Täna ja homme toimub Eesti kirjandusmuuseumis konverents, mis on pühendatud traditsioonilisele laulule ja see jätkab 2000.-st aastast alustatud rahvalaulud konverentside traditsiooni. Ja mul on praegu võimalus vestelda sel teemal Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteaduri mari sarvega ja vestleme Zoomis. Tervist. Tere. Milline see rahvalaulu konverentside traditsioon on ja kuhu siis seekordne konverents paigutub või mis ta siis endast kujutab? Rahvalaulu konverentside traditsioon algas, nagu sa isegi ütlesid, 2000. aastal, kui Tiiu Jaago tegi Tartu ülikoolist, tegi ettepaneku korraldada selline regilaulule keskendunud konverents, kuna regilaulu uurimine oli parajasti sellises seisukorras, et tundus, et on küll konverentsi jagu uurijaid meil ja et väga hea oleks ju sellel teemal mõtteid vahetada. Ja eks regilaul ongi eesti folklooris üks kesksemaid uurimisteemasid ja ja ka nagu muidu tähtis Sammer. Ja nii me siis alustasimegi seda konverentsis seeriat, aimamata, kui kaua see võib kesta. Ja sellega läks edasi niimoodi, et mõne konverentsi pärast me juba kaasasime sellesse ka soomlased. Sest traditsioon on meil ju sama ka meil osalenud Karjala uurijaid eklis regilaulu traditsioon on ju läänemeresoome rahvastele ühine laulutraditsioon ja algul me proovisime ka läänemeresoome keeltes seda konverentsi pidada, aga mingis mõttes on see ikkagi keeruline. Noh, tundus küll, et naljakas on soomlastega käki laulust rääkida inglise keeles, aga nii see paraku ikkagi kujunes. Lõpuks soomlastel on Eesti keeles võib-olla natuke raskem aru saada kui meil soome keelest ja kahe aasta eest, kui see regilaulu konverentside traditsioon siis jõudis oma 10. konverentsi kuni 20 aastat konverentse, siis me otsustasime seda tähistada suurema rahvusvahelise konverentsiga, mis oli pühendatud siis sellisele traditsioonilisele laulmisele ka laiemalt kui regilaulu puhul. Vorm, tuntus, tegelikult väga huvitav ja seda ka meie seda regilaulu uurimise vaatenurka avardav rikastav ja nii me siis otsustasimegi edaspidi või vähemalt sellel aastal siis jätkata seda traditsiooni laiemalt kui ainult regilaulule pühendatud konverentsidega, vaid siis on selline traditsioonilisele laulmisele pühendatud konverents. Ja iga kord me vaatame mingisugused teema või aspekti selle eest ja sellel aastal on siis häälühendus ja sõnu traditsioonilisel laulmisel. Et tegelikult me ju ikkagi tahaksime, et kõikidel regilaulu lauluuurijatel oleks võimalus sellel konverentsil osaleda ja nii me siis seda teemat väga kitsaks ei taha panna. Et isegi juba traditsiooniline laulmine on selline kompaktne ala küll, et, et selle erinevaid aspekte vaadelda on rikastav kõigile lauluuurijatele. Milline see konverents siis nüüd on, et kui paljudest kohtadest on osalejaid ja kas te teete kõike seda interneti teel, seekord? Ja me teeme seda kõike Secord interneti teel võib-olla mõned esinejad on koondunud kirjandusmuuseumisse, kus see üritus traditsiooniliselt kui enamasti on toimunud, tihti me oleme neid üritusi ka koostöös teinud teiste institutsioonidega, Tartu ülikooliga ja ja ükskord oli Tartu Ülikoolilõunaeesti keelt keskusega ja et sellel aastal tõesti on selline teistmoodi konverents. Aga eks me püüame harjutaja internet on tore asi, et võimaldab siiski uurijatel omavahel mõtteid vahetada, vaatamata sellele, kui päris isiklikult kokku ei saa. Nii et see konverentsi ja ulatus on päris lai. Kui möödunud konverents siiski oli suhteliselt siin nagu meie lähiriigid Gide siis Soome ja Rootsi ja, ja, ja noh, ka Serbia ikkagi suhteliselt lähedalkeskne siis nüüd see aasta on meil ettekandeid, kaks tükki on india erinevate laulukultuuride kohta. Siis on üks ettekanne Aino eepilise traditsiooni kohtamisel jaapani äärealal. Ja siiski vähemalt pooled ettekanded puudutavad seda siis meie Läänemeresoome laulukultuuri mitte Gregi laulu, vaid ka vaid Kareemilist lauluna, eks, ja ikkusi käsitlevad ettekanded. Tegelikult need on kraadiõppe üliõpilased, kes õpivad Tartu Ülikooli folkloristika osakonnas ja kuna meie professor tegeleb India uuringutega Ülo Valk, siis on tal ka alati India üliõpilasi seal ja loomulikult, kui nad tegelevad laulu teemaga, siis meil on väga hea meel, kui nad liituvad meie laulukonverentsiga. Meil ongi selline olukord folkloristikast palju. Eesti kraadiõppureid on jäänud väga väheks ja see muutunudki rahvusvaheliseks Tartu Ülikooli folkloristika nagu kõrgemad õppe. Et praegu juba mõtleksid, tahaks, et mõni eestlane ka. Eesti noor uurija tuleks regilauluga tegelema aha Indiast. Assami laulude ettekanne. Mis need Hassani laulud on? Assami on piirkond ja Indiast, teine ettekanne on solvamis laul lauludest, mis on ju meie traditsioonis ka olnud pulmades üks selline kahe poole vastastikku laulmise aspekte, et noh, ikka väga huvitavaid paralleele saab näha. Kus kohas seal veel peale India on siis niiti? Ja konverentsil ma võtan kaua, et meil Alexandre Tšerp rehedžess, kes räägib rumeenia ikkudest ja meie konverentsi kava on jagatud sellisteks temaatilisteks plokkideks mis annab ka kenasti ülevaate valdkonnast, millega see konverents tegeleb, või aku aspektidest. Esimene plokk hakkabki kohe Kristin Kuutma ettekandega, kes käsitleb siis regilaulu kasutamist tänapäeva ühiskonnas ja tema le kohe. Vastab Jelena Iowanavitš Serbiast, kes samamoodi vaatab, millistes olukordades tänapäeval, milliseid laule valitakse laulmiseks rahvalaule siis tänapäeva ühiskonnas ja leedu ohjad käsitlevad hoopis väljarännanute Ameerikasse, väljarännanute laulutraditsiooni. Ja teine plokk, kui on selline noh, kuna me konverents on pühendatud. Nagu rekonstrueerimisele minevikku hilistes lauludes või selle mõtestamisel, Soome uurija kroog räägib meile Eda epilise luule võimalikest esitus laadidest, et neid on ju ka kuidagi, need ei ole olnud lugemiseks, vaid need on, neid on esitatud ja neid on nagu kuidagi esitatud, kuidas, seda me täpselt ei tea. Ja samamoodi Karjala laulude puhul Alexi maine püüab Nendest laulutekstidest mis on kirja pandud 19. sajandi lõpus juba leida vihjeid selle kohta, kuidas seal Ta on kasutatud või kuidas erinevaid tegelasi on häälega kehastatud. Et seal just selline otsene kõne, mida ta siis kus laulja väljendab kellegi nii-öelda tegelase sõna kuidagi mingi häälega jälle. Ja Viliina Sylvanen Soomest räägib ikutest, karja läitkudest ja just häälest selles, kuidas hääl on muutunud läbi aegade ja intensiivsuse, kuidas emotsioone väljendatakse. Järgmine plokk ongi meil siis selline rahvusvaheline kus on kaks hinge ettekannet ja siis üks sisama ainude laulutraditsioonist, et ta on meie jaoks sellised kaugemad ja eksootilisemad. Kõigil väga huvitav on jälgida täheldada paralleele meie laulukultuuriga et ka kinode puhul Sava ranna Rivka pauguell uurib seda, kuidas traditsioon on ohustatud tänu sellele eluviisi muutusele, mis on toimunud, et, et sellise ideepik ka esitamise olukord ja on jäänud väheks ja selle tõttu on ka esitajaid jäänud väheks ja jah, raske leida üldse kedagi, kes mõistaks seda kunsti veel. Siis on meil eraldi plokk konverentsil nii-öelda digitaalhumanitaaria uuringutest. Et väga hea meel on, et need on heki laule võimalik kasutada, kuna neid on nii palju digitaalsele kujule viidud. Juba pikki aastaid riisiviisidega alustades Ingrid Rüütel juba nikerdas seitsmekümnendatel või kaheksakümnendatel, aga aga regilaulutekstid on need digitaalselt uuritavad. Ja meil on täitsa kolm ettekannet nende digitaalse uurimisse võimalust, sest et see suund areneb väga intensiivselt. Mis on ka loomulik tänapäeval. Et milleks mitte siis kasutada ära armutite jõudu ja võimsust reki laulu uurimisel. Ma näen, et sa oled ise ka ühes selles nagu ettekandjate grupis päris neljakesi olete seal, et võib-olla sa avad natukene, et kuidas siis seda, kuidas neid andmebaasi saab uurida, et mis võimalusi see pakub, see suund. See nüüd osale osaline Kati Kallio Soome mooria projektis, projekti nimeks on filter lühend mingist pikemast sõnade jadast, aga selle eesmärgiks noorita siis need läänemeresoome regilaulu traditsiooni kui tervikut, et siiamaani on see uurimine toimunud kahes või kolmes eraldi uurimiseraldi riigis. Noh, me oleme muidugi suhelnud pidevalt, aga ikkagi kummalgi on oma erinev taust ja oma erinevad vaata reisid olnud jaa, viisikudes laule klassifitseerida ja kuidas nende tunnuseid määrata. Aga need andmebaasid, millega me alustasime 2000.-te alguses, need me juba rajasime nakku ühtse põhimõtte järgi selle eesmärgiga, et saakski neid edaspidi seda materjali koos vaadata ja nüüd on see aeg kätte jõudnud, meil on Eesti andmebaasis on üle 100000 laulu juba soomlastel on kala, nende regilauluväljaanne SKP EKRE, nagu me ütleme, Soomel, Kansal, Manhattan. See on nende andmebaasis ja nüüd me siis püüamegi selle projekti raames selgitada, millised siis kuivõrd erinevad või kuivõrd sarnased nende traditsioonid tegelikult on. See projekt on kestnud pool aastat, praegu need andmebaasid on need siis kokku sulatatud omavahel selleks ajaks ja seal projekti saab meil matšeyenegyaneks arvutiteadlane edu mägele ka nemad kahekesi on siis tegelenud selle anna analüüsi poolega jäässe matšeienitski uurimist üheks suunaks on, arvutab ta sarnasusi laulude ja lauluvärsside vahel ja nende dema nii-öelda arvutuslik, et andmebaasitöötluste põhjal siis me juba oleme saanud sellised esimesed tulemused regilaulu traditsiooni kahe poole või kahe andmebaasi, kahe tekstikorpuse, ühiste teemade või värsside motiivide kohta. Et meil tegelikult puudub ülevaade, kui tihedalt need omavahel seotud on ka kui tihedalt need Fregi laulutraditsiooni sees ka nende erinevate korpuste sees, kui palju see varieerub või kui erinevad ühes otsas või teises otsas laulud on, kas nad on sarnased või erinevad. No näiteks kas või selline lihtne teadmine Eestis pulmalaulud üks regilaulu traditsiooni kesksemaid teemasid. Noh, see soomlaste korpus hõlmab nii Soome-Karjala isuri, vadja laule et pulmalaulu traditsioon on Karjalas ja Ingerimaal aga soome regilaul des või Soomes sellist pulmalaulu traditsiooni nagu meil üldse ei ole ja ei ole ka pulmalaule, et kui me hakkame neid, et korpust ja erinevate rahvaste traditsioone võrdlema, et siis on ikka väga hea teada selliseid asju ja teine selline jutustavate eepiliste laulude traditsioon on üks regilaulu äärealasid tegelikult et Karjala pikad laulud Väine maisist ja teistest ei ole sugugi nii regilaulu, noh, ütleme siis traditsiooni ma ikka tekstikorpuse seisukohalt nii kesksel kohal, kui nad on olnud uurimisloos, lihtsalt uurijaid on huvitav, need põnevad mütoloogilised teemad kajastavad. Aga tegelikult on palju palju igasuguseid erinevaid laule veel. Huvitav, et kui, kui tuleb välja selline eripära, et näiteks Soomes ei ole neid pulmalaule nagu mujal, kuidas te siis selle järelduse teete, et kas pulmalaulud on mingil hetkel nagu ära kadunud või Soomes või on vastupidine tekkinud mujal kas sealt tuleb välja ka see kuidagi, et mis on nagu vanavanem traditsioon, mis on ühisem traditsioon, mis ei ole. No vot seda nüüd Cervenelt geneetikud ja arheoloogid on need ja keeleteadlased on need koostöös jõudnud selle seisukohani, et läänemeresoomlased kujunesid siin ütleme Põhja-Eestis sellise kultuurina rikkaliku kultuurina, kui nad segunesid. Pärast seda, kui nad olid siia tulnud, segunesid siin varem elanud germaanlaste alg, germaani hõimudega ja noh, nagu öeldaksegi, et regilaulu traditsioon või selline käki laulumite traditsioon, agaa seb, poeetiline vorm sai tekkida umbes Läänemeresoome algkeele lõpufaasis siis enne seda läänemeresoome keelte jagunemist. Arheoloog Valter Lang on jõudnud sellele tulemusele kõrvutades geneetika, keeleteaduse ja arheoloogiaandmeid. Et siit põhja eestist levisse kultuur, läänemeresoomlaste kultuur laiemale alates rauaajast. Ehk siis hakkas levima vaikselt, umbes kujunes Lewis umbes 2000 aastat tagasi ja pärast seda siis, kui on arvatud ka, et regilaul tekkis ja oli see läänemeresoome keele hilifaas sisama saame uurijaks roog, keda ma ennem juba mainisin tema jällegi täiesti sõltumatult tuli välja hüpoteesi ikka, et regilaul on kujunenud niimoodi, et läänemeresoome keelt kõnelejad on üle võtnud ja enda jaoks kohandanud germaani Halitereerivat noole. Et ülevõetud on siis see alliti Keemsus ja, ja umbes ligikaudne siis neljarõhuline värss, aga samas on kohandatud seda siis selle vastavalt meie keele omapärale ja ei ole tegemist mitte rõhulise värsiga, vaid on tegemist silbilise värsiga mis sobis sellele läänemeresoome keele, gaasi. Ja nüüd kolmandaks, kui võtta siia juurde viisid Indrek Rüütel, on uurinud viis ja viisi kihistusi, tema on jällegi väitnud, et kõige vanemat tüüpi viisid seostuvad eelkõige pulmalauludega ja muude kombestikuga seotud lauludega. Ja need, kui mõelda siis, et vanemad viisid, et kuidas see traditsioon võis kujuneda, vanemad viisid pulmalaulud, siis võisid tekkida koos regilauluga ja hakata siis levima kuidagipidi Karjala ja Soome poole. Et kas nad siis jõudsid koos selle traditsiooniga sinna Soome regilauluga koos või ei olnud see pulmalaulude laulmine Soome rahvale üldse nii oluline? Seda on siit eemalt vaadates väga raske arvata, on tõesti huvitav, nagu põnev on kohe mõelda, et et kuidas, D arheoloogid on nüüd uurinud neid vana vana DNAd, eks ole. Ja leidnud selle aja, millal see idapoolne geen siia jõudis, ehk siis mitte 5000 aastat tagasi, vaid pigem 2000 aastat tagasi, siis nakkub, paigutab kõik ka selle, kuidas mõelda regilaulustuudio perspektiivi ja no et kui mõelda, et see käkilaul, kes nagu siis läänemeresoome ja germaani või noh, selle algveel germaani kultuuride kokkusaamisel, siis et kust need sisuelemendid pärinevad. Et kas sisuelemendid on siis nüüd tulnud sealt igalt poolt selle keelega kaasa või on nad olnud siin Nende germaanlaste mõtetes või annad tekkinud siin kohapeal need teemad, mis regilauludes nendes jällegi me mõtleme, mütoloogilised laulud on varasemad laulnud, aga seda ju ka täpselt ei tea. Et võib panaxea naps uuem kihistus, noh igatahes seal võib veel nagu lähemalt vaadata kõike seda sõnavara, mida käki laulud kasutavad, et me Eestis nii-öelda ajalistesse kihistustesse need kuuluvad. Ja no et läänemeresoome keeltes on varramentermaani kihistus väga oluliselt olemas, et, et needsamad sõnad on ju kõik regilauludes ka olemas nagu laevad ja purjed ja ja noh, mis siis oli see raua tegemine, eks ole, ta on olemas ja maski. Ja see ma tööd ja kõik siuksed asjad, mis, mis sellel ajal alles nagu tekkisid või kujunesid. Ja noh, et kui me nüüd saame teised teiselt poolt jälle sellise korpuspõhise lähenemisega vaadata, millised on regilaulupiirkonnad või kuidas need on võinud kujuneda, mis on ühe või teise piirkonna eripära, siis me saame jällegi kõrvutada neid rehki lauluandmeid juba nende keele või arheoloogia andmetega. Äkki laulud muidugi on, nagu me teame, on kirja pandud ikkagi mitte 2000 aastat tagasi, vaid vaid viimastel sajanditel, aga, aga ikkagi mingisuguseid vihjeid ning peavad andma. Ja et nüüd selle meie projektiga, kus siis me proovisime leida neid ühiseid motiive sealt Soome ja Eesti korpusest tuli juba väga huvitavaid selliseid asju välja, milleni ilma sellise arvutusliku lähenemiseta me ei oleks kuidagi jõudnud. Sest me ei jõua neid laulukogumeid kõiki nagu läbi lugeda. Sellest see asi on, et mina tunnen Eesti regilaul kogumit, noh loomulikult ma ei ole kõike läbi lugenud, aga mul on mingisugune ülevaatepilt sellest olemas. Aga kas soome laule ma ei ole ju Karjala laule, ma ei ole jõudnud niimoodi läbi töötada vahel vaadanud siit-sealt, eks ole, otsi sõnu ei tea õigeid, et mida peaks panema. Tahad otsingut teha, aga siis selline. Ühest küljest arvutuslik lähenemine, teisest küljest nagu uurijate koostöö ka, et et kui me tuvastame mingi ühise motiivi või ühisvärsi nendes kahes korpuses, et siis ikkagi me aru ka me omavahel Soome-Eesti uurijad omavahele, et mis siis nüüd selle taga on või mis tähendus sellel on või et, et millega ta kummaski kultuuris seostub näiteks väga huvitav üks motiiv, mida iialgi poleks leidnud. Leidsime, et esineb umbes kaheksas tekstis neli teksti Eestist kaks tükki hinge Kemalt kaks tükki siis lõuna karjalast ja kirjeldab jõukatelu. Jõukas elu on siis selline, et noh, sead on paksud rasvased, ilma et neid peaks toitma lehmad annavad piima, ilma et nad peaksid poegima. Kanad munevad ilma kuked, naised on ka paksud, ilma, et nendega peaks midagi ette võtma, nendega seksima peaks selline motiiv siis levinud väga vähestes tekstides, aga siiski nagu erinevatel rahvastel ütleks isegi, kas see siis nüüd on mälestus mingist tõesti väga järgsest ajast või on see võimalik, et see on kuidagi hiljem levinud? Väga keeruline ja raske öelda, aga väga põnev ja huvitav teisest küljest avastada neid sarnasusi kokkulangevus. Nii aga siis vaataks veel lõpuni selle konverentsi lõpuni. Digitaalhumanitaaria uuringute blokis olevaid teisi ettekandeid. Jaagup Keppar on Tallinna Ülikoolis, õpetab digitaalhumanitaaria, et tema on oma loengutes kasutanud meie regiviiside andmebaasi õpetamaks tudengitele, kuidas digitaalsete andmetega ümber käia ja kuidas neid uurida ja visualiseerida ja teda ei saa. Ja muuhulgas siis ta on ka jõudnud uurimistulemusteni regiviiside kohta, mida ta siis esitab oma ettekandes ja Taive Säre koos Kaarel veskisega, kes on ka meie Kehrantsus muuseumi selline keegi IT-osakonna esindaja, nemad koos on siis uurinud, kuidas laulmist ja häält on käsitletud erinevates teksti korpustes mis pärinevad siis vanemast ajast, mitte tänapäevaseid materjale, nende kasuta vana eesti keele korpust siis seda meie regilaulu andmebaasi kohtuprotokolle ja, ja 19. sajandi ajakirjandustekste mis käsitlevad laulmist, sellised erinevad pilgud. Et mis laulmine, et see on miski, mismoodi laulmist on hinnatud ja väärtustatud või milliseid aspekte selle joone. Ja siin need viimased plokid keskenduvad siis ütleme, enese väljendusele lauludes ja siis sellisele lauliku lauliku häälele iga laulikule üldisemalt. Käsitleb Lääne-Eesti laule ja siis sellise melanhoolselt ja elujõulisuse vaatlemist käsitlemist laulutekstides laulikute poolt. Ja Soome uurija Hanno Karro räägib hoopis riimiliste rahvalaulude traditsioonist, kuidas see 19 sajandi lõpus ja 20. alguses siis Soomes levis nii kirjaliku kultuuri ja rahvakultuuri piirialadel. Hiinastraagla käsitleb seda, kuidas kogujad ja kas üldse on tähelepanu pööranud laulik Kuu sellisele muusikalisele musikaalselt võimeka kusele, et uurimisel ja kogumisele rohkem pööratud tähelepanu sõnadele, aga et kuidas üldse hinnatud laulikud kui lauljat, vihje esitajat? Jaanika Oras vaatab selliseid tuntud lavalauliku lava regilauliku Laine Mesikäpa esitusi, kes tegutses mitmesuguste avalike ürituste sisse juhatajana, regilauluga alates juba 30.-te aastate lõpus puust kuni siis läbi nõukogude aja meie taastatud Eesti vabariiki välja päkapikk periood ja mida me sellest teame ja, ja mis tema enda motiivid olid? Ja kuidas tõlgendati tema selliseid lelusid nagu öeldakse, mis ta ise siis koostas regilaulu ainetel erinevateks sündmusteks. Ja Urmas Kalla vaatab ühe Räpina rahvalauliku mari treiali, kes on ka olnud vineer, land erinevatel aegadel kogutud laule ja tema laulud sellist eluloolist tausta või kust, kuidas ta nüüd omandanud võis olla. Konverentsi raames on meil ka traditsiooniliselt väljaannete esitlus. Ingrid Rüütel on peaaegu valmis saanud oma viljandima kogutud rahvalaulude pillilugude väljaande Meie koos Jaanika orasega ja ansambliga Väike-Hellega tegime veebiväljaande häkki laululugu aadressil. Ja konverentsi raames Avaka tänu koroona ajal lihtsalt tutvustab oma näit tõust hägi laulu koomiksites Merike paberid. Aitäh Mari Sarv jagamast infot traditsioonilise laulu konverentsi kohta, mis toimub Eesti kirjandusmuuseumis, aga tegelikult hoopistükkis internetis. See on avatud, eks ju, kõikidele huvilistele. Kodulehel on olemas link, millega saab konverentsiga liitudesse seda kuulata. Toimub tiims keskkonnast Microsofti meeskonnad ja tulge kuulama, kui huvitab, enamus ettekanded on inglisekeelsed ja Urmas Kalla ettekanne Räpina lauludest on eesti keel ja inglise keelsete subtiitritega.