Tere ja aitäh, et olete Vikerraadioga. Toomas Tein on spordiarst, täpsemalt ortopeed, kelle sekkumine nõustamise või kirurginoaga on aidanud uuesti liikuma paljud inimesed, tiitlivõistluste medalivõitjad, nende hulgas. Tippsport on kompromiss tervisega, selgitab ta oma kogemusest ega pane pahaks, et poeg Tanel Tein ei venitanud elukutselise karjääri korvpallis pikemaks, kui see lõpuks kujunes. Ka isa mängis noores põlves korvpalli, kuni arstiõppe ülikoolis sundis peeglisse vaatama ja kriitiliselt hindama oma võimeid, millisele kaardile ikkagi panustada tasub. Tanel pole karjääri lõpetamise järel enam peale visanud, tegutseb reklaami- ja turundusmaailmas ning kasvatab abikaasaga kaksikutest poegi. Niisiis on saates külas isa ja poeg Toomas ja Tanel Tein kaasas lapse- ja nooruspõlve lood. Head kuulamist soovib saatejuht Sten Teppan. Tere tulemast vikerraadiosse, Toomas. Tere ja poeg Tanel on ka siin näha. Tere kaks meest, kelle nimed ütlevad spordirahvale mõndagi küll eri ajastutel, aga mis siis ala muide, on ju sama korvpall. Ja kui me sellest alustame, Tanel, siis kui sa mõtled oma tegemistele tagasi ning ühele tähtsale otsusele hakata päriselt leiba teeniva korvpalliga, siis kui palju seal taga oli ükskõik, kas sõnas või tegudes oma isa, kas need sündmused, millega tema omalajal seotud oli korvpalliväljakutel, mõjutasid kuidagi sinu eluteed või oleksid sündinud ka olenemata isa taustast? No vaevalt ma mäletan, mida ma kaheaastaselt nagu tahtsin teha, või mõttes oli, aga legendid räägivad, et kaheaastaselt veeti mind esimest korda võimlasse ehk siis isa trenni kaasa. Kuna ema vajas ka, ütleme, nii-öelda kodus või hingetõmbepausi, et et korvpalliga sai tehtud nii-öelda alguse päris varakult, aga professionaalseks tegemiseks tuleb arvestada ka seda, et ma olen sunnitud seitse, 78. Ehk siis nagu selline vene aeg veel nii-öelda või noh, et siis ka järgnevatel kümnetel aastatel väga sellist profinagu mõtet kellelegi väga peas ei olnud. Et see tuli ikkagi tunduvalt hiljem üldse selline asi, et korvpalli oli ikkagi alguses puhas hobirõõm, lust, sellised asjad ja kui ta lõpuks kujunes välja, et hobi eest hobi on võimalik muuta ka elukutseks, siis oli see suurepärane. Toomas, kuidas teie vaatate nendes valikutes, mis ta tegi, mis te arvate, kas te võtate sellised natukene enda peale kasvõi asjaolu tõttu, et poiss kunagi sai juba mudilasena korvpalliväljaku äärde veetud? Ma pean kohe ütlema seda, et me ei suunanud perekonnast kunagi kedagi Tanelit ei Laurit teist poissi. Aga Tanel, see on tõsi, et mööda kõndima hakkas ja tema esimene sõna oli pall, ütles üldse ta siis käis kaasas ja sellel ajal oli, mängisin ülikooli võistkonnas ja Kalevi duubli, see siis temaga käisime ülikooli selles vanas võimlas, mis seal oli ja Tanel oli seal kaasas. Ma ei tea, kas ta kahe aastaselt või pooleteise ta igatahes küllalt väikset oli ta kaasas kolm-neli korda nädalas olid trennid ja ütleme, kolm korda oli kaasas võttes arvesse teil endal korvpallitaust oli, siis ilmselt isas perekonnas üldisemalt ei tekkinud väga küsimust kas sekkuda kuidagi valikusse siis kui ta pani tõesti kõik panused ühele kaardile, see oli profisport, mis ei ole ilmtingimata lihtne leib, aga te olite tookord, ma eeldan ja oletan tema valiku taga igas mõttes? Kindlasti, nii moraalselt kui materiaalselt natuke esialgu toetasime teda Ameerikasse minek olija, see oli ainukene kord. Tal on oma elus, ma mäletan, et nagu sundinud, milleks keegi oli see, et me saatsime ta inglise keele kursustele. Aga noh, see oli selle jaoks, et ta sai sinna Ameerikasse minna ja teine asi mul endal olid Toifilidest vahetult enne seda tehtud. No see on, et mingi väliskursustele saada, noh, Toiffellidestori sellel hetkel vaja teha ja tema pidi igatseda tegema, sellest testist läbi saada, siis ta sai välismaa ülikooli, see oli selline 90.-te keskel alguse poole oli see nagu mast pidi tehtama. Käisime vist Riias seda tegime, käisime lille tegemise aeg ei olnud üpris selline huvitav värk, et ütleb, elasime natuke teises ajastus kui täna, et info liikunud kuhugi väljapoole minna, see oli hoopis teistsugune dimensioon, kui tänan. Võtavad, lähed võta passilad lennujaama või sulle hoopis teised võimalused, et siis oli vaja kuidagi ise selle nimel natuke rohkem pingutada küll. Alustan provokatsiooni. Kui ma mõtlen lähiminevikutähtedele, jääme siis kitsamalt korvpalli juurde, praegu. Siis Tanel saavutas vaieldamatult Eesti mängija kohta palju, tegi väga korraliku karjääri. Aga kõrvaltvaatajana ja see ei ole vist ainult minu arvamus, on tunne, et ta jättis küllaltki palju potentsiaalist realiseerimata. Kas isa nõustub sellega või lähedalseisjana, on teil oma arvamus, miks Tanel võib-olla kõige teravamat korvpalli tippu ikkagi ründama ei läinud, eelistas pigem siin kodus toimetamist, mis sest, et ta oli minu meelest väga hea ja väärt rohkemat ja ta on väärt rohkemat siiamaani, kui tal on praegu, aga Ta oli euroliigas, mängis Berliini Alba. Nii rootslane, rootslane, rootslane ja Moskva dünamo või ei näe, kui ükskõik ta käis mitmetes välismaa klubides mängis ja need olid sellised võimalused, mis tollel hetkel olid see jutt, Ta on, ma tean küll, kust see jutt tuli ja seda juttu puhus keegi üks korvpalli tuntud inimestest, et noh, näed, niukene võimekuseni ei viitsi trenni teha ja see oli niimoodi, mina arvan, et see oli põhjustatud sellest, Tanel oli väga aus ja vastas ükskord ühes intervjuus niimoodi, et peale korvpalli või midagi muud ka veel elus teha. Sellest hakkaski see jutt peale, et ta on nagu muidu ja ei viitsi ja ei taha. Mina ei saa seda küll öelda, et oleks Ludu ja ei viitsi ja nii ja naa. Ükski tippsportlase elu ei lähe lihtsalt. Tippsport on kompromiss tervisega. Mina tean seda öelda, et ma olen väga palju seid, sportlased opereerinud, aitanud, ravinud, nõua, nõustanud, igasugu trikke teinud. See oli tema otsus tippkarjääri vältel, ka oli tal ka küllaltki palju nihukesi vigastusi, haigestumisi, ma ei tea, mitu korda teda opereeritud on, aga ma arvan, et päris päris korduvalt. Nii et teie olete siis meditsiiniinimesena kindel, et see hind, mida tervisega tuleb maksta, ei ole seda väärt. Ma arvan, et igas relvadeta, mis on omad eesmärgid, mida eakamaks või vanemaks ma olen saanud näinud neid inimesi, kes minust tõid kümmekond aastat vanemad. Päris mitmed on minu noa alt läbi käinud. Kellega ma mängisin, keda pidasin vägani oma autoriteediks ja siis, kui nad olid 45 50 ja nad käivad täna liigese süste saamas ja kõike nii ja naa ja et see on küllaltki suur arvet. Tema otsus oli, see meena ei surunud peale tema otsas, tema tahtis nagu sportlastega kõigiga. Tema peab kohe homme trenni, saame homme mängija loodus ei võimalda seda. Rasedus käib üheksa kuud, siis käib üheksa kuud, ei saa kuue kuu pärast. Mina muidugi torkan vahele, et ma ei kasuta Tanel sinust rääkides sõnul Ludu või mis nad iganes olid. Minu jaoks paistab seal nii, et sul võib-olla kõige teravam ambitsioonikas tippspordis ennast teostada jäi ära. Mis selle põhjus on, saad sa ise öelda? Esiteks, kas sa oled nõus sellega või mis sa arvad, et kas spordis oleks võinud jõuda kaugemale aja, ütleme, et sa oleksid olnud korvpalliväljakul, Erki Nool ma mõtlengi, et kas oleks võinud jõuda kaugele kaugemale absoluutselt, et ma olen alati trennides ja eriti treenides näidanud, et asjad tulevad lihtsalt see on nagu nimelt, see on selline poosetamine, et näed, et noh, toon näiteks, et trenn algab, sa oled külmalt saali on ju, näed, kant viskab kõrval peale. Kandil kant, vaata korvi alla, võta kaks pallivad pealt külmalt ja vot see on selline nagu enesekindluse tekitamine ühes faasis. Aga ma võtan tagasi lapsepõlve, näiteks kui ma käisin trennis, trenn algab kuskil nelja-viie aeg ja kooli lõpeb näiteks seal 12 ajal siis ei olnud teist teed, kui juba ütleme ühes saali minna, loobiti peale, seal ei ole väga palju teisi. Kes veel seda teevad, sul ongi selline kirg, sa teed nagu midagi lisaks lapsena sa ei mõtle profikorvpalli veel teed mõned aastad hiljem sinna lisandus, kui ma hakkasin korvpallikoolist välja nagu minema vaatset, ohoo, et üks tüüp veel loobib sind poisipeaga. Pärast tuli välja, et see oli Merike Anderson, lihtsalt üks väike näidet ka tema tegi midagi sarnast, lihtsalt vabast ajast. Kui ma läksin edasi ülikooli, olid neil oma trennid nii-öelda mis oli siis hommikul õhtul on ju siis olid loengud ujula tänava hoones, samal ajal näiteks oligi Aarne Laos andis Kehakultuur lastele mingit siis korvpalli. Aga ma ka selle vaba aja nagu, mis seal loengute vahel hea meelega veetsin tegelikult vaadates, mida ta õpetab, kuidas jätab, ehk siis tegelikult oli olemas selline pidev huvi uusi asju nagu juurde saada. Ja siis edasi noortekoondistega, kui sa käid, lõpeb hooaega, ärasin aprill mai algavat suvelaagrid, kuskil algavad Eesti koondiste mängud, kogu aeg, sa oled nagu 12 kuud nagu rakkes, et ma selles ajas ei küll seda kohta, et kus oleks saanud väga palju veel teha midagi. Ja nüüd me jõuame kuskil sinna keskkooli puu ja me oleme ajas, kus ka Corballiliselt, ma arvan, et informatsiooni kättesaamine oli päris noh, mitte nii nagu täna jällegi ja sa tunned, et sa mängid mingis võistkonnas ja sa tegelikult teadlik tunnetatud treeneritel kahjuks ei ole anda sulle midagi juurde. Aga see ongi selline loogiline nagu, et kuidas sulle elus ka läheb, et kas sul tuleb õigel hetkel järgmine treener, et sa saad kogu aeg nagu seda hüppelauda nagu kasvatada. Ja ma arvan Tartus olles lihtsalt meil oli mingil hetkel nagu kiilusime kinni. Et tegelikult seda infot ja nagu seda uut värsket verd ei tulnud peale ja noh, kui sa oled, onju oma külas nii-öelda kuningas, siis paratamatult sul sul ei ole seda silmis põlevat sädet nii-öelda niipalju kedagi ära murda nii-öelda. Et kui sul on konkurents kõrvel kõrval pidevalt kasvab kaasas, siis sa saadki selles arengus edasi kõige ägedam aasta loomulikult korvpallis oli mul Euroliiga aasta, kus sa said mängida absoluutsete tippudega, sa pingutad seal, noh, see ongi kõik, Fainen ju. Et kahjuks ma järgmine aasta nagu euroliiga satsi ei saanud enam ja siis ma juba nagu vaatasin, et noh, et miks ei saa, onju, et see oligi nagu üks nagu murdemurde, nagu koht, kus selline noh, sa mängid välisliigas, sa mängid natuke teistsugust, teistsugust rolli, kui sa oled harjunud, onju, et selline mitte motivatsiooni seal üldse küsimus, vaid sa tahad nagu teha nagu oma asja ja nii-öelda kus seda teha ei saa, siis sa nii-öelda tuledki võib-olla Eestisse tagasi ennast otsima natuke rohkem kus sa saad jälle teha neid asju, mis sulle rõõmu pakuvad nagu enda mängustiilis ka ja kõik pisiasjad tegelikult määravad siis nagu sellise nagu tulevikku, et see ei ole individuaalsport, et sa nagu üksi noh, Erki Noole näide, et see on väga karm ala, et sa oled üksi kogu aeg treenima nii-öelda psühholoogiliselt väga tugev olema ebaõnnestumised üksi elama üks üle elama, et meeskonnaalal on sul ümberringi nagu toetav seltskond, et nendel ei ole nagu võrreldavad, et meeskonnaalal peab sul lihtsalt olema ka kuidagi see noh, õnnefaktorite kõike seda ka nagu juures. Et kindlasti oleks saanud teha paremini, aga mis ajahetkel see oli nii-öelda noh, see ongi selline küsimuse koht, mida me enam lahendada ei saa. Kahjuks. Tanel, sul on kodus kaks pisikest poega, nii umbes kolmeaastased nimedega Taaniel tugeva teega ja Raimond nagu Raimond Valgre Taaniel, Tina. Kõlab hästi. Kas Raimond ja Taaniel, mäletad sa, mis nende esimene sõna oli? Ega ometi pall? Ma valetan, kui midagi ütlen, et ma ei mäleta, mis seal oli öeldud ja mina nagu ei ole kuidagi sinna korvpalli juurde, neid absoluutselt praegu ei suunama see, et nad on nii väiksed praegu, et vanaema, vanaisa siin pigem ja, ja papad-mammad silmi suunavad, igale poole toovad mänguasju golfi mängima ja kõike, mida peab tegema, et ma jumala külma rahuga vaatan kõrvalt, et kui kaekule midagi aru hakkavad saama, mis ma ütlen, siis hakkame tegelema nendega. Läheme lapsepõlve ja meenutame neid aegu, kui teie toomas olite. Ani vanuses kaks, kolm neli, mis vanusest teie mälupildid algavad, olete mõelnud tagasi, mis teile tundub olevat päris esimene oma sealt aegade tagant? Ma elasin Roosi tänaval Tartus ja see oli niisugune maja, kus me elasime, puumaja oli seal ahjuküttega keskkütet ei olnud ja noh, talved olid head, enamus valgest ajast olime õues, mängisime Tivoki või ma ei mäleta, mida on ikkagi toonuga, seal oli põrvaja lõikatele seda käima motet käima lüüa või hommikul tee oli vaja Volgat käivitada, siis aeti vesi kuumaks ahju seal pliidi peal remondivesi sisse. Öösel tosooli ei olnud, sellel ajal ja hommiku mindi suure kümneliitrise, pange ka siis lahti mootorissisteks auto käima, ega põrber käis pallimisel mängisime peitust ka, nii nagu need käisid, noh selline aeg oli nii, aga koolis olid nagu suuremat pidupäevad olid need, kui külmapühadel kooli minema ei pidanud, aga tänava peal siis olid tänavat nii siledaks lükatud, et selle peal oli väga hea ooke mängida. Kas vildid jalas või mitte, muud ei olnudki midagi teha ja see oli väga hea aeg, õues sai olla, see oli kindel tegevus, pätiks ei läinud suitsu, ei tõmband meil oli. Lukin oli võimlemisõpetaja, seal oli vana poksimeister, et see nagu niux sportlasi hirmsat koolis hoidis. Ta oli vana jahimees ja siis, kui me käisime sealt surnuaiast või kuskilt korjasime, tammetõrusid seda oli ikka nii, et kes rohkem töine said tordiklassis ja kõike tegid mingeid sporti, näita pidas väga lugu ja nendele andis pallid kätte, ei käskinud seal üle kitse hüpata, väga palju, kõiki teisi, et noh, see oli nagu, ma ei oskaks öelda, stiimul oli, aga see meeldis mõlemale poolele, aga ta oli väga arusaaja inimene, niimoodi kui keegi midagi kellelegi, nagu oleks midagi halvasti ütlema, veel käsi tõusis, võttis turjast kinni, pani kindlat kätt ja sealsamas klassiruumi ees või seal võimles käskis siis teisel teisele anda, niipalju kui kellegil vaja oli. Kui te ütlete, et pätiks kätte näinud, siis kas võimalusi, muide selleks oli, või ahvatlusi ja minu klassist olid paar tükki niuksed, kes pidevalt olid, saadeti ära teise kooli Puiat, mis need olid nii raskesti kasvatatavaid, selle hulka, aga mul olid koolis ka hinded, olid neljad-viied ja ma olin küllaltki niukene, rahulik laps, kes tegi sport ja pahandust eriti ei teinud. Ma ei mäletagi väga palju, et mind oleks sakutatud sikutatud lapseeas väga palju, aga see oli kindlasti, ma tegin mingit pahandust, selles ei ole kahtlust, aga see oli loomupärane hääldus või tulenes kodusest olukorrast vanemate autoriteedist. Kuidas sündis kõik? Eks me selle vanaemaga elasime seal, ema läks vara tööle, õhtul kella 90 oli Poes oli müüa õhtu, kell üheksa tuli koju, noh, lapsed läksid juba tuttu siis ja hommik oli vaja kooli minna ja tavaline töölispereemast ütlesite, aga isa isa oli, kaevas kanalit sõja järgi. Kuskil seal Karjalas 40 950 tulite tagasi seal ja eks ta siis kibestunud natuke oli, aga ta oli nihukeses Tartu küttekontor oli niuke sellel ajal, mis, mis puid ja kõiksugu asju, seda oli peainsener seal, nii et laupäeva hommikul pühapäeva hommikud ärgu kodus ikka telefon oli, telefon ei olnud, siis ta ikka pidin minema, jalutas sinna küte kontorisse vaates, kas vagunid tulid, see oli kõige tähtsam üritusele vagunit tulevad või ei tule, sellest sõltus Tartu linna haiglate koolide, aitäh. Kui seda sütt ikka ei tulnud kuskilt, siis ei tulnd. Kui vagunid olid Venemaal kaduma läinud, siis ei tulnud nii, et see on nagu meelde jäänud, rohkem, aga noh, see oli see aeg ka veel, kus mul vanaisa ja vanaema ja vanatädid elasid veel kõike. Eks meid viidi suvel maikuu sai läbi, aeti pea paljaks, Kolmnurkne tukk, jäätiate onupoegadega, Lükati kõnnule, see on neli-viis kilomeetrit sealt Peipsi äärest Varnjast lükati sinnamaale kolm kuud suvel. Me niitsime notsudele süüa, aiadestsime lehma edasi ja karjatasime, näide. Kui see töö tehtud oli, siis me saime ise hullata, seal kolmnurkne tuk, no tehti ja tõenäoliselt oleks sakutada kuskilt. Kuidas sa veel niimoodi. Ja ikkagi oligi haaramise kahju. Ei tea, miks see oli, aga ma olen mõne pildi pealt näinud, et see nii aga mitte minule kõigest, see oli moes siis see oli moes sellel ajal, noh, ma just sõitsin siin paar päeva tagasi, tulin Narva mäelt alla, ütlesin, näed reedel, abikaasale näed, minu juuksur on alles veel siin, kus juuksuris käisin, kus paljaks aeti siis peretraditsioonidest või peretähtpäevadest osavõtmine, see oli nagu väga tähtis. Mõlemad ema ja isa väga lihtsate ametite esindajad. Erinevalt teist teevad hoopis teise raja, mis eeldas juba ülikooliharidust ja nii edasi, et kas see tuli kusagilt enda seest, oli see vanemate ootus või eeldused, poiss võtab midagi tõsisemat ette, pürgib kõrgemale või kuidas see välja võis näha, ma mõtlesin, et ma lähen ikkagi kõrgkooliga ega sinna Vene sõjaväkke ei viitsinud eriti minna ja siis, kui oleks kooli sisse saanud, oli sõjaväkke minek. Ja mul onupojad olid mehhaniseerimise epas, õppisid, tähendab kaks ja neli aastat vanemad ja mul endalgi oli äkki sinnapoole minna, küsis isa seda jätta see jama järgi, et mina arstiteaduskonda, siis ta ütles, et näed, aga spordimeditsiin nagu sporteri selles eas mulle suhteliselt hästi siis ma olin ka ikkagi Eesti koondise tasemel eesti mängija siin. Noortekoondises olin siis sobis nagu hirmus hästi. Konkurss oli küll jube tihe, aga sisse ma sain kuidagi võeti viis Eestist, viis Lätist viis Leedust ja siis 10 üle Venemaa kogu suure Venemaa. Et see konkurss oli suhteliselt tihe. Sisseastumiseksamid olid samasugused nagu kehakultuuri sisseastumiseksamid, pidid seal 100 meetrit ujuma ja kergejõustikku tegema ja kõik katsed, need, mis tegidki, nemad täpselt samasugused ja ei antud ka meile arstidele. Seal rahu sellel ajal tudengid olime, talvel oli käärikusest suusalaager, suvelaager ja riistvõimlemine oli pidet seal rõngastest kinni, maja Azarjani risti tegema, kangibel piru ehte tegema, et miskipärast olid seal õppekavad sellised. Pluss veel arstid, õpe ei teagi, kui palju või vähe seda vaja oli, aga kui me kasvatame sellist sõna nagu rangus andsite selleks põhjust, et mõned korrad olid, kui ikkagi õhtu oli vaja välja minna, ema isa arvasid, et selles, kas täna õhtul väga põhjust ei alati istu kodus nagu noh, siis me ikkagi lahendasime kõvema häälega ära, selle ikkagi sai nagu, et noh, sõna lõpuks, kellele mõnikord jäi mulle mõnikord ei tõenäoliselt neile minema, et neid, aga kui mulle ei olnud nagu erilisi piiranguid ei andnud, sest ega meil kooli. Ma olin tõenäoliselt suhteliselt hea laps, nagu tädigi rääkis, et kui ma lubasin kell 11 õhtul kodus olla, siis ma olin kolm minutit enne ühtist kodus. Õhtul liikus kõik kodune kasvatus või kuskil nii või naa. Et rangust ei olnud sellist saanudki rangust olla, nagu päeval ülikooli see pool vis olin trennis ja pool seitse õhtul kojusõitjana. Varsti sündisid juba Tanel ja Lauri ka meil siis on mul ülikooli ajal, et ega ma ei ütleks, et perekonnas oleks rangustunud. Tanel kui põhjalikke sinu kokkupuude on olnud vanaisa ja vanaemaga isapoolses räägime praegu vanaemaga isa-emaga ma ei ole kohtunud, tema läks varem lahkusid, kui ma teda naha sain 75 ja aga vanaisaga kõvasti, et ka meie jõudsime nii-öelda siis mitte küll sinna Kõllule välja, vaid nagu naelaverre oli siis vanaisa õde õed kolinud ja nagu talu talu nagu siis üles sättinud, kus kõik lehmad, sead, hobused, mis kanad on ja sinna kuulub ja seesama pere traditsioon, mida me nägime siis ühised nagu õhtu jõuluõhtud, onju, et kõik oli sinna nagunii-öelda üle, millest minu mälestused sellest kandist nagu pärit on ja need olid tõesti ägedad ajada, et kui sul siga tõmmatakse üles ja veri välja lastakse, siis oli see iga-aastane tavaline pilt Tallinna mida täna jälle lastele kahjuks näidata kuskil ei ole, on ju, vorsti tegemine oli nagu tavaline mõnus asi, ilma et meie seda oleks teinud, onju, aga noh, see, mis sinna vaatevälja jäi. Kuivõrd sa vanaisa enda mõjutajaks pead, on teil sellist kontakti või puudet olnud kunagi mis rollida elus mänginud on sinu jaoks selles tähenduses vanaisa poolt, et isa, isa poolt siis meenub selline kuidagi rahulikus rahulikkus, mis mingil hetkel siis noh, me ikkagi vennaga ja seal teistega seal krutskeid ikka tehti või nagu lapsed teevad, et siis selline konkreetne, käratas korraks nagu nii-öelda korraks käratused, mis jamate või kuidagi nii seda nagu oli, aga ta oli uskumatult nagu rahulik, mina mäletan, et väga hästi on meeles autoga naelaveresõidud meeletu aeg ja mis sinna kulus ja see väike bensiini lõhn selle vene auto juures ja need nahkistmed ja kõik noh see oleks nagu, mitte väga ammu olnud. Papa oli ka ikkagi väga tihti ka sinu mängudel võimlas seda kooli võimlas alati mitte ala ja ka ikkagi väga oli, ei, see on lehtid oli korvpallisaalis kohal, nii kui mina mängisin, siis kui hiljem Tanel mängis, siis ta oli nii noortemängudel või Lauri mängud olid siis tema ikka täitsa täitsa lasi võimlasse ikkagi uuris, kuna mäng on ja läks, istus seal ja juuda mingi naudingu või noh, mingi rahulolu sai sealt. Kuidas teie oma spordikarjääri meenutate, Toomas, kui palju jäi puudu sellest, et päriselt pannage siis panuseta spordikaardil, et valida see tee, kui lähedalt Eestis tipptasemel jõudsite korvpallis? Ma arvan, et neljakordne Eesti meister ütleb midagi meeste hulgas ja noorte hulgas ka. Aga meistritiitel tuli ikkagi siis olid, mängisin kooskõlas, olid Tammiste, Krikun, Lentsius, Ilvestiks noh, need olid Kalevi mehed, kes olid, aga ma päris pingi kapten ka ja ma ikkagi oli mängus ka ikkagi seal sees. Aga siis sellel ajal oli ka nii, et need päris kalevi omad ei osalenud, terve hooaeg. Siis me mängisime oma nende tudengitega, seda mängisime mingi osa siis mingis lõpu hetkel tulid need kalevimehed sinna finaalturniirile juurde sellel hetkel, aga noh jah, arstiteaduskonnas, see oli nagu prioriteedi küsimus, oleks ma läinud kuhugi kehakultuuri või mujale, aga arstiteaduskonnas ei ole päris võimalust, siis ma oleks pidanud loobuma arstiõppest. Aga ma ei olnud väga kindel, et kas ma olen nii võimekas ja kas selles eas Eesti tasandil ma olin niukene, mingil määral mängumees, ütleme ega ma muidu ei oleks seal 20 aastat meistriliigat mänginud. Ja siis abikaasa keelas ära, kuna poeg ja suure kõhuga isa ühes sats selles hooajal ei sobi mängida enam kus kohast oma tulevase abikaasaga kohtasite? Ei tea kuskil. Me kohtusime äkki korvpalliplatsi ääres, kuskil temaga mängis korvpalli, aga meie hetk oli ikkagi 14 15 siis vahepeal oli vaheaeg, meil on ikka noorus, armast teismelist, analitatute heismilistena ja ikkagi mõtlesingi, et korvpalliplatsi ääres ja teiseks seal disnumber 10 buss, mis tunniga korra sõitis. Me sõitsime seal Roosi tänaval, tulime maha roosimäe peal, kui mina läksin koju, tema sõitis taha sinna raadile välja veel ja niimoodi, aga noh, seal oli nagu esimene suhe ikka nii ja naa. Suvel olid laagrid ju, noh, need lastelaagrite korvpallilaagrid, Need olid tüdrukud ja poisid koos sealse suhe tekkis, vahepeal oli seal väike vahe, aga see suhe jälle kinnistus. Hiljem 77 abiellusime ja siis ma olin neljanda kursuse tudeng, Tanel sündis 78. Rääkige sellest kogemusest nii-öelda nõukogude aja võtmes, siis oli Daniel sündis või ei osteta, siis olid asjata palju teistmoodi, kui tänapäeval on. Me elasime Kalevi tänaval, kus me praegu elame. Ja vanasti ma elasin kui isa-emaga, elasime Anne tänaval. Laane tänava lõpus oli garaaž need igatahes marssisin sinna üks, kolm-neli kilomeetrit, Tõin garaazist auto, võtsin abikaasa peale, sõitsime kilomeetri sünnitasima ja ma ei tea, kas taksot ei saanud või see pidi nii olema. Siin reede peale viisin sünnitusmajja ja siis sealt läbi aknaga, sellel ajal sünnitusmaja siis ei saanud, olgugi noh, ma olin arstitudeng, küll me sinna sisse ka nikerdasin valge kitliga ennast. Nii, aga noh kuidas tudengiellu paeva kavasse ja kogu sellesse rütmi, nooreks isaks olemine, sobitus? Ma arvan, et sobitus normaalselt, ma ei olnud ainuke oma kursused, kellel mul on, mõned, me olime ka enne, nimetasin ainult Lätis sõbrad ja me käisime seal kümme-viisteist 20 aastat iga suvi nädal aega seal, temal sündisid lapsed samal ajal ja kuidagi me hakkama saime, aga noh, eks see põhikoormus oli ikkagi abikaasa peal. Sest ka haiglaelu, ega mul väga võimalik, ma läksin ikka hommikul pool kaheksa tööle, ei tea, kuna koju tulin. No ma käisin hästi palju haiglas mingil põhjusel, noh, ma ei tea, miks pidin hoidma kuidagi seal kõik arstide tuba ja need haiglas sai väga-väga palju aega veedetud mingi mingitel etappidel ja kõik arstid olid teretuttavad ja tore oli sinna noh, nagu koju jalutasid sisse sinna heas mõttes. Et kindlasti ma olin kursis selle haigla lõhna, aga kõik, mis seal nagu oli selline see oli nagu üks koht, kus päris palju aega veedeti kodus me nagu operatsioonidest või nii ei rääkinud, küll oli nagu jutuks mingitel hetkedel kui autod, või ohu kohta, et tead ju küll, kus ma töötan. Et ma puutun iga päev kokku nagu selliste asjadega ei olnud nagu läbi ütluse anti nagu mõista, et võta rahulikult, et ma mäletan olukorda, kus sõpradel oli juba ammu motikad või sellised vurrid olemas ja me isegi vennaga nagu ei hellitanud lootust üldse nagu isegi lootust, et midagi sellist võiks juhtuda, sest noh, see oli nagu noh, võimatu. Aga siis ükspäev garaazis kuidagi uks, uks tehti lahti, võtsime autot või midagi garaazist. Isa võttis lahti kaks motikat, kuna soli, naabri garaaz tol hetkel kaks võrri, vabandust Stella ja deltalinnud Naabri garaažide haigel Henryl nagu nagu koolivennal ja pinginaabril seal tema, tema isa garaasia. Oi küll veab lausa kaks tükki, onju, aga siis kui asi hakkas kuidagi nädala lõpupoole nagu liikuma ja kuidagi see mingi auto tuli, kuhu peale üks tõsteti, siis nagu hakkasid asju kokku panema, et ohohoo, et need, mis lähevad sinna meile pühajärvel hoopiski mingil põhjusel ikka veel ei uskunud meile, et äkki kuhugi ma ei tea, transporditakse, et see on minu nagu mäletamine selle selle koha pealt, aga aga ütleme, see elu erialast tulenev ettevaatusvõi. Noh, ta sõidab tänagi linnas 44-ga, et maanteel 89-ga, et siis see on kuidagi sisse kodeeritud, et kas te mäletate seda lugu või ja oli väga popp, olid need niinimetatud vurrid, vanad võrdon, mopeedid oli üks miini, mopeed tellamiseni, automaatkäigukastiga ja niukesed, Need olid küllalt, nii nagu nõukogude ajal, kõik oli defitsiit, aga noh mis, mis parata, ega midagi, teha doktori rikkari tutvusi ja kui endal ei olnud, siis mõni patsiendil oli patsient ikkagi sugulane. Poistel olid tunnistused korras ja käisid korralikult sporditrennis ja pahandusi ei olnud eriti. No miks mitte, et ma nägin küll, et vesise suuga vaatasin Diaal kui teised seal Võristasid ringi, aga linna need ei andnud ka? Elame, aga mina käin sind vahelduva eduga, oleme käinud juba praktiliselt 40 üle poole oma elust pühajärve äärest meil on, seal oli suvekodu, väikene, millest on saatnud natukene suurem elamine sealt tööle linnast ja suved, Nad veetsid lõpus juba, olid nagu poisid oma, tema oli, et ma tulin ära tööle abikaasaga ja nemad olid päevate seal, aga nendega nad Võristasid, aga ei jäänud seadki õnnetused tulema, kes lasi külili ja keskkärsataks samuti vastaga, käratas oma sääre peale naha ja lihasetüki ära seal kuuma sellega, eks nad ikka seal põristasid ka vastu seina kuhugi. Noh, see kõik oli nagu väike linnul küll selliseid asju juhtunud. Ei tahtnudki öelda, kes ma ei öelnud, et kummal ära muutu isiklikuks mõlemal ütlesid, aga Tanel kas selline premeerimiseks teeb siis sinu kodus toimivad, sa pingutasid selle nimel, et tunnistas, korras, oleks hea, et saab oma oma unistused täidetud. Esiteks, meil ei olnud kuradi jutukse, ma mõtlen, see oli välistatud, kõiki neid eelnevaid lugusi kuuldes ei olnud reaalne, mul ei olnud millegi nimel pingutada. Et mul oli nagu selles mõttes, et ma nüüd sellepärast pingutan, et 14 15 on selline küllalt keeruline, tegelikult ju viga, et ma mäletan, et seitsmendas klassis seal üks aastaid oli mul mingil põhjusel veerandil veerand veerandit kaupa seal mingi vahekokkuvõte oli lausa seitse kahte tulemas. Isegi kus see tulemus oli. Lõpuks need ei tulda, aga ütleme nagu selle eel mingi teema, et et mingil hetkel midagi läks kuskilt nagu huvide osas lappama teismelise eas, et siis esimene treener Tõnu Lust ja siis isa kodus seal kuidagi marineerisid mind seal õigemini lust marineerida. Seal toas rääkis midagi, mida ma täpselt ei mäleta küll praegu, aga aga noh, mingi selline koht oli, et et see tunnistus ütleb mingi stiimul selle mopeedi osas kindlasti nagu ei olnud teema tollel hetkel, et läheme lapsepõlves veel ajas tagasi, et kas sa ise tead, miks sa nimi Tanel on või mis veel valikus oli? Ei see, miks Tanel on, ma ei tea, mul oli veel hullemaid variante. Mul oli võimalik saada vabandust kõikide taliste ees, mis ei olegi tänapäeval nii hull enam. Aga, ja siis oli veel. Joel või? Stenfelli järgi oli, oli plaan, aga noh, ma olen rahul, mis tuli. Kas sai tehtud, miks niimoodi just? Ma mäletan seda, tädi ikka küsis, et mis siis nimi missis nimina. Mina olin poistest sellest põlvkonnast nagu kõige vanem ja Tanel sündis ka kõige vanematest pensioni. Kus me selle nime sain siis ma tean seda, et me käisime ülikooli satsiga korvpalli Soomes mängimise, mingi ainult üliõpilaste raamat ja seal olid mingid nimed sees ja ma lugesin Nikopensius. Siis selle peale nad küll pistsid kriiskama kõikega. Tanel tuligi lihtsalt nii, et seal ei saanudki panna talisti saanud ja Joeli ei saanud panna, et siis kõik hakkavad Stein rääkima, et seal pidid nagu kuidagi. Eks need emotsioonid ja hetkesituatsioonid olid sellised. Tanel on täitsa normaalne eesti mehe nimi mis esimesed mälupildid on, mis arutaja olevat sa esimene päris oma mälestus? Ma olin selline hästi aktiivne laps, ma tean, nagu meeldis asju ikka teha, nii nagu tänapäevalgi veel. Et meil oli lasteaeda, oli kohe otse üle tänava kalevi tänaval niimoodi ja ma läksin ise sinna juba nagu noh, keegi pidanud viima, kottpime oli muidugi vaatasin seal akna peal üle tee, et kuna lasteaiast tuli põlema pandi, noh, nüüd ma saan minna juba. Aga mul oli vist vibu kingitud. Ja siis ma olin juba ammu seal valmis, et nüüd ma lähen, lähen, onju, ema tuli ukse peale vaatamata. Kuule, tuled ei põle veel seal lasteaias, kus sa lähed, aga Malin vibukombeversiooni sisse juba peitnud, et sellepärast oli vara veel värv varem vaja minna, et saaks selle juba kuhugi viia, et meil elasid sellised toredad poisid nagu Toomase Märt Uibo samas majas, kes on natukene vanemad, et nendega sai ikka seal ümber maja igasuguseid krutskeid teha, õigemini nemad tegid minu kulul noh, kuna ma olin väiksem, on ju ja ja nii edasi ja nii edasi. Mälestusi on muidugi palju lapsepõlv kindlasti ülikihvt, et ma läheksin iga kell siin esimesse etappi, mida sa siis nagu mäletate, tagasi nagu hakkaks uuesti seda, seda elu nagu elama. Jube kahju on, et see nii kiiresti ikkagi siin nagu möödumas on nii-öelda. Palju teil venna Lauriga vahet vanuse poolest oli kaks aastat ja mõned päevad mis vahekorda seedeid asetas omavahelises suhtluses. Nii nagu ikka noorem ja vanem, vanemal on õigus ja nooremal ei ole õigus ja eks me mängisime ka arvatavasti päris palju koos, aga mulle tundub, et ikka kaklesime ka koos, et tavaline vendade elu nii-öelda, kuidas isa neid kahte omavahel võrdleks mäletab, siis sealt lapsepõlveaastatest Tanel oli nagu sellise oma füüsise ja kehaehituse poolt oli nagu palju sportlikum kõlaureali. Aga see tähendas seda, et laureaadile kavalam ta pidi kõik need asjad, mis Tanel tegi ütlengi, sport ja korvpall ja need uisutamine ja suusatamine, need kõik olid meie peres naguna igapäevased. Siis Lauri pidi kõik järgi Puntsima teha, olgu, et kaks aastat selles eas kasvueas või enne seda on ikkagi tohutu konkurentsieelised füüsiliste võimete tõttu, aga noh muus osas ei olnud nii, nagu ikkagi noored lapsed omavahel on, ma vaatan kaksikuid, seal Tanel linna, need ka läheb mööda, tõmbad piki pead, vahepeal niisama profülaktika mõttes või ma ei tea, miks võib-olla tähelepanu on talle vähem andud ja teisele seda lapse peast ei tea, aga see kuulubki lapsepõlve juurde. Taneli selline ma tahan ühe seiga öelda, et Taneli selline spordihuvi oli ikka tõsine, mitte ainult korvpalli. Mäletan, me olime seal pühajärve ääres meil oma, see maja ei olnud veel nagu valmis ehitatud, olime seal suures majas ja siis mul oli sõber ka oma abikaasa oma perega seal. Me tegime mingi 15 kiltise suusaringi seal, sellel ajal oli see päris hea. Noh, siis me tulime koju ja naised tegid süüa, sõime kõhud täis ja siis Tanel käise sikutas mind ja siis onu kogu Siimu. Kuule lähme teeme ühe viiese ringi veel peale, et no me kumbki ei tahtnud. Talinski seitsme kaheksa aastane, nii et 20 kilti suuska panna lühikeste suuskadega seda oli, tal oli nagu noh, vajadus nagu füüsiliselt ennast maksma panna või väsib teada või sellest ta tundis rõõmu, noh Lauri nii palju ei olnud. Korvpallis oli ta jälle teisiti, Tanel hüppas kõrgele valel ajal lauri petise üles, võttis siit petis, sealt tegid kõpsti ära. Läks nurka by step back ja astus sammu tagasi, viskas kaugelt kolmesed demagd riske käsi ei olnud mitte halvem kui Taneli oma. Ma arvan, et pigem oli isegi samaväärne, ütleme aga tema oma muude asjade tõttu. Nii noh, olgugi et ta oli ka sama pikk peaaegu ja noh, tanel võib-olla sentimeeter kaks, kolm pikem, aga no Lauri ei ole enam, sina läksite sporti, Tanel, aga mis salamees Lauri oli? Lauri lõpetas kooli ära kuidagi ja siis ta oli siin ja seal ja kolmandas kohas ja lõpetas oma kooli. Medeks ühe erakliiniku esimese päevakirurgia kliiniku Eestis. Lauri, seal ajas asju meil Töömees ütleme nii, aga ta oli väga osav arvutites internetis, mida Taneli kohta ei saa nagu öelda, noh nüüd tänapäeval saab aga tema vaidluse tema ajas vastu meile tema Ameerikasse läksid sinna, sest tema ei arvutit, tema ei puutu tema iga päev kirjutab kirja, kuidas ta New Yorgis läheb, on peksa saanud, seal neegrite käest. Ei olnud midagi, Lauri õpetas talle selle emaili saatmise kuidagi selgeks või tegelikult oli see niiet tõesti jällegi ajastu erinevus, et kui ameeriklased kiiresti rääkida, et isa ütlesid, lähed ameeriklaste enda emaili aadress, mõtlesin, mis asja emaili aadressiga arvuti üldlevinud seal oligi raamatukogus, kuskil oli Ameerika arvuti. Et ma helistan, ma lähen taksofoni, helistan, kui vaja on ja kirjutan tõesti kirju päris hea lugeda neid vanaemale saadetud käsitsi kirjutatud kirju, mida ei ole vähe. Aga jah, tee endale emaili aadres, selline aeg oli, aga venna venna koha pealt, tema oli ikka hull IT-mees selles osas, et noh, netist vaata särgi, kuidas käib, guugeldasin lahendus ikka veel kõik probleemid, et ma arvan siis kui teda lahkusid nii-öelda siis Medeksis kukkus pool IT IT-osakonda piltlikult öeldes kokku, et kus mis asub ja kuidas käib, onju. Et see oli tema nagu tegelikult oleks olnud selline hobi ja töö ja noh, millestki, mida ta hästi nagu mõikas, et üks hea lugu on, ma ei tea, kas see tõenan kus ta vanasti kella lahti võttis, seal anti lapsele selline üleskeeratav kapi, jah, äratuskell, et mis ei töötanud. Ja siis tegi selle lahti selle mudis ja siis kui ta kokku selle pani, siis kell hakkas küll töötama kaks jupil, ülejäänud nagu seest. Skettaibuvad oli selles osas, et noh, ma räägin, et, et kui siin ühelt poolt oli tal nii suurt füüsilist võimekust ei olnud, võib-olla kui Taneli ja nii paljude trennis ei käinud, aga teistpidi ta nokitses asju ja arvutiasi tuli, see oli tal nagu läks väga hästi. Ta läks noore mehena ära, mis tema saatus oli. Kahjuks oli selline saak ja tema lihtsalt tervis ütles ülesse ja ei olnud mingeid õnnetust, ei olnud midagi sellist, teist ja kolmandat lihtsalt tervis ei pidanud vastu. Tulid erinevad haigused ja Need võimendusid ja lihtsalt ja 2017 oli see kurb päev. Mul üks lapselastest siis nüüd kasvab ilma isata naguna. Aga noh, küll me siin perega või kõik koos toetame kuidagi seda teist ja kolmandat, et Tanel, kui niisugused asjad lähedal juhtuvad, siis kuidas enda jaoks lahti mõtled nii-öelda ebaloogilised asjad, mis ei ole seotud elu loomuliku ringiga ja vanusega ja nii edasi. No ma üpris selline ratsionaalne inimene, ma arvan, et mingid asjad siin elus on ette nagu näha, haigused, värgid, kuidas keegi toimetab, on, et ega me kõik natuke mingil määral teadsime, et mingil hetkel võib see juhtuda, on see aasta kahe viiekümnepärast, aga no kuidagi nii see oli. Ega sul ei olegi midagi muud teha, kui toetada neid, kes sellega raskemini toime tulevad ja minna edasi? Ega retsepti ei olegi, et sa esimesed kolm aastat iga iga päev nüüd nagu vähem, onju, aga esimestel aastatel ikka 10 korda päevas mõtled selle peale, et toimetad seda kuskil oma oma ajus ja noh, seda ei saa lihtsalt välja. Aga ma arvan, et seda ei peagi saama, et see on selline toetav või kuidagi sind joonel hoidev nagu mõtet, elu on habras. Kas sina oled pidanud kunagi oma elu pärast kartma, on sul selline situatsioon kusagil ette tulnud? No siin ennem oli mu mopeedidest juttu, et siis kui mopeediga mul tõesti midagi juhtunud. Aga siis, kui sai mootorratas siin soetatud ja siis me tegime sellist kevadist sõit Otepää kandis midagi, siis sa tead seda. Aga lihtsalt teada, selleks me siin oleme ja selleks peab vist ma olen rääkinud küll emale, et siis me sõitsime seal, tulime tanta nagu sellest söögikohast välja läksime nii-öelda otepää rolleriraja tiirule ja oli kevadest ja see oli selline lahtine tolmu liiv nii-öelda massaldivi peal, mis lumest järgi ja sulab. Ja natuke läks, selline pidurdus pikaks ja siis nagu ikka külg maha ja libiseb seal nii-öelda kaheksakümnese kilomeetrise tunnikiirusega. Ja siis ega ehmatus oli suur, kui püsti ajada ennast ja samal ajal veel, kus sa seal kukud, juba, kuuled midagi. Vibreerib sul nii-öelda seal keegi helistab, onju, ja juhuse tahtel on see ema. Ta helistab, küsib noh, et siin on ka mingisugune huvitav, huvitav asi on ju, et kuule, mis sa teed, et kas kõik korras, küsib. Aga noh, selles mõttes läks kõik õnnelikult. Teiste vaatas, et, aga tegelikult ma sain sealtsamast õnnetusest, see oli niimoodi. Kolme päeva pärast algasid finaalmängud. Et hüppeliiges oli üpris selline sodi ja Malokkasin tegelikult selle finaalseeria heas mõttes läbi küll võidukalt isegi ja selles mõttes oli see kõik tore, aga, aga noh, suvel tegime selle puhastusappi seal nii-öelda, et sellest konkreetsest asjast tekkis ikkagi vigastus nii olla. Äkki see võis olla 2000? Pakun kuus. Muide, kas meeskonna juhid ja, ja kaasmängijad teadsid, mis tegelikult eel keegi keegi ei teadnud sellest mõtlengi, et mina kuulen ka esimest mulle spordivigastusest ja siis ma vaatasin, et päris nüüd nii ka ei ole, aga noh, oma laps, miks ta peaks pakid seal hüppekas, lahtine seal olid mingid luumurrud ja asjad seal tükid lahti ja siis me tegime skoope seal niux, aga noh, seda ei saanud nagu väga öelda selles mõttes, et finaalseeria oli ees ja valu õigesti sisse ja seda hullumeelsem seda meenutada tegelikult on, et et just me räägime siin nagu surmast, mingist asjast on ju, et sa kukud veel veel libised seal niimoodi siis tunned vibra vibrat, sul see asi ja ema helistab, no mis nüüd tegemist on? Võib-olla pole päriselt selle saate teemaga lihtsalt ta sedasama kuulates, kui sa oleksid läinud ma tea, meelis pastaka või kes teil pass oli seal Monageerimise poolelt klubi juures jutuga, et sorry, panin tsikliga täna, et ei saa hästi mängida. Mida see tähendab, et oleks sulle mulle midagi selles mõttes, et peame arvestama, et. Me olime nii noor, ütleme, Tartu korvpallivõttes, et ega mingeid lepinguid ja sellist asja ei olnud, et enamus tänaseid lepinguid, mis seal klubis on, ma arvan, ma olen need ise need punktid sinna pannud päris tõsiselt, et naine, mul jurist notareid, et välismaastat selja taga, sealt võeti mingit kogemust, ma tulin tagasi Eestisse ja me panime täpselt sellised järjest loogilisemaid punkte, mida peaks olema. Ma usun, et sellist klauslit seal noh, minu vaatest ei olnud mõtet panna ja ta oma vastutust. Et see võib-olla hiljem tulnud sinna juurde, aga need ajad on niivõrd erinevad olnud, et loomulikult tippspordis selliseid asju nagu ei tohiks juhtuda, aga ma ei noh, see oligi õnnetus sõna otseses mõttes, et sa võid autoga sõita, saada samamoodi. Keegi sõidab külje pealt sisse, et see ei olnud mingi selline piltlikult öeldes ekstreemsport, mida sa lähed tegema ja noh, sul võib olla nagu see šanss päris suured, midagi juhtub, et tuli täitsa rahulik selline. Pühapäeva nii-öelda lõunasõpradega korra väike tiir ja 50 kilti koju tagasi, enne kui isa rääkis eelpool sellest, et ta poisikesena või noorena oli pigem nii-öelda hea poiss koduste jaoks, siis kuidas sa ennast kõrvalt vaataksid? Et jätame selle kõrvale, Tanel, et palju aega läks spordi peale, aga kusagil pidi mingi aeg veel olema. Kas vanemad teadsid, kus sa käisid, tuli neil sind taga otsida? Sõna kuulamine, reeglid, põhimõtted kodus? No need on erinevad ajastud kõik, aga veel kord see sport ei saa kõrvale jätta, sest see vaba aeg läkski, et ma käisin alguses hommikupoole tähendab hommikupoole trennis ütleme siin täitsa algustes siis lõuna ajal oli kool sellel vaba aega on, hiljem oli hommikul koolis, käisid seal oma trennis ära, tulid õhtu koju, vahepeal olid kuskil koolitükid ka, võib-olla ära nende tegemist väga ei mäleta nii-öelda igapäevaselt aga siis oli ikka mindi välja õue. Noh, nii-öelda see oli tol ajal oli ikka selline noh, õues elamise aeg, kõik vaba aega. Ma ei mäleta väga palju teleka vaatamist või sellist, et noh, kõik kõik oli ikkagi nii väljas kuskil kuurides, turnimised ja see hoovikultuur oli nagu sõpruskonnaga hoopis. Noh, sa mäletad ju ise ka, et vanuse mõttes, et see oli natuke teistmoodi aeg, et ma arvan, et oligi see üks problemaatilisem aasta, ma arvan, oli ikka seesama, mis ma eelnevalt mainisin, see, kus mingi klikk käis, et tegelikult ma trenni nagu ei tahtnud minna, enam ei käinudki, tegingi mingi, ma ei tea, kolm-neli kuud pausi siis oli ka koolis mingeid tekst, mingid muud huvid. Lõpuks siis nagu huvi oli selles, et poistega ka alati kuskil rohkem ringi kuskil pargi sauna katusel vaadati, kuidas naised all saunas pesevad ennast, noh, mingid sellised sellised tegevused, nii et aga, aga trenn jäi nagu ära ma seda mäletan, et ja siis siis oli ka hinnete probleem korraks ja aga see oli selline poole aastaga kuidagi joonele tagasisaamine minu meelest. Aga seda mäletad, kui sa läksid esimest korda koju olles oma suitsu teinud või, või napsi võtnud, nii et seda vanemad ei avastaks napsi ja suitsu ka? Mul oli jube ja selles mõttes suhe, et ma 10. klassini ei teadnud midagi sellest ega ei tahtnudki kuidagi teada Üheksanda klassi lõpupeol me istusime pool kaheksa, mul ellips ESL, istusime seal, päike tõusis, teised teised klassi poisid olid, noh, kes mitu korda juba sedasama roopi teen ja nii edasi, aga ise istusid kaine ja kõik nagu normaalne, et mul selline esimene õlle või suits sai tehtud ikkagi kümnendas klassis. Ma arvan, et, et ma arvan, see oli päris hilja nagu karrastades. Noh, enamus inimesi, et see spordimehe nagu sisu oli kuidagi seal sinnamaani nagu väga tugevalt sees, et see oli nagu pahe ikkagi spordimees ei teeni ju äide tõsi, kas saan kuvand, vähemalt või stereotüüp, kas sa oled lähedalt näinud poisikesena kui päti tehakse? Ja ma olen näinud, kui tänased KAPO tahavad inimesed ikkagi koolimaja aknaid, siis selle loobivad, et ta ei ole selline võib elusaatust ja see ongi minu meelest kõik sellised krutskivennad on sattunud just selliseid, kes kaitseliitu, kes kapasse, et noh, minu meelest on see eht näide elust, et kõik võib muutuda ja mingid õppetunnid või mingid mälupildid, mis varamuseston pöördud hoopis pööravad hoopis teistsuguseks, et ma arvan, see on normaalne elu osa. Toomas, kas te mäletate end või siis abikaasata poisse karistamas ja kui, siis mille eest mis võis olla selline üleastumine, mis ikkagi kopsu niimodi ajas üle maksa, et pidite midagi ette võtma nende aadressil? Eks see niimoodi oli, Tanel sai karistada, Lauri, ei, tegelikult oli süüdi. Tõenäoliselt nii oli, ega me ei tea alati, et see oleks õige olnud ja meil ei olnud nagu väga seda karistust või ütleme, et kui siin selliseid korvpalli Juta Taneli oli selge pilt, tunnistus on paha. Võistlustele ei saa, laagrisse ei saa, oligi väga lihtne. Eks see aeg oli küllalt kriitiline on niisugune, ütleme ühiskonnas ja nii meil emaga või noh, Reedaga abikaasaga oli nagu arusaam, et Tanel sai küllalt varakult, kui ta autojuhtimisõiguse sai, ega autot ei keeranud, mõte oli väga lihtne, tegelikult tagamõte, ma ei tea, kas ta aru sellest sai või saanud, mine, mine autoga, mine, mine välja, aga õhtul kell 11 või 10 11 kodus. Kui autoga on väljas, kas ta õlut joob, siis vaevalt küll mingeid muid trikke autoga tasakesi sõitis, seal oleks võinud ainult see, kui hakkab nagu kihutama midagi. Nii, aga ühtegi sellist õnnetust ei olnud, teda oli nagu enam-vähem õigel ajal, kui ta vanem oli kodus ja kindlasti oli neid lapsepõlve mänguhoos ühel haiget või teisel üks seisis ühes nurgas, teine teises nurgas. Arusaamatusi oli, aga midagi väga tõsist ei olnud, et oleks rihma andnud või peksa antud lastele või midagi sellist, sellist mina küll oma ei ole teinud oma lastele kinnitada. Isa poolt vist küll isa poolt kodus tööl, aga ema? Ma pean ikkagi ei, ei, mitte nagu niimoodi regulaarselt, aga ütleme vits või vits seisis kapi otsa peal kindlasti mingil ajal ealeerimaks timuleerivaks ja ikkagi mõnikord ma arvan, emagastma rihma ikka olen saanud. Aga ma räägin Salid tööl, sa ju ei tea, et aga temal oligi raskem seal kantseldada ikkagi. Aga harva selles mõttes oli ka pigem sellise stimuleeriva eesmärgi nimel. Aga kuidas sa vaatad ema ja isa rolli oma kodus, nii nagu sa seda lapse seisukohalt mäletad, et kas üks või teine sinu jaoks oli või mida sa ühest või teisest arvasid? Noh, ema tegeles meiega rohkem, on ju, temaga oli vahetuseline kokkupuude tunduvalt suurem anni needid toitumise jälle kohe, mis nüüd, mis nüüd nii nagu praegu, kui mehed käivad tööl nii-öelda ja nemad jäävad lastega koju, siis see suhtlus on palju intensiivsem ette. Ja siis sulle võib jääda mulje, et ema on kurjem. Kuna sa veedad viidad, veedad temaga aega nagu rohkem koos ja kõik selle hea ja halva elad koos läbi ja siis õhtul töölt tuleb ja siis on nagu noh, korras öelda. Aga ma arvan, et me oleme niivõrd palju tööväliselt nagu täpselt need maad maal käimised ja ega me ikkagi teadsime kõigi iseloomudest või noh, päris palju nagu, või mida oodata, et mingeid selliseid piire väga ei kompanud kellelegi, et ei saa puhul ka võib-olla see tema isast tulenev rahulikkus mis aga minule mingitel hetkedel kindlasti sisse kodeeritud, et paljud ütlevad mingeid asju väga rahulik, kui jälle mingi kriisisituatsioon, aga ei saa pool alati vaadata, tehakse nii-öelda alt üles ja nagu eeskujuks ja ma julgen öelda, et ülikooli lõpuni kindlasti oli ta nagu tugevalt, et jah, kuna ma läksin ise ka ju ülikooli õppima juhuse tahtel füsioteraapiat, mis on nagu mingil määral jälle sarnane rada nagu isal endal oli, et nagu me kuulsime, et et midagi oli vaja valida, mul oli ka maalin kehakultuuris nagu sees ja siis esimest korda esimest aastat minu teada tuli, tuli teist tuli ka füsioteraapia eriala, kuhu sai 15 tükki sisse nii-öelda maga, siis panin nimekirja seal eksamitulemuste järgi olin 23., aga just kaheksandik, kes otsustasid mitte minna, nagu see oli nagu jäljendus, siis võib-olla et noh, peaks käima ka vaatamise teed, sporti on ju peaks teadma, kuidas see vigastus võimalikult kiiresti korda saada, noh kõik see oli kuidagi sellega seotud. Ma panin tähele sa ennist, kui rääkisid Ameerikas olemisest ja meil oli arvuti või i meilinduse teema üleval, ütlesid, et sa saatsid kirju neid, mida on praegu hea lugeda paberi peal, aga sa saatsid neid vanaemale. Ei, ma saatsin tegelikult sõpradele ka, aga vanaemal oli selline komme. Tagu, lõikas kõigepealt ajalehes kõik minust kirjutatu välja ja siis kõik kirjad, loomulikult panin ilusti vanemale inimesele kombe kohaselt ilusti pakendas ära ja nagu tal oli kõik korra arhiveeritud arhiveeritud ikka niimoodi. Ja tänu sellele noh, nüüd kolisime siin aasta jooksul siis see pakikese nagu kätte, et ma just vaatasin, et mis seal on, aga ma aima, saatsin tegelikult vähemalt kolmele neljale sõbrale ka, nagu kes on teinud, siis satub mulle pildi teinud mobiiliga pildi, et vaatamiskirju mul siin on. No ja siis sa kirjutadki nagu täna on teisipäev, olen siin, teen seda ja homme on meil mäng seal ja selline äge suhtlus tegelikult, et noh, mis täna tehakse arvatavasti telefoni teel SMS-idega või mingis mingis muus meediumisega. Kas sul on mingi tunne endast siis 20 pluss aastat tagasi, mis mees, mulje sa endale nende kirjade põhjal oled jätnud? Ma läksin Ameerikasse tunduvalt nagu hiljem, kui näiteks täna minnakse, onju ja ma ikkagi nagu ei olnud võib-olla nagu päris valmis noh, psühholoogiliselt või kuidagi arvestada, sest ma olin juba 20 21 ja kui ma siin täna, kes lähevad neljateistaastaselt või kuhugi teise keskkonda, et noh, päris keeruline võib neil olla, mida varem nad lähevad, seda kiiremini noh, juba juba harjuvad, onju ja noh, arvestades, mis mõnusa ikkagi elukogemus ja sa teises riigis elades saad nagu, millise, noh, maailmavaate, kas või, või suhtlusoskuse või noh siis noh, see on nagu, see on nagu äge selle juures, aga aga mina nagu ma mäletan seda, noh, ei olnud nagu päris nagu, nagu valmis veel kuidagi nii imelik mõelda, kahekümneaastane mees võiks olla täitsa enesekindel ja teha kõiki asju. Sa oled suurema osa oma karjäärist olnud ju mängujuht. Pigem positsioonil kaks ja üks, nii ja naa ikkagi Eesti korvpallis, kui me sinust räägime, siis ikkagi mängu aju väga sageli võib öelda küll, eks. Number kaks, positsioonil annab ka mängu organiseerida, et see ei pea olema alati, kuidas öelda palli üle tooma number üks positsioonile, et sa suhtled pidevalt oma oma mängijatega ja pilgud ja noh, selles mõttes ega see, kes palli üle toob, ei pruugi veel mängu juhtida alati hästi. Me toome sabolisi näite lihtsalt kohe paralleelselt, et ega tema oli mängujuhtpositsioonil number viis. Ühesõnaga saastame ümber Salite sageli mängu organiseerija. Nimetame siis seda niimoodi, miks ma seda praegu niimoodi siin närin, on see, et et kas see on omadus, mis võetakse korvpalliplatsile kaasa tavaelust ehk kas sa pead olema tsiviilis samasugune, kas sa pead olema olnut oma klassis mingit moodi eestvedaja, kes näitab, mida teha, millal teha ja nii-öelda liidritüüp või, või see siin ei ole omavahelist seost? Minu puhul vist ei ole, sest rämp koolima mõttes, et muidu kindlasti igasuguseid mänge organiseerides, lapsepõlvest, aga koolis ma mäletan, et meil oli oma klass, kes Raimond Valgre nimelist festivali hakkas Tartus meil koolis korraldama ja mina ei kuulunud sinna, et noh, need olid lauluga seotud poisid-tüdrukud, kes siis väga professionaalselt tegid ja mul ei olnud sellega nagu nagu pistmist näiteks, et ma, ma koolis väga ei organiseerinud midagi. Et see on tulnud nagu puhtalt nagu hilisemas faasis ja olnud nagu lapsepõlves lihtsalt et panna kõik mängima mingit Spart mängu või liiaga koolist nagu mul ei olnud sellist, aga palliplatsil tuli see olukorrast, et lihtsalt keegi pidi või, või sündis spontaanselt, seal lihtsalt hakkasid ja, ja nii läks. Keeruline vastata, et see on selline situatsioonist lähtuv noh, nii-öelda sportmäng on ju, et kõik on muutuv kogu aeg, et sa ei saa seal, sa võid ju paika panna küll midagi, teeme nüüd nii, aga kui kaitse seal midagi teistmoodi teeb, siis sa pead muutuma kratiivseks, et kuidas seda asja teistmoodi lahendada ja ekskorvpalli nagu hilisemas korvpallifaasis kindlasti kui asi oli mõtestatum, selline organiseeritus tuli ka minu muusse ellu kindlasti sisse nagu läbi korvpalli nagu näiteks oma tänases töös. Mis on siis turundusvaldkonnas, et alati, kui midagi tegema hakkame, siis? Mu esimene küsimus on, et kuhu me jõuda tahame, et mis see eesmärk on nagu noh, kellele me teeme ja mida me leiame, et meil ei ole mõtet toodet teha, lihtsalt laua peale seisma panna ta kasti. Teeme videoklipi näiteks. Et me teeme midagi valmis ja ütleme valmis on ju. Aga see asi peab ju kedagi mõjutama, kuhugi jõudma, mingit levikut omama, et seal on nagu suur nagu Päkid siis nii-öelda ümber mille jaoks seda teha, et noh, see on ka kõik seotud korvpalliga paralleeli tõmmates mingit kombinatsiooni, alustad näiteks siis see peab viima kuhugi tulemine ja kõik need viis liiget seal väljakul peavad aru saama, mida me teeme nagu ja noh, see on selline organiseeritud asi ja ja kui keegi sealt liinist ära langeb, siis on nihuke pahasti küll, et ma olen väga verbaalse suuvärgiga selle osas, et kõik peavad ikka aru saama. Kord peab majas olema, sa oled ikka kuri oma meeste vastu või verbaalselt sõimasid see käib asja juurde. Vallo on saanud nii mõnegi verbaalse lopsu. Kui sul lisa rääkis Tanel, et et isa ja ema kohtusid no rohkem või vähem tänu korvpallile või selle tõttu, et ala oli mängus, siis kuidas sinuga oleks, kas sinu abikaasa tuli ellu ka tänu korvpallile või hoopis muude sündmuste tõttu? Ei, minu abikaasa tuli minu ellu, nii et oli 100 päeva ball, mis on siis 100 päeva enne gümnasistide nagu lõppu, onju ja tammus kaks aastat noorem, mina olin juba keskkooli lõpus, et anda, aga mingil põhjusel ikkagi läksime sinna 100 päeva ballile, eks tüdrukuid vaatama ikka. Ja tema oli aasta või kaks last noorem, ehk siis tema veel ei lõpetanud, aga tuli ka sinna. Ja siis mõlemad täiesti asjasse puutuvad inimesed põhimõtteliselt küll. Ja siis ma olin veel seal sõbraga koos olime ja olime vanaisa vana kombiga läinud veel sinna parkinud Vanemuise parklasse ära ilusti ja ja, ja kuidas me kohtusime, oli see, et ta mingil hetkel tuli ju tal oli seal peol keegi, keda ta ei tahtnud nagu näidata, seal üksi tuli lihtsalt pani käe väga mind ei tundnud kaenla alt kinni ja nagu nagu oleme koos nii-öelda ma ei tea, kas ta peitis kellegi eest või mis see täpselt teema, ma ei mäletagi. Around, okei, noh, väga tore siis, ja seal siis suhtlus lahti läks ja. Aga koju koju Madaga veel saatsin, aga mitte Eskombiga. Et ikka taksoga, et ma ei tea, miks tundus mulle tollel hetkel, et see ei oleks olnud siis kombi sinna taksoga sõitsime Vanemuise kõrvale, võtsin selle, läksin koju, lähed, sa ei olnud päris Ferrariga, päris ei olnud Ferrari, et midagi seal nagu mingi mingil põhjusel see nii oli, kuigi mulle hullult meeldis seiskombijat. Et sealt sai meie nagu esimene tutvus alguse ja siis ega ta väga vedu ei võtnud seal kohe. Isa käskis tal lõpuks tema enda, ei saa, et kuule, see on Tanel ikkagi korvpalli normaalne mees, mine nüüd ikkagi kinno ka taga. Et kui ta kaks korda oli öelnud, et ta ei saa, et ta peab raamatuid lugema. Et äi äi päästis ära selle selle poole küsin täitsa, otsekui ma vaatan või, või elan kaasa ja sul on niivõrd noored pojad, miks sa nii kaua ootasid või tee siis? Jah, minul oli kindel plaan, et korvpalliajal ma nagu ei näinud absoluutselt seda võimalust, et praegu mõtlesin, issand, kui praegu peaks lapsed olema, see oli nagu teadlik valik mitte kohe kahekümneselt lapsi saada, võib-olla. Aga eks ta oligi enam kui 30 viieselt ei olnud nii väga teadlik on ja ma sain vist oli 40 jah, neljakümneselt, et siis Läks natuke aega ja ja lõpuks need marakratid on seal olemas, et toimetavad ja kas nende nimedega oli ka tegelikult huvitav et nagu ma enne ütlesin, et läksin trenni, et kandile näidata, kuidas see käib asi, et saada enesekindlust, siis kunagi mul meile ult Triinuga meeldib Raimond Valgre muusika ja siis ühele sõbrale absoluutselt ei meeldi, et alati Pärnus olime, siis me nimelt nagu lasime seda talle kogu aeg, ta nagu noh, ta teadsid. Ei, ei, ei noh, teen ma teadsin, et talle ei meeldi see ja siis põhimõtteliselt kuule paneks selle lõhe auks Raimond Valgret, siis on ta nagu teab ka, et mille pärast see nimi seal on, et see on hea muusika ja niimoodi sai Raymond ja Daniel sai siis Daniel tinast, et sest Arabella loost ja et üks rind võiksin mingi krutskivend ka alla nii-öelda mõttes, et üks on selline pehmem veenda, teine võiks krutskeid teha. Ta saatuse iroonia on, sait nimetatakse valesti. See on, mitu korda on selline tunne olnud, et on valesti läinud, siis on jälle muutunud, et praegu ei saagi aru, kumb on kumb. Algul tundus küll, et valepidi on, aga tegelikult ei ole midagi. Raymond laulab väga hästi, ei PCT laulab iga päev iga asjaga, palju õnne sulle tuleb, istub omaette, laulab profisportlase pere nii-öelda köögipoolelt, kas päris siiralt hoida suhet alles olukorras, kus sa pead küllalt palju välismaal tööl käima ja üldse nii-öelda sportlase rütmis kulgema, kas see on väljakutse, kas see on nagu mingil moel peavaluga? Meie puhul ei olnud kordagi, ma arvan, vähemalt ma ei mäleta, minu poolt ei olnud, et see oli pigem selline normaalne elu osa, aitas mingitel hetkedel just selliste asja värskena hoida, võib olla, et sul on see rütmi, et sa lähed ära ja temal tekib oma rütm, saab oma asja nagu tegeleda ja taasnägemine oli, ei olnud kordagi siis noh, kui ma ütlen, ma läksin ju, 99, läksin Ameerikasse, siis öeldu plaani. Et Triin järgi tuleb, noh, oligi, et üheksa kuud meil küllalt paar aastat olime seal midagi mehkeldanud. Et noh, see üheksa kuud pikk aeg, et siis suure tõenäosusega võib minna ka niipidi, aga noh nädal aega hiljem seal kohapeal olles oli see igatsus ikkagi nii suur, et me seal kohaliku dekaaniga siis ikkagi suutsime mingi mingi kohadele seal tekitada uuest, sellest, et ta tuli nädal aega hiljem järgi. Ta astus küll kooli alles järgmises poolaastast, aga kuidagi oli vaja kohale tuua. Et armastus oli päris suur. Tahan jurist, ta on jurist ja notar tähendab notarina, mida sa kodus tähendab, sinu jaoks? Tähendab seda, et mina ühegi lepinguga ei tegele. Et kõik, mis on seotud mingi lepinguga, ma saan õnneks selle väga mugavalt öelda, Cololeja, vaatasin teesi midagi. Et mulle absoluutselt ei meeldinud lepingu teemadel sellised juriidilised tekstid. Ja see ongi tänu tänu sellele, et kuna me ei pea sellega tegelema, siis mul tekibki selline võõrdumine, et see on nagu mitte minu maailm. No see on arusaadav kasutajate abil, mis on käepärast võtta, aga muus osas, et kas sa suudad argumenti tsiteerida tema vastu või kui seda peaks olema mingis küsimuses tarvis, et ma kujutan ette, ta ei ole just kõige kehvem sõnaseade siis ja aga mul selleks oma taktikat, et kui väike toon ei mõju, siis see toon järjest tõuseb ja sportlasele kohasena kaotame mõnikord kontrolli ja siis ma saan oma tahtmise. Et ma ei ole väga hea väitleja temaga siis tõesti see on hea tähelepanek, et küll nad viitsivad keerutada seda juttu. Ühelt poolt ja teis küsida ühte ja teistpidi, aga noh, mingit lahendit on vaja, et siis kolm aastat koos järgmise põlvkonnaga on juba piisavalt pikka aega, et esimesi kokkuvõtteid teha järeldusi, et mis on lapsevanemana ohkama, panevad hetked või, või mõtlemapanevad kukalt kratsima panevad kohad mis ajavad sind hulluks või noh, kui tahaks reageerida ka ei oska hästi reageerida, et mis kogemuses oled saanud, ma arvan, kõige suurem väljakutse on see, et kaksikute puhul eral eriti kus tähendab seda, et nii naisel kui mehel on nagu laps reaalselt mehel on ka laps nii-öelda, niipalju kui sa kodus viibid, et sa võtad valeta magama, piltlikult öeldes oled öösel temaga ja kui ta ärkab, ärka, sina ja noh, kõige keerulisem mulle on olnud, ma arvan, ka abikaasale just see une noh, et esimestel esimesel aastal magasime, ma arvan, neli tundi, neli pool tundi aastas ööpäevas on ju ja mitte järjest vaid mingit klappidega ja see tekitab sellise reaalse väsimuse ja siis kuri ja siis sa ei taha nakk teistega kuri ja noh, õnneks meil on nagu mõlemad Triinu ja minu vanemad nagu olemas, kes ülipalju nagu noh, aitavad ja me saame nagu noh, nüüd nüüd järjest rohkem veel jäta lapsi sinna ja aga just see laste tulekuga, et ma ei oleks uskunud, et ma kurjaks muutunud on tänu sellele, et ma nagu Ma olen väsinud, ma olen magamata ja et ja rääkimata sellest, et sa pead minema ja näiteks oma tööd tegema veel kustumatut Ta ei liigu ja sa võid ühe kohvi juua või teise juua, aga noh see kõik ei ole see, kui sa magad seitse tundi või kuus tundi ja lähed nagu värskena tööle ja sul on hoopis teine nagu olekja. Et nüüd noh, esimesed poolteist aastat olid, ma julgen küll öelda päris sellised noh, keerulised, aga sellest pooleteist, kui nüüd saavad varsti kolm, on juba 100 protsenti parem. Kui sa mõtled käekirjale, kuidas sind omal ajal kasvatati venda siis siis mis sa hea meelega ülevataksid, et mis küsimuses tahaksid sa olla väga isa moodi last kasvatades või, või mis on nüüd midagi niisugust, mille sa parema meelega jätaksid kõrvale, mis sinu puhul ilmselgelt ei töötanud ja aeg on ka vahepeal muutunud, mida oma lastepealsest teisiti teha, kui sind kasvatate samal ajal? Ei, ma arvatavasti oma isa ja ema kindlasti usaldaks ja kama ämma-äia nii-öelda usaldaks sajaprotsendiliselt lapsi kasvatama, et pigem on neis nagu noh, kõrvalt vaatan, lisas rohkem seda lastega tegelemise lusti, kui minul on ma nagu selline noh, kui nad õigesse ikka jõuavad, aru saavad, et kui midagi ütled, teeme nüüd nii, võid teha nagu nendega koos tegevusi, noh kui nad on õiges vanuses juba minna rattaga sõitma ja kust saab mingit tegevust ja mulle ei meeldi nagu kodus klotsidega mängida ja sõna otseses mõttes ei meeldinud lihtsalt leegid tõsta ühest kohast teise neid. No see ei ole huvitav, mulle midagi, vabandust, aga ei ole. Et oota, kui nad natuke saavad suuremaks, aga vanaemad-vanaisad nagu viitsivad mingid et selliseid asju teha, et mulle meeldib nagu lihtsalt võtad kaissu ja natuke räägin, onju, aga nagu lastega mängimine see on päris väljakutse praegu, eriti kui neid on kaks tükki, üks paneb ühele üle kurgi teisele, siis jookseb minema. Kisa on kogu aeg, et noh, ei ole väga nauditav kogu aeg. Et seal on omad hetked, aga vanaisale meeldib ja kui on vahepeal mitukümmend aastat mööda läinud ja siis tuleb ülejärgmine põlvkond ning annendaga meel rahulikum, kui enda omadega kunagi kindlasti on. Ega nüüd on ainult õigused, kohustusi ei ole. Kohustusi ei ole mul need öösel üles tulla, okei, me sellega. Ei, see ei ole probleem, aga me saame küll kaksikutega, aga ma tahan öelda seda, et see, mis Tanel räägib praegu või siis ma kuulen, et magamata ja väsinud poisid peal, meil ei ole küll, et nad ärkaks nutuga üles või midagi nii või naa või neil on nagu teine keskkond. Nad saavad õue minna, seda teist ja kolmandat. Väga head lapsed ei juhtu midagi vahele, ma räägin esimesest poolteist ja ma sain aru, ma sain aru, mas jään praegu, ma räägin, on juba praegu, ei ole nagu midagi hommikuti magati sellega meie poistega tegelema, toda tatsab seitsme poisid ärkavad üles, toob meie juurde ja me lõunani 12 nii kui lõunamagamine tuleb ütleme seal poistega ja ei ole seda poisid, kui ükshaaval olnud nii head lapsed, et ei ole üldse mingit probleemi. Aga ma rõhutan seda, et mul on õigus, et mul ei ole kohustusi sellel ajal, kui oma lapsed kasvasid, siis isa oli tööl, täna siis panustad natukene, rohkem mitte panusta teadlikult, vaid noh, ma ei tunne süümepiinu, et noh, nüüd ma nagu täiesti nagu mingi rongaisa oleks olnud, aga noh tänasel hetkel ei ole probleem ja lapsed nagu tunnetavad seda, mul on niuke tunne. Nad tulevad, nad on nii rahulikud, nad ei tee, nad ei tee krutskeid nii palju või mingid seda. Noh, eks ikkagi, kaksikutega on lihtne, üks kukub karjuma, teine jookseb teises suunas minema, kumma järgi lähed. Aga mul on seal niisugune tuhana niisugune elektriroller, sest nad on oma kärudega seal elektrikärudega sõidavad ringi, siis siis ma seal keerutan järgi neile, sest ega nad siblivad päris kähku, et teda enam ise järgi. Liikumiskiirus on uskumatult kiire, nende, see võib tunduda nii, aga sinna annab järgimine, kumma järgi lähed nüüd? Ühel pool on tee teisel palun, Tiit, kuhu poole lähed? Panevad pead, kuidas panevad mõlemad minema korraga? Laste kasvatamine on tore, ainult rõõm. Kui me alustasime oma jutukorvpalliteemadel, siis tõmbame kokku selle saate samamoodi. Ma arvaks Tanel, et sul on ikka korvpallist kui alast südamepõhjani ükskõik praeguseks või et sul on kõriauguni kui sai ajaks seda Arena asja siin Tartus. Et ehkki ma ei tea nüüd, kas see on otseselt seoses korvpalliga, aga mingite rida sa said ikkagi vaikselt üritab, et organiseerida, et mis selle tausta sinu vaates on, et milleks sul seda vaja on? Korvpallist, kui me 2010 lõpetasin, oli kindel nagu teadlik selline pausi võtmine, et me üldse ainult käisin mõnikord kommenteerimas ja ise majale korvpalli siiamaani peale viskunud ühtegi viset peale lõpetamist ja tõesti ei ole tõesti ei ole sellel tänava platsil ka ei ole, aga sellel seal tekkis paar aastat peale lõpetamist tekkis sellest, et tekkinud tekkinud oligi, mille see Arena nagu idee Tartusse linnahalli rajamine ja siis, kuna igal igal sünnipäeval vahetult peale lõpetamist käis jutt, et lähme teeme viiekate viskame peale, onju siis mul sai öeldud välja, et ma ei saa enne visata, et kui see asi valmis Arena, et siis siis kannan, see sai mulle heaks vabanduseks. Tegelikult olen korvpalli juurde jällegi nüüd tagasi tulnud viimase kahe aastaga. Rocki korvpallikool moodustatud. Meil on täna 60 last, käib trennides ma ei tea, miks me seda teeme, ausalt öeldes kõik vaatavad, et hullud peast. Aga mingi eesmärk seal on, mille poole me nagu läheme, üks on see korvpallikool ja teine on siis puhtalt see, et nii kaua, kui ma arvan, sellist jõudu ja jaksu veel, on ka linnaasju kõike seda linnaelu Tartu elumis, mille patrioot ma olen ju eluaeg nagu hullud südames, et siin need asjad nagu siin toimuks rohkem asju, põnevamaid asju, see linn oleks selline mitmekülgsem ja ja tõesti, ega seda ei saa ju varjata. Reena üks võib-olla kümnendik eesmärgist on see, et see kunagi on ikkagi täismaja, siin on nagu tartu oma kohalik sats, kes mängib 7000 inimeses inimese ees korvpalli pidevalt ja ilmselt sa usud ka, muidu sa seda laste ridasin ka ju ei ajaks. Et rock oma parimate päevade tasemel võib meeskonnana ühel hetkel tartus uuesti eksisteerida, see on võimalik ja, ja seda pole ainult et asjaolu tõttu, et keegi pole korralikult tegelenud. Ehroce rock on juba tagasi, see on nagu korras, roki juba kasvab, kõik need kasvandikud, me näeme, kuidas lapsed seal õhinaga teevad, kuigi nendel lastel pole rokist õrna aimugi, on seitsmeaastastel kaheksa aastastel. Aga noh, see tegevus neile meeldib ja meie eesmärk on loomulikult see mitte sama tugevalt tagasi või noh, kolm korda tugevamalt on täiesti reaalne ja saavutatav, selle jaoks on vaja lihtsalt. Saad asjad kuidagi ühiselt minema. Mida ja ühine nägemus peaks olema, mida meil täna veel ei ole. Selle saate nimi on, käbi ei kuku, oma lugu, rääkisid täna isa ja poeg Toomas ja Tanel Tein. Tänan jõudu, aitäh. Aitäh. Ma olen. On kuulajatele ka, aitäh, et reisi kaasa tekite. Kohtume nädala pärast kõike head.