Vikerraadio. Tere hommikust, eetris on selle aasta esimesed rahva teenrid, mina olen Huko aaspõllu ja minuga koos on Urmas jaganud tere, tere ja Aivar Hundimägi. Tere. Tervist ja head uut aastat ja mõlemad äripäevast. Ja täna on meil plaanis natuke rääkida, siis võib-olla ettevaatavalt tulevat aastat. Et arutame, mis võiks huvi huvitavat juhtuda järgmisel aastal. Peamiselt siis on tulemas kahed valimised, nii presidendi kui ka kohalike omavalitsuste valimised ja ja kuidas need võiksid siis minna? Samuti räägime siis ka rahvaküsitlusest abieludega Ma olin, rahvaküsitlus sai nüüd mööduval nädalal muudatusettepanekuid ligi 10000, opositsiooniparteide poolt. Arutame, kas see võiks ka läbi minna ja räägime kaste koroonast, koroona vaktsineerimisest. Et meil on nüüd siin nädal nädalal vaktsineerimised kestnud üle 2000 inimese on vaktsiini saanud tänahommikuse seisuga. Et kas seda on vähe või palju, aga ma ei tea, alustame siis võib-olla poliitaasta teemadel. Et esmalt on meil suvel oodata presidendivalimisi. Et kas teile tundub, et kas on üldse mingit võimalust, kuidas praegune president võiks jätkata oma ametis. Ikka on olemas niisugune võimalus, et ei ole ju tegelikult keegi kuskil öelnud, et et ei peaks nii minema, et president Kaljulaidi peaks kas kandideerima või mingit muud viisi saama uuesti presidendiks, seda lõpuni välistada ei saa, et praegu on teksti kõik märgid justkui näitavad, et ta ei kavatse kandideerida ja tal on nagu muud sihid, aga see OECD koht ju selgub või õigemini selle uue juhi nimi selgub vist kas oli märtsi paiku kuskil, et sinnamaani veel täpselt ei tea ju kandidaadid, teised on väga kõvad, et see ei pruugi nii nii minna, et president Kaljulaid selle koha saab ja noh, mulle tundub, et pigem võiks olla tõenäolisem, et see ei ole tema. Aga siis on küsimus, et mis edasi, et et presidendi kohta me ju teame, et ega keeruline on seda Parlamendis ära valida kui seda, kui juhuslikult ei peaks Keskerakond ja Reformierakond omavahel midagi kokku leppima. Mille, millest me võime muidugi rääkida, sest et see tähendaks väga, avaks väga nagu suure hulga muid erinevaid perspektiive veel, kui see nii peaks minema, aga praegu seda veel näha ei ole, et, et seega kui läheb mingisuguseks selliseks kemplemiseks erakondade vahel pärast hiljem valimiskogus, me võime lõpuks olla tagasi olukorras, kus kus võib-olla ühel hetkel hakkab tunduma mõistlik mõte, et äkki võiks praegune president ups jätkata, et ega me seda lõpuni ei tea, et välistada seda kindlasti ei saa. Jah, kuigi tundub, et president ise on, on teinud kõik selleks, et vähemalt osad riigikogu erakonnad, teda kindlasti tahaks näha jätkamas ja teisalt noh, ka see otsustamine, et millal sa teed ja mis kõik kokkulepped sellele peavad eelnema, et ma arvan, et ta kandideeriks tagasi, kui ta oleks ikkagi 90 90 protsenti kindel, et noh, on võimalik sealt võitjana välja tulla. Mina ei näe näiteks hetkel praegu millised riigikogus esindatud erakonnad võiksid jäägitult Kaljulaidi jätkamist toetada, noh võib-olla Reformierakond, eks ole, aga, aga sealt edasi, ega ta ei ole ju meeldiv või, või sobiv mitte ühelegi nendest parteidest. Ja, ja pigem, kui nüüd vaadata praegust seisu, siis noh, eelduslikult, et kui koalitsioon peaks edasi kestma ja selle lagunemiseks ju hetkel veel mingisuguseid märke selgeid märke ei ole või, või ka aeg ei ole praegu sobiv selle jaoks siis Isamaa väga selgelt tahab saada presidendi positsiooni või noh, Nad leiavad, et justkui oleks võrdne või aus, et nemad saavad ka endale ühe olulise olulise koha. Kuigi jah, president ei ole poliitiline oma olemuselt, eks ole, presidendiks saades inimene astub parteist välja. Kuid jah, et on räägitud Jüri Luigest, Urmas Reinsalu, võib-olla, eks ole, kes võiks saada, kes on ise kõvasti ehitanud, muidugi seda ei saa, aga aga see niiviisi käitudki. Et et saada küll tahad, aga avalikult ütled seda ahnuma, siis vastumeelselt olen, tulen teile vastu ja noh, tegelikult ma nii väga ei tahagi, et ju ma siis nagu teie rõõmuks olen siis president, aga Isamaa iseenesest väga selgelt proovib presidendi poole liikuda. Ma ei olegi väga kindel, et, et see on nagu välja tuleb. Seal on ju noh, tegelikult nendel erakondadel tunnuselt on eriline huvi, et kes üritaksid saada, olla edukamad Riigikogus kokkuleppele, milles noh, see ongi Keskerakond ja Reformierakond, tõenäoliselt see on Reformierakonna selline suur huvi, teisalt Keskerakonna jaoks väga hea kaart, trumpkaart taskus, mida, mida hoida Isamaa? Ma arvan, mängib pigem valijameeste kogu peale, kus neil on nii-öelda hääli rohkem kui, kui praegu riigikogus ja nende mõju on seal suurem EKRE, valijameeste kogus. Vähe esindust, kui me mõtleme nendele eelmistele kohalike omavalitsuste valimistele. Nii et noh, ma arvan see siin, kui nüüd hakatakse nagu lugema kokku, et kus on šansid saada suurem tugi oma eelistusele, et siis sega hakkab, hakkab mängima. Aga tavaliselt, et mida tavaliselt aga kontserditel valimiste aasta meil kahed valimised, siis noh, see võib tuua kaasa ka selliseid muutusi koalitsioonis või võimusuhetes ja, ja noh, ma ei tea, mulle tundub, et praegu Keskerakond on siin nagu selles mõttes väga heas positsioonis, kes kes saab nagu määrata. Et mis edasi saama hakkab. Jah, see ongi, see kombineerimine läheb nii keeruliseks, et vaevalt keegi jõuab seda, onu on suuteline seda mängu nagu kuni lõpuni nagu läbi kombineerima, et siin osalt kindlasti tuleb vaadata jooksu pealt ka, et kuidas olukord kujuneb, et see on noh, nii nagu noh, mulle ei meeldi poliitikas tuua selliseid sõjandus sõjandusterminoloogiat kasutada, aga see on umbes selline nagu see kuulus ütlemine, et et kõik, kõik plaanid toimivad esimese kontakti vastasega, et, et see on umbes sama, et kui sa võid sul juba alguses olla paigas, aga pärast loeb see, kes, kellel on parem reageerimine ja kes on suuteline kiiremini mõtlema välja järgmise käigu, et mis neile kõige kasulikum on, et kuidas ja siis oleneb, kuidas need asjad hargnema hakkavad, et et selles mõttes tõesti. Ma saan aru sellest loogikast, mis Isamaal võiks olla, et neile peaks ka üks nagu selline tähtis positsioon kuuluma, teistpidi mõeldes me Keskerakonna valitsusega nüüd ju esimest korda niigus partneritel on kõigil võrdselt ka ministri positsioon, et tegelikult ju tulemusi valimistulemusi kuidagi võrdne ei olnud, kaugel sellest. Et selles mõttes ütleme vana vana lähenemise põhjal on nad niigi saanud juba rohkem, kui, kui nad oleks pidanud, eks. Aga no teistpidi, nende teiste positsioonidega kindlasti mingi loogika selles on. Ja vaata, kui me hakkame nüüd nimesid läbi käima peast, kes võiksid olla potentsiaalselt Eesti presidendid, siis Keskerakonnast võib-olla Reps, eks ole, aga Reps nüüd oma skandaalse laste laste sõidutamise ja paraadi laenamisega vast pigem ei sobi hetkel, noh, ta ei kanna, kanna ennast välja, sul on igal pressikonverentsil küsitakse Repsi käest, et mis seis selle kohvikuga paraadiga õli ja, ja noh, rohkem sealt ei tundu ju hetkel keegi, kes võiks tahta või võiks olla ka sobiv presidendi positsiooni jaoks. Ja EKRE puhul, Mart Helme Preineriks valimine? No see ei ole ka usutav, ütleme ausalt. Keskerakonna üks inimene ikkagi on minu arust veel nii, kas Jüri Ratas Jüri Ratase? Seda on räägitud palju jah, mingil hämaral põhjusel, aga ma absoluutselt ei näe seda kohta, mille pärast Jüri Ratas peaks olema huvitatud president. Saame aidata ei peagi, kui me mäletame, ega näiteks Andrus Ansip pidanud ka alguses väga huvitatud volinikukohast, kui seal piisavalt palju Euroopa ja Euroopa Komisjoni volinikukohast, et kui, kui selle peale piisavalt palju mõelda ja leiad seal omale väljakutseid, siis ühel hetkel võib tunduda, et tegelikult võiks olla huvitav ja pärast, nagu me teame, Ansip oli väga hoos, nii et väga meeldis, et see, see ei maksa nagu niimoodi kinni mõelda ennast kellelgi ega ka ametis olevatel peaministritele, et midagi peab pärast edasi tegelema. Aga noh, Jüri Ratase puhul ma arvan, et kui, kui tema nimi tuleks nii-öelda võimaliku kandidaadi hulka, et siis sellele peaks eelnema kevadel valitsuskriis, koalitsiooni vahetus, et võib-olla siis ta nagu päevakorras teised ma nagu ei näe, miks peaks üldse Keskerakond praegu minema mingitele kokkulepetele ja võimuliit mitu hakkama lõhkuma selle presidendi nime pärast enne kohalikke valimisi? Ei usu jah, et Keskerakond ise ütleme niimoodi, et nagu elu on ka juba näidanud, et Jüri Ratas kindlasti iseenda tehtud majakest ümber puhuma ei hakka. Et ja siin on paljud, on aega, mis aeg-ajalt ja ka mina võib-olla vahepeal tundub, et äkki see juhtub, aga siis on tõde jõudnud nagu nii-öelda päevavalgele teid, keegi ise ikkagi oma tehtut ei lammuta, et et aga mina üldse ei välistaks, et need kahed valimised ja kombineerimise keerukus ikkagi läheb sellisele tasemele, et sa sellele valitsusliidule võib saatuslikuks saada. Ja mis on nende presidendivalimiste juures just huvitav on see, et need toimuvad värskelt enne kohalike omavalitsuste valimisi, mis tähendab sisend, et kui hakkaks toimuma mingisugune kombinatsioon selle käigus, siis tähendaks automaatselt ju tegelikult valitsuse kukkumist. Aga kellelgi ei ole vist huvi minna vastu kohalike omavalitsuste valimistele nii-öelda katkisest valitsusest ta või, või äkki vastupidi, jälle on, et aga mis on, mis nii-öelda räägib selle valitsuse lõppemise poolt, on see, et nüüd sügisel tekib ajaliselt olukord, kus sul enam ei ole võimalik uut valitsust moodustada, ehk siis, et sul ei ole mõtet, moodusta valitsus ta pooleks aastaks. Ja kui me nüüd vaatame, millal tulevad uued parlamendivalimised, siis ongi just sügisel uus valitsus ja sealt sealt balt edasi parlamendivalimistele. Kas nüüd juhtuks enne või peale kohalike omavalitsuste valimisi? Keerukas öelda? Sellepärast et kohalikud omavalitsused võivad ka paar asja kaasa tuua, mis hakkab käsi sundima, näiteks kui Keskerakond kaotab ainuvõimu Tallinnas, mis võib tegelikult juhtuda, et siis tekivad küsimused. On olukord ka, et millise tulemuse teeb Eesti 200 on sellepärast, et Eesti 200 populaarsus on väga sügavalt tõusnud aga neil ei ole nimesid, ehk siis, et neil ei ole seda 70 üheksat tuntud inimest välja panna, kes neil igas piirkonnas tooks kõvasti hääli ja ehk siis, et kui Eesti 200 teeb normaalse tulemuse normaalse tulemusena ma pean siin mingit kümmet protsenti, näiteks kui neil on toetus 20 praegu siis see võib tekitada ka Reformierakonnale väga suure mure selle pärast, et Eesti 200 on ju nende hääli söömas koheselt ja, ja, ja see tekitab reformierakonnal ka tunda iga hinna eest saada valitsusse, ehk siis, et nad on valmis väga palju raha. Vaata, ma pakun, ma pakun, mõttekäigud ei lähe, et sarnaselt sa lugesid ka ette hulga siukseid asju, mis on kuid, ja agad, mis on kõik selle nii-öelda suure kombinatsiooni osad, et et igaüks, kes seda nii-öelda mängulauda praegu vaatab, näeb, et see on väga kirju ja tõepoolest siin ei ole väga raske midagi ette ennustada, aga on üks kombinatsioon, mille puhul asjad on oluliselt paremini etteennustatavat. See on siis, kui ongi Keskerakonna Reformierakonna valitsuses, neil on kahe peale piisavalt hääli, et leppida kokku. Tõenäoliselt kumbki teeb kohalikel omavalitsustel üks esimese teineteise tulemuse, tõenäoliselt nad on üks, kaks, mis võimaldab väga paljudes omavalitsustes teha koostööd. Ja see võimaldab ja kui koostöö pikalt kokku leppida, siis põhimõtteliselt on ka järgmiseks riigikogu valimisteks, tõenäoliselt on nad jällegi üks ja kaks, kas üks, esimene või teine, teine esimene seda veel ei tea, aga nad on mõlemad üksi kaks ja õnnestuks ka sealt edasi teha koostööd, nii et tegelikult, kui hakata niimoodi mõtlema, siis kõige ennustatav oma tulemusega kõikide nende valimiste puhul võib-olla isegi siin viis kuni seitse aastat ette oleks võimalik mängulaud paika panna siis, kui need kaks omavahel koostööd teeksid. Nüüd ongi küsimus, et kas kas neljaga mõlemale võiks tunduda siis ühel hetkel mõistlik lahendus või nad lähevad sellisesse olukorda, kus tegelikult on udu ees ja sa ei tea, mis saama hakkab väga paljude näitajate puhul. See on selline mõttekäik, mida ma olen kuulnud ja tegelikult noh, linna peal räägitakse ka seda, et mitte küll esimese ešeloni, aga teise ešeloni poliitikud Keskerakonna Reformierakonna vahel suhtlevad üpris aktiivselt. Et juhtidel on muidugi hea seda eitada, sellepärast et nemad selles väidetavalt ei osale. Aga noh, ei tea, et seda eitatakse muidugi, kui otse küsida, et siis ei, ei sihukest asja ei ole. Jutud liiguvad. Nojah, et mõnes mõttes on, selles asjas on siis olemas, eks ole. Aga seal on teine probleem, istub inimeste vahel, eks, et see on tõsi, et kas Kaja Kallas läheks ministriks Jüri Ratase valitsusse või mis ministriks ta sinna läheks? Et ei tea, ja ma arvan, et läheks. Ah, ma arvan, et läheks pigem kas minu arust pigem on seal nagu küsimus, et kas Keskerakonnal on nagu mõistlik praeguses ajahetkes väga kiirustada sellesse ühisesse võimulit, mitu Reformierakonna kassa loob needsamad lihtsalt kokkuleppe võimalused olulistes küsimustes, aga aga see võtab Keskerakonnal ikkagi ära sellise varutee, kui kui Reformierakonnaga peaks valitsus suusad risti minema, et mis seal siis kolmas variant on näiteks enne 23. aasta riigikogu valimiseks, siis on ikkagi Reformierakond. Mulle tundub domineerivam, nendel on siis see kolmas või teine käik Isamaa ja sotsidega. Vot see on üks asi, mis selle Reformierakonnaga on, et keegi ei usalda neid, et kõigil on meeles need korrad, kus Reformierakonda süstemaatiliselt vahetas teatud hetkedel enne valimisi välja partnereid et siukest värskust tuua ja, ja ise nagu paremat tulemust saavutada. Ja ega seda usaldust nagu kuigi palju ei ole, et, et see inimestevaheline asi tõepoolest võiks seda nii-öelda minu esitatud mõttekäiku nagu takistada, aga noh, lõpuks ei tea, et eks see pragmaatilise on kuidagi segunenud pragmaatikat ja emotsioonidest saab see asi olema, et et noh, ega see väga tõenäoline ei ole, mis ma siin esitasin, see mõttekäik, aga, aga see on selline nii-öelda kõige paremini ennustatav tee, mida mööda saaks käia, et kui seda ei valita, siis, siis me kindlasti läheb väga põnevaks kogu see kogu see alanud aastal. Vaata Aivar rist, mida ma ennem aja mõttes rääkisin, oligi see, et, et ka järgmise aasta sügisel valitsuse vahetamine ei anna. Või ei ja lubas reformierakonnal kolmandat valitsuste uut valitsust enam teha, et seal ta uued valimised panevad sinna piir ette ja seetõttu just võiks see nii-öelda see usalduse küsimus ära kukkuda. Ehk siis, et see on see põhjus, mille pärast varasemalt ei ole saanud näiteks kas või praegu Reformierakonnaga valitsust moodustada, et inimesed lihtsalt ei usalda seda. Ja ja noh, tõsi on, et meil on kaks varianti laual, teine on seesama sotsid pluss Isamaa pluss plus Reformierakonda ratsioon. Aga seda ma pean hetkel ka pigem vähem tõenäoliseks. Meil on muidugi Isamaa puhul veel tulemas võimalused, Isamaa võiks juhti vahetada, kui tõenäoliseks te seda operatsiooni peate? Et meil on nüüd Isamaast tekkinud Parempoolsed? Seedritegevusega on mõnede Isamaa parlamendifraktsiooni liikmed selgelt risti vastu tegutsemas. Tundub, et see partei võiks ju, võiks ju ka ma ei tea, esimeste muuta või vahetada. No me ei tea seda laia pilti, et ütleme, vaadates Seederi käike, siis mul on noh, võiks öelda, et temal on olemas mingi pilt nagu laiemalt erakonnast kuidas dünaamika seal on, et ta on olnud ju väga konkreetne? Ta on väga selgelt pannud paika, millisena temast erakonda näeb ja mis on nagu tema suund ja vähe sellest kõigile nendele, kes seda suunda jaga, on ta ju põhimõtteliselt ka öelnud, et võite ära minna. Et nii nagu ta nendele Parempoolsetele temaga siis öelda vastukampaania parempoolsetele on, et kui ei meeldi, palun siis uks on seal pangana väljastpoolt kinni. Et see on ikka üsna üsna selline enesekindel ja ja noh, minu, mul näib isegi natukene võib-olla liiga lõhkuv, et et, et selliselt selliseid käituda, aga võib-olla on selleks enesekindluseks mingi põhjus, et võib-olla siis seeder teab, et seal tema valitud suunal nagu seda kandepinda erakonnas on, on rohkem, aga samas noh, võib-olla on ka see selline ehku peale tehtud, et seda on, seda on keeruline öelda, aga noh, kindlasti need parempoolsed sealt kuhugi ei lähe. Ja võib-olla neile isegi see seedri, selline jäik käitumine mängib mingil määral head positsiooni kätte, sest mäletate, kui kui parempoolseid tulid, siis Seederi esimene reaktsioon oli see, et et esiteks on, see ei ole üldse minu tehtud asi põhimõtteliselt ja meil on demokraatlik erakond, igasuguseid arvamusi on lubatud, praeguseks oleme aru saanud, et tegelikult ikkagi ei ole igasuguseid arvamused lubatud või või siis enam ei ole, et natuke aega võib, aga siis jätke järgi, poisid, et selline selline paistab, see suhtumine praegu olevat, et mina loeksid välja, et need parempoolsed on osutunud väheke suuremaks ohuks, kui, kui alguses arvati. Et aga väljaspool seda mötet ohuks seeder aga väljaspool isamaale ja väljaspool seda veel nii palju ei paista, sellepärast et tegelikult ikkagi parempoolsetel on põhimõtteliselt samad probleemid, mis näiteks Eesti 200-l, eks ole. Eelkõige, et pole neid inimesi, keda veel sellisel sellises sellisel hulgal, et et nad tõmbaksid kaasa ka teisi, aga mulle näib, et erakonna sees tehakse kindlasti väga tugevat tööd, sest et vaevalt muidu selle nii-öelda teise liini sõnumid nii järsud ja, ja sellised sildu põletava tuleksid. Vot, ma ei tea, mulle tundub, et ka nendel noh, esiteks seedrivaade või positsioon on Siuke EKRE laita, eks ole ja ta on seda ise vist ka napilt välja öelnud oma kõnes, mille ta siiski vist maha tõmbas. Eelmisel aastal äkki mulle väga meeldis näiteks Kristen Michali arvamusartikkel Eesti Päevalehes, kus ta ütles, et EKRE esindajad võiksid lisamast hoopiski Ekresse minna, aga see oli ju vägesid sealt teravalt torgatud. Aga jah, et, et ta on sihuke ekrelaid positsioon ja sellega ei ole vist kõik parteis rahul, aga mulle tundub, et parteielamus on ikkagi vist siiski seedri taga. Ja, ja võimalik, et see parempoolsete nii-öelda tõus on ja protest on osaliselt seotud ka sellega, et Isamaa reiting võrdlemisi madal ja näiteks noh, kõik inimesed, kes praegu kuuluvad parlamendini, ei pruugi isegi olukorras, kus nad saaksid sama positsiooni valimisnimekirjas uuesti tagasi valitud. Ja see tahes-tahtmata võib inimestest tekitada teatavaid protesti juhtkonna vastu või ebakindlus tuleviku suhtes, et selles võtmes on võrdlemisi arusaadav, aga kui ma peaksin panustama, siis mina näiteks ei arva, et seeder maha võetakse. Võin öelda jah, et siis peab olema väga tugev vastaskandidaat, keegi, kes nagu kuidagi selgelt vastandub ses mõttes mina isegi tavaliselt öeldakse EKRE laita, öeldakse sellise kerge irooniaga, et, et see oleks nagu mingi halb asi, et et noh, aga kui me võtame nii-öelda EKRE strong variandist EKRE sellest nii-öelda põhiversioonist ära selle, selle, sellise robustse kõnepruugi, sellise äärmuslikkuse, mis seal kohati või enamasti on, siis mis sealt järgi jääb, jääbki selline konservatiivne, täitsa konservatiivset valijaid esindav erakond, et et võib-olla seeder tahabki olla selles mitte mitte halvas mõttes EKRE lait, vaid just nimelt heas mõttes, et et olla konservatiivne, aga ilma selle kõige selle muu negatiivsete, mis EKRE'ga kaasas käib kõik seal. Jürm kõneviisil, muu selline, et et võib-olla see ei ole halb asi, et, et selles mõttes kellelgi teisel pakkuda nüüd alternatiiv, et mis isamaa veel peaks olema. Mingisugune kolmas, kolmas versioon siuksest konservatiivsest vaatest, noh see ei saa olema lihtne, seal peab kuidagi hästi-hästi lihtsalt sõnastama, aga aga ma täpselt ei tea, mis, mis siis võiks olla. Noh, avatud rahvuslus, aga neid variatsioone on veel iseenesest tegelikult kuivad Ta isamaa valijaid siis ma kujutan ette, päris mitmed ootavad sellest parteist midagi muud või need on vähemalt siis praegusele praeguseks hetkeks selle partei toetajate hulgast lahkunud ja noh, toetatakse siis Eesti kahtesadant näiteks, mille pihta praegu väga mõnus provotseerida kõiki oma soove ja poliitilisi tahtmisi, sellepärast et sellel Eesti 200-l ju mingisugust selget nägu või tegu ju tegelikult ei ole, et puudub nii-öelda positiivne programm, vaid ta on lihtsalt see, et nad ei ole. Nad ei ole praeguste parteidega noh, samad. Ja kui rääkida parteide esimestest, siis üks partei, mis võiks endale ka võib-olla uue juhi või uue juhi peale mõelda, võiks olla sotsiaaldemokraadid tundub praegune juhtkond, sotsiaaldemokraatides on ikkagi üsna lati alt läbi jooksnud või kuidas teile tundub, võiks sotsiaaldemokraadid ka midagi muud? Ta võtta no lati alt läbi jah, et Indrek Saar, aga noh, teda ei ole eriti, eks näha või kuulda, vähemalt nagu sellises suuremas meediapildis võib-olla kuskil kohapealsetes piirkondades teeb sellest rohkem nagu ma ei tea seda. Aga aga noh, teisalt sotside seisan üldse päris nutune sellel aastal nagu valimistele vastu minnes, arvestades riigikogu tulemust, arvestades ka eelmise kohalike valimiste tulemust, mis on ka neile väga edukas, et et me isegi ei tea, et kas seal see juhi vahetus võiks anda mingi positiivse efekti enne sügisesi valimisi, aga aga see nüüd nagu aitab väga palju reitingu tõusule kaasa. No vaadates tagasi eelmistele Sotside juhi valimistele, kandideerisin Indrek Saar, Riina Sikkut ja Lauri Läänemets, et siis seal oli ju üks kaks väga tõsist kandidaati, olid ju, olidki saare sikutad nüüd tagasi mõeldes mulle tundub vaadates ka avalikke esinemisi just olles kumbagi näinud esinemas teledebattides ja mujal siis mulle tundub, et võib-olla võib-olla oleks olnud Riina Sikkut isegi parem variant ja seda just sellepärast, et et tema esinemistes on sellist nagu energiat ja nagu noh, ütleme, et see ei ole nagu selles mõttes etteheide Indrek Saarele, vaid et see on see, mis eristab, et, et mina näen, Riina Sikkuti on nagu sellist usku sellesse, mida ta räägib, et ta suudab nagu sellise väga suure energiaga rääkida neid asju väga sellises lihtsalt ja sütitavalt, et et milles, millesse ta usub ja mismoodi tema arvates mingid asjad peaksid olema, et noh, mis talle tookord ju no võib öelda vist, et saatuslikuks sai, oli see, et ta oli nii-öelda selle Ossinovski Tiima tiivi tiiva kandidaat ja sinovskile tol hetkel nii-öelda lahkuv juht, et et siis otsustati valida nagu teise liini kasuks võib-olla ei olnud, see tagantjärgi oleks, ei olnud võib-olla hea mõte, aga aga võib-olla nüüd nüüd on võimalik seda nagu teistmoodi teha, et et võib-olla ongi vaja olnud vahepeal siukest vahepealset deta etappi, et et kas noh, Riina Sikkuti juhtimisel praegu oleks midagi teistmoodi noh, keeruline öelda. Võib-olla sellist särtsu ja energiat oleks rohkem, aga, aga lõpptulemusega, kas see oleks nagu praegust olukorda mõjutanud oluliselt teises suunas noh keeruline öelda, aga, aga seda valikute näh, sotside võimalik uuesti teha. Et küsimus on, kuidas ollakse rahul sellega, mis praegu tehtud on. No võta, sa kannad maha siin Lauri Läänemetsa, kes on ise vähemalt omab väga sügavat ambitsiooni sotse juhtida ja talla tema vaatevaates võiksid sotsid olla ikkagi hoopis teistsugune partei, tema võtaks sotsidel teemana maha, võib olla igasuguseid vähemuste õigused keskenduks pigem maapiirkondadele, pigem ebavõrdsusele raha küsimustele. Aga aga mulle tundub vähemalt, et tema avalikke esinemisi vaadates ta hetkel veel ei kanna välja, sellise nii-öelda juhina mõjub natukene ebakindlalt suuremates teledebattides ja ta ei ole nagu võrdne võrdsetega. Riina Sikkut on kindlasti parem, eks ole, teledebattides, kui ma olen vaadanud, aga, aga jäetud Sikkut jätkaks tõenäoliselt siis, nagu sa ütlesid pigem Ossinovski. Ossinovski liini üks operatsioon on muidugi Ossinovski tagasi valida. Ossinovski ei ole kuskil ei läinud ja ta on jätkuvalt olemas ja alles kuigi seda vist väga tõenäoliseks hetkel hetkel ei peaks. Jah, no temaga on see, et tema on võimalus praktiliselt teha seda, mida ta tahab ja kui ta parasjagu ei taha, siis ta ei tee. Et muidugi jah, teda nagu avalikus pildis on viimasel ajal rohkem nagu kuulda ja tema mõtteavaldusi, et selles mõttes ta pärast vahepealset sellist noh, nagu pausi on, on tõesti nagu rohkem pildis tagasi, aga aga ma pigem ei usu, et, et ta seda nagu teed uuesti alustada. Kui sa enne ütlesid siin Läänemetsa kohta mõeldud on nagu selles mõttes maha kandnud, aga ma näen, et tema suund on, on see nii-öelda klassikaline sotside suund, ehk siis nii-öelda selline. Ma ei tea, kuidas seda vanasti töölisklassi esindajad, eks ole. Et aga võib-olla ei tea, mulle tundub elu on võib-olla veidi edasi läinud, et nüüd et suunad on muutunud ja ütleme meil võib ju mitte meeldida see, et meil on pidevalt üleval mingisugused väärtuskonfliktid ja mingid siuksed asjad. Need on, et mis sinna siis teha, et et neid kuidagi ignoreerida ju ka päris ei saa, eriti, kui mõned kogu aeg neid neid välja kangutavad esile tõstavad ja sunnivad nende üle nagu pooli valima inimesi. Et ega neid ju kuhugi nii-öelda ignoreerida, aga päriselt ei ole võimalik. Et selles mõttes peab ikkagi ka nagu juhte või suunda valides arvestama sellega, et nendes küsimustes tuleb positsioone võtta, sest et erakondadel erinevalt inimestest, tavainimestest ei ole võimalik jätta neid positsioone võtmata. Kui ma vaatan Riina Sikkuti, siis ainus kriitika, mis muld võib-olla tema suhtes oleks, oleks see, et ta ei näi olevat inimene, kellel on tapjainstinkt, et ta on hea inimene, aga võib-olla Eesti poliitmaastikul olekski tore, kui üks hea inimene oleks partei juht, et äkki teeks ka, ma ei tea asja kuidagi ilusamaks või sisukamaks. Aga, aga noh, kindlasti sotsid peaksid oma juhti vahetama. Ei näe, kuidas on edukalt võimalik Indrek Saare juhtimisel omavalitsuste valimistele vastu minna. Aga noh, ja end lõpuks ma ei ole selle partei liige, et mina ei pea midagi tegema või, või noh, nad võivad teha neid ostsin hinnangul soovivad aga rääkides siis edasi igasugustest toredatest asjadest. Sel nädalal lant andsid opositsioonierakonnad üle ka oma muudatusettepanekud rahvaküsitlusele, abieluteemalisel rahvaküsitlusele. Mis peaks siis kunagi kevadel äkki toimuma, kui kui koalitsioon mingisuguse viisi leiab, kuidas asi ikkagi saaks ellu viidud kas teile endale ka mõni sümpaatsem muudatusettepanek silma jäi, et neid oli seal ju üsna loominguliselt loodud. Otsem ma vist ühtegi välja ja kas küll sirvisin neid, mitte kõik muidugi, et noh, seni oleme saanud näha põhimõtteliselt sotside omi, kes need digitaalselt üle andsid, et need on veebis leitavad, et neid on seal 5008 täpselt. Et ei, ma ei ole kõiki neid läbi lugeda, ma olen neid seal kohati kerinud ja vaadanud, et tõesti seal on nii asjalikke kui ka selliseid absurdseid nüüd. Et noh küsimus, et kas need peaks olema sellised, et seal on selliseid koomilisi, koomilisi ettepanekuid? Noh, siin on, ühelt poolt on öeldud, kui, et kuna ettepanek on see referendum ise on selline absurdne ja seda ei peaks üldse tegema, siis miks mitte vastata nagu samaga, et ma nagu ei ole päris nõus sellega, et et peaks vastama kohe samaga, et see on natuke selline, kuidas lapsed vaidlevad, et aga tema tegi ka tema tegi esimesena. Et see nagu ei vii kuigi kaugele. Et see mulle tundub, võib neile esitajatele endale halveste kätte maksta, kui nad on läinud sellist absurditeed, sest et juba juba Urmas Reinsalu, välisminister siin jõudis ahastada sotsiaalmeedias, et millised ikkagi need ettepanekud on ja kuidas rahvaesindajaid ja rahvast ka see läbi mõnitatakse. Et noh, täpselt selle relva nad koalitsioonile kätte andsid nende nende jaburate ettepanekutega sihuke pullitegemine. Eks ta muidugi kui head ideed otsa saavad, et võiks natuke nalja ka sinna vahel teha, noh, võib, aga aga mulle tundub, et see, see võib-olla ei ole päris see koht. Et see küsimus võib olla absurdne nende jaoks, mida püüakski püütakse rahvale esitada. Aga kuna nad peavad seda piisavalt tõsiseks, et selle vastu võidelda, siis võiks seda kasutad, võiks kasutada nagu tõsiseid vahendeid selleks. No mis need põhilised vahendid sinu hinnangul oleksid? Ei, no seesama meetod iseenesest ongi, aga need küsimused ei peaks olema sellised nagu pullitegemine, et sellega nagu ka iseennast natukene tõmmatakse alla, et ja nagu ma ütlesin, antakse ja koalitsioonirelv kätte, et noh muidugi see, see küsimus ise on ju noh, selles mõttes absurdne, et mul on juba mõnda aega peas tiirelnud sihuke võrdlus Douglas Adamsi raamatuga pöidlaküüdi reisijuht galaktikas, kus. Ühelt superarvutilt küsiti, mis on elu mõte, kui see oli tuhandeid aastaid ragistanud, siis andis vastuseks 42. Et no mis sellega pihta hakata, mulle tundub, et see referendum on natuke sama, et et küsimus on olemas, aga mis nende vastustega pihta hakata? Väga head ettekujutust ei ole jahi puhul natuke rohkem ehk siis ei muutu midagi. Ei puhul ei ole selget pilti, ei oska keegi täpselt vastata, et seni on öeldud, eks siis peab hakkama arutama, et noh, see ei ole ju nagu see, mida me tegelikult ootaks õelt, rahva küsitlesite, mida tegelikult ka ju ette näeb. Süsteem selleks, et seal peab olema konkreetsed, konkreetseid vastuseid, nii et noh, eks ta kisub jälle nagu mõlemalt poolt. Ta seisis palaga ning säravaid siis mulle tundub Aivar mina neid esitatud muudatusettepanekuid väga põhjalikult ei lugenud ja vaadanud ainult seda, mis on nagu meede, mis kolleegid ajakirjanikud on, on välja toonud, eks, aga aga pigem mulle tundub nagu võib-olla olulisem selle küsimuse puhul, et Imre Sooääreettepanek ja arvestades, et noh, tegemist ikkagi Keskerakonna nimekirjas, eks noh, riigikogus oleva poliitikuga, et, et siis võib-olla tema puhul võiks nagu mõeldud küsida, et kas ta loob mingi sellise kompromissi ja mismoodi Keskerakonna juhtkond nagu sellesse tema pakutud ideesse suhtub, et, et kui me läksime ennem, et on tulemus kahed valimised ja ja enne seda üks võimalused tekivad võimuliidus muutused või tülid, et siis noh, seal küsitlus isenesest on nagu hea võimalus need tülid esile kutsuda, kui kui tahetakse seda teha. Peaks toimuma nüüd kohe-kohe aasta alguses. Noh, pigem et kui ma peaksin panustama, siis mulle tundub, et koalitsioon hetkel plaanib selle küsitlusega edasi minna, ehk siis et leitakse mingisugune viis võimalus, kuidas kuidas need muudatusettepanekud laualt maha saada. Ma küll ei ole päris lõpuni kindel, et selleks mingisugust head seaduslikku lahendust on ja riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmisest, millest on räägitud ma ei usu, seda tulemus on sellepärast, et noh, eks ta ühest küljest natuke nadi välja, kui valitsus hakkab riigikogu kodu ja töökorda muutuma ja teisest küljest ei ole ka selle suhtes vist koalitsiooni liikmetel konsensust olemas. Aga ja ma ei tea, noh, lõpuks on ka variatsioon, et hakatakse lihtsalt komisjonis vaikselt neid läbi hääletama. Ja siis pärast ka riigikogu suures saalis läbi hääletama, et lõpuks see operatsiooni on. No see on, kaua see aega võtab, on iseküsimus, et ju minu teada reformierakondlased on palunud, et iga muudatusettepaneku esitaja saab ka siis komisjonis oma nii-öelda muudatust kaitsta. Mis, mis on nende õigus ja mida peab neile võimaldama, siis veel omakorda venitab, eks ole komisjonis ka seda protsessi pikemaks kui tuhanded tuhandetele ettepanekud, esindajad hakkavad siis neid ka seal nii-öelda kaitsma ja neid selgitama, et noh, jah see ega mulle näib, et põhimõtteliselt see ainus variant ongi, kui neid hakatakse nagu päriselt nendega tegelema, sest et tõesti selle töö ja kodukorra muutmise võimalust hetkel ei paista. Tundub, et EKRE võib-olla natukene püüab partnereid selles suhtes veenda, et seda peaks nagu tegema, aga Keskerakond ei ole seni olnud nagu nõus, et et valitsus peaks, nagu sa ütlesid, hakkama ette kirjutama, mismoodi parlament oma tööd korraldab ja ega seal muud muud väga polegi, proovitakse siduda omavahel kokku. No siis on väga tõenäoline, et kuskil minnakse seda teed, et seotakse kokku asjad, mida võib-olla ei saa või siukseid kaheldava väärtusega, siis asi jõuab riigikohtusse. Ja noh, mis on omakorda jällegi pikk protsess, kuna sealt otsust tuleb, nii et et ei ole head varianti mulle praegu näib, et vähemalt kokkulepitud ajal seda küll ei toimu, seda referendumit. Et ise küsimus ongi, et kui, kui suur surve on EKRE poolt teistele, et mingi lahendus leida ja kui palju teised on valmis vastu seisma sellele, et neid pakutud lahendusvariante kasutada. Et noh, sellest sõltub veidikese koalitsiooni tervis, mõelda. Ja lahendus on võtta lihtsalt see teema omase, kõlab naiivselt. Ma arvan, sest valitsusliidu peale mõeldes aga et võta see teema maha ja öelda, et teeme selle asja selgeks, siis järgmiste riigikogu valimiste järel, et vaatame, kuidas me mandaate saame ja ja seda debatti tegelikult nendel valimistel ju väga noh, me nii ei näinud, seda küll taheti EKRE poolt tõstatati, aga, aga teiselt poolt ei olnud see ju nagu fookus. Üks soliidne variant ongi, et mitte öelda, et võtame selle maha, vaid et näiteks, et komisjon hakkabki hekseldama, neid muudatusettepanekuid tehakse kolm tükki päevas ja niimoodi, et noh, et ta lihtsalt nagu seisabki, et noh, sisuliselt seisab, aga alati on võimalik valijatele öelda, et meil komisjon sellega tegeleb, kuna neid on nii palju neid muudatusi, siis Me võtabki kaua aega. Aga noh, sisuliselt seisab ja siis oodatagi selle hetkeni, kui kui on võimalik selles osas mingi mingi parem kokkulepe leida, et lihtsalt seda, seda teed pidi, on võimalik. Võiks öelda, et soliidne ei olegi veel öelda, et me ei saa, et opositsioon hakkab siin nii palju takistama, et võtame selle teema maha, et valija saab aru, et sa ei pea olema selline kogu aeg selline mürgeldaja. Ja matši vaata siis saab seda öelda ainult ühe korra, aga kui sa menetlenud need muudatusettepanekud, siis saab, neid saab iga kord öelda. Opositsioon takistab kuni järgmiste valimisteni välja. Noh, ka kohalike omavalitsuste valimisteni on sellepärast, et eks see rahvaküsitlus on ju tegelikult EKRE'l väga kavalasti välja mõeldud oma valijate kõnetamise viis ja kui seda kevadel ei tule, et siis vähemalt saab sellest jutujuttu rääkida kas ja millal see tulemus on, aga selle puhul ongi oluline, et sellest räägitakse absoluutselt absoluutselt, et ega see selle rahvaküsitluse läbiviimine Eestis sisuliselt mitte midagi ei muuda. Mitte keegi ei saa ühtegi uut õigust, mitte kelleltki ei võeta ühtegi õigust ka ära selles mõttes ja noh, on küll räägitud tud peamiselt õiguskantsleri poolt, et rahvaküsitlusel saadud vastavus siis peaks olema riigikogule siduv ehk siis riigikogu ilmarahvaküsitlus, et ta ei saaks hakata seaduseid muutma. Noh, ma ei ole nagu päris lõpuni kindel selles, et ausalt öeldes, et ma arvan, et seal on viise, kuidas asju teha teisiti, nii et sa ei lähe rahvaküsitluse nii-öelda vastusega vastuollu. Aga sisuliselt saavutad ikkagi mingisuguse teistsuguse tulemuse, ehk siis, et noh, ma ei pea kuigi tõenäoliseks. Aga ma ei tea, et räägime siis nagu meie möödunud aasta hitt teemast ja siis tõenäoliselt ka tuleva aasta kõige suuremast teemast, ehk siis koroonaviirusest ka pisut äkki või on vaktsiin on Eestis ja on kaks pool 1000 inimest on siis vaktsineeritud saadud? Tänahommikuse seisuga, kui ma nüüd ei eksi jah. Et ma ei tea, mulle tundub, et seal vähe ausalt öeldes, et meil on jah, tõsi pühad olnud vahel? Jah, tõsi. Siin on olnud vaja viia läbi mingisuguseid meditsiinilisi koolitusi, kõik need asjad on nagu olemas, aga siiski ainult 2500. Et ma saan aru, et meil on neid ligi 10000 doosi tul Eestisse. Terviseamet on võtnud ette positsiooni, et meie vaktsineerimine ära 5000 5000 jätame siis nii-öelda selleks teiseks doosiks reservi. Aga ma jätkuvalt oleksin eeldanud, et meil on, tänaseks on see viis tootva tehtud. Nojah, et mulle tundub ka, et, et see tempo on saamas nagu kriitikat mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas. Ja noh, mis on, halb, on see, et õigemini mulle tundub, et koalitsioonipoliitikutele näib, et see kriitika kuidagi või õigemini püüavad juhatades kriitika nagu tervishoiutöötajate pihta, mis ei ole minu arvates nagu õige, mida ei ole ka keegi silmas pidanud. Et ehk siis tervishoiutöötajad oleks kuidagi süüdi siis selles, et see tempo nii aeglane, et et noh, tegelikult mulle näib, et õiget põhjust ei ole väga selgelt välja öeldud, miks see tempo ei ole kiiramise õige põhjus on lihtsalt selles, et meil ei ole neid doosi rohkem. Et kui, kui kritiseeritakse, õigemini keegi väga ei kritiseeri ju valitsuse plaani selles mõttes, et see plaan on olemas, kuidas teha, aga plaani üks komponent ei ole läinud minu arvates päris nii, nagu oli planeeritud, ehk siis neid toos ei ole saabunud sellises tempos Eestisse nagu oleks oodatud. Ehk siis plaan on iseenesest tõenäoliselt adekvaatne, aga lihtsalt seda materjali minnakse plaani ellu viia ei ole nii palju, kui, kui algselt oli oodatud ja sama probleem vaevab ka ju teise Euroopa Liidu liikmesriike, sellepärast et seesama Faizer ei ole suutnud neid nii palju toota, üks eeldusi oli tegelikult see, et ka teised vaktsiinid saavad siin selle kasutusloaga ei ole saanud, ehk siis paralleelselt erinevate toodete vaktsiine pole praegu kasutuses, nii et ma arvan, see tempo põhimõtteliselt seisabki selle taga. Et, et need doose lihtsalt ei ole piisavalt ja millegipärast ei ole tahetud seda nagu välja öelda ja millegipärast ei ole tahetud teha seda, et teeme need suitsud nagu kiiresti mõne päevaga ära ja siis lihtsalt ootame käed rüpes, kuni järgmine laadung lennuväljale maanduda, et või mis iganes teed pidi, nad tulevad. Et selles mõttes võib-olla selle koha pealt on läinud natukene nigel hästi see nagu teavitamine. Vot, ma ei tea, siin on kritiseeritud ja hästi palju ka just opositsiooni poolelt seda, et justkui meil ei oleks mingisugust adekvaatset vaktsineerimise plaani või kava ja et seda ei oleks justkui avalikustatud. Vot selle kriitikaga ma ei nõustu, ei nõustunud ka varem, sellepärast et noh, mida me siin ikka planeerime, kui me ei tea, kui palju meil vaktsiini on, aga lihtsalt kui meil täna on vähemalt seitse pool 1000 vaktsiini kuskil laos ja me ei ole suutnud seda ära kasutada, siis mulle tundub, et siin on nagu midagi nagu halvasti või valesti. Ja, ja noh, kui nüüd veel fundamentaalselt rääkida, siis siis tegelikult see lähenemine ja millega me ütleme, et me seda Faizeri vaktsiini kasutame ainult poole võrra, selleks, et jääks selle teise teise doosi andmise võimekus oleks olemas, kui seda on vaja teha ettepanekuid inimestesse esialgu esimeses Laarist noh, pisut vähem kui 5000, siis järgmisel nädalal, kui meil tuleb nüüd nädala alguses uus uus laadung seda vaktsiini, siis me kasutame ka sellest poole poole ära, jätame ülejäänud poole sinna miinus 80-ga külmkappi seisma. Et ma ei tea, kas meil ei ole siis nii nii suurt usaldust Faizeri suhtes, et ta suudab ka tulevikus vaktsiinid meile ära tuua, ma ei tea, mul pigem nagu oleks, ma saan aru näiteks, et Suurbritannias otsustati täismahus vaktsiinid ära kasutada samas jälle mõnes teises riigis Euroopas tehakse täpselt samamoodi nagu meie teema, et aga ma, ma ei tea. Eks seal võib-olla on ikkagi nagu see põhimõte, et parem karta kui kahetseda. Oluline on, et need, kes on esimesed vaktsiini saanud sakslasele teise teatud aja pärast ja et seda nagu tagada ja siis vastavalt sellele, kui palju seda vaktsiini suudetakse toota, kui palju seda meieni jõuab, et siis seda muudetakse pigem noh, nagu raske hinnata ja, aga mulle tundub, et siin ongi natuke jällegi seesama, millest suur oht oleks selline kommunikatsiooniprobleem või noh, et alahinnata takse otsustajate poolt seda, et sa pead nagu selgitama, selgitama, selgitama, kui sa oled ühe korra öelnud ja see, see ei jõua kohale või selgitanud, et sa pead seda kordama, et seda ja noh, ei, ei tuleks karta. Et see on minu arust olnud kogu selle koroonakriisi nagu teise laine suur häda siis selle kriisi juhtida ja ka valitsejatel poolelt, et seda selgitus poolt jääb nagu vähemaks või siis on ta nagu selline vastuoluline, eks see tekitab jällegi omakorda erinevaid spekulatsioone, kahtlusi. Ja võib-olla ma sellepärast ei olegi poliitikat, mulle tundub nagu, et noh, mis häda oleks öelda, et meie vaktsineeri praegu rohkem sellepärast et me lihtsalt saavad need muidu otsa. Et tundub hästi lihtne asi, mida nagu välja öelda, aga millegipärast nagu ei taheta sellisel kujul välja öelda, et räägitakse sellest plaanistamis moodi tuli siin koolitada meditsiinitöötaja, mis on kõik tõsi, tuligi. Tuligi koolitada, aga see kõik on jätnud või mulle tundub natukene teinud valitsejale selles mõttes karuteenet, et see jätnud mulje, et viga on selles plaanis. Et miks, miks see tempo on praegu selline, et aga noh, see ei pruugi nii olla, et viga võib-olla tõesti just nimelt selles, et meil kardetakse natuke rohkem, et pärast mitte kahetseda. Et vaktsiinist otsa ei saaks, et kuna meil, kui meil saabub mingi hetk, kus on vaja, et kuhugi on neid vaja mingisugusele grupile, siis, siis oleks ka mingisugune varu igaks juhuks olemas, et kriitika selles osas ma arvan, et, et Eesti läks kaaslasele ühishankega ja ei hakanud ise mingeid kahepoolseid lepinguid tegema. Ma arvan, et see kriitika ei ole õigustatud sellepärast et et see argument, et Eesti väikese riigina ilmselt ei oleks olnud piisavalt suure jõualaga, et sealt endale midagi paremat välja rääkida, see tundub mulle täitsa nagu aktsepteeritav, et suhteliselt loogiline, et parem nagu teistega koos. Et võib-olla vastasel juhul istuksime siin üldse ilma ja ootaksime kuskil mingeid allkirju ja helistaksime inimestele, kes toru ei võta. Et kas, kas, millal saaksite selle all kirjake säravana kuhugi. Et selles mõttes ma arvan, et see oli kindlasti õige tee. Ja ma olen siinkohal sinuga täiesti nõus ja et ma ei usu, et Eesti ei oleks suutnud suutnud mingeid paremaid lepingud välja rääkida. Aga kui nüüd seda vaktsineerimist tervikuna vaadata, siis praeguse seisuga mulle tundub, et enne suve me siin mingisugusest laiemast vaktsineeritute tasemest rääkida ei saa, et see vähemalt esimene poolaastal 2000 kahtekümmend ühte läheb üsna samasuguselt aasta kahe 2020 lõpuga. Essised Meil on viirus, on jätkuvalt levib, on tõenäosus, et meil ka üle Eesti teistes maakondades kehtestatakse lisapiiranguid sarnaselt Ida-Virumaa ja Harjumaaga, kus on praegu ju sisuliselt kõik asjad kinni ja ei pea kuigi tõenäoliseks seda, et meil lapsed nüüd hakkaksid jaanuaris väga palju koolis kohal käima kontaktõpet, et tõenäoliselt ikkagi on üsna minimaalselt. Nüüd viiruse leviku tõttu, sellepärast et ega ma ju veel päris lõpuni ka ei tea, kuidas on pühadepühade puhul see viirus Tase levinud, sest inimesed ju said ikkagi üksteisega kukkuja. Istuti koos kuskil õhtusöögilaua taga ja niiviisi selle viiruse levib. Jah, ja see, et Tallinnas on need asjad kinni, ei seganud Tallinna inimesi minema kuhugi, kus oli, on piirangud leebemad ja kus sa said siis seda aastalõpu pidada või tähistada, olgu see siis mõnes spaas või, või ükskõik kus mujal. Kusjuures naljakal kombel kõik need spaad on siuksed väga nagu kult rukkis suu kinni selles osas, kui palju siis tegelikult tallinlasi seal kohal käis. Noh, ma saan aru, et nende mure on sellepärast, et et ühest küljest saada kõik need Tallinna kliendid kätte, aga teisest küljest mitte Tallinna kliente ka mitte ära hirmutada ja kolmandast küljest mitte valitsuse pilku enda pihta lasta suunatud saada, et et kus võiks ka mingisuguseid lisapiiranguid tulla, aga kui nüüd vaadata Suist seisu, siis siis tegelikult peale suve võiks ikkagi majanduses suuremat taastumist oodata või mida teie eeldatum. Kas meil läheb mühinal kõike? Ma arvan, et ta kindlasti tuleb nüüd see kindlus, et koroona nii-öelda seljatatud siis toob mingi sellise positiivse efekti inimeste käitumises ja tahad reisima minna ja nii edasi. Aga ma oleks nagu hästi ettevaatlik selle lootuse üleskütmisega, et tuleb nüüd kohe-kohe võeti nagu siin on ka arvatud, et nüüd on, vaktsiin on olemas, on, on leitud ja nüüdse kevadest muudab meie olukorra palju paremaks, et et pigem see taastumine, kui tuleb, siis pikema vinnaga, et ma ei, ma ei usu, et ta tuleb selline väga suure hüppega võet kordub kasvõi see, mis me, mis me tegelikult eel eelmisel suvel nägime, et praegu ikkagi see mõju on pikemaajalisem ja tõenäoliselt ka paljude ettevõtete puhul ikkagi seda rasvavaruga puhvrit on, on üpris vähe või, või ei suudetud koguda selle mõne suvekuuga, mis, mis sellist nagu leevendust, aga teisalt on see tõenäoliselt ka selline aeg majanduses, kus toimubki palju muutusi, et tõenäoliselt saasta me näeme selliseid muidu omanike vahetusi ja turupositsioonide ümbermängimisega paratamatult keegi raskel ajal on edukam ja on teinud mingid otsused, kas tänu õnnele või, või muule põhjusele paremini, et, et ma arvan, et tuleb selline, et koroonaviirus toob kaasa sellised pikemad mõjud protsessid ka ettevõtluses. Ilmselt on mõjuga nagu sellele, et see riigi nii-öelda abi nende piirangute eest on ju ikkagi veidi kuivanud, võib-olla veidi on isegi vähe öeldud, et et vaadates nüüd, kui, kui pikaldasel tulid need nii-öelda leevendusmeetmed teise laine ajal, siis mulle tundub, et see õigemini paneb natuke perspektiivi, mis tehti kevadel möödunud kevadel, et et sealiku raha loobiti igast igale poole igas suunas. Aga võib-olla tagantjärele tuleb öelda, et võib-olla liiga hoogsalt. Et nüüd on jällegi tõmmatud kraanid väga nagu kinni just et et väga nagu sellised kadedalt tullakse, näid leevendustega välja, et et on ju olnud ka üks põhjus, miks mulle näib üks põhjus, miks neid nii-öelda piiranguid on nii kaua kinni hoitud. Mis on toonud kaasa kriitikat, et noh, et miks varem ei otsustatud teised ei taheta neid leevendusi korraldada. Et see on ikkagi olnud väga, väga kallis. Ja teist korda sellist asja, mis kevadel tehti, ei taheta teha. Nii et see ka kindlasti mõjutab ettevõtjad selles mõttes, et et hädas on ikka needsamad sektorid, kes olid ka kevadel. Ja ega neil olukord siin mõned on öelnud, et suvel siin natuke jõudsid tagasi teha seda natuke midagi teenida, aga noh, kauaks sellest jätkub või kava ennast sellega püsti suudetakse hoida? Ilmselt mitte väga kaua ja, ja kui see laine veel kestab ja nagu näha, selle vaktsineerimise tempo juures inglite veel kestab, et siis läheb veel aega, enne kui õigemini, mõnele võib-olla ilmselt ikkagi see periood saab olema liiga pikk selleks, et ellu jääda. Noh, mida me kevadel tegime, eks ole, ühiskonnana oli see, et me tahtsime anda ettevõtjatele teatava kindluse. Seniks kuni jõuab kohale, kui sügav see kriis on, nad ei reageeriks üle, ehk siis, et ei koondaks kõiki inimesi koheselt äravaid, hoiaks inimesi siiski tööle, et vaataks mõned kuud, kas ikka on nii halvasti või on hoopiski paremini ja noh, tuli välja, et see oli tegelikult üsna mõistlik, sellepärast et paljudel ettevõtetel on ka koroonatingimustes võimalik äri ajada. Ja, aga nüüd, kui me ikkagi mingisuguseid tohutuid paukusid ei eelda, ma ei ole päris lõpuni kindel, et me peaksime ka ettevõtja riskitäismahus nii-öelda ühiskonna kanda võtta, ehk siis et ma ei ole fänn sellistes olukordades, kus kasum on erastatud, aga aga kahjum on noh, ühinenud. Et võib-olla ongi noh nagu sa ütlesid mõnel ettevõttel meil see aeg liiga pikk, et üle elada, kuniks koroona läheb, aga võib-olla see ongi normaalne. No mingil määral kindlasti. Ma ei kujuta ette iseenesest ettevõtjad, kes alustab oma äri ja mõtleb oma riske läbi, siis mõtleb, et oot, aga äkki tuleb püks viiruse laine, mis ma siis teen või et äkki tuleb maalihe, mis ma, mis ma siis selles olukorras ettevõtet, et need ei ole nagu sellised tavariskid, mida kalkuleeritakse ühte ettevõtet alustades, et selles mõttes, et et võib-olla päris nagu tavalisteks riskideks ehk pidada. Inimene, kes hommikul õue läheb, ei arva ka, et ma ei pea bussi alla, jääb, aga mõni siiski jääb. Et ilusaid asju juhtub mõlemas probleem selles, et see tuli ootamatult, et seda oli võimatu, eks kevadel etena ja siis noh, pidigi nii-öelda tõenäoliselt riigil oli mõistlik oma tugikäsi anda andagi seda ajavõitu ja loota, et ettevõtet kogemuse võrra rikkamad ja nüüd sügisel, talvel käituvad nagu paremini. Et kui vaadata nagu sellist pilti, siis jah, osa sektoreid on väga nutused oleks, mis on seotud turismi, majutuse toitlustusega. Aga teisalt nagu üldine pilt, et ikkagi väga kurb ja nutune ei ole, arvestades seda, mida prognoosite kasvõi neid majanduslanguseni. Ma nagu sellega harjunud selle viirusega ei oska, me oskame selle viiruse ajal ka siis toimetada ärija töötaja. Aga saateaeg on meil nüüd tegelikult täitsa otsakorral, et loodame siis, et meil see 2021. aasta kujuneb oluliselt edukamaks 20-st seda olija viirusest ka kuidagi võitu saame. Eetris olid, tõukas põllu Aivar Hundimägi. Urmas jaganud ja rahva teenrid on uuesti eetris nädala pärast aitäh kuulamast.