Tere ja suur aitäh, et oled Vikerraadioga algavas saates uurime põlvkondadevahelisi sidemeid, räägime mustritest, perekonnas ja kooskasvamisest. Olgu kohe öeldud, et emotsioon on täna kõrgema temperatuuriga ja väljaütlemised sirgjoonelisemat kui meie lugudes üldiselt. Saate peategelased on Märt ja Mari-Liis Sults. Nii isa kui tütar juhivad kooli. Märt on Tallinna kunstikooli direktor ja Mari-Liis Tallinna kunstigümnaasiumi direktor. Mis muide, on kool, mida omal ajal juhtis Märt. See oli enne kõrvalehüpet poliitikasse aga töised jutud puutuvad asjasse vaid niipalju, et vahendada muljet Eesti perede ja kodude kohta koolijuhi pilgu läbi. Suurema osa ajast vaatavad isa ja tütar siiski peeglisse või teineteise otsa ning mõistatavad koos saatejuhiga, millest sõltub läbi ja hakkama saamine. Kui elu viskab kaikaid kodaratesse. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Märt tere tulemast vikerraadiosse. Tänan kutsumast. Tere. Ja tütar Mari-Liis on kaasas, rõõm näha, aitäh. Tere. Mari-Liisil on vend, kelle nimi on Karl vanem või noorem. Ta on ikkagi noorem. Teda täna siin ei ole, on hoopis Tartus, kus ta tegeleb, millega. Tardus ta leidis üks põhimõtteliselt tema hinge hingetöö tähendab õpetan mitmes lasteaias väga nõutud liikumisjuht, et ta on lõpetanud Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse või sportmängude treener aga tegelikult mässab ja möllab pisikest maailmakodanikega, et kuidas muidu nad saaksid füüsiliselt ja vaimselt nagu raja peal. Mina olen siin tegelikult kõige nõrgem vend üldse, sellepärast et oma eriala peal aasta õpetaja istub mul vastas, eks ole, oma eriala peal Tartus aasta õpetaja on Tartus liigutab pisikesi punn, eks ole. Õpetaja direktorit, palun vabandust, aasta direktor ja siis õpetaja. Mari-Liis sinu valikute kohta elus ei ole palju rääkinud, see on läinud ka mõnes mõttes isa jälgedes, et täitsa niimoodi planeeritult. Või on see juhuste rida? Ei, see ei olnud nii planeeritud, et gümnaasiumis ma õppisin, nii nagu ma õppisin, et ma arvan, vanemad võib-olla ei teagi, kui palju ma seal koolis käisin või käinud, aga aga eks riigieksamitulemused näitasid enda ja siis ma tahtsin majandust minna ja noh siis majandusse muidugi sisse ei saanud selle halva matemaatika eksamiga, isegi teised kõrged tulemused ei andnud nagu seda võimalust. Ja siis miskipärast ma olin teinud 11. klassi skeemi, noh, lihtsalt et ära tehase. No et oleks vähem eksameid teha kaheteistkümnendas klassis. Ja siis tema pani mind autosse. Me olime terve Tartusse tee sõidu ja vaid me ei rääkinud ühtegi sõna. Siis ta viis mu keemia siis teaduskonda sisseastumiskatset öelda, ütlesin, et seal on see tool, mine kirjuta, avaldus on ja siis ma kirjutasin seal avalduse ära, kirjutasin alla, vaatasin talle otsa, et sa oled elu nõme mees üldse. Ja, ja siis ma avastasingi keemiateaduskonda, kus siis isa ütles mulle siinse sadu terve aasta keemiat, füüsikat ja matemaatikat. See teistmoodi siin saad, sa oksendad. Keemia füüsika, matemaatika esimene ja siis no kõigest 15000 krooniga. Ja teisel aastal ma sain juba stipendiumi, sest ma lihtsalt ei saanud ju lasta, neil nagu uhkus on, nii suur, on ju, et kui sa juba mind siia panid, siis külalisõppinud, nii et sa oled õnnelik. Nüüd pane kolm punkti vahele ja ütlen, et kui sa lõpetasid punase diplomiga ära keemiaosakonna, siis sa ütlesid mulle. Võta see diplomi. Aga selle aja jooksul suutsin ma läbida ka Tartu majandusteaduskonnas turunduse ja, ja siis veel paar nii-öelda plokki, ehk siis tegelikult ma läbisin ka samal ajal majandusteaduskonnast need ained, mis mind päriselt huvitasid kõike seda, mida ma tahtsin, ma sain ja no ma olen teise korra veel ülikooli lõpetanud, kui mul lapsed sündisid, mitte nendel midagi viga oleks. Aga siis ma sain aru, et ma tahaks nagu eripedagoogikat õppida, nii et Tallinna Ülikoolis olen lõpetanud ka veel eripedagoogika ja siis eripedagoogikanõustamisega vä? Kompott, mis sobib hästi kooli juhtimiseks, ma arvan Märt, kui sa mõtled poja ja tütre peale, kumb on rohkem sinu moodi, kumb ema moodi. Maris on minu tütar, isa, tütar, no mis teha, noh, Caroliga natukene, ema, ema, poeg Karla, rohkem sinu moodi, ma arvan. Ja kas on ka, noh, ütleme väga palju. Kalkuleerib Ta kannatab väga palju. Selles mõttes on ta minu moodi, ma võin küll, ei ole niisugune agressiivne riikigi moodi vend endale nagu imidž on ümberringi loonud, et senikaua kui parem käsi hoiab mõõgaatseniga, kõik on korras, onju. Et aga tegelikult on see enesedistsipliin on liiga kõrge, isegi et enda mind välja ajad endast, seda peab väga palju vaeva nägema. Et tähendab, et Karla on umbes samasugune, tähendab, et kui ta ükskord plahvatab, siis on parem ära joosta. Mul nagu abikaasa on ka öelnud, Te, ütlete, et ärge, kui tal silmad vajuvad verd täis, siis on parem ära joosta. See käis minu kohta, kui ta silmad lähevad verd täis, parem jookske minemast edasi. Ei tea, mis juhtub. Nagu isa räägib siin nii-öelda viikingikuvandist, mille ta on loonud siis kas on olemas kaks erinevat, Märt Sultsi seega ta teab, avalikkus kaasa arvatud mina meedia kaudu tõesti bravuurikas ja kohati mulle tundub, et, et teda on endast välja ajada tõesti üsna raske, sest ta ongi kogu aeg endast väljas intensiivne. Ja siis see teine Märt Sults, kes on kodus isa või pole erinevust. Ei, ikka on erinevus ja intensiivne ja bravuurikas ja, ja siis nii-öelda erakordne olla, siis, selleks peab ka mingil hetkel puhkama. Ja ma arvan, et see puhkus toimubki kodus, nii et kodus võib-olla nii palju seda närvilisust või sellist nagu intensiivsust ei ole, et võib-olla ongi, istub, vaatab seal, mis sul on seal meitriks ja 164. korda ja siis on veel mõned ja, ja siis on tal veel mingid matšeedeega filmid või. Et kui need tulevad, siis on nagu mõttetu rääkida inimesega, et siis on nii, et vaatan filmi, vahepeal suitsetab rõdul, siis jälle vaatab filmi edasi. Vanasti ta luges, kui veel vetsus tohtis suitsetada. Ema või üldse, ma ei tea veel, kui ühiskond lubas kodus vetsus suitsetada, ütleme siis tal oli vets täis raamatuid ja need olid ka meid, Gulagi arhipelaagist ja mis seal kõik olid, siis tegin mingi koha pealt lahti, vaatasin, oi, liiga verine, panin kinni. Et siis eks nendel hetkedel ta nagu puhkaski on ja, ja eks ta magab ka päris palju, mis on meid mõlemaid emaga natuke närvi ajanud. Sest meie emaga, kui korraldajad, et me lähme kell 10, täpselt see, kui inimene keerab sellel ajal teist külge voodist sisse, natuke närvi, aga noh, eks me oleme ka leppinud sellega selliselt Mõni sõna ema kohta ka seda ta keemikuharidusega on, ma juba kuulsin, aga, aga mis valdkonnas tema toimetab? Tema töötab pearaamatupidajana mere rahvusvahelise, mis tegeleb merevedudega, et on seal juba pikka aega olnud. Temal on ka siis nagu kaks kõrgharidust erinevate, et võib-olla see on ka see, mis mind nagu viis selleni, et mu ema on juba kaks, et noh, ma siis ei saa nagu halvem olla, aga ema on toonud Meie perekonda nii-öelda ka teist verd. Ema on eestlanna, isa oli venelane, kes oli siis siia jäänud pärast teist maailmasõda erinevatest põnevatest tankidest välja roomanud, need olid väga toredad lood meil. Ja siis sellepärast oskan mina rääkida vene keelt. Kui vana sa ka omavahel suhtlus suhtelises vene keeles ja siis isa oli, kui mina sündisin, sisa oli ülikoolis ja siis me olen kuulnud neid jutte, et esimesed sõnad olid mul venekeelsed ja siis isa kolis pärast seda kiiresti. Kiiresti voliniku Mari-Liis sündis, siis mina tegin haltuurat, tollel ajal oli nii, et rahaga oli nii nagu oli, eks ole, ja siis kui sa oled üliõpilane veel ja siis sul nagu pere ja siis noh siis me parasjagu lõhkusime keemiahoone, vanad katlamaja ja siis olime üleni tahmased ja porised kõiki, nii kui me olime seal, siis sõitsin Valka, omanan yhe Valgast pärit, sõitsin Valka ja siis ämm helistas, et et Märt, et sa oled nüüd siis tütre isa. Siis nagu. Mul olid isaga ja oma isaga sellised suhted, et ma ei mäleta, et ta oleks mulle kunagi pai teinud, võid oleksid kunagi sülle võtnud. Siis kui Mari-Liis sündis, siis ma hüppasin Sultsi kallale nagu selga kaitseratsi, kõrvadest kinnisem. Nii Mart, nii et nüüd ma olen isa ja mul on tütar, nii et ma järgmine päev olin jälle katlamaja seal, lõhkusin suure kuvaldaga ahju. Aga näed, et, et Mari-Liisi tähistada nagu ei saanud, aga siis kui Tallinnasse jõudsin, siis oli siis Pelgulinna sünnitushoovis röökisin ikka nii, et terve kvartal kajastatud DNA näitab mulle mu tütart. Sinna näitas mulle käteräti läbi aknani. Aga mis oli 22 mehele veel vaja? No kust mina teadsin, ta käterätte Aastaid hiljem nurgas, mulle öeldakse käteräti. Ta julgenud kohe öelda. Juba juba tulevad toredad meenutused, aga me oleme aegteljel jätnud mõned sündmused vahele, mida tahaks ka ikkagi meenutada ja see märk puudutab sinu lapsepõlve või mille kohta sa ühe vihje seoses isaga tegid, kas ma sain õigesti aru, et kuidas see oli sinu pead? Väga ei säilitatud niimoodi või? Isa oli mul fotograaf, kui mina sündisin, mina olin nagu viimane laps, ma ütlen, et peres, et meid oli viis tükki, üks õde pidi minema Valhallasse suri titena. Et tegelikult meil oli neli tykki ja mina olin nagu ma arvan, et emane kui sünnitas nagu pesamuna omale, et tema oli üpris eakas, võtan sünnituse jaoks üle 40, eks ole. Mina sündisin, mina nagu kasvasin nagu rohkem nagu ema süles laboris tähendab, ja põhimõtteliselt ma ei ole päevagi lasteaias käinud ega mitte midagi, et, et see nagu ei ma mitte midagi ette. Ema oli mul. Tema on minu jaoks kõik valge hingel. Et aga isa oli nii, nagu ta oli, et isa oli lõbus vend, et kui ta oli kaks liitrit viina sisse juhud, siis tuli saksa ohvitsere, käis mööda Valga linna ringi ja. Pikimõisa mõisa ja selles mõttes Ei, no tema isa oli mõisnik, eks ole, kõik sihukene lisa mul oli täitsa olemas, tähendab, et ja siis ta tunnistas nagu põhimõtteliselt enda pojaks, siis kui ma lõpetasin ülikooli ära, siis ta ütles, et Märt Sults, minu poeg. Et enne enne enne enne seda ma olin tal probleem, sellepärast et minuga pidi tegelema, sellepärast et noh, mul oli tarvis muusikakoolis käia, trennis käia, mul oli päris bände teha, mul oli tarvis tüdrukuid taga ajada, mul oli tarvis kõiksugu asju teha. Et ta oli, ma olin, ma olin nagu, nagu probleem, et. Sa väljendad ennast natukene kahemõtteliselt. Ma teen, täpsustused, kas küsimus polnud nii-öelda mitte bioloogiliselt poja tunnistamise? Ei, ei, ma räägin vaid lihtsalt sisuliselt nii-öelda. See on mitte sisuliselt, vaid see oli nagu just nimelt lapse, tal oli komme nagu eit, ta hoidis oma iseseisvust nii tugevasti, et tähendab, et teda nagu eriti ei kottinud, tähendab, et esimesed lapsed, õed, eks ole, kas mul on minu nooremad minust 14 aastat vanavanemad, kes on praegu lahkunud, meie seast on 18 aastat vanem. Vennaga mul oli vahet neli aastat, nii et põhimõtteliselt ma kasvasin üksinda. Et selles mõttes mainib tegelikult üksik laps, mitte nagu nagu perekonnas, kus on neli last. Isa nagu ei võtnud nagu eriti osa sellest asjast. Aga kuni kuue aastani oli minu põhimängu kohta, oli sirelipõõsas, kus oli niisugune hea kaheharuline oks seal oksal oli siukene, teine okskusel nagu käe pidev, eks ole. Ja seal ma siis mängisin lennukitel rakett ja kõiki muid asju ja siis ma kui viies klass tuli, siis ma läksin muusikakooli, viies klass hakkas lõppema, siis ma hakkasin käsipalliga möllama, eesmärgid paika pandud, et ma pidin kõige parem trompetimängija olema kõige parem joonemängija käsipallis olema medalite, sinu isiklikud eesmärgid, neil olid isiklikud eesmärgid. Muutuda tollel ajal eriti valikut polnud, kas sa tegid kõiki asju, kruvi üledaks, eks ole, või solid lihtsalt linnahuligaane pätte on ju samal ajal, kuna ma olin sihukese väga lõbusa mehe poeg. Mul ei olnud võimalust olla teistest natukene parem, ma pidin olema pool keha parem, et siis nagu mind märgati. Võib-olla on oluline öelda, et vanaisa Karl Sults oli ainuke fotograaf Valgas kogu oma elu jooksul ta oligi nagu teistsugune, et vanaema siis ilmutas neid pilte kodus, et ma mäletan Valga aja, kui ma käisin seal, siis alati olid diivaniääred olid täis ilmutatud pilte ja siis vanaema tegigi, siis käsitsi Photoshopi eksis, ta joonistas siis käsitsi juurde, kellele huule, kellele rinnad, kellele mida. Kui pilt tehti, siis oli, tuli tuli negatiiv, eks ole, negatiivi tehti Campole ja tärpentini lahuse kokku, teiselt poolt, mis mat pool oli yks tuvad, ilmutas tubakas, oli labor, eks ole, ja siis mamma, plasti terava kõva pliiatsiga joonistatud kõik need heledamad kohad, kus pinstrynnikute kortsud olid, eks ole, kõik need kõik täitis ära ilusti pärast, kui tuli foto, eks olla negatiivis, siis sulle kordsega punn, aga midagi näo peal ei olnud ja tavaliselt papa juures käis terve Lõuna-Eesti portreepilte tegemas, et need portreepildid olid Lõuna-Eesti kõige-kõige-kõige kvaliteetsemad asjad ja ka ema oli niivõrd hea kuulaja. Kui sul on mingi probleem, tekkis siis sa istusid lihtsalt ema kõrvale laborisse ja küsis, et kuule, et ma olen praegu omadega hädas, onju. Ja siis hakkasid vaikselt rääkima, rääkima, rääkima, rääkisid tund-poolteist, oma hädadest, eks ole, krutisid ühte taset, teist kolmandat, neljandat taset ja lõppkokkuvõttes sa lahendasid selle probleemi iseenda peas ära ja mamma ütleski, et näed, on lahendus käes ja kunagi, kui ma keskkooli lõpetasin, siis ma küsisin mammonat, kuidas oskasid mind õpetada muusikas ja nõu anda trennis ja kõik muud asjad mis tema siis, mina pole sulle midagi õpetanud, sa ise rääkisid ise ise vastuseid oma küsimustele, tõudsing, puhas Gotšind, eks ole, praegu, ja siis, ja kui ma ikkagi mingi käki kokku keerasin, et alati. Ma ütlesin, et kui vitsad võtad ise väljas kaasa, saad poole vähem. Aga ma ei ole, siiamaani ei tea, palju seal poole rohkem. Aga ikkagi, nii-öelda kuigi ema kasvatada, siis kõva käsi oli kodus. Ei, no mis, kui sa tegid mingi käki kokku, siis jumal hoidku, sa pidid ju sellest, et jumal, mul ei ole ühtegi etteheidet oma mammale silma eest. Ma ei ole kunagi. Aga mis olid tüüpilised mille seiklused või juhtumised intsidendid, millesse sa sattusid. No ikka noored poisid sattusid kaklemistesse, siis sattusid vahel seda, et, et sa said koolis näiteks selle eest, et sa nagu unustasid ära, et täna mingisugune kontrolltöö ja sa nagu eirasid kontrolltööd on ju, ja siis saite näiteks selle kolme, eks ole. Lõhkusid selle kontrolltöö ära ja viskasid minema ja siis tulid koju jagana samal ajal sa oled jälle üdini aus selles mõttes, et valetada nagu ma parem jätan rääkimata, aga valetama ei hakka. Ja siis tuleb tõmblerr lahti, et ma sain kolme, no selges valetamises said tapanaalige valmis. No siis seal veel kunagi tuli mingisugune pidu, oli seal mingi 10. klass üheteistkümnendas klassis, mäletan, et meil oli ansambel poliipesin, tõmbasime oma naisukese enne esiesinemiskorralikult täis, onju ja me jääme saalis magama. Bänd jäi magama, ärkasin üles ja siis oli nagu mammale istus kõrvalkoolile, läksime rahulikult üle staadioni koju ja siis ma mõtlesin, mis ma nüüd siis nüüd sinna, mis seal ikka. Et poole vähem. Läksin sirelipõõsast, murdsin oma vitsakesed ja ajasin 16, seitsmeteistaastane kutt tagumiku paljaks ja mammale ilusti triibuliseks ja siis läksime koju tagasi, ütles, et ei räägi sellest. Muide, kuskohast oli see enesetõestamise vajadus, millele sa eelpool viite, tegid, et tahtmine olla teistest mitte natukene, vaid ikkagi peajagu parem, et eneseuhkus. Eneseuhkus ja enesekindlus tähendab, et asi on, mul, on algusest peale on see jama, et kas see jama on, aga see on see, et et ma mõtlen teistsuguse loogika mudeli järgi. Oma tegevused olen nagu alati siis põhimõtteliselt alati alates ütleme, mida ma mäletan kolmandas klassis näiteks. Et olen nagu sättinud tulemuse peale. Ma olin solvunud, kui minu kirjanditel luuletus klassis ette loetud näiteks iseenda sees, aga ma olin nagu introvert, ma elasin seda enda sees, läbima ei hakanud põrkama. Aga mis tegelane olid sa õpetajate silmis? Kuni viienda klassini olin ma probleem. Ja edasi seda oli nimetatud Märdil ei ole vaja teist korda seletada, ta lahendab kõik asjad ära ja tähendab, ja lõppkokkuvõttes mul oli väga ilus tunnistus. Kui ma keskkooli lõpetasin nüüd kõik olid viied ja käitumine oli mitterahuldav. Aga miks keemia? Keemia oi, jama lugu nagu minul täpselt sama lugu, tõstet kuna minu õde on arst lasteaias, siis tema komposteeris ema mammat, nii palju, et näed, et Märt, Märt, Märt Märt teda lastearstiks saama. Ja sain sisseastumis eksamil keemia eksami kolme. Ja oleks jäeti kui välja statistika järgi ja kuna ma olin põhimõtteliselt Eesti koondise joonemängija käsi käsipallis, siis nagu treener pani pilgu peale nagu ja püüdis kohe kinnitasime, jälgisime sind, et, et, et et kas tahad keemikuks viisikukse matemaatikuks, seal oli konkurss all Olühe. Ja mina ütlesin keemia siis, et et korrakeemiat ei oska, siis tuleb õppida skeemiks haige, et siis see oli põhimõtteliselt nagu spordistipendium. No ütleme niimoodi, et, et mulle rektor ütles niimoodi, et et ma ei tee sulle ühtegi takistust spordi tegemiseks. Et esimene pool aastat ma käisin ülikoolis niimoodi, et kursus mind ei näinud. Nad teadsid, et on üks sportlane, et üks meeter üheksakümnene võta nüüd meil kursusel juures, teisel kursusel, kui olid mingisugused, hakkasid tekkima traumad ja nagu ei saanud sporti teha, siis ma tahtsin ennast viia keemiast üldse kehavad kehakultuuri üles, ma olin ainukene, mitte kehakultuur on Eesti koondises. Siis ütles rektorele nii et et ma ei lase sul sinna üle minna, et kui sa murrad ühe kondi ära, ta nagu sõnas ära, et kui sa murrad kondi ära, siis sul ei ole mitte midagi enam. Et seal on kõik haridust, pole midagi, pole sealt kõik, sa tühi koht, tähendab, et, et siis jäid dokumendid edasi ja siis juhtuski trauma. Murdsin vaagnaluu ära. Ja, ja siis ma hakkasin päriselt, ütleme siis kolmandal kursusel, ma sain aru, et mis asi keemia õnnesemal hakkas hullupööra meeldima. Me läheme kohe siit edasi sellest vigastuste asjast, aga enne ma vaatan korraks Mari-Liisi otsa, et kelle suust Märt kukkunud on isa või ema võrdluses, et kuskohast kogu see hoiak ja olek ja mentaliteet tulla võib. Ma arvan, kuigi ta ei taha tunnistada, siis ta ikkagi stan oma isa moodi et ja võib-olla just selle helgema poole pealt, aga samas ma arvan ka, nad on ka mõlemad nagu jõhkrad, omamoodi ehk siis kui on vaja nagu asju läbi suruda või asju teha, siis ka vanaisa ikkagist ju noh, ta oli ainuke fotograaf Valgas, et see nagu selles mõttes sa ikkagist on midagi ja isa on ka ikkagist, et oli ta vahepeal riigikogus, ei ole ta ikkagist, on kooli direktor ja ta on õpetaja ja ta ongi tipptasemel, et kui tema keemiatundi minna, siis ka ikkagist kõige rõõmsam siniste juustega ja tätoveeritud kunstnik saab aru sellest, mida ta räägib, et ta saab aru, et ta ei lähe seda MDF-i omale sisse sööma, kui ta on haige, onju. Aga noh, oma emalt on saanud selle helluse, nagu ta on rääkinud ja sellise võib-olla Ta elab nagu ikkagi sissepoole, et ma olen ka öelnud talle, et mine siis viska midagi, karju või räägivad, et siis jälle on midagi halvasti, siis istuge, põeb ja põeb, et mul on ka, et kaua saab Õed noh, et noh, mina ei ole selline, et ma elangi karjun ja siis või teen trenni või, või siis noh, ma teen näiteks koristan köögi ära, niiet see läigib, et et ma elan selle välja, aga noh, tema ei ela välja, see on tal võib-olla emastaga. Aga no ega see ei takista tal siis hästi elada, lihtsalt vahepeal tuleb vaidlust käia ja, ja siis edasi elada. Mis tookord seal ühiselamu kaheksanda korruse rõdul juhtus? No mis seal ikka juhtus, noorte inimeste värk ju tähendab, et vaata, kõik need asjad maailmas juhtuvad naiste pärast, tegelikult ainult Läksime Medica ühikasse tüdrukutele kultuuri, vihma. Ja tavaliselt on ju tudengite ühiselamus rõdu peal kapp, eks ole, ja kapis on alati taara. Ma higistasin rõdu ääre peale, panin jalad kapi alla, kus on tavaliselt taarakapp, kaalub midagi, aga seekord ei olnud sealt haarata. Ja siis ma tulingi üle ääreselt alla nigu kõmdi. Hea oli, et me seal kuskil poole tee peal või kuskil ma suutsin kinni ennast mingil määral püüda. Sain hoogu maha natukene siis. Ühe jala peale sai kukutud maha, mille kohta doktor Leimann ütles, nii et on kõik variandid on surra, surma saavad variandid, aga üks variant on ellujääv variant ja see on ühe jala peale kukkumine 33 kraadise nurga all. Ja niimoodi sa kukkusid. Jõuõlg läks kehast välja ja vaagnaluu murdus selgroo küljest niimoodi lahti, et selgroog ei saanud aru, et vaagnaluu murdus lahti. Siiamaani ma nagu natuke limp on paremat jalga sellepärast et parem jalg on poolteist sentimeetrit lühem. Vagro luu oli seitse pool sentimeetrit kõhus üks pool selle löögi tagajärjel ja siis ta venitati sinna tagasi. Aga see venitamine on iseenda etega trikk, sellepärast et ta ei läinud tagasi kuidagimoodi. Kuna ma olin Eesti koondise joone mängis, ma olen üks lihaste mägi, kaalusin 96 kilo, eks ole. Ja siis ei olnud nii palju pomme, mis mulle jala külge riputada, see vaagnaluu tagasi tõmmata, lihaseid üle tõmmanud. Aga siis ühel ööl läks ratta pealt, läksin ära ja pommid kukkusid, aga nööri ulatanud kuni põrandani. Pommid tõmbasid siis oma inertsiga mul vaagnaluu paika. Ja siis tol hetkel sa hakkasid mõtlema ta, kui sa oleksid kastile pandud siin, eks ole. Et mis oleks sinust maha jäänud, põrgu päralt, et tegelikult sa ei ole mitte midagi tegelikult teinud, et ja siis hakkas kuidagimoodi pärast seda mulle enam ühtegi hinnet. Kolm keemiateaduskonnas Jaltmade akadeemilist puhkust ei võtnud, ma tegin karkudega, käisin praktikal ja kõiki muid asju, et ma ühtegi nagu päeva vahele jätnud. Nii et see kukkumine koputas ikkagi midagi paika võistluspaigast ära. Tab professor past ütles niimoodi, et kurat, ma ei oska sulle öelda, et punkt üks, ma ei tea, mis sinuga teha, sellepärast et pärast sellist trikki on tavaliselt kõik ülikoolist välja visatud. Mina ütlesin Bastile vastutuse enne, mind oli lihtne, eks ole, kõik saad enne surmaonju, et ülikoolist välja visatud, aga näete, et siis ta ütles ka, et paistab, et see ülevalt alla botatamine on sul muistuse tagumikust pääle. Et, et see oli Basti tsitaat, eks ole, aga tegelikult on asi palju, palju, palju lihtsam, sellepärast et sa hakkasid elule nagu inimese moodi otsa vaatama, et elu ei ole tilulilu, eks ole, ja pidu peo otsa, et elus tuleb palju teisi asju teha ka, et väga palju teisi asju teiste heaks teha, mitte ainult enda jaoks. No kui ma hakkan, üritan siin otsi kokku viia siis hinna, kellest teie naine sai ja keemia, et ülikool on see, mis teid kokku viisoi Ülikooli ühiselamu kuna kuvand minust liikus kiire Enamus aega, trennid on ju hinnale räägid, et kas sa tead, et meil on laulev Rebane, tähendab, et noh, rebane, esmakursuslane, eks ole, laulev, et neljandal oli ema oli neljandal kursusel esimesel selliselt, et tähendab, et õhtuti nad tulevad trennist, eks ole, siis korraldavad kolmandal-neljandal korrusel igavese suure pralle ja siis on laulev rebane, kes hakkab õhtul kell 10 laulma, laulab kella neljani hommikul. Sinna ütles kurat, mina ei ole näinudki, seal laulavad Rebas pool aastat möödas juba ja pole läinud. Ja siis tuli ja siis vaatasin, mingeid pisikene naisterahvas tuleb juurde, täitsa siukene. Püsson tuleb ja ütleb, et sina oledki Märt Sults. Mina olengi Märt Sults. Et kuule, et äkki räägiks juttu siis ma olen nii ülbe siis tollel ajal noh, käe lihas oli nagu reis on ju? Mõtlesin total Lasva, laulan sulle ühe laulu. Hakkasime korravaasitama niimoodi, et meil oli ikka päris pikk kuramaaži, aga see ei olnud mitte nimetatu täna nii homme kohe põksti. Aga siis pärast tuligi nii etet. Tuligi Mari-Liis. Mari-Liis, kus kohast sinu mälestused algavad, missugused su esimesed mälupildid siit maailmast on, mis sa arvad? Ma arvan, et on piltide põhjal, sest noh, kuna vanaisa oli ju fotograaf, siis selge see, et meil on kodus rohkem fotosid. Lapsed põlvest, jah, kui võib-olla teistel minuvanustel ja ma mäletan, siis me elasime mustamäel ja ma mäletan siis Mustamäe metsa, kus mul oli siis mis olid siis arvatavasti poolset pildid siis ma arvan, et ma olin kas kolme- või nelja-aastane on, ma ei tea. Ja siis mul olid mingid mul, kuna mu ema ema töötas Arsis siis olid meil alati kõige moodsamad joped õmmeldud kodus. Et siis mul oligi mingi triibuline. Ma mäletan, seal seal ma mäletan fotosessiooni kivi peale kivi all kivi kõrval käbi siinpool põske, käbi, seal. Ma panin, mul oli, mul oli see aparaat, eks olema, roomasin mööda seda muru ringi rataste siis Mari-Liisi meelepildid meeletult meeldis igatepidi ennast sättida, seal sina roomasid, sina pole mina. Sa ei saa pildistada, siis ma mäletan seda, kuidas sündis vend juttude põhjal võib-olla ka rohkem, et siis vend sündis, isa hakkas siis tähistama venna sündi ja siis mina olin kolm päeva pidžaama tassis mingi naabri juures. Eino sündis poeg. Eks ole, väike tütar, kuivana kolm kolmene saamas naabri. Mul on kurb. Aga lihtsalt praeguses olukorras mõelda. Mina ütlesin, et, Mallet ole nüüd ja tead, et teatan siia, et, et, et igast jama ajal, kui me siin meestega lähme nüüd poega tähistama, eks ole, siin, aga ma ei tulnud selle peale, et Malle tal riided vaata. Ja ta ei tulnud selle peale, et ema, ema ehk minu vanaema tuleb sinna, kus on laps, aga temal tuleb, lapselaps on naabri juures üleni pudrule kolmas päev pidžaama sell. Aga meil oli ikkagi. Tõsiselt tähistasime ikkagi ikkagi poja sündi, no et see on ikka tõsine, sest mulle tütre sünd jäi tähistamata, siis ma olin ju katlamajas haamer käes. Et aga poja sünd oligi korralikult tähistatud, siis ikka korralikult, aga no muidugi praegu ligi 30 aastat. Ma olen vist Twistvaid kindlasti täiesti alkoholivaba, isegi teinegi komm. No kui sa juba selle ära mainida ja siis järelikult ta peab see enda jaoks tähtis sündmus või moment olema, et me läheme kohe Mari-Liisi asjadega edasi, aga, aga mis see otsustav hetk oli, miks sa murdusid, et aitab küll, et sinu normal. Teiseks, ma murdusin sotsistel tühjaks. Miks ma uut lahti pean tegema? Sest mul isapoolse suguvõsa poolt alkoholigeen täiesti olemas ja ma võin päevade kaupa, võisin päevade kaupa selle olla. Noh, mul ei olnud paha, kui ta hakkas segama seda, et kui sinu töömaht muutus nii suureks et sa olid 724. Et sul ei olnud kuskilt võtta aega selleks, et olla pohmellis või purjus. Et see, et sul ei olnud seda aega võtta ja siis sa leidsid nagu teised mahalaadimise variandid, eks ole, sest alkoholilaadi maha ta tekitab sulle probleeme juurde lihtsalt. Ja siis oligi päevapealt kõik. Marilise oma kodusest kasvatusest või olukorrast kõigepealt selles vaates, et kui sa oma lapse silmade kaudu proovid mõelda emale ja isale, siis kes oli sinu jaoks üks, kes oli teine seal nendel varastel aastatel, et proovi neid kirjeldada. Ei nagu isa tööl, sest ta oli tööle, onju. Et kogu aeg päris ikkagi oli, oli ta töötas kahe koha peal õpetajana jaoks pool kohtun ikkagist, ema tegelase meiega toitis ja kõik selles mõttes oli kogu aeg ema oli või on ka praegu isegi praegu vahest on nii, et kui ta pole mulle helistanud mis nüüd siis on need, kus mu ema on. Et aga isa on teistmoodi, et isa ka sai ikka rääkida erinevaid asju ja isa ei lubanud igale poole minna ja kuhu oli soov minna ja toimus ka muutus siis kui ikkagist alkohol nagu ära lõppes või seal tsisternis tühjaks sai, et lapsa jooksule väljenduse muutus? Jah, et kuidagi siis siis saigi nagu rohkem rääkida, võib-olla nagu koos olla, võib-olla siis saaksid ka rohkem kodus olema ja sa ei käinud vaata väljas nagu möllama sain ju. Et et see võib-olla oli see muutus, mis siis oli näha, aga no eks ennem oli ka lõbus ja siis oli lihtsalt nagu lõbus. Lõbus isa oli kodus teise näoga isa, nagu ma ütlesin Räägime sellest napsivõtmisest nagu väga lahedas tegevusest, et jääb kuidagi niisugune kergelt mööda minemise tunne, et kas sellega mingit draamat üldse ei kaasnenud. Ema närvi läinud, ei, see kindlasti oli selleks, kui juba on sellest lahti nagu saadud, ma arvan või noh, otsustatud, et lõpetada see kindlasti oli väga olulise põhjusega ja et ma nii palju ei näinud, ma tean seda, et on olnud väikeseid avariisid autodega näiteks. Et see asi ei olnud nii lihtne. Koosolemine on olnud päris oluline, hoolimata sellest, mida siis isa tegi, enne kui ta veel jõi, siis me alati ootasime ta ära, näiteks. Et me noh, näiteks kui me läksime kuskile, siis me ei läinud nagu ilma temata. Ei, ei noh, näiteks ootasime, kust miski tuli kahe-kolme tunni pärast või noh, et oli lubanud tulla mingil ajal, aga siis hilines, hilines, et siis et ma olen imestanud seda ema kannatlikkust. Ta ikkagist ootast ära ja me läksime nagu koos ikkagist igale poole pärast ei ole see probleem, nüüd ta lihtsalt magab, on ju kannatlikkust, on nad mõlemad mulle õpetanud ja võib-olla isegi liiga palju, vahest ma tunnen, et ma nagu tahan anda teist võimalust, et ma arvan, see on isalt tulnud ka, et sa nagu tahad ikka arvata inimesest paremat või olukorrast kõige paremad ja siis nagu annad ja annad ja veel kord annad võimaluse siis nagu juba teised inimesed ütlevad, et kuule, et noh, et umbes et vaata, kuidas ta sinuga käitub ja kuidas manipuleerib. Me saame sellest aru kõik, aga nagu tahad anda veel nagu võimalust inimesele. Meil on alati olnud vabariigi aastapäeval metsikud lauad kaetud, hoolimata sellest, et ema on nagu kakskeelsest perest. Et ema, võib-olla isegi veel jõulisemalt hoiab seda jõulud sünnipäevad, et sellised nagu just see, et koosolemine ja kooshoidmine tegutsemine on olnud hästi tugev, sellised noh, ma arvan, et need väärtused on mulle edasi tulnud, et samamoodi oma lastega ma tegutsen ka lähtuvalt sellest, et ikkagi ei saa nagu nendest mustritest lahti murda, et isegi kui ma olen üritanud ja mõelnud, et oma ideeni nagu mu ema teeb, et see on nii nõme, on ju siis ma olen lavastanud, Ma helistan oma lapsele, küsin, kuule, kus sa oled, nüüd on, et noh, ma olen alati mõelnud, ma ei hakka mitte kunagi oma lastega tegema, aga noh, nüüd ma siis üritan nagu vähem teha, aga, aga ikkagi ma lõpuks teen, et või siis saadan lihtsalt sõnumeid. Kuule, kell on kuus, mõistlik oleks sul kodus olla, kui ma koju jõuan, onju, ma saadan umbes selliseid sõnumeid. Aga ütleme nooruspõlve nendest õrnadest aastatest, kui kujunetakse, siis kas sul sellest ajast on meeles mis küsimuses isa või ema süütenöör eriti lühikene oli või et mille peale nad kohe plahvatasid, head teadja poisid. Et isa plahvata mina nii, et mul oli vaja reisidel käia, siis pidudel käia, siis ma olin muidugi alaealine, aga noh, ma kasvasin nagu mu enda laps, mu enda laps viiendas klassis, aga näeb välja nagu üheksanda klassi õpilane. Et ma olin samasugune, et olin päris varaküps ja ja eks siis isa seda nagu kartis, et midagi võib juhtuda. Ja siis, kui ma läksin ise Reenilemaati, ütlesin, kuhu ma lähen, et selles mõttes meil on nagu see ausus on ka väärtus on perekonnas, et me nagu ei valeta ja siis ma ütlesin, kuhu ma lähen ja kes tema kell 11, kui oli muidugi alaealine, peab koju minema, tema ostis ravile pileti tuli, siis sõitsime koju. Siis meile, sellel teemal oleme ka aken, siis ma vist ühe korra ikka läksin kodunt ära ka, läksin tädi juurde visse. Kodust ära läinud, noh ja ma läksingi, lihtsalt kõndisin. Kõndisin tagasi. Oli see, et kui lauluväljakul olid pealt, meil oli reegel mida ei vaieldud, et me ööbisime kõik kodus. See reegel kehtis kogu aeg, isegi siis, kui olid minul, olid need ligadi-logadi ajad alati ükstaskõik, mis oli salati pidid jõudma koju minu pisikesed murumuna, igavese suure kisa, puberteedi, kisa, selle saatel olid nad kõik kodus. Ma ei tule, tule, tule sulle lauluväljakul, sõber, onu juurde tulemas. Mul on täiesti poogen tol veerand 11, ma olen autoga seal sõidame koju ja siis need pidžaamapeod ja need kõigis käis sihukene sõda, et see oli, uh aga, aga mul on praegu väga heameelest Travise oma neid sõdu oma aastaga. Kuidas sa kehtestad ennast selles olukorras, sa võid ju autoga sinna väravasse sõita, aga kui sealt väravast kedagi Ainuke asi on selles, et kehtestada ei olegi vaja, sest me armastame, peame üksteisest, lugu ongi, ma alati olin seal ja see rohkem pole midagi, sest et asi on ju selles, et, et mõtlesin ju marile ja Karlile täpselt samuti, aga ma mitte ei karda teie pärast, et nad on ikkagi mul ikkagi füüsiliselt tugevad, vaimselt tugevad inimesed, eks ole, et nad ikkagi iga noh, ma nagu ei peaks pabistama selle üle, aga ma pabistan selle üle, et siis kui on reaalselt abi vaja, äkki ma ei jõua kohale. Ja seda ma ütlesin, oli seal ka, et, et ma mitte ei karda sinu pärast. Nüüd ma kardan enda pärast, et äkki, kui sul on abi vaja, tol hetkel olid ka siukse seisakus, oli seda abi vaja. Et ma lihtsalt ei jõua kohale. Kuidas ma pärast selle tundega elan, elan edasi, et ma jõudnud oma lapsele appi võtmele sellise, no minu puhul oli see selline ja see selgitus mingil määral nagu Mari-Liisi sobise Karlile ka. Ja mingitel üritustel olimegi nii, et mina olin koos sõbrannadega paar ja nii-öelda Kohrida eemal ja ema-isa olid taga pooleks. Aga mind kuidagi ei ole see häirinud, nagu, et noh, me ei olnud, et nad ei seganud. Ei olnud ja siis see raha küsida ja värki, et siis oli, ikka. Ei teinud, eks ta mingi perekonnamudeli värk, et austus on vastastikune, et et ma loodan, et kui mina kunagi pean sulle ütlema, et sinna vanadekodupeole sa küll ei lähe, et siis sa kuulad mind. Aga meil on nüüd ka uus uus uus kokkulepe, kuna kuna me muidugi uus kokkulepe, aga see tekkis mingi aeg tagasi, siis komme, direktoreid siis kui me mõlemad on see, et kuna suhtume via, teame omast arust haridusest kõik, eks ole lapse arengus kõik alates seal lasteaiast kuni, lõpetades ülikooliga. Et siis, kui me mingi teema üle hakkame nagu diskuteerima, siis tõstame mõlemad käed üles, meil on eriarvamus ja rohkem ma seda teemat ei aruta. Et noh, me võiks kaklema minna, et kui sina praegu ütlesid kuni ülikoolis, siis ma arvan, et elukestev õpe on ju, et me võime ka praegu juba kaklemine, et kas me nendel hetkedel jäämegi eriarvamusele ja sööme sülti edasi, siis laua taga, et me ei hakka nagu mõttetutel teemadel vaidlema ja tülli minema, kui see rikub nagu üldist atmosfääri. Lihtsalt jälle, toetudes sellele teatavale ekstravagantsuse, mis su isaga kaasas käib, siis ütle, kas talle oma poiste tutvustamine. Päris raske protseduur olla. Ma ei olegi talle kedagi tutvustav. Et endise abikaasa ma tõin lihtsalt kohale. Et tema on see, et täna öösel me oleme minu toas, panin ukse kinni ja nii see oli. Ja nüüd siis oma praeguse boyfrendi tutvustasin ma neile ka umbes sarnaselt, et ütles, et nüüd on nii. Ei, no praegu ta kordas minu ajalugu, et ma viisin hinna Valka, ütlesin, et tere, mamma, minu naine. Et ma ei aruta, see on minu otsuse. Mamma ütles ainult sihukese lause vastu, et, et see on sinu otsus, eks ole, aga et. Sina võid, sellega elavad meie ellutakse ainult üks kord. Et see oli nagu lause aga selgus, et see naine oli varem tuttav minu, minu, minu mamma ka sellepärast, et linna sõitis ning hetk Valka salaja. Ja siis küsis mamma käest, leidis üles algast korteri ja kõike, mitte nagu nuga, nagu analüütik ta on, eks ole. Ja siis küsis, et mida ma pean tegema, Eppasime pojale silma jäänud. Ja siis ma ei tea. Aga ma sain lõpuks muidu vaiksed aisu aisu linnadest, et ühiselamusse keegi. Ta ei söönud, aga minu isa nagu papa nagu armastus prote siia. Mamma pani talle sproti karbi kaasa Valgast. Ja mina läksin oma tulevasele abikaasale külla, nagu poisid ikka süüa ei ole midagi, ei ole õhtul tarvis minna hankima toitu tüdrukute juurde, kas kartulit või leiba. Ja läksin hinna juurde, et kuule, kas midagi süüa ei ole. Munasid prottides, mulle hakkas väike punane tuli põlema, kuramuse. Rodrigo kahtlane. Ta Teeda hinna, jazz, protid, nad on täitsa ei sobi kokku midagi valesti. Ja muidugi ma sain karistada ka sellepärast, et mitte karistada, vaid juhiti väga jõhkralt tähelepanu, sellepärast et ma hankisin põrandalt meeletu raha eest omale esimesed teksapüksid. Ma olin nii kuul, vend, tülikad teksapüksid kuluvad ja siis ma tegin sellest tordikarbi lahti, lendas mul käest laiali, lendas teksapükste peale. Seda õli ma ei saanudki. Uni teksapükste surmani, tähendab, oli seal teksapükstest välja. Et, et põhimõtteliselt oli siukene tehnikapüksid ongi augulised, nõelad olid ribad, kõik pidigi nii olema, tähendab, et kui sul mingit lörtsu kuskil ei olnud, siis sa ei olnud õige keemik. Missugused teie lapsepõlve sanktsioonid olid? Väga ebamugav olid, vestlused isaga väga ebamugavas toolis on, need toimusid need olidki sellepärast ebamugavad, et seal ei olnud nagu sellist karistust, nagu psühholoog rääkis ikkagist lapsega. Et siis sa nagu tunned, et sa oled teinud valesti või sa oled halvasti teinud, aga siin pole karjuta nagu ei peksta ja siis nagu veel halvem tunne. Ja siis lõpuks sa pead ju midagi lubama ja siis sa tegelikult ei taha lubada ja et kõige õigem töö, mis sai olla nagu lapsega. Et nagu vestlus, aga selline suunatud juhitud ja niuke vastutusele siis enda vastu, et laps hakkaks vastutama selle poole suunatud vestlus. Et noh, ei ole mõtet nagu karjuda asjade peale, mis nagu ei vii kuskile, et aga eks muidugi paar kurje lauset sai, aga noh, need ei olnud sellised, et nüüd ma lähen ja nutan toas. Eks ma ikka nutsin ka, aga mina pigem karjusin rohkem, ma arvan, kui nemad. Lapsevanem on nagu kõige tähtsam ülesanne minu jaoks, et sa toodad sellest protesti east elusana ilusa ilma armideta, ilma lõike armideta toodsa läbi ja hingeliselt normaalsed. Et mina olen oma Taarale oma kaitseinglitele väga tänulik, et nad et nad võimaldasid mul seda teha. See järgmine küsimus on teile mõlemale vastamiseks, võib-olla Mari-Liis alustab tänu oma tööle või selle töö tõttu olete te kokku puutunud väga paljude teiste lastega kes ei ole siis enda lapsed. Ja teil on tekkinud kasvõi kaudselt arusaam või ettekujutus eesti kodudest mingist hulgast neist, sest öeldakse, et lapsed on kodu peegel. Mari-Liis, kui sa proovid niimoodi kirjeldada, mis tunnetus sul on eesti kodudest üldiselt? Ma arvan, et nad ikkagist on erinevad, aga võib-olla nad on mingi viie kuues viide-kuude lahtrisse saab hakata paigutama näidet, millised need pered on, et kõige rohkem kahju ongi sellest, kui vanemad ei huvita nende lapsed, et meil on selliseid ka olnud kus siis vanemad annavad nagu lapsekoolile, et kool las tegeleb sellised annavad ka kõik allkirjad, et muidu ei tohi ju midagi ilma vanema otsuseta teha. Aga siis mul on ka selliseid avaldusi antud, et kool võib kõik otsused langetada lapse eest. Ja vanemad ongi alla kirjutanud ja siis nagu vaatad seda siis vanemalgi õnnelik, et oh, et ei pea oma lapsega tegelema, et kool tegeleb. Praegu sel ajal on hästi palju selliseid lapsevanemaid, kes ei oska, ehk siis lapsed ütlevad ümarlaual oma emale, sa istud terve õhtu telefonis Facebookis ja sa ei tegele minuga, ümarlaud on, mis asi, no ümarlaud on, kus on probleemsed lapsed siis või kujungi koolis probleemid tekkinud, siis me kutsume lapsevanemad ja õpilased ümarlauale ja siis kooli noh nagu lihtsalt räägime, see ei ole mingisugune karistusmeede, me lihtsalt siis räägime, kuidas asjad saaks paremaks minna. Ja sellisel ümarlaual on paljud lapsed öelnud vanematele, et noh, see absoluutselt ei pühenda minule nagu aega ja siis nagu me, Lemite me isegi ei lepi, kui siis ümarlaual nagu, mida laps hakkab tegema koolis või kodus teistmoodi, olime lepimegi kokku kirjutamegi protokolli, mida lapsevanem lubab, et ta hakkab tegema, kui palju ta näeb, et ta saab õhtu jooksul pühendada oma lapsele aega. Ja siis me oleme mõnikord ka välja lausa kirjutanud, mida nad võiksid koos teha, lauamänge mängida, võiksid kinno minna. Kui ema ütlebki, et laps ei õppinud, siis me lepime kokku, mida, mis siis näitab seda, et laps teeb hästi ja siis millal ta siis läheb ja teeb selle siis nagu auhinnas on, annab selle lapsele selle hea õppimise käituma, ehk siis seal on täielikult puudu vanemlikud oskused. Kui nad siis pärast on seal nutnud ümarlaua lõpus ja mida iganes, nagu saavad sellest aru, aga nad ei oska nagu ennast nagu ennem kõrvalt näha, et see on päris suur grupp, mis praegu on nagu tekkinud vanemaid siis on sellised vanemad, kes siis süüdistavad kõiges kõiki teisi. Ja tegelikult siis lõpuks nemad on ka need, kes ei oska tegelikult, kellel ka vanemlikud oskused puuduvad, et nendega on natuke, läheb kauem aega, kui üks või kaks ümarlauda võib ka pool aastat meil, nagu lõpuks me ka jõuame sinna kohta siis et vanem saab aru, et ta peab ise lapsega rohkem aega veetma. Ja ülejäänud ongi, ma arvan, kõik okei, et iga nagu mina ütlesin ka ennem, et ma ei saa lahti sellest ma ei saa mustrist välja murda, ma olen isegi kahte raamatut sellel teemal lugenud, et kas on võimalik oma nagu perekonnamustrist nagu välja murda ja hakata tegema midagi täiesti teistmoodi, et see on ikkagist meil nii geenides sees. Ja noh, ma siis mingeid Kleppisin, sellega mul ei olnud midagi, selle vastamisest, mõtlesin kas on võimalik ja noh, et nendele vanematele seletama, et näe, teie muster on nagu selline, et kas see sobib sul teile või sobi ja siis siis kui neile see sobib, siis on okei, kui ei sobi, siis nad proovivad ennast nagu muuta või. Aga noh, et ma näengi, et praegu ongi kõige olulisem, kui vanemad kutsutakse kooli, sest nad kõik tunnevad nii, nüüd visatakse koolist välja või mingi probleem on ju, et me oleme nagu oma koolis proovinud seda kummutada ja meil on, meil on väga palju neid ümarlauda ja meil on väga suur noh, ja ongi 100 protsenti, et mitte kunagi keegi jäta tulemata, vahet pole, kas seal on ümarlauaga direktor või ei ole direktorit. Me kogu aeg vestleme ja tänu sellele ma arvan, et me saamegi muuta seda, Neid peresid nagu mitte paremaks, aga lihtsalt nagu märkama ennast kõrvalt, et väga lihtne, et ma ise, ega ma ka mingi musterema ei ole, kui oledki olnud üksinda ja kaks last ja siis on vaja tööd teha, enes lihtsalt Labstra peab, ütleb kuule enese jälle ei saa aru, et sa saad kolm päeva järjest arvutis istunud tööd teinud õhtuti, et kas need saab ka midagi, et siis nagu süüa ja siis noh siis lõpuks jah, et ärge lastekaitsesse, helistage kohe hakkan nagu või noh, hommikul laps ajab mõlemad emmeks, sa pead mulle tuttu tegema, muidu ma helistan lastekaitsesse. Et noh, lihtsalt lapsed on, vaata kooli koolieluga kursis on ja kuna tööd ka kodused. Et selles mõttes lihtsalt see hetk, et nagu ma arvan, see muudabki kõik korda, kui nagu suudad ennast kõrvalt vaadata vahepeal, et ma arvan, et me peredega ei ole midagi viga, kõik armastavad oma lapsi, siis välja arvatud need, kes nagu teadlikult ei armasta No Märt kuulad seda, kas sul on omalt poolt midagi lisada enda kogemuse pinnalt, võib-olla äkki ajaline mõõde, et kuidas on muutus, et aastakümnete jooksul, missugused ja kas üldse just perede pildis koduses läbisaamises Lisades võib-olla nagu eriti nagu midagi, aga lihtsalt, et see peremudel kui selline Vastus on lihtne, et mikspärast ma vaatan maatriksit, õhtuti on üks, vaatan, ma mõtlesin Edada. Tähendab, et see, mis sind ümbritseb, see on väga õudne. Minu puhul sa põhimõtteliselt abistada lapsi või oma vilistlasi oma õpiõpilasi kuni seal 27 30 aastani välja. Tähendab, et need, kes ei saa kuskil abi, keskon ära unustatud, kellele lapsevanemad ei tee, mitte midagi ei aita, nüüd sai kool läbi või et nüüd on nendel nüüd kuramuse peavad ise oma lapsega tegelema, samal ajal kui talle elamise oskusi, kui selliseid ei ole suudetud anda. See ampluaa, kelle pärast ma põen ja mida ma teen, on, on väga suur. Et kunagi kunagi tähendab, sai käidud kuival kodusid pidi läbi käima, kooli direktor pidi koduse läbi käima, küll sai, tähendab visatud mooni Klaid ahju pealt minema, mida ühes toas isagedab moonikuprad, ema joob odekolonni ja kolmeteistaastane tütar teenib siis tagumikuga raha mingi Toyotade pealt kolmandas toas, eks ole. Et seda kõike on nähtud sellel ajal 95. aastal 95, kuus, seitse kaheksa üheksa, kui tegelikult see peremudel ei ole muutunud, ta on lihtsalt teised riided selga pannud. Tähendab, et see ei ole kuskile kadunud, see kõik on siinsamas. Aga see ei ole ometi valdav ju, eks, et need on väga äärmuslikud näited, millest. See on, mitte mingit äärmuslikku näidet ei ole, see on reaalne elulit. Tähendab, et see ongi reaalne elu, aga lihtsalt riided on teistsugused ja sõnad on teistsugused. Aga tegevus, sisu ei ole mitte dušiga mitte kuskile muutunud. Tähendab, et väga ma olen seda reaalselt seda käinud sõna otseses mõttes pesapalli kurikaga isadele kallale läinud sõitjad, kuna nad kisuvad käpardavad ja müüvad oma lapsi. Tegelikult see oli sõda, oli sõda, sõda laste eest. Et kui ma koplisse grupis Kopli kunstikeskkooli, praegune Mari-Liisi tippkool, eks ole, Tallinna kunstigümnaasium. Et selle sünnihetkel oli seal sõnasõda sõna otseses mõttes. Ma elasingi koolis, sealt tähendab, et ma olin vahel olin kolm-neli päeva ööd-päeva koolis magasin koolis sellepärast et seltsimees trükkarid magasid keldrites meid aknast sisse, ronisid, keldritesse, keldrites magasid ja täpselt lapsed täpselt samuti pisikesi tüdrukut, täpselt samuti. Siin ei ole mitte midagi muutunud. Vahe on ainult selles, et viin ja korgijook on asendunud teiste narkootikumidega, tähendab ja, ja ongi kõik. Plitu arendatakse, siis nad lihtsalt liiguvad koplist minema. Ei kao kuskile. Ka noh, summa summaarum, see on kõik, kõik on sama. Kas sa Marilise proovilt kirjeldada, mille pärast sinu kui ema süda valutab, siis, siis lastele mõeldes? Mina olen juba neile ära rääkinud, kuid kus kohast keegi neid katsuda ei tohi näiteks, mis siis, et nad on mul 911 aastased. Ma olen väga selgelt neile öelnud seda ja ma olen öelnud, mis ei ole nagu aktsepteeritav, kuidas nemad käituvad kellegiga või noh, nagu nii-öelda vaimselt kui ka füüsiliselt, et milline see vägivald välja näeb. Ja neil on kõrini sellest, nad ei taha seda kuulda, siis ma jälle kord astmel räägin. Kuule, kas sa tead, kus sind keegi katsuda ei tohi, et et see on nagu minu jaoks väga oluline ja siis samamoodi ma ütlesin, et ma pean alati teadma, kus te olete ja see on küll kohati mitu, sest nad helistavadki mulle iga päev aine võinud, poiss, kuule, ma nüüd olen koduukse taga, mis on hästi, et on veel midagi ei ole, mõtlesin okei, et noh, oleks vahest on küll tunne, et võiks sõnumi saata, aga noh, et siis, kuna ma ise olen nagu seda palunud teha. Ja tüdrukul on ka, tüdrukul on mingid sõbrannad, kes mulle ei meeldi, on ja siis ma ükskord ütlesin nädalaid, tead, et mul pole vahet, on ja mad, lihtsalt tulen, sõidan sinna piirkonda, lasen autoga signaali kaarjuna aknast välja, kus sa oled, karjun su nime ja sõidan seal ümber. Sulid, eestlased, mis, tahad näha, et ma teen, et ja siis ta ongi, et olgu, et mõtlesin jah, et siis ongi sina ütled mulle, ma olen sinna mänguväljakul, mõtlesin, millisel mänguväljakul. No siin selles pargis mõtlesin, millise seal on neli mänguväljakut sellel mänguväljakul oled rahuldada. Nojaa, aga siis ta lõpuks nagu saabki aru, et ma ütlesin, mind ei huvitagi, ole seal, ole seal kasvõi üheksani õhtul, aga ma tean, kus sa oled. Ja see nad seal on ka sellest arusaadav saadabki sõnu väidet, et olen seal nii kaua hakkan koju tulema, sellel ajal mõtlesin, ok, et tal on. See ongi mulle piisav, et ma tean, et ma räägin neile, mis kõik jõledusega on maailmas olemas. Ja siis ma tean, kus nad on. Selle saate nimi on käbi ei kuku, kus täna olid külas isa ja tütar Märt Sults ja Mari-Liis Sults, aitäh nende juttude eest. See oli teistmoodi natukene kui tavaliselt. Pärituult kõike head, aitäh. Suur tänu ja jõudu jätkub. Mina olen Sten Teppan, kuulajatele ka aitäh, et reisi kaasa tegite, kohtume jälle. Kuulake pikemat jutuajamist isa ja tütre Märt ja Mari-Liis Sults iga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast käbi ei kuku, seal asuvad ka varasemad vestlused laste ja nende vanematega.