Järgmiseks tunniks ajaks palume oma kuulajaid osa saama helidokumendist, mis ajakirjanduspäeval viiendal mail Kohtla-Järve Viktor Kingissepa nimelises kultuurimajas meie vabariigi jaoks olulise daatumina ajalukku läheb. Palume teid kuulama heliülesvõtet stereokanali, Tallinn, Kohtla-Järve pidulikust avamisõhtust. Eesti Raadio oli Kohtla-Järvele kaasa võtnud estraadiorkestri debütant Paul Mägi ja Eesti NSV teenelise kunstitegelase Peeter Sauli taktikepi all ning solistid Leili Tammeli, Marju kuudi, Andres Otsa, Tarmo Pihlap, Sirje ja Väino Puura. Meie poolt tuli külalisena kaasas veel Fred Jüssi. Kohtla-Järvele tolmalt poolt pakkusid välja hubase maja toreda õhkkonna. Siira huvi ja südamliku kaasaelamise. Meil on väga hea meel olla taas Kohtla-Järvel teie külalislahkes linnas, mille sõbraliku rahvaga on ju Eesti Raadio ammune tuttav. Paljud meie kuulajast ja kindlasti ka saalis viibijatest on olnud kangelasteks meie igapäevastes saadetes. Ja seda enam on meil hea meel avada tänast pidulikku õhtut, mille tulemusena lülitub Kohtla-Järve 28. linnana nõukogude liidus, kus on võimalik kuulata stereosaateid regulaarselt eetri kaudu. Nagu öeldud, on Kohtla-Järve 28. stereofonitseeritud linn ja Eesti NSV esimene liiduvabariik, mille igas punktis on võimalik stereosaateid kuulata. Mootorratas mööda liikus siis tõepoolest, nägin mõõtmanetest, keerasid pead, ühesõnaga, jälgisid selle kujuteldava mootorratta liikumist siin laval võib olla nagu võisite siis kogeda on stereofooniline tõepoolest kõigepealt kohalviibimise illusioon. Ja see, mis tegelikult lindilt kõlas, lubas nendele kuulajatele, kes võib-olla võib-olla ka mitte silmad kinni panid ja ennast unustasid maanteele või siis ka lennujaama. Tänu heliallikate lokaliseerima Lõmm kuulajal võimalik ka vastavat kogemust omamata aru saada, kus meie orkestris mängivad, mis pillid, kus on klaver, kus on trummid, kus riiulid, kus tšellod ja puhkpillid see on ka üks, millele võib vastata, mis on stereo, foonia, seonstrjofoonia ja kaasaegse helitehnikapõhine õue. Heli loomutruudus on stereo foonia puhul märksa enam realiseeritud kui monofoonia puhul muidugi rääkimata. Mulle tundub, et nüüd on paras aeg saalisviibijate fantaasiat proovile panna. Stereomikrofonid on käinud maailma, ma ei tea küll öelda. Võib-olla kõigis, võib-olla ka mitte, kuid väga paljudes maailmapunktides, mis ta mõista, mis see on? Pakkuge, julgemalt. Õigus, hüvenid, palume esimeste auhinnasaajad lavale. Vaalad õigus, see vastus tuli õige kiiresti paluma. Selle mõistatuse lahendajal oli kerge, sest ta ütles, et tal on see plaat kodus olemas. Nii, ja nüüd järgmine mõistatus koosneb nagu kahest osast. Auhinna saab see, kes arvab ära mõlemad. Nii aga oodake ära, teine osa. Kuid ega järgmise osa õigesti ütlete, siis kuulub au teile. Kas on sarnane? Paar aastat tagasi käis stereomikrofon tõepoolest maal lindistamas seda häält, aga nüüd. Nii kellele kuulub siis meie auhind. Tulge palun siia. Nüüd oleks huvitav teada, kas on tegemist ka kaevuriga või mitte. Seda küll te olete tihtipeale Eesti raadio esindajad krimpsus tooniaga otsas. Siis läks õigusega õigele mehele. Tund aega enne saali tulekut oli teil võimalus tutvuda siin teisel korrusel uusima stereoaparatuuriga ja võimalus võib-olla ka esmakordselt elus kuulata Kvatro heli ja juhendasid teid selle ala meistrid, selle ala tõelised spetsialistid. Küsimusi kogunes muidugi ohtrasti ja nüüd on meil võimalustki siin korraldada väike pressikonverents ja teil võimalus kuulda vastuseid teid huvitavatele. Küsimustele. Palume lavale Eesti NSV sideministri asetäitja Tõnu Sumera. Televisiooni ja raadiokomitee esimehe asetäitja Aado Slutski. Vabariikliku teleraadiosaatekeskuse peainseneri Rein Ruudi, raadiotelekeskuse direktori asetäitja Kaupo varandi, raadiotelekeskuse laboratooriumi sektori juhataja Avo-Rein Terepingi. Küsimus seltsimees Lutskile, millal toimusid esimese stereokatsetused maailmas ja nõukogude liidus? Ja me võime uhkusega nentida, et esimeste seas oli ka Tallinna saatja. Populaarsed ja lühidalt, kuidas jõuab stereoheli Kohtla-Järvele, seltsimees Ruudi, palun. Stereoefekti saavutamiseks on vaja üle kanda kahe eraldi tähendab vasaku ja parema kanali signaalid. Need signaalid formeeritakse Tallinnas raadiomajas, sealt antakse naad kahe eraldi kaabli abil edasi Tallinna ultralühilaine saatjas paikneva niinimetatud stereo kooderi peale. Signaali kodeerimine on vajalik esiteks selleks, et neid liita ühe saatega edasiandmiseks. Ja teiseks, selleks, et süsteemid oleksid ühildatavad. Et stereovastuvõtjaga vastuvõtul vastavalt vasaku kanali signaal satuks vasakusse valju öeldaja parema valjuhääldisse parema kanali signaal paremasse ja et monovastuvõtul Molo vastuvõttesse saabuks siis mõlemi kanali signaalide summa otse sama kodeeritud signaal antakse vastava aparatuuri abil mööda raadioreleeliini siis kõigisse Wabariigis paiknevatesse stereo, ultrahelilaine saatjatesse, kaasa arvatud ka Kohtla-Järve ultralühilaine saatjale. Osa võtab sellest, nagu ma ütlesin, raadiorelee liin ja raadioreleeliini kohandamisel. Selleks otstarbeks on ka omajagu vaeva näinud kaugside ja televisiooni territoriaalse juhtimiskeskuse number kolm töötajad kes on olemas nii Kohtla-Järvel, Narvas, Leningradis, Tallinnasse ja veel päris mitmes punktis, nii meie vabariigis kui ka meie naabervabariigis Vene NFSV-s. Miks ei saa stereosaateid kuulata kesklainel või lühilainel või pikal lainel, miks on stereosaated ultralühilainel? Tereping? Siin on õieti mitu põhjust. Kõigepealt see, et selleks, et stereosignaali üle kanda, selleks on tarvis veidikese laiemat sagedusriba, tähendab ülekantav informatsioon on laiem ja selleks, et seda informatsiooni ära mahutada, selleks kõige sobivam on kasutada ultralühilaineala. Aga muidugi põhiline on see, et ainult ultralühilainel on võimalik saada ilma häireteta ilma kahinateta ja noh, ilma igasuguste segamiseta vastuvõttu kindlasti olete selles veendunud. Kui lülitate sisse vastuvõtja näiteks kas kesklainel või lühilainel siis jaamaga kaasnevad alati igasugused häired. Ometi aga on viimasel ajal tehtud ka üsna palju uurimusi, kas siiski ei ole võimalik stereosaateid ka kesklainel edasi anda? Need on kahjuks ainult katsetused ja praegu muidugi midagi kindlat öelda ei saa esialgu stereoheli ja ultralühilainele ja kuna kahjuks ultralühilaine levikuala ei ole eriti suur, siis saatejaamast kaugemal tuleks vastuvõtuks kasutada välisantenni. See aga selgub kohe, kui stereo kuulates avastate, et heliga kaasnevat kahinat järelikult on signaal liiga nõrk ja on tarvilik välisantenn. Kui kaugel saatja mastist saab veel kuulata korralikustereot. Seitsmes ruudivast. Suhteliselt madala saatemasti puhul ma julgeksin lubada nii-öelda laitmatut vastuvõtu umbes 40 kilomeetri raadiuses. Kas aparatuur stereofoniliste jakkavadrofooniliste saadete eetrisse andmiseks on sama süsteemiga kui mujal maailmas või on see meie oma meeste kätetöö? Sõmera. Võib öelda, et maailmas on mitmed süsteemid Nysterofonilise kui ka Kvatro foonilise saadet eetrisse andmiseks. Põhimõtteliselt nad nad ei erine, kuigi süsteeme tuleb lugeda erinevateks, Nõukogude liidus on praegu rakendust leidnud üks süsteem nii-öelda nõukogude liidu süsteem. Ja ka meil vabariigis on kasutatud seda süsteemi. Võib öelda, et enamik aparatuursete osa on tehtud vabariikliku raadio televisiooni saatekeskuse laboratooriumi jõududega nagu seltsimees juba ütles, eesotsas vaba riigilegi tehnilisele sõnal seeria seltsimees tähemaaga. Nii et valdav enamus aparatuuri on oma oma jõududega tehtud. Kas televiisori antenni saab kasutada stereosaadete vastuvõtuks? Steleping? Tõepoolest televiisori antenni saab kasutada stereosaadete vastuvõtuks küll ja see on eriti soodus siis, kui maja peal on kollektiivantenn, sest siis ei ole tarvis midagi endale juurde ehitada, Darwisson lihtsalt raadio selle antenniga ühendada. Mis nüüd puutub Kohtla järves, siis siin televisiooni saatjad töötavad esimesel ja viiendal televisiooni kanalil ja nende kanalite saadete vastuvõtuks. Antennid oma mõõtmetelt päris otseselt küll. Stereo vastuvõtuks hästi ei sobi. Tähendab, kõige sobivam oleks teise ja kolmanda kanali mõõtmetega televisiooni antenn. Aga ometi võib proovida, tähendab, kui millegipärast selgub, et kodus stereovastuvõtt on häiretega siis kõigepealt selle asemel, et hakata ehitama uut antenni, tuleks proovida siiski ühendada ühisantenniga ja see võib anda vahest täiesti rahuldavaid tulemusi. Nii et televisiooni antenn üldiselt sobib stereosaadete vastuvõtuks. Praegu saab meie vabariik stereoheli Tallinnast ainult Tallinnas, aga tulevikus seltsimees Sõmera. Kui praegu stereoheli tuleb ainult Tallinnast Eesti raadio vahendusel siis võib arvata, võib öelda, et mitte eriti kauges tulevikus jõuab steroheli Kohtla-Järvele ilmselt ka Moskvast. Me täname vastajaid ja muidugi on ennatlik loota, et praegu te saite ammendavad vastused kõikidele küsimustele. Kuna te olete alles potentsiaalsed ja uued stereosaadete kuulajad, siis ilmselt tekitasid Need vastused hoopis hulga rohkem uusi küsimusi. Aga siinkohal ongi aeg teile öelda, et Eesti raadiol on igal nädalal kavas sellekohane saade pealkirjaga stereoraadio kirja vastused. Kõik teid huvitavad küsimused, palun kirjutage meile ja me vastame neil seal. Ja meil ongi aeg asuda stereokanali Tallinn Kohtla-Järve avamisele. Palun lavale EKP Kohtla-Järve linnakomitee sekretäri, leida annuse. Nagu sel puhul ikka, lint käärib kõikumisi. Lugupeetud sideministeeriumi töötajad, lugupeetud Eesti raadio, kollekti, Kohtla-Järve lased, lubage Eestimaa Kommunistliku partei Kohtla-Järve linnakomitee linnanõukogu täitevkomitee ja kõigi Kohtla-Järve laste nimel ütelda suur aitäh sideministeeriumile ja Eesti raadio kollektiivile tänase sündmuse puhul lilla lülitamise puhul stereovõrku. Kuna läheneb raadiopäev, siis lubage soovida Eesti Raadio kollektiivile suurepäraseid tulemusi nende töös. Ja me soovime ka, et edasine tore koostöö Eesti Raadio kollektiivi ja Kohtla-Järve linnaga jätkuks ka edaspidi. Tänan teid. Tervitas Loone Etti Heti pärakiudu. Lavale leili Tammeni. Ja need esineb Marju Kuut Kuulete Gennadi Danieli laulu, Päikese pisarad soolokitarril Tiit Pauluselt. Hukatud Tšiili poeedi Victor haara mälestusele pühendatud Aarne Oidi lauluga hubane baar alustab oma esinemist Andres Ots. Kujunemiks vestma. Ellounud loppis sõrme. Gruusia. Kõrgromaan täita. Helisummuti. Koguma ilmal ei. Säili klusel romaan. Kuid miks ma üüle Sa? Olid kõrge Ellounud oodi murti sõrme. Olid tõrges, ei laulnud oodi, murti sõrmed, poodi. Tõrges. Ellunud. Oodi. Strei Hoorni pala seltsi sild esitab orkester, solist, altsaktofonil on Ants Laas. Kontserdi järgmine pala kannab pealkirja surnud lehed palume taas lavale Andres Otsa solistid on selles loos veel Tiit Paulus ja Paul Mägi. Uno Naissoo pala kui käes on jaanipäev soriston taas Tiit Paulus. Publikut üles veel lisaaplausile meie noore dirigendi meeldiva debüüdi eest. Nüüd aga mul on meeldiv võimalus tänada meest, kellele meie siinolek suurel määral on teoks saanud ja tänu kellele stereofooni ja meie vabariigis võiks öelda, üldse on see, mis ta praeguseni on. Eesti NSV teeneline ratsionaliseerija Mati tähema. Ta on need aastad tööd teie elus tähendanud suhe osavam, tähendanud lihtsalt laua taga istumist, tinutamist, nuputamist, vahest paari aasta tagant siis sellist pidu ka. Nii et see tähendab seda, et see on kõik teie kätetöölaua taga istumine, nuputamine ja siis veel tegemine ka, eks siin on ikka teisi inimesi ka tegevuses olnud. Aga noh, nii nagu mõtlemise puhul on minu poolt olnud rohkem. Aga mis saab edasi, stereofooniline nüüd meie vabariigis kuuldav. Kas nüüd on teie töö lõppenud? Ma kardan, et ei ole, sellepärast et ega stereo foonia nii üldiselt ette nähtud ei ole ta tingimata tulema peaks näiteks mõõda aparatuuriga midagi taolist kusagil ei tehta selle jaoks ja pasunat varadest selle suuna peal edasi töötada, teha nihukest asja, millega seda asjaga mõõta, saab numbritega väljendada, et see asi korralikult ikka käib. Tahtsin küsida, mis mõttes mõõta? Ahjust kõrva järgi võib-olla töötab ilusti, küll, aga on arvusid vaja. Te olete ühes intervjuus väga kenasti öelnud, et see kirvetöö, mis on nüüd tehtud, tuleb liivapaberiga üle käia. On see nii? Ma usun jah, et võib-olla natuke rohkem kui kirvetöö siiski kirvetöö on natuke liiga robustne, võib olla. Aga need tuleb natuke lihvida küll, võib-olla jõudu teile aitäh tehtu eest. Ki lauluga nii palju tütarlapsi kauneid, alustab oma esinemist Tarmo Pihlap. Nüüd palume lavale Sirje Puura Dunaevski kevadelaul. Palume nüüd lavale Väino Puura Eesti NSV galates tervikuna stereofinantseeritud viisaastakuülesanne on täidetud. Tänutäheks tehtud töö eest said kingituseks Eesti Raadio suveniirid kõik need, kelle kätetöö vilja tunnistajaks ma sel hetkel olime. Olgu lisatud, et ka Eesti televisiooni ja raadio estraadiorkester koos maestro Peeter Sauli, ka on selle töökaudsed osalised nimetanud Meie estraadiorkester osalenud stereokanalite avamisel nii Tartus, Pärnus, Orissaares kui ka nüüd siin Kohtla järvel.