Ma mäletan veel mitmel puhul vaidlesime ja see vaidlus Põldrusega vaidlus oli mulle heaks kooliks Pepe puhul vareselt kuskil niisugust stiilitundmist ja mitmeid asju ma õppisin. Õppisin koostöösse pilte ja vaatusi ja põldroos luges ja siis arutasime ja mitmel puhul ta oli hästi nõus. Aga siis ma mäletan kaks momenti, kus me vaidlesime, kus ma sain aru, et panin täitsa täitsa valesti läinud, vanale õigused ja lõpupoolne, vaidlesime pärast vana ütles, et jah, ei, muidugi. Tähendab, see ürgmets, ürgLaan, loodus, puutumatu loodus, kuhu nurka taevas külmub. Nagu me rääkisime, Tõnuslikud tähtsaid peab natuke kummaline omadus, kuskil pakkumise alus munni märkagi, pani loodusega ühte kasvatud, sellesse imelikku, mainis, tulebki inimlikult hakkab ürgloodust põlluks muutma, hakkab seal elulooma. Ja siis teine oli siis minupoolne ettepanek, et niuksed lihtsalt üks suur põlevkivist ruum kus toimib siis kohus ja kirikuõpetaja juures ja kõik tähendab see suund, et on olnud kaks mänguplatsid ürgmeloodika kuuld põlevkivist ruum, et niimoodi me mängib kahe pinna peal terve etenduse ära ja Põldrus selle vastu ei saa olla ühtset, suurt kivist ruumi, miks ei saanud nii nagu nõiduslik looduslikvion, türgi vintruum, et meil ei ole tähtis. Et meil ei ole tähtis, mis ruum seal, aga see on üks, üks võib-olla tänase päeva diaatrismi cape kujutamislaad ette. Aga sel ajal. Ma olen niimoodi ja nii nagu me lähenesime, kus me olime ikka palju rohkem siiski olustikus kinni, kui küündis. Nad on täitsa täitsa ta ei saa viia neid tahke, pind on lihtsalt üheks, milliseks suurest veedaks ruumist, kus ajavad kõik korraga riigi asju, viiuli see asi ja muidugi viisilgi kohus, politsei, kirikuõpetaja kolm. Kolm eraldi mängupinda. Läheb et see on väga Jaanüansset, et et toob flainsalv singel sealt välja. Aga et kas me ise ei vii tekkide arvamist? Jyrka läheb veidi pappi, hakkab uus ekspluateerimine. Tantsimine oli see põhiline vastuolu, mis välja valib? Mille? Lihtsalt naiivse ja võib-olla mõningal määral tervenisti vastavailis, nüüd ta läheb, et läigib nagu lõpuks peab olema, selgus, peab olema. Välja oli see oli see tendents, mis mis. Olin moeks. Miski see pastakas tähendab, et kunstisuurus on selles, et me jätame, anname suunaga moodsa lahti, inimene kodus mõtleb lõpuisaga teatranatuuke.