Jälle värsked muljed üldlaulupeost viib Rootsimaale ka doktorkeilanud. Temaga vestles suuna Vetner. Laulupeo teine päev on jõudnud kulminatsiooni. Äsjane kuulsime meeskooride poistekooride esituses põhjarannikut. Kuidas teile see laul meeldis? Suurepäraselt, see on ilus laul, ma olen seda palju kordi kuulnud ja nii hästi, kui küll seekord ma ei ole veel tõesti laulavad koos orkestriga peale siin uue kooriliigina poistekoorid meile kaasa toodud. Aga millise hinnaga üldse nüüd annaks seekordsel peol parima hinnangu, nagu ma seda alati teinud. Laulud on ilusad ja osavõtjad laulavad entusiasmiga. On teil võimalus nüüd, pärast seda ka mõnest teisest lauludest osavõtt on, saaksime võrrelda tänast pidu eelmistega. Eelmine laulupidu oli sama võimas, seekordki seekord on veel rohkem, nagu ma siin näen, ja lavastus on suurepärane. Koorid liiguvad kiiresti ja efektiivselt nii üles kui alla. Ma tantsijadki kaasa toodud, et täita neid tühimikke ja rahvatants laululava, seda esimest korda nägin reedel rahvaste sõpruse kontserdil ja see oli suur üllatus. Isegi Katarga rehialust tantsiti lava treppidel, nii elasid kaasa ka laulupeo rongkäigule ja aja. Ma vaatasin Romney käiku Viru hotelli eest, andis ikka vaadata aja ja ma ära ei väsi. Tore oli vaadata rahvariides inimesi ja elurõõmu. Jah, sest kogu Eestimaa käis ju sellega niimoodi pilgu Est Lepisest kõike, rajoonide linnad olid ju esindatud ja seda ma tean, et te olete kunstilembeline inimene, ma usun, et ega teie seekordne külasse kehtima lähenemist laulupeo muljetega ainult ei piiluda, mis neid teie kultuuriprogrammi seda veel mahtunud olnud. Ja ma olen käinud kunstinäitustel, siin on ju suured ülevaade, näitas, et kõigepealt Kadrioru lossis mis näitas ms, kus esitati neljakümnete viiekümnete aastate kunsti ja kunstihoones siis kõige viimase aastakümnete kunsti ja need olid suured laiad näitused. Kõigele lisaks näitasid, kui suur muudatus on toimunud Eesti kunsti arengus tollest ajast kuni tänaseni välja. Olid veel ka seal mõningaid huvitavaid leide, avastusi kunstnike hulgas kunstivooludest ja ma olin eesti kunstiga olnud kontaktis kaunis tihedalt ja enamiku ma olin ju näinud, kas originaalis juba või promenaad, nüüd oli tore näha kõiki samu asju originaalis mõned uued nimed ja noortest kunstnikutest mudist ja Jüri Arrak, kelle kunsti muidugi varem olid, nägin uuesti siis palm ja keda veel nimetada subi. Ja lõpuks minu vend Ilmar Malin, nii et võime öelda, et noored peavad sammu oma vanema generatsiooni esindajatega, pole kahtlust, et mul oli võimalus näha veel eesti filme, Kõrboja peremeest sain ma näha ja see oli tõesti suureks üllatuseks, jällegi väga hea film. Minu arust parim Eesti film, mis ma eesti mängufilm, mida ma olen näinud. Nojah, üks asi on lugeda romaani maalida endale ettekujutluse, siis näha, kuidas on nüüd jah, režissöör leidnud selle lahenduse, see oli väga-väga hästi lavastatud, väga hästi mängitud film, et seda ma soovida mitele. Siis ma nägin veel väikest lühifilmi pühapäevamaalijad, Mark Soosaare lühifilmi eesti vanadest Maivistidest kunstnikest ka suurepärane. Nii et ehk siis kõlas kõik, annan põgusa ülevaate sellest, mida me kunstis ja kultuurielu on vahepeal uut juhtu, loomulikult kultuurilised elamused on olnud siin väga rikkalikult.