Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, ehk mäletate veel pikka vaidlust selle üle, kas ajalooline Niguliste hoone tuleks tagastada kirikule või mitte. Ja see päädis eelmise valitsuse ajal 6,75 miljoni euro eraldamisega kompensatsiooniks. Nüüd on osa sellest hüvitisest kasutatud Tallinna lähistel Saku kiriku ehituseks. Otsustati, et, et sellest antaks 300000 Saku kiriku ehitamise heaks ja, ja siis oli meil juba nii palju olemas, et me saime alustada. Saku kirikuehitusest räägime Norra misjonäri Magne Mölster iga saates räägib kirikuloolane Priit Rohtmets seekord, mis iseloomustab katoliku kirikut ja melomaan. Hannes Hermaküla tutvustab briti kristliku tiitšeid. Andi Handelit. Kui elu seekord siis kirikuelu saates me räägime Saku kirikuehitusest, õigemini juba valmimisest ja pühitsemisest. Meil on stuudios Norra misjonär Magne Mölster, kes on seda Saku kiriku ehitamise projekti juhtinud. Tervist. Tere. Saku Tooma. Kiriku pühitsemine oli neljandal advendil. Nurgakivi pandi poolteist aastat tagasi suvel. Vanasti ehitati ikka aastakümneid ühte kirikut, et kas kõik on läinud nüüd praegu plaanipäraselt? Võib öelda, et kõik on läinud plaanipäraselt, et aga me me maja ka päris valmis ei ole, et ta on nii palju on valmis tehtud, et me saime osaliskasutusluba ja me saame hakata seda maja kasutama. Aga, aga meil on veel päris palju tegemata. Tehtud on siis, milline osa sellest kirikust tähendab valmis kastamiseks on nüüd peasaal ja fuajee kantselei ehk siis kontor ja köök ja ka rõdu. Aga muude osad on veel mitte valmis plused, seal peasaalis. Fuajees on veel vaja põrandaplaadid panna ribi, seinad peasaali, siis on meil sellised asjad nagu helisüsteemi veel veel vaja korralikku, sisseehitatud helisüsteemi. Meil on vaja kirikukellad, invalif ja veel muid asjad, elektriauto laadija, näiteks abiruumid ja need ringi ruumi tuleva sinna keldrisse ja need on veel päris päris pooleli. Kas võiks öelda ka seda, et pool tööd on alles ees? Ja me oleme kindlasti rohkem kui pool tööd ära teinud peale, et võib-olla kolmveerand, kui me räägime, vähemalt majanduslikus mõttes on võib-olla kolmveerandit peaaegu peaaegu ära tehtud juba. Et, aga meil on veel palju tööd ees ja, ja aja siis siis leida neid. Viimast kuskil 300000 eurot. Alustame võib-olla isegi varasemast ajast, et kus tekkis mõte ja vajadus üldse kirikuhoone ehitamise järele, sest palvemaja ju Sakus on olemas, kus kogudus koos käia. Just, ja seal on käidud alates 94.-st aastast. See mõte tekkis juba enne aasta 2000, kui, kui seal oli päris palju tööd ja see vana palvemaja on, on suhteliselt nii kehvas seisus, et, et võiks olla kirik Sakus ja seda enam, kuna Saku on selline kasvukoht ja siiani kasvab Saku umbes 300 inimesega võrra iga aasta. Et on selline koht, kus võiks olla kirik, niimoodi on päris kaua möeldud, aga see see asi, noh, me oleme korjanud, teinud korjandusi ja tööd, projekte selleks juba juba mitu aastat, aga siis kui antis kompensatsiooni Niguliste kiriku ja teiste konfiskeeritud majade eest riigilt konservatooriumis, otsustati et sellest antaks 300000 Saku kiriku ehitamise heaks ja, ja siis oli meil juba nii palju palju olemas, et, et me saime alustada ja peale peale alustamist on on tulnud ka päris palju juurde, et see on siis näidnud inimestele, et me, et me oleme mõelnud tõsiselt ja, ja see kirik tõesti tuleb ja ja on selles mõttes päris hästi läinud. Kogudus on ju väike 130 liiget. Et selles mõttes tõesti välist abi on tarvis olnud, et seda kirikut üles ehitada. Seda küll, kui me ütleme, et 130 liiget, siis on need, need inimesed, kes meil on liikmeskirjas, meil on muidu päris palju ka aktiivsed inimesed, kes liikmeskirjas ei ole. See on teine asi, aga, aga meil on olnud abi vaja küll ja meil on õnneks saanud abi sõpruskoguduselt välismaal ka Norra misjoniseltsilt. Välismaal aga aidanud kaasa. Väga hästi on ka Eesti mõned ärimehed, näiteks, kes on toetanud tublisti kiriku ehitamist, nii et selgelt üle poole summa, mis meil on siiamaani koos, tuleb Eestist. Milline tundub selline kohalike inimeste suhtumine kirikusse, et sellist nähtavat hoonet ju varem ei olnud? Jah, see palvemaja küll, aga, aga kirikuhoonet ei ole olnud. Et kuidas tundub, et mida nüüd rahvas arvab? Sellest mulle tundub, et nad on üllatavalt väga positiivsed selle selle hoone kohta. Ma olin tegelikult, ma olin valmis võtta vastu ka päris päris palju vastupanu, sest sest ma olen kuulnud üht ja teist selles, kuidas inimesi on siin eesti suhtuvad kirikusse aga väga palju positiivset tagasisidet, et hoopis on, on olnud ja, ja ka selle kohta, et meil on need päikesepaneeli sinna katusele pandud, et selle kohta räägitakse paljude port meie kohta head. Mõnes mõttes on see sisu ökokirik, et päikesepaneelid katusel nüüd talvel on vähe kasu, aga aasta lõikes olete juba saanud äkki ka jälgida, et kas selline investeering tasus ära, et kirikusse investeerida päikesepaneelide päikesepargi näol? See kindlasti see tasub ennast, me ei tea täpselt mitu aastaga me me seda nii-öelda teenime sisse jälle kuskil 10 aastat. Me me arvame, et siis on see investeering juba kasuks olnud ja tõesti hea see, et me praegu ei pea maksma elektriarved ja tulevikus, kui kui mingi kiriku ehitamist selles mõttes ei toimu, siis on kindlasti raskem leida seda raha trikulude katteks kui praegu, kui kui praegu otsida üles siis allikaid, kes saab toetada sellist päikesenergia lahendust. Millise rolli võtab Saku kogudus enda kanda Sakus? See on hea küsimus. Me oleme võtnud sellist rolli kui lisaks sellele, et me kuulutame jumala sõna ja et inimesed saaksid tulla ja tea siis kiriklikud, talitused meie koguduses, mis see uus kirik hästi ka võimaldab siis oleme last ja noorsootööst võtnud selle rolli, et meil on olnud sellised päris mitmed suuremad üritused, kus käin ka lapsed, noored väljaspool kogudust. Ka näiteks oleme korraldanud Saku Suusapäeva paar aastat ja Saku kiriku laada, mis toob kohale kuskil 500 inimest. Ma ei tea, kas see on hea vastus küsimusele, aga, aga see on siis mõnede sellised avalikud rollid, mis me oleme enda peale võtnud. Me oleme teinud ka hea koostöö Saku, Päevakeskusega ja kultuurikeskusega. Ja meil on nendega tihe suhe. Norra misjoni projekt saab ju ka millalgi läbi, et mida on vaja teha selleks, et kogudus oleks ise jätkusuutlik. Et suudaks tööharusid ülal pidada seesama lasteaia noorte töö õpetajale palka maksta, et mingil hetkel peaks kogudus olema ka täielikult iseseisev ja tugev. Jah, ma arvan, et osa sellest saame ise bana kokku, kui, kui me enam ei kuluta oma raha kiriku eetamisele ja niimoodi on ka Norra misjoniseltsilt mõeldud, et niikaua, kui me ehitame, siis siis ei tohiks võtta seda toetust ära. Aga sel hetkel, kui me, kui me oleme kirikuga valmi, siis peame tõesti mõtlema selle peale juba enne tegelikult mõtlema selle peale, kuidas me saaksime ise hakkama. Ma arvan, et need kiriklikud talitused hakkavad tulema juba on tulnud. Kuigi kirik on olnud kaks nädalat, et lahti, siis olnud kaks matust ja üks laulatus lisaks jumalateenistustele ja hakkavad olema kontserdid. Aga praegu väga keeruline samas öelda, et kui palju siis selliste talitust ja kontsertide kaudu tuleks kogudusele sisse ja, ja, ja täpselt millal ja kuidas me suudame neid kulusid kõike ise katta. Aga mina usun sellesse, et et sellega läheb korda. Norra misjonär Magne Mölster, ma saan aru, et varsti võib nimetada teid ka koguduse õpetaja. Peaks jah, see on õige, et plaani järgi siis mind sead taks ametis peapiiskopi Urmas Viilma poolt. Jaanuari lõpus vähemalt kui koroona olukord ei takista seda siis siis nii saab olema. Siiamaani olen ametlikult olnud abiõpetaja. Siis on praost Jüri Vallsalu, kes on ka Hageri kogudusse meie emakoguduse õpetaja olnud hooldajaõpetaja ja mina siis abiõpetaja. Ja nüüd see see nimetus vähemalt muutub, kuigi tööolukord väga oluliselt ei muutu. Sakud tuntakse ka õlletehasekohana, et Saku Õlletehas on see, mis on tuntud. Millised on kiriku suhted Saku Õlletehasega? Meil on niivõrd head suhted, et nemad on sponsoreerinud mõned meie üritusi, siis ilma alkoholi ta jookidega aga, aga peale seda meil sellist tihedalt suved ei ole, aga meil on siis koguduse liikmed, töötegijad, kes töötavad seal õlletehases ja et muud ma ei oska öelda. Mingit moraalset konflikte ei ole kahe sellise asutuse vahel, et kirik ja, ja õlletehas. Mis ma sellele vastan? Et piibel räägib sellest, et me peame olema alkoholiga tagasihoidlikud kui meie käisime peapiiskopiga Saku Õlletehasel külas, oli tegelikult rõõm kuulda seda, et alkoholivaba jooke müüakse, seda enam. Ja, ja mõistlik on hoida head suhted ja midagi muud ei ole öelda selle kohta. Kirik ei ole siis praegu lõplikult valmis, on siis küll sisse pühitsetud see kirikusaal. Kuidas on interjööriga, et kas altar, kantsel pingistik, kuivõrd on need praegu olemas? Praegu on, on nii, et meil on seal toolid natukene vahe, iga tuli, vahel on ja siis aga need toolid, et täpselt sama toolid, mis sinna igaveseks ajaks ei jää, et et meil on plaan, siis uued osta mingil ajal, aga nendega saame praegu hakkama. Kui räägime kantslist, altarist ja ristimisvaagna, siis on neil praegu olemas, nad tulid. Need tulid kohale viimasel hetkel, samal päeval, kui pühitseti siis kirikut valmistatud ette, siis Puusepa poolt, kes kinkis seda kirikusse. Mis on järgmised sammud selle kiriku ehituse jätkamise puhul. Me peame nüüd saama kokku ja vaada asjade üle täpselt, millises järjekorras me nüüd asja teeme, kui meil on piisavalt vahendeid, et jätkata seda tööd. Väga oluline praegu on heli, sest Kaja on on liiga suur ja selleks, et heli oleks parem, on eriti kaks asja, mis on oluline ja see on ribi seinad ja sisseehitatud helisüsteem. Samas on praegu last ja moodsad ruumid veel ehitamata ja see on ka väga olulised teemad, et millal me neid saame valmis ehitada. Et need on paar sellist väga olulist teemat hetkel. Aitäh selle ülevaate eest Norra misjonär Magne Mölster ja peagi siis Saku tooma koguduse õpetaja, praegune abiõpetaja ja palju jõudu selles kiriku ehitamise jätkuvas töös. Suur tänu ja õnnistusi kuulajatele. Kirikuelu saates läheme edasi eri uskondade tutvustamisega ja täna on meil vaatluse all. Peaks ütlema, et maailma kõige suurem kristlik usuvool katoliiklus ja Tartu stuudios on Priit Rohtmets, kirikuloolane, tervist. Tere. Kuidas siis on need pooled kristlastest maailmas olla katoliiklased ja, ja üleüldse loomulikult on ta siis kristluse selline kõige tugevam. Suunud katoliiklus tõepoolest on, on oma rohkem kui 1,3 miljardi liikmega kõige suurem kristlik kirik maailmas. Kirikul on, kui veel natuke statistikat mainida, siis ligi pool miljonit vaimuliku ja kogudusi rohkem kui 200000, et üle maailma katoliku kirik on, on kõigepealt muidugi ajalooliselt olnud see nii-öelda kristliku kiriku kukese, et rooma selle keskusena Rooma, kui kahe apostli Peetruse ja Pauluse nii-öelda mälestus või surmapaik on alati olnud ja ka pealinna nagu alati olnud teistest eelistatud. Ja kui ka Rooma riik langes Lääne-Rooma riik, siis siis kirik säilitas oma positsiooni ja laienes siis keskajal juba ka põhja poole. Põhja-Euroopas jõuab ta siis ka aastatuhande vahetuse järel siia Eesti alale. Ja sellele siis juba 15.-st 16.-st sajandist maadeavastuse käigus ja ka nii-öelda pärast luterlikku reformatsiooni katoliiklus, siis pöörab oma pilgu ka nii-öelda kogu ülejäänud maailmale. Ja kogu ülejäänud maailmale pilgu pööramine ongi katoliiklasest teinud sellise suure maailma kiriku, mis tõepoolest on, on nii Aafrikas kui ka siis Ameerika mandril väga suuresti esindatud. Kui nüüd rääkida Eestist, siis Eestis on katoliku kogudusi 18 ja liikmeid, et umbes 6500. Nii et Eestis on tegemist umbes samas suuruses kirikuga usulise organisatsiooniga kui evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liit. Ehk et ta siis on, on, on suuruselt. Kolmas kolmas, neljas nii-öelda usuline organisatsioon, vaimulike on siin Eestis praegu 2019. aasta seisuga 14 ametit ja mis on veel Eestiga kontekstis oluline mainida on see, et katoliku kirik, siinne apostel administratiivmis on siis see nii-öelda vorm, see juriidiline vorm, millena siis Eesti katoliku kirik tegutseb on ainus, siin tegutseb organisatsioon, mis, mis tegutseb välislepingu alusel. Et kui kogu ülejäänud usulised organisatsioonid tegutsevad kahetuhande teisest aastast pärit kirikute ja koguduste seaduse alusel ja on ka on ka üksikkogudusi, mis tegutsevad lihtsalt mittetulundusühingutele siis siis katoliku kirik on on välislepingu alusel tegutsev organisatsioon. Nimelt siis 1999. aastal sõlmiti siis Eesti vabariigi ja Püha tooli vahel kokkuleppe, millega siis katoliku kiriku tegevus Eestis on reguleeritud. Nii et mõnes mõttes on see nii kirik kui ka riik. Et me räägime siin ju ka Vatikanis tõepoolest sellest samast välislepingust. Et me saame katoliiklaste puhul nimetada ka seda riiklikku struktuuri siin kõrval. Jah, tõepoolest, katoliku kiriku puhul on tegemist siis ka püha tooliga kui, siis, kui, siis Vatikani nii-öelda linnriigiga mille eesotsas on siis samamoodi Rooma paavst, paavst Franciscus, kes on siis ametis 2013.-st aastast. Ja selle tõttu on ka Eesti vabariigil püha tooliga diplomaatilised suhted ja väga head diplomaatilised suhted. Mis tähendab seda, Vatikani-il on siis ka Eesti riigi sama diplomaatiline esindaja, keda nimetatakse nountiuse. Kas see on untsus, on küll balti riikide peale ühine tai resideeruv Eestis aga, aga, aga nii-öelda heade suhete märgiks külastab ta Eestit ja, ja, ja need diplomaatilised suhted on viljakad. Mille, mille tunnuseks on ilmselt ka see et nii Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid on käinud visiidil Vatikanis. Kui ka siis kaks paavsti on siin viimase 30 aasta jooksul käinud visiidil Eestis. 1993. aastal külastas Eestit Lennart Meri kutsel katoliku kiriku paavst Johannes Paulus teine ja ja 2018. aastal mäletatavasti oli Eestis visiidil siis paavst Franciscus. Milline paavsti roll katoliiklusele? Paavsti roll katoliiklasest on nii-öelda vaimse ja administratiivse juhi roll, ta on vaimulik kiriku vaimulik isa nii-öelda kiriku pea selle sõna otseses tähenduses, sest katoliku kirik on universaalkirik selle ülese ehituslikus mõttes. Et ta on hierarhiliselt nagu püramiid, mis siis nii-öelda tipneb paavstiga, aga see paavstiamet ei ole selline mõistetud, kui selline valitseja amet, Vaidze paavstiamet on ikkagi selline nii-öelda teenimise kaudu kirikuteenimise kaudu mõistetud ja mõtestatud. Ja muidugi erinevad paavstid sisustavad seda ametit erinevalt, aga aga alates 19.-st sajandist, siis on on ka katoliku kirikut ogmaks see, et paavsti otsused nii-öelda paavsti toolilt ehk siseks katedraal, antud otsused on siis nii-öelda kiriku jaoks väärtuslikult seaduseks, nii et kui paavst kõneleb, siis ta kõneleb just oma õpetuse otsuste või, või nii-öelda ametliku vormina, siis ta kõneleb kogu kiriku nimel. Nii et paavst on on roomakatoliku kiriku kese. Kui päevast midagi intervjuus ütleb ja meie praegune paavst ütleb väga palju asju intervjuudes, siis see ei ole sama kaaluga. See ei ole päris sama kaaluga jah, ehkki paavst tõepoolest on ju ka viimasel ajal öelnud ka näiteks praegu üle maailma nii-öelda suurt poleemikat tekitavat kas või abielu või perekonnaväärtuste teemal erinevaid asju, siis siis esiteks on on ka siinsed siinset katoliku kiriku hierarhia eesotsas siis siinse piiskopi Philippe Jordaniga öelnud, et tegelikult paavst ei öelnud midagi kiriku seisukohtade vastast. Ja teiseks tõepoolest, et kirik ikkagi mitte ainult siis ei, ei tegutse oma paavsti otsustega ega sõnavõttude alusel, vaid kirikul on ka terve rida institutsioone, mis siis õpetus küsimuste arutamisega tegelevad. Aga kui nüüd natukene rääkida veel ajaloost, siis me saame ju tegelikult katoliku kiriku ajaloost rääkida Eesti alal kui sellisest kahest suurest ajaloost või kahest suurest perioodist. Et kõigepealt on ju meil tegemist siis sellise esimese perioodiga eesti risti usustamisega, kui, kui Eesti oli umbkaudu 300 aastat katoliiklik maa kui ka katoliku vaimulikud, et teadaolevalt siiski jutlustasid Eesti keeles. Muidugi siin on eriline tähtsusest vaimulikel ordudel, eriti kerjusmunga ordudel kes seda rahvakeelset jutustamist just seal reformatsioonieelsetel sajanditel veel tõsisemalt võtsid. Ja teadaolevalt on ka sellest ajast esimesed tähtsamad palvet 10 käsku usutunnistus seitse surmapattu ja muud sellised nii-öelda kesksed lühemad tekstid, eesti keeles ikkagi kasutusel. Nad on toona muidugi kasutusel käsikirja tänasest ET trükiseid vähemalt trükistest meil meil küll teateid teateid ei ole. Ja teine periood algab siis reformatsioonijärgsel ajal, eeskätt siis vene tsaaririigi ajal. Kui, siis 18. sajandil. Katoliiklus jõuab uuesti Eestimaale sellest ajast, et Eesti riigieelsest ajast on siis kogudused Tallinnas 1799.-st aastast Narvas 1835.-st aastast ja, ja Tartus kus siis 1849.-st aastast hakatakse siis teenistusi pidama, reeglina on see siis seotud Poola-Leedu rahvusest inimestega. 19. sajandi lõpul lisandub neile kolmele kogudusele ka Valga. Aga mis on siis tolleks hetkeks saanud oluliseks raudteekeskuseks ja toonud siia siis samamoodi Poola ja Leedu inimesi. Nii et Eesti riigi sündi on siin alal umbes sama palju inimesi kui katoliiklasi praegu umbes seal kuskil 6000 inimese kandis, aga eestlasi on nende seas väga üksikuid. Nüüd Eesti riigi ega see katoliiklaste arv langeb. Esimene eestlasest preester Leon Raitis pühitsetakse ametisse 1926. aastal aga üldiselt jäävad 1900 kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel siin töötama ikkagi mõnest teisest rahvusest preestrid. Ja ehkki on räägitud sellest, et 1900 kolmekümnendatel aastatel kui eesti katoliiklasi asub juhtima Eduard Profittlich, kelle õndsaks kuulutamisega praegu katoliku kirik tegeleb, et sellel ajal siis on on see katoliiklus hakanud levima ka eestlastes, ka siis levimine on ikkagi väga vaevaline esialgu, et tõepoolest kirik hakkab sellega tegelema ja sellele tähelepanu pöörama, hakatakse välja andma eestikeelset kirjandust, ka perioodikat. Tegelik murrang, millal katoliiklus jõuab eestlaste sekka, on ikka alles 1900 seitsmekümnendad kaheksakümnendad aastad ja katoliiklased. Hetkeseis, et siin nüüd näeme küll, et eestlased on hakanud selle kirikuga liituma. 1900 seitsmekümnendatel aastatel katoliikluse vastu huvi kasvab. Noh, ühelt poolt on see seotud muidugi sellise nõukogude ühiskonna toonase surutisega ja, ja sellise võtab sellise vastupanuvormi. Teiselt poolt on, ta on ta muidugi paeluv paeluv just noorte seas reeglina noorte seas, kes on seotud kas, kas muusikateatri või mõne kultuurivaldkonnaga, nii et sellest saab selline natukene elitaarne ja kultuurilembene seltskond, kes sinna katoliku kiriku rüppe oma oma tee leiab. Toona on, on Tallinnas preestriks lätlasest preester Michalis Krumm Ants, kes on selline legendaarne kuju Nõukogude Ajaxez katoliku kirikus siin Eestis, kes siis on selline, noh, võiks öelda, et ikooniline tegelane, kes kannab nii-öelda siis katoliku kiriku läbi selle nõukogude aja alates 1977.-st aastast on ta tõepoolest ka päris ainus katoliku preester, kes siis nii Tartu kui ka Tallinna kogudus teenib, need on ka kaks kogudust, mis jäävad siis nõukogude aja kontekstis püsima. See taust, nende noorte taust, kes katoliku kirikusse tulevad, on sageli varasemalt seotud luterlastega. Ja ka mitmed luteri pastorid, muuseas hakkavad katoliku kiriku vastu huvi tundma, see ei ole seotud üldse mitte ainult siis siinsete katoliiklaste ka, vaid ka vaid ka Leedu katoliku kirikuga hakatakse Leedut ka külastama. Nähakse seal sellist tugevat vaimset pinnast ka nõukogude ideoloogiale vastu seismisel. Ja, ja see on, on väga oluline impulss, mis tegelikult Ta on mõjutanud ka mitmeid luteri vaimulike ja 1900 üheksakümnendatel aastatel jõuab Eestisse praegune katoliiklaste juht, baski päritolu ja Prantsusmaalt, et siia tulnud Filipp Surdaan, kes siis on 2005.-st aastast katoliku kiriku piiskop. Nüüd, lisaks sellele üheksale kogudusele tegutseb siin Eestis ka seitse ordut. Ja sellele lisaks on katoliku kirik olnud võrdlemisi innukas koolide ja keskuste rajaja. Nii et see on on jälg, mis kindlasti on, on laiem ja jääb ka kirikust väljapoole näha. Rääkisime siis katoliitlastest täna aitäh, kirikuloolane Priit Rohtmets. Kirikuelu saate lõpuosa on kristliku muusika päralt. Seekord tutvume kristliku tiitšei andi handeriga ja temast räägib melomaan Hannes Hermaküla. Deja endi Hanter on eriline leid elektroonilise muusika maastikul. Kui tantsumuusika mõju esmapilgul just eriti vaimulikult, siis just nimelt seda ta Hanteri jaoks on. Ta on pühendunud kristlane, kes miksib fancyt muusikat, nagu ta ütleb. Ta on sündinud 1974. aastal Inglismaal ja hakkas muusikaga tegelema varajases teismeeas. Talle pakkus huvi helirežissööritöö ja see huvi juhtis ta 90.-te alguses koostööle briti rokkbändiga. Sueed andavandustab. 1992. aastal ühines ta Neuguation Musica Mission organisatsiooniga hakkas nende helirežissööriks ja kolis Bristolisse järgmise viie aasta jooksul. Hanter täiustas oma oskusi muusikaprodutsendina 1999. aastal kulistavalisi ja alustas tramm ja õhtutega, mille nimeks sai absoluut jommenteis miksides elektrilist transsi, house'i ja techno-muusikat. Ta mängis ka koos teiste Tiitseedega erinevates klubides. Aasta hiljem hakkas ta salvestama oma esimest albumit eksadus, mis ilmus 2002. aastal. Tema debüütalbum sai kõva tunnustuse tuntud muusikaajakirjalt Rolling Stones. Järgmiste aastate jooksul lõi Hanter hulganisti uusi lugusid, mida võis kuulda mitmetes filmides, nagu näiteks te meid võiks või lõuded ja Itaaliendschab samuti televisioonis, reklaamides ja paljudes arvutimängudes. Ta on esinenud rahvusvahelisel muusikakonverentsil Khanis, kus olid kohal paljud muusika TV tipptegijad. Jon Bill Gatesi võõrustatud suurel digipeol oma muusikat mänginud anteron tuuritanud Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis koos techno muusika suurkujudega. Oma 2006. aasta albumiga laip võitis stiitšei aasta parima albumiga kristliku muusika au hinnandav. Ta on käinud pika teekonna, aga tema visioon on endiselt alles. Et inimesed kogeksid jumala ligiolu tantsupõrandal. Üks reporter päris temalt, kuidas see siis toimub, kui sa oled tiitšeina tööl Microsoftile kuuluval jahil? Endi mõtleb, hetke ütleb. Minu jaoks tähendab see lihtsalt seda, et olen see, kes ma olen Kristuses. See tähendab olla palvetanud ja avatud meelega, kui ma plaate keerutanud. Ja ka siis, kui ei keeruta. Isegi kui ma lihtsalt viibin nendel pidudel, tähendab see olla avatud ja vaadata, kas jumal tahab mind kuidagi kasutada. Väga palju kordi on inimesed tulnud pärast minu plaadikeerutamist minu juurde öelnud, oh sa oled teistsugune kui teised tiitšeid, sa tood teistsuguse atmosfääri. Sa näid nii oma muusikaga olevat täidetud. Minu jaoks tähendab see seda, et inimesed näevad jumalat minu juures ja ma saan neile rääkida, mis seda tingib oma usust ja suhtest Jeesusega. 2016. aastal tuli mees välja Dance muusikule igati kohaselt uue äpi või meekeeles rakendusega. See kannab nime presens ehk ligiolu viitab loomulikult jumala ligiolule. Ta ise kirjutab, et see sündis soovist olla ligemal oma inspiratsioon ja loovusallikale. See omapära näpp on vahendiks inimestele, kes tahavad rohkem jumalaga aega veeta ja teda paremini tundma õppida. Koos endi, Hanteri muusikaga, saad sa selle äpi vahendusel mõtiskleda jumala sõna üle ja veeta aega palves. Äpis on kirjutatud. Me loodame ja palvetame, et present säpp aitab teil kogeda sügavalt ja võimsat jumala. Iono ning aitab teil veeta lühemaid või pikemaid aegu palves. Me saame kasutada seda tehnoloogiat, mis tihti röövib meilt kogu aja, et luua hetki, mil meie süda lööb ühte rütmi, jumala. Kuna seda rakendust saab äpipoest alla laadida ja minu mäletamist mööda vähemalt mõningaid laule ilma kontot loomata kuulata, siis otsustasin tänase palad tuhandetel imeline valida TEMA teiselt albumilt, mis ilmus 2005. aastal ja kannab nimel lais ehk elu. Andy hanteril on palju instrumentaalmuusikat, aga mõnes laulus on sõnum ka sõnadega välja toodud. Nii ka sellest palas, tõsi küll, suht lakooniliselt, aga siiski võimsalt. Seekord läheb laulu sõnumi tõlkimine mul väga lihtsalt, sest seal on vaid mõned read kirjutatud otse jumalalt. Sa oled ilus, sina oledki põhjus. Tänaseks kõik saate pani kokku toimetaja mees, sülg. Järgmine kirikuelu on eetris taas nädala pärast, kui jumal lubab ja me elame rahulikku õhtut.