Eestimaa selle suve suurüritused 19. laulupidu on nüüd juba seljataga. Lauljad ja laulupeolised on oma igapäevaste tööde-tegemiste juures. Kaugemad külalised, kes jäänud nüüd pikemaks ajaks tutvuma suvise eesti kultuurieluga on juba lahkunud. Milliste muljetega teie, Cornelius Uibo, asute koduteele? Käed ja kuidas ütelda, tihti südamest kinni võtvad ja viimane päev on mul alati muidugi ütleme, üks kurta. Ja see on täitsa arusaadav, eriti kui väliseestlane tuleb laulupeole, siis ma mõtlen, et ta nii kuule, isegi kooride hääd kvaliteet, dieetide kuuleni, muusika ja heliloojate tööd, aga see on rohkem nii emotsionaalne kokkusaamine oma rahvaga, kas teile esimeseks kaasaelamiseks meie suurpeole? See on nüüd kolmas kord? Esimest korda tulin 75. siis tulin 70 70. laste laulupeole ja nüüd on siis kolmas kord tuldud eestimaale, Te, olete üles kasvanud, kaugel Eestimaalt. Mida teie jaoks tähendavad Eesti laulupeod? Noh, raske ütelda kohe mõne sõnaga, Sonny prantsuskeeles öeldakse Tratuurossurss, tähendab oma allikat kätejuure tagasipöördumine ja seal ma mõtlen, on üks väga tähtis asi, vähemalt minule, et ma, prantslane, nüüd olen oma mõtteviisi järgi on õigus. Aga kuidagi juured on ikkagi Eestisse jäänud ja juurtel on mõnikord vaja värsket vett, muidu taim sureb ära. Ja sellepärast massis tulingi eesti vett saama jälle oma juurtele ja minu suurim soov on just tulevikus, kui see muidugi võimalik on. Et mõned prantsuse koorijuhid tuleks ka just üldise laulupeole ja võib-olla ei tea, kas saab ükskord ka üks prantsuse laulukoor täiesti kaasav võtta, sest meil Prantsusmaal on ju ka väga hääd laulukoori tagant muidugi niisuguses suuruses nägu. Üks laulupidu, siin on keegi üldse seda ei või ette. Kujutada-Prantsusmaal. Te töötate Prantsusmaal ajakirjanikuna, kas on plaanis Prantsusmaa lugejaile tutvustada meie seekordsed laulupidu? Jah, seda ma küll teeks hea meelega, sest prantslaste või sugugi mitte ette, kuid mis on üks laulupidu, mis tähendab, kui üks kuuendik rahvast koguneb või 35000 lauljad korraga kuuluma sirgeks Prantsusmaal midagi kohutavat, ligi seitse või kaheksa miljonit inimest korraga koos võib-olla prantslane just seda hästi ei taju, aga see on minu töö just, et aga sellest aru saaks. Kas see on teile kerge ülesanne, tuua need meie laulude prantslastele lähemale? Ei kerge see kindlasti muidugi jale, sest laulupidu on üksi asi. Üldine. Vaadatakse ühe teatud silmaga ida poole, see on ka minu tööd näidata, et ka teisi asju olemas ja et elu kulgeb ka teistmoodi, kui meie Läänemaal võib-olla seda ette kujutame. Ja et laul ja muusika ühes rahvas nii tugevad, niisugused jõulist rooli mängivad. Te, olete nüüd õige mitmel korral meie laulupidudel olnud, seega on hea võimalus ka võrdlusteks, kui nüüd võrrelda tänast pidu eelmistega, millised, nagu uued arengujooned, tendentsid, omapära silma torkas? Jah, mida ma panin tähele, et rohkem ja rohkem tänapäevased heliloojad ilmuvad laulupeoprogrammi ja väga võimsalt tuli välja näiteks Veljo Tormise laulud. Ja mida ma ka väga suure huviga kuulsin, oli näiteks Uno Naissoo kompositsioonid lastele kus on palju džässelemente sees ja tõesti väga, väga huvitav oli, nii et isegi musikaalsed, nüüd on üldlaulupidu tõesti ikka huvitavamaks ja huvitavaks muutunud. Jah, ja nende uute laulude kõrval vanad, armsaks saanud laulud, mis laulupeost laulupeost edasi kanduvad. Ma ütlesin, see on Kressitajaks, palsam hinge peale. See on, kui tuled juba laulupeole, saan kah väliseestlasele, et just neid laulusi kuulda. Gustav Ernesaksa lood Fizzis, Miina Härma ja kõiki neid mul ka täpselt sama tähtis, kui ta tänapäevased heliloojad, ütlesid selle, noh, see läheb ajaloos edasi, üks sugupõlv tuleb pärast teist, aga jääb siiski midagi, mis kõige tähtsam on seal sees ja sonisti laul. Nii et võid öelda, et laul aitas tuua nüüd Eestimaad lähemale. Muidugi muidugi see oli esiteks pretekstsise tulla ja siis ma sain ka mitte ainult eesti lauluga. 10 päeva on mul väga rikkad olnud ja ma loodan, et kui ma tulevikus tulen siis saavad nad veel rikkamad olema. Tasemeline ja muusika poolest oli siis Hortus Musicus ja see oli suur üllatus. Sest meil Läänemaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal on väga kõrgetasemelised ansamblid ja see, mis nüüd Andres Mustonen teeb seal täitsa võrdne. Kas oli kokkupuuted oma vahetute kolleegidega, mõtlen siin kirjarahvaga? Jah, ja eriliselt ka kirjanikuliiduga seal mind võeti ka väga lahkelt vastu. Sain väga huvitavate inimestega. Lennart Meri, Juhan Viiding ja mõned teised lastekirjanduses, Helle Michelson võttis mind vastu ja minu suur soov on nüüd väikest kaastööd teha. Kuidas ütelda eesti kirjandusele tuua oma väikene kivi suurele ehitusele, jah, kirjastusele tõlkides näiteks eesti kirjandust prantsuse keelde, võib-olla hiljem ka prantsuse keelest eesti keelde. Aga kui ma eesti lastekirjandust näsiniin. Ja kuna ma tunnen ka siiski nüüd tänapäeva eesti kirjandust, siis võin ütelda, et on kahju. Prantslased vaevalt tunnevad Tammsaare, sest Tammsaare tõde ja õigustõlked on nüüd väga vananenud. Viimased Ta on juba vähemalt 40 aastat vanad. Ja muidugi 40 aastaga. Ma leian, et eesti kirjandus on tõesti samme teinud ja seda oleks aega, et meil Prantsusmaal, mis hakkas sellega tuttavaks Palume paari sõnaga kodumaal külas olnud Cornelius Uibo emalt Leida Uibolt, milliste muljetega eakate koduteel jumalikud? Laulupidu meeldis, omane pisar Credit välja. Ja loodan, et kaheksa, viis, aga siis ma olin juba 80 aastane. Kas jõuan veel tulla? See on küsimus, sellepärast tahtsin seekord tingimata tulla ja ma olen õnnelik. Kõik mulle nii meeldis, siis vana Tallinna Niiumanikuks läinud seal Reem lihtsalt häbene, kui keegi ilusaks läinud. Kas oma sõbrannasid ka kohtusime? Mul on siin veel kaks vana sõbrannad, kikkatudi keset. Äge Reemo oli suur ja lähkuminiga kurbi. Hommikust saadik, ma mõtlen, Nende tali, et millal jälle kokku saame tantsuinimene nii-öelda varsti puutuste kukuga siinselt tantsurahvaga oli võimalus midagi Estonias võib-olla näha. Ma nägin. Šokin jämed sisse, kadunud poeg, jää tekkida. Ja kuuldavasti olid Tansson jäänutele elu saatjaks kune, nüüd tänase päevani. Nii et tants ja noorus on mingi, siis see elueliksiir teie jaoks. Ja kui juhtuks niisugune, et ma enam seal tantsida, siis ma vist sureks, kui mul jäi ära. Sest tantsu mulle kõik ja mul on väiksed lapsed ja siis see on midagi v ei või ütelda ja teha, aga kui sa lastega oled koos seal midagi jumalikku, pisikeste lastega oled koos nendega ja kuidas nemad soovivad tantsida, kuidas nad teevad, ehk see on Hiiumaal? Seminud hoiab? Ma olen seal, ma ei tunnegi mind, võimeline veel Tõndisi viisi ei ole, aga siis kell läheb ja mulle öeldakse, et kell on juba läinud. Siis nagu kodu, tulen istun kokku, siis on mul läbi. Aga see ainuke, mis hoiab mind veel seal tants.