Meeldiv, laupäeva keskpaik Tuhalas, kata külas Nuhja talus. Siin avati mälestustahvelmehele, kelle töö ja elulugu on meile väga lähedane. Seal ees on Wiedemanni võimule kirjandusteadlane Rudolf Põldmäe. Te olete hästi kursis selle mehe elulooga, kuidas ta kõige paremini iseloomustada temani ja väga mitmekülgsete huvidega ja suure energiaga mees, keda võib pidada üheks vanemaks eestisportlaseks, kes juba möödunud sajandi lõpul hakkas tegelema raskejõustikuga. Ja hiljem Peterburis elades oli ta seal tuntud spordiorganisaator, kes asutas mitu spordiseltsi ja tema lähemad tuttavad olid kõik tolleaegsed Eesti raskejõustiku. Ta oli ise ka maadleja ja võttis võistlustest osa, on palju medaleid saanud. Georg Lurichi, Haabersti ja kõik olid need tema lähedased võitluskaaslased. Peale selle on tal suur tähtsus rahvaluule kogujana. Tema alustas juba 1891. aastal Jakob Hurdale kaastööd tegema, kui ta siinsamas Tuhalas nuia talus elas noormehena oma isakodus oli ajutiselt ilma tööta ja siis kasutas seda võimalust liikuda ümbruskonnas ja hakkas rahvaluulet üles kirjutama. Väga rohkesti on ta kirja pannud kõiki kohalikke muistendeid ja rahvalaule ja jutte, vanasõnu, kõike muud. Ja need kogud on suure väärtusega, tegi seda väga hästi väga täpselt korralikult. Ja need püsivad need materjalid praegu Tartus kirjandusmuuseumis. Tolajal ta kogus juba umbes 800 lehekülge ja trafo luulet. Vahepeal ta, kui ta Peterburis oli, siis neid võimalusi palju ei olnud ja ta tegeles rohkem spordiga. Kui ta Eestisse tagasi tuli. Siis hakkas ta jälle uuesti rahvaluulega tegelema. Ühtekokku on tal umbes 2000 ja üle selle lehekülge rahvaluulet kirja pandud ja son p, mitte õitsema kõige parem ja usaldusväärsem materjal tänapäevani. Nüüd möödub Tõnu võimula sünnist 110 aastat ja sel puhul laulavad praegu siin taluõuel ansambli leegahjus liikmed ja niisugune kontsert vabas õhus, kus on üsna palju rahvast kogunenud, on väga südamelähedane, hästi kodune ja sunnib uuesti meenutama meile tänapäevastele inimestele seda, et rahvaluule kogumine on väga väärtuslik ja tänulik just tulevastele põlvedele. Ja kahtlemata neid Tõnu võimula kogusidki sirvides ja vaadates siis on mingisugune eriline ookeanisugune. Innustus tuleb peale, et vaata, mis vanamees on teinud ja missuguse toreda silla on ta ehitanud mineviku ja oleviku vahel. Et asjad pakuvad kõik väga suurt huvi ka tänapäevale ja tema on seda nii mitmekülgselt teinud, see on suurepärane ümbruskonna elu jäädvustus tänase mälestustahvli avamisega algavat Tõnu võimule. Tähistamise üritused. Jah, meil jätkub see üritus veel natukene maad edasi. On karstiuurimise jaam ja seal on välja pandud näitus Tõnu võimula sporditegevusest. Väga toredaid fotosid on säilinud omalajal Peterburi seltsidest ja nõumeestest teistest sportlastest. Kahtlemata, tema on üks suurepärane eeskuju, teda peakski põhjalikumalt tutvustama üldse kultuuritöö alal, kus nii ise tegevuslikult inimesed töötavad. Selle eest ei anta tasu, see on tavaliselt inimese endani seesmise kutsumuse küsimus, temal oli seda lõpmatult, tema ei saanud paigal olla, lihtsalt ta pidi tegutsema. Ta enne ei jätnud, kui sai jälle rahvaluule reisi ära teha. Praegu aga siin tuhale, mail, kata külas. Nuhja talu õuel esineb rahvamuusikaansambel leegayus ja kontsert Igor Tõnuristi juhatusel. Jätkub.