Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 14.-st märtsist emakeelepäevast. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Kultuurkapital kuulutas välja kirjandusauhinna laureaadid. Lätiski kasvab rahulolematus vaktsineerimise tempoga. Peaksime kritiseerimise asemel hoopis keskenduma meditsiinitöötajat aitamisele ja viiruse leviku peatamisele, ütleb Toomas Sildam oma nädalakommentaaris belgia pärast mitu kuud kestnud karme piiranguid asunud ühiskonda järk-järgult avama. Kuigi tõlkeprogrammid lähevad iga aastaga paremaks, ei suuda need lähiaastatel kindlasti asendada suulist tõlget, ütleb keeletehnoloog. Ilmateenistus vaat lund, lörtsi ja ka vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss üks, päeval aga kuni pluss viis kraadi ja teed on libedad. Nüüd kõigest lähemalt. Ööpäevaga tuvastati Eestis 935 koroonaviirusega nakatumist. Analüüsiti veidi üle 5000 proovi, neist osutus positiivseks 18,5 protsenti. Haiglaravi vajab praegu ligi 700 inimest. Intensiivravi 67 ööpäeva jooksul suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest, neist vanim on 93 noorima. Ka 50 aastane. Vaktsineeritud on koroonaviiruse vastu 12 protsenti täisealisest elanikkonnast. Toomas Sildami nädalakommentaar on samuti vaktsineerimise ja riigilukkupaneku teemal. Ettevõtja Indrek Kasela võttis mult sõnad, kui kirjutas sotsiaalmeedias, et lõpetame nüüd eriolukorrast jauramisega, keskendume meditsiiniaitamisele, oleme ise hoolsad ja ei koorma haiglaid. Saan aru, kui endine välisminister Urmas Reinsalu nõuab, et riik tuleb viieteistsugusele juhtimismudelile ja selleks on vaja kehtestada eriolukord. Reinsalu on praegu koos Isamaaga opositsioonis ja tema roll ongi valitsusele tülikas olla. Aga miks sama teeb Keskerakonna esimees Jüri Ratas praeguse peaministri Kaja Kallase koalitsioonipartner, see on raskemini mõistetav. Ärme pelga eriolukorra väljakuulutamist tahab ratas otsekui kella tagasi keerata mullu 12. märtsi hilisõhtusse, kui tema tollase peaministrina teatas eriolukorra kehtestamisest. Nüüd on see vastuvoolu ujumine. Krista Fischer Teadusnõukojast loodab, et kasu on praegustest piirangutest, mis on kahtlemata rangemad kui need, mis olid novembris ja detsembris eelmise valitsuse ajal. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ei näe, et eriolukorra väljakuulutamine praeguse viiruse kriisi lahendamisele midagi olulist juurde annaks. Enam ei ole riigilukupanekuks vaja Eestis eriolukorda, sest Riigikogu täiendas mullu seadusi nii, et riigi saab lukku panna ka ilma eriolukorrad. Ja kui keegi otsib vastust küsimusele, kes kriisi lahendamise eest vastutab, siis see on teada. Peaminister Kaja Kallas. Ratase ja Reinsalu jutt eriolukorra vajalikkusest mõjub kahe poliitiku nostalgia Ena nende noorusaja järele. Ent paljudele inimestele tundub eriolukord imelise võlu kepina, sest Norstati küsitluse järgi arvab 69 protsenti vastanutest, et sarnaselt mullu kevadel ei tuleks praegugi kuulutada välja eriolukord. Mõistlik valitsus ei lähtu avaliku arvamuse küsitlustest, vaid teadusnõukoja ettepanek, sest nende järgi nüüd ministrid kehtestasid möödunud kevadel sarnased piirangud, mis peaksid vähendama meie kõigi omavahelisi kontakte ja peatama meditsiinikriisi süvenemise. Plaanilise ravi sulgumise ja haiglate kokku kumise eeldus on, et inimesed peavad nendest piirangutest kinni. Ettevõtja Tiit Pruuli arvates ei ole Kaja Kallase valitsuse esimene kuu olnud ehk kõige selgemate ja jõulisemate otsuste aeg. Seda ei olnud ka Jüri Ratase valitsuse viimane kuu kasvava nakatumise ka Eesti eluga, kui vanemate piirangut tabasid vaid Ida-Virumaad ja Harjumaad kuid ei peatanud koroona levikut. Ent me ei pea kättemaksu tooniliselt otsima süüdlasi, aga analüüsida tuleb kindlasti, soovitab pruuli, meenutades, et süüdistamine ja analüüsimine on erinevad asjad. Mullu kevade lõpul, suve alguses oli tegutsejate väsimus koroona esimesest lainest liiga suur, et õppetund ja kaardistada ja mõtestada. Inimlikult täiesti mõistetav. Nüüd aga tuleb selleks jõudi aeg võtta, mis tähendab ka eesti audit siit ja mitmete IT-lahenduste kaasajastamist või hoopis ümbertegemist. Seniks aga hoiame ennast ja kaaslasi, oleme terved. Läti on aprilli algusest valmis vaktsineerima kuni 150000 inimest nädalas, sellest, kas luuakse üle kogu riigi suured vaktsineerimiskeskused. Rahulolematus senise vaktsineerimiskorralduse üle aga kasvab. Sel nädalal jõudis avalikkuseni veel kolmas juht. Ta on, kus ametnikud on pakutattoosidest valitsusest mööda minnes keeldunud. Telefonil on nüüd Ragnar Kond, Ragnar, kuidas Läti kavatseb siis massivaktsineerimist korraldada. Kõigepealt siis luuakse jah, valmisolek suurte keskuste näol alates esimesest aprillist, neid keskusi tuleb igale poole regioonidesse ja neid tuleb ka Riiga. Ja kui vaadata numbreid, siis sellest 150-st 1000-st doosist, mis siis kokku see võimekus nädalas Lätis saab olema umbes pool peaks siis katma just need keskused, mis luuakse lisaks veel siis perearstidele, lisaks veel haiglad, tele ja suurenema peab ka siis töökollektiivide ja koolide osa, kus vaktsineeritakse koha peal ja alates järgmisest nädalast on Lätis võimalik vaktsineerida ka kodus näiteks liikumispuudega inimesi, vanemaid inimesi, kellel on võimatu minna tervishoiuasutusse, neil on võimalik nüüd helistada kas oma perearstile või, või valvetelefonile ja nad saavad siis vaktsineerida end kodus. Läti rahulolematus on seotud jah, sellega, et kui vaadata kasvõi statistikat, siis teistest Euroopa riikidest on Läti saanud neid vaktsiinidoose oluliselt vähem. Ja kuigi nüüd Läti kutsub kokku ka siis koos mõne riigiga veel Euroopa ülemkogu, et seda ebavõrdset olukorda kuidagi klaarida, siis me näeme, et väga palju probleeme on olnud ka riigi sees ja tõenäoliselt on olnud üks ametnike grupp. Praegu üritatakse mitmeteenistusalase juurdluse abil selgitada, kes täpselt selle grupi siis moodustavad, kes on lihtsalt läinud valitsusest mööda ja otsustanud osad vaktsiini partiid siis tagasi lükata. Jutt on kahest Faizeri tekki vaktsiini partiist üsna suurest ja nüüd tuli siis välja ka veel Moderna. Nii et läti üritab praegu seda niisugust mahajäämust, mis on kohalike ametnike süül tekkinud ületada ja siis vaktsineerimise tempot ikkagi tõsta, jõuda suve lõpuks 70 protsendini täiskasvanud elanikkonnast. Aitäh Ragnar. Mitu kuud karmide piirangute all elanud Belgia on asunud ühiskonda taasavama. Klientide tulva alla jäänud juuksurite sõnul olid inimeste soengut lausa metsikuks kasvanud, jätkab Joosep Värk Brüsselist. Eelmise aasta novembri algus oli mitmete Lääne-Euroopa riikide jaoks tõehetk, sest koroonaviiruse nakatumisnäitajad kerkisid seni nägematutesse kõrgustesse. Toona suleti ühiskonnad ning veel mõne nädala taguse Eestiga võrreldes neid lahti tehtud polegi. Epidemioloogiline olukord on lubanud belgia ühiskonda avada järk-järgult. Kuu aega tagasi said uksetavad juuksurid paar nädalat hiljem tätoveeringusalongid ning sellest nädalast juuksurikoolid, fotograafi, ärid ja privaatsaunad. Brüsseli kesklinna kaubanduskeskuses juuksurisalongipidava Palma sõnul oli veebruari keskpaigas klientide huvi tohutu. Meil on olnud tõesti palju kliente, kuni praeguseni töötasime tihti ilma pausideta, aga nüüd on olnud rahulikum, ütles Palma. Mõni tänav eemal juuksurina töötava Nursi eeli sõnul olid kolme ja poole kuu pikkuse pausi jooksul klientide soengud metsikuks kasvanud. Kliendil juuksed on väga pikad, paljud lõikasid endale kodus ise juukseid. Töö käigus näeme väga palju moraalselt väsinud isegi psühholoogiliste probleemidega inimesi. Ollakse palju üksi ja paljudel on keeruline sellega harjuda, sest pole sotsiaalset elu. See on raske, ütles Nurseeli tavapärasemast. Pikemaid juukseid on kohanud ka Palma. Jah, väga palju, eriti palju näeme seda just meeste puhul. Kui naistel on juba pikemad juuksed, siis eelistavad nad tihti neid ka pikemana hoida. Nad ütlevad, et nad on pikemate juustega harjunud aga meestel tõepoolest on kohati väga-väga-väga pikad juuksed ja kõik on pärast lõikust tulemusega rahul olnud, ütles Palma. Juuksurite sissetulek on nüüd vaikselt taastumas, kuid finantsiline auk on meeletu. Äkiks. Käkk rahalises mõttes tabas katastroof meid kohe pärast avamist, sest pidime salongi eest ikkagi makse maksma. Erateenusepakkujatele oli seal ka kingitus, mille riik justkui laenuna tegi. Nurseeli sõnul on lähipiirkonnas uksed sulgenud kahe tema tuttava juuksurisalongid, sest raha sai lihtsalt otsa. Vahepealset aega üritavad tasa teha Kadatoveerijad, kelle käed on sõna otseses mõttes tööd täis. Ülipingelisele graafikule viidates loobusid neist ajakirjanikuga rääkimast kõik järjekorrad olla mitmete kuudepikkused. Joosep Värk, Brüssel. Täna on emakeelepäev Kultuurkapital kuulutas sel puhul välja kirjandusaastaauhindade laureaadid luulepreemia saar, Tõnis Vilu tundekasvatus ning proosapreemia Modrumi romaan, mitte ainult minu tädi Ellen. Preemia ilukirjandusliku tõlke eest. Võõrkeelest eesti keelde saab Triinu Tamm, kes tõlkis prantsuse keelest Patrick Deville teose katke koolera ning nüansi juustoni teose inglimärg eesti keelest. Võõrkeelde tõlkijate seast saab kirjanduse aastaauhinna Joukko Vanhanen, kes tõlkis soome keelde Jaan Krossi maailma avastamise ja taevakivi. Lastekirjandusauhinna laureaat on Juhani püttseppa. Raamatuga on kuu kui kuldne laev. Tänasel emakeelepäeval on paslik küsida, mis seisus on Eesti keeletehnoloogiline arendamine. Indrek Kiisler uuris seda lähemalt. Kes meist poleks olnud hädas mõne võõrkeele õppimisega ikka küsivad lapsed, kas lõpuks pole tõesti võimalik leiutada tõlkerakendust, mis lubab rääkida meil eestlastel oma ilusas emakeeles ja meie võõrkeelsetel vestluspartneritel oleks kõrvaklapp pidest kosta nende emakeelne otsetõlge? Tallinna tehnikaülikooli endine rektor professor Jaak Aaviksoo on rõhutanud et sääraste nii-öelda kõrvaltelkide rakendustes peab kindlasti olemas olema ka eesti keel. See on meie tuleviku jaoks ülimalt oluline. Tallinna tehnikaülikooli keeletehnoloogia labori vanemteadur Einar Meister ütles, et eesti keel on nendes rakendustes täiesti olemas, kuid mehhaaniline tõlge ei tähenda veel keelest arusaamist. Masinad võivad tõlkida küll jah, vabalt või suhteliselt hästi keeles teise ja noh, kasvõi selle Google'i masintõlkearengut, kes siis keeltepaaride arv, mida nad siis katavad, et see on järjest kasvanud ja see kvaliteet on ka läinud kogu aeg paremaks. Aga on palju selliseid rakendusi, mille puul täiesti piisab sellest, et tuvastatud tekst tõlkida teise keelde, aga noh, me ei saa kindlasti rääkida sellest, et näiteks mingit ilukirjandusliku teksti või luulet võiks selliselt tõlkida. Nii et see oleks ka adekvaatselt mõistetav siis et see eeldab ikkagi sellise intelligentsuse olemasolu. Ja ma ei ole väga optimist siiski selles osas, et et masinad oma intelligentsuse tasemelt jõuavad siis samale tasemele inimesega nii-öelda lähiaastatel. Einar Meister rõhutas, et eesti keel on uutes keeletehnoloogia rakendustes väga hästi esindatud. No näiteks meil on sellised vabavaralised rakendused, mida inglise keele puhul ka näiteks vabalt ei leia. Meie labori kodulehelt leiab sellise kõnetuvastusrakenduse, kuhu igaüks võib üles laadida oma kõnesalvestuse vastu emaili peale siis selle automaatsel transkriptsiooni minu teada sellist vabavaralist rakendust inglise keele jaoks ja noh, siin ka lähikeelte jaoks soome keele puhul ma ei tea, et oleks odavaraliselt olemas kõigile kasutada. Sajusest ilmast räägib Helve Meitern. Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm, sajab vihma ja lörtsi, pärast keskööd läheb sadu mitmel pool üle lumeks ja eemaldub Ida-Eestisse, on jäidet. Tuul pöördub lõunakaarest läänekaarde kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss üks kraad. Homme päeval madalrõhuala rüpes on meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi, kohati ka lund ja saartel vihma. Päikeselisem päev Lõuna-Eestis puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli kraadi. Aitäh ilmateate eest selline oligi päevaga ja emakeelepäeval mõnusat õhtut.