Kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 30.-st jaanuarist. Stuudios on toimetaja Kadri Põlendik. Eestis lisandus 405 uut koroonaviiruse nakkusjuhtu. Ööpäevaga suri kaks haigestunut. Euroopa Liit loobus plaanist kehtestada Põhja-Iirimaa piiril piirikontroll, et takistada koroonavaktsiini eksportimist ühendkuningriiki. Tartu ohtlike jäätmete tehase ehitus lükkub vähemalt aasta võrra edasi. Kui me vaatame statistikat, siis üle-eelmisel aastal suurusjärgus 20000 tonni jäätmeid põletati ja nüüd alles on jäänud siis seesama Epleri tehas, mille võimsus on 2000 tonni. Tammsaare-nimelise kirjanduspreemia saab Kristiina Ehin. Haapsalus asuv see teater avas ajutise muuseumi, kus näeb nõukogude aegset olmekraami. Meil on inimesed toonud ja me enda lapsepõlve mälestused. Ja lihtsalt inimesed teavad, et me kogume selliseid asju. Hoiame nüüd ilusti. Äge värk. Kahevõistleja Kristjan Ilves teenis Seefeldis toimunud maailmakarikaetapil 23. koha. Ilmateenistus lubab lumesadu nii ööseks kui ka homseks. Seal on õhutemperatuur nullist miinus üheksa kraadini. Homme on üks kuni viis kraadi külma ja teedel on libeduse oht. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 405 uut koroona. Nakkuse juhtu analüüsiti 4558 proovi ehk positiivsete testide osakaal on 8,9 protsenti. Enim uusi positiivseid testi tulemusi laekus Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 197-l inimesel. Neist 159 on Tallinnas. Hommikuse seisuga viibib haiglas 404 Covid 19 patsienti. Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, 89 aastane naine ja 68 aastane mees. Tartu Ülikooli tehtud reoveeuuring näitab, et keskmise viirusesisaldusega proovida hulk on kasvanud. Uuringu juht, Tartu Ülikooli professor Tanel Tensoni ütles Tartu Postimehele, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav reoveeindeks on paaril viimasel nädalal langenud aga nüüd taas tõusule pööranud. Sellest võib järeldada, et tõenäoliselt on nakatunute hulk mitmeski Eesti piirkonnas vahepeal kasvanud, nentis Stevenson. Viiruse sisaldus reoveeproovides on keskmisest suurem pea kõikjal Eestis, mistõttu on piirangute ühtlustamine uuest nädalast Tensoni hinnangul igati asjakohane. Hommikuse seisuga on Eestis saanud koroonaviiruse vastast vaktsiini 27600 inimest, kellest ligi 9600 on saanud mõlemad doosid. Euroopa liit võttis aga eileõhtuse otsusega kehtestada Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahele piirikontroll takistada Euroopa liidus valmistatud tud vaktsiinide eksporti Suurbritanniasse. Brexiti leppega säilitati Iiri saarel Euroopa Liidu tollireeglid, kuna tegu on ühe kaubanduspiirkonnaga. Brexiti leppe niinimetatud Põhja-Iirimaa protokoll annab aga võimaluse ühepoolset kokkulepet muuta, kui selleks on hädavajadus. Eile hilisõhtul välja kuulutatud otsus võeti paar tundi hiljem tagasi pärast läbirääkimisi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Laieni ja Briti peaministri Boris Johnsoni vahel. Kuigi piirikontrolli vaktsiinide tõttu ei tule, säilib otsus nõuda vaktsiinitootjatelt liikmesriikide heakskiitu selleks, et eksportida Euroopa liidus toodetud vaktsiine plokist välja. Euroopa Liidu Brexiti läbirääkija Michel Barnier palus Euroopa liidul mitte rikkuda vaktsiinide pärast suhteid Ühendkuningriigiga. Maailma terviseorganisatsioon on kutsunud riike üles mitte takistama vaktsiinide ega nende koostisosade vaba liikumist. WHO kutsus ka Suurbritanniat üles peatama ajutiselt vaktsineerimisprogrammi. Kui vanemaealised saavad vaktsineeritud. Selleks, et Ühendkuningriigis toodetud vaktsiine saaks õiglasemalt jagada ka teistesse riikidesse. Tagasi koduste teemade juurde Tartusse Eesti suurima ohtlike jäätmete tehase ehitamine lükkub vähemalt aasta võrra edasi, sest keskkonnaamet otsustas algatada uue keskkonnamõjude hindamise. Kuni uue tehase ehitusloa saamiseni peab ettevõte hakkama vedama jäätmeid välismaale, kuna praegu puudub Eestil võimekus kõigi siin tekkivate ohtlike jäätmete põletamiseks. Lähemalt räägib Ode Maria Punamäe. Ohtlike jäätmete ehk näiteks värvi ja õli, prügi ning ka nakkusohtlikke jäätmeid vetepõletamise tehas on Tartus ka praegu aga plaanide järgi pidi selle asemele aasta lõpuks kerkima 15 miljoni eest ligi kuus korda võimsam tehas. Ettevõtte lootis, et kuna praeguse tehase tegevuse keskkonnamõjusid on juba varem hinnatud, pole uut hindamist vaja teha. Nüüd on see lootus kadunud, räägib Epler ja Lorenzi tehase juhataja jaanis Epler. Probleem selles, et keskkonnaamet otsustas algatada ka tegevuse peale ja sellest tulenevalt lükkub meie protsess aasta-poolteist tagasi. Meie poolt on kõik andmed ja linn on tehtud ja ma ei oska kommenteerida nende otsustest, et seaduses on õigus, et nad ei pea seda põhjendama. Aga miks siis on vaja nii kiiresti nii suurt tehast ehitada? Sellepärast, et Kunda Nordic tsement lõpetas jäätmete põletamise Motsendideaalses und oleks edasi töötanud, siis, siis ei oleks nagu seda teemat, mis meil täna üleval. Veel üle-eelmisel aastal põletati Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest enamik Kunda tsemenditehases. Kunda tehas lõpetas aga mullu märtsis tegevuse ja nüüd on alles vaid Epler ja Lorenzi üsna väikse võimsusega Tartu tehas. Seepärast ongi ettevõttelt tuli takus, et jäätmed ei hakkaks liigselt kuhjuma. Ka keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle sõnul on see hirm õigustatud. Kui me vaatame statistikat, siis üle-eelmisel aastal suurusjärgus 20000 tonni jäätmeid põletati ja nüüd alles on jäänud siis seesama Epleri tehas, mille võimsus on 2000 tonni. Siiski tõdeb keskkonnaamet, et nii suure põletamismahu kasvu juures oli keskkonnamõjude hindamise algatamine kohustuslik. Alternatiiv on see, et kui praegu käitlusvõimsust ei ole, hoiame laos. Teine alternatiiv on see, et viime piiri üldisele käitumisele. Tehase juhataja sõnul tähendab ohtlike jäätmete välismaale viimine ka teenuse hinnatõusu. Tartu linn pole teinud otsust teha selle ehitusloa andmise osas, vaid ootab ära keskkonnaameti hindamise tulemused. Kui praegu on suhtlus käinud peamiselt ettevõtte ja keskkonnaameti vahel siis keskkonnamõjude hindamise protsess tähendab ka linna avalikkuse kaasamist. Rein Kalle Keskkonnaametist. Siin on ühtpidi sisulist tööd, päris palju, aga teistpidi ka selliste inimeste kaasamist ja avalikustamist, nii et need võtavad aega. Aga sõltub erinevatest osapooltest, on keskkonnaamet on kahtlemata nõudlik, tuleb kasutada võimalikult, et kaasaegset tehnoloogiat. Ka see õhuheitmete pool saab olema väga reguleeritud, nii et kui neid nõudeid täideta, Öeldakse, et siis on edulootus suur. Täna on Anton Hansen Tammsaare 143. sünniaastapäev. Sel puhul kuulutas Järva vald välja Tammsaare kirjanduspreemia laureaadi, kes on tänavu Kristiina Ehin. Luulekoguga janu on kõikidel üks jätkab Olev Kenk. Tammsaare-nimelisele kirjanduspreemiale esitati 18 eelmisel aastal ilmunud kirjandusteost, üksmeelselt kulutati 40 neljandat korda välja antava Tammsaare kirjanduspreemia laureaadiks Kristiina Ehin. Luulekoguga janu on kõikidel üks, selgitab Järva valla raamatukogu juhataja Karmen Veliczynski, kuna luulekogu käsitleb teemasid, mis on ka Tammsaarele väga olulised. Kristiina kirjutab ka väga tänapäevaselt ühiskonnakriitiliselt. Selles tehases on ses teemad, mis kõnetavad põlvkondi eelnevaid kui ka praeguseid. Rääkides meie kirjandusklassik Tammsaarest rõhutab luuletaja Kristiina Ehin, et Eestis pole inimest, keda poleks Tammsaare looming puudutanud või mõjutanud. Ma arvan, et selline Tammsaare kool käib nagu igast eestlasest läbi, kes midagi haridusteel tahab saavutada ja, ja kindlasti ei saa ka ilukirjandust ilma Tammsaaret teha siin Eestimaal. Janu on kõikidel üks on Kristiina Ehini üheksas luulekogu, mis sündis ühes unenäos. Ma seisin unes aia jõe kaldal ja tõesti nägin oma peegeldust selles mustavas jões minust peegeldusi voolasid läbi ajaloo sündmused ja igasugu tuntud isikud ja minu esivanemate näojooned sellest unest ärganud ja siis ma tundsin, et ma tahan kirjutada ühe sellise luulekogu, kus ma püüan kinni selle unena sõnumi, selle tunde, et minevik, tulevik ja olevik on tihti ikka nii seotud, et neid ei saagi päriselt eristada. Teoses leidub ka nii-öelda ühiskonnakriitilist luulet, mis on see, mis paneb luuletaja luuletama, ehk et miks ei saa vaiki olla? On asju, mis käivad ikkagi hingele liiga palju haiget, et sellest saaks vaikida. Ja teisest küljest Nassimis käivaid liiga palju rõõmu, et seda saaks ainult endale hoida. Kristiina Ehin saab Tammsaare kirjanduspreemia kätte Eesti vabariigi sünnipäeva aktusel Albu mõisas rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Mida teha, kui koroonakriisi tõttu on ühe harrastusteatri tegevus pärsitud ja suuremat kooskäimised pole võimalikud kuid on soov teatri ruumidest elu päris ära ei kaoks. Haapsalus asuv see teater otsustas, et paneb püsti ajutise muuseumi, kus saab näha nõukogude aegset olmekraami. Juhan Hepner käis asja uurimas. Näitus Ajarännak 20.-sse sajandisse keskendub möödunud sajandi 70.-te ja 80.-te aastate olmekultuurile. See teater korraldab igal sügisel Haapsalu nostalgiapäevi ja selline väljapanek on teatril mõttes olnud juba ammu, kuid nostalgiapäevade ajal pole selleks lihtsalt ruumi olnud. Nüüd koroonakriisi ajal, mil ära on jäänud hulk üritusi, kus teatrirahvas esinema pidi otsustati aastate jooksul kogutud kraami tutvustada, jätkab see teatriliige Roman sultan, Gireijev. Meil on inimesed toonud ja me enda lapsepõlve mälestused. Ja lihtsalt inimesed teavad, et me kogume selliseid asju, hoiame need ilusti. Äge värk olla. Eksponaatide valik on väga kirev ja mälestusi kerkib pähe kõigil, kes on sündinud enne 1900 üheksakümnendaid, jätkavad see teatriliikmed Eve Merima ja Roman Sultan kirejev. Olmetehnikakoolivormi. Kuni asjad, elektroonika, suusad, sporditarbed, riided, mööbel, köögitarbed, et see kõik, millega me oleme üles kasvanud. Aastate jooksul kogutud kraami näituseks ette valmistades jätkus üllatusi ka teatriliikmetele endile. Jätkavatsee teatri liikmed Eve Merima ja Roman Sultan kirejev. 100 iga tulijat. Meil on see asi olemas täitsa lõpus, sõnnikuliiaga. Siga siin, kas siin on ka veel? See teab näitusel olemas. Praeguse plaani järgi tegutseb seediaatri ajutine muuseum aprilli lõpuni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Bokseritele esineb teistest koertest sagedamini. Rütmihäireid põhjustavad südamelihase haigust. Eesti maaülikoolis valminud doktoritöös pakutakse välja mitu võimalust, kuidas seda varakult avastada. Airika Harrik annab ülevaate. Novaator RT bakteri tõugu koeri kimbutab teistest sagedamini südamed lihashaigus nimega harjutus mogeen parema vatsakese kardiomiopaatia ehk errveezzee haigus põhjustab bakteritele, rütmihäireid tabab nende südant eeskätt paremalt poolt. Samasugust haigust esineb teistelgi koeratõugudele, kassidel, aga ka inimestel. Haiguse ravi teeb keeruliseks tõsiasi, et see kulgeb igal liigil erinevalt ning alati ei saa haigus tõsikindlalt diagnoosida isegi pärast haige surma. Eesti maaülikooli lektor ja doktorant Paul Fridtjof mõttes küla otsis oma doktoritöös võimalusi, kuidas aer WCd siiski varakult avastada ja diagnoosida. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et rütmihäireid võib esineda kliiniliselt täiesti tervel loomal. Töö olulisim osa käsitles võimalusi jälgida koera südant 24 tunni jooksul. Holteri uuringu ehk elektrokardiograafilise meetodiga. Looma puhul see näeb välja niimoodi, et me paneme klemmid kere külge ja siis on selline mobiiltelefoni suurune vidin, mille me saame vestiga või teibiga loomale ümber panna. Ja siis loom läheb ja toimetab oma toimetamised, nagu tavaliselt. 24 tunni pärast saab loomaarst koera ööpäevased südamelöögid läbi vaadata. Kui koeral esines selle aja jooksul palju ebanormaalselt kiireid südamelööke, viitab see mõttes küla sõnul suuremale südamehaiguse riskile. Veel selgus, et arvet see risk on suurem just isasloomadel. Lisaks Valteri uuringule otsis mõttes küla veel võimalusi, kuidas uurida koerte südameid ultraheliga ja magnetresonantstomograafiaga võrdluseks uuriste haiguse kulgu teisel koera tõul ehk Portodogidel. Doktoritöö põhjal soovitab mõttes külakoeraomanikele hoida oma lemmiku tervisele siiski silm peal. Kui midagi loomaga valesti, siis on kõige mõistlikum pöörduda loomaarsti poole, sest teinekord võivad väga minimaalsed kliinilised tunnused olla märk mõnest väga tõsisest haigusest mida alati ei ole võimalik peale vaatamisega välja selgitada. Metsküla sõnul oli tema töö juures oluline seos inimeste haigustega. Koerte ja kasside uurimine on äärmiselt väärtuslik informatsioon human meditsiini jaoks sest meil on mitu aspekti. Üks on seesama, et eluiga on lühem, me saame rutem tõenäoliselt teada, kui me midagi muudame. Kas sellest muutmisest oli kasu? Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Öösel on pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund, paiguti tuiskab. Põhja-Eestis ja saartel võib olla jäidet. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, saartel ja läänerannikul loodetuul viis kuni 10, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni miinus üheksa, rannikul kohati null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval võib pilvkate veidi rebeneda ja lumehood jäävad harvemaks. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus viis kraadi. Spordisõnumeid vahendab nüüd Johannes vedru Kiiruisutaja Marten Liiv püstitas Hollandis Heerenveenis peetaval maailmakarikaetapil 500 meetri distantsil Eesti rekordi esimest korda viis liiv tulemuse alla 35 sekundi, saades kirja aja 34,915. Suurepärane etteaste andis eestlasele 14. koha. Võitis Pavel kulisnikov, kellaaeg oli 34,475 sekundit. Liiv võistleb sel nädalavahetusel esimest korda eliitseltskonnas ehk A-grupis. Talialade maailmakarikasarjad on täies hoos, mees, kahevõistlejad heitlevad käesoleval nädalavahetusel Austrias Seefeldis. Eile 30. koha saanud Kristjan Ilves oli tänases võistluses 23.. Seejuures õnnestus eestlasel täna päris hästi just murdma sõita, sest hüpeta järel olid olnud vaid kaks kohta kõrgemal 21. hüppemäel paika saanud esikolmik püsis ka murdmaarajal. Etapi võitis MK-sarja juhtiv norralane Jarl Magnus Riiber. Suusahüppajad võistlevad Saksamaal Willingeni 147 meetri mäel. Eestlane Arti Aigro tegi avavoorus 127 ja poole meetri pikkuse õhulennu, kuid hiljem ta diskvalifitseeriti, mis tähendab, et teise vooru Aigro ei pääsenud. Laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel Poolas ei õnnestunud Eesti koondislastele tänastes jälitussõitudes head sooritust teha. Alt vedas laskmine. Johanna Talihärm oli naiste seas nelja trahviga 30. ja Kalev Ermits meeste hulgas kuue trahviga 38.. Eestis avati Viru maratoniga kodumaise pikamaasuusatamise sarja Estoloppeti hooaeg. Mõõdaku spordibaasi lähistel kulgenud 42 kilomeetri pikkuse vabatehnika maratoni võitis meestest Sander linnus ja naistest Tatjana Mannima. Koroonapandeemia tingimustes lähtusid organiseerijad võistluse läbiviimisel terviseametikorraldustest. Kahe distantsi peale kokku oli lõpetajaid veidi rohkem kui 750. Iluuisutamise Eesti meistrivõistlusi juhib naiste üksiksõidus lühikava järel Kristina skuleta kromova, kes teenis oma kava eest 60,10 punkti. Meie iluuisutamise esinumber, 18 aastane Eva-Lotta Kiibus elas lühikavas üle kukkumise ning hoiab praegu kolmandat kohta. Pärast novembri lõpus Venemaal aset leidnud GP võistlust haigestus Kiibus koroonaviirusesse. Eva-Lotta Kiibus. Ja see oli paras eneseületus siia starti tulla, koroonast taastumine võttis aega füüsiliselt ja veel kauem võtab nüüd aega siin üleval ka keeruline tugevaid sümptomeid mul oli umbes poolteist nädalat, aga pärast seda niisugust nii-öelda vindumist oli ikka ligi kolm-neli nädalat. Aitäh sporditoimetusele selline sai laupäeva 30. jaanuari päevakaja kena õhtu jätku.