Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Kristjan portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port kirjanik Jorge Luis sportlase lugu. Riigor Enlas Jensia ehk teadused täpsusest kirjeldab seitsmeteistkümnendal sajandil aset leidvast kaardi valmistamise juhtumist. Impeeriumi valitsemiseks oli vaja ülevaatlikku kaarti. Töö nõudis vaeva ning võttis aega, kuni lõpuks valmibki esinduslik kaart. See on tehtud igati hästi, aga ometi tellitakse kartograafidelt peagi kuus kaart. Soovitakse, et see oleks veelgi täpsem. Kirja pandud lugudes toimub kõik lihtsalt detailidel peatumata ja aega kokku hoides saab lugeja teada, et varsti valmibki uus ja endisest täpsem kaart. Kuid jutustus joob tagasi punkti, milles avaldatakse soovi veelgi parema kaardi järele. Hoidkem neid sõnu, aega ja lugeja vaeva kokku ning pacem loos kohta, kus pärast mitut uue kaardi tellimist valmib lõpuks ülitäpne kaart. Sellel on märgitud kõik künkaid ja teed isegi kivid ning lilled kaardun täpselt impeeriumi suurune. Väidetavalt olevat tänase päevani võimalik sattuda selle kaardi pragmentidele. Olgu lisatud ning õige natukene täpsustatud. Et Borgesin lugu on lühike, kanna edasi selles kirjeldatud kaardi valmistamise vaevalt detaile. Ja käesolev ümberjutustus on veelgi lühem ning detailivaesem antud loo sõnum esitas aga veelgi kompaktsemalt küberneetika isakuju Norbert Tubiiner. Vastates küsimusele, kuidas modelleerida bioloogilist kassi Matemaatik vastas, et selleks sobib teine kass. Aga eelistama peaks sedasama. Kassi ja Albert Einstein tõdes, et, Peab olema tehtud nii lihtsaks kui võimalik, aga mitte lihtsamaks. Lisaks teadis Einstein väited tegelikkuse kirjeldamisel apelleerivad. Matemaatilised väited ei ole kindlad ja juhul, kui need peetakse kindlaks, ei kajasta tegelikkust. Investeeringuteks keskkonnasõbralikult puhastesse tehnoloogiatesse eraldas Euroopa liit triljon eurot. Rahamõjuga suunatakse majandusele, iduettevõtluse teadus-, Kloomakestliku inimese heaoluarengut toetavaid tehnoloogiaid, tooteid ning teenuseid. Eeldatavalt leiab osa rahast paarilise ideedena, mida peab alles välja mõtlema. Toetust saavad ka mõned juba eksisteerivad tehnoloogiad. Saraga hakatakse looma võimalikult täpset kaarti. Alanud dekaadi lõpuks peaks valmima koduplaneedist digitaalne kaksikehk, matemaatiline mudel. Sellega saaks analüüsida ilma ning kliimat, ookeanide hoovused, jääliustike olusid, poolustel inimeste ja loomade toimetamisi, elava looduse vajadusi, elu ohustavaid riske ja nii edasi. Mentrigeerivale kolmeosalisele simulatsiooni argumendile peetakse mõnes ringkonnas neile mõistetavat teadaolevat universumi kõrgema tehnoloogilise tsivilisatsiooni loodud simulatsiooniks. Argumendi esimese väite järgi ei jõua inimesed vajalikku. Tasemega tehnoloogilise arengujärku ja surevad enne välja. Noh, juhul kui oleme optimistid, oleks vaja nõustuda, võib pareerida järgmine väide. Tehnoloog. Inglise kõrgtasemega tsivilisatsioon loobuks esivanemate elu-olu simuleerimisest. Euroopa Liidu initsiatiiv toetab aga tugevalt variante. Niipea kui suudame, püüame luua elukeskkonnast arvutisimulatsioone. Postromi argumendid kolmas osa rajaneb kahe eelmise ehitusele. Ehk kui me ei ole väljasurev, vaid tehnoloogiliselt kaugele arenev liik mis on valmis eluolu simuleerima. Oleme ise suure tõenäosusega simuleeritud sest me ei tea välistada maailma kõiksuse kõiki seniseid arenguid. Sõltumata, kas oleme simuleeritud või mitte, teame, et oleme olemas ja tahame luua endast digitaalseid koopiaid. Eurooplastena püüame luua neid koguni mitu. Initsiatiiv kannab nime testi ehk sihtmärk maa. Arendustegevusega alustatakse käesoleva aasta suvel. Vajaliku arvutinõuetest hinnatakse, et selles töötab umbes 20000 graafikaprotsessorit, mis tarbivad 20 megavatti elektrienergiat. See viie aastaga loodetakse koostada siis neli, viis erineva fookusega digitaalsed kaksikud. Mudelite abil asutakse kavandama erinevaid tulevikku suunatud poliitikaid ja dekaadi lõpuks peaks eripalgelised mudelid koondatamand esimeseks terviklikuks. Planeet maa simulatsiooniks. Arvatavalt tutvub avalikus lähiaastatel senisest detailsemalt orga Louise Borgesse jutustusega. Pole välistatud, et loost saab kooli lugemine inimese lõputust igatsusest isenda mõistmisel sest niipea, kui valmib simulatsioon maast, selgub, et on vaja uut mudelit, sellist, millesse on kaasatud simulatsioon maast. Kuula varasemaid portaale R2 L2.