Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade. Tere, tere lugupeetud kuldrandi kuulajad on alanud meie ühine 91. saade ja nagu ikka kõigepealt lähedalt kaugemasse minevikku möödunud sajandi kolmekümnendaisse. Ütle mulle, mis Lilliga toimub. See küsimus vaatas vastu Saksamaa heliplaadi kaupluste suurtelt reklaamidelt, sellepärast et samanimeline laul oli just välja tulnud ja rahvale pakuti uut plaat müüa. Aga Lilliga polnud midagi juhtunud. Lihtsalt lilli armus Dixilandi tantsu, mis Euroopas 1900 kolmekümnendail aastail kõvasti moodi läks. Errhard, pauke, orkester ja sarniir, bluus, mad it luusk, ter lilli, selline lugu ja aasta on 1937. Täna 1920 sõjaministri käskkirjaga võeti meel kasutusele sõnad sõjavägisõjaväelane ja sõdur. Eesti sõjaväemitteametlik nimetus aastast 1918 kuni 1920 märtsikuu oli Eesti rahvavägi. Aga kuna sõnade rahvavägi ja rahvaväelane kasutamine segadust sünnitas, võeti sõjaministri muide, nagu tähele panete, tol ajal oli meil veel mitte kaitseminister, vaid sõjaminister. Siis võeti sõjaministri päevakäsuga 27.-st märtsist 1920 number 48 kasutusele sõnad sõjavägisõjaväelane ja sõdur. Poliitilised eeldused Eesti rahvusväeloomiseks avas muide 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Venemaal toimunud veebruarirevolutsioon ja tänule. Sellele kiirele asjaajamisele said Eesti liidrid 1900 seitsmeteistkümnenda aasta aprillis loa Eesti päritoluga sõjaväelaste koondamiseks kodumaale Eestisse. Me tähistame oma saates täna seda kalendrikuupäeva ja tähistame näitajat päevi Ants Eskola lauluga sõduri truudus aastast 1937. Orkestrit juhatab Priit veebel ja inglise firma His Masters Voice. Heliplaat on siis aastast 1937, Ants Eskola ja sõduritruudus. Sall võib tulla. Kui Eestis kuulati 1937. aastal ja kahe-kolmekümne kaheksandal ja neil aastatel muusika ikka veel plaatidelt ja raadiosaadete kaudu siis Saksamaal oli juba kaks aastat töötanud maailma esimene regulaarselt saadetega televisioonistuudio. 1935. aasta märtsikuu neljandal nädalal avati Berliinis senise raadiokeskuse juurde ka televisioonikeskus. Ja neist esimestest saadetest säilitas Natsi-Saksamaa propagandaministeerium hulga filmimaterjali, mis hiljem troofeena liitlasvägede kätte sattusid. Seepärast on meil see pilt nendest esimestest telesaadetes täielikult olemas. Aga pilti me veel praegu raadios nii väga laialt ei levita, väga laialt ei näidata. Pärast piirdume täna maailma esimese regulaarse telesaate heliribaga nagu kohe kuulete, on programm hästi natsimeelne. Kiidetakse muidugi tehnilisi saavutusi, mis olid tõesti väga kõrged, kiidetakse tele, mammad, tervitatakse füürerit nendes kõnedes, mida me praegu siin kuuleme, kuid on ka muusikat ja sport. D. Ja muide, esimene diktor oli lokk, kes peaga blond naisterahvas, selline hästi särava näoga ja sellise lahke ilmega oli ta siis eetris. Mul on see pilt praegu siin ekraani peal ja kuulame siis, kuidas ta selle esimese maailma esimese laiale publikule mõeldud televisiooni saate sisse juhatas. On märtsikuu neljas nädal aastal 1935 ja eetrisse läheb maailma esimene regulaarne, laiadele massidele mõeldud televisiooni saade. Kui nüüd kalendrit veel vaadata, siis veendume, et viis aastat varem enne Saksa televisioonijaama avamist 1930. aastal oli tähtis sündmus Türgis, kus riigi suurim Konstantin opoli, 16 miljoni elanikuga linn sai ametnikud nimeks istambulla. 1953. aastal meenutas seda sündmust lauluansambel for lääs. Seda tegin Jimmy Kennedy kirjutatud looga Istanbul not Konstantinoopol. Heliplaadi trükkis ära USA plaadifirma Kalambia ja türklasi. Selles laulus lohutati ja meenutati, et ka New York oli kunagi nihu. Ja nüüd on tulemas meie saate ainukene rubriik, kuhu saab kirjutada, kus saab soovi avaldada ja siis oma lemmiklaulusid ka kuulata, kui me nad üles leiame. Ühesõnaga, tulemas on kuld, Randevu kirja kaist. Ja nüüd vaatame kirju, esimene kiri, ma tsiteerin. Mul on väga kahju, et sain teie raadiosaatest teada alles hiljuti, sest ma pole vikerraadio kuulaja, seda enam ootan nüüd seda saadet väga. Ma soovisin kuulata midagi. Maie Tõnso esid tuses. Soovin teile jõudu edaspidiseks. Maie Tallinnast. Aitäh kirja eest, proua Maie Tallinnast ja nüüd tuleb teine. Maie Maiedõnso esitab meile Gennadi Taanieli minu meelest väga ilusa laulu ka vähe mängitud laulu Teie ees. Ma tahaksin laulda just. Sõnad on kirjutanud kirjanik Teet Kallas. Orkestrit juhatab Peeter Saul ja selle laulu helirežiim on kujundanud Asta Kuivjõgi helisalvestis rahvusringhäälingu arhiivist ja seal aastast 1971 teie ees. Ma tahaksin laulda just Maie Tõnso. Vainik viisena ning näos võib viha. Kuid ei, mul pole tea, mis geeneva. Kas pole palju soovida. Lina. Ma tahaks lao Taius. Ei, see kes laulaks, siis veel minu mures. Nii. Koore on ühised. Eliise kõigis meis On 17, Vairika hoopis. Ning näos võib vihas ühte kui teist poole Teeaa, mis kena, tassi tored valminud. Lina. Laval andmata publikut proovida, kas sinna nuhtlus võllu? Härra Andor kirjutab, tar, kust see oli oma 40 aastat tagasi 70.-te keskel, kui Jõgeval pidevalt kuulasime moni Tyleri laulu mley, nii oli siis veel väike, ükski raadiojaam Eestis ei mängi enam seda lugu. Mu lootus on jäänud nüüd vaid teie saate peale. Aitäh kirja eest, härra Andor Tartus. Tartust, kes nooruspõlves elas Jõgeval, mängime teie lemmiklaulu hea meelega aia tulemas, ongi siis moni Tyler Jamley nii. Ja see on siis pärit aastast 1977, mida noored suure hooga siis ka Jõgevamaal kuulasid. Meie saatele helistas härra Rein Reimets Tartumaalt. Ja see telefonikõne oli üks tõeline ime. Paljude saadete lõpus oleme kutsunud kuulajaid üles üles leidma ja saatma oma koduses fonoteegis meile kas kadunud või unustatud laule, et äkki mõni laul, mida, mida, nagu käepärast meil ei ole. On äkki teil kodudes või pööningul säilinud ja nende minu poolt nimetatud laulude seas olid ka, mida ma korduvalt nii-öelda siis eetris ka ära tõin, olid Kalmer Tennosaare kaks lugu, Suku, Suku ja Café orientaale. Need laulud aastaid olnud teadmata kadunud Üheski arhiivis neid vähemalt meie teada minu teada neid säilinud pole, kuigi ma olen need arhiividega enam-vähem läbi otsinud. Ja need laulud kadusid juba Tennosaar eluajal, mille üle lauljal muidugi väga kahju oli. Me kuulame Tennossart ennast praegu nüüd Eesti raadiosaates muusiku esinemas, kus isa ja poeg Valter Ojakääru lauljad intervjueerisid ja seal tuligi välja, et osa Tennosaar laule on kadunud. Saade oli eetris 2004. aasta septembrikuus. Muusikum Eesti Raadio 2004. Ma küsin Kalmer sinu käest seda ega kui palju sinu laulan nüüd säilinud, aga palju on ka neid, mis on lihtsalt õhku kadunud. Ja palju on paljud muidugi jah, kaduma läinud siin seoses selle raadiomaja põlenguga, noh aastakümneid tagasi juba. Nii ja muidugi kaduma on läinud kaas ikka Doriani repertuaarist, tähendab sedasama Bella belladonna ja hoone Kelturdi veel, mis ma Laans ansambliga, see oli ka salvestatud, see on läinud kaduma ja seal neid esimesi esimesi laule ikka Laansugamiseid tehtud, üks oli Café orje, Taal näiteks, seda ma mäletan ja, aga seda ei ole vist enam ei ole ja ma mäletan, sellele tegi laht Verlisse paroodia. Riskedaaris Türgi maa on Café orientaal, sellest meile Eestimaa-alal laulab Almerda endas okkabkorpolent, et ham kuulab kikkis kõrvul saal, oh kui hea türgi maa on orientaal. See oli üks niisugune vahva lauljas, hukkus hukku ja, ja oi, neid laule läks palju kaduma. Nagu ma juba ütlesin, juhtus nüüd märtsikuus 2021 ime, kui mulle helistas helirežissöör Rein Reimets Tartumaalt ja teatas, et temal on need kadunud laulud olemas. Ma ei uskunud oma kõrvu algul, aga me saime Tartus kokku ja härra Rein andis nende laulude salvestiste koopiad minule. No selle kingituse eest on küll tänulikult, nii meie saate kuulajad kui kogu eesti rahvas, ma arvan, kaks Kalmer Tennosaare ammu kadunud laulu on meil nüüd jälle olemas. Café orientaal ja sukus Suku. Olekus riiulat laata, eiti kord sõnarke siia ja sinna ta rändab. Tüüdata kõikidel ai. Ai, ai, ai. Helga laat on praegu vaes loojumas taevasse algab. Kustub äikesekihi lauldigi uinuvad alla kokku kõigi armunud viid. Kuuldavaid kaugelt kitarri lõkkega lõõmavad read. Ainult ette targemaks peab. No nagu me praegu oma kõrvaga kuulsime, on ammu kadunud laul härra reinu fonoteegis hästi säilinud ja hea helikvaliteediga mees aastaid mitmetele ansamblitele heli teinud ise ja tunneb oma kunsti hästi. Ja meie kuulame nüüd Intervjuud helirežissöör Rein Rei metsaga ja selle intervjuu lõpus kõlab teine kadunud, kuid härra Reinu poolt leitud laul Café orientaale, nüüd aga Rein Reimets. Ega meiesugused mehed tunnustust ei saa, võib-olla maailma ja asi, aga kusagil on Tallinnast pärit, siis sind keegi ei tunnista, kes niimoodi ütles jõgioja ahah, ja see on ka niimoodi Tallinnasse ei ole, siis sa teed, mis tahad, siine, kas tunnistate, keegi tähendab Tartumaal ei tunnistada, või Lõuna-Eestis üldse jah, siin väljaspool kus Tallinnast ei tule, siis ei ole mitte keegi. Ma ei tea, kas praegu on ka nii või? Mulle tundub, et ei ole veel, see asi on muutunud ja võib-olla võib-olla. Aga härra Rein, olge nii kena ja rääkige mulle mõne sõnaga, nüüd on siin kolm plaati, oli kokku või? Ei. Kaks pluss kaks on mille peale on lood seal ja nimedega, mis, mis muusika praegu te mulle siin andsite, siin Tartu linnas. Siin on nüüd need kadunud Tennosaare lood, meest otsisid? Need on seal, seal on kolm lugu, üks on see, mis minu teada, nad ei ole üldse küsinudki, see kohvi orientaal on siis Suku Suku ja siis on sattunud vile nime. Singap, mille sihiks on Singapur Stahli raadios üldse ei mängitud minu teada. Aga öelge, palun, vaat siin Kalmer Tennosaare laulud olid ja siis oli see ansambel seal veel. Ei, sa mõtled nii, et lendas Saarelood või? No ma ütlen, need, mis te mulle siia paika need on, ma ei mäleta, kõik saadud on niimoodi, Sid, teie olete nüüd eluaegne helimees, helirežissöör sai alustatud Palamusel, jah, seal tekkisid ansamblid, hakkasid tulema ka siis maakultuurimajas ei saanud keegi, ei antud mitte mingisugust tehnikat, siis tuli kõik ise kombineerida. See oli siis Jõgevamaale Jõgevamaal Palamuse kultuurimajas oli seal kuskil 70.-te alguses ju kolm-neli aastat hiljem siis kutsuti Sansambel Jõgevale mängima, kuna maakul Jõgeval ei olnud üldse pillimehi professionaalseid, ütleme niimoodi poistelt ja kiibasaist professionaalses lubati meil igasugu tehnikat juurde, pultki lubati kõike, lubati, ei midagi ja siis ma hakkasin yhe ehitama, tegime kaks suurt kasti, võimeldud jäi lahjaks, natuke, siis tegin võimendi. 50 vatine võimendi, selle tegin 100 Vaidiseks. Lamptehnik, aga no see oli väga hea kvaliteediga, praegu oleme tagasi läinud. Juurde. Kes vähegi pillimees on, see juba ostab lampvõimus, ei osta teist võimu. Ja edasi, mis ansambel see oli sellel immigale ansambel valmis? Aga praegu siis lihtsalt naudib niimoodi mälestusi või mälestusi ja noh, pensionärid, varem remontisin pillimeeste asja, nüüd on aasta otsa, ei ole mitte midagi toimunud, mäng ei ole katki, ka ei lähe midagi. Pillimehe tehnika seisab, aga nüüd tuleb oodata, kui nad mängima hakkavad, siis seisnud tehnika on ka niimoodi, et see tükib kohe lagunema hakata. Hoiutingimused ei ole ideaalsed, niiskuse käes hoitakse kuskil garaazis ja keldris ja siis lüüakse tamp taha, siis ikka 11 juhtub. Mis küdaarist Türgima on? Ta väike kohvik ja lokaal on abee orieda. Seal nii tihti jutt käib, mis põhjusel ta oli lausa kaunitare täis, on ori. Üks neist köidab pilke, tall, oigab. Orjada millist võlu variat üldoigab? Purpur kuulet loori all randmed, õrnad. Ümber Saara käis. Ta näeb Kodootaal õrnu komplimente täis on KP orjelda. Kõik see lõpeb õige pea aknast õue. Saroviisortiikson, seal oigab ta. Kui lei meelest minnes Talgate orjelda ja kelle lemmikpaigas? Keerleb teisE neiu ees pärit neljas. Diilsin partiist. Meie saatenädalal 22. märtsil 1963, seega siis minu arvestuse järgi 58 aastat tagasi ilmus Inglismaal plaadi stuudios Ämmyy Rõud ansamblile viidus esimene plaadialbum pealkirjaga pliis pliis mee. Ja nagu fännid teavad, sellel plaadil oli enamik laule Paul McCartney John Lennoni enda poolt loodud, kaasa arvatud ka lugu. Ai soo, her Stanley. Ma nägin teda seal tantsusaalis seismas. Ta oli vaid seitsmeteistkümne aastane ja me tantsisime koos terve öö. Me tantsisime kahekesi koos ansambel Miidus, nende esimene plaadialbum aasta on 1963. Ma nägin teda seal tantsusaalis seismas. Aga Saksamaa, milline lugu võis samal ajal ansamblit, viitlus esiplaadi ilmumise ajal seal moes olla, et seda teada saada, tuleb minna ja uurida ajalugu ja nimelt Luksemburgi raadio saksakeelse teenistuse muusikaedetabeleid. Norra lauljatar, mänke, müür ja Saksa kuulsus. Meil tegid populaarse laulud luua 1960. aastal õitsele tuua. Kumbki tegi hiilgava karjääriga eraldi soololauljatena kuid näiteks lugu giidi kirik, suudlemin, kismi jättis nad meelde tänaseni ja üle kesk ja jõudnud publikule poed soe tunne südamesse, kui meenuvad kuldsed 60.-te aastate lustakad, koolilaste tantsupeod, Kidi Kyligismi suur laager aastast 1964 ja kevadel Luksemburgi raadioedetabelis kohal number 11. Hetkeks ka veel seitsmekümnendais aastais on üks laul, mille sõnade tõlkimine on saates ülilihtne, sellepärast, et laulu on teksti vaid üks rida. Öösel ütleb ta mulle ikka, et ta mind armastab. Amada Miia amoremmio, Ansambel Elbassadoor ja Amada Miia amoremjo ja aasta on 1977. Kuulus laul, Naapoli ööd, eestikeelsed sõnad tegi Sergio slipp, kes mani eestikeelsele versioonile ka oma pealkirja, kesk õitsvaid lilli. Me tervitame selle lauluga tänast sünnipäeva last ja selleks on üks eesti rahva lemmikuist morist lehtla. Ja jälle juhtub nii, et nagu tihti meie saateis, et laulja sünnipäeva tähistame tema enda lauluga. Kas ma ikka ka kas. FB. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle. Minu telefoni number on 52 76 ja seitse kaheksa kaks meili kaadress. Heimar Lenk, et Gmail punkt com ja tavalise nii-öelda paberkirja võib saata aadressil Tallinn, Kreutzwaldi tänav 14. Eesti rahvusringhääling. Ootame ikka teie muusika soov või soovitusi meie saatele, kui on haruldasi heliülesvõtteid magnetofonilindile rottidel, andke palun meile teada, nagu tänases saates kuulsime, see töö kannab vilja ja täna võisime mängida Eesti rahvale kahte ammu nii-öelda kaotatud Kalmer Tennosaare laulu. Me saame tulevikus neid laule ehk juurde ja saame ka teiste lauljate mõne kadunud loo taastada ja rahvale kinkida. Ma mängisin hea meelega neid vanu plaate Lasnal krabisevat lasse, lint on veninud, aga ikkagi ikkagi Me leiaksime vana kultuuriväärtuse üles. Ja muidugi võib ka mulle mälestusi saata, kui mõne lauluga midagi erilist meenub. Nii et peame omavahel sidet, helistage julgesti. Ja lõpulugu nagu ikka meie saates instrumentaalne belgia straatovani orkester ning sakslaste kuulus madruselaul niie kitarre undas meier, meri ja kitarr. Lugupeetud kuulajad, kõike head neile kõigile.