Vikerraadio. Jaa, tere, Haanjas on lumevaiba paksuseks mõõdetud 20 sentimeetrit, jõhvi kandis 15 sentimeetrit, kuid taas on kinnitust leidnud ka Eesti sotsiaalteadlaste jutud kahest Eestist, sedapuhku siis on nii, et esimeses Eestis on lumi maas teises läänepoolsemas osas Pole. Kui kõik läheb prognooside kohaselt, siis Eesti mandriosas on miinuskraade ja talve ilmuda vaata veel üsna mitmeks nädalaks. Loomariigis on aga nii, et tuleval neljapäeval on taliharjapäev ja juba vanarahvas teadis rääkida, et karu keerab siis külgaja hakkab imema teist käppa. Rohkem me täna karud elust ei räägi, rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest ja Urmet Kook Mirko ojakivi rahvusringhäälingust? Jaa, tere, Evelin. Tere. Alustame demokraatia küsimusest. Esmalt Eestis, siis Ameerika Ühendriikides, sotsiaalmeediaanalüüsid ütlevad trump Bism on see ühendav märksõna. Ühesõnaga poliitika peaks kõnetama rahvast ja rahvas peaks sellest aru saama. Nüüd aga oleme Eestis jõudnud selleni, et ühest referendumi küsimusest on saanud või saamas ka demokraatia küsimus ja ühel skaala poolel on siis parlamendienamuse õigus ja võimalus vastu võtta seadusi ellu viia. Valitsusliidu poliitika. Vaat teisel kaalukausil on aga siis vähemuse õigus enamuse valikuid ja otsuseid kritiseerida, neid debatti keskmesse seada ja sellele kõigele tähelepanu juhtida. See on poliitika osa ja poliitika olemus, see kõik tagab selle, kuidas siis vähemusest saab enamus ja kuidas enamuses taas vähemus. Kuid lõppeval nädalal on siis parlamendi opositsioon ja koalitsioon lähenenud Riigikogus lauk kokkupõrkel ja me ei tea, millega see kõik lõpeb. Kuid selle abielu rahvahääletuse üheks ohuks on katkine parlamentarism ja seda mõlemal puhul, kui opositsioon hakkab parlamendi tööd segama ja ma ei pea silmas vaid praegust koalitsiooni, aga ka seda pikemat perspektiivi, kus siis parlament hakkab lähtuma põhimõttest, et enamus saab oma tahtmise ja me ei pea Parlamendis pidama debatti, otsima suurimat võimalikku ühisoda ühisosa ja parimat tulemust. Ja ma ei pea silmas siin seda konkreetset referendumi küsimust, aga kas te hindate seda? Kas te suudate neid minu hirme maandada või vastupidi, te näete isegi mingisugust mustemate võimalust. Jaan palun, ma usun, et tegelikult, eks vähemalt minul endal on, kui ma vaatan neid järjest, mis uudistesse tuleb, et see reaktsioon on selline, et ma ei taha, ma ei taha mitte midagi kuulda, et see debatt on niivõrd vastikuks ja teravaks läinud ja samasse küsimus, mille üle sa peetakse, et, et see on algselt üsna noh, ta ei anna ju seadusega mingisugust tegelikult muutust, nagu ma olen ennegi öelnud. Mõttetu emotsiooni hääletus, mis ei muuda mitte midagi meie elus. Küsimus, kas staatuskvoo on hea või mitte hea ja selle üle me ei hakka siin nüüd uuesti ilmselt debateerima, aga minu meelest võiksid Parlamendis inimesed tegeleda millegagi, mis rohkem meie elu mõjutama ja ja kõik see toksilisus muidugi ta tekitab mingit teatud võõrandumist, tekitab võõrandumist, on meil lahingpaar, Padaja lahingpaar vaid vastased, pigem pada ja katel, mingit pidi on natuke lahingpaar, sest nad tegutsevad ju koos ja nende inimesena sai, sai võtta võtadki Parlamendi järjest vähem tõsiselt, kui seal toimuvad sellised asjad said taha jälgida, mis toimub, sest see on selline mürgine ja samas mõttetu. No sinu küsimus oli see, et kas saab asi mustemaks minna? Ma ei oska nagu öelda, et ta on juba üsna nagu musta, et et vaevalt et me päris selliseid kaadreid hakkame lähitulevikus õhtul Aktuaalse kaamera uudistest nägema, kui me oleme näinud näiteks Ukraina parlamendis või mõnel pool mujal, et Ma päris selleni ei usu, et päris verbaalsest kaklusest füüsilise kahtlusena asi võib minna. Aga nojah, et mida me tõenäoliselt näeme, et et noh, praegu on mõlemad pooled ju positsioneerinud ennast väga selgelt ühte äärmusesse ja kumbki sammu teineteisele vastu astuda ei taha. Ja praegu pigem on see, et kas ja kuidas see asi jõuab siis Riigikohtusse, et et kui, kui sealt mingit tagasisamme ei ole, aga, aga see, et kuidas see sinna riigikohtusse jõuab, on ju ka omaette ju küsimused. Kohe selle riigikohtu juurde tuleks, aga kui kiretult ja tausta püüda nagu avada, siis selle vaidluse keskmes on siis koalitsioonierakondade kokkuleppel. Et selle aasta kevadel toimuv abieluteemaline rahvahääletus muus riigi elu küsimuses, mille eesmärk on siis saada jah või ei vastus küsimusele, kas abielu peab jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks, opositsioon esitas selle nurjamiseks aja võitmiseks siis ligi 10000 muudatusettepanekut ja pole kordagi eitanud, et nende eesmärk on siis viita, aega ära hoida parlamendis hääletuse saabumise hetk ja lootus on siis see, et seda rahvahääletust niimoodi ei tule. Ja mida me nüüd sellel nädalal nägime, on see obstruktsioon viidi esmakordselt riigikogu tasemel komisjonidesse või komisjoni ühte varem, obstruktsioon on toimunud suures saalis, et see mehhanism on olnud siis see, et on tehtud, et hästi palju muudatusettepanekuid ja neid on siis suures saalis seal hääletatud. Tavaliselt siis seal teise, kolmanda lugemise vahepeal ja enne seda on võetud 10 minutilisi vaheaegu. Aga kunagi varem Parlamendis nii ulatuslikult tööd pole takistatud ja komisjonis. Et võib-olla oluline on nagu lisada ka see, et tegemist ei ole ju valitsuse poolt esitatud eelnõuga, mida, mida saab siduda, siduda usaldushääletusega ja nii lõpetada obstruktsioon, onju, et tegu on, selliseid küsimusi valitsuses ei saa panna eelnõusid esitada on ja, ja, ja Ta on riigikogust endast tulnud eelnõu ja seda ei saa siduda valitsuse usaldushääletusega sellega seda lõpetada. Vaat selles mõttes seda, nagu teatud mõttes on täiesti uudne situatsioon meie parlamendis ja arvestades seda, et põhiseaduskomisjoni esimees on ju ise ka ju esimest korda ju Parlamendis ja pole olnud ka sellel ametikohal ju väga pikka aega. Et et selline kaos paistab sealt igast otsast välja. Kogenematus just, sest ma mõtlesin ka, et kui ikkagi mõni vähegi kogenemm kogenum mõnigi staažikam parlamendisaadik oleks selles olukorras, siis tõenäoliselt noh, ega seal komisjonides, ma arvan, on ju nähtud nende aastate jooksul igasuguste juhtimisstiili, aga kui lõppevast nädalast midagi kaasa võtta, siis stopp paber ja siis selline vaigistamine, et et lõppkokkuvõttes ega siis istungi juhjuhil riigikogu töö- ja kodukorra ja sisemiste regulatsioonide kohaselt ongi selline suhteliselt suurõigus ja kui nüüd komisjoni liikmed tunnetavad, et komisjoni esimees on üle piiri läinud, siis igal ajahetkel on võimalik siis komisjoni esimees sealt välja vahetada ja ühel hetkel need protseduurilised vaidlused viia riigikogu juhatus, kui seal kokkuleppele ja konsensusele ei jõuta, siis ka neid suures saalis oletada, et see ongi see sisemine töökorralduse kord, et kui sa nüüd Urmet tulid selle riigikohtujutu juurde, siis noh, tõenäoliselt viia ühe organisatsiooni sisevaidlused, kuigi tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga Riigikohtusse ja hakata siis seal vaidlema, et mitu minutit Tiit komisjonis keegi sõna peab saama ja siis, kui inimesel midagi öelda ei ole, siis kas istungi juhatajal või komisjoni juhatajal on õigus teda katkestada, et, et ma ei tea, ma põhiseadusest pole kusagilt välja lugenud, et Eesti vabariigis on parlamendisaadikul õigus vahet pidamata tunde ja aastaid rääkida näiteks ei ole vist tehtud kehtestatud juhiseid komisjoni töö korraldamiseks ei ole jah? Põhimõtteliselt ei ole ja kui sa viitasid ka siin sellele võimalusele, et noh, sealt teatud puhkudel siis riigikogu liige saab pöörduda ka siis riigikohtu poole seal, siis siis ma saan aru, et need puudutavad selliseid demokraatia seisukohast olulisi aspekte, et kui tõesti keeldutakse näiteks mõne komisjoni liikme registreerimisest, nagu me ka ju nägime siin jõulude eel, kus Reformierakond viis randpere veel komisjoni lisaks, mille peale siis Keskerakond sinna igatahes veel ka Jufereva Scurakovski ehk siis, kui sellistel puhkudel jõudude tasakaalu hakatakse häirima näiteks siis riigikogu juhatuse sooviga muuta siis nagu tulekomisjoni tulemust hääletamistel, siis selleks on küll jah, nähtud ette põhiseaduslik kaitse. Lõpuks kõik see jahvatamine käib täiesti mõttetult, see on lihtsalt minu meelest kogu kogu seda, et me lähme riigikohtusse. Me vaatame, kas meil on siin põhiseadus, seda teist või kolmandat, et see on ju nad ei tegele millegagi, mis hakkaks meie elu kuidagi lõpuks mõjutama. Et see kõik kõik taandub minu meelest selle peale, et me võime võime jahvatada, jahvatada, jahvatada selle üle. Samamoodi on õigus panna riigiaparaat jahvatada, jahvatama teatud küsimusi, aga see on lihtsalt igasuguste ressursside raiskamine. Aga mis siis, Evelyn, sinu hinnangul lahendus oleks lahendus tegelikult. Opositsioon peaks loobumaks abstruktsionism-ist või siis või siis koalitsioon peaks ütlema, et me siis seda rahvahääletust ei tee. Me ei saa neid kumbagi sundida kumbagi tegema, et me ei saa, ei öelda koalitsioonile täis. Nendel on nende õigus oma asja ajada. Aga väga oleks abiks, kui meil oleks siin mõni selline inimene, kes hakkaks otsima lepitust ja kompromissi, aga tundub, et kumbki kumbki pool ei taha praegu võtta. Ta mitte mingisugust lepitus suundavaid eskaleeruvad, nagu me oleme ka siin kogu aeg rääkinud, et mõlemalt poolelt, et me võime minna. Me võime vaielda selle küsimuse üle, me võime vaielda nende lumememmede üle igasuguste asjade üle, aga see kõik on tühi vaidluse, kusagilt ei paista kedagi, kes suudaks nagu tuua ühist pinda. Ma võtaks võib-olla selle asja tuumakokku isegi niimoodi, et mis on see siis kesksel keskne küsimus, et kas peale peab jääma riigikogu vähemuse tahe, kusjuures selle kaasuse puhul tegelikult ei ole ju veel ka teada, et mis on see enamuse tahe ja mis on vähemuse tahe ja see ju selgub alles riigikogu suures saalis teise lugemise lõpuks. Ja see praegune teadmine parlamendis on need tõenäoliselt, kui see on nüüd ka peaks jõudma lõpphääletusele, siis see seis seal tablool tõenäoliselt võib-olla 49 50 ja, ja praegu pigem nagu selle referendumi poolt, aga mitte keegi ei välista seda, et kogu selle protsessi käigus võib kellelgi ikkagi see protsess niivõrd närvidele hakata käima, et võib muuta nii-öelda oma sellist eelistust, aga et kui selle tuumküsimuse juurde tulla, siis, et kas vähemuse tahe peab siis sellistel puhkudel peale jääma, see on, nagu ma arvan, kui me võtame selle konteksti ära ehk siis mille üle vaidlus käib siis lõpuks noh, ma arvan, et kõik raadiokuulajad, kes on põhiseadust lugenud, möönavad Parlamendi enamusel siiski on õigusriigikogus vastu võtta otsuseid, viia ellu valitsusliidu poliitikat ja vastu võtta seadusena. Ja samamoodi on abstraktsionism on teatud sorti poliitika tegemise viis, mis on ka täiesti õigustatud teatud piirini, kuigi ma ütleksin sellega tegelejad, peavad ka mõtlema selle peale, et mis mulje nendest endast jääb. Aga võib-olla. Tooksin nagu teise konteksti, et siin on ka kogenud parlamendisaadikud meenutanud, et kui 2003. aastal näiteks Edgar Savisaar oleks otsustanud, et ka siis ju noh, Eesti oli liitumas Euroopa Liiduga ja riigikogu pidi jõudma siis otsuse eelnõu, nii mis lõppes siis rahvahääletuse korraldamisega, et ka siis oli täiesti selline demokraatlik võimalus, kus Edgar Savisaar oleks saanud ju Keskerakonna fraktsiooni abil küsida ja igasuguseid vahvaid küsimusi, et milliste vahvate liitudega Eesti veel oleks võinud liituda mis, mis meil siis oleks jäänud Euroopa Liiduga liituma. Sest ühe erakonna üks tiib arvas, et see pole kõige mõistlikum valik. No samas, eks Euroopa Liiduga liitumise küsimus pandi rahvahääletusele ka põhjusega, et kui meie rahvas oleks vastu hääletanud, siis oleks siis meil olekski jäänud hääletamata, et seda, seda ei saa öelda, et riigi riigijuhtidel oli õigus meid liita Euroopa Liiduga, et see ikkagi tuli ka nagu. Ei, aga see oleks olnud jällegi ju ühe väikese vähemuse tahe Parlamendis, aga nad oleks saanud kehtestada ju väga pikaks perioodiks peale ühiskonnale oma agenda, sest rahva tahe lõpuks oli ühes teises kohas. Seda, kas see Euroopa Liiduga liitumine pandi rahvahääletusele läbi seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse hääletusena? Ei, see on ikkagi parlamendi otsustest, ainult parlament saab ju riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt panna rahvahääletusele siis nii põhiseadusemuudatus, tuse, muu riigielu küsimuse kui seadusemuudatuse, ehk siis see oli see koht, et tõenäoliselt jah, ütleme, et selle obstruktsiooni kaitse parlamendis oma olemuselt on see valitsuse usaldushääletus. Aga mis on see halb areng, on ju see, et ja kusjuures seda peab arvestama ka ju olukorras, kus kui ühel hetkel öeldaksegi, et see obstruktsioon on selline väärtused, nii saab ja nii võib, aga kujutame ette siis olukorda, et ühel hetkel ka seesama EKRE jõuab opositsiooni. Kui kaks liiget ühes komisjonis põhimõtteliselt saavad siis saata kõik need muudatusettepanekud suurde saali ja, ja see on siis selline võimalus, kus aastateks seisma noh, nii-öelda Eesti Parlamendi slängis sisi, hundid, juhtimine siis saab selliseks legaalseks ja see ka toimub komisjoni tasandil, siis kuhu me jõuame, on see, et parlament võtab vastu seaduseid ilma sisulisemalt. Sa juba kasutasid terminit juntimine, mis meenutab, et tegelikult on ju sarnaseid asju varem ka tehtud, et eks muidugi, laiem mõju on nii sellele, et. Aga komisjonides sellisel viisil ei ole tehtud, et see on see negatiivne areng. Noh, ma ei, ma ei tea, ma ei oska selles nii tugevat seisukohta võtta, sellepärast et mõned asjad jäävad külge, mõned jäävad mõnede poliitilises süsteemis külge, et tegelikult meil ei ole ju ka olnud seal suures saalis nii palju seda obstruktsionismi, kuigi see on võimalik, et võimalik, et see jääb ta edasi ajalukku samamoodi nagu on võimalik, et igasuguste, selliste nagu mitte tegelikult midagi otsustavate referendumite küsimuseta hakkavadki üles kerkima, et kui siit nagu selline pretsedent tekib, et. Teile tundub, kas selle obstruktsiooni komisjoni tasandil on jõutud pigem teadlikult või see võib olla ka osa sellisest paratamatust suhtekorraldusest. Mulle üks suhtekorraldaja eile juhtis tähelepanu et ta, ta ei välistaks seda võimalust, et see viimase kahe päeva tegevus Toompeal põhiseaduskomisjonis on selle protsessi tagajärg, et et reformierakondlased ja sotsid said ka ise natukene hilja aru, et need küsimused, mida siis välja mõeldi, pole nende poolehoidjatele, kui saadavad, et need sellist mõistmist ja kaastunnet juurde ei too, et täna ju, kui vaadata ka, mille üle ka meie siin saates arutama, ütleme on ju just seesama demokraatia küsimus, et me ei arutle selle üle, et et kui Ants Laaneots, Urmas Kruuse ja veel mitmed reformierakondlased soovivad rahvalt teada, et kas Eesti peaks kuuluma Venemaa Föderatsiooni koosseisu, et noh, et tegelikult ju need küsimused, et kas iga Eesti inimene peaks sööma päevas tra kohustuslikus korras ja kas Eestis tuleks saunad keelustada ja nii edasi, et need on nagu sellised Piisanud paarist sellisest küsimusest, et sära iseloomustada, ei pea neid nagunii massiliselt tegema selleks Pilamiseks selliseks asja absurdi näitamiseks oleks piiranud piisanud paarist küsimusest ja sellega oleks juba sõnumi kohale viinud. Teisipidi muidugi, eks poliitikud ka teevad oma asju reaalajas ja eks nemadki on inimesed ja kui ma vaatan, vähemalt seda kaasta avaneb pilt intervjuudega, siis mulle tundub, et nad on üsna kõik on emotsionaalne, selline ülesköetud on päris suur seal kõigile osapooltele, et eks nad siis on saanud ennast niimoodi nagu ma tea multifilmis hiir ja kass või kassi koer rullivat kuskilt alla ja muudkui karvad lendavad, aga mulle tundub, et nad on ka seal allamäge, lihtsalt veerevad ja kaklevad. Ega kusjuures nad on praegu jälle koos, et otsesaate ajal kell 11 justkui enne, kui saade algas, uudised olid, siis põhiseaduskomisjon kogunes. Kuna Lauri Läänemets eile oma aseesimehe koha maha pani, siis vot nüüd siis kehtiva korra kohaselt nad peavad füüsiliselt ühes ruumis kokku saama, ei hakka ma taas esimeest ja aseesimeest valima ja ma saan aru, et tulemuseks on jällegi Poolamets ja Läänemets. Ja huvitav. See kas, kui need nii läheb, on, ja pärast seda ju peaks minema selle nii-öelda muudatusettepanekute arutelu edasi virtuaalselt. Et aga kui, kui virtuaalse istungi algul jälle teatab, on ju Läänemets. Jälle tagasi ja siis tullakse homme jälle füüsiliselt füüsiliselt. Kas niimoodi saab ka obstruktsioon obstruktsiooni viia absurdini lõpuni edasi edasi igaks juhuks peaks kusagilt uurima, et ega selle sellise vangerduse sellega ei kaasne mingisugust kompensatsiooni, et ühel hetkel me ei avasta, oli see, kuidas riigikogu liikmed anneta asunud et, et see on nagu jah, see ütleme, see helgem ja huumoripool, aga, aga siis see saab jah, päris põnev olema, et mis ka ju kuidas saali viiakse ja mis seal saalis saama hakkab, sest OECD on ju veel. Mis puudutab seda, et noh, neid muudatusettepanekuid on siis tehtud ju selles loogikas, et neid ei saaks grupp peerida, vihkudesse või rühmadesse asetada ja siis suures saalis seal plokkidena hääletada. Aga ega siin koalitsioon ei ole ju avaldanud seda plaani, et kuidas nad sinna lähevad, sest ma saan aru, et soov on siis kuidagi grupeerida kõigepealt kõik abielu teemat puuduta tahad küsimused nagu ühte vihku ja siis kõik muu teisevihku, aga mis peaks juhtuma siis, kui see teine viht parlamendi suures saalis näiteks saab rohkem poolt? Ta oli, kas me siis kõikidel nendel küsimustel, mis on tehtud siis nagu siis huumoriga mitmes hakkame siis nägema rahvahääletust või noh, õnneks seal vist sekkub ka õiguskantsler, kes tõenäoliselt ütleb ka parlamendile, et te saate panna siis ikkagi ju rahvaküsitlusele ainult ühe küsimuse korraga. Aga jah, see on nagu jah ja siis teine asi on muidugi see, et ega siis suures saalis toimuvat juntimist ei saa kuidagi keelata, et. Teha kirjaekskursi sellesse, et kust tuleb juntimine, sest ma arvan, et mõned saate kuulajad enam ei mäleta all ja, ja täpselt, et väike, ajalooline sihuke ekskurss oleksin kohane. See sõna üldse tuleb, et. Muuseas, tervitused tõesti Arvo juntile, kes ise ütleb, et tegelikult, et teda ebaõiglaselt seostatakse remontimiseks, sest tema eesmärgid olid kusagil mujal ja see on omandanud hoopis teistsuguse tähenduse ja vormi ja et teda ei maksaks sellega seostada, aga noh, Eesti parlamendi ajaloos ja tegelikult kogu aeg on olnud, see võimalused on olnud vaheaegade võtmine ja piisab ju ainult siis ühest opositsioonisaadikust, kes siis on saalis ööistungitel palub vaheaega, et tuleb koguneda ja arutada, et kuidas siis fraktsioon Kusjuures eile tänastele teemadele mõeldes ma just mõtlesin, et kas meil nüüd järgmisel sõnausel peaks nagu obstruktsionismile leidma eestikeelse ilusa vasta arvestades, kui vägazen meie teadvustesse tulnud või siis äkki piisabki sellest remontimisest. Võib-olla see on ühe isiku osas piisavalt ebaõiglane. No nagu Cheri mände ring on näiteks Ameerikas see, et valimisringkondade piire tõmmatakse ümber, et see on ju ka nii imestunud, et, Aga jah, et kui te rääkisite ka sellest kohtunikust vaidlusest, et noh, mida siis riigikohtus hakata nagu siis vaidlema, et kas noh, ligikogus ju tõenäoliselt riigikohtus kerkiks ju ikkagi kaks olulist küsimust esile selles protsessis, et kas obstruktsioon on oma olemuselt põhiseaduse kaitse all olev, kus noh, tõenäoliselt mingid elemendid ju on, aga tervikuna kindlasti mitte, et ja suurem väärtus saab ju ikkagi olla, kui sellele kaalukausile panna parlamendi töövõime. Ja teiseks, kas menetliku menetlik, sellised menetluslikud rikkumised tõid kaasa sellise õigusvastase tagajärje, ehk siis kas rahvahääletus võiks olla oma olemuselt seadusvastane? Ja iseenesest kui ka oli ju rikkumine või riive mõnes elemendis, et seal keegi ei saanud piisavalt sõna või, või tal ei olnud võimalus piisavalt põhjalikult oma ettepanekuid tutvustada, siis selle riive tagajärgi ei oleks ju ka põhiseadusvastane, et aga selles osas kohtuveskid on ettearvamatu. Ja, ja noh kahtlemata ma arvan, et siin tuleb möönda, et parlamendisaadikul on rida õigusi ja neid õigusi tuleb tagada ja, ja see on nii õiguskantsleri kui ka ma arvan, riigikohtu ülesanne. Täpsustuseks. Ka see, et õiguskantsler saab vaidlustada otsuse vastuolus põhiseadusele ainult siis, kui see on vastu võetud mitte enne. Just ja presidendil selle selle kaasuse puhul rolli ei ole, kuigi president jah, ütleme siis Eesti vabariigis ka ühe institutsioonina on järgmiseks nädalaks kutsunud enda juurde kõikide erakonna erakondade parlamendierakondade esimehed, et siis sellel teemal püüda kompromissi otsida ka, kuigi oluline on ju see, et, et kuidas saab kokku leppida, et kujutate ette, et kui piltlikult öeldes mina soovin minna Narva ja Urmet soovib minna Haapsallu, siis noh, mis meie kompromiss saab olla, et läheme koos Tartusse vä? Lähme koos Mäos burksi-mul-on-site vahepeal on tulnud ka kuule tagasisidet. Täpsustus Euroopa Liiduga liitumise rahvahääletus oli vormiliselt põhiseaduse muutmise rahvahääletus. Et see ajalooline fakt ka korda saaks, aga. Pani rahvahääletusele parlament ega seda ei saanud keegi, teine. Jah, jah, jah, aga lihtsalt, et, et noh, et kui siin tekkis selline küsimus, et kumb ta oli siis? Jajali, aga jah, tulevik selles osas saab olema päris huvitav, et ega me ju ka ja täpselt ei tea, et, et noh, siin on ju räägitud, et mida Keskerakond selles küsimuses tahab, mida tahab peaminister Ratas, et peaminister Ratas kindlasti tahab kodurahu valitsuses. Aga eks see olukord vajabki selge pilguga ülevaatamist seal kusagil esmaspäeval, kui parlament tööd alustab, kui fraktsioonid kogunevad ja kui ka riigikogu juhatus koguneb ja kui ka koalitsioonierakonda esimehed kogunevad. Et uus nädal selles küsimuses saab olema põnev, aga lõppkokkuvõttes taaskord, et kui lahutada kogu see vaidlusobjekt sellest küsimusest, mille pärast riigikogus siis praegu käib kogu see asi, siis töövõimeline parlament võiks olla ikkagi nagu üks väärtus, mida tasuks kõikidel parlamendisaadikutel hoida. Nii, aga üks teemade ring on ka see, et miks EKRE jaoks sellised rahvahääletused võivad olla olulised? Kilp ja mõõk on kindlasti märksõna, et ja, ja, ja kilp ja mõõk rahva jaoks, seda kõike tehakse ju, mida me ka parlamendis praegu näeme. Tõenäoliselt sellise rahva nimel ja näiliselt rahva soovil, et lihtsad lahendused, lihtsad sõnumid. Selline poliitik ka on ka ametist lahkuval Ameerika Ühendriikide presidendil Donald Trumpil. Ja lõppev nädal näitas meile siis seda, et demokraatia probleem on ka nii vanas demokraatias, nagu seda on Ameerika ühendriigid. Teisipäeval siis valiti George'i osariigis senati liiget, demokraatidel õnnestus mõlemad neist endale saada, need kohad ja Joe Biden saab alustada oma ametiaega olukorras, kus demokraadid kontrollivad senatit kongressi ja neil on ka siis presidendi roll täita ja see ka õnnestus Trumpil kaotada kõik, mis vabariiklaste seisukohast valitsemise jaoks on oluline. Aga oli see nüüd frustratsioon, stabiilse geeniuse, muud isikuomadused, aga kuidagi see kõik kuhjus juba sealt novembrikuust alates kõik need varastatud ja võltsitud valimised. See jutt mingile osale inimestest ühendamata ja vot neid rahvaks, teised lihtsalt märatsejate, eks läks korda ja kõik, see kulmineerus siis kolmapäeva pärastlõunal või õhtul meie aja järgi Kapitooliumi, no mida me siis nägime, oli see mäss, oli see riigipöördekatse? Värvikaid sõnu võiks leida palju, aga mis oli? Eks see õiguslik hinnang tuleb sellele nüüd aja jooksul, et ameeriklased nad ilmselgelt praegu vaatavad lihtsalt peeglisse, püüavad sortida ära, et mis seal toimunud on, et selgunud on ka näiteks see, et mõned süüdistavad juba luureteenistusi, miks nad ei jälginud rohkem erinevad, kuidas sotsiaalmeedia kanalites toimuvat, et on teatud sellised kanalid, mille nimesid meediana Twitterit, Facebooki on ju siit, minul oli ainukene tav, nendest nimekirjast oli telegramm, mis on niisugune sõnumisaatmiskanal. Aga et tegelikult siin on ka näiteks sellised asjad nagu Parler kab Meevee seal ma ei tea, kuidas neid täpselt Eesti ütleme, eesti keele päraselt aru saada oleks, kus kogukonnad, kus on sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid inimesi juba paar kuud, ehk siis valimistest saadik kütsid ennast üles just selleks päevaks tuleb minna Washingtoni tississe Sis ja sõitsid kokku inimesed üle maa. Loomulikult neis kogukondades on rohkem inimesi. Küsimus on selles, et kas luureteenistused, kes pidid peaksid sisejulgeolekuga tegelema, kas nad alahindasid seda, et seesama, et Kapitooliumi, kas ta oli piisavalt kaitstud. Ja pikem küsimus on selles, et on olemas täiesti välja arenenud ju oma info-, ökosüsteem ja inimestel on sõnavabadus ja on tekkinud rohkem kanaleid, kõik ei kuula. Errivaid istuvad hoopiski kuuluvad mõnda teist raadiojaama, vaatavad veel mingit teist saiti, nad ei vaata ERR-i portaali või Delfit või postimehest. Et ja seal toimub hoopis teistsugune elu, et meis kõigis on. Ma arvan, et meist enamikus on sees mingisugune kutse midagi suuremat kaitsta, et näiteks kui Eesti oleks ohus, me läksime valmis minema kuhugi, ma ei tea piltlikult öeldes teletorni kaitsma. Aga need inimesed on oma seal inforuumis marineeritud niimoodi, et midagi ongi suurt ohus. Ja nad on see, see kõik see instinkt on tööle läinud. Aga kas see on nüüd üks selline häälekas väike vähemus või mis seda gruppi veel kuidagi seal vaadatakse? Kirjeldusi, kes seal olid, Ma ei oska öelda, et seal oleks olnud üks mingi homogeenne grupp häälekas vähemust, et seal oli väga erinevaid inimesi. Seal oli kindlasti selliseid väga palju siukseid, äärmusrühmituste esindajaid, aga seal oli ka selliseid täiesti mõõdukaid konservatiive, et seal oli nagu seinast seina neid inimesi, et et noh, siin on nagu välja toodud selline üks selline rühmitus nagu Braud poisaniaat, kes seal, kes seal aktiivselt osales, on ja ka neid siukseid rühmitusi, mis, mis, mis seal, mis seal oli, oli, oli, oli veelgi, on ju nii palju, kui praeguseks on, on nagu rahvusvahelise meedia kaudu nagu välja toodud, aga, aga noh, ma ei tea, ma lugesin Financial Timesist nende kokkuvõtted, Nemad näiteks rääkisid sealt mingit täiesti tavaliste Tavaliste vabariiklaste toetajatega, kes ütlesid, et noh, meie, meie sinikujuta ta on ja seda Ameerika ühiskonnale nii täpselt, et see esiteks on see tohutult polariseerunud ühiskond ja ja ka selline tavaline ameeriklane, sa ei saa oma informatsiooni, ma ei tea siiani ennist või mingis sellises suures naad vaatavad ikkagi oma piirkondlikke meediakanaleid siis seda enam neid kõikvõimalikke sotsiaalmeedia kanaleid. Et see, see ei ole nii lihtne, kui nagu meil siin paistab, et meil on väga palju selliseid Ameerika eksperte siin Eestis tekkinud, kes kõiki väga üldistatult seleta vaat sellest, et kuidas kohe läheb kodusõjaks nõnda edasi on ju, et et jah, et see Ameerika ühiskond on märksa nagu, ütleme kelleski teistsugusem, kui meie siin Eestis seda oskame ette kujutada. No meenutagem ka seda, et tegelikult olid pärast Trumpi valimist olid ju ka päris suured meeleavaldused, ei läinud nii vägivaldseks, neid ei suunanud, Barack Obama ei suunanud, et tulge nüüd peale, aga tegelikult olid, ma arvan, et ka seal nii-öelda demokraatide suunal on olemas see seltskond, kes oleks suuteline tegema samasuguseid asju, kui neil oleks halb, halb juhtimine või halb eeskuju. Tegelikult olid eelmine kord olid ju ka suured meeleavaldused. Nojah, siin on ka kõlama jäänud, et ka see, mida me Kapitooliumi nägime demokraatia osana selles osas ma jääks küll eriarvamusele, et kindlasti rahumeelsed demonstratsioonid, plakatiga, riigikogu või Kapitooliumi ees seismine, see on väga okei, aga jõud, viha, raev, relvad, see ei saa olla demokraatia. Siis ei olnud ka demokraatia osa siiski, et inimestel oli õigus meelt avaldada selle vastu, et pronkssõdur teisaldati, ükskõik kui väike küsimus meile ei tundunud. Aga ilmselgelt nagu poodide segi peksmine või kuhugi sissetungimine ei ole seda. Et jah, selge on see, et polariseerunud poliitika ei saa olla pikas perspektiivis tulemuslik, see välistab kompromissi otsimise ja kui kompromissi ei otsita, siis noh, rahumeelselt ei ole võimalik edasi minna. Ringiga tagasi tulles Euroopa poole, siis minu meelest on murettekitav see, kuidas Euroopa poolt mitte kõik ei, ei mõistnud seda, mis toimus hukka, et samal ajal kui Trumpi enda administratsioonist mõned täiesti vaieldamatult konservatiivsed liikmed, nagu näiteks haridusminister, pätside Voss lahkuvad sellepärast, et nad on selle vastu, mida ta tegi siis Euroopas on mitmeid liidreid ja mitmeid selliseid ütleme näiteks Ungaris valitsusega seotud portaal origa, mis kirjutas siis seda, et kõik need rahutustes on siil Biden. Et on erinevaid parem ja vasakäärmuslikke rühmitusi nii Euroopa liidu sees kui ka näiteks riikides nagu Serbia või Venemaa kes on siis seda ära kasutama ja kes võib-olla jätkuvalt ei tunnista Ameerika valimistulemusi, et kui seal on võib-olla Serbia mingi marurahvuslik organisatsioon, siis seal pole eriti vahet, aga kui see on Euroopa Liidu valitsusega seotud jõud, siis see juba nagu hakkab pisut kõhedust tekkima. Omaette vaidlus, et kuidas me Trumpini trumpizmini jõudsime, et mis on mille põhjus, mis on seos, mis on tagajärg, aga see jällegi, ma arvan, noh, nii kaugele minevikku, eks kurssidesse minek tõenäoliselt praegu edasi ei aita, et kindlasti trumpis on väga paljude ameeriklaste jaoks väga palju head lootus, usk paremasse Ameerikasse lootused teatud valijarühmade jaoks olulised väärtused on taas au sees, aga praeguseks on see lootuse nende inimeste jaoks purunemas. See mass on segaduses nagu ja kolmapäev, kas siis näitas, et tegelikult on olemas valmisolek ikkagi füüsiliselt oma selliseid õiguseid kaitsta? Ja tundub, et on, nagu me rääkisime enne meie parlamendis toimuva osas, siis ka seal, et puudu on sellistest positiivsetest kangelastest, kes viiksid ka inimesed kuhugi, aga mitte võib-olla siis peksma ja märatsema, vaid midagi head tegema. Kes annaksid häid häid ühendavaid sõnumeid meie vaatusele? Miks on oluline punkt see ka, et kui Ameerika ühiskond on nii katki ja tegeleb iseenda probleemidega, siis Ameerika vaatab vähem välja endast Euroopa ja muu maailma julgeoleku poole, et et et kui Ameerika jääb selliseks tugevalt lõhestatuks veel mõneks ajaks ja iseenda probleemidega tegelema siis kahtlemata Eesti kui väikeriigi ja meie demograafilist olukorda arvestades meie jaoks ei ole see kõige rõõmustavam areng. Absoluutselt pluss ka see, et nende moraalne autoriteet on sellega saanud tõsise löögi, et kui nad ise ei suuda, nad tahavad oma demokraatiat, et eeskujuks tuua nad tihtipeale nendega võib-olla mitte alati päriselt demokratiseerimise nimel tehtud ülemaailmsetel ettevõtmistel on tihti see demokraatia silt küljes, et kui nende enda demokraatias on toimuvad sellised väga värvikad visuaalselt väga värvikad asjad, siis nende autoriteet kukub ilmselgelt. Ja praegu meie õnneks on ka Venemaal ikkagi koroona ja, ja noh, ju siis ei ole nagu selliseid ebameeldivaid kavatsusi sealpool, aga kui mõelda kasvõi sellesama eelmise teema peale, et jumal tänatud, et kellelegi huumorivõtmes ei jagunud nagu soovi panna kirja küsimus, et kas Venemaa Föderatsioon peaks kuuluma Eesti vabariigi koosseisu, kujutate, et kui selline uudis Venemaa meediasse jõuaks ja tõsimeeli pandaks omase soust juurde, et Eesti Parlamendis endise kaitseväe juhataja ettepanekul sellist küsimust arutletakse? Ma muidugi ütleks, et kui nad tahavad ettekäänet leida, siis nad leiavad selle ettekäände, küsimus on pigem selles, et nad hindavad, kas neil on võimalik midagi pahameele teha või mitte, selle ette käenduse Ferdinandi tapmine, küll see leitakse. Ma arvan, et seal ei ole niivõrd küsimus Ferdinandi tapmisest, kuivõrd selles, et kui on Ferdinandi tapmist vaja, küll see sündmus Ja tegelikult Mirko välja tõi, tegelikult see näitab tulesid või esimese teema juurde tagasi korraks põikena, et et võidi üritada teha nalja. Aga ühel hetkel tuleb see piir olla ületatud ja ma arvan, et ma ei räägi siin ütleme niukestest poliitilistest punktidest, millega nüüd väga selgelt, ma usun, et koalitsioonisaadikud hakkavad lükkama seda, seda just, seda samateemalist nii-öelda referendumi küsimus nagu endale kasuks, vaid, vaid lihtsalt see, et, et see, see on natukene nagu laiem nagu teema ja see on, nalja võib teha, aga sa pead tajuma mingit piiri. Ja see võib mingil hetkel väga ohtlikuks minna, et kui me meenutame näiteks Danske linnapea tapmist Poolas, et see ei olnud ka kindlasti mitte õiguse ja õigluse partei soov, et tapetakse ära liberaalsete vaadetega linnapea, aga leidus üks inimene, kes oli peast soe, kes imbus sellest ideoloogiast üles kütvast ideoloogiast niivõrd läbi tema läks ja tegutses samamoodi, noh, ma ei tea, Indrek Tarandi ründamine meie parlamendi ees, et no hea, et kellelegi olnud seal nuga, et tegelikult oli ohtlik olla. Tulles tagasi usa juurde, siis kindlasti, mida me nagu näeme, on see et vabariiklik partei ise on mõnda aega katki, mitte ainult Ameerika ühiskonda, et et kindlasti on seal vabariiklikus parteis neid, kes kes sarnaselt Pencile või haridusministrile mõistavad selle kõik, mis toimus hukka ja, ja selgelt taanduvad siis sellisest trumpistlikust poliitikast, aga, aga aga kindlasti on ka neid vabariiklasi mõjukatele kohtadel oma erakonna sees, kes endiselt on väga selgelt nagu Trumpi selja taga ja, ja see saab olema huvitav, et mis vabariikliku partei endaga toimuma hakkab. Ja sest nad arvestavad ju ka tegelikult nende häältega nendesamade miljonite teatud gruppides üles köetud häältega, keda neil on vaja, mis tähendab, et nad ilmselt teevad nende suunas žeste edaspidigi. Nad ei ütle, et me ütleme sellest kõigest nüüd lahti ja see kõik oli jama. Ma kardan. Jah, see saab olema keeruline, aga kui asi on ikkagi ajalooradadele uitama minna, siis viimane president, kes sarnaselt Trumpile ei suutnud saada teiseks ametiajaks tagasi valituks, kes kaotas senati ja Kongressi enamuse, oli vabariiklane Herbert Hoover ja seda 33. aastal, aga siis oli suur depressioon ja ka mitte kunagi varem ametis olevalt Ameerika Ühendriikide presidendilt pole Twitter oma kontot ära võtnud. Tõsi, Twitter pole ka just väga vana, aga see on suhteliselt suur pretsedent, mida me ka praegu oleme näinud, et kõigepealt siis erakonto, aga lõpuks ter bänni su ära või kõrvaldas siis ka Ameerika Ühendriikide ametis olevat. Ja see on kusjuures olemas, ma surfasin siin, see on olemas, aga nüüd see on ainult siis nii-öelda riit, viidid või ümberpost üle postitused, et teiste põhiliselt valge maja ja siis ka Ivanka Trumpi on ümber postitatud, et ta mingit pidi on alles minu meelest see on ohtlik pretsedent, sellepärast et nagu ma enne mainisin, on terve rida neid nii-öelda alternatiivkanaleid, kuhu siis see peale see alternatiiv seltskond liigub ja seda vähem on nagu võib-olla üldsusel võimalik silma. Mina ka, järgisin president Trumpi Twitteri kontot, ma ei ole tema fänn olnud, aga minu meelest on oluline teada Jah, ma lugesin, olete, lugesite seda Twitteris? Põhjendust ka, et mina lugesin nende lehelt, et kuidas nad seda põhjendasid ja tõid näiteks siis tema sellest viimastest kriitides, kus ta 90 minutit enne kapatooliumisse tungimist tegi postituse, kus kutsus üles inimesi sinna kohale minema, lubas ise olla inimestega koos, sinna ta küll küll seda ei teinud ja ja see toodi nagu põhjenduseks siis see, et ta ise nagu noh, kuidas ütelda, mobiliseeris inimesi kohale tulema. Ta küttis üles sellist et valimised olid ebaausad ja Twitterit ja siis veel tehti sellest kõigest järeldus, et ta tõenäoliselt nagu jätkaks siis selliste samade asjade postituste tegemist ja, ja sellega oleks oht nagu vägivallale jätkuvalt suurem. See oli siis nagu Twitteri põhjendused, aga, aga ma ütlen ausalt, et ma olen nagu selles mõttes sama meelt, et ma arvan, et sellised suured meediahiiud, et kui nemad hakkavad, Jaak Jõerüüt andis välisilmale intervjuu sel nädalal, mille pikem lahti kirjutas ERR-i portaalis, et kus ka nemad ei nagu välja selle tendentsi, et noh nagu just nagu nagu ohtlikuna, kui suure meediahiiud hakkavad kujundama nagu globaalselt meid nagu Twitter ja Facebook hakkavad kujundama nagu poliitikat, sisu, et kes saab sõna ja kes ei saa sõna, et et loomulikult, et otseselt vägivalla üles kutsuvad, postitused tuleb kindlasti nagu maha võtta. Aga, aga kui sa võtad sellise meedia Hiiuna ühe või teise, noh, kuidas ma ütlen maailmavaadet toetava seisukoha, siis see ei ole minu meelest Käisin just nimelt kümneid tuhandeid Trumpi toetajate kontosid on kustutatud. Aga kui rääkida veel, noh, see on nüüd sõnavabaduse küsimus jällegi, aga miskipärast eeldan Ühendriikides sõnavabadus on oluline väärtus ja külmega sellel teemal näeme siis ühel hetkel ka ülemkohtulahendi lahendeid, aga ma ei tea muidugi selles mõttes, et noh, et lõpuks ka ühel ettevõttel on ise võimalik valida, et kes tema kliendid Lihtsalt, et sa võid ju nagu, ma ei tea, kui on ERR-i portaal või Postimehe portaal, et sa võid valida, kelle kommentaaris ei ole sõna küsimus, kelle kommentaari sa lased, kas avaldad päriselt nagu siis arvamusloona või siis lubad olla seal kommentaariumis, see on tegelikult iga siis institutsiooni oma valik, et see ei ole sõnavabaduse küsimus. Teine asi on muidugi see Aga kui sa seda, kuidas? Ta rakendad valikuliselt. Kui ühtedel laseb olla selliste avaldustega teistele lase, siis tekib küsimus, et kas sa, kas sa rakendad sõnavabadust universaalselt või, või ainult nende suhtes, kes sulle sobivad. Et Iraani mässulised tohivad twitteris säutsuda ja Ameerika Ühendriikide Donald Trumpi viie talendi austajad ei tohi. No see peaks ilmselgelt olema see, et ikkagi seaduse alusel neid asju otsustada, et mulle tundub, et Twitter siin läks ka nagu väga emotsioonidealusele Aga jah, kui veel rääkida märgilistest asjadest, siis trump ise 20. jaanuaril ameti üleandmisel Kapitooliumi jalamile ei plaani osaleda. Küll asepresident Pence on teatanud, et ta teeb seda, kui teda kutsutakse. Ja huvitav muidugi on see, et mis nüüd Trumpist enne kahekümnendat jaanuari saab ja mis saab temast ka muidugi ametit lõppedes eileõhtune uudis räägib sellest, et USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi arutas siis staabiülemate ühiskomitee esimehega samme, mis tagaks, et trump ei saaks oma ametiaja viimastel päevadel korraldada tuumarünnakut. Soov on siis rakendada olemasolevaid ettevaatusabinõusid takistamaks ebastabiilsel presidendil algatamast sõjalist vaenutegevust või pääsemaks ligi stardikoodidele andmaks korraldusi tuumalöögiga. See viimane oli siis Peloosid daat üpris märgiline põhimõtteliselt presidendilt võetaks lisaks twitteri kontole ära ka tuumakoodid. Päris hullumaja, kus me elame, aga, aga teine asi on ikkagi see, et, et see, mida me kolmapäeval nägime, kas see lõpeb ka juriidiliste järelmitega presidendi jaoks, siin kõlavad ka juba väited, et president pidi kaaluma endale ja lähikondsetele, et nii-öelda armuandmist küll tekib küsimus filosoofiliselt, et mille eest, et seda peaks tunnistama, et on midagi korda pannud. No tegelikult ükskõik, mis need juriidilised järelmid on, viis inimest on surma saanud, et üks politseinik, neli meeleavaldajat, kes köeti üles, et, et see on juba olemas, et. Oleks hea, kui poliitikud, kes selliseid väga viha õhutamisega tegelevad, et kui nad mõtleksid natukene rohkem edaspidi, aga ma kardan, et neid järeldusi ei tule sealt. Nojah, et aga see siin on kohe ju sellel samal ööl meie aja järgi, siis hommikul tulid need vaba demokraatidest. Nad olid õiguskomitee liikmed ja selle välja, et oleks siis see, mis seal, mis seal paragrahvile 20 või 25, et see tuleks 25 20 põhiseadusparandused tuleks käivitada ja trump tuleks nagu enne ennetähtaegselt, nagu nagu ametist tagasi kutsuda, kuna ta jälle teovõimeline, mis, mis see selgitus täpsemalt seal on, on ju. Jättes kõrvale selle, et seda on ilmselt võimatu nii-öelda hääli piisavalt taha saada ja trump ise sellega ka tõenäoliselt ei nõustuks siis tegelikult kui me rääkisime just sellest, et, et kas on võimalik seda ühiskonda polariseerunud ühiskonda kuidagi rahustada maha, onju siis kahtlemata, kui sellist asja teed mindaks selle selle kuni 20. kuupäevani, mil, mil, mil siis Biden amet saab siis see kindlasti polariseeriv seda ühiskonda ja valab õli tulle veelgi. Et selles mõttes See on nagu haual, see ei ole, see ei ole nagu võib-olla kõige mõistlikum käik ja ja tundub, et Joe Biden on selle nagu ka nagu sellest aru saanud. Et sellega nagu nagu tal nagu alustada sellise asjaga, et kus, kus hakata veel jaurama sellel teemal, kas trump tuleks nüüd mingi mingi nädala jagu päevade jooksul veel maha võtta, ennem et noh, see see aita asjale kaasa, et seal mingid asjad rahuneks, et et ilmselt seda me siiski näe. Vastus su küsimusele. Nii saate viimased 12 minutit, kulutame koroonaviiruse teemale, lõpeb nädal, on siis meile taas andnud koroonakaasuste päevase rekordi. Neljapäeval siis selgus, et 1104 ehk 15,4 protsenti testide antud testide koguarvust olid positiivsed. Ka on siis nakkuse edasikandmisaktiivsus näitab indeks, ehk siis kuulus r praegu seal 1,0 ringis ja pigem taas seal üle ühe, aga miks ma seda räägin siis jõulude eel rääkis akadeemik, teadusnõukoja liige Krista Fischer, et kui kõik inimesed suudaks vähendada igapäevaselt kontakte 20 protsenti siis on olemas suur võimalus, et see r uuel aastal langeb alla ühe, aga seda ei juhtunud. Mida teie arvate, miks Eesti inimesed ei kuula neid soovitusi, miks jõulude ajal ikkagi need traditsioonilised sugulaste külastamise ringid ette võeti, miks nüüd selgub ka reoveeuuringutest, et see viirus on massiliselt Tallinnast ja Harjumaalt ja Ida-Virumaalt ka mujale Eesti piirkondadesse jõudnud? Sest inimestel on inimlik mõelda, et minuga ei juhtu ja mina ei nakatu ja mina ei kanna nakkust edasi ja mul on kõik hästi ja isegi kui mul kurk natuke valutab, on ikkagi hästi, ma kardan, et me ei ole keegi sellest patust päris puhas. Terviseameti juht Üllar Lanno ei ütelnud mitte Postimehele ise, et tema ise veetis aastavahetuse viieses seltskonnas. No vot tema oma pere ainult ei oma May omaga siin mingit moraalset kõrgemat taset, sest et sõitsin jõulude ajal Tartusse, olen jälle Tartus. Tallinnast, mis on kolle. Aga teisest küljest muidugi, kui Üllar Lanno näiteks ma räägin nüüd abstraktsest abstraktselt Üllar Lanno. Et vabandan tema ees ette, et on olnud eelnevatel aastatel traditsiooniks jõule veeta näiteks sajasest seltskonnast, siis ta ju vähendas väga palju oma kontakte. No siis küll, aga tegelikult kusjuures mina mõtlen, et võib-olla ongi natukene see, et inimestele öelda see, see, mis ütles õpetaja Lauri Joosep Tootsile, et kui sa tervet rehkendust teha, tee pool rehkendust, et kanna vähemalt maski ja tee midagigi, et noh, nii palju kui sa saad, teenid asjad, mis on lihtsam, on vähemalt ära, et ära siis vähemalt kõike lase lappas. Jah, aga noh, siin on muidugi, mis on, piinlik on see, et, et poliitikud puhtpragmaatilistel põhjustel ei soovi asuda inimesi õpetama ja tõenäoliselt ka terviseamet on aru saanud sellest, et kui inimestega kurjustada, siis aga sellel tulemust ei ole, et ega sa seda inimese käitumist ei muuda, et aga kas või kui ma panin tähele esimest stuudiot kolmapäeval, siis Üllar Lanno kiitis Eesti inimesi selle eest, mis aastavahetusel ja jõulude paiku. Ma arvan, et ongi pigem julgustama. Inglismaalt lugesin just uudist, et seal on jälle ju inimesed nagu kinni pandud, mingit pidi, et politsei sekkus, kuna kaks naisterahvast sõitsid autoga, kumbki oma autoga loodusesse hoidsid distantsi. Kuna neil mõlemal oli käes ka sooja joogi tops, siis nad pidasid piknikku. Kõndisid distantseeritutega topsali käest, pidasid piknikku, et seal on võimalik minna väga suurde idiootsusesse ka. Jah, et aga selle olukorra sellise jaburuse kirjeldamiseks võib-olla et noh, me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus Tartu Pärnu hotellidel on taas hakanud minema koroona kontekstis hästi. Loomulikult see kõik, mis toimub, ei ole hästi. Sest pealinnast saab, võetakse nädalavahetusteks, no niinimetatud mini puhkustele ma küll ei tea, miks kasutatakse sellist terminit, aga tullakse ujulatesse restoranidesse Tallinnas on need kinni, käimas on spordiränne ujulat või ujula paides jõusaalid Raplas, need on Tallinna ja Harjumaa inimestest pungil, et mõnes mõttes ma saan aru, miks see toimub, sest kui sul tõesti on sportlikud eesmärgid, et kui sa oled Jürgen Ligi ja sul on suvel plaanis veteranide Eesti rekord purustada, siis sa pead neid kilomeetreid basseinis võtma. Aga teisest küljest, et kui kõik käituks nii, siis märkasin, lõpeks lõpeks ühe suure epideemiapuhang. Ma arvan, et me märkame neid, kes on need, kes rikuvad või need, kes ütleme siis järgi neid parima käitumise soovitusi, aga me ei märka seda, et on ka päris palju inimesi, kes ongi päris kodused ja kes peavad piiri nende inimeste suhtes tulebki olla tänulik, et et noh, lihtsalt meie teistena, kes liigume, ringisin linnade vahel, et me peaksime mõtlema, et võib-olla me peaksime ka endale kaasa aitama, et nemad üksi ei teeks seda. No järgmised kaks kuud saavad olema selles mõttes keerulised, et tõesti inimesed on väsinud, lootused on pandud vaktsiinile, mida me näeme, on aga see, et neid miljardeid doose kogu maailma elanikkonna vaktsineerimiseks ei ole ja neid ei tule, et arvestades seda vaata hiljem, et need päris ei tule, seda ei saa öelda, on ju. Nojah, aga nähtavas tulevikus, kui mõelda selle peale, et, et põhimõtteliselt tehastest on on riik ja mis on endale tellinud kolmekordse nii-öelda siis kate elanikkonna vaktsineerimiseks, ka Eesti on kuulumas nende rikaste riikide klubisse, mis on kindlustanud enda kõikvõimalike mõeldavate vaktsiinidega, ka nendega, mis ei ole veel müügiluba saanud, on. No see sõrmkübaramäng, kus pandi panuseid erinevatele sõrm kübaratele, siis selgus maisleri oma all on see esimene Lätis viinud siis lõppeval nädalal poliitiliselt siis terviseministriametist kus siis tõesti terviseministrit lähtus sellisest puht ratsionaalsest loogikast, et kuna AstraZeneca vaktsiin lihtsalt maksab kordades vähem kui Moderna või Faizeri vaktsiin, siis selline lihtsam ringi ringi vedada just terve mõistus, rääkis AstraZeneca kasuks. Aga mida me näeme, on ju see, et AstraZeneca ei ole veel isegi euroop ravimiametisse tulnud müügiloa protsessi alustama ja tõenäosust enne jaanuari lõppu nad 26. jaanuaril ilmselt nad tulevad ja mis ja ka Eesti puhul on ju see niinimetatud rahva vaktsiin, on see AstraZeneca, aga, aga, ja nüüd, mis me näeme, on see, et riigid siis püüavad kiirkorras hankida juurde endale siis Faizeri vaktsiini hea uudis lõppevast nädalast on see, et müügiloa saanud Moderna vaktsiin, aga meie häda on see. Euroopa Euroopa komisjon teatas 300-st miljonist lisaportsust Faizer-ist, aga noh, kuna see tuleb, et neid vaktsiin ei ole ka nii lihtne, lihtsalt, et sa muudkui teed ise. Kevadel me ei saanud isegi maskide tootmisega euroop. Ja noh, kui Faizeri puhul Läti tellis esimese hooga, siis 100000 doosi, millest piisab siis 50000 inimese tarvis, Eesti tellis siis 600000 lõpuks on nüüd ma saan aru, need kogused ja need, kui suurenevad vist veel, aga, aga mis on oluline see, et, et noh, me ju selle nädala lõpuks peame endiselt veel nentima, et kusagil Laos on praegu vaktsiini jääk ja neid toos ei ole siis ära kasutatud, et kokku Eestisse on praeguse seisuga saabunud ligi 20000 doosi Faizerilt ja vaktsineerimisi on tehtud esimese doosi mõttes siis seal noh, ligi 10000 ehk siis ja arvestades seda, et, et mingi varu peab jääma kui tarneprobleemid peaks olema, et inimesed peaks saama selle teise doosi siis 21. päeval, kuigi siin on lõppeval nädalal eriti esimeses pooles vaieldud ja sellel teemal, et äkki saaks seda tsüklit pikendada, et saaks vaktsineerida rohkem inimesi, aga ma saan aru, et praeguseks see teema on laualt maas ja. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et pigem on, kui sa vaadata nagu muu maailmameediat, siis tegelikult käib kõikides riikides see arutelu, kas seda ajatsüklit võiks pikendada, onju, et korraga esimene vaktsiinisüst teha rohkematele inimestele ja äkki siis pikendaks seda ajavahemikku, aga, aga pigem on nagu arstid kalduvad selles suunas, et ikkagi peaks selle, see Perjatakse jääma nagu ette nähtud, selleks et me ei tea, kuidas see täpselt see vaktsiin toimib, sest see on ju niikuinii kiiresti ju ju arutatud vaktsiin, et. Seal on see oht, et see esimene vaktsiinidoos uuringu järgi siis tagab kuni 50 protsendise kaitse, aga see 50, kellel seda immuunsus vastust ei teki, nende puhul hoopiski suureneb risk sellele vastuvõtliku, selle seda on vähemasti näidanud siis sama tüübi ravimite vaktsiinide katsetus, primaatide. Natuke on vaja aega samamoodi mõne vaktsiini puhul, noh see on isegi erakordse tempoga tehtud vaktsiin, et näiteks kollapalaviku puhul on mingil hetkel aru saadud, et vanasti andi 10 aasta peale garantii, et tegelikult see annab eluaegse ago. Aga hea sõnum võiks olla see, et ma saan aru, et see plaan on ikkagi nädala lõpuks see niinimetatud ladu tühjaks teha, ehk siis tempo vaktsineerimise osas on jõudnud ikkagi sinna kusagile 2000-le 2500-le päevas. Ja, ja see tagab seda, et kui sul ikkagi, kui sa arvutad, et sul tuleb nädalas 10000 vaktsiinidoosi? Jaa, jaa, jagadesse siis päevade vahel ära ja kus sa seal ikkagi selle loodad? Et on, on tulnud mingi esialgne signaal, et alates 18.-ga algavast nädalast Faizeri saabuv kogus võiks sellest ligi 10-st 1000-st kasvada suuremaks saada, aga, aga eks siis ole näha, kui see käes on, aga selline signaal väidetavalt on Faizerilt siis Eestile antud. Aga erinevalt Lätist ma saan aru, et meil vähemasti esimese hooga ei teki seda korda, kus valmisolek vaktsineerida meditsiiniasutuste poolt perearstide poolt on olemas, aga mida ei ole, on vaktsiin, et mingisuguse koguse, et meil on nagu vähemasti ma saan aru paberil on olemas, et selles osas võiks öelda, et on hästi ja, ja ma ei tea, kuidas nüüd on Prantsusmaal ja Soomes vaktsineerimist Hollandis, mis allus protsentuaalselt, on Eestis kui. Varu, ja see, kes on vaktsineeritud, siis protsentuaalselt on Eestis Euroopa võrdluses suhteliselt hästi. Isegi kuigi me oleme ise kriitilised, et me võiks rohkem vaktsineerida aga sisse, kui sa võrdled, paned seda teiste teiste Euroopa riikide võrdluspilti, siis meil on suhteliselt hästi. Protsentuaalselt on meil ka päris hästi sellega, et inimesed ikka, enamasti on valmis vaktsiini võtma, et see on paljudes riikides, on see skeptitsism päris kõrgel. Ja koolides täna ei jõudnudki rääkida, aga selles mõttes pole midagi, sest ega kooliaasta teine pool ju alles algab ja eks siis on ka võimalik ju sel nädalal hinnata seda, et kas tartu otsus nädal, võta endale varu aega, et ennast alalhoidlikum ossa nii-öelda seltskonda paigutada, kas õigustas või vastupidi, võttis siis mõned koolipäevad ära ka nädala, väga kurvale poolele jäävad siis eilne õhtu. Sotsiaalmaja põleng Maardus, aga kahtlemata kahe lapse jaoks on elu kõige kurvem päev. Viies jaanuar, mil õhtul sai politsei väljakutse Lasnamäele ümar Ümera tänava kortermajja, kus kuuldi laske ja kahtlusalune kaheksakümneaastane mees lasi surnuks oma ülemise korruse naabri 30 kuueaastase naise, põhjuseks siis. Ta müra, sellega rahva teenrid tänaseks lõpetavad. Uuel nädalal on koosseis Huko aaspõllu, Urmas Jaaganud, Krister Paris, Mirko ojakivi, Evelyn Kaldoja ja Urmet Kook tänavad, et olite meiega, olge terved.