Meie töömehe käed, mis hoidnud killut, kirkatu või adrakurge, väljendavad täna oma ülimat vaimustust. Me oleme võitjad. Me oleme kui Prometheus oma rahvale valguse toonud. Me oleme ohvreid kartmata, võidelnud ja läbi aastakümnete hoidnud ja kandnud vabaduse. Püha tulid. Me oleme rahvaste perre astunud, kus kõik ühe ja üks kõigi eest seistes ehitatakse uut ühiskonda. Kümned miljonid sõbrakäed on varmad meid aitama meie pingutusi uue elu nimel. Viies veebruar 1941 päikesepaisteline talvepäev selle aasta alguse üks kirkamaid kuid mitte ainult looduse sära ja valgus on need, mis loovad selle päeva meeleolu. Tänasel päeval on eriline tähendus, mida meenutatakse aastakümnete järel. Estonia kontserdisaali kroonlühtrid säravad kuid üle piduliku valguse kumavad punakangad, töölisklassi võitlus, värv, kandmaks, võitlus, üleskutseid ülevad, helilained voogavad üle saali, pannes kaasa helisema inimeste hingekeeled. Saavad kokku vanad töömehed raputavad kaua teineteise kätt. Millal nad viimati kohtusid, oli see kunagi ammu põrandaalusel parteikoosolekul kuskil istuti külg külje vastas, aga ometi ei teatud, kes on kes. Või oli see sünges vanglakambris, kuhu kodanliku klassi kohtutahe neide aastateks kokku viis. Täna nad ei vaata ettevaatlikult ringi, enne kui teineteisele kätt annavad. Täna seisavad nad mitmesaja võitluskaaslase hulgas, kui oma saatuse peremehed ammukse oli. Loeme päevi tagasi suve südames, juulikuu 21. ja 22. päeval. Seega mitte kahtesada päevagi pole sellest möödas, kui rahva tahtel oma volitused saanud riigivolikogu otsustas. Väljendades Eesti Töötava, Rahvavaba ja üksmeelset tahet. Riigivolikogu kuulutab välja nõukogude võimu kehtivad kogu Eestimaa-alal. Eesti kuulutatakse sotsialistlikuks nõukogude vabariigiks. Siitpeale kõik lõim Eestis sotsialistlikus Nõukogude vabariigis kuulub nii linna- kui maa töötavale rahvale Nõukogude näol. Kui kaua oli seda hetke oodatud, nüüd oli ta kätte jõudnud. Kuid see samm jäänuks poolikuks. Rahva soovi täitmine mittetäielikuks, kui poleks astutud veel üks ajalooline samm. Ainult suurel Nõukogude Liidu koosseisus ja nõukogude vabariiki vennaliku peremeheliku liikmena saab Eesti rahvas võimaluse tõstava majanduselu arendada rahvakultuuri, killustada rahvuslik õiguslikkus, rahu, leiba ja tõelist vabadust töötavale rahvale. Lähtudes Eesti rahva üksimeta. Riigivolikogu. Paluda Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu ülemnõukogu võtame vastu Eesti nõukogude vabariik. Nõukogude Liidu koosseisu. Pidulikud on seinad punakangasse kastunud. Pidulikud on südamed ja julged need sammud, mis uude maailma astunud. Hellalt vaatan kõikide kuumi käsi tulvil Mistukslemist Jammu rusikasse lämmatanud leina. Rõõm on mul päevast, ei väsi kuuldeiste tormlevat paatost. Eestimaa Kommunistliku partei neljas kongress. Seda ei märgita tuleviku jaoks ajalooraamatusse tavalise järjekordse kongress, sina. Esimest korda tulid Eestimaa Kommunistliku parteiorganisatsioonide esindajad oma kongressile kui valitseva parteikongressile. Eelmine kolmas kongress oli toimunud sügaval põranda all veidi rohkem kui 18 aastat tagasi. Aplausitorm vaikib, saal jääb hiirvaikseks. Kõnetooli astub Johannes Lauristin ainukesena saalis. Viibijatest olid olnud ka partei kolmanda kongressi delegaat. Hetk vaikust. Delegaadid on jäänud ootele. Kõneleja ei kiirusta. Ta laseb pilgul saalis ringi käia. Jah, see on ülev ja Ulunematu hetke. Talle Johannes Lauristinil on langenud osaks suur au avada võitjate kongress. Täielik õigus on ju seda kongressi nõnda nimetada. Küllap mõtleb klassi lahingutes karastunud võitleja praegu sellest, mis tema ja ta võitluskaaslaste elus viimastel aastakümnetel oli juhtunud. Põrandaaluse tööaastad, pikad vanglaaastad ja ta alustabki oma avakõnet meenutusega sellest, kuidas toimus partei eelmine kongress. 1922. aasta sügisel hiilisid delegaadid vargsi metsas asuva majakese juurde. Kongressil tuli kinni pidada rangest kontsentratsioonist, seepärast oli delegaatide enamus näokatetest illegaalsete kongresside delegaatide arv oli olnud suhteliselt väike, paarikümne inimese ümber. Seda suurem rõõm on nüüd neljandal kongressil näha sadu inimesi. Täpsemalt kongressile valiti 283 otsustava hääleõigusega ja 144 nõuandva hääleõigusega delegaati, kes esindavad rohkem kui kahte tuhandet partei liiget ja liikmekandidaati. See on soliidne täievoliline eestimaa kommunistide esindus. Enne kongressi tehti kohtadel ära suur töö. Aruande valimiskoosolekul Hotel 145. partei algorganisatsioonis 27. kandidaadi grupis ja 28. partei ja komsomoligrupis arutati hoolikalt läbi seniajani tehtud töö ja määrati kindlaks edasised ülesanded töötajate ennustamisel, sotsialismi ehitamise ülesannete täitmisele. Rohkesti entusiasmi oli maakondade ja linnade partei konverentsidel. Nendes oli vältimatult pidulikkust, ent oleks väär neid pidada üksnes kõlavate kõnede kokku tulekuteks. Bolševistliku asjalikkusega pandi rõhud õigesse paika. Murelikke sõnu öeldi ideelis poliitilise kasvatustöö puudujääkide kohta. Ägeneva klassivõitluse tingimusi annavad need eriti tunda ja tunda annavad ka puuduse töös kaadriga. Avades kongressi tähendab kõike seda lühidalt ka Johannes Lauristin. Tavatult pikka perioodi haarav keskkomitee aruanne aastaid 1922 kuni 1941. Esimene etapp sellest peaaegu 18 aastat oli illegaalse võitluse etapp ja teine etapp kõigest seitse kuud. Sotsialismi ülesehitamist. Jah, kuigi aruanne ja otsuski meenutavat kõiki seljataha jäänud aastaid on ometi tähelepanu keskendunud tänasele olukorrale ja ülesannetele meenutab Kongressil osalenu sel ajal veel ajalehe kommunist peatoimetaja asetäitja. Varsti aga Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu esimehe asetäitja Eduard Päll. Nõukogude vabariigi kehtestamisest polnud veel mööda aastatki aga juba võis iga inimene tunda sotsialistliku ühiskonna põhimõtete rakendamise tagajärgi. Alates 40. aasta viimasest kvartalist arenes vabariigi tööstus juba kindla plaani alusel. Vaatamata raskustele, mis oli seotud tööstusettevõtetel natsionaliseerimisega. Tööpuudus see kodanliku korra alaline häda oli üldjoontes likvideeritud. Nõukogude valitsuse poolt kehtima pandud majandusplaan teostati peaaegu kõigil aladel buumila riidealal 137,8 protsenti, lõnga ketrusalal 116,3 protsenti villase riidealal 114,1, nahkjalatsite alal 138 tuletiku tootmisala 124 protsenti ja nõnda edasi. Kongressil vastu võetud plaani kohaselt pidi vabariigi tööstus 41. aastal andma tööstustoodangud 26. 27. aasta hindades 397 miljoni rubla ulatuses on 30 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Nõukogude võimu esimese aasta vältel tehti suurt tööd vabariigi tööstuse uuesti ülesehitamise ja edasiarendamise alal. Nagu teada, kuulus kodanlikul ajal 150-st suuremast ettevõttest välismaa kapitalistide 77 seega üle poole. Lasti käiku kõik seni tegevuseta seisnud tuletikuvabrikud, köievabrik, lubjakipsi ja teised tööstused viidi läbitööstuse, reorganiseerimine liideti rida kunstsiidi valmistamiseks. Pisi käitisi suuremate kombinaatidega. Samuti ühendati mitu suka rikutaaži käitist. Üheks suuremaks edusammud tööstusalal saavutati suurel määral sotsialistliku töövõistluse ja lööke tulemusena. 1941. aastal ületas tööliste arv 70 protsendi võrra eelmise aasta taseme ja ulatus juba 102000 inimeseni. Kaubanduse alal läks 468 hulgi- ja jaemüügikaubandusettevõttest riigi kätte. Võiks siinkohal nimetada, et kodanlikul ajal oli 60,8 protsenti suurkaubandusest ja 40,1 protsenti väike kaubanduses välismaalaste käes. Kaubandusettevõtete natsionaliseerimist tagajärjel muutus hulgikaubandus varsti peaaegu riiklikuks. 1941. aasta veebruariks moodustas riiklik ja ühistegeline jaekaubandus umbes 65 70 protsenti kogu jaekaubandusest. Kuid Eesti küla kui tugevalt haaravad murrangulained maainimeste elu meenutab kongressil osalenud Aleksander Aben. Mul oli määratult 40. aastal EKP Keskkomitee põllumajandusosakonna juhatajaks ja maata või vähese maaga talupojamaaga varustatud peakomitee. Esimehe asetäitjaks tuli mulle 40 sügisel ja ka 40. 41. aastavahetusel tegeleda põllumajanduslike küsimustega. Sotsialistliku ümberkorraldamise probleemidega. Mul tuli aktiivselt osa võtta. Eriti majanduskriisi aastal. Pätsi Eenpalu fašistlik valitsus keelas juba 34. aastal Eestimaatööliste ja töötavate talupoegade poliitilises isetegevuse ja majandusliku võitluse enda elutingimuste parandamiseks. Kõigi madu rahambidingude üleriikliku raadioühingu osakonda. Tegevus pandi 34. aasta kevadel seisma ja 35. aasta kevadel nende tegevust kirati täielikult. Seega 35. aasta kevadest alates. Poliisi külas. Maa töörahvaühingute lingvist kõigile raskustele vaatamata maareform viidi küllaltki edukalt edukalt läbi. Ning loodiga ligi 250 hobulaenutus buti jootmikute välja. 1000 traktoristi. 1000 92. aastal hakkasid tegutsema k üheksa kolhoosi ja mitmed ühise vaarimis ühingud ning kaluriühistut. Jätkame kongressi jutu Eduard Pälli vahendusel. Ka kultuurialal olid toimunud pöördelised saavutused. Töötava rahva lastele kindlustati tasuta õppimine alg ja keskkoolides, veidi hiljem ka kõrgemates õppeasutustes. Koostati uued õppekavad. Usuõpetus kõrvaldati koolist. Kutsehariduse alal loodi rida uusi koole, iga reorganiseeriti olemasolevaid. Rahvaraamatukogude täiendamiseks määrati suuri toetusi. Lodi, riiklikud kirjastused, mille tulemusel raamatu und viidi kätte saadavale tasemele. 1941. aasta eelarves oli kunsti arendamiseks määratud kaheksa miljonit rubla. Enamik kirjanikke, heliloojaid, näitlejaid ja teiste alade kunstimeistrid asus aktiivsele nõukogude kunsti loomise teele. Sellel esimesel legaalsel kongressil oleks nagu tormine Jõgi äkki pääsenud valla teda takistama tammist niivõrd aktiivne erutavalt optimistlikulisele. Foorumi kulg. Inimesed olid loomas nagu vööt Ralf Parve tol ajal ütles oma töölisi Eestit mille kontuurid näisid kõigile selgetena ja käegakatsutavad tena. Kongress määras kindlaks vabariigi tööstuse arenemise perspektiivid 41.-ks aastaks. Põlevkivi ja turbatootmise suurendamine ehitusmaterjalide masinaehituse saaduste tekstiili, toiduainete ja tarbekaupade tootmise suurendamine, kusjuures seda kõike tuli teostada olemasolevate võimsuste maksimaalselt kasutamise teel. Eriti sisukad olid rahvakomissaride nõukogu esimehe, Lauristini ametiühingute kesknõukogu esimehe Arbo, niisamuti ka rahvakomissaride Veimeri allika Jaapanisse sõnavõtud. Kongressi tervitas kirjanik ja teiste kunstimeistrite nimel Friedebert Tuglas. Ja kulgevad sõnavõtud noore vabariigi ees on hulganisti probleeme. Sõlmprobleemiks on igal alal kaader. Kaadripuudus annab tunda kõikjal riigiaparaadis, tööstuses, kaubanduses, kõrgkoolides, ajakirjanduses ja paljudel teistel aladel. Kodanliku diktatuuri tingimustes ei olnud ju võimalik proletariaadi riigi kaadrit ette valmistada. Seda võib teha üksnes pärast kodanliku võimu kukutamist sotsialistliku ülesehitustöö käigus. Kaadri kasvatamine eeldab järjepidevat tööd inimestega. Parteil on tublid abilised ametiühingute ja komsomoli näol kuid miski ei muutu üleöö. Näiteks nõukogude võim kehtestas tasuta arstiabi, kuid seda ellu viia on ääretult raske. Annab tunda arstide puudus. Nõukogude võim likvideeris tööpuuduse, kuid toodangu kvaliteedi tõstmine ei ole lihtne ülesanne. Kuigi töötajate arv on suurenenud, on endiselt suur puudus kvalifitseeritud töölistest ja tehnikutest. Kui siin otsustavalt midagi ei muutu, hakkavad puudused järjest teravamalt tunda andma. Niisugused on delegaatide põhimured. Delegaadid Hendrik Allik ja Arnold Veimer rõhutavad õigesti, et esimeseks põhiliseks partei tööliiniks peab edaspidi olema algorganisatsioonide õpetamine koha peal, konkreetselt lahendama majandus- ja poliitilise elu küsimusi. Noored algorganisatsioonid seda sageli veel ei oska. Keskkomitee direktiivides on küll õiged suunad antud, kuid väikesearvulised parteiorganisatsioonid ei suuda nende ellurakendamist organiseerida ega kontrollida. Samuti ei oska nad iseseisvalt lahendada üleskerkivaid küsimusi. Sellest kõigest aga sõltub parteiorganisatsioonide autoriteet partei side rahvaga. Arhiivilindi vahendusel. Meenutus revolutsiooni võitlejalt Joosep saadilt. No mis puutub minu isikliku sõna võtusse, siis puudutas muidugi ideoloogilisi küsimusi ja ajalehe tööajalehele oli kõige tähtsam see, et meil tuleks palju lugejate kirju. Et me nende põhjal saaksime kirjutada. Neid neid oli kergem saada. Sellepärast mina samuti oma sõnavõtus kutsusin kongressi delegaate üles, et nad organiseerisid ajalehele sõnumite saatmist saadaksid ka ise jällegi endalt sõnumeid, kogulike ajakirjanikke ei, ei olnud. Palju, neid tuli kasvatada 100 Lenin, kui ta oli riigijuht, võttis elavalt osa ajalehtede tüües, tegi ise kaastijad ja oli üks aktiivsem kaastööline ja ma nimetasin seda ka oma kongressi sõnavatused. Ta tõi need, võtke eeskuju niisugustelt suurtelt tegelastelt, nagu oli Lenini ja tehke ajalehed ikkagi tihedamini kaastujad neljanda kongressiga oli, eriti jäi meelde, et seal pärast põrandaalust tegevust, kui nüüd legaalne tegevus algas, said väga paljud seltsimehed puu, kes kaua aega ei olnud kokku puutunud ja siis tekkis seal kongressi vaheaegadel niisugused regionaalsed vestlemised ja mälestuste vahetamised, mis olid väga elavad põrandaalused grupid said, kui nüüd rääkida hoopis juurtest asjadest, ülesehitustööst ja see oli väga põnev. Valitakse Keskkomitee koosseis, 33 liiget ja seitse liikmekandidaati. Aplausiga kinnitavad delegaadid tuntud karastatud revolutsionääride valimise. Georg Aabelsi Hendrik Allik, Herman arbol, Arnold Veimer, Paul Keerdo, Boris Kumm, Aleksander Mui, Voldemar Sassi, Johannes Lauristin, Aleksander Reesev Juljana Delman. See on revolutsioonivõitluse võitjate nimekiri. Nüüd lasub nendel noore vabariigi elu juhtimine ja korraldamine. Kaheksandal oktoobril 1940 oli Eestimaa kommunistlik partei võetud üleliidulise kommunistliku bolševike parteikoosseisu ees, seisab 18. Üleliiduline parteikonverents. Sellele suurfoorumile valitakse ka Eestil kommunistide esindus. Esinedes üleliidulises raadios. Konverentsi avapäeval, 15. veebruaril 1941 gripsutab Johannes Lauristin alla selle sündmuse tähtsust. Jah, Eestimaa kommunistid ei sõida Moskvasse tühjade kätega. Juba on, mille üle heameelt tunda, kuid see on alles oma riigi loova ümberkujundamise algus. Ees terendab avar silmapiir, mille poole viivad uued rajajooned. Me oleme täis entusiasmi, uus tõmbab meid kaasa vastupandamatu jõuga. Me veel ei tea, et loova tööaeg on sedapuhku üürikeseks maailma kohal kõmisev kõu. See ei kuuluta sooja ergutavat vihma. See on sõjakõu. Aga meie tahe, meie usk tulevikku ei näe mingeid tõkkeid. Me ehitame ja loome. Aegi hinded kõike täpse mõõdupuuga. Aeg on andnud hinnangu ka Eestimaa Kommunistliku partei neljandale kongressile. See oli pikkade võitlus aastakümnete võidukas finiš. Ka ees oodanud rasked heitlused ei kahandanud selle tähtsust. Sõda hävitas palju, kuid ta ei hävitanud seda elavat tahet, millele nurgakivi pandi. 1940. aasta revolutsiooni sündmustes ja eesti kommunistide esimesel legaalsel kongressi.