Tere kuulama keelesaadet eesti keele arengukavast. Arengukava kokkupanemine on veninud, et aastaid probleeme on olnud palju, mõni neist on olnud vägagi tundlik probleem, aga nüüd on arengukava aastateks 2021 kuni 35 jõudnud riigikogu kultuurikomisjoni ja on saadetud edasi ka riigikogu suurde saali. Kas kava, On ka kaua tehtud kaunikene ja mida keelekava sätestab eesti keele olukorra ja tuleviku kohta, sellest ongi tänases saates. Saates on Eesti keelenõukogu esimees professor Birute Klaas-Lang. Tervist. Tere. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja võib-olla peaks paari lausega siiski meelde tuletama, et miks keelekava nii kaua on? Viibinud jah, tõepoolest on see kaua viibinud, sest eelmine keelekava tegelikult lõpetas oma oma toimimise aastal 2017 ja uus keelegawa pidi kohe vahetult seejärel siis ka kinnituse saama ja need tegevused lahti minema ja kõik muu taoline. Aga probleemid olid siis väga sügavad ja probleemid olid, see oli põhjustatud noh, ütleme siis väga paljudest subjektiivsetest ja objektiivsetest asjaoludest. Ja kõige olulisem on ikkagi see, et riik, Eesti riik ja üleüldse hakkas kriitiliselt suhtuma sellesse arengukavade paljususse. Sest võib öelda seda, et, et Eesti riigis tehnilisi arengukavasid oli kokku ligi 50, mis, mis on ebanormaalselt suur arv. Ja sama, et kõik need arengukavad olid ka ütleme, nii-öelda oma jupikese või oma kitsa valdkonna arengukavad ja, ja esimene selline suunis riigi poolt oli. Et võiks liikuda väiksema arvu arengukavade ja nii-öelda laiemat valdkonda hõlmavate arengukavade poole. Teine oluline põhjus oli see Eesti keelenõukogu tolleaegne keelenõukogu oli jõudnud küll arusaamisele keelevaldkonnas on vaja ka väga põhjalikke uusi tegevussuundi uusi muutusi, uusi tuuli ja meil oli kahju üks selline olukord, et keeleteadlased ja haridus ja teadusministeeriumi keeleosakond ei olnud selles osas ühel meelel. Ja üks põhiline vaidlusalune punkt oli, kas eesti keele arengukava peaks tegelema ka eestikeelse kooli teemaga, see tähendab ühtse Eesti kooli ja kooli õppekeele teemaga. Nii nagu keeleteadlased sellega ette panid toonane ministeeriumi keeleosakond, et leidis aga, et keele arengukava peaks olema suhteliselt kitsas ja tegelema eesti keelega eesti keele teise keelena võõrkeeltega, aga mitte lahendama tegelikke ühiskonna probleeme, mis, mis näiteks ka hariduse, keele valdkonda puudutav. Et see oli see fundamentaalne vastasseis, mis, mis meil tõesti tekkis ja mis lõppes sellega, et tegelikult keelenõukogu saadik laiali sisuliselt ja keelenõukogu paar aastat üldse ei eksisteerinudki. Toonane arengukava, mis siis oli väga kitsas, mis, mis ministeeriumi keeleosakonna ametnike poolt kokku pandi. Õnneks ikkagi käiku ei läinud ja, ja mul on väga hea meel, et just 2018. aasta alguses oli Riigikogus suures saalis eesti keele teemaline arutelu millest sain ka mina osa võtta ja professor Martin Ehala, et me kahekesi koos siis rääkisime keele valdkonda erutavates probleemidest ja ja siis tehti otsused, pikendada olemasolevat arengukava ja, ja noh, et vaatame, mis siis saab. Ja siis edasi tegelikult Ta oli väga huvitav periood, tulid kokku eelmised keelenõukogud keeleteadlased ja keeleeksperdid, kes meile Eestis Ta oli ja me korraldasime Tartu Ülikoolis eesti ja üldkeeleteaduse instituudis mitu seminari, kuhu kutsusime ka partnerid ja loomulikult ka haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna ja, ja Eesti keele instituudi spetsialistid ja Tallinna Ülikool, Tartu ülikool. Me ühendasime oma jõud ja, ja püüdsime siis sõnastada need kõige olulisemad olulisemad eesmärgid, mis uuel arengukaval võiks olla. Need tõepoolest tegime seda kodanikualgatuse korras ja väga hea meel on see, et 2019. aasta lõpuks oli siis moodustatud uus keelenõukogu. Ja see uus keelenõukogu ühendas tõesti, erinevalt sellest nii-öelda vahepealsest ametnikepõhisest keelenõukogust ühendas ikkagi nii nagu traditsiooniliselt Eestis on olnud eksperte põhiliselt aga ka väga head kolleegid Kultuuriministeeriumist Integratsiooni sihtasutuse juhataja, Irene Käosaar, keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, ütleme parim ekspert, kogemus, mis meil keelevaldkonnas keelepoliitikas on, sai siis sinna kokku ja ja see uus keelekava ongi nüüd valmis ja, ja mul on tõesti väga hea meel, et sel nädalal teisipäeval kultuurikomisjon siis arutas keelekava ja sellega siis liigutakse ka edasi. Kui tulised need arutelud kultuurikomisjonis olid ja mis olid kõige olulisemad teemad ikka ühtne kool. Jah, absoluutselt, täpselt nii see oligi, täpselt nii see oligi. Et kultuurikomisjonis oli selle arengukava jaoks aega tund aega. Minister Aab tegi sissejuhatuse ja mina rääkisin sisulistest teemadest, aga arutelu suuremalt jaolt oli ikkagi sellesama ühtse Eesti kooli ehk siis eestikeelse eestikeelse kooli ümber ja samas ma võin küll öelda, et seal laua taga ei olnud küll kedagi esindatud, olid ju kõik erakonnad ei olnud küll kedagi, kes sellele mõtle televastu seisaks, et Eesti ühiskond on valmis selleks, et minna üle eestikeelsele õppele kõikides riigi ja munitsipaalkoolides. Ja loomulikult see ei saa toimuda nii, et homme ja ongi kõik koolid eestikeelsed, vaid vaid sellele eelneb tõepoolest ettevalmistusperiood ja kindlasti me ei saa sama mudelit rakendada erinevates Eesti piirkondades. Ma arvan, et, et seda, see kõik on vaja veel läbi töötada, aga aga poliitiline otsus, ma küll väga loodan, et poliitiliseks otseseks ollakse valmis küll, aga ma näen ühte suurt probleemi, nimelt eesti keele arengukavas on see eestikeelse kooli põhimõte ja üleminek eestikeelsele koolile päris selgelt sõnastatud. Ja samas paralleelselt hariduse arengukava on oma ambitsioonides märksa tagasihoidlikum ja räägib eesti keele õpe tõhustamisest, aga mitte eestikeelsest koolist. Probleem on selles, et hariduse arengukava on väiksemate ambitsioonidega ja ei ole selliste ühtse Eesti kooli ja eestikeelse kooli põhimõtet sinna sisse kirjutatud ja räägitakse ainult eesti keele õpe tõhustamisest. Kas see hariduse arengukava, kas sellega tegeletakse praegu või see on juba riigikogus vastu võetud? See minu teada ei ole veel riigikogus vastu võetud, et ta liigub paralleelselt eesti keele arengukavaga Riigikogusse. Ja loomulikult kultuurikomisjoni liikmed juhtisid tähelepanu sellele vastuolule. Nii et ma Ma arvan, et seda vastuolu on võimalik töö käigus ka lahendada selles selles mõttes, et et kui käivitatakse need tegevused, siis need tegevused ikkagi käivitatakse selle mõttega, et eesmärgiks on üht eestikeelne kool. Kui Eesti. Ja teine võimalus on muidugi teha haridusarengukavasse teatud korrektiive ja vaadata veel kord üle need põhilised eesmärgid. Sest kõik arengukavad, tegelikult käivad ju veel ühtse pealkirja alla Eesti 2035 arengukavad ja nad peaksid nagu olema kooskõlas Kaju. Nad peaksid olema kooskõlas ja sellele suurele vastuolule tähendab põhiprobleemi ühe põhiprobleem, ma ei ütleks, et, et eesti keele arengukava põhiprobleem olekski nüüd eestikeelsele koolile üleminek, seal on, seal on väga palju tegevusi, väga palju eesmärk, aga ikkagi haridus on läbi hariduse on see hoob, millega me saame ka kaasa aidata Lõndmisele, me saame selle sidusa ühiskonnale kaasa aidata. Eesti eesmärk peaks olema ikkagi ühtne haridus kõigile, sõltumata tema kodukeelest. Kas see 2035 ei ole ikka liiga kauge aastaarv sinna veel 14 aastat? Ta sinna ongi 14 aastat, selles mõttes on ta tõepoolest kauge aasta arved. Aga kui me mõtleme selle peale, mis on viimased 30 aastat toimunud, siis poole vähem ja poole vähem viimase 30 aasta jooksul me oleme üht-teist ära teinud selleks, et meil oleks ühtne Eesti kool, aga aga me ei ole seal nende tegevustega sugugi lõpule jõudnud. Mis on oluline, on oluline siiski kevade jooksul töötada ikkagi välja selge plaan, kuidas me ühtsele eesti koolile üle läheme ja asuda kohe tegutsema. Et see on ikkagi niimoodi, et kui on poliitiline otsus, siis see on väga tugev motivaator nii koolidele kui ka tegelikult motivaator ka õpilastele. See on selge, no ütleme, võimalus ja vajadus, mis jõuab kooli ja selleks on vaja ka kavad välja töötada. Kui praegu nüüd on väga palju tähelepanu pööratud vene kooli ja vene kooli tegevustele, siis tegelikult Eesti kool on muutunud väga mitmekeelseks. Me räägime uusimmigrantide peredest sealsetest lastest, et kuidas, kuidas neid siis lõimida, kuidas neid toetada eestikeelses keskkonnas hakkamasaamisel ja kuidas aidata neid, kuidas toetada nende õpinguid eesti keeles siis iseenesest ka Eesti kool vajab täpselt samasugust tähelepanu, kuidas selle ülemineku perioodil hakkama saada. Et ma arvan siiski kõigepealt poliitiline otsus? No meil ju on hea näide detsembri alguses, Reformierakond esitas ju seaduseelnõu riigikogus eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõu, et kui nüüd vaadata seda, mis, mis hetkel poliitikas toimub ja ja Reformierakond, kes nüüd saab oma suure võimaluse, ma loodan, et et selle suure võimaluse sisse kuulub ka seesama eelnõu, mis on neil valmis tegelikult, mis on vaja lihtsalt riigikogus nüüd heaks kiita. Ja see ongi see poliitiline otsus, see on see poliitiline otsus. Kõige olulisemad eesmärgid keelekavas on strateegiline eesmärk number üks, et aastaks 2035 on eesti keele staatus kindel ja maine on hea. Ja ma loen praeguse olukorra kirjeldusest välja, et sellega tõesti tunnistatakse, et praegu on probleeme, sest et olukorra kirjelduses ja valdkonna arenguvajadustes on kirjas, et tuleb tugevdada eesti keele staatust ja mainet. Jah, arengukava on teatud mõttes klassikaline arengukava, mis tegeleb kolme põhisuunaga, et kõigepealt on õigusruum ja maine hoiakud see, millele te siin tähelepanu juhtisite, teine pool on keel ise ja keeleuurimine, taristu. Ja kolmas on siis haridus, kõik see, mis puudutab keeleõpet ja keeles õpet, õigusruumiga on vaja tegeleda ka tegevussuundades sellesama eesti keele staatuse maine tegevussuundades, näiteks kirjas see, et eesti keelt toetatakse õiguslikult sedasi, et teised seadused ja õigusaktid järgivad keeleseaduse põhimõtteid. No meil olid pikad vaidlused ka ärija Ettevõtete nimede ehk siis ka avaliku ruumi eestikeelsuse üle. Mul on väga hea meel, et arengukavas on ka sõnastatud selline punkt, et sõnastatakse äri vaata nime, hea tava. See peabki olema selline, ütleme selline kokkulepe, milles me kõik oleme siis veendunud, et nii peab tegema. Et äri ja ettevõtte nimed on üldjuhul sobilikud eesti keele ja komberuumi. See aitab kaasa ka meie avalikku ruumi eestikeelse maks muutmisele. Mis puutub eesti keele mainesse ja hoiakutesse eesti keelekasutamisse, siis kogu arengukava üldeesmärgina on sõnastatud see, et eesti keele elujõud, eesti keele kestlikus on tagatud kõigis eluvaldkondades. Ja eesti keel toimib siis Eesti vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas. On väga oluline, et sinna on sisse kirjutatud, et kõigil Eesti elanikel on õigus, aga ka võimalus kasutada Eestis eesti keelt. Ja needsamad meie oma hoiakud eesti keele maine, no võtame kasvõi kõrgharidusega, et kas, kas me nii-öelda häbelikult tunnistame seda? Et jah, et meie rahvusvahelistumise tingimustes ongi me teamegi sammu tagasi astuma eesti keele kasutamise osas ülikoolides, kõrgkoolides instituutides. Et rahvusvahelistumine on nii oluline, millega ma olen nõus. Aga samas selle rahvusvahelistumise tuhinas ei saa me ju unustada ka seda, et eesti keel peaks omama positsioone kindlasti ülikoolides nii õppekeelena kui ka töökeelena ja asjaajamiskeelena. Aga see on väga paljuski Kinni meie oma hoiakutes. Et nii ka näiteks meie elu korraldajad või ka teaduselu korraldajad ja kõrghariduselu korraldajad mõtleksid selle üle sügavalt järele, kas on vaja nõuda, eks, inglisekeelseid granditaotlusi, kui me räägime teaduse finantseerimisest, jah, tõepoolest, kui rahvusvaheline ekspertkogu on tagasi, siis küll, aga, aga miks on vaja seda teha inglise keeles sel juhul, kui meil hindajad on eestlased? Et väga palju küsimusi on, on mis, mis nii-öelda seonduvad sellesama hoiakute ja mainega ja staatusega. Ma küsin niipidi, et kas keelekava kindlustab, et eesti noor saab Eesti ülikoolis eestikeelse kõrghariduse. Hea küsimus keelekava esitab, esitab eesmärgid ja keelekava seab tõepoolest sellise eesmärgi, Eesti noor saaks kõrgkoolis ülikoolis eestikeelse kõrghariduse ja et see oleks võimalik nagu kõikidel erialadel. Keelekavas on näiteks kirjas see, et koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse, keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtteid. Tartu ülikool on selles mõttes väga hea näide, kus nüüd detsembris ülikooli senat võttis siis vastu keele ja rahvusvahelistumise põhimõtet kus on kasutatud ka minu teada esimest korda Eestis sellist terminit nagu rööpkeelsus mis on väga levinud näiteks Skandinaavia kõrghariduse keeleruumis, mis tähendab seda, et ergutades meie välismaa kolleege ja, ja ka üliõpilasi piima ja kasutama eesti keelt sel moel, et me ei peaks vahetama keelt ülikoolis. Ma saan teie küsimusest väga hästi aru, et ja ma olen ka nõus sellega et ega strateegilised arengukavad andes suuna ja püstitades eesmärgid ja andes tegevussuunad ei saa veel kindlustada seda, et need tegevused ka tõepoolest ellu viidaks. Praeguse kava kohaselt peaks nende arengukavadele järgneva ja siis nüüd programmid nii keeleprogramm kui ka hariduse programm, näiteks mis siis juba detailsemalt panevad kirja selle, et kuidas me arengukavas sõnastatud eesmärgid ikkagi ellu viime. Ma arvan, et et kõigepealt me peame ikkagi püstitama ambitsioonikad eesmärgid ja see, et, et meil on siin 15 aasta peale need ambitsioonikad eesmärgid püstitatud ei tähenda sugugi seda, et me nüüd ootame 15 aastat ja siis vaatame, kas siis need eesmärgid eriti või mitte vaid arengukava puhul kindlasti me peame tegelema ka seirega ja vaatama iga paari-kolme aasta tagant. Kas me liigume nende eesmärkide poole, kas me liigume nende tulemuste poole, mida me eeldame, et me saavutada võtame või on need lihtsad, kõlavad fraasid, mida arengukavas on kirja pandud, aga, aga keelu tähendab midagi muud, kes selle jälgimisega ja kontrollimisega ja silma peal hoidmisega tegeleb, kas keelenõukogu? Kõigepealt me peaks nagu vaatama ministeeriumi poole, sest ministeerium, haridus- ja teadusministeeriumi ülesannetes on tõepoolest kõik need keelepoliitika suunamise ja juhtimise ülesanded ja kaasa arvatud ka järelevalve tegemine ja meil on nüüd moodustatud keeleamet kelle ülesannete hulka kuulub samamoodi järelevalve siis edasi on meil ka arengukavadel, kõikidel arengukavadel on juhtkomisjonid, mis koosnevad ministeeriumide esindajad kätest sest erinevalt sellest siiani funktsioneerinud 50-st arengukavast on nüüd uued arengukavad ikkagi palju laiemat laiemalt katvad arengukavad ja eeldavad ministeeriumide vahelist koostööd. Ja kindlasti keelenõukogu on see, kes hoiab silma peal sest ka arengukavasse endasse on sisse kirjutatud see, et et arengukava seiret teostab juhtkomisjon koos keelenõukoguga, et kõikide arengukavade ülesannete täitmist kindlasti jälgivad nii keelenõukogu kui ka juhtkomisjon. Sest oluline on ju, et ka keelekava ja kõik teised ka ei jääks. Nii nagu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must on öelnud, bürokraatlikuks belletristikasse. Kaks jah, see, see on tõesti väga oluline, aga. Ma siiski olen optimist oma loomult ja, ja, ja peab ütlema ka seda, et, et need eelmised keele arengukavad ju väga paljuski siiski need need eesmärgid, mis püstitati, ikkagi täideti, kui vaadata, kui vaadata ka ühiskonnas toimunud muutusi ka selles osas, et keel ka eesti keele kestlikkus on tõusnud väga paljudes debattides aruteluteemaks. Üks oluline muutus, mis on ikkagi toimunud, on, on see, et näiteks 2019. aasta riigikogu valimistel kõikide erakondade valimisprogrammides olid keele teemad sees mida varem sugugi ei näinud, see tähendab, et keel on tõusnud oluliseks teemaks Eesti keele kestlikus on tõusnud oluliseks teemaks. Et nüüd arengukava jää lihtsalt Pelektristikaks. Me siin enne ka ju rääkisime sellest, et arengukavaga on visuaalselt väga ilusasti kujundatud, aga aga seda on ka teised arengukavad, et siin on riigikantselei hoolivate käte suunamist näha. Ta arengukavad on pandud ka ka väga ilusasse vormi. Et sellesama pele Tristika puhul noh, siiski ma arvan, et, et oluline on kõigepealt sõnastada eesmärgid. Oluline on nende eesmärkide toetuseks saada poliitilised kokkulepped. Seesama poliitiline kokkulepe ju peab sündima Riigikogus ja selle peab kinnitama valitsus. Kas nüüd valitsuse, praeguse valitsuse tagasiastumise ja uue valitsuse tööleasumisega ka muutub midagi keele arengukava ütleme siis käsitluses ma ma küll väga loodan, et mitte, sest sest kuna kultuurikomisjon ühendas kõiki erakondi ja, ja mina sellel tunni ajal arutelul küll ei näinud ühegi erakonna soovi siin põhimõttelisi muudatusi teha Eesti keele kestlikus on seotud võõrkeelte praegusel ajal täpsemalt ühe võõrkeele pealetungiga. Selles keelekavas keele arengukavas on ka võõrkeeled sisse toodud. Kas see nõrgendab eesti keele positsioone või tugevdab. Võõrkeeled on olnud kõikides Eesti keele arengukavadest sees alates 2004.-st aastast. Me ei saa vaadata eesti keelt isolatsioonis, eesti keel puutub kokku paljude keeltega ja Eestis on meil praegu no rahvaloendus annab kindlasti täpsemad andmed, aga, aga ma olen kindel, erinevaid emakeeli räägitakse Eestis juba juba no kindlasti juba üle 200. Ja selles mitmekeelses keskkonnas on eesti keelekontaktid teiste keeltega ju vältimatud, sest et ise te ka juhtisite tähelepanu inglise keele tugevale survele. Inglise keele surve just eriti kõrghariduses teaduses. No see on, see on see probleem, millest on juba vähemalt kümmekond aastat väga-väga palju diskuteeritud. Kui räägime ühtsest eesti koolist, siis see ei tähenda seda, et, et et eestikeelse kooli sisse ei mahuks teisi keeli. Me kindlasti peaksime toetama ka muu kodukeelega laste emakeeleõpetust. Nii nagu demokraatliku tsiviliseeritud riigid seda teevad, nii nagu teeb seda näiteks Soome, nii nagu teevad ka teised euro Pariigid seesama kodukeeleõpetus, mida pakutakse siis neile õpilastele, kes õpivad riigikeelses koolis ja kelle kodukeel on midagi muud. Mul endal on väga head kogemused, et Soomes, kui ma aastatel 1991 95 olin eesti keele lektor Helsingi ülikoolis ja minu kaks väikest last, kes olid ka minuga kaasas, seal siis käisid eesti kodukeeletunnis, nad õppisid soomekeelses koolis, aga neil oli ette nähtud neli tundi eesti keelt nädalas. Ja ma arvan, see on nüüd see, mille, mille väljaütlemine on ka väga oluline. Jaa, jaa, teatud mõttes maandab sega ka pingeid, kui me räägime eestikeelsest koolist. Samas ma olen absoluutselt veendunud selles, et Eesti riigi nii-öelda keeleportfell peaks olema võimalikult mitmekülgne. Tähendab, meil on vaja Eestile ka selliseid spetsialiste, kes ei ole ainult inglise keele oskajaid, meil on vaja naaberkeeltetundjaid, meil on vaja ka näiteks araabia keele oskajaid, meil on vaja. Kui mõelda ka julgeoleku peale, siis siis tegelikult mitmekülgne keele valik, mitmekülgne keelespetsialistide osariigis on ka julgeoleku probleem. Ma olen päris kindel, et ükski keelekava ei saa mööda vaadata sellest, et et me elame mitmekeelses maailmas. Et ka Eestis on väga palju mitmekeelseid peresid. Seal on vaja anda ka, ütleme siis toetust oma kultuuri ja oma keele harrastamise võimalustele. Me ei oleks euroopalik riik, me ei oleks euroga Ta riik, kui me tegeleksime ainult eesti keelega ja see ei vähendajaid pisenda sugugi riigikeele positsioone vaid vaid pigem aitab kaasa sellele, jah, me eeldame ja me pakume kõigile eesti keele õppimise võimalusi just läbi koolihariduse. Kindlasti toetame ka täiskasvanute eesti keele õpe, et eriti kui me räägime ka uusimmigrantidest, aga kindlasti me peame toetama ka teise kodukeele muu kodukeele ja muu kultuuritaustaga Eesti inimeste võimalusi oma keelt harrastada, oma keeles rääkida oma oma kultuuritegevusi teha. Et need on olulised punktid. Kui vaadata kõiki tegevusi kõiki tegevussuundi, mida eesti keele arengukava hõlmab, siis siis seal on ainult mõned üksikud tegevussuunad, mis räägivad rahvusvähemuste emakeelest ja oma kultuuri tundmise ja arendamisega seonduvast. Sellega põhiliselt tõepoolest tegeleb rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ja selle programmid, aga kindlasti hariduse arengukava tegeleb võõrkeele õppega. Ja kindlasti me peaksime ka toetama seda, et meie koolinoored, et meie, meie noored, nii üldhariduskoolis kui ka kutse- ja kõrghariduses ei piirduks ainult ühe võõrkeelega vaid me peaksime kindlasti, kui ma ka ülikoolides erinevate keelte eri keelte õppimise võimalusi. Et see võõrkeeleportfell nii nii riigi tasandil kui ka üksikisiku tasandil oleks võimalikult mitmekülgne, sest ma arvan seda, et nii me tõstame ka eesti keele positsiooni võõrkeelena. Mida soodsamalt ja mida soosivamad Me suhtume keelelist mitmekesisusse ja ka sellesse, et, et me ergutame õppima ka väiksema kasutusalaga võõrkeeli. Seda kindlam on ka eesti keele võõrkeelena positsioon teistes Euroopa riikides ja kogu maailmas. Mõned küsimused veel, mis kuulajad kindlasti huvitavad, et kui palju on võimalik neid probleeme lahendada keele arengukavas või sellest lähtuvalt. Kas eesti keele arengukava sätestab kuidagi ka seda, kui palju näiteks Eesti koolis eesti keelt õpetatakse, ehk kas arengukava peatab eesti keele tundide vähenemise? No arengukavas on küll täpselt kirjas nii, et eesti keele ja kirjanduse õpetamine seatakse riiklikult tähtsaks ülesandeks. Ja edasi peab juba programmis, mis sellest arengukavast lähtub tõepoolest kindlustama selle, et eesti keele tundide hulk ei väheneks emakeele tundide hulk ei väheneks koolis. Aga me arutasime ka päris palju seda, kuna kuna emakeele kõrval on, on tegelikult ka teiste ainete õpetajad, on ju ka keeleõpetajad, et see, mis on, millele me peame palju rohkem tähelepanu pöörama ka õpetajakoolituses on see, et andaga aineõpetajatele ja ta teatud pädevused keele õpetajana toimimiseks ja andaga aineõpetajad, teleneed, tööriistad, kuidas aidata kaasa ka mitte-eesti emakeelega last kuidas toetada ka ainetundides nende eesti keele omandamist. Aga tõepoolest, näiteks eestikeelse kirjanduse kaudu arendame õppija sõravara mitmes mitmed esistamegi, tema keelekasutust. Haridusvaldkonna, seesama hariduse arengukava kindlasti oma programmis korraldab eesti keele ja kirjanduse õpetajate koolitamise teema samuti, et, et see oleks piisav samas mahus. Ma tean, et on päris mitu aastat räägitud, sellest õpetajakoolitusse on, tuleb liiga vähe üliõpilasi, aga aga praegu ma pean küll viimaste aastate põhjal ütlema seda, et vähemalt Tartu Ülikooli õpetajakoolituse erialad on juba ka konkursiga erialad. Kui rääkida magistriõppest, siis emakeele ja eesti keele teise keelena õppekavale, õpetaja õppekavale, magistriõppes tuli meil sel aastal 19 uut õppijat juurde. Et meil on praegu pigem probleem selle noh, ütleme selle muu keeleteaduse magistriõppekava täituvusega kus on nagu väiksem huvi, aga õpetaja elukutse vastu tuntakse hetkel küll päris suurt huvi. Selle vastuse alguse juurde korraks tagasi tulla, kas see tähendab seda, et näiteks ka ajalooõpetajad, tulevased ajalooõpetajad või matemaatikaõpetajat, et nad peaksid läbima eesti keele kursuse ülikoolis ka? Ma arvan, et see on teema, mida peaks arutama, kui palju seda eesti keele struktuuri neile vaja on. Aga kindlasti nad peaksid saama sellise kursuse, mida nimetatakse lõimitud aine- ja keeleõppekursus, eks see tähendab, kõigepealt peab teadvustama seda, et et aineõpetaja, seesama ajalooõpetaja on ühtlasi ka keeleõpetaja. Etka keemiaõpetaja on ühtlasi ka keeleõpetaja, et kindlasti on ülikoolides siin arenguruumi. Kas eesti keele arengu ka väärtustab või kas ta üldse tegeleb keele normidega? Ja kui ja sellega, kui vaba on eesti keeles kui vaba on eesti keel, see on, see on jällegi teema, mille kohta on praegu viimasel ajal tõesti hulgaliselt sõnavõtte, et ühes äärmuses on see, et keel peab olema väga ära normeeritud ja, ja kõik keelekasutajad peavad sellest keel normis kinni pidama. Kusjuures siis me peaks nagu küsima, et mille põhjal need normid me siis nüüd seadustame. Ja teine äärmus on see, kes ütleb, et, et iga iga keelekasutaja oma keeleperemees. Jah, kuna eesti keele arengukava tegeleb ka keele korpusega, siis on tõepoolest ka seal punkt sees, et arendatakse eesti kirjakeelt, toetatakse keelehoolet. Sest kirjakeele kvaliteeti ja norm aitavad ju kindlustada selle, et see keel nii-öelda antakse läbi hariduse ühest põlvkonnast teise, aga kindlasti kirjakeele arendamisel on vaja arvesse võtta Ta ka tegelikku keelekasutust ja keeleuurimise tulemust. Et tegelikult kõik need arengukava, ütleme, need suured eesmärgid on omavahel väga tihedalt seotud. Keeleuurimine annab kindlasti oma osa ja keelekasutuse uurimine annab oma osa keele normeerimisse. Keele arengukava ei tegele normimisega, selleks on meil hoopiski emakeele seltsi keeletoimkond ja Eesti keele instituut, kes siis ühiselt vastutavad keelenormi eest ja tegelevad ka keelenõuandmisega. Aga keele arengukava kindlasti ei ütle seda, et, et me peaksime normimise ära lõpetama vaid, vaid ikkagi pigem seda, et keele kasutajad tuleks suunata, aga keelenorm peaks olema adekvaatne ja peegeldama tegelikku keelekasutust ja, ja ka seda, kuhu keeleuurijad oma keele uurimisega on jõudnud. Ja viimane küsimus, kas Eesti keele arengukava teie meelest väärtustab eesti keelt emakeelena ja riigikeelena piisavalt ja, ja mis nüüd edasi saab? No kuna ma olen olnud selle arengukava koostamise juures nii nagu nagu ka kõigi eelnevate arengukavade koostamise juures ja see, see eesmärk on ka tagada eesti keele toimimine kõikides eluvaldkondades ja, ja see arengukava minu arvates küll on läbivalt, et selline, mis, mis seab need eesmärgid, mille poole liikudes me tõesti tagame eesti keele kestlikkuse ja Me väärtustame eesti keelt, mis nüüd edasi hakkab saama. Kui arengukava nüüd arutatakse ka Riigikogus ja erakonnad leiavad ka poliitilise tahte selle arengukava kinnitamiseks, siis me peaksime hakkama nendes tegevussuundades energiliselt elavalt toimetama. Ja kuna keele arengukavale näiteks hariduse arengukaval on mitmeid kokkupuutepunkte ja samuti ka kokkupuutepunkte rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga, siis siis minu nägemus on küll selline, et nende arengukava elluviimiseks on vaja probleemkomisjone, mis siis ühendaksid ka erinevad ministeeriumid ja töötaksid välja konkreetsed tegevuskavad ja samuti ka ajakava. Sest kui me ka kultuurikomisjonis arutasime eestikeelsele koolile üleminekut, siis üks etteheide oligi selles, et 15 aastat, no kas siis tõesti nii palju on vaja aega, selleks et eestikeelsele koolile üle minna? Ma arvan, saab kindlasti kiiremini, aga, aga need tegevused koos ajakavaga on vaja panna paika nüüd kohe pärast arengukava vastuvõtmist. Kas see on ka siis poliitiline otsus see on kindlasti poliitiline otsus, see tähendab seda, et noh, ütleme kui poliitiline otsus on vastu võetud, siis ministeeriumid, kes vastutavad nende arengukavade toimimise eest, sest keele arengukava on konkreetselt haridus ja teadusministeeriumi vastutusala haridus ja teadusministeerium minu nägemuse järgi siis kohe pärast arengukava vastuvõtmist järgmisel päeval alustab tegevust sel moel, et kutsub kokku probleem komisjonid ja hakkab juhtima seda tööd, et need tegevused saaksid käivitatud. Selge. Suur tänu, Eesti keelenõukogu esimees, Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang selgitamast hetkeseisu eesti keele arengukavaga. Aitäh. Aitäh.