ära oma näiteks väga isiklikud asjad, nimi peale nendeks oma pildid või oma laste pildid või ütleme selliseid, kus on näiteks peal pühendused armsale armsale Andrusele kohtumiselt lugejatega, Suur-Lähtru mõisas. Kui sügavale kappidesse tungita ikka päris sügavale ja seal ongi see trikk, et kui ikkagi. Ma näiteks arvan seda, et kui maa paneksin oma kodus isiklikud asjad ära. Ja ütleme, fotod ja pildid, kui midagi seostada, siis sa tegelikult nagu ärkad võõras korteris peale mingit pidu ja sa ei saa aru, kus sa oled. Okei, Tallinnas on veel see värk, et sa vaatad aknast välja umbes aru, mis linnaosas sa oled. See on veel mõeldav. Kuigi, kui sa ärkad mingis anonüümses, linnud linnaosas, mis on nagu mida sa ei tunne mustamägi või, või, või, või ma ei tea. Kuid kui teid tuuakse ka teid tooda ju selles mõttes silmad kinni sinna, sellesse majja, kus sa ei tooda, jah, aga see, see oleks veel tiivim, kui toodaks tegelikult, et see oleks veel hullem kirstus, aga tõsi on see, et ega, ega et see kodudes käimist on kõvasti ja, ja et selleks ma võtsingi koera, et ei oleks minu kodus käinud, aga ega ma ei tea, seal asjad jääksid, tulevad võib-olla praegu tembutanud, sest et ma olen sinu kodus käinud küll, aga kui ma näiteks jah, kui mind vii sinna nii lahtiste silmis, et ma lähen pandakse, silmad tiirutaks ühe kohal. Eriti kui sa ei pääse mitte kogu korteris näiteks mingitesse baarituppa, ainult palun väga harva ega järva peldikusse ainult näiteks katse paslik ära arvata, kelle meeldid, kas sa oled ei, arvas no külla. Anu Saagim. Ära niisugune ei, see on väga ja. Ei jah, et ei, see on, see on, see on, see on suur, suur, suur, suur jah, see on. See on selles mõttes huvitav kogemus, et kui vähesest piisab, et muuta ruum täiesti tundmatuseni anonüümseks, et sai kusjuures. Me oleme käinud, ma võin sulle öelda inimeste juures, keda ma umbes tean. Aga ma ei arva iial kärata, elab seal. See on juba teada, et sina ei arva kunagi mitte midagi. Aga täitsa terversed kiskuda võõraid asja, teha külmkapp lahti, võtta, seal süüa, juua, seda kindlasti ei näidata. Kuidas? Tegelikult ja mis seal tegelikult vahepeal toimub, eks ole, külmkapp avatakse, sealt võetakse seal olema saladus ka. Selge jah, et see on väga huvitav, et ma pärast laastatud maa lõikema ei räägigi, mis seal juhtub, et, et kas me, kas me, kas me Anu ja Rauliga, kas me harva midagi ära ei arva, et see on väga põnev, et see on, see on põnev ja see sellega seoses mul tuleb meelde vene muinasjutt, tare-tareke, kus ka minu arust majja tungisid lõpuks uinak, rebane ja karu tegelikult majali mõeldud konnale ja hiirele, et ja need pildid, mis seal raamatus olid, olid ka sellised tilluke maja, kus korstnast ja aknast igalt poolt karu ja rebase hundikäpad ja muud asjad välja Ulada. Muinasjutt vaata, kas oli kolm varu, kus väike tüdruk sattus kellelegi karude koju ja see oli kolm Karulik kodunt. Tüdruk läks, mõtles, kelle majas on nimelt Arv sõi igal pool magad, kiskus, lõhkus siis ta ei arvanud ära ja et karude maja eest kartuleid koju ja tüdruk põgenes. Ta ilmselt kui nõid koju tuli, esistega põgenesid. Ei, me ei põgenenud, meil oli väga huvitav just meil ja kusjuures meil oligi väga huvitav, väga huvitav ja põnev ja väga hariv vestlus ja, ja, ja oligi, seda näidati ka. Ma sain kohe aru, et ma olen alustanud aastalt täiesti valesti, sest ma põletasin hoogsalt punaseid küünlaid igas toas. Ma sain aru saatest punast küünalde tohisse põletada. Kas ta tegigi, seal põlesid punased küünlad? Kümneid issand jumal, igal pool. Aga kas sa panid tähele, kes oli esimesena uut aastat soovis? No ma ei tea, kes mul seal kodus on naine või tütar kuulata, siis on hästi, sellepärast et mida, mida nõiaõpetusest tasuks tähele panna, oli see, et, et see, kes sulle uuel aastal esimesena head uut aastat soovib, see toob sulle kaasaga uue aastani. Ta laob oma probleemid sinu õlgadele või mitte ei loo probleemid, vaid on sinu sinu uue aasta nii-öelda põhiline tegelane. Aga televiisor, Kalev arvesse, et kui näiteks president või Marko Reikop igal juhul seda peast öelda, kas televiisor läheb lootusrikkalt? Sai uuritud nõia käest, et näiteks ütleme, et kui sa näed, et helistab, niisugune väga ebameeldiv inimene tahab uut aastat soovida. Et sa ei võta kõnet vastu, kas see aitab ja nõidust ei aita, vastamata kõned lähevad arvesse. Et seda õudselt peale passida, et mitte uut aastat veeta mõne väga ebameeldiv inimeste seltskonnas. Mul läks õnneks ei, no mis see seltskond aitab, kui vastamata arvesse lähevad, et siis lihtsalt ebameeldivad inimesed. Kell null null null üks hakkavad helistama paaniliselt igale poole küll vastu ei võta, aga ta ei peagi kaua laskma kutsuda, teeb vastamata kõne, alustab järgmist ja ta jõuab niimoodi hästi kiiresti ühe minuti jooksul umbes 30 kõnet. Kõhe teadmine, Andrus, seal on kõhe teadmine, sellepärast mina passisin peale kohe kodus soovisin uue aasta õnne ära ja võtsin ise kohe uuesti soovid osta ja rahu majas. Keegi peab ette jõudma sellest pahatahtlikest inimestest, kes hakkab vastamata kohe sellepärast üksi vastuvõtte, et alati tuleb ümbritseda meeldivate inimestega, kes siis ruttu venelasele ära soovima juures segaduste võis tekitada veel see, et nagu ma aru sain, Eesti televisioonil oli mingi aja lugeja nässus, et nad soovisid uue aasta ära, aga siis tuli mingi reklaame, oli veel mingisugune noh, ütleme, et nad soovisid uut aastatega astronoomile muuseas ka sassi, sellepärast et kõigepealt president soovis head uut aastat, ma mõtlesin, ongi haua. Aga siis hakkasin küll Reikop, kas reklaam jälle sisseseade taastada? Aga ütleme, et see on niisugune nibin-nabin värk, et sa pead peale passima, sa pead väga peale passima, et õigel ajal õige õiges, õigel ajahetkel võtta vastu uue aasta soov meeldivat inimestelt ise soovida. Ja, ja milline uus aasta, eks ole, venelased soovisid tund aega varem pead uut aastat ära. Et kus, kus seda lugeda. Maailm on nii keeruline ellu jääda, see on väga raske. Ja siis veel need punased küünlad hõival soolal, see on väga halb ja mul oli tõesti palju purjeid kuuse peale. Punase laual olid punased küünlad ja igal pool olid punased küünlad minema, varem ei räägita. Parem ei räägi, ma ei teadnud, peavoolu meedia vaikib, sellest tuleks panna, lavale tuleks kuulutused panna, ärge põletage punaseid küünlaid, teabe, no miks sa lihtsalt toodet, aga ma küsin su käest, miks, aga see on küsimus kogu Eesti peavoolu meediale, kirjutasin kurat artikleid, jumal teab, millest põhilistest ei räägita, peamegi rääkima, meie saaksime. Ja miks koroona on, ongi sellepärast et inimesed põletud punaseid küünla ja sealt tulebki üks õnnelik, kui lihtne oleks seda lõpetada epideemiat lihtsalt punased küünlad, kus müügilt ära korjata ainult valged ja ongi korras, korras, ja sellega me lõpetame siis oma selle aasta esimese saate, katsume siis aasta lõpuni välja vedada. Ja nii teemegi. Leela. Mida need häälda? Ja teen ta on ka ja väga. Ja käe läbi kaadria.