Tartu Ülikooli professor Arne Merilai on meil nüüd stuudios, et tutvustada meile konverentsi kava ja rääkida Jaan Kaplinski loomingust. Tere, Arne Merilai. Pisikesele Eestile pole antud just palju säärast mõõtu mõtlejaid, kirjanik ja kultuuride mõtestajaid, nagu seda on Jaan Kaplinski ja tema 80. juubelisünnipäeva puhul saab homne päev täidetud kõnede ja ettekannetega. No milline päev on tulemas ja mida pakub see konverents? Tõsi, jah, kui täna on Placido Domingo on 80 sünnipäev, siis homme on Jaan Kaplinskile. Et homme tuleb kahtlemata põnev ja väljakutsuv päev. Selles mõttes, et selline konverents toimub meie jaoks uues vormis, toimub veebipõhiselt ja seda on huvitav teha, et mis moodi see välja kukub. Ja vastavalt siis praegusele ulmelisele ajale ulmeline stsenaarium, ulmeline vorm. Et võrgupõhine konverents, kus konverentsil osalejad ise samas ruumis ei vii, pigi ja ka publik viibib eemal. Aga natukene raadioformaadis üritus, et vahepeal laseme muusikat ja siis jälle kõneleme. Et noh, selles mõttes ju huvitav, et kuidas selline asi välja kukub ja terve päev siis on meil pühendatud Jaan Kaplinskile. Kuidas see ettevalmistus siis on sujunud? Ettevalmistus on sujunud üsna sujuvalt, me teeme seda kolme asutuse ühistöös. Lähtekoht on Tartu ülikool, aga küsisime Jaanilt, et kus ta tahaks seda heiti pidada, kas ülikoolis kirjandusmuuseumis või Kirjanike liidus. Ja siis jaanisoovunit võiks olla kirjandusmuuseumis, kus ta on ennast alati väga koduselt tundnud. Ja kirjandusmuuseum pakub välja sellise vormi, et nad siis avalikke üritusi tänu sellele kriisi ajal juba ammu ei korralda. Et see saab olla ainult veebipõhine üritus, aga Jaan Tiia tulevad ise hommikul kohale ja vähemalt esimese ploki siis on ka mugavalt eraldi ruumis, muuseumis ei pärast lähevad koju, jälgivad siis seda üle võrgu. Aga ettevalmistus on sujunud kenasti ja muuseum teeb tõsist tööd ja õhtuse osa eest vastutab veel Kirjanike Liidu Tartu osakond ja Berk Vaher muuseumist. Kristo Ojasaar ja Marin Laak ja teised tublid inimesed. Kui rääkida nüüd konverentsi kavast, siis keda saab konverentsil kuulda ja ka teil on ju ettekanne, mis teemal rääkida, teie professor Merilai? Oi, mina võib-olla räägime keerulisel ja mitte väga laia publikut huvitaval teemal. Teoreetiline asetus, poeetika küsimused, lasku nagu sisestruktuuri tasemele ja püüan siis luule sügavamaid seaduspärasid esile tuua. Jaan Kaplinski väga esinduslikud ja väga seletus jõulisel näitel. Aga võin ka siis teisi ettekandeid tutvustada, et alguses on muidugi niisugune traditsiooniline tervituste blokk ja see on väga väärikas. Kultuuriminister, tervitab Tartu linnaisad ja, ja linna emad Kirjanike liit ja kirjandusmuuseumi esindajad. Ja mõnes mõttes on tervituseks ka kogu see muusika kujundes, mille teeb Märt-Matis Lill, kes on Jaan Kaplinski poeg. No muidugi ei ammenda kaugeltki Jaan Kaplinski loomingut, aga praegu on tõesti nagu koondunud mingid küsimused, mis siis kolleege, uurijaid, kirjandusteadlase teisi paistab praegu kõige rohkem huvitavat. Kõigepealt siis näiteks Kaplinski kui loodusmõtleja tuleb kõne alla, see on järjest järjest tähtsamaks muutunud ja sellega tegeldakse ka välismaal, kui Kaplinski mõteldakse, räägitakse ja sellest on kolm ettekannet või esimene plokk, kõigepealt Toomast Salumets, kes on Kaplinski graafia, Ann Foost, Florising autor, mis eesti keeles ilmus pealkirjal kujuneda sunnita räägib temast, see on inglisekeelne ettekanne ja me ei tõlgi seda, kuna tegemist on ka teaduskonverentsiga, eks ole. Ja seal niisugust tõlkimise vajadust ei ole siis ajaloolane kultuurimõtestaja professor Marek TAMM räägib samuti Kaplinskile öko mõtlejast ja inglise filoloog enereid soovik. Samuti nendel on ka siis selline rahvusvaheline mõõde, Kaplinski kui rahvusvaheline mees ja rahvusvahelise teemaga jätkab ka pärast neid doktorant Sirel Heinloo mis räägib Kaplinski vastuvõtust Rootsis. Kuigi nad võiksid seal Rootsis viimaks ka Nobeli kirjanduspreemia Eestisse suunata Haapsalut siis siis oleks vastuvõtt täielik Kaplinski kui elu loolisus Kaplinski seoses mäluteemadega sellest räägivad kaasprofessorid Tiina Ann Kirss ja Leena Corvet Käosaar ja Eesti poliitika matriarh. Ütleme niimoodi, professor Marju Lauristin räägib kaasne mälu teemadel, meenutusi noorest Kaplinski kuni siis võib-olla 40 kirjani välja. Ja õhtul mälu teemaga liitub ka Sirje Kiin Ameerikast Kaplinski kaasvõitleja ja tal on siis ka nagu noh, tema jaoks olulised punktid, kuidas ta on Kaplinski kohtunud ja temaga koos tegutsenud, tema räägib siis õhtul veel neist ja, ja k lemmit. Tartu volikogu esimees, eks ole, meenutab isikliku õhtupoolses osas, kasutades isa romaani pealkirja isale kes siis tema puhul on juba vanaisa. Nii ja siis Kaplinski keele huvi on kõigile teada, eks ole, ei mõtteid kaja sõnadest nagu sukad, sokid arendavad edasi hiina keeleteadlane, singi, kao ja temaga koos eesti keele, ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu ning minu kolleeg Mart Velsker räägib Kaplinskile kui Lõuna-Eesti rannikust lõunaeesti keeles. Ja meil on varuks ka Kaplinski ja vene keele teema, aga see siis tuleb, kogumiku konverentsil sellest ettekannet praegu ei ole. Ja siis muidugi see poeetikakesksus, kus Joosep, Susi doktorant ja muidu tuntud raadiomees ka räägib Kaplinski likest joontest praeguses kirjanduses, praeguses luules Hasso Krulli alustades Dakari Orioni ja Tõnis Iluni välja. Ja ma ise siis räägin sellel keerulisel teoreetilisel süvapoeetika teemal muinsuste struktoristlikul teemal, mis tegelikult üldse keeruline ei ole. Aga selle püüab siis seletada luule toimimist ja kuidas kirjandus toimib. Ja millised seal sisemised seadused, seaduspärad. Ja õhtul, siis nagu öeldud, siis lähme kiirandustesse majja. Suuresti muidugi jälle virtuaalselt. Berk Vaheri juurde. Seal on siis ka Sirje Kiin ja Lembit ja Tartu luuleteatri ja üliõpilaste kirjandusringi ellips luulekava, mis on videosse võetud. Ja pealkirjaks on Kaplinski tagasiminek parafraasiga, eks ole, hinge tagasitulekule ja helmemänni metasekvoia tagasitulekule. Idee on muidugi pealkirjast läbi näha, et siis liigutakse ajas, ajas tagasi raekojas lähematest tekstidest siiski alguseni tagasi. Siis erinevaid Kaplinski luuletusi loetakse. Aga kui me nüüd räägimegi tema luulest ikka ja tema loomingust, siis mis teie meelest eristab Kaplinski teistest eesti kirjanikest ehk enim See on huvitav küsimus, ma ei olegi selle peale niimoodi mõtelnud, aga esimese asjana, mis meile pähe tuleb, on kuidagi selline. Esiteks ta muidugi väga viljakas, kõik luuletajad, meil ei ole nii viljakad Runnel aviljatud. Et ta on hästi palju loonud, ta on pidevalt loomevõimeline, aga selline ikkagi selline rahulikus kirkus selgesõnalisus ja ammendavus teemades. See on niisugune Kaplinskile omane tunnusjoon. Tal on ikkagi mõte, on läbinägev, mõte on üldistusjõuline, puhastab ta, puhastab siis oma teemad välja ja käsitleb neid siis ka väga mitmekülgselt emotsionaalselt, semantilises mõttes. Ja on kuidagi selgesõnaline, eks ole. Hästi niisugune puhas, puhas emakeel. Teil endale on kindlasti Kaplinski sulest luuletus või proosa, mis ehk enim kõnetab ja mida kindlasti ka soovitate lugeda ka meie raadiokuulajad. Oh, mina olen mõnes mõttes rikutud maitsega nii palju tegelenud selle asjaga, et mul tekivad erilised huvid ja erilised seosed. Ja võib-olla selle tavalise liturgilise suhtumisega kaasa ei lähe, mis on nagu tavateadvuses meedias kinnistunud Kaplinski kohta, seetõttu ma ei oska, ei oska soovitada ka öelda, aga mul mul tõesti mõni huvitav tekst mis on nagu püsima jäänud mõõdetesse nendele näidetele, ma räägin ka oma ettekandes, aga näiteks täiesti eriline asi, mida Kaplinski pole nagu tähele pannud, on. Tal on kaks väga huvitavat proosa, luulelähedast, teksti, mis on ka väga koomilised ja, ja väga kavalad. Ja, ja see on minu meelest nagu üllatav joon tema puhul, et Kaplinski kui kui kaval niisugune villast diskav autor, mida me võib-olla tema puhul ei oota, ma võin need isegi ette lugeda. Ühest ühest luuletusest on pärit isegi konverentsi pealkiri. Et luuletused on elanud maakeral juba eo Tseenist saadik millega ta siis tegelikult mängib, nagu teeb asenduse, teeb substitutsiooni, kus sõna ütleme, elevandid on asendatud sõnadega luuletused. Ja ta masseerib siis teatud niiskust, leksikoni entsüklopeedia stiili, kus elevanditasemele siis luuletused ja miskid, mis nendega kõik juhtub. Seda ma siis ette ei loeks, kuna see tuleb konverentsil jutuks ja seal slaidide peal tsiteeritud aga siis teine paralleeltekst selle juures on esimese reaga pealkirjastatud niisugune. Väliselt meenutavad ideaalid, veidi küülikut. Selle ma võiks isegi nalja mõttes võib-olla ette lugeda, palun need on kogus tükk elatud elu, mis ilmus 1991. aastal Eesti kostovi seltsi muus. Siis olid sellised huvitavad ajad, kostab selts Kauksi Ülle ja teiste noorte etnoturistide kirjastus. Ma pärast siis seletan veel, mis selle luuletuse juures oluline on, eks ole, kui tohib, aga ma loenditel teksti ette, see on selline proosaline. Väliselt meenutavad ideaalid, veidi küülikut, sabata ümisejat või väga suurt viiks jänest. Koon on lühike, lõhestunud ülamokaga, kõrvad väikesed, mõnel liigil peaaegu üleni kõrvade sees peidus. Jalad lühikesed, kuid tugevad. Nelja varbalistel ees esemetel on ammendunud küünised, mis meenutavad kapi. Tagajäsemed on kolme varbalised paljastel taldadel leiduvad padjandid. Tallavõlvi keskosa saab aga jäseme substraadile toetamisel erilise lihaste abil kergitada. Nii tekib vaakum. Jalg jääb nagu iminapp kalju või puutüve külge kõvasti kinni. Selline kohastumus võimaldab ideaalidele kiiresti osavasti joosta Certikaalsetel kaljuseintel ja puutüvedel niipea ülespidi kui kalas pidi sigivad kogu aasta vältel. Tiinus kestab seitse kuni seitse ja pool kuud. Vastsündinud hästi arenenud, nägijad karvadega kaetud. Nad saavad kiiresti iseseisvaks. Noored ideaalid on sümpaatsed ja kergesti taldutatavad, täiskasvanud seevastu tigedad ja agressiivsed. Noh, selline asi siin on nii palju siis kuiva intellektuaalset huumorit sees, et mul oli raske lugeda mitmes kohas, tahtsin naerma putsutada. Ja trikk on nagu selles, et selliseid imetajaid me küll ei tunne, kes nagu sisalikud mingid Kekkot mööda seinu üles-alla jooksevad. Ja selliseid imetajad tõenäoliselt ei ole olemas, millest me võiksime järeldada, et luuletust tahab meile öelda, ideaale ei ole olemas. Aga ma ikka püüdleme nende poole, imetleme neid. Täpselt nii on. Kaplinski looming on inimestele alati palju huvi pakkunud ja tema loomingut palju uuritud, et nagu me olemegi rääkinud ja ja nagu see kavagi juba konverentsi kava näitab, kui palju tahke on Jaan Kaplinski tema maailmavaadete näol tema loomingu toetamisel ka piiblile religioonile kui huvitavad oma luule, et mis on sinna peidetud kõik, mis seisus on praegu Kaplinski uurimus. Mul oli vahepeal seda konverentsi tehes isegi tunne, et oi, et see võiks alles alata seal, see on alles algamas, et siin alles tõsiseks tõsiseks uurimiseks võib minna. Et praegu on nagu olnud pigem materjali, materjali kogumise aeg ja materjali koondumisaeg ja ta on tõesti universaalne, et väga rikkalike teemadega looming ja siin on kogu elu kogu maailm ja kogu see vaimne teadmine, mis inimkonnal on kogunenud Kaplinski loomingus nii või naa esindatud ja ka mõned põhiteemad jah, joonistuvad välja. Ja võib tõesti öelda, et kunagi tal oli niisugune isakuju kahtlemata Uku Masing, kelles ta siis tasapisi siis puudus nagu, nagu ikka mina olen ka ringi käinud Tartus rääkinud Tõnu Luige sõnade ja lausetega, ma tean küll, mis, mis see võis tähendada, kui noor tark mees käib ringi, aga räägib Uku Masingu sõnadega. Ja pärast hakanud oma sõnadega rääkima. Aga siis selline selline jälg või on küll jäänud see kõik, millega Uku Masing tegeles, kõik need teemad, kõik looduse, religiooni, budismi teemad ja luuleküsimused ja ulmeküsimus, et, et kõik need asjad, mis olid Masingule tähtsad, olid Kaplinskile tähtsad ja nii edasi jäänud tähtsaks, et niisugune formaat teatud mõttes niisugune eeskuju formaat on Uku Masingu poolt. Aga see on juba pärast Jaan Kaplinski enda poolt sisustatud ja ja loomulikult on tal seda formaatiga avardanud, rikastanud ja sealt edasi läinud, aga niisugune lähtepunkt on võib-olla Uku Masingu juures küll olemas. Need suhted olid sügavad, sügavad, tõsised ja ka mõnes mõttes vastuolulised ja keerulised ja ei olnud päris ilma konfliktita ahtlemata. Uurimist on veel palju, absoluutselt, see võiks alles nagu alata ja siis need struktuuri asjad, mille peale ma ise alles suhteliselt hiljuti tulin. Kuna Kaplinski ka tegelejaid oli mõnes mõttes palju, siis ma ise otsestungi veel ei tundnud sellega tegeleda. Et ma olen ise alles nüüd hakanud hakanud lähenema. Ja ma näen, kui, kui põhjatu ja huvitav ja rikkalik see asi võiks olla. No tegemist on meil ju jätkuvalt aktiivsel loojaga, et kuigi 80 aastane siiski me ju ei tea, võib-olla on sealt veel midagi tulemas ja loodame, et on ja kuidas te iseloomustaksite tema loomingut praegu? Ta otsib kogu aeg, ta pöörab külge, tüdineb triviaalsus dest otsib uusi vaatepunkte uusi seisukohti ja näiteks ta eksole on lähenenud võru keelele. Jaan, luuletaja luuletab vene keeles, inglise keeles luuletanud ja ta on pidevalt selline otsinguline. Ja leiab uut, et see on ühe looja tunnus, kes ei jää ühe ainult üha juurde pidama vaid liigub kogu aeg edasi, eks ole, magaja kah kogu aeg keerab külge ja ei ole rahulikult ainult selja peal kõhu peal või küll. Ja, ja nii on ka loojatega, et pidevalt sa otsid uut ja, ja mõtled ja näed uusi regulatsioone, uusi asju ja siis ka sõnastad neid. Aga plinski uurijate puude tagasi tulles ma pean ütlema, et see on erakordne selles mõttes, et meil eesti keeles ei olegi kirjutatud, eks ole, monograafiat Kaplinskist, aga siis tuleb Eesti päritolu kirjandusteadlane Vancouveris, Briti Columbia ülikoolist, Toomas Salumets võtab kätte ja kirjutab selle ise ära. Kablinskist rahvusvahelise mehe ja pärast meie siis seda tõlgime näemet. Et küll on huvitav monograafia. No just et et teha rahvusvaheline mees temast, et kas ja kuidas ongi Kaplinski looming mõjutanud meid aga ka maailma ja milline saab olema Kaplinski pärand nii meile kui maailmale? Teie arvates? Paistab, et maailma on ta just kõige rohkem mõjutanud, et selles ökomõtlemise suunas. Et selline ökoloogiline looduslik lähenemine järjest järjest rohkem oluliseks muutunud Põhjamaade Skandinaaviamaades, Põhja-Ameerikas ja nii edasi ja Kaplinski on juba suhteliselt maast madalast olnud, eks ole sellise mõtteviisi looduse säilitamise looduskeskuse looduslikkuse esindaja. Ja sellisena on ta ka võimud väljaspoole. Lõpetuseks küsin veele Sirel, Heinloo Tartu Ülikoolis teeb siis ettekande teemal, kuidas Kaplinski sai Rootsis hingeökoloog. Ta esitab seal oma ettekandes Sis küsimuse, kas luuletaja Kaplinski olemust saab üldse edasi anda ja tema luule omapära kokku võtta. Kuidas vastaksite sellele teie? See on õige küsimus sirelil, et tõesti on raske kokku võtta, et see on nagu elu ise nagu vaimised, seal on kõike. Seal on kõik mingisuguseid temaatilised keskmed võib-olla joonistuvad rohkem välja, aga, aga sellega ei ammenda. Kaplinski saab sellest nagu väga adekvaatselt õigesti aru. Et jääbki mõnes mõttes lahtiseks, joomamatuks ja alati alati avatuks. Ta kirjutab ka homses Eesti Päevalehes seal vist koos Viivi Luige kõrval Kaplinski vähemalt ka siis homses lehes. Jaan Kaplinski 80 konverents homme emmestiims keskkonnas kella 11-st kuni kella seitsmeni õhtul. Suur-suur aitäh professor Arne Merilai teile selle vestluse eest ja edu ja kordaminekut siis homsel konverentsil. Aitäh teile, jah, saab huvitav olema, et kuidas Microsofti vastu aga opositsioonis olnud Jaan Kaplinski tähistamine toimub, Microsoft Viimsi keskkool? Loodame, et kõik õnnestub, jah, ja kui ei õnnestu, siis see käib ka asja juurde, et see huvitav on kogu aeg.