Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku tänased olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Eesti pank hoiatab kinnisvaraturu ülekuumenemise eest, mistõttu on valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid. Riik kavatseb kärpida varasema pensionile minekuga seotud ametite hulka. Konkreetseid ettepanekuid veel pole. Esialgu räägitakse ametiühingute ja tööandjatega. Euroopast riigiabi loa saanud linnad. Halli renoveerimise projektil hakkab Tallinn otsima lisarahastuse võimalusi. Kas see tähendab, et linn saab enda vahenditega linnahalli projekti ellu viia paralleelselt? Meil on praegu aktuaalseks muutunud küsimus Tallinna haigla tuleviku osas. Järgmiseks suveks peaks valmima ohualapõhine ohuteavituse süsteem võimaldaks konkreetse piirkonna inimestele mõne minutiga hoiatava tekstisõnumi sõnumi saata. Eesti on koroonaviiruse leviku poolest jõudnud punasest ohutasemest oranži, aga see tähendab olukord veel hea oleks. Keskkriminaalpolitsei tegi Saaremaal läbiotsimisi seoses pereturismikeskuse rajamiseks tehtud ehitushangetega. Viljandi raekoja tornikell võeti riikliku kaitse alla ja kuulutati kultuurimälestis. Pärast 1930 teist käis siit üle ja teine maailmasõda ja ja väga paljud kellad said sea purustades kahjustada ja tihelbajad ümarad avasid kasutati laske avadena kellata, võeti alla, visati minema. Lisaks sõnal kangertile esindab Eesti koondist Tokyo olümpiamängude maanteeratturite grupisõidus Peeter Pruus. Viimastel aastatel on ta rohkem keskendunud maastikurattasõitudele ning öösel ja homme sajab vihma. Vastu hommikut on sadu laialdasem õhutemperatuur öösel ühest kuni viie, homme viiest kuni 11 kraadini. Alustame siis ühest raskemast uudisest. Keskkriminaalpolitsei tegi Saaremaal läbiotsimisi seoses ärimees Tullio libliku arendatava kov keskusega. Lääne ringkonnaprokuratuur kinnitas infot, kuid kes on kahtlustuse saanud ja milles neid kahtlustatakse, prokuratuur ei öelnud. Politsei ja piirivalveameti pressiesindaja. Ta ütles, et läbiotsimised toimusid esmaspäeval ja teisipäeval. Hetkel vahi alla. Kedagi ei ole võetud, aga Margus Muld sai kommentaariks telefonile. Tullio Liblik. Ma võin öelda seda, et eile see oli siis neljandal mail politsei meie erinevaid tegevus asukohti külastas tutvusid dokumentidega, tekigi, nendest koopiaid, see võttis siis mõned tunnid aega erinevates kohtades ja sellega siis kogu ettevõtmine selleks korraks sai läbi. Täna ma andsin siis uurijale veel mõningaid ütlusi tunni pooleteistkümne jooksul, uurija jäi nende ütlustega väga rahule, koostasime protokolli ja nüüd ootamises järgmisi tegevusi, läbiotsimised toimusid ainult nii-öelda dokumentide suhtes. Dokumendid me esitasime Te teate ka kahtlustust või süüdistust, miks seda läbiotsimist läbi viidi, selle kohta ma suurt midagi oskadki küsiti dokumente. Siis me need esitasime, aga jutt on siis ikkagi sellest maaelu edendamise sihtasutuse poolt eraldatud raha kasutamise kohta maaelu edendamise sihtasutuse poolt laenuna antud summad, mis on väga suured, nende kohta mitte mingeid kahtlustusi ei ole, aga mille kohta siis kahtlustused võivad olla teile teadaolevat geto, protseduurilised kahtlustused, et kuidas me oleme korraldanud konkursse, aga see puudutab ikkagi siis antud hetkel seda WOW keskuse nii-öelda ehitamist, toimimist ja rahastamist. Ja see puudutab Saaremaal Kuressaare linnas rajatud pereturismi keskust. Elamuskeskust vao keskus, kas teil süüdistuse paragrahv on ka teada, kas on tegemist soodustuskelmusega paragrahvi tee kohta? Mul informatsioon puudub. Kas teie praegu saate kuidagi kinnitada, et uurimise algatamiseks, noh, nii-öelda teie vaatevinklist on alust, on teil karta midagi? Meie majapidamises on kõik kõige paremas korras see, et nüüd tutvuti meie asjaajamiskäiguga, see on ainult tervitatav. Eesti pank nendib värskes finantsstabiilsuse ülevaates, et kinnisvaraturg on vaatamata kriisile praegu väga aktiivne. Kasvu ja hoiuste kasvu tõttu on osal inimestel raha kinnisvarasse investeerimiseks, kuid kuna uusi kortereid on müügis tavapärasest vähem, on oht kinnisvaraturu ülekuumenemisest, mis võib tuua kaasa keskpangalt karmimaid tingimusi laenu taotlemisele. Kadri Põlendik avab teemat. Eesti Panga sõnumid tänasel finantsstabiilsuse ülevaate tutvustusel olid mõneti vastuolulised. Ühest küljest ilmneb, et laenuturul on praegu kõik üllatavalt hästi nii ette võtta, et kui ka eraisikud suudavad kriisist hoolimata laene tagasi maksta. Pangad on tugevad, hästi kapitaliseeritud ja kasumlikud. Varem kriisi tõttu edasi lükatud tehingud toimuvad nüüd, kirjeldas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs. Me ei näe, et väga suurt osa alustamatult kinnisvaraturult ära on, kuid on selle edasi lükatud tehingute mahu juures selle osade inimeste sissetulekute kasvu juures ja selle ootuste juures, et inimesed soovivad täna keskis rohkeme soetada kinnisvara toonud seks aktiivse turu ja kui me selle kanname edasi, et see aktiivsus peaks säilima, siis me näeme selles riske, et, et hiina kasvanud ja samuti eluasemelaenude võtmine võib muutuda liiga kiiret. Samas näeb keskpank, et hinnakasvu ja laenude kasvu tõttu võib turgu oodata ülekuumenemine. Seepärast anti täna hoiatus, et vajadusel on Eesti pank valmis karmistama eluasemelaenude nõudeid. Tõrjus juhtis tähelepanu, et hinnad kasvavad, sest vahepeal uute korterite pakkumine vähenes. Tõenäoliselt Pakkumine taastub, aga ta võtab mõnda aega aega ja see võtke endaga kaasa tuua, ta viibib siis ka kiirema hinnakasvu. Et me näeme rohkem inimesi kartuse silma jääda, lähevad kinnisvara soetama ja see võib kaasa tuua majapidamiste võlakoormuse kiire kasvu, nii nagu see oli 15 aastat tagasi ja selle taustal on meie jaoks see küsimus, et kas kõik laenud on antud piisavalt konservatiivselt. Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina tõdes, et kinnisvaraturul on näha ostupaanikat. Kinnisvaraturul on see üsna tavapärane, et tekib selline liigne kiirustamine võimalikult kiiresti ära osta midagi justkui nagu hirmus, et äkki saab kinnisvara ehituse otsa või see pakkumine otsa, kuigi seda tegelikult niimoodi ei ole. Eesti pank on kehtestanud eluasemelaenude andmisele nõuded, mille eesmärk on vältida laenubuumi ning kaitsta majapidamisi ja laenuandjaid liialt suure riski võtmise eest. Kui aga eluaseme laenu käendab KredEx, on nõuded mõnevõrra leebemad. KredExi käenduse kasutamine on viimase aastaga hoogsalt kasvanud. Eesti Panga president Madis Müller ütles, et pank on soovitanud valitsusel üle vaadata KredExi käenduse sihtgrupid. Näiteks Eesti Panga juhatuses me paar aastat tagasi vaatasime kvalifitseeruks ime kolme juhatuse liikmena kõik siis noore pere sooduslaenule, samas noh, võib-olla ei ole see sihtgrupp, kes kõige enam siis riigiabi vajab, et, et siin võib olla võimalik paremini neid toetusi sihtida. Riik kavatseb kärpida varasema pensionile minekuga seotud ametite hulka sellest Jüri Nikolajev. Sotsiaalministeeriumi andmeil läheb Eestis igal aastal umbes tuhatkond inimest vanaduspensionile soodustingimustel kas tervistkahjustava töö või väljateenitud aastate eest. Elukutseid, mis varakult pensionile lubavad, on sadu. Osa neist on aastatega kadunud või muutunud teistsugusteks ja ohutumaks. Lisaks on arusaam tööturust ja ümberõppest muutunud ning üha rohkem on inimestel mitu ametit. Need on vaid mõned põhjused, miks riik sooduspensionide süsteemi reformida tahab. Kuid peamine on see, et töötavate inimeste osakaal aina väheneb, räägib sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Erli. Ja selles kontekstis ei ole meil võimalik riigina lubada, kui ühiskonna lubada, et inimene, kes on saanud näiteks neljakümneaastaseks või 50 aastaseks tema läheb 25 või 15 aastat enne üldist pensioniiga juba pensionile lihtsalt meie ülalpidajate ning ülalpeetavate suhtarv muutub veelgi halvemaks, ei ole jätkusuutlikud. Riik on varemgi üritanud varasema pensionile minekuga kaasnevate ametite hulka kärpida, kuid edutult, selgitab Sten Andreas Herly. Varem need reformikatsed on sellepärast kukkunud abi, et on väga varakult valitud üks alternatiive hakatud kaitsma. Me tahaks teistmoodi läheneda ja püüda koos puudutatud isikutega mõelda, et mis need tegelikult lahenduseks võiksid olla, et kas ümberõppesüsteemis midagi muuta või kas tuleb tervisega siduda sooduspensionisüsteem. Kas mõnede ametialal sooduspensionid jätkuvalt on väga asjakohased, kas tuleks rääkida ülemineku ajast, et mis need lahendis kohad on? Energeetikute ametiühingute liidu esimees Sander Vaikmaa kinnitab peatset kohtumist sotsiaalministeeriumiga, kuid tänase teadmise põhjal peaks Vaikmaa hinnangul sooduspensionid tervist kahjustavate elukutsetes jääma. See töö on töötajate jaoks tervistkahjustav, eriti pikaajalises perspektiivis. Mina olen rääkinud tulla ainult energeetik ka töötajate eest, aga loomulikult on ka seal teised elukutsed ja nii kaua, kuni ei ole suudetud tagada, et tõesti Eesti vabariigis ei ole ühtegi töökohta, et mis oleks nagu inimesele tervistkahjustav, nii kaua ei saa seda seadust muuta. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Sten Andreas Erlichi sõnul üleöö sooduspensionide reformi ei tehta, vaid kohtades ametiühingute ja tööandjatega soovitakse kaardistada võimalikud lahendused, mille seast saaks hiljem valida sobiva. Praegu on Eestis soodustingimustega pensionil umbes 40000 inimest. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Nüüd, kui Euroopast on tulnud riigiabi luba, hakkab Tallinn otsima võimalusi, kuidas leida lisaraha Tallinna Linnahalli kordategemiseks. Sellest Kadri Põlendik. Euroopa komisjon ei näe Tallinna Linnahalli investeeringute tegemises vastuollu riigiabi reeglistikuga. Selle otsuse tulemusel käivitab Tallinna linnavalitsus lähiajal tegevusplaani, kuidas linnahalli ja selle ümbruse korda tegemisega edasi minnakse. Vahepeal plaanitud koostöö Tallinkiga jätkuv ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Veel aasta tagasi mille tekkis teine kontseptsioon, mida oli plaanis ellu viia koostöös Tallinkiga. Aga kahjuks pandeemia ja pandeemiajärgne kriis, Tiid enda poolt korrektiive. Ja mul on hea meel, et Meil oli teine stsenaarium ja nüüd me seda stsenaariumi saame ka käivitada. See tähendab, et linn saab enda vahenditega linnahalli projekti ellu viia. Kõlvarti sõnul tehakse nüüd turu-uuring, et välja selgitada võimalused erasektori koostööpartnerite ja kaasfinantseerimise leidmiseks. Sest paralleelselt linnahalli projektiga. Meil on praegu aktuaalseks muutunud küsimus Tallinna haigla tuleviku osas. Kui tõepoolest juhtub nii, et me peame arvestama ainult linnaressurssidega ja riik enda eelarveliselt vahenditega, ei tule appi. Tallinna haigla projekti realiseerimisel. Linnavalitsusel on kavas rajada linnahalli konverentsikeskus ning korda teha suur saal. Tallinna linnapeaks kandideeriv reformierakondlane Kristen Michal ütles vikerraadio saates uudis pluss et kui tuleb valida, kas linnahall või haigla, eelistaks tema viimast. Linnahalli osas on ootus Tallinnasse sellise kaasaegse konverentsikeskuse järgi, aga veel kord see kaasaegse konverentsikeskuse ootus on olnud ikkagi sellel hetkel, kui inimesed hulgakaupa ja suurel kiirusel liikusid nüüd natukene aega, seda ei pruugi juhtuda ja, ja see tähendab tegelikult seda, et linn peab leidma ütleme, mõistliku lahenduse, kuidas siis see linnahall korda teha, et tal oleks ka reaalne otstarve, sest lihtsalt maksumaksja raha või kellelegi erasektori raha saada selle peale, et teha valmis hoone, mida võib-olla ei kasutata päris mõistlikult. Noh, on väga keeruline, aga seda, et linnahall korda teha, teha tuleb ja mereäär lahti teha, tuleb selles, ma olen igal juhul veendunud. Tallinnast veel nii palju, et linnavalitsus nimetas linna ettevõtlust toriks avalikul konkursil valituks osutunud Mart Luige. Enne uude ametisse asumist lahkub Mart Luik Tallinna linnavolikogust, kus oli seni ja nii volikogu aseesimees, samuti Isamaa fraktsiooni juht. Ta ei kandideeri sügisel kohalike omavalitsuste valimistel, kuid lubab, et jääb erakonna liikmeks, kuigi lahkub tegevpoliitikast. Järgmise aasta suveks peaks riik saama võimekuse saate inimeste telefonidele hoiatussõnumeid, nii et hoiatada saaks konkreetse piirkonna inimesi ja sõnumi koostamisest kuni inimeseni jõudmiseks kuluks vaid mõned minutid. Sellest Madis Hindre. Riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse juht Sven Heil räägib, et ohu korral saab riik inimesi teavitada televisiooni või raadio abil, kuid vaja oleks ka midagi oper aktiivsemat. Juba 2018. aastal otsustas valitsus, et välja tuleb arendada asukohapõhine ohuteavituse süsteem. Elanikkonna ohuteavituse süsteem on mõeldud siis eelkõige selleks, et kui suuremat või väiksemat ala Eestimaa pinnal kuskil midagi ohustab, siis see riigi ametkond või asutus, kes peaks ka siis elanikkonda teavitama sellest ohust, et tal oleks lisa võimalik tööriist või lisavahend. Selleks teavitamiseks. Kiireks teavituseks on võimalusi erinevaid, kuid Eesti plaanib seda teha mobiiltelefonidele saadetavate tekstisõnumite abil. Soomlased näiteks on öelnud, et nendel on see Ruporite süsteem piisavalt hästi välja arendatud, aga samas rootslased on läinud ka SMS-põhise süsteemi peale. Tänaseks on riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse ära kirjeldanud, kuidas võiks sõnumid inimesteni jõuda. Süsteemi üks oluline osa on need ohuteadet ei peaks saatma kõigile Eesti inimestele, vaid seda saaks suunata kindlasse piirkonda. Sven Heil märgib, et rootslased kasutavad oma süsteemi 20 kuni neli 10 korda aastas. Näiteks on olnud neid lumetorme või mingit kiirgusoht kuskil mingil põhjusel. Metsatulekahjud on klassikalised näited, kuni sinnamaani välja, et kui kuskil on mõni inimene ära eksinud. Mäletatavasti saatis riik inimestele hoiatussõnumeid pronksiöö ajal, kuid paljudeni jõudis sõnum alles siis, kui kriis juba ammu läbi oli. Sven Heil selgitab, et telekomifirmad on ka praegu valmis riiki aitama, kuid iga ettevõte saadab sõnumeid sellises tempos nagu jõuab. Aga see süsteem võimaldaks siis seda, et need on juba automaatsed liidestused, mis on juba ära arendatud. Enne kui süsteem tööle hakkab, on tarvis see valmis ehitada ning tõenäoliselt ka mõnda seadust muuta. Hiljaaegu saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riigi nägemuse telekomifirmadele. Valmis loodetakse süsteem saada järgmise aasta suveks ja plaanis on kõik need nii-öelda tüüp, tekstid erinevad ohutekstid juba ka ametkondadel endal välja mõelda, et kui päriselt see tüüpolukord on käes, et siis on võib-olla pisut korrigeerimist lausetes, aga tegelikult nagu nupuvajutusega oleks ta siis põhimõtteliselt minutite küsimus, kui see välja saata. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4881 koroonaproovi, neist positiivseid 430 ehk 8,8 protsenti suri kuus inimest. Haiglaravil viibib koroona tõttu 18 patsienti vähem kui eile 301 inimest. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 363 ja praeguseks on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 347000 inimest. Terviseameti peadirektori asetäitja ja Marianne Härma ütleb, et Eesti on koroonaviiruse leviku poolest jõudnud punasest ohutasemest oranzi, aga see ei tähenda, et olukord hea oleks. Hetkel näeme, et nakatumine stabiliseerub, languskiirus on aeglustunud ja nakatumiskordaja R on tõusnud 0,9 juurde. Kui me näeme, et Harjumaa ja Tallinn liiguvad jätkuvalt varasemas langustrendis siis lõuna regioonis nägime kohati ka haigestumise kasvamist. Ja seda eelkõige siis mitmete suurte töökohapuhangute tõttu. Pisut üle nädala on nüüd ka avatud olnud grupiviisilised trennid ja huvitegevus, välisõhus. Esinenud on ka esimesed kollektiivsed haigestumised. Nüüd siin taaskord peamine küsimus ei ole need treeningud ise, vaid pigem Need kohtumised, mis peale neid treeninguid ja huvitegevuse üritusi siis leiavad aset ehk siis kas riietus ruumides või trennijärgset kogunemised ja nii edasi. Haiglaravil viibivate patsientide arv on langenud praegu 301-ni. Haiglasse lisanduvate patsientide arv langeb samuti igapäevaselt. Ainsana püsivad visalt praegu intensiivravil viibivate patsientide arvud. Samamoodi on seitse nädalat järjest kasvanud ka üle kaheksakümneaastaste osakaal, kes siis vajavad covidi tõttu haiglaravi. Haigus ei ole kuidagi muutunud kergemaks vanematele inimestele. Vaktsineerimine on tõhus kaitse sissetoodud juhtumitest jätkuvalt esikohal on Egiptus, seejärel Rootsis, Haanja, Soome ja Türgi. Eelmisel nädalal tuvastati kaks uut või Lõuna-Aafrika Vabariik tüvega juhtumit. Mõlemad juhtumid olid kohalikud ja tuvastasime ka ühe india tüve, mis oli siis reisimise käigus saadud. Nii on, tegemist oli läbi põdenud inimesega, kellel oli juba nii-öelda jääk positiivne tulemus, et kuna inimene oli äga kahe doosiga vaktsineeritud ehk vaktsineerimise kuuri läbinud, siis teda isolatsiooni määratud inimesel lähikontakte ka ei olnud. Selliseid, keda isolatsiooni määrata. Viljandi raekoja torni 1932. aastal paigaldatud Kell võeti riikliku kaitse alla ja kuulutati kultuurimälestiseks olev Gengi lugu. Viljandi raekoja kell lööb keskpäeva tundi kella hooldaja Toivo Lõhmus on üks väheseid, kes võib igal ajal raekoja tornist imetleda Viljandi uhkeimat vaadet. Tornikella ostmise eestvedaja oli toonane linnapea August marama. Kell pidi Saksamaalt AEG tehasest Viljandisse jõudma 1931. aastal, kuid läks teisiti. Toivo Lõhmus jätkab. Aga seal juhtuseksist, see oli tore lugu, et see kell tuli kohale ja lõpuks ümarad augud ei sobinud, nii et selle tõttu ilmselt see 1931 nihkus 1000 938. Mille poolest see kell siis haruldane on praeguses Eestis see kell ilmselt on haruldane ja mitte ainult Eestis, vaid kui vaadata tervet Euroopat, siis me kõik teame, et pärast 1930 teist käis siit üle ja teine maailmasõda ja, ja väga paljud kellad, mis, mis aeg kindlasti oli tootnud või ka teised mehhaanilised kellad said sea purustades kahjustada ja ja ühesõnaga, Neta ümarad avasid kasutati laske avadena ja kellad lihtsalt võeti alla, visati minema, mis, mis nendega igatahes juhtus, nii et ta on haruldane, mitmes rivisse kell asub, terve raekoda on teda täis. Kõige tähtsam kell asub siin sekretäri ruumis, see on siis selline põrandakell. Ja siis järgmine tehniline sõlm on kolmandal korrusel, kus on siis löögimehhanismi moodul, kus on siis kaks kaks ema killa, millest siis üks on töötab ja teine kuumas reservis. Päris torni tipus on siis neli tütarkella ja nendest ülevalpool on siis suur löögikell, mis siis annab rahvale teada, mis on kell, kui täpne see kell on? Lepime selle kella täpsusega kuskil pool minutit siia-sinna, aga kui kell jääb seisma, siis on siia linnavalitsusse helistatud, et et alles oli siin Tartu tänava poolse kellaga väike rike. Selgus, et keegi perenaine väga hoolega seda kella jälgib ja oli väga mures, et miks kell on kogu aeg kuus, aga nüüd on seal ikka kõrvaldati ja ta läheb suuremale remondile. Lähinädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi. Eestis on praegu viis kuni 10 kraadi sooja, Tallinnas on vihmasadu vaheldunud päikesepaistega. Mis edasi saab sellest Helve Meitern. Madalrõhkkonna kese on jõudnud Lõuna-Skandinaaviasse ja liigub edasi Läänemerele. Sellele omas areneb öösel Venemaa lääneservas uus osatsüklon, mis võtab suuna põhja. Homme päevaks jääme Läänemerelt üle Eesti kirdesse ulatuvasse madalrõhuvööndisse. Ilm on valdavalt pilvine ja sageli sajab. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vihma, vastu hommikut muutub vihmasadu laialdasemaks. Puhub valdavalt kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutempera tuur on üks kuni viis kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma. Põhja-Eestis puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Lõuna-Eestis pöördub tuul edelasse ja tugevneb viie kuni 10, puhanguti kuni 14 meetrini sekundis. Sooja tuleb homme viis kuni 11 kraadi. Jalgpalli Euroopa meistrite liigas selgus eile hilisõhtul käesoleva hooaja esimene finalist Manchester City alistas Pariisi Saint-Germaini koduväljakul kaks. Null ning oli kahe kohtumise kokkuvõttes parem neli. Üks. PSG-s ei käinud teises mängus platsil nende staarründaja vigastuse küüsis olnud Kylian pabee City, mõlema eilse värava autor oli Readma frees. Manchester City jõudis meistrite liiga finaali klubi ajaloos üldse esimest korda. Meeskonna peatreener Pep Guardiola polnud selles võistlussarjas finaali pääsenud. 10 aastat. Meeste jalgpalli Eesti meistrivõistlustel on vooru keskses lahingus täna vastamisi Nõmme Kalju ja Tallinna FC Flora. Mäng toimub Sportland Arenal ja see algab kell 19 30 kohtumist saab otsepildis vaadata telekanalis ETV2. Korvpalli euroliigas selgusid kõik finaalturniirile pääsenud klubid. Põhihooaja parim meeskond Sarunasessikjevitsuse juhendatav Barcelona võitis Peterburi Zeniidi vastu veerandfinaalseeria viienda mängu kindlalt 79 53 eduseisu kasvatati järjepidevalt läbi kohtumise. Alates teise veerandi keskpaigast oli see kogu aeg vähemalt 10 punkti. Eesti maanteerattakoondis saab Tokyo suveolümpiamängudel välja panna kaks meessportlast. Esinumbrina kuulub koosseisu eelmise olümpia grupisõidu üheksas mees Tanel Kangert. Pärast seda, kui Rein Taaramäe otsustas oma kohast loobuda, arvati koondisse 31 aastane Peeter Pruus. Tema teeb Tokios olümpiadebüüdi. Pruusi koondisse arvamine polnud rattasporti tähelepanelikumalt jälgivate inimeste jaoks üllatus. Seda hoolimata asjaolust, et juba mitu aastat keskendub pluus maastikurattasõidule. Peeter Pruus. Rada nagu ronijate ja meil nagu Eestis ongi. Väga palju neid mehi pole, kes suudavad nagu tohutu hästi, et et selles suhtes täitsa hakkama saada ja ma arvan, et olen selle koondisel usaldusrollide selles suhtes küll jah, ta ei saa olema päris see olümpia, mis muidu, aga, aga ta on ikkagi olümpia ja võib-olla see on elus ainukordne võimalus sinna minna, et see on kindlasti väga kui need vägev, et sinna saan ja see kogemus saab olema võimas. Ja need olid tänase päevakaja sõnumid aitäh kuulamast.