Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva teise majja. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Erle loonurme. Viimase ööpäevaga lisandus 174 positiivset koroonatesti. Surin kaks inimest. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar nimetas erakonna volikogul valitsuse eelarveplaane hariduse rahastamisel alatuks. Laste huvihariduse arvelt raha äravõtmine selle jaoks, et veidikene parendada, siis nii müstilist riigieelarve tasakaalu on väga küüniline, väga lühinägelik. Toomas Sildam ütleb oma nädalakommentaaris, et Eesti ei peaks Kremli ebasõbralike riikide nimekirja sattumist isiklikult võtma. Sest see, mida praegu näeme, on Kremli heidutuspoliitika kogu demokraatliku lääne suunas, et ärge torkigi Venemaad, rahunege maha, hakake läbi rääkima. Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuv Purtse kalasadam sai aasta kalandusteo rahvahääletusel võidu. Nagu tänane päev on näidanud, et inimesed proovid isegi jõhvist kohale, et, et see on ju tegelikult lihtsalt selline mõnus vana traditsiooni taastamine. Selle homme sajab vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss viis, homme päeval aga kuni pluss kaheksa kraadi. Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuses heakskiidu saanud riigieelarvestrateegia, milles võimalik õpetajate palgatõus seatakse sõltuvusse laste huvihariduse toetamise kärpest, on alatu nii ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar erakonna volikogul. Protesteerisime nende valikute vastu, mis on riigieelarvestrateegia käigus tehtud laste huvihariduse arvelt, et raha äravõtmine selle jaoks, et veidikene parendada, siis nii müstilist riigieelarve tasakaalu on väga küüniline, väga lühinägelik, samamoodi nagu sisuliselt tegelikult kõikide meie eesliini töötajate, meie prioriteetsed, palgarühmade palkade külmutamine, tegelikult isegi võiks olla õppimine, sest need vähesed protsendid, mis lubatakse tõsta, need tulevad veel suurema valdkonna muude tegevuste kärpimise arvelt. Meie roll opositsioonis saab olema oluliselt kriitilisem, kui ta siiamaani olnud on. Ja me kindlasti kutsume üles ka ühiskonna erinevaid gruppe, kes tunnevad, et see on ebaõiglane, selle vastu häälekalt protesteerima. Alustades sellest, et need, kellel on lubatud palgatõusu, mis nüüd tulemata jääb, võiksid päästjate ametiühingute eeskujul kaaluda erinevaid protestiaktsioone loomulikult kooskõlas nende piirangutega, mida tervis meile seada. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3114 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid oli 174 ehk 5,6 protsenti testide koguarvust. Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest. Enim uusi positiivseid testi tulemusi tuli Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 101-l inimesel. 76 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas. Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi Covid 19 haigusjuhtumeid, kokku 25 haiglaravil 315 patsienti. Intensiivravil on 51 neist juhitaval hingamisel 42 patsienti. Sel nädalal oodatakse vaktsineerima üle 65 aastaseid ning Covid üheksa teiste riskirühma kuuluvaid täiskasvanud inimesi. Üleriigilises digiregistratuuris on hommikuse seisuga enam kui 3000 vabavaktsineerimise aega tervishoiukeskustesse üle Eesti. Ja valitsuse otsusel leevenevad alates homsest mitmed koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangud. Taas saavad kooli minna algklasside ning lõpuklassid ehk üheksanda ja 12. klassi õpilased. Toitlustusasutuste välialadel tohib einestada õhtul kella üheksani. Seejuures tuleb arvestada kuni 50 protsendilise täitumuse nõudega ning ühes laudkonnas tohib olla maksimaalselt 10 inimest. Uksed võivad ava taga poed, muuseumid, näitusasutused ning lubatud on jumalateenistuste korraldamine. Samuti tuleb järgida kaks pluss kaks reeglit ja kuni 25 protsendilist ruumi täitumuse piirangut. Muuseumide sulgemisajaks määrati kell seitse õhtul. Miks valis valitsus just sellise kellaaja, uuris Roberta Vaino. Inimeste piirangute leevendamiseks otsustas valitsus, et muuseumid võivad avada oma uksed kolmandast maist. Leevenduse tingimuseks seati muuseumide sulgemine hiljemalt kell seitse õhtul, mis oli määratud kella ja seletus ja miks sa ainult muuseumid, aga mitte teatrid. Enamik muuseume sulgesid oma uksed enne seitset ka koroonaeelsel ajal. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reisma sõnul määrati muuseumide sulgemise kellaaeg selleks, et kehtestada võimalikult ühtsed piirangud ja tervikuna inimeste liikumist piirata. See kellaajaline piirang on ühine muuseumidele, näitus asutustele ja jumalateenistustele kirikutes tähendab seda, et eesmärk oli võimalikult ühtsed piirangud kehtestada, sest nii on neid kõige lihtsam järgida ja kõige ja ühesõnaga kellaajaliste piirangute mõte on ka see, et tervikuna inimeste liikumist vähendada. See, kas mõni muuseum sulgeb ennast veel viis või kell kuus, see ei pane neid, eksju, kohustust nüüd, et nad peavad kella seitsmeni lahti olema, vaid osadel on tõesti ikkagi ka õhtused pikemat lahtioleku ajad varasemalt olnud. Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et muuseumid avati, sest inimesed on seal reeglina hajutatud. Selles valt suurt vahet ei ole, aga aga noh, võib-olla see inimese käitumine on õhtutundidel erinev sellest, mis ta päevasel ajal, aga muuseumites jah, sellega ma olen nõus, seal on inimesed reeglina väga hajutatult välja arvatud võib-olla tõesti mõned väga atraktiivsed näitused. Lutsar ütles, et teatris on inimesed koos palju väiksemal pinnal ning etenduse ajal ei tohi saalist lahkuda. Et seal on nagu rahvas on, on, on suhteliselt väiksema pinna peal koos, et noh, ütleme muuseumis esiteks käiakse vähem, teiseks on seal ka hajumise võimalused palju kergemad. Etenduse ajal saalist välja ju minna ei saa, sest mõtet sinna teatrisse minna. Aga muuseumis võib ju minna teise saali, kui, kui ütleme ühes saalis ma näen, et on väga palju rahvast. Toomas Sildam ütleb oma nädalakommentaaris, et Eesti ei peaks Kremli ebasõbralike riikide nimekirja sattumist isiklikult võtma. Teisipäeval andis Venemaa riiklik telekanal Rossija üks teada, et kreml paneb talle ebasõbralike riikide nimekirja USA, Poola, Tšehhi, Leedu, Läti, Eesti, Suurbritannia, Kanada, Ukraina ja Austraalia. Kolmapäeval kordas nende välisminister Sergei Lavrov, et president Putin tõesti andis korralduse selline nimekiri teha, kuid lisas, et seda alles koostatakse. Niisiis Eesti ei tea, kas ta on seal sees või sealt väljas. Kui sees, siis laieneb meile keeld võtta Moskva saatkonnas Peterburi peakonsulaadis tööle kohalikke inimesi. Neid on aga eesti esindustes niigi vaid mõned, samal ajal, kui ameeriklased või britid on värvanud sadu vene kodanike enda viisaosakondadesse ja abipersonali hulka. USA jub, andiski teada, et kui nad ei saa enam Moskvas kohalikku tööjõudu kasutada, siis kurb küll, aga maikuu keskel lõpetavad nad suure osa viisataotluste töötlemiseni. Süüdlast otsides leiavad vene inimesed end vaatamas tõtt kremliga, kes on pealtnäha irratsionaalselt välissuhtluses rapsima hakanud. Eesti ei tohiks isiklikult võtta kui peaksimegi sattuma ebasõbralike riikide nimekirja sest see, mida praegu näeme, on Kremli heidutuspoliitika kogu demokraatliku lääne suunas. Et ärge torkigi Venemaad, rahunege maha, hakake läbida. Ja see heidutuspoliitika jäisus, mille näiteks oli hiljutine vägede koondumine Ukraina piiride lähedale on omakorda ääristatud ettemääramatuse jaheda hingusega. Ettemääramatuse kõrgpilotaaž oli president Putini hoiatus kümmekond päeva tagasi tema nõndanimetatud aastakõnes, et Venemaal on oma punased jooned, mida ei tohi keegi ületada. Aga kus need punased jooned on, seda määrab Venemaa iga kord ise. Ei mingit reeglitel põhinevat maailmakorda niisugusele hirmutamisele ja ette määramata, selle saab vastu panna reeglitele toetuva korra ning Lääne ühtsuse kõlagu see kui trafaretselt tahes. Venemaa tahabki ju riikidega üks-ühele asju ajada, aga jääb jänni näiteks Euroopa Liidu ja Atlandi-ülese üksmeelsuse vastas. Venemaa rahvusvahelist tegutsemist märgistavad praegu sõjategevuse toetamine Ukrainas. Krimmi endale haaramine, sekkumised, teiste riikide valimistesse, oponentide mürgitamise, jõulised luureoperatsioonid, välismaal demokraatlike riikide kehtestatud sanktsioonid. See kõik tõukab Venemaad läänest eemale. Õigemini Venemaa kaugeneb ise. Ja kas kõik vene inimesed on sellega nõus? Ilmselt mitte. President Putini seni oluline liitlane, Vene õigeusu kiriku pea patriarh Kirill ütles ülestõusmispüha eel tehtud pöördumises üllatuslikult, et juhi ülesannete täitmisega ei tohi kaasneda isikliku uhkuse ja üleoleku tunne, siis muutub võim türanni heaks. Ilmselgelt ei mõelnud patriarh Kirill ei Eesti riigipead ega isegi Ameerika Ühendriikide presidenti. Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuv Purtse kalasadam sai aasta kalandusteo rahvahääletusel. Võiduaasta jooksul on sadamas tehtud tööd selle nimel, et inimestel oleks mugavam otse kaldalt värsket kala osta. Sadamat käis uudistamas Rene Kundla. Purtse jõe suudme idakaldal asuva Purtse kalasadama uuendamistöödega võeti aastaid hoogu, tunnistas sadamaarenduseks loodud mittetulundusühingu viis viimast kalurit. Juhatuse liider Reili soppe. Oh, jah, eks need tegemised saidki alguse 10 10 aastat tagasi, aga tegelikult ehitus läks meil väga kiiresti, algas eelmise aasta kevadel ja lõppes sügisel. Selle aja jooksul on taastatud ujuvkai tehtud teenindus ja vanast looduslikus turilbistan saanud uus modern. Aasta kalandusteo valimise rahvahääletuse edu oli Purtse kalasadama eestvedajatele märgiks sellest, et kohalikel on sadamale uue elu sissepuhumine korda läinud. Reili soppe. Nagu näha, et sa, ta on hästi oluline kogukonnale selline asi, et piirkonnas on üks sadamaid nagu tänane päev on näidanud, et inimesed proovid isegi jõhvist kohale, et et see on ju tegelikult lihtsalt selline mõnus vana traditsiooni taastamine ja et kõigil oleks Värsket räime ostma tulnud kalasõbrad olid mõistagi heakorrastatud, ostukohaga rahul. Rääkisime kalasõprade, Victoria Andrusega kuisu. Võib-olla sõber, teie olete, no ikka, kui saab värsket kala otse merest, mis saab parem olla. Mida te teete selle palaga? No osa kindlasti paneme suitsuosa, paneme nii-öelda, pani peale osa võib-olla isegi sügavkülma ütleme, kui tihe Purtses Kalasadama külastajad olete. No nüüd, kui sadama korda tehtud, siis tundsime ikka huvi, tulime vaatama ja ühtlasi uurisime, kas ka kala saab ja saime teada, et saab ja ja noh nii-öelda meeldiva kasulikuga ühendasime, mis teie lemmikkalal? Pigem ikkagi lõhe. Aga no räim on ikka tegelikult väga hea, kui ta on ikka värske otse merest, siis noh, ära ei ütle, kuidas te väga suur kogus, mida te teete sellega, suitsuahju, suur ahi ise sõtta või lako viis. Eieiei suur pere ja sugulased tulevad külla. Kuidas hästi suitsetada kala? Kõige palava lava, värske, mõõdukalt soolatud ning siis sellise pool soe suitsuga neli-viis tundi. Igal aastal toovad kalurid Purtsest välja umbes 300 tonni kala Purtsest raadiouudistele Rene Kundla. Hea kodustel teemadel veel Karell kiirabi ostis 10 uut kiirabiautot, mille salongis on uudne isepuhastussüsteem. Sel nädalal kohale jõudnud autodest lähevad kuus Ida-Virumaale, kolme Lääne-Virumaale ja üks Harjumaale. Kokku maksid kiirabiautod 1,3 miljonit eurot. René Kundlale rääkis autodest Karell kiirabi juhatuse liige Harju-Viru piirkonna õendusjuht. Õnne partoševitš. Eripäraks kindlasti on see integreeritud desinfitseerimissüsteem profal deko eco, mis siis võimaldab iseenesliku puhastust kiirabiautodes. Meie koostööpartneri ümberehitaja on täna propalle hiklil Baltic OÜ. Rääkige natuke, kuidas see süsteem töötab just raadiokuulajale, kuidas käib? Kui me oleme teinud näiteks covidi patsiendi transporti, kes on viirushaigusega nakkushaigustega patsiendid kutselt, siis tulles patsiendi üle andes paneme ümberringi uksed kõik kinni ja selle seade saab siis tööle panna ainult autojuhipoolsest uksest, et me ei kahjustaks ega ohustaks iseennast. Seade siis hävitab töötasapindadelt kõik bakterid, viirused, seade võimaldab autot noh, umbes kuskil 10 minuti jooksul puhastuda. Aga kui me käsitsi kõike teeme, siis see on keskeltläbi 30 minutit. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik maile Meius. Homme jäme poole kohalt aeglaselt kirdesse liikuva ja süveneva madalrõhkkonna haardesse. Öösel alates Lõuna-Eestist pilvisus tiheneb ja hommikul saju tõenäosus suureneb. Kirdetuul tugevneb viie kuni 10, puhanguti kuni 15 meetrini sekundis, õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma ja lörtsi. Hommikul ja õhtul kalunud. Puhub põhja ja kirdetuul kaheksa kuni 13, puhanguti 17 kuni 21 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse kraadi. Aitäh selline sai Päevakaja pühapäeval, teisel mail aitäh kuulamast ja kena õhtut.