Märke jala vahel, see on erandiga. Tere õhtust, head raadio, kahe kuulajad, palju-palju õnne sünnipäevaks, raadio kaks nädalat 28 aastaseks ja sel puhul olen mina, Eeva Esse ja mu šarmantne partner tänaseks õhtuks Mihkel raud toonud ennast siia raadiomaja viiendale korrusele, et veeta kaks järgmist tundi juust koos teiega. Ja mul on väga tõepoolest minu poolt siis raadio vahele 28 on väärikas eluiga alad, mingisugune 30 umbes eks ole, et sa oled umbes kaheaastane, Kuladegaks alustas, mina mäletan neid päev, justkui nad oleksid olnud eile esimesel mail 1903. aastal läks raadio kaks esimest korda eetrisse ja ma olin siis kohal. Ma töötasin raadio kahes esimesest päevast, peaaegu, ma arvan, umbes 10 aastat ter jutti palu. Ja need olid väga imelised toredad aastad ja on väga toredasti üle pika aja siin yhe saadet kuidagi siis nagu ma ei tea, juhtide koos sinuga. Ma olen siin küll vahepeal käinud, et niimoodi külalise rollis ka sinu saadetes, muide poliitikuna kusjuures. Ja ükskord oli vist tõesti ka selline juhtum läbi, kuna poliitikuna Eeaa, võisin öelda vabalt igasuguseid asju, aeg, aeg. Aeg meid muutnud on nagu laulis kunagi Ansambel rock Hotell. Ja sinagi oled ju vahepeal olnud raadio kahest eemal, millal sa siin töötamise lõpetasid? Mina lõpetasin siin töötamise 2018, mai lõpu seisuga, aga ma just täna mõtlesin ka, et mis oli see siis minu jaoks viimane hetk, et, et kui ma noh, nii-öelda sain heebli alla tõmmata ja öelda head aega. Ja ma saan aru, et tegelikult seda momente ei olnudki, ma läheksin lihtsalt nii-öelda suvevaheajale ja selle suvevaheaja jooksul tekkis selline kannapööre minu enda ütleme siis karjääris ja, ja nüüd on väga tore mitte küll väga palju aega hiljem, vaid ainult kolm aastat hiljem siin tagasi olla. Ja noh, ma ütlen ausalt, minu jaoks ikkagi raadio kahel on väga eriline koht minu südames ja ja ka vahepeal on kutsutud siia lihtsalt mingitel teemadel rääkima, siis alati nii hea meelega tulen. Ja mina ei mäleta oma viimast päeva ausalt öeldes küllap samamoodi umbes ja ma läksin võimalikult kindla veendumusega, et ma tulen ja hakkan jälle tegema sügisel või midagi taolist, aga võib, võis juhtuda täitsa vaata jälle midagi taolist, et kas midagi siis juhtus minu elus hoiuhtus midagi, raadio Kanaerus igal juhul jah, mingil hetkel see koostöö kuidagi sai läbi. Alguses tahaks arvata jah, et see võis olla, ma arvan, jah, see võis olla äkki. Ma tõesti ei mäleta, see võis olla äkki mingi 2003, võib-olla isegi 2000 midagi taolist. 2004 jäi 2004 juba. Hakkasin sisemiselt, ma pakun, et see võis olla umbes niisugune 10 aastat. Jah, tõepoolest. Aga minul jah, õnnestus siin teha ilusaid saated ja ma olen teinud hommikuprogrammi raadio kahes ja ma olen teinud päris hilja öösiti saata Sa ei pea. Ja kunagi alguses me koos haavoraabiga, kes oli raadio kahes, ka niisugune üks üks niisugune põhitegijaid omal ajal alustasime kunagi seda aastahitti saadet, millest nüüd on saanud tõeline niisugune kultuurisündmus, eks ole, kui meie seda tegime. See oli üks niisugune naljakas saade, mis hakkas õhtul kell 10 ühesõnaga 200, kuulasin ainult niuksed, paadunud fännid ja hääletamine kõikides postkaartide teel ja nii edasi. Ühesõnaga olid igasugused ajad, mis saated sina tegid raadio kahes vabandama, niimoodi küsin, sest ma tõesti ei ole viimastel aastatel väga suur raadiokuulaja olnud. Mina tegin väga ühe ülbalist saate formaat ja see on selline Päevakaja refektsioon siis päevases vööndis, kas siis kella 12-st kaheni oleme siin vahepeal, vahepeal oli kahest neljani vist isegi vahepeal ühest, ühest kolmeni üks line. Olulised teemad ja selle avamine ja sinna vahele sellised võib-olla mitte. Ta nii väga päevakajalised teemarubriigid. Ja see saade esialgu selle vist ei olnudki mingisugust nime sellegi eetris on Eeva Esse ja siis me tegime seda vaheldumisi koos tänase vikerraadio peatoimetaja Janek Lutsuga. Mina olin kaks päeva nädalas, tema oli kaks päeva nädalas ja siis Janekulist mingi hetk sai lihtsalt villand. Lihtsalt enam ei viitsinud, ei olnud tal piisavalt väljakutset. Mõistagi. Ühe raadiojaama juhtimine on suurem väljakutse, kui siin lihtsalt päevast päeva käia kohapeal ilma elud teemadel rääkimas. Ja siis, kui Janek ära läks, siis ma jättiski mind siia üksinda. Ja, ja siis ma ei mäleta, mis moment oli, aga mõtlesin, et mis, mis saade see on, eetris on EOS, anna jumal küll. Ja siis ma mõtlesin välja sellise toreda nime nagu agenda igal teemal on ju oma agenda, igal igaüks iga sõna, mis kuskil välja öeldakse selle nagu homoagenda ja nimetan seda agendat, paar aastat juhtisin, kuniks, kuniks enam ei juhtinud Jah, ja nüüd on sul jälle mingisugune saade, miljoni miljoni, SA SA. Mida iganes see ka ei tähendaks. Aga tõepoolest, me ei ole siin loomulikult selleks, kallid raadiokuulajad, et oma elu kuidagi mõnusaks teha, vaid ikka selleks, et teie päev kenasti ja muretult veereks. Ja me lubame anda oma panuse ja me oleme otsustanud. Me mängime täna teile muusikat, mida, mida raadio kahes on läbi aastakümnete ju väga edukalt tehtud. Me oleme tekitanud kaheksa kategooriat mille järgi me oleme lood valinud nii mina kui ka Mihkel ja, ja selle jaoks tehakse korrane, korralik start ja võib-olla ka väikeettevaadet, mida siis selle kahe tunni jooksul saab kuulata siis need teemad, vil, kategooriad, mille järgi me hakkame muusikat telelaskma, midagi kommenteerima, on siis on seal nagu kuldvillaku ettelugemine. Esimene teema, kõige esimene lugu, mida lapsepõlvest mäletad, teine südamevalu lugu, kolmas teema, hea tuju lugu, neljas parim trenni lugu, viies enim mõjutanud lugu, kuues parim motivatsiooni lugu, seitsmes Gildi pleieri lugu ehk lugu, mis Reitsilt meeldib, aga avalikult tunnistada ei julge ja kaheksas ehk et viimane ehk et finaalkategooria korraliku tantsupeo. Ja veel umbes kaks tundi seda kõike aega läbida, tundub, et lugusid justkui on nagu vähe sellest kategooriad kaheksasadat kokku, eks ole, mis teeb kaks korda kaheksa on, mis ta on siis mingisugune eks ole, 16 loo, et umbes tegelikult tunni jagu muusikat, aga eks me natukene räägime ka, ma arvan nendest lauludest ja miks me oleme valinud nii et ma ei tea, kust koha pealt alustame sina istud seal kokpitis või selles sinu käes on heeblid ja, ja rool. Kust me teele läheme, kelle lugu ja mis kategoorias esimesena mängimisele tuleb? Kõige esimesena me mängime esimese kategooria loo laulu, mida vajame lapsepõlve. Väga kena, nii ja kes peab sellest nüüd rääkima, siis? Vaata Mihkel, sinu lapsepõlv ulatub veelgi kaugemasse ajalukku kui minu oma veel kaugemale tõesti raadio kajama. Niisiis, Mihkel, räägi, mis lugu sina kõige esimesena mäletad oma lapsepõlvest? Ja neid lugusid on tegelikult päris mitu tükki, aga ma üritasin muidugi pingsalt selle peale mõelda ja siis mulle meenus ikkagi üks laul, mida ma usun, et ma olen täitsa kindel, et absoluutselt raadiokuulajad on oma elus ka kuulnud. See on eestikeelne laul. Selle laulu lõi, kirjutas samal ajal Rein Rannap, kui tal oli ansambel, mille nimi oli Noor-Eesti, kus laulis tagada ajas. Ja selle laulu nimi on ühes väikses Eesti linnas ja miks ma nii täpselt mäletada loodan, et see oli esimene või miks, miks see mu nii täpselt lapsepõlvest meeles on? Kummalisel kombel ma mäletan seda praktiliselt nagu detailideni, ma võisin olla tõesti olla nelja või ma ei mäleta, 72, kolm pakun umbes, mis, võib-olla natuke hilisem seda lugu kunagi seitsmekümnendatel ema astub pama juba olin magama jäänud, ajab mu üles, ütleb Mihkel, sinul lemmiklaul tuleb televiisorist ja ma ei teadnud, et see on minu lemmiklaul, aga ema teadis ja ta kutsus muusis pahmadusi una Sagusena kerkisin sena televiisori. Ja seal esines ansambel Noor-Eesti esitas sedasama laulu ühes väikses Eesti linnas, ma pean seda siiani üheks paremaks eestikeelseks lauluks. Seitse. Ja niisugusel huvitaval ja kummalisel kombel ma olin tõesti, ma arvan, võib-olla kuue või viie või midagi taolist, aastane, aga, aga siis ma seal seisin, vaatsin seda lugu ja ma sain kohe aru, et jah, see ongi see minu lemmiklaul. Ja oleks ma siis teadnud, tüüpiline konstruktsioon muidugi, mida vanad inimesed nagu jaurame oleks ma siis teadnud, et nii Rein Rannapi kui ta Kadajasega minu teed elu jooksul väga mitu korda ristuvad ja me teeme koostööd Rein Rannapiga ühes telesaates väga laias, aga ma olen koos muusikat teinud. Ja see on ilus, on kohutavalt ilus laul, sellel on imelised sõnad, on Juhan Viidingu luuletus on seal tegelikult mille, millele siis Rein Rannap on loonud imelise seal ja seal on lihtsalt täiesti geniaalne. Geniaalne laul, ilus laul, nüüd niimoodi kevadel veel eriti kaunis kuulata, ma arvan, kuuleme. Õige. Ja. Maja. Ning. Ta naine hoiab talvel ka sügisel Hoiab talvel? Vaevamajake. Maja nii. Ruttu. Vehklema tahtsingi tegelikult küsida sinu käest esimese asjana, kas sa ise tead ka, mis, mis väike Eesti linn, millest juttu on, aga vot juutidega. Kujunema teadlase, komsomoli allee oli täiesti olemas ja see maja on täiesti olemas ja sellel komsomolialleel on täna minu, mitte minu meelest, vaid ongi teine nimi, aga see maja on seal siiamaani olemas, nii et kui tuled Rõngu poolt, eks ole, paremat kätt kõige siinpoolsem majake. See on täiesti täiesti olemas seal ja saab seal vaadata. Võimalik, et majakesi on muidugi selline vahepeal juurde tekkinud, aga noh, tõesti imekaunis laulja, imeilus, imeilus, täiesti nagu täiuslik. Fantastiline seade. Noh, midagi ei ole teha, vanameister Rannap jagas ja jagab siiamaani väga hästi matsu. Aga kui nüüd liigume Rõngust natukene edasi, sõidame tõrvasse ja tõrvast paar kilomeetrit veel edasi ja jõuame siis väikesesse külla nimega pat küla. Seal oli üks armas väike siis nõukogude aegne kortermaja, kus elasid minu vanaisa ja vanaema ja, ja minu onu, kes, kes oli üsnagi noor ja elas veel oma vanematega koos. Kui mina olin siis seal oma vanavanematel külas ja, ja onu, kes tänasel päeval on aga tunnustatud automehaanik oli juba siis väga suur autode Sõver ja ma mäletan, et seal hoovi peal oli suur garaaž, selle garaaži juures oli palju palju selliseid romuautosid, mida siis onusel putitas. Ja mäletan ühte sellist toredat, et suvepäeva, kui ma oma täditütrega olime ühes nendest autodest ja mu onu oli väga suur, ütleme siis päkapikudiskofänn, see oligi selline päkapikk, diskoaeg, 90.-te esimene pool. Ja sellest ma mäletan sellest kuumast suvepäeva seda momenti, kui onulikas peale nüanssilo hellalt hoia mind ja see on lugu kindlasti, mis minu jaoks on sellist nagu lapsepõlve esimest osa defineerinud. Ja see on hästi huvitav kuulata seda juttu ja veel huvitavam muidugi asjaolu, et elab reaalseid inimesi, kelle lapsepõlve esimene laul, mida ta mäletab, on nüansi hellalt hoia mind või ükskõik milline teine tantsi või ükskõik milline teine 90.-test aastatest pärit laul. Aga nii ta on, inimesed tulevad ja tulevad, uued põlvkonnad ja uued uued laulud. Tean küll, see on nagu mõnustusi praegu torgata, aga mõtle nende peale, kes tead ma sain just teada, et mind ei peetagi enam nooreks inimeseks, mina, kolmekümneaastane ei ole enam kvalifitseerunud, mingit inimest tehakse noore inimesena, siis mõtle nende peale, kes on minustki veel nooremaid, kes on kahekümnesed, kes oma nii-öelda lapsepõlve esimesi laule mäletavad, 2000.-te alguses saad sa aru, Mihkel ja siis need, kes on praegu kümnesed, ütle mida, nagu nemad peavad selleks oma esimeseks hitiks, nii et et mihkel, ehk tasuks meil endil juba peeglisse. Absoluutselt aga nüanssi muidugi on, oli vägev ja muidu siiamaani vägev, ma sattusin teda kuulama nägema mõned aastad taga seda tegemist, kambaki moodi asja, ma ei teagi, kuhu see on jõudnud tänaseks või, või ei ole? Praeguseks ajaks ei ole kellelegi muusika kere äriliselt kuhugi jõudnud pandeemia tõttu, aga aga ma käisin vaatamas spetsiaalselt ühe panga suvepäevadel. Mängisime Singer Vingeriga ja tantsi mängis ka, see oli võimas jumala äge, see oli täiesti nagu tõesti kihvt. No ja. Ja mulle ta on muidugi alati väga meeldinud ta kihvt naine. Tema ema on mulle alati väga meeldinud superlaule ja nii et ma kuulan väga suure rõõmuga sinu, sinu esimest mälestust lapsepõlvest. Näen see hellalt, hoia mind minu lapsepõlve lugu, pea. Ilus hoogne kepsakas tantsulaul ja eks see kogu see 90.-te aastate värk oligi selline ja raadio kaks muide oli üks neid jaamu, mis seda 90.-te aastate eesti muusikat ikkagi väga kujundusi ja mida siin mängiti, see oli ikka ka enam-vähem Montaalset populaarne. Kui Allan Roosilehe show sid ka mingi lugu oli paar korda ära kõlanud, siis juba enam-vähem kindlalt väita seal hittlugu ja raadio kaks oli ka niisugune hiti tegija, eks ta on praegu ka, aga noh, praegu on natuke keerulisem, kuna noh, jaama seda, eks ole, nii palju rohkem, aga ikkagi Raador, vähemalt alguses sellel ajal, kui nüanssi oli väga populaarne, esimest korda, siis siis ikkagi raadio kaks oli väga-väga mõjukas jaamereid, teisi jaamu lihtsalt mõnevõrra vähem. Toonased hiphopi vennad olid väga mürgised sellise muusika suhtes ka päkapikudiskolugu A rihmalt, mis seda muusikat maha tegi, et Mihkel, kuidas sina üheksakümnendatel kõva rokivennana suhtlesid? Muuseas on muidugi ilmselge põlgusega, see oli õudne, sellepärast et seal on nagu mitu põhjust, miks ta sellesse põlgusega suhtusin. Esiteks esiteks noh, seal niukene diskomuusika, tantsumuusika rajanes arvutitega tehtud muusika, mina olin toona ikkagi väga seda meelt, et muusika peab olema esitatud päris instrumentidega, mitte et seal ei oleks tantsi kasutus loomulikult Kralis instrumente. See oli esimene põhjusega teine osas, millest räägiti vähem ja millest ma ka ise nagu ei tahtnud väga kõva valju häälega rääkida, on see tekst, kuna senine muusikali populaarne Sis rokkmuusika ja tegelikult kõik see niisugune toimuslike väga suur noh, ikkagi niisugune põlvkondlik vahetus just nimelt 90.-te alguses koos taasiseseisvumisega, eks ole, ja raadio kaks oli seal jälle väga oluline niisugune kultuuriline tegur. Et need ansamblid, mis olid kaheksakümnendatel seitsmekümnendatel popid, hästi kuulsad, äkki enam ei olnud neid äkki justkui ei olnud enam kellelgi vaja ja tuli terve uus põlvkond, eks ole, needsamad näentside Two Quick Start jagab vennaskonda rokkansambleid, mis inimestele tollal meeldisid, aga praegu suhtuma sellesse muusikasse, see on üks niisugune, kui me räägime sellest gildi plöga fenomenist või sellest, et seal tegelikult midagi meeldib, mida sa võib-olla ei ole valmis möönma, et mina olen nüüd juba valmis möönma, et mulle meeldib selline 90.-te värkima pärast kuuleme ühte eriti jubedat näidet sellest, et mulle tegelikult suhteliselt õudsalt meeldib. Mitte küll Eesti laul, aga tegelikult see 90.-te disko ja kogu see eurodisko, kuidas teda nimetati eesti keeles või eesti muusikas päkapikudisko on tegelikult täitsa sellel on mingisugune vähemalt mingi emotsionaalne väärtus minu jaoks ja ja ma seda lugu kuulasin küll praegu väga-väga suure heldimusega ja muidugi nägi, eriti tore oli sealjuures näha sind. Sa pea kaks nutma. Aga nüüd peaaegu nutma hakkamegi sellepärast et me liigume edasi järgmise kategooria juurde, mis on südamevalu lood. Mihkel, räägi, mis on see sinu südamevalu lugunumbriks? Ja südamevalulauludega on selline naljakas lugu, et see võib rääkida lõpmatuseni, aga nad üldiselt kui saab süda parajasti valuta, tunduvad nad kuidagi niisugused noh, laiutavad käsi kuidagi üleolev ja lahti ajad niisugune, noh, mis seal siis nüüd on? Lääge niisugune armastuse laul, eks ole, aga vot siis, kui südamevalu päriselt Ta jõuab, vaat siis äkki muutuvad nad kuidagi nagu olulisteks tähtsatakse, siis hakkad nende suuskadega aru saama. Ja, ja väga paljud muusikud ka muidugi armastavad neid südamevalu laule kirjutada. Pahatihti teevad seda ise südamevalus ja minu kogemus on küll see, et kui sa oled parajasti niisuguses täielikus südame murdumise faasis, et siis sinu nii-öelda enda kriiti, siis iga asi, mille peale tundub kuidagi nagu ma ei oska öelda, sa vaatad seda läbi mingisuguse veidra sordiini ja see tundub kuidagi geniaalne. Üldiselt ma ei soovita kellelegi kirjutada laule südamevalus või purjus peaga, sest alates on niisugune noh, hinnang sellele, mida sa oled teinud, on veidi nagu moondunud. Aga aga kuulata neidudele südamevalus, väga tore, mis seal salata, miks mulle ka meeldib ja nutad ja oled omaenda abituses õnnetuses kuidagi nii nagu magusalt. Valus on sul olla, see kõik on nii tore. Ja minule meeldib ja see uus laul ja saaga pärit minu viimasest niisugusest suurest südamevalust selle laulu armastusele tõesti on lihtsalt geniaalne lugu ja ilma sel ajal südamevaluta kannatab ka kuulata. Ja seal üks Ameerika laulja laulu kirjutaks, mulle väga meeldib, ma arvan, et see on minu niukene viimase viie-kuue aasta võib-olla kõige lemmikum muusik, laulukirjutaja raja lähedal, mis tal ei ole siis praen Adams, kes on ka olemas ja kes on ka väga-väga vahva, aga vajan Adams. Ja, ja temal on jaheks lugu, mille nimel ma räägin pool ja pool on siis eesti keeles niisugune, ma tea. Ma ei tea, kas seda Eesti ehitustehnikas kasutatakse lammuta ikka kasutatakse pomdad, niukene, tohutu pomm, mis mingisuguse keti otsas kõlgub ja ja sisse kuidagi lennutatakse hoonesse, niimoodi lammutatakse. Räkin pool ja raja näeme, mis on ka selle laulu muide kirjutanud ise vististi suures südamevalus, olles mändi, Moore oli tema abikaasa ja nende lahkuminek oli väga nihuke, vastik, ilge ja. Ma ei ole sealjuures olnud, aga, aga räägitakse, et hääletus oli, oli kuidagi väga inetult käitunud oma selle mändi, mändi, Moore'i ühesõnaga mändi murret seda maha ja siis oli muidugi mees murtud ja siis ta kirjutas sellise laulu. Aga vot tema jah, erinevalt kõikidest ülejäänutest südamevalus laulu hoiadest on saanud, millega mu meelest täiesti geniaalse ka tõeliselt ilus, tõeliselt kihvt luu väga heade sõnadega. Kurb lugu. Ma loodan, et ma suudan ennast talitseda, kui sa selle käima paned. Nad on niisugune lugu, ajane Adamson, ma nägin pool, väga ilus lugu ja kogu see plaat on, on väga lahe ja, ja see on Spotifys loomulikult üleval ja kes ei ole varem midagi kuulnud, siis ma soovitan absoluutselt minna ja kontrollida, mulla ta tõesti-tõesti väga-väga meeldib ja ja kogu see album, millelt see lugu on pärit, on suurepärane ja ja teine kiht plaat, mida, mida ma rajan alaliselt koha niimoodi puusalt oskan soovitada, kannab nime 1089 vist. Mis seal Taylor Swifti samanimelise plaadi nii-öelda klaverite kogumik, ta võttis teolosofti plaadi. Ta tegi kõigist lauludest, mis on selle Taylor Swifti albumi peal olemas, omad kaverid on lihtsalt suurepärased. Tõesti soovitan. Kas kurbuse ja südame manu puhul meeldib sulle kuulata pigem sellist sama nivooga muusikat, vehkat, kurba ja melanhoolselt või pigem on see mingisuguse hevi metali peale elada ennast välja või tahad hoopis? Ja see on hea küsimus ja ma arvan, et õige vastus on see, et proovida kõigega, ega see südamevalu või see südame nii-öelda lappimine langeks väga keeruline ja aeganõudev protsess, aga see ei käi kuidagi niimoodi, me kuulame ühe laulu ära ja mul on kohe nagu parem, et see võtab aega ja eks selle aja jooksul loomulikult katsetada erinevaid erinevaid muusikastiile, laulajad, absoluutsed, hevi metal võib mõnikord toimida. Ja noh, niuke depressime kummalisel kombel jah, et inimesed on, inimestel on kurb ja halb olla siis selleks, et tegelikult on selles kurbuses halb olemises mingisugune teatav võlu ja mingisugune magusus. See küll õudselt ebameeldiv seal füüsiliselt valus on, õudne, aga, aga, aga samas ta on noh, elu nii-öelda kingib sulle mingi unikaalse võimaluse seda tunda. Sa kuidagi nagu üritad seda süvendada, tegelikult niisugused kurvad laulud ja depressiivne muusika, see küll nüüd joon, depressiivne laul. Aga ma olen kuulanud sellistel perioodidel väga depressiivselt muusikat. Kui seen depressiivne, mis andis depressiooni Mis on depressiivne, no depressiivne, võib-olla mingit Raun metal või, või täiesti mingi tumedam mingisugune Depešmaud vä või, või midagi sinnakanti, mingi niisugune indust reaalne mingisugune sündima ja mul on seda ka väga meeldib ka muidugi muul ajal kuulata. Aga, ja ei, see on hea küsimus, kõigega tuleb proovida, aga kui sul on ikka elus nii halvasti, kui nagu nagu me teame, murtud süda on, siis tuleb sellest võtta kõik. Ja seda, seda on tegelikult omamoodi nagu vahva, isegi, võib-olla võimendatud muusikaga. Nii, aga sul on ka selline lugu, ma tahan, ma ei taha arvata, ma tean, et sul on, aga mis lugu see on? Kui ma hakkasin mõtlema, et mis lugu võiks olla siis, ega mul midagi kindlat, päriselt kangastunud, tegelikult esimene asi, mille peale ma mõtlesin, olid värvi, petiseid, suid Symphony, mis, mis käib kuidagi läbivalt, eluga kaasas, kujunes sellised kurvemad momendid, siis see on täpselt see, mis sõnastab seda kõike, et elu ongi selline ja sellega tuleb leppida. Aga lahkuminekute puhul on ka üks lugu, mis samamoodi sõnastab nii hästi ära selle, et kui kaks inimest on koos, kui kõik on väga hästi, et mis saab siis, kui enam ei ole nii hästi, kuidas lihtsalt ühest hetkest see side, mis on kahe inimese vastu vahel ehitatud, et see lihtsalt laguneb ja need kaks inimest muutuvadki üksteisele täiesti võõraks, mis ehted võib-olla on aastaid koos oldud ja täiesti üksteisega üksteisega kokku kasvatud. Ja see järgmine lugu? Ma arvan, et kuskil 10 aasta tagusest ajast kui see lugu välja tuli, siis mulle väga meeldis see lugu, aga kuidagi läinud selle mõttega üldse kaasa, et mis, mis see sõnum on, mida see see laul edastad, mulle lihtsalt meeldis selle Blo produktsioon, see laul iseenesest, aga, aga siis juhtus ka minu elus selline moment, kus oli lahkuminek. Lahkuminek oli mulle ääretult ootamatu. Ja, ja see oligi täpselt see, millest see lugu räägib, kuidas, kuidas inimene, kellega sa oled kokku kasvanud, lihtsalt ära kaob ja see lugu on otsesamba, äri, äiusti, näo, Teine sai see lugu, me just mihkel tegemist, arutasime, et kas on tõesti nii vana, tead, ma kohe hakkan guugeldama makreid, järgmise vahepeal. Guugeldan kohe, kui vana see lugu on. Ja küllap praeguseks on 10 aastat vana, kaheksa lähebki, tänapäeval ei ole kiiresti, aga mina olen sattunud lugu kuulma ka umbes praegu mingeid internetiraadiot kuulates. See lugu ikka aeg-ajalt tuleb, siis ma mõtlesin, et huvitav, huvitaks tõesti? 10 aastat tagasi oli see laul juba ka olemas, aga küllap ta siis oli, kui sa nii ütled. Sa saad kohe guugeldan, Saku hädas on väga-väga kihvt lugu mõõda ja, ja ma ei arvaks, et nad ikka tüüpiline lahkumineku lugu on, aga aga eks see on tõsi, et lahkumineku lugu on see, mida sa lahku minnes parajasti kuulad. 2011. Aasta see jah, televiisor ja absoluutselt, aga nüüd me teeme korraliku kannaka, sest et südamevalust. Me läheme hoopis rõõmsamate toonidega edasi ja me hakkame laskma lugusid kategooriast. Hea tujul. Lugu Mihkel. Issand, mis minu hea lugu, ma ei mäletanud mulle meelde tuletama omas aastasele listi äraga. Sinu hea tuju lugu, ma kohe ütlen sulle lihtsalt ö jaksanud. Jajajajajajaja. Muidugi muidugi kuulata kantrimuusikat ja, ja see on marjajuhata, oi jumal, mina sinu vanuses vihkasin kantrimuusika. Inimesed ei armasta kantri musjaamu, teostus ei ole mu näidanud. See ei ole minu jaoks ja, ja välja arvatud mina ja mul on muide veel Hendrik Sal-Saller on kolm inimest Eestis, kes ja need on veel muide, neid ei saa väita, et ei ole Eestis ühtegi inimest. Minu tutvusringkonnas on juba õige mitu tükki. Reaalsed oleme, aga ära ole nii, nagu öeldakse. Ja veena mind ümber, veename. Küllap see tuleb, küllap see tuleb küpsusega, sa oled veel väga noor seal, kolmekümneaastane, mina sinu vanuses ei kannatanud kantrimuusikat silma otsas, mind ajasid iiveldama need need rõvedad sõle ja need õudsed kaabud, vurrud, hoolitsetud vurrud ja kogu see kogusid drillal õla, aga ma arvan, et umbes niisugune kümmekond aastat tagasi võib-olla natuke vähem hakkasime kantrimuusikat hoopis teistsuguse pilguga vaatama ja tänaseks ma olen. Noh, ma muidugi olen elanud Ameerikas, eks ole, neli aastat ja ära. Ameeriklased on muidugi väga palju inimesi, kelle kantrimuusika ei meeldi, aga kantrimuusika on Ameerika ka. Ameerika, kuidas siis öelda, lahku meil on, ma ei tea. Ma ei oska öelda, mis meie muusika on tegelikult muide, kas eesti rahvalik muusika suuresti kantrimuusika Kukerpillid on ju tegelikult ka natuke nagu kantriansambel või nii. Aga noh, ütleme, et nagu, nagu noh, ma ei oska öelda, noh, niisugune ikkagi väga rahvuslik muusika, kantri ameeriklastele, nii ala kantrimuusikat tegelikult on, ma arvan, kõige-kõige nagu kõige ausam muusika, mis on olemas. Ja mulle väga meeldib kantrimuusika, mulle väga meeldivad need lood, mida kantrimuusikud jutustavad, kantrimuusikal on väga head sõnad reeglina, et mitte olla alati sa võid küll mõelda, et see on mõeldud, seda kuulavad, eks ole, need niisugused reed, näkid või või lihtne Ameerika inimene, aga lihtsa ameerika inimese süda hing on ka tegelikult palju keerulisemalt, kui meie siin kuskil Tallinna või Tartu kesklinnas, arvale ja kantrimuusika. Mu meelest võtab selle kõik väga hästi, väga hästi kokku. Aga hea tuju, kantri võib-olla ka väga, väga repressiivne, väga kurb, eks ole, väga ilusaid kantriballaade, nutan oma silmad peast, kui ma kuulan seal mingisugust maid. Vorniori lugu, mille nimi on, las ma nüüd ütlen. Hõõrusin ta flow, häben vist oli seal väga kurvad laulud, kantrimuusikas olemas, aga hea tuju, muusika on see laul, mida me kohe kuulamaks jaksanud Ameerika kantrilegend ikka juba niukene, tõhusam tõhusa kogemuse ja väga-väga pika tegutsemissiis pagasiga kantrilaulja ja miks mulle see lugu alati nalja teeb, on esiteks muidugi sõnad niisugune tüüpiline nagu niisugune kantrilaulu tekst, kui üldse saab olla väga heatujuline laul ja mis mulle kõige rohkem selle juures meeldib, on see, kuidas mu lapsed siis minu kaks väiksemat last, Joosep ja Mirjam, seda lugu ma ei taha öelda, armastavad aga nad alati elavnema, kui ma selle peale ma olen, kui me sõidame mööda Ameerikat ringi, seda me teeme tihtilugu väga tihti lastega vabakinud peale südame lihtsalt ühest linnast teise ja ja sööme halba toitu tee ääres ja, või lastest seda halba, mitte siis nagu maitse poolest halba, aga, aga siis nende tervislikkuse mõttes halba toitu. Ja siis kantrimuusikat. Ja see hääl on sakslane, lugu ajab nad alati kuidagi hoov lähevad lauad kaasa, seda see kõik on nii kohutavalt naljakas ja tore, et ma mõtlesin, et kui nagu hea tuju muusika peale mõelda, siis kasutame võimalust Raadio kahe eetrisse, siis nüüd kord viie aasta jooksul, siis ka natukene kantrimuusikat väljatele. Ma loodan, et sa oled ka minu jaoks müüdimurdja ja see tuju siin raadio stuudios läheb mitme kraadi võrra rõõmsamaks. Sa kuuled raadio kahe sünnipäeva erisaadet. Mihkel raud ja Eeva Esse valivad muusikat ja kuulasime just Mihkel Raua hea tuju lugu ja suri. Kas sõnuga rikkam from no mees, kes on ikkagi Merikes päris tükk aega elanud, mida muud oodatagi? See tegelikult ma saan aru sellest niisugusest irooniast mõrudest skepsisest mulle täiesti arusaadav, ma veel kord rõhutan ka sinu sinu vanuses ma ei suutnud kantrimuusikat lihtsalt seedida, ma tõesti. Mul tead, Dolly part on, mulle kohutavalt meeldib. Aja ta oli partonoga natukenegi crossover, kuigi ta on tõepoolest tõepoolest ikkagi ka nagu kantrilaule, aga noh, ta on nagu kultuuriliselt laiem nähtus, aga noh, Alan Jackson on nii kantriga üldse kantri olla ja seal elementidega New Gandhi mikser kantrimuusika seda väga erinevaid erinevaid laineid ja perioode seal sel nädalal New kandlega veel kord, mul on lihtsalt kohutav, vähemalt minu arust on see erakordselt aus muusika, lahe muusika. Ja see konkreetne lugu on lihtsalt nagu ma ütlen veel kord, et kui me sõidame nagu lastega mööda mööda neelame, eks ole, sadade miilide kaupa seda, seda asfalt ja vaatame nüüd ägedad Ameerika veoautosid, mida on ju kõik teed paksult täis ja ja siis niisugune asi põksub sul auto sõltumusest raadiost, siis noh, tujulised läheb automaatselt väga heaks. Kas USA sa raud trip tehes kuulad omaenda mingisugust leilisti või, või lihtlabaselt autoraadiot? Nii ja naa, et mulle väga meeldib kuulata lihtsalt raadiot, sellepärast et noh, Ameerikas on natuke teistmoodi raadiokultuur kui Eestis, et Ameerikas oli väga stiili nagu põhine, noh, on muidugi igasuguseid jaamu, aga, aga üldiselt on niimoodi, et sul on kantrijaamades, sul on elektroonilise muusikajaamade, siis sul on, ma ei tea. Needsamused, kuidas seda nimetatakse latiino, muusikajaamad, latiinopopijaamade, siis sul on seal mingisugused, eks ole, ühesõnaga sul on mis, mis stiil sulle meeldib, seda kuulude, klassikalise rokijaamad ja nii edasi, aga muidugi ka jaamu nagu, nagu raadio kaks, kus tõesti mängitakse erinevat muusikat, aga, aga jah, ei, mulle väga meeldib kuulata just kantri kantriraadioid ja igas igas kauntis on oma oma oma raadio. Et, aga aeg-ajalt jah, tõesti, ma kuulan ka, kuulan ka, ja muidugi internetiraadioid, et Ameerikas on niisugune platvorm nagu siirduslikesemm mis on algselt, oli vist mingi niuke satelliidiraadioga, mis nüüd ja siiamaani, aga mida on võimalik äpi kaudu kuulata, seal on sadu ja sadu kanaleid ka väga nägus žanri spetsiifilise. Ja seal on ka häid kantrikanaleid. Kuivõrd muusika, sinu enda tundeid ja emotsioone mõjutab? Väga ja väga-väga mõjutab, väga mõjutab. Mulle väga meeldib muu seal uskumatu, aga pagulassiiamaani väga meeldib muusika lihtsalt väga meeldib, midagi ei ole teha, muusika on kõige ägedam asi maailmas, muusika tegemine on kõige ägedam asi maailmas ja mul on olnud ka perioode, kus mulle muusika on kuidagi, nagu mul on tundnud, et ma olen kuuludes riik on nii tüütu ja, ja, ja midagi uut enam ei ole, aga ei ei, et see on lihtsalt nii vägev. Nii vägev ja mul oli, oli jälle hea meel seda laulu kuulata, ma hakkan veel suurema põnevusega ootama sinu hea tuju laule. Mul on tehtud endale list muusikast, mis ongi mu hea tuju muusikalist, nii et minu jaoks on ka see, et ma ütlen ausalt, et ma ei kuula liiga palju muusikat, ma pigem helistan Bootkasta või raadiosaadet, kuulata emadelt, et mul lihtsalt mingisugune möla käib peas. Et kuidagi kuidagi selline hea saatja, aga ma tunnen, et ma peaksin rohkem muusikat kuulama. See, kuidas kuidas see mind emotsionaalselt mõjutab, on ikka, on nii võimas, et kui ma ka täna panin seda listi kokku ja kui ma neid lugusid läbi käisin ausalt kuni pisaratest laheda ringi tantsimiseni välja, et see, milline võim on muusikal, emotsioonid üle on ikka väga suur ja kui mul on mõned lood, mis mul on aastate jooksul meeldinud, seal on mul ikkagi väga meeldinud ja kui nad on, mulle väga meeldib, et ma olen väga palju kuulanud ja kui ma olen väga palju kuulanud, siis mingi hetk viskab lihtsalt üle ja ei taha enam seda lugu kuulata. Aga mul on üks lugu, mida ma võin tõesti kuulata sadu, sadu, sadu tuhandeid kordi aga tal on kuidagi eriti eriline koht minu emotsionaalsel tunnet skaalal ja, ja see lugu, ma võin tõesti olla ka pikali maas ja niivõrd murtud, aga kui see lugu kõlab, siis, siis lihtsalt minu tuju tõuseb ja ja ma ise tõusen sellest halvas kohas püsti ja lähen rõõmsamalt edasi. See lugu on Zopp, Lauderi Dancing in the muunlaite, seda lugu. Ma olen ka oma saates väga palju mänginud, et ma arvan, et kui praegu kuulab keegi vana agenda, saate kuulaja, siis talle on see igati tuttav, sest et ma arvan vähemalt nädalas kordama seda mängisin, seal oli ka väga isekas põhjus, mul oli endal halb tuju, ma ei hakka siin seda s-tähega sõna ütlema, mul oli halb tuju ja ma tahtsin ise seda boosti saada. Ja, ja see iga kord ai ja sel suvel või tähendab nüüd eelmisel suvel 2020 suvi andis jubilee välja oma kaveri sellest loost ja ma ütlen ausalt, et minu jaoks ei tekitanud mitte mingisuguseid positiivselt Ta äratundmismomenti, see oli minu jaoks täiesti ära rikutud lugu. Ploder on ka tegelikult selle laulu puhul teinud galerii, sellepärast et originaallugu on king, harveste lugu, mis on ka väga mõnus, natuke teistmoodi, aga top looder on see, millisena ta on mulle meelde jäänud ja ja mis on tõesti minu number üks hea tuju lugu. Sisse tuleb. Kui kellelgi veel peaks olema paha tuju, siis ma tean, vaadake peeglisse, sest et selle loo järel no ei saa olla lihtsalt halba tuju, see on parim, hea tuju muusika üldse. Ja mina, kui ma siia saatesse täna tuli, siis ma arvasin, et sa hakkad mind piinama, mitte piinav, aga pommitama mingite lugudega, millest mul õrna aimugi ei ole, mida ma ei ole kunagi varem elus kuulnud, aga vähemalt siiamaani ma olen kõiki neid laule, mida sa oled välja valinud korduvalt kuulnud ja seda ka, ma arvan, et ma võisin seal vana lugu minu meelest vähemalt sinuni skaalal. Ma arvan, et see on äkki 97 Et ma mäletan, ma mäletan, et ma mumeelest töötasin, siis on raadio kahest kuse populaarne lugu, esimest korda oli ja see oli siin playlistis ja puha ja ja ma ei mäleta, et sellel ansamblil mingit hitti see oleks olnud, aga täitsa hiti. Aga noh, niuksed, mandariinid on ka teinekord toredad ja vägevad. Ma ei tahaks mängida, aga muidugi võib selle küsimuse teha, et missugune on sinu lemmik Vanhilt Wonder bänd, niikaua kui sa mõtled, et ma võin öelda, mis on minu oma, kuna me niuke bännagutati vaenuls, mille, millel oli üks hittlugu Tadžikis seal täiesti geniaalne lugu. Jube kihvt lugu. Aga ma ei hakka seda praegu kuulama. Kas sul on mõni niisugune kiireniga vander, mis sul kohe praegu meelde tuleb ühe hiti ime, nagu eesti keeles öeldakse? Papplaule sa pead oma top laudade peale tööle jääda, kui sa tahad. Ei, ei, ei, ma arvan, et see vihans sea. Aga oli täiesti selline bänd ka, muide nad siiamaani tegutsevad Marisega jajajaa Ameerikas nad täitsa uuritavad, riiend on muidugi need vanamehed või mis vanamehed vennad, eks ole, ja seal oli vist kaks venda ja üks äkki oli siis kuskilt umbes mingi onupoeg või midagi taolist. Selle looga minu jaoks nagu eriti naljakas, et ma mäletan seda lugu küll lapsepõlvest, aga siis ta kadus kuidagi ära ja siis ma olin Indias, ma olin Indias mingisugusesse kaubanduskeskuses, olin jäätist ostmas ja siis ma kuulsin seda lugu selles väikeses putkas, mõtlesin, et issand jumal, see nii hea lugu, ma pean kohe teada, mis lugu see on. Siis ma läksin oma šammiga sinna, ronisime tooli otsa, Josammisin seda, kui ma selle lõpuks teada sain, siis tõesti ma arvan, et tegelemise läheksime kild Ciprasel lugude kategoorias, aga sinna ei ole midagi muud. Ja ja no vägev vägev Shazammimisesse rääkisid. Millega sa muusikat kuulad, mis, mis platvormide kasutan muusika kuulamiseks striimimiseks. Ma tean tegelikult veel seal natuke selle pommi viskamine meie diskussiooni, sellepärast et mina olen see Spodifay põlvkonna inimene ja Mihkel, sina oled äpu. Mul on tegelikult ma pean, ausalt öeldes, mul on mingil põhjusel kõik olemas, mul on olemas nii Apple Music Kuiga, Spotify Te olete erinevates riikides täis erinevaid nutikõlareid, mõned töötavad, mõnega mõned töötavad, teiseks ma olen kuidagi nagu elu jooksul on aastate jooksul tekkinud mul nende kõikide tellimused olemas. Õnneks nad ei ole nagu liiga kallid, ka need on võimalik pidada. Mul on Spotify siis Google nõuslikute alasega, Amazon Music on mul vist olemas Youtube Music omal olemas ja lisaks veel, eks ole, sama FM Sound Klauna väga lahe kohti tegelikult muusikat kuulata on jube palju. Ahaa, Spotify Spotify asjadest üsna lihtne teha oma playliste ärke, eks ole. Mina alati kuidagi tunnen ennast kuidagi. Kas sinu teistes kohtades tihti? Ma ei ole väga supleilist inimene, ma mõnikord kuulan küll mingeid playliste, mida teised on kokku pannud, aga, aga ise ma kuidagi ei ole viitsinud nagu teha visterite. Ma olen väga, ütleme, kasutajasõbraliku interfeissi ka äppide pooldaja ja armastaja, kui mõtlen näiteks SoundCloud'i peale, kus on mingisuguseid sisu, värke, alaneid, Bootkased või ka mõni kindel, viskasin just sinna pannud üles muusikat või siis oma mingit muud loomingut. Ma väga tahaks seda kuulata. Aga no issand jumal, pole nagu kasutajavaenulikumad koht olemas, kui on. Klaaminaalselt playlistid aga jõudsime selles mõttes, et kui sa tahad kuulata maid, vitamiini, kloor, japs on üks minu lemmiklaule läbi aegade 1980 on minul nad seal salvestasid siis ega seda mujal ei ole, aga Youtube'is jõudsid muusikana pannakse enam-vähem mõistliku kuidagi nagu jällegi sedasama Interfaxi, nagu sa ütlesid Youtube'is üle võib-olla sel aastal muusika ja minu vahele, nii. Kuule, aga me läheme järgmise kategooria juurde. Ja me oleme kohe-kohe murdmas oma saate selgroogu. Me jõuame nüüd alles neljanda kategooria juurde, milleks on parim trenni lugu. Mihkel, kui suur trennitegija Sults olemas. No nüüd viimasel ajal väga ei ole ja ma võin muidugi väita, et sellega ja pooltõde, eks ole, pandeemia on meid kõiki pandud sellisesse olukorda, kus me teeme vähem trenni, kui me ilmselt peaksime tegema ja tahaksime teha pooltõde, et eks ma tegelikult tunnen natukene head meelt ka selle üle, et mul on millegi taha pugeda, et ma väga tahaksin trahvi teha, aga ma ei saa, sellepärast et jõusaalid on kinni. Minu meelest on see ikka väga rumal vabandus otsima. Jõusaalid pole ainukene koht, polegi teha. Kuna ma olen sinuga nõus, aga noh, nii suur ühesõnaga, mis ma, mis, ma, ma ei oska midagi enda õigustuseks omandamiseks välja midagi muud öelda, kui et sul on õigus. Aga ülehomme lõpeb see avara, eks ole, lähevad jõusaalid vähemalt praeguse seisuga mil me siin sinuga räägime, lähenevad kolmandal mail lähevad juust, kolmandal mail lähevad lahti need asjad ja siis sa peale trenni minna, tegema, ausalt tunnistama, et mul on, see käib kuidagi niimoodi hooajati. Üldiselt Ma ikkagi viimase niisuguse, noh nelja-viie aasta jooksul olen trenni teinud ikkagi väga noh, ikka päris palju, päris teadlikult ei lihtne seda näha ja nüüd on näha seda, et ma ei ole näinud, aga, aga viimased ja niimoodi. No ühesõnaga, sa niuke, pikk ja segane jutt, aga tõsi on see, et see, mis muusikat Stalini tegemise ajal kuulad, on väga-väga tähtis, on väga, väga oluline ja mul on väga huvitada nii tegemisel lugu. Ja see lugu tuli minu trenni tegemise rutiini tänu raadiokohale. Ja ma räägin, see on üsna värskelt minu trenni tegemise rutiine lugu, see võis olla umbes pool aastat tagasi, sõidan mina autoga trenni ja kuulan Raadio kahte raadio kahest tuleb mingisugune saades oli õhtune saade, ma arvan peale kaheksat alguses mingisugune elektroonilise muusikas saade, jalad tuli seal lugu, mida me kohe hakkame kuulama, mille esitaja nime ma ei tea, mille, ma ei tea isegi seda laulu nime peast ja minu jaoks on see kõik ebaoluline, ma tunnen ta ära oma telefonis, kui ma vaatan seda Famneile või seda plaadikatetest. Ja tuleb selline luuema, kulunud issand kui issand, kui hea lugu seal. Ja ma tegin, kohashazandmisin nagu sina ütlesid, jah, tegin selle kindlaks, mis lugu see on, panin selle endale sinna sinna pagana Apple'i muusiku sellesse kataloogi või raamatukokku või kuidas seda iganes nimetada laiba inglise keeles. Ja läksin trenni ja panin selle endale paksinud nagu seda uuesti kuulama. Ja kuigi see ei ole see mingi tüüpiline treeni lugu, aga väga niisugune noh, trenni lugu tavaliselt kujutatakse kardiolugu, millel on väga selge, mingisuguse niukse pulsiga, eks ole, mingi piinlik pump. Pump, mis ma saan selle saatel, eks ole kuskil seal trenažööri peal hüpata või midagi taolist, see on küll ka niisuguse selge piiriga lugu, aga ta on pigem ikkagi ei ole niisugune tüüpiline niisugune fitness logo või kuidas, kuidas nende kohta öeldakse. Work out muusikas ei ole. Aga mingil kurioosseks kummalisel põhjusel mindi jõledat, inspireerib see lugu trenni tegema, ta temas on mingisugune sugestiivse niisugune kordus mingi tiiv ja mulle tõesti väga meeldib, nagu ma jama panen selle endale kõrvatrenni alguses sellel asjal on mingi neli, viis erinevat reemiksima, käin selle ringi läbi ja siis panen järgmise peale ja teen trenni. Ja see on, see on ainuke lugu, mida ma viimase poole aasta jooksul trennis olen kuulanud ja ma kahtlustan, et see jääbki nii olema. Vanasti ma kuulasin mingit mehist staffi, no ma teen jõutrenni päris palju ja siis noh, mingi nihukeses Iisitaapi ikkagi on, nagu on siis nagu tunneli niukene mehine pumps käivad, siis on lahe nagu meestega võidu, eks ole, piitsapsid venitada. Aga nüüd jah, on kuidagi muutunud elektrooniliseks ja minu minu trennilugu, nii et see on jah, väga kihvt, nagu ma ei tea, millist reemiks sa praegu paned, neid on mingi neli kõiki olemas, aga tänu raadio kahele oma treeni muusikale õitsema. Täpselt hüüanud seetõttu esitaja välja see. Ega see ei ole lihtne, mina ka ei mäleta, seda ma ei tea, rusudes nüüd ikka väga ei huvita. Ma. Teie ees on Mihkel Raua treini lugu numbe äriks nõksu andma Essk keder. Peab tõdema tõesti, et Mihkel, see ahjust tavaline trenni Kuu ei ole, ei ole, olen teinud ka niimoodi trenni, et ma ei ole ka oma muusikat kuulanud, vaid tavaliselt jõusaalides enamasti ju mängib, eks ole ka mingisugune küll õnneks üsna vaikse nivooga mingisugune niisugune muusika, pupsu peo ju igas igas jõusaalis, aga loomulikult mulle meeldib oma muusikaga käige, ma usun nagu sullegi. Aga jah, see ei ole tõesti mingisugune tüüpiline tüüpiline, eriti nagu jõud tegemise lugu, aga mulle. Üldsegi üllatuslik, et sina sellist muusikat kuulata. Ei, mulle väga veel, me jõuame varsti mind kõige rohkem mõjutanud laulune ja küll ta siis ka saad aru, miks mulle just selline muusika meeldib tegelikult selline elektrooniline muusika mulle lapsest peale väga meedias ja just niisugune niukesed, lootiline ja niisugune noh ikkagi mulle jah, see roo mingil põhjusel väga meeldime, mingil põhjusel see mind väga-väga motiveerib ja kuidagi väga nagu aitab trenni, tahab. Mihkel sa Ailansoundile plaani minna, vabandust, mis on aidanud ainult sound, on selline tore muusika ja ja hõljumis festival, kus ma arvan, et just täpselt samasugust muusikat oleksid mitu päeva jutti angaar, kus see toimub? Tead, ma ütlen ausalt, et ka mina ei ole aidanud saundilt käinud, aga nagu kõik, kes vähekenegi ei ela, kivi all on käinud elanssoundil ja kui ma nüüd ei eksi, siis Oksaare, ma ei tea, kas on Saaremaa Muhumaa mõnusa Eestis Eestis täpselt täpselt teada ja täpselt sellise muusika žanrilise liigitusega see üritus on ja. Kopsud tööle suitsetama enne seda või või, või osaliselt muusika kuulamine. Ei ole käinud ja jätan siinkohal sellele küsimusele oma teadmatusest vastamata. Näostaga lasevad, suitsetavad, mina tõstan oma hantleid, igaüks tunneb sellisest muusikast erinevat inspiratsiooni. Aga sa enne ütlesid ka, et sinu see lemmiktrenni lugu ei ole selline klassikaline rütmi Tauamine, mis sind kuidagi käima tõmbaks, siis vastupidiselt minu trennilugu on selline, mis on selline rütmilt tagumine ja minu jaoks kangastus see momente, et vot see on trenni lugu, number üks. Ma arvan, et mingi neli-viis aastat tagasi, kui ma olin jooksuringil, ma ütlen ausalt, et mulle tegelikult ei meeldi osta. Mulle lihtsalt ei meeldi joosta jooksuga nii palju. Ma jooksen palju, aga see ei tähenda, et mul sellega head suhted. Aga miks sa siis jooksed, kui sulle ei meeldi joosta? Nii-öelda spordi tegemise vorme on ju tohutu hulk savid need ujuda, mis on väga lahe ja sa võid nõu, treeningut, ma teen ka nii, aga mis sa siis jooksed, kui sulle meeldivad? Sellepärast, et teate, mul on lihtsalt ma pean mingisugusest ebamugavusmomendist üle saama selle jaoks, et see asi mulle hakkas rohkem meeldima, miks ta mulle ei meeldi, on sellepärast, et mul läheb pulss maru kergelt üles. Kuna ma olen astmaatik, siis, siis lihtsalt seal mulle ääretult ääretult keeruline isegi võib olla ohtlik, ta ei ole ta lihtsalt mulle endale raske, see tähendab seda, et minust näiteks ei saa mitte kunagi seda rahvasportlast, kes läheb kuhugi võistlusele ja teeb väga hea tulemuse ja oma vanuseklassis kuhugi majja TOP10 sekka saab. Mul lihtsalt ei ole seda võimekust, et ma lihtsalt ei suuda seda teha, kuna minu enda kopsu piirdunud. Mis tähendabki seda, et kui ma käin jooksmas, siis ma pean tegema seda võrdlemisi madalad tempoga, et pulssi hoida normaalsena sest et noh, et kui ma läheksin jooksma ja mul oleks keskmine pulss üle 160, siis ma lihtsalt lõhuksin ennast. Aga, aga täpselt selle looga oli niimoodi, et kuidas ma tabasin ennast momendil, kus ma vaikselt siis põksusin. Ja siis tuli see lugu ja kuidas mu aadrekas lõi üles, see oli, see oli Stroomi rannas, see oli täpselt Päikese loojumise momendil ja millegipärast ma ei jooksnud mööda sellist kergliiklusteed, mis seal on jalakäijatele ette nähtud, vaid ma jooksen liiva peal, mis on ka selline ekstra trenn, liiva peal jooksmine ja siis, kui see algus Rütma, kas taguma, siis ma tundsin, kuidas lihtsalt see Bauer mu sees hakkas, hakkas niimoodi kerima ja no tuli siis ma mõtlen, kop, kop, kui pikalt kohe sealt tuligi, siis neli minutit kestev lõigutrenn, sellepärast et ma panin kogu selle loo lõpuni niimoodi, et no et kaasõigemini hingetuks, sest et see lugu ei saa jätta mitte kedagi, kes teeb trenni oma vaikses vaikses rütmis tiksuma, sest et sellepärast, et see ikkagi tõmbab korralikult käimas seal lugu on reedodžileebeeess, Anstab. On raadio kahe 28. sünnipäev ja sina on Mihkel raud ja EKS raadio kahe sünnipäeva erissaates. Me kuulasime just ära minu lemmiktrenni loo ja läheme edasi järgmise kate kaarini, mis kõige enam mõjutanud. Lugu kõige enam mõjutanud logo asemel säensoni Kiievis ahaa, nüüd ei, vaid okei, nii et kõige enam mõjutatud lõbusam on erakordselt keeruline loomulikult, sest et mis see üks siis on, mis sind kõige rohkem on mõjunud, tõuda, kuidas ta sind on siis mõjutanud ja ja miks ta sind on mõjutanud ja mul ei olegi nagu konkreetselt ühte lugu või noh, tegelikult on ka, aga võib-olla üks plaat, mis mind ikkagi nagu kuidagi nagu väga kuidagi väga varajases nooruses noh, kuidagi siis nagu ikka kinnitas mulle, et minu armastus muusika vastu on tõesti nagu väga kirglik ja väga ehe ja väga niisugune nagu igikestev ja, ja tahtmata väga nagu pikalt nii sind kui raadiokuulajaid selle looga kuidagi nagu piinata või tüüdata, siis 78., kui ma nüüd õigesti aastal mäletan, ilmus Saksa ansambel Kraftwerk album, mille nimi on inglise keele, seda siin. Ja selle plaadi avalugu on pala nimega robatsejaksis robotid. Ja, ja see oli kõige esimene niisugune välismaine päri seni plaat, mida ma oma elus kunagi ostsin, ma käisin koolis, jumal teab enam, mis klassis ma võisin seal oleval seitsmendas või kaheksandas klassis. Ja, ja võib-olla see jahume umbes umbes midagi taolist siia plaate sellel ajal ju need nii-öelda päris plaate poes ei müüdud, müüdi oli küll ka võimalik, seal ütleme, biitleid ja Estonia niisuguseid asju ja muidugi mingid Ida-Euroopa rokkbänd, mis olid ka täitsa head, muide nende plaavia eesti omadest rääkimata, need, kes plaadistada, said neid plaate võimalik osta plaadipoest. Aga üldiselt need päris plaate noh siis nagu tänapäeva mõistes ei või nagu tollases mõistes ei olnud võimalik poest osta, küll plaadipoed ja puha ja seetõttu tuli plaat osta mustalt turult. Turg ei tähendanud mingisugust imelikku elevust kummalist kohta, kuhu sa läksid ja siis plaadi ostsid, vaid must turg tähendab seda, et sulle võiks koolis olla mõni sõber või, või koolikaaslane kelle käest saad Plavjo osta, mina ostsin ühe vanema kassipoisi käest selle albumi ma hakkasin sellest 50 rubla ja ma täna mõtlesin siia tulles selle peale, et mis see 50 rubla täna võiks see tähendada, ma arvan, seal umbes. Ja seal on muidugi väga meelevaldne niisugune nüüd tänapäevasesse maailma või ellu toomine, aga ma arvan, et 50 rubla oli, oli siis sellel ajal kusagil umbes umbes 500 eurot, ma arvan, on, on see enam-vähem niisugune, ma arvan, niisugune enam-vähem vähemalt emotsionaalne ekvivalent ja mõtlen, et 500 eurot maksta ühe heliplaadi eest tundub, et päris jabur, seda enam, et see uus heliplaat juba kuulatud heliplaat, aga jah, see oli esimene plaadis andis mulle raha, ma ostsin selle plaadi ja ja siiamaani seal on minu jaoks üks lemmikalbumeid ja see ei ole mingi rokkmuusikas, ei ole black sabad või. Eks ole, mõni mõni teine väga oluline bänd minu elus vaid Kraftwerk, mis tegelikult ma arvan, on tegelikult jah, siis nagu nagu mind kõige rohkem mõjutanud ases. Kui sa enne küsisid, et sa sellist muusikat sa kuulad, kui me rääkisime seda tantsu või seda pagana trenni lugu, oleks olemas niisugune elektroonilisest tegelikult elektroonne muusika mul on alati väga väga meeldinud. Robats Kraftwerk mind kõige rohkem mõjutanud lugu, kui selline üldse olemas on. Kraftwerk. Center probets 78. aastal. Olen pea 78, jah, siin oli plaatia robot siis selle, selle albumi avalugu ja tõesti noh mulle mulle olnud alati väga, väga, väga väga väga meeldinud ja see oli väga-väga tähtis plaate nägi kiiver äge välja, see see esikaasa. Ja, ja tegelikult nagu mõnes mõttes siiamaani võib-olla võtab kokku selle, mis, mis mulle kõik muusikas väga meeldib ja, ja need asjad ei pea väljenduma tingimata niisuguses elektroonilises vormis, nagu nad siin on, võivad olla ka täiesti vabalt akustilise kitarriga omanikelt samu. Noh, ma ei tea, kuidas öelda neid samu väärtusi kuidagi väljendada, aga jah, mulle nagu väga-väga meeldib see muusika. Nagu sa oled juba korduvalt siin mulle ninanipsu teinud, et ma olen nii noor ja mida mina lasin teha ja mul on nii vähe sellist kogemust. Oma Janali variaale taga Noorma Eks ma natukene utreerin, aga seda teadlikult selle jaoks siia ise praegu öelda, et see lugu, mis läheb minu kategooriasse, et mis on kõige rohkem mind mõjutanud, ei tule üldse kaugest ajast, ma arvan, et see on kaks-kolm aastat tagasi, sest et ikkagi noore inimesena olen mina oma arenguteel, ma arvan, et ikka esimesi suuremaid samme tegemas ja ja see lugu, mida ma kohe mängin, tabas mind momendil, kus ma olin väga suurest kurvastusest. Ma mäletan, et see oli üks kevadine õhtu, olin üksinda kodus, olin täiesti pimedas toas, elutoas ning diivani peal ja ma ei vaatanud mitte lage, vaid ma vaatasin oma külmkapi seina, mis oli just parasjagu minu diivaniga, siis vastakuti. Ja taustal käis muusika. Ja siis tuli listis LUGU biitlite levib B. Ma esimest korda nagu täitsa mõttega, kuulasin seda lugu, et ma sain aru, et ahhaa absoluutselt lase, lase olla, lase minna, vahet ei ole, mis elus parasjagu toimub, sest kõik, mis peab juhtuma, see juhtub nagunii. Sa kuuled raadio kahte ja 200 eetris, Mihkel raud ja Eeva Esse, sellepärast et raadio kaks on saanud 28 aastaseks ja selle puhul on raadio kahe endised töötajad saatesse tulnud kokku ja siin me siis nüüd oleme ja erinevatest kategooriatest lugusid kuulame. Ja praegu kõlas minu elu siis kõige rohkem mõjutanud lugu, aga nüüd me läheme hoopis motivatsiooni lugude juurde ja Mihkel, palun räägi oma motivatsiooniloost. Kohe räägin oma ennegi markeerimisel ära, et esimene lugu, mida sa oma teadlikust elust mäletad, nüanssi hellalt hoia mind, aga lugu, mis on ka kõige rohkem meelt mõjutanud piltidele piir, see on hästi huvitav, et ja see on väga tore. Arenene jäi seisma, need on mõlemad väga head lood, kalansse lugu oli väga hea. Tahan öelda, ma tahan öelda seda ta ajaliselt kuidagi nagu see jooks tundus nagu väga niukene, järsk hüpe kusagil ja sa ütlesid, et mõne aasta tagant on seal lugu sinu ellu tulnud, et see on väga huvitav, kuidas ja see on tõsi, ka mina siiamaani avastan. Ma kuulan uut muusikat ka kaunis palju oma ikkagi kuulan ka väga hea meelega lugusid, mis on noh, ma 60.-test isegi 50.-test ja isegi 30.-test ja 70.-test ja 80.-st nagu varem ei ole kuulnud. Ja see on väga tore, et tegelikult on need seda vanamuusikat ka päris palju, mida. Ma olen hakanud, otsis Redingut kuulama näiteks Ahumaigaad. Täna on muidugi olulised on väga palju on väga head muusikat ja Veiko Ody sõding fännid, samamoodi võivad avastada ka veel täna mingeid tema asju ja mingeid asju, mida me kaasaegsed tegid mille olemasolust polnud võib-olla aimugi, aga nüüd me oleme jõudnud tõepoolest järgmise kategooria juures on motivatsioon lugu ja ma saan aru, et mida see tähendab. Et lugu, mis ma siis ma panen peale, kui ma olen kuidagi äras oma eluga ja sisse kuidagi motiveerib mind kuidagi tõusma ja edasi toimetama ja nii edasi. Ma pean ausalt tunnistama tega minu elus ei ole olnud väga palju selliseid momente, kus ma oleksin tundnud, ma ei suuda enam edasi funktsioneerida ja siis kuidagi otsinud mingisugust motivatsiooni. Loomulikult läheb Meerus kõigil kogu aeg vaja. Aga noh, valan seda siiamaani, leidub kuidagi niimoodi enda seest, aga tõsi on paar korda olnud elus küll selliseid kohti, kus ma olen mõelnud, et nüüd on küll nagu nüüd on küll nagu täitsa tuksis. Ja, ja vot ühe korra ja see oli väga varajases nooruses jälle kusagil seal 20. esimeses või 21 aastaselt oli üks niisugune niisugune hetk, kui sulle tundub, et nüüd on küll väga-väga pahasti ja, ja siis ma kuulasin ühte oma jällegi võib-olla või võib võib-olla öelda läbi aegade üht lemmikansambel, mille nimi on Stephen Wolf. Mis on siis Herman Hesse, eks ole samanimelise romaani stepihunt, et sealtkaudu endale nime saanud Kanada mänd mõõde. Et ta küll mängib suurt rolli, on mänginud suurt rolli, on nii-öelda ameerika kultuurilauas, aga tegelikult Kanada bänd ja sellega on minu jaoks niuke klassikaline hipimuusika ja mulle väga ma muidugi väga romantism eel, nagu, nagu ma usun, me kõik, ka võib-olla sinu ealised seda aega, seda nii-öelda Flower Power revolutsiooni ja, ja kogu seda värki. Aga selles on kahtlemata midagi romantilist ja vaata pluusil on muidugi palju kuulsaid lugusid siia kõige kuulsam, võib-olla on see Boonzovi vaielda, eks ole Iisrideri soundtrack-is või, ja nii edasi, aga see lugu, mida mina teda motivatsioonile looks pean, kannab ka vastavat pealkirja, näevad sulle ehitistest olov, rõgem. Stephen Uuefi eetwordsi väita on Mihkel Raua motivatsiooni lugu pea. Teinekord on vaja veel täiendavat motivatsiooni leida, sisse lugu läheb käima, kas ta mul seal, ma soovitan muidugi kuulata ka motivatsiooni vabal ajal. Minu motivatsiooni lugu, vaata kui sa enne defineerisid seda motivatsiooni lugu, et siis kui saad kuskil sellises raskemas kohad, sotsid mingisugust välist powerit, et kuidagi edasi minna siis minu jaoks definitsioon, et motivatsioon, jobu ei ole isegi mitte niivõrd sügav, et minu jaoks motivatsiooni lugu see lugu, et kui ma, kui ma kasvõi ei viitsi tuba koristada, ma olen väsinud, ma kuidagi kahtlaselt jalad seinale visata, aga samas midagi trummeldab peas. Et noh, sa pead selle asja ära tegema, sellepärast et seda ära ei tee, siis tekib selline doominoefekt, sest et noh, et ma ei tea, näiteks kodu koristamise puhul, kus kodu ära ei korista, siis sa ei taha seal ju viibida, kui sa seal viibida ei taha, siis sinu töö produktiivsus langeb kõige kõige kehket. Alusta sellest, et tuba korda ja siis hakkab lihtsalt elu nagu hernes jälle veerema. Ja minu jaoks üks selline lugu on kindlasti Led Zeppelini läkk tooks, sest et kui seda lugu kuulata, siis vaevalt, et sa kuskile jalad seinale istuma jääd. Mihkel raud õhutrummide saatel võib nüüd sisse juhatada järgmisegategaar ja milleks on Kiltsi legeer ehk et asi, mida ei tahaks nagu väga tunnistada salaja teate. Kuhu läbi ja saab olema väga radikaalne üleminek selle pärast, et me praegu kuulasime tõelist rokkar klassikat Led Zeppelini näol ja see mulje oli üks niisuguse esimesi kitarririff, mida ma ometi päris esimeses on üsna keeruline, ütleme esimese keerulise kitarririffi mida ma peaaegu enam-vähem isegi mängima küsisin kunagi niimoodi 14 aastasena ja see on väga tore, et sagedasest vanainimeste muusikat kuulad. Üritus, kus on motivatsioon, on vaja. Olete valmis raadios meiega jagama, aga nüüd me läheme nende kiltib lõhe lugude juurde ehk lugude juurde, mida me tegelikult ei peaks nagu avalikult möönma, et meile meeldivad, aga mingisugused perverssed põhjusel nad ikkagi meile meeldivad ja minu lugu ma vist juba siin ka meie saate alguse poole on siin nagu vihjed. Et see lugu on just nimelt üheksakümmendate, sest aastatest ja just nimelt sellele, kus päkapikudiskosektsiooni mitte isegi ääre pidevalt täitsa otse kuuluv muusikaline taies. Ja see terve Saksa lastelaul, mille mingisugune Itaalia õudne diskopunt nimega modo Aranžeeris ja tegi üheksakümnendatel aastatel selliseks diskolooks. Ja see on õudne lugu, aga see meeldib mulle kohutavalt, ma seal midagi teha, see on jube lugu kõikide parameetrite järgi ma hakkasin vihkama see laul, aga midagi ei ole teha ja see ongi sihuke kilplase laulu niuke definitsioon. Mõistusega saad aru, et see ei tohiks olla veerida, aga süda kuidagi kisub siis ütleme, jalg kisub tantsule, aga vist öeldakse sellistel puhkudel, kui see lugu käima läheb, niiet kui sinu südametunnistus lubab, siis siis vajuta nuppu ja kuulame selle hirmsa koera. Aga mulle tõesti õudselt meeldib. Ja siis tule. D kui mõelda, siis ei tasuks midagi häbeneda, sellepärast et sind kõige rohkem mõjutanud Kraftwerk ja robotid on üsnagi sarnane. Luule, seda tausta Solari süntesaatorid kasutad hästi, monotoonne loomulikult ja, ja loomulikult on elektrooniliselt ka need ära ja see ei ole tegelikult see on minu meelest on see itaaliatooja, aga seal Saksa, Saksa, Saksa, seal on tõepoolest saksa laste lõbus Ants, politsei drifier, krabi, järve, mis iganes on minu ema isegi teadis seda laulu, kui ma talle seda modo värki järve põrutasin, mingit ei tea, mis asjaoludel. Ma tahan, seda mängisin, aga ta teadis seda väga hästi. Oma lapsepõlvest, aga, aga jah, ei noh, mingisugused hämarad nii-öelda ühisosad. Ma möönan ilmselt kopteri muusikale, sellel on aga. Aga ees on, õhus on õudne lugu, haga, midagi jubedalt meeldib, praegu ka kuulan ja tahaks, miks on inimesele? Ma ei oska öelda selle kelti plase on niisugune mingisugune mingi mingi asi mulle nagu selle asja juures meeldib ja ma ei tea ise ka, mis seal on, umbes nagu ma ei oska öelda, ma ei taha nagu väga-väga kuidagi võib-olla siin ikkagi nagu peame arvestama sellega, et need võivad ka lapsed kuulda, aga naasaga mingisugune ma ei oska öelda, aga ma, ma, ma ei tea, kuidas laus praegu välja saan, ühesõnaga minu jutu mõte on see, et teinekord meeldivad meile asjad ja mis ei peaks meile meeldima, aga nad meeldivad. Minu kehtib ja see lugu on selline, mille pärast ma nagu muusikaliselt isegi väga ei põe, selline klassikaline poprokklugu aga selle kõik ära rikkunud üks etteaste aiad on 2019 NFL-i superpool, kus maroonfaev siis NFLi Superbowli vaheajal üles astusi, mida peetakse läbi aegade kõige kehvemaks Superbowli selle esinemise pärast. Seda puhtalt seetõttu. Ta lihtsalt oli väga halb, kohutavalt halb. Minu jaoks on kaasas kogu faili muusikanud liigitanud kahjuks hinna, mille kohta ma ütlen, et see pigem on selline kyll tsüklesi, aga sellegipoolest. Ta meeldib mulle, ta meeldib mulle ja see on ka selline. Sa ise Browski seda nagu sõnastatud, et miks see on nagu missi meeldib. Midagi seal on. Nüüd proovin selle peale panna. Sinu gildides lood lukku provintsis vaikselt välja. Njaajah tol ajal Ast avavabana seda tegema tegema, sellepärast et ega ma väga ei kurvasta, et sa selle, me saime selle, minu Modoa. Ja nüüd siis põhimõtteliselt võib ette kujutada Äremleviine, kes on siis faili Brontsmen palja ülakehaga tätoveeritud ülakehaga üldse mitte muskulaarse ülakehaga ringi hüppamas natukene mööda laulmas. Seda lugu. Need on mõnusa vaibiga lugu, kuigi noh, see 2019 Superbowli esinemine oleks võinud olemata olla, siis ta vabast Bildsite lugu vaid lihtsalt lugu, mis mulle meeldiks. Ja aga meie aeg siin ühine aeg hakkab otsa saama, sellepärast et tulevad järgmised saated ja meil ongi jäänud veel ainult üks kategooria. Ma panen raadiokuulajatele ka nii-öelda ajaloolise tõe Jaaks markeerimata kategooriad töötas välja Eeva ja ma olen selle eest väga tänulik. Et seda, et sa nii-öelda mõtlesid välja need, need need raamid, milles me seda oma tänast saadet teeme. Ja kõige lõppu jätsid sa siis sa sõnastasid selle kuidagi mingi rajum, peolugu või midagi taolist korralikult tantsu teha, hitti joosta, mina, ma pean tunnistama, ma ei ole kunagi mingi tantsupidude sõber olnud, aga tantsumuusika valeta ja ausalt öelda, ma ei ole malev. Tantsupidu, kus saab, paratamatult oled kohanud ja sõbra sünnipäeval või üks ükskõik, see kontekst on. Mihkel rauda üksinda nurgas, mossitav käed rinnal. Sõprade sünnipäevapeod pidudeleid tantsite pole kunagi tantsitud, ei hakka kunagi tantsitama ja see kuidagi tantsima ja see ei ole kuidagi hinnanguliselt ei taha kõlada. Mulle tegelikult mulle meeldib vaadata, kui inimesed tantsivad ja tantsimine on tore asi, minu arust ei ole kunagi saanud teha, aga, aga tantsumuusikat oskama väga kõrgelt hinnata. Tantsumuusika, mulle väga meeldib, see on, mis seal salata, kõige ägedamad tantsulood on tänases saates olnud minu loovad, sina oled siin mingisugused paganad, Led Zeppelini, meid traumeerinud siin, eks ole, kaks tundi järjest, nii et no ühesõnaga, minu jutu mõte on, on see, et hämmastaval kombel plas klassikalist rokki oleme lihtsalt sinul saanud rohkem kui minu avast siia lõppu siis oma nii-öelda lemmiktantsuloona, ma pean ära mainima siis Lefildi open appi, sellel on muidugi pikem lugu, mida ma ei hakka siin praegu võib-olla rohkem laiendama, kui et nii palju seda laulab Johni, Laidan Johnny Rotten ehk Sex Pistolsi front mäe ehk siis ühe bändi, mis minu elus on olnud erakordselt tähtis, kõige kesksem koju. Aga ka sinul on tantsulugu valmis pandud. Ja minu tantsulugu on Michael Jackson'i ja siis huma aastal Chastandimrleikiga Lawniverphelt köök, mis on hea minekuga lugu ja, ja, ja kui ma olen kuskil peol muusikat valinud või käinud pidudel muusikat mängimas, siis see on ka lugu, mis mul lisaks sellele Choploodrile alati listi saanud, sest tõmbab käima ja siuke mõnus. Selle Left veidi loo kohta me tahame, nii palju Isama mõeldakse, vastab tõele, aga seal on ka üks niuke eesti veidrus on selle looga, aga see oli ka 90.-te päris populaarne lugu Eesti klubides. Ja räägitakse, et Peeter Revale selle Hollywoodi posse, Hollywoodi klubi vas olla oma klubis keelanud seda lugu mängida, sest et seal on üks niisugune läbiv fraas Bernhard Horn. Ja väidetavalt selle tõttu jalutava klubide, sa vaatad seda mängida, kihvt lugu ja sinu valitud tantsulugu on ka kihvt. Mihkel aitäh sulle nende kahe tunni head kuulajad. Raadio kaks tähistab täna 20 kaheksandat sünnipäeva. Palju õnne armastatud kodukanalile. Pärast meie tantsumuusika hitte ühineb teiega Heidy Purga ja ei miski muu kui must mesi. Olge mõnusad.