Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tüüpiline sisepõlemismootoriga sõiduk tangib umbes korra nädalas. Tanklas kulub paagi täitmisele ligikaudu viis minutit, seega ühe pumba kohta maksimaalselt tosin autot tunnis. Tahkemiste suurem koormus satub ööpäevas teatud kellaaegadele, kui autot kasutatakse. Kui tööle minnes on kiire, siis tehakse seda sagedamini just koju sõites öeldut arvestades veidi järeldada. Näiteks tüüpiline kuuepumbaga tankla teenindab nädalas umbes tuhandet regulaarselt klienti plussis mõnisada juhuslikumad Kundet. Edasi saaks hinnata juba, kui palju vajab linn, kütusetanklaid ja seejärel kogu riik arvutustesse lisanduvat küll mõned muutujad seoses liiklustiheduse ja linnade lähedusega aga põhiline loogika jääb samaks. Taoliseid arvutusi on loomulikult tehtud äratavalt palju täpsemalt, sest väikese marginaaliga kütuseäris on sentide lugemine oluline. Pole siis ime, kui sõidukitest kogutava rahavoo kõikumist püütakse puhverda täiendava kioskipidamisega. USA-s on näiteks 82 protsendi tanklate juures väike kaubamajja ning söögikoht. Seal on viimase loenduse järgi 161768 tanklat ehk tankla umbes paari 1000 elaniku kohta. Uueks küsimuseks on, kui palju vaja? Kas linn ja riik laadimispunkte elektriautodele? Ülesande struktuur on teistsugune, kuna akusid saab ka kodus laadida. Uuemate autode puhul õnnestub veerandtunnise laadimisega sõita ühest linnast teise. Laadimispunktis. Kulub aga aega ikkagi vähemalt kolm korda rohkem võrreldes summutit omava autoga. Elektrivarustus on aga hajus võrreldes tanklas maa alla paigutatud Systerniga, mida peab regulaarselt täitma spetsiaalse veoki abil ja vedelkütuse ohtlikkusest. Tulenevalt kehtivat Antlejatele karmid tuleohutusreeglid. Elektriga laadimispunkte Śaksa kalu lihtsamalt ja paigutada tihedamalt juhindudes teistsugusest strateegiast. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi territooriumil 224538 elektrisõiduki laadimispunkti USA elanikkonnast kolmandiku võrra suurema rahvaarvuga majandusliidus. Jääb mulje, et elektrisõidukitel on juba täna umbes veerandi võrra rohkem laadimispunkte. Aga tegemist on eksitava arusaamaga, kuna võrreldakse erinevaid asju ehk keskmiselt kuuepumbaga tanklaid üksikute elektripistikupesadega. Järelikult on veerand miljoni laadimispunkti näit kolmandiku võrra suurema elanikkonnaga territooriumi jaoks selgelt ebapiisav. Eriti arvestades, et alanud dekaadi esimese viie aasta jooksul peaks Euroopas toodetavate elektrisõidukite arv Kuuekordistuma. Uue põlvkonna sõidukite lisandumine on oluline autotööstuse säilimisele ja ka keskkonnakaitse-eesmärkidele. Euroopa teedele peaks seega igal aastal lisandub umbes neli miljonit uut akutoitel autot. Samal ajal on majandusliidul eesmärk vähendada liikluse põhjustatud kasvuhoonegaaside hulka võrreldes 90.-te aastatega 90 protsenti käesoleva sajandi keskpunktiks. Transpordis sünnib umbes neljandik kasvuhoonegaasidest. Majandusliidu audiitorid avaldasid teisipäeval elektrisõidukite taristu arengut käsitleva kriitilise raporti. Kriitika oli suhteliselt konstruktiivne ja pigem kutsub üles vältima tulevikku ohustavaid negatiivseid arenguid. Laiale avalikkusele, eriti aga autoostumõtetega elanikele, on hea teada, et aastaks 2025 peaks majandusliidus olema rajatud miljon laadimispunkti. Asjaolu, mida audiitorite raport toob esile hoiatavas võtmes, kuna tänase seisuga ollakse kavast maas kontrolöridele, tegi muret olemasolevate laadimispunktide ebaühtlane paigutus ja terviklikkust. Teiegi puudus täna, aga ka lähiajal peab olema elektrisõidukiga ettevaatlik, kui planeerida pikemat reisi teistesse liikmesriikidesse. Laadimispunktidele. Vähesuse ja asukoha raskendatud leidmise kõrval on probleemiks erinevad maksesüsteemid. Audiitorid tunnustasid küll ühtsete Realistlikku standardit, kuid samas kritiseerisid puuduseid strateegias puudub kava. Kuhu ja kui palju taolised pistikuid paigutatakse ning vaja oleks luua siis ühtlustatud maksesüsteem, et iga liikmesriigi kodanik saaks sõidu elektrilist vaevatult tasuda ja raha jõuaks kohaliku energiaettevõtja kätte. Audiitorid keskendusid oodatavalt rahale palju rohkem. Seda. Majanduslikku hooba nende väitel ei kasutata, aga sihipäraselt. Puuduvad ühtsed eesmärgid ja isegi minimaalsed nõuded, mille alusel siis? Rahakasutust saaks juhtida kardetavalt kannatab seetõttu mitme põlvkonna üks suurimaid tehnoloogilisi muutuse protsesse. Euroopa Liidu komisjon tunnustas audiitorite tööd, kuid kriitika osas osutas liikmesriikidele, kes on oma taristu valitsejad, mis toob need tagasi sissejuhatava küsimuse juurde. Ehk kui palju oleks Eestisse vaja elektrisõidukite laadimispunkte? Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.