Kuni kella viieni on stuudiokülaliseks Eino Baskin ja see on saade. Elavi, härra Baskin, me rääkisime nüüd küll elust ja armastusest ja kõigest, aga me pole rääkinud ühtegi sõna veel poliitikast, aga teie olete ikkagi niivõrd staažikas humorist ja satiirik, et oleks lausa patt, kui ma praegu ei küsiks, kuidas teie suhtute tänapäeva poliitikas Eesti poliitikasse? Eesti Ekspressis viimases numbris on on Rein Veidemanni kommentaar pealkirja Allaarist Lenin vaimukalt kirjutas. Teatud üldkokkuvõttes annab me peaministrile küllaltki kena Karektivistika igati, tähendab siin tekib otsekohe küsimusega, kui Laari asemel oleks keegi teine. Kas see komment? Ta ei peaks paik praeguses situatsioonis, ma arvan, et Eestimaal horisondil ei ole veel sündinud sellist inimest. Kes võiks midagi radikaalselt muuta või edasi viia, tähendab, ma võtan niukesed, geniaalsed poliitilist aju. Nagu Churchill või Roosevelt mõttes, saad aru, tähendab, Eesti pinnal ei ole neid olemas. Ma arvan, et Lennart Meri kes on intellektuaalselt küllaltki sügav inimene ja, ja kultuurne, nagu öeldakse, intellektuaalne. No ta ikkagi on juhuslik inimene meie horisondil, tähendab, Ta on lihtsalt kellegi poolt esitatud. See, et ta sai küllaltki vähe hääli. Tõestus selleks, et ei kasvanud välja koos rahvaga. Ma arvan, et see oli ka võimatu, sellepärast et ei saa ju aasta-kahega leida liidri. Ja selles mõttes see kommentaar, mis iseenesest siin Ekspressis on päris muhe. Mulle ei ütle mitte midagi sellepärast, et oleks Laari asemel keegi teine. See jutt peaks ka paik, igaüks, kes sinna pukki satub, õmbleb endale parema ülikonna. Igaüks, kes pukki satub, ostab endale parema raamiga prillid ja hakkab teistmoodi käituma. Lennart Meri räägib ka praegu pikemate pausidega. Kui paremal tulen elandid munadega palju elus rääkinud omal ajal Kuku klubis, siis ta rääkis nobedalt. Tähendab, küsimus on selles, et, et. Koht teeb inimese. Mitte inimene ei kohta. Te saate mu mõttest aru, sa satud sellisesse situatsiooni saarlase muutuma teatri peanäitejuht KK pikemate sammudega teatris jalutama, kui talle antakse akadeemiline teater. Pisike inimene võib muutuda väga suureks poolioniks. Paraku elus on nii, midagi pole teha, need ambitsioonid tulevad. Äkki sinust hakatakse rääkima, seal kõige jubedamaid, siruta, hakatakse rääkima, peaminister võtab vastu, ainult räägib peaminister, ütles peaminister kuulis ja nii edasi. President ütles, president, tähendab, lausus. Need on meie vanad endiseaegsed nisukesed, et teha mitte populaarset inimest populaarseks. Ja ma arvan, meie poliitikute hulgas on 90 protsenti need, kes populaarsed. Siiski ei ole kunstlik populaarsus. No ma ei hakka nimesid nimetama, sest neid on niivõrd palju, keda isegi eesti rahvas ei tunne, pole kunagi tundnud, välja arvatud kuninglikult. Me tundsime Aimla, teadsime Parvet, Me teadsime. Tähendab, humorist, aga on inimesi, kelle nimi ei ütle mulle mitte midagi ja ma arvan, et selleks, et nad hakkaksid mulle midagi ütlema, peaksid midagi tegema. Ja see võitlus, mis mind kõige rohkem masendab, on see pluss ja ambitsioon ja, ja, ja võitlus koha pärast säilitamise pärast. Sellepärast, et lõppude lõpuks nii või teisiti see koht, konkreed, oled sa spiiker või oled sa peaminister või oled sa riigikogu liige, ta annab ikkagi sinule nii moraalselt kui ka materiaalselt ikka koldu. Ta on ikkagi 3000, eks ole, 5000 krooni on ikka 5000. Bensiiniraha 500 on ikka 500. Mina ei saa endale lubada iga päev sõita pikki otsi, sest ma mõtlen, kust ma saan raha bensiini ostmiseks. Tähendab kõik see. Minu arvates teeb praegu niisuguse meie situatsioonis poliitika natukene nihukeseks. Lotomänguks me ei tea, mis juhtub siis, kui see valitsus läheb ära ja tuleb uus. Mis juhtub, kui see riigikogu lõpetab oma eksistentsi, tuleb uus, mina arvan, et midagi ei muutu, muutub ainult ajas ja ruumis muutub 100 ütleme 10 15 20 aasta pärast siis kui tulevad noored inimesed, kes on juba Meie rahva ees oma populaarsust millegiga tõestanud mitte olles poliitilises toolis poliitilisel pukil vaid ta kasvab nagu välja ta, ta muutub selliseks inimeseks, kes on paratamatu, et ta on president või paratamatu, et ta on liigijuht ja nii edasi. Aga kas selle härra Baskin ei tundu see, et võib-olla teie, kui noh, ütleme praegu ikkagi vanema põlvkonna esindaja olete natukene ebausklik siiski poliitikute, nende noorte poliitikute suhtes sest nad on ikkagi mitu põlvkonda, kaks põlvkonda teist nooremat Tähendab, vot selle Isamaa rühmituse puhul ma ei ole eriti pessimistlik. Ma hääletasin omal ajal Rüütli ja Isamaa Eeesseri tundus nonsenslikuna ja, ja, ja, ja ma ei ütleks, et see mind kuidagi nagu praegu mingil moel. Kuidagi, et mul on väga selline meel nende suhtes, ma lihtsalt ei näe praegu reaalseid tegusid veel. Et minu jaoks minule mõjub väga halvasti, kui Parek ütleb, et kui mulle tehti ettepanek, ma nalja pärast, võtsin ministrikoha vastu. Vaat niisugune lause mulle jääb kuidagi kõrvu, nalja pärast ei võeta. Ta vastu siseministri koht. Sellepärast et sellest oleneb meie inimeste elu, sellest oleneb meie inimeste eksistents ja see ei ole naljakas, ütlemiseks koht. Tähendab, ma kujutan endale ette, et et niimoodi ei saa vastata. Võib-olla see oli öeldud, noh, ütleme niimoodi huumoririkkalt, aga see jäi kuidagi nagu kõlama. Mulle tundub, et natukene imelikuna tundub see lause, mida Laar on tarvitanud, et me toetame neid, kes ennast ise toetavad. Need paradoksid hakkavad mul kuskil vastu. Ma tean, et poliitika oleks suur, andke mulle andeks, et ma niimoodi ütel üldse üks suur prostitutsioon ja ausaid poliitikuid nähtavasti ei olegi maailmas üldse olemas. Vaadake, mis toimub ümberringi. Aga mul ei ole ka erilist arvamust, et on olemas ukse taga mõni uus kandidaat kes võiks kohe homme mere asemele tulla või kohe homme Laarieldamine tulla. Mul ei ole selliseid. No vot vanasti oli nii, et Moskva nägi moskva määras, nemad olid nii targad, määra seda, kas praegu ei ole mitte härra Baskin selline küllaltki ohtlik tendents, et me oleme pööranud hoopis oma pilgud hoopis mujale, hoopis läände, et me ootame, messias, tuleb sealt ministrite näol, kes kõike teavad, kõike jagavad ja toovad eesti rahvale õnne. Minu arvates on kõige suurem viga, et me oleme sisse toonud palju inimesi Ameerikast, Kanadast, Rootsist, siia, kõrgematele kohtadele. Vot minu arvates see on suur viga. Ja ma võin tuua sellise näite. Nad on kasvanud teises miljöös, nad ei suuda nii kiiresti ümber orienteeruda, aga ilma selleta tunneks Meie inimesi mentaliteeti. Tema harjumuslike, kõikvõimalikke, nii öelda kontseptuaalseid lähenemisi tähendab tema oskust näha asju selle pilguga, mille, mille, mille poole ta on 50 aastat vaadanud üleöö seda ümber idee. Minule tundub, et need inimesed tulid ainult ambitsioonide pärast siia sest nagu näiteks kaitseminister ütleb, et ta oleks võinud teenida 64000 krooni kuus, olles professor ülikoolis edasi, tekib küsimus. Miks sa siia tulid armastusest Eestimaa vastu? Ma arvan, et mitte, sellepärast. Armastus Eestimaa vastu on igal eestlasel, kes on siin selle orjapõlve läbi teinud. Ja nüüd selles orjapõlves saanud endale uue tuulepuhangu. Tema tuleb sealt ühiskonnas, kus ta on elanud normaalselt oma elu. Ma olen nendega väga palju kõnelenud. Ma olen Rootsis lavastades asju tähendab teoseid nendega kokku puutunud. Mulle tundub, et nende arusaamine meie elust on veel väga konarlik. Ja mulle tundub see ei. See, et me kiiresti tahame läänele järgi jõuda, ei anna efekti. Sellepärast et kui sinu rikkus on riigi vaesuse taustal tekkinud, see on minu meelest isegi häbi, ei ole vaja kohe homme olla sama pürgida sama kõrgele nagu mingisugune 30 40 aastat elamud Ameerikas. Professor või doktor või see on võimatu, seda ei saa lihtsalt praktiliselt näiteks kui ma näen poisse, kes müüvad ajalehti, müüvad autosid, vabaduses, pesevad auto, tuleb, laseb tuuleklaase. Minule tundub, et minu esimene küsimus on, aga mis, mis ajal nad seda teevad, nad läks sel ajal koolis olema. Tähendab, mulle tundub, et, et see ei ole vist õige kasvatus praegusel baasil. Või see asi võib-olla tõesti, kui perekonnas on niukene lausa suur kriis. Et see üks kroon toob veel midagi juurde. Aga üldiselt Ma ei tarvita selliseid asju. Ma ei tervita seda praeguses situatsioonis, võib-olla 10 aasta pärast on see normaalne. Aga praegu ta on ennatlik. Me tahame kohutavalt kiiresti pürgida. Müüd Euroopas, me juba oleme, tahame pürgida. Nende riikide tasemeni, kes on 100 150 200 aastat elanud Normaalses demokraatlikus süsteemis te ütlesite siin ennem, et ega me ikkagi nii kergesti ameerika järele ei jõua ja nii kergesti tegelikult ka Euroopasse ei astu, kuigi faktiliselt oleme astunud. Mis te prognoosite selleks ajaks aastatuhande lõpus? Kui kõik läheb kenasti ja kui ei tule mingisuguseid äkilisi pööranguid maal ma kardan seda kõige rohkem. Venemaa on kõige ebastabiilsem poliitiline. Instituut, ja ma kardan, et seal võivad toita tont teab mis asjad juhtuda. Siis kuskil eestlaste agarusejat küllaltki lahtise pea pead arvestades ja oskust ikkagi ärimeestena tegutseda, sest elu näitab praegu, vaadake, kui palju on pood ja vaadake, kui palju on firmasid, ma arvan, 10 15 aastat me oleme kindlasti kindlasti no ütleme, Soome tasemele või isegi ees või isegi eespool Soomega on millegipärast tunne Soomest. Me võime kõvasti ette jõuda, sest andke mulle andeks, ma ei ole üldse natsionalistid kunagi olnud elus minu jaoks kõik rahvusega võrdsed. Aga kuidagi see aeglane mõtlemislaad, see niukene pori, noh niisugune natuke tõesti kuskil niukene, noh natuke aeglustatud mõtlemine ja, ja niukene, vaba aja veetmise oskus. Pseudooskus Ma olen soomlasele vabal ajal saun, õlu tähendab kuidagi mul mulle tundub kuskil, et me võime neist kiiresti ette jõuda rootslastega, nii see asi seal on pisut teistsugune pilt. Aga mina ennustan Eestile kümne-viieteist aasta pärast, kui poliitiline õhkkond jääb samaks. Küllaltki kena, kena, kena progressi. Ma ei ole pessimist. See on hea ja kuna oli juttu sellest, mismoodi, mismoodi inimesed veedavad vaba aega, siis üks Grigori koorini homoreske on just nimelt sellest, mismoodi võiks veeta vaba aega näiteks nädalavahetusel sõites välja loodusesse. Kevad on käes, suvi saabub, rohi haljendab nagu igal aastal, korraldame ka tänava väljasõitu. Rohelisse. Päeval algab meie kultuur massilise töösektori. Järjekordne üritus, seltskond, poiss ütles. Üks kiiremini, sina Karla paisi. Mis asja sa, Patikala? Sulle öeldakse, trollibussi? Sa ei julge või? Elu on kindlustamata, aga buss, lohu? Ega selles ei ole mitte midagi, sa anna lihtsalt allkiri, et sõidad vabatahtlikult ja ise vastutan vappi või kas on kõik või sõidame, sõitsime kõigepealt, et mitte aega raisata, korraldame sõidu ajal viktoriini, ärgenervjueerige viktoriin on lihtne. Tänapäeva temaatiline. Kui palju meil mehi on? Ja naisi väga hea. Algab viktoriin 15 15 vastu. Bussijuht ei tohi osa võtta, muidu ta põrutab varsti üks ühe vastu, ühe puu vastu. Ei, mina ei võta ka osa, muidu pole keskusi. Töötle õige taandeised hoopiski millede välistate vaid Aldes tandes. Lõbus. Vististi oli lätlane. Järgmine küsimus juba juhivad üks, null. Müüd kaasaja kultuuri vallas, kes tappis Anna Karenina. Staapis Anna Karenina. Töötled manageri. Oi naised, naised, naised meerita tunnetega. Kultuuriajalugu ei tunne käestaapis vallakalerina. Õige rong täitsa õige. Nii seisnud üheks ööks. Naised tahavad preemiaks miniatuurse mootorveduri. Uku toode. Mis siinset puus. Õppige paremini vaatama, küllaldases toote rauast ka. Ja viimane otsustab küsimus, kolmas küsimust diaatri vallast, käestaapis härmani. Keegi ei tea, mina tean, vanaema tappis Armani aitäh, sõbrad, televiisor, minu viktoriin lõppes sõbralikult üks üks veiniga ja jõudsimegi kohale bussist välja ronida. Rivisse vabalt. Kuulake mind asula ümbruse tutvuma ümbrusega, tutvuma suve. Mina kui kultuur, massiliste ürituste organisaator, teen teile teatavaks epe, saabusime maaliliste nurga, kes siin on jõgi, metskäigud, künkad ja muud loodusannid. Aga seda, mida loodus ei loo, tõime ise kaasa. Nagu ütleb laulusalm, milles loodus hoolt ei kanna, seda meile puhvet ana. Naera surnuks. Seepärast paatigi diiva provi alt lahti ja siis kõik puhkemale võims vees. Pudelid lady korgid peal maikuule vokaalide, küllalt pokaalid kuule, kohe mitte. Kuule. No nüüd juba poolel esimene pitsal esimese jala jaoks teine pilt eriala jaoks, viskan nalja nagu viina, see mulle öeldakse kutsehaigus. Naera surus ta kuumnegaak, kallid sõbrad, head isu. Nüüd, seltsimehed avardab silmaringi, näete, milline imeline paik sinul, rohi on roheline ja päike muudkui seal, tähendab muuseas, see on ajalooline koht. Mitmed sajandit tagasi toimus siinsamas ajalooline lahing vene sõdalaste ja Rootsil raudtee ordurüütlite vahel. Ma ei mäleta, kes võitis, kuid nagu näete, sõpruse võitis. See tähendab, loodus säilis, ühtki puud pole murtud, käituge siis meiegi vaprate sõdalaste eeskujul väärikalt. Ma räägin seda sellepärast, et mõningad seltsimehed juba millegipärast raiuvad põõsaid. Milleks seda tuld ei maksa teha, klaasi läheb niigi tõsta ja soojendada tuleb ennast seespidiselt. Ma ei kuule, Pukaalide küllap. Kuule nüüd. Kuule, kui hästi kuule, ei klaase emakse lakkuda, killud toovad ainult siis, kui oma nõusid puruks peksta. Ei. Kurat, kes viskas mind tomatiga? Rumal nali, muide, mängige parem võrkpalli. Kuidas ei ole võrku kala mindi püüdma. Miks on puu otsa ronid, lollakas, sa oled nüüd kägu. Mis kuradi kägu tulekuse kukkuda ei oska? Kukkuski alla vorsti solidaarselt aru, kas luumurre või ei ole, sõitsime pidulised, katsume kuidagi organiseeritult puhata, ausõna, ei saa. Mina pean teie eest vastutava, kuhu sina rooli? Gaasipedaali külge, teine piduri külge sidusid three, kõlistage teda venna jalgu liigutav. Maailma majanduse tasakaalu mõjutavad mitmed tegurid, sellest johtuvalt suurenevad ka riskid. Ameerika kompaniidownjoulist jälle Rayton juhtiva operatiivse turuinformatsiooni edastaja. Telereid vahendab kohest infot valuutade rahvusvaheliste intresside toorainete, nagu nafta ja metallid kohta. Telereid toob kogu maailma värskemad uudised sinuni reaalajas. Helista Tallinna telefonil kolm üks kolm kaks null null ja küsi lisa kolm üks kolm kaks null null telereid. Reval Trading International kutsub teid balti vaba aja harrastusmessile Eesti näituste sinisesse paviljoni näha kaatori, päramootorid, Scootorid, mootorrattad, generaatorid, aia muruhooldusmasinad firmadelt. Baylainer, Polaris, Atsu, Kawasaki. Tallinna telefonil neli kolm üks seitse üks üheksa neli kolm üks seitse üks üheksa. Ajalehte esmaspäev on võimalik tellida igal tööpäeval igasugust sile jaoskonnas. Nii on Pärnu vallikäärus 11.-st 12. juunini rahvusvahelise vaid piisi autoralli sov paks, valju Rali 11. juulil start kell 22, karaseerimine, kell kolm kesköine tantsupidu ralli asjadega tiiseid vennad Tiit ja Vardo Rohtmets Kaheteistkümnendal juulil start kell 20 vilis kell kolm öösel. Samas toimub ka valgerannaralli lõpusõu võitjate autasustamine. Sponsorfirmade vahel loositakse välja Suzuki reklaamibukletis. Ostjate vahel loositakse välja auhindu, sealhulgas Rally peasponsori poolt üks tonn bensiini. Lisaks üllatused, avatud puhvetid, esineb Marju Länik. Diskoralli käivitavad Margus Turu jagalco lavastajaid. Kaupmehed, kes soovivad kaubelda, võtke ühendust Pärnu vallikääru. Remonditarbed sanitaartehnika põranda- ja seinakattematerjalid, elektritarbed, aiatööriistad ja majapidamistarbed. Aaesshren londi vastavatud kaupluses Tallinnas Telliskivi 51, telefon neli üheksa null kuus kuus kaks neli üheksa null kuus kuus kaks. Külastage meid kella üheksast 18-ni laupäeval üheksast 14-ni. Ren Lundi kaupluses teeb asjatundlik ostja alati parima valiku. Kunderi tänava ehitusmaterjalide kauplus Tallinnas teatab oma klientidele, et elektrikaubad on üle viidud uude majja aadressil Kunderi 35 müügiveepumbad, elektrimootorid, boilerit liinil, keldrid, pirni juhtmed, puidulingvistid, köögitehnika ja palju muud. Elektrikaupade uus aadress on niisiis Kunderi 35, telefon neli null kolm üheksa neli neli kolm null kolm üheksa neli. Ja kell on saamas pool viis, viimane pooltund siis kuulajate küsimustele. Küsimusi on tulnud tõepoolest palju ja kõige parema tahtmise juures lihtsalt ei jõua neid kõiki ette lugeda. Aga hakkame ikka otsast peale, kui härra Baskin neile oleks võimalik temal esitada kolm soovi meie riigikogule, millised oleksid need soovid? No, ma ei tea. Kolme ma ei oska isegi võib-olla praegu öelda, aga mul tuli üks anekdoot, tuli meelde. Ta võib-olla üldistab seda küsimust, et selles mõttes, et tähendab õpetaja ütleb poisile koolis, et mine koju ja las isa teeb sulle selgeks, mis vahe on tragöödia ja hädavahed. Ja poiss tuleb koju ja ütleb isa kooliõpetaja palus, et sa mulle selgeks isa mõtleb tükk aega ja siis ütleb, kuidas ma sulle nüüd võin öelda, et kui meie valitsus lendab lennukiga, lennuk kukub, see on tragöödia. Kitseki läheb näiteks üle silla, kukub vette, seoneda. Said aru, poisutab ja järgmisel päeval tuleb kooli õpetaja ütleb. No oli tal vestlus isaga sel teemal oli. Räägi, mis on tragöödia. Tragöödia on see, kui lendab lennukiga ja kukub alla. Lennuk hävib, kõik hävivad. See on tragöödia, aga minu arvates ei ole eriti suur häda. Tähendab see loll anekdoot omamoodi. Aga ma arvan, et ma ei ole verejanuline inimene, ma ei soovi kellelegi jumala pärast surma ega huku, aga ma ütlen niimoodi, et kui riigikogu saaks aru, et kui valitakse neid homme ümber ja nende asemele tulevad teised, siis mitte midagi ei muutu. Absoluutselt mitte midagi muutuvad ja kuidas seda aru saaksid, et midagi peaksid tegema selleks, et muutuks võib-olla see aktiviseeriks teid rohkem mõtlema, et iga nende vastu võetud otsuse taga on tuhandeid-tuhandeid, õnnetuid, inimesi, haigeid vanureid, lapsi, kellest sõltub nende arvamus olgu nad seal, mitte nii üksmeelsed ka isamaas. Ja olgu nad seal selles mõttes kompromissitud, vot see on minu arust kõige tähtsam, nii et kolm soovi on kätketud võib-olla selles ühes. Nii kas Eino Baskin olnud parteis mitte kunagi? Miks te ei kuulu mitte ühtegi erakonda, sest praegu on kultuuritegelased kõik poliitikaga seotud? Ma printsipiaalselt ei ole poliitika oma hingelt ja ma arvan, et satiirik, kuna ma teen rohkem, elagu poliitikuna. Mida teie teeksite, kui ajalooratast pöörduks tagasi, kas te elaksite oma elu täpselt samamoodi nagu siiamaani? Ja ainult, mitte nõukogude liidus? Jah, tähendab tähendab, ma ei oleks elanud, kui ma oleks vabalt saanud valida riigi siis ma sündisin Eesti vabariigis. Ja kui ma oleks saanud sõita ta ära ja mitte elada nõukogude süsteemi ajal, ma oleks kindlasti pidanud ära sõitma ja nüüd Eesti vabariiki tagasi tulema. Jah, vot see ongi see küsimus ilmselt, et miks te ei ole. Sellepärast, et ma olen väga palju käinud välismaal realist, ma tean, et minusugune meel enam mitte midagi ära ei tee, tööd ma ei leia. Ja piskuga elada ma ei taha. Ja oleks ma noorem, võib-olla ma oleks ära sõitnud, aga praegu ma arvan, et huvitav aeg on käes. Ma vaatan kõrvalt, kuidas Eesti kuidas Eesti. Lööb lõkkele lööb, puhkab nii-öelda õitseda. Aga te ei vaata üldse mitte halva pilguga nendele, kes omal ajal läksid. Jumalast Neeme Järvi tegi kõige õigema liigutuse elus. Eri Klas pole läinud, eks ole, keda on pidevalt seal, ta tuleb oma kodu. Neeme Järvi on pidevalt seal kodus, aga ta tuleb siia külla, aga mis, mis muutub sellest? Ega eestikunstidega ei kaota mitte midagi, eks ole, aga kui palju võidab inimene sellele? Ma absoluutselt neid inimesi, kes on ära sõitnud mingil moel ei mõista uk. Millal tekkis selline mõte, et hakata tegelema huumoriga? Oi, seda on raske öelda, muisa nähtavasti süstis selle, sest isa oli amatöörnäitleja kes põhimõtteliselt tegeles ainult mõistlike rollidega ja kõik võimalik sketšid, jäästraatlikud esinemised olid mõisal ikka ikka huumor domineeris ja ma kuulsin seda kodus. Ma nägin tema ettevalmistusi, see oli mul juba nagu pisik. Keda te peate Eesti teatri praegusel lavakoosseisu kõige muhedamaks matsiks ja millistega? Maitse on tähele pandud ikkagi neile näitlejatele, kes estraadiga tegelevad. Ma nüüd ei mäleta, kes viimati vist sai Hardi tiidus ja ma ei oska praegu isegi ütelda, mul ei ole praegu sellist kandidaati silmi ees. Kellele võiks andule Ita Ever, võib-olla Ines Aru. Need on inimesed, kes seal oma panuse estraadihuumoriga küllaltki palju pannud. Ma arvan, et järjekorras on Kangur järjekorras on vist Vaarik järjekorras on kindlasti. Krjukov, Krjukov võib olla on niivõrd mitmekülgne näitlejad. Humoristina on ta ammu-ammu koos kibusuuga töötades juba matši loorbereid endale hankinud. Aga kas teie elus oli see suur hetk, kui teile anti Meie Matsi tiitel? See oli niivõrd seotud minu haigusega diale haigust tulla uuesti lavale kultuuripalees 4000 inimese ees omamoodi sündmus mu jaoks siis miks mikspärast Oskar päeva ameeriklaste jaoks olema suursündmus, miks väikse Eesti jaoks maitse olla sündmuseks minu arvates sobiks, sobis tol momendil väga ja andis moraalselt väga palju. Keda te peate üldse läbi aegade Eesti parimaks näitlejaks, kui seda on raske öelda? Aga minu arvates meestest on Ants Eskola on väga tugev näitleja olnud keda ma eluaeg olen kummardanud. Mis on teie lemmiksaade, millega te tegelete vabal ajal? Teate, kui ma olen maal ja kui ma nokitsen niimoodi oma garaažis, teen natuke tööd ja ja käin kalal, ongi mu puhkus, mul ei ole mingisuguseid selliseid hobisid. Kala, kalamehed, ma olen, tähendab nüüd ma juba kardan viimasel ajal üksinda paadiga sõita. Mootorpaat. Aga kui partner on sümpaatne, siis võib alati minna. Aga lemmiksaade? Ma muidugi ei tea, kas raadios või telekas, sest viidud lemmiksaadet. Ma olen kahjuks praegu natuke pessimistlik meie televisiooni suhtes. Raadio kaks kukut maika kuulan pisteliselt, aga mulle meeldib Kuku ja Raadio ka juures niukene Novaatorlikus. Omamoodi tegelikult teevad noored inimesed pretensioonitud. Ei pretendeeri mingisugustele erilistele kunstiliste ambitsioonidele, see mulle meeldib. Aga midagi esile tõsta ma nagu ei oskaks. Praegu ma näiteks mulle meeldis Urmas Oti Carte Blanche. Kuigi ma pean ütlema, et väga palju oleneb mitte otist, vaid sellest, keda ta kutsub. Ja kui ott kutsub vahel niukse inimesi, kes kahjuks ei vea seda. Seda kahe mehe paati sisse. Saade muutub, igav, igavaks, aga põhimõtteliselt ta on meie ajakirjanikest praegu kõige atraktiivsem minu jaoks see kõige-kõige olulisem. Kas jah, show Vahur Kersna, teie suhted? No ma olen nii palju juba negatiivselt sellest rääkinud, et ma enam ei taha, ma jään ikka selle juurde. Parem oleks, kui jaksu muutuks oks. Kas te oskate anda ka mingit retsepti näiteks raadiole ja televisioonile, et ta muutuks paremaks, kas äkki peaks tooma rohkem sisse huumoriga? See ka, aga ma oleksin siin arvanud, et oleks vaja noortele kõrvale kutsuda vanavanemaid meistrit, kes annaks nõu. Just lavastuslikust aspektist lähtudes. Tuleks arvestada vahel vanameistrite maitset ja kogemusi mitte hüljata. Neid ei ole võib-olla vaja, et nad kogu aeg pendeldavad seal ekraanil. Vanad näod töötavad, aga nad võivad nõu anda. Ja see annaks palju efekti. See on täpselt sama, kui noormees ehitab lennuki. Ta kutsub alati vala konstruktori kõrvale. Küsida vanalt konstruktarilt. Ütlemispuudujäägid olid tol ajal, kui sina seda lennukit ehitasid. Küsimus sellest on teil midagi omapärast, millega te oma pingeid maandate. Selge on see, et kunstiinimesel pingeid No ma ikkagi, ma ütleksin, mina maandan sellega, et ma lähen rahulikult paadiga merele ja istun ja ootan, millal näkib seal vaikus, absoluutne vaikus ja vaatan korki nagu loll. Spinningu veel ma ei ole ja vaat kui kork on vee all see rahuldab minu stressiseisundit. Pensionäride saadavatele suure tänu selle eest, et olete andnud nendele neid tasuta etendusi ja samas küsivad ka, millised lilled teie aias kasvavad. Uinun tulp ja mul on astrid ja mul on begoonia ja mul on iirised ja munaradade Enraja. No ei mäleta kõiki täpselt, aga lilli on palju. Kuidas teeb Eino Baskin oma järeldused otsused rasketes situatsioonides, kas on näiteks abiks ka keegi nende otsuste tegemisel? Ma kahjuks elan niisugust elu, et kahekesi naisega mul ei ole eriti suur sõprade ringkonda, kõik sõbrad on ära sõitnud või manalamehed juba kahjuks. Nii et meie pere on mina ja mu naine ja naine ja mina pojaga kontakteerusime suhteliselt siiski vähe. Temal oma pere, minul oma pere, aga olen ise otsustaja oma perekonnast. Kuidas te arvate sellest Rakvere teatritoetuse pallist? Et kas taoline üritus õigustas ennast? Ma kahjuks ei olnud seal, aga ma vanalinnastuudio oli varastatud, oli, ma arvan, et iga liigutus, mis toetaks Rakvere teatrit, on kahe käega minu poolt aktsepteeritud, sellepärast et see on vaene teater, kes peab jalad alla saama. Teda tuleb toetada. Aga mida peaks tegema, et noorsooteater lõpustuudio lõpuks saaks oma maja, sest krunt on teil olemas, seal? Ma ei tea. Lõpuks hakkavad. Me ehitame praegu sinna sellele krundile suvekohviku, see hakkab tegutsema vanalinnastuudiokohviku näol. Sinna tuleb väikene estraad, kus me esineme, ka tähendab väikeste sketšide ja väikeste oma riskidega see toomine raha sisse selleks, et hakata ehitama maja, meil on vaja viis miljonit dollarit, selleks et küllap projekt Ellu tähendab astuks täismõõduga ja mulle tundub isiklikult, et seda raha ei tule praegu kuskilt otsast sellist sponsorit meeleja. Kui teil meenutate, kellega te olete laval mänginud koos nii meestest kui ka naistest kas on mõni selline inimene, kellega te kindlasti tahaksite ikkagi veel uuesti ja uuesti koos mängida? Kõik need näitlejad kahjuks on manalamehed, kellega ma oleks tahtnud veel korra proovida, sellepärast et neid ei ole enam. Aga need, kes tervise juures teevad, on suurepärased partnerid, on? On, Krjukov on, Paluvärv on Ever, on. Teatoneedika Tõnu Aav on sümpaatne partner meie teatris väga. Aarne Ükskülaga tahaks mängida hiinlase haruga, tähendab Need, keda ma nimetasin, on need näitlejad, kes annavad mulle kui näitlejale ka midagi laval juurde. Milline on Eino Baskini isiklikus elus toimunud kõige kõige suurem nali? Aga teate, mind on väga sageli küsitud, mis mu kõige suurem nali oli. Ma pean teile päris ausalt ütlema, kõik, mis mu elus naljakas, vot on olnud, on olnud võrdsel tasemel. Ma ei ütleks, et üks nali oli suurem kui teine. Teatris on palju nalju igasuguseid olnud, aga ma olen neist nii palju rääkinud juba eetris, et ma arvan, et kui ma midagi jälle jutustakse, korr, taks Eino Baskin ja loterii olete võitnud. Mina ei ole õnnelik mängija, maksimum, mis ma võitnud olen. Soomes nühkisin seda. On olema niisugune väike paber nühkida kolm arvu. Nühkisin nüüd Tartus ka nühkis ennast siniseks ja ja ei võitnud midagi. Kõige suurem võit, mis mul oli vist ma muid kunagi nõukogude ajal võitsin loteriiga. Kohvi, kohviserviisi. Ja milline oli teie reageering, kui te saite teada, et olete vanaisa? Oi, see oli põnev. Ma olen kahekordne vanaisa muide. Ja seitsmendal, nüüd paari päeva pärast mu väike pojatütar Miriam saab kolme aastaseks. Alfred poeg on pooleaastane. Nii et see on tore, kui sa tunned ennast vanaisana. Ma ütlen, et oleks varem pidanud olema juba vanaisa. Kuidas te suhtute kujutavasse kunsti? Väga positiivselt mulle meeldib, maal meeldib tarbekunst, mulle meeldib graafika, mulle meeldib klaas, mulle meeldib kõik. Aga ma olen realist, mulle meeldib see, mida, millest ma aru saad. Tähendab, kui kõlgub tuule käes luukere ja tal on seitse või kaheksa lipikut küljes ja alla on kirjutatud uus elu, tähendab ma humoristina isegi ei saa sellest jamast aru. Ja kuna me jõudsime kunstisaali teemani, siis ilmselt kõige legendaarse humoreski läbi aegade, millest millegipärast kõik räägivad, on sul Manitski kunstisaalis, mida Baskin luges ja läheme koosevaneskija Eino Baskiniga kunstisaali. Inimesed on hakanud tuluks minema. Mis koht, see oli kunstimuuseumit? Muuseum, nagu muuseum ikka, tuli välja seal hullem kui püstijalabaar, kuuma toitu ja sabusmenti kunstisaalis absoluutselt mitte mingisugust ei ole seal üle tänava väikses baaris, seal oli vähemalt seljanka, puljong pirukaga. Aga sellest kunstisaalis oli ainult mineraalvesi. Meeste häda. Häädemeeste. Õudne pilt, muide see jumalaema käis Pariisis prantsuse keeles, öeldakse selle kohta nii, et daamide juuresolekul ei julge öeldagi. Orte daamidel Arii. Naera lolliks. Niikaua kui rahvamassid vahtisid seda ora, riid majuksin poodi, tipoliqvad, kergem pakkuda. Mul olid kilekott, oli kadunud produktide jaoks. Ajalehed olid taskus palju ilusti põrandale, kus kõik tipp-topp korras, äkki valvurieit hakkas hilisema kunstisaali. Ei ole isegi prilliraamid läksid tuliseks. Ma ütlesin talle vaikselt, ma ütlesin talle intelligentselt, mõtlesin, mis ta sihised. Valge, mis asjaga tõsised. Sa näed, mul on poolik ja mul ei ole klaasil. Võtsid sealt ühe väikse vaagilistega, ikka juhtub, see rauas. Seisis see teenus 2000 aastat ilma heeringa, ta seisab 10 minutit järgi, aga mis ta ikka nii palju nagunii kätte ei ole. Vana jooksis minema nagu tuulispask. Ma kala üldse ei söö, aga soust oli ja pool tomatit volvet. No kujuta endale ette, kui kaugele me oma kunstieluga läinud meil ei ole enam konserviavaja muuseumis kuld Mareuroakuga maju otsima ei ole, vaata, nurgas seisab ratsanik, hobune on tal seljas. See Bulgaaria vein, see oli mu kellukese on 11 kraavi korgiga, saad aru, paisa korki lahti, ma hakkan loopima mööda põrandat, ma hakkan rahu häirima, see on kunstitempel. Saad aru. Kant, vanad jooksis minema, mina rebisin ühe teise rauatüki, ujutasin korgi pudelisse. Tuju oli juba läinud. Ja ma pole joodik, mul seltskonda vaja. Pime ruum, Dahlooletanud mööbel, istusin tugitoolis, mõjus kolinal kokku. Nurgas seisis ordu rüütel, võtsin selle terviseks. Pistsin käe sisse, tühi kuraat, vedavad inimesi võrdlema teistkümmend, paprikat, muuseumi külastamisest, inimesed olla, kusjuures keskaegne ordu rüütelaegne saepuru ronis puhabete saboteeris, hobuse seljas oli, vot see oli tugev poiss, oi jumal, poolteist tundi, Madistasime. Oda sain kätte kilpi, kurat kätte ei saanud. Servisini etapp oli märg materjal, kunstimuuseum poleks Paalikud, poleks mitte mingisugust lõbu. Soome tööstuskontserni Nokia hulgimüügifirma SL loo ess varustab hulgiostjaid elektrimaterjalidega alates alajaamast kuni seina kontaktini. Pakume ka firmade indesid. Aegee, Toshiba, Haggai mulineks kodutehnikat. Usalda oma ala asjatundjaid ja nende kogemusi. Essello ess, Tallinn, Tatari 23 murd 25 telefon neli neli neli null kaks viis neli neli neli null kaks viis. Plased, Aleksei lavatatsioon, meedi saal, kaupu laialdaselt valikus täna sealihalõiked ja pestraaganav 29 80. Tere tulemast Tallinnas Sõpruse 171. Aktsiaselts viiendast 10. juunini värsket kapsast, hind seitse krooni kilogramm. Võimalik, käite tellimine, helistage Tallinna telefonil kolm kaks seitse seitse kaks seitse kolm kaks seitse seitse kaks seitse või tulge, punane tänav 36. Rootsi Kuninglik ballett esmakordselt Eestis 11. ja 12. juunil etendub Tšaikovski uinuv kaunitar 14 10. ja 15. juunil balletitoolimäng ja juuste varga lühiballetti, mis on suurt tunnustust leidnud paljudel maadel. Etendusi antakse Estonia teatris. Ja veel kümmekond minutit raadio kahes stuudios saatesse lari Eino Baskin oleme välja valinud, siis õigemini olete teie välja valinud parima küsimuse, mis jäi esitamata, aga ma nüüd esitan selle, kumb kumba siis kogutamises rohkem mõjutas, kas Ervin Aabel Baskinit või hoopis vastupidi? Ma vastan sellele küsimusele niimoodi, et kumbki meist ei olnud koputaja aga kumbki neist sai selle kukutada talvise printsiibil endale kõige parema numbri oma kampa nii Ervin kui ka mina, nii et praktiliselt mulle tundub, et me oleme mõlemad ühe haiguse ohvrid aga äkki oleks hoopis peasüüdlaseks pidanud pidanud pidama Jüri Järvetit? Vaata, Jüri Järvetil ei olnud kunagi repertuaari sellist numbrit, kus ta koputus ja tema oli üldse selline näitleja, kes, Üksinda esines harva rohkem ikka minuga paaris ja meil oli ka dialoogivorm. Kusjuures ma ei mäleta, et oleks selline numbergus järvetud pidanud kokutama. Teate, ma ütlen enda arvamuse muidugi kohutavalt kahju, kui Draamateatris Päikesepoisid läksid repertuaarist välja. Minu arust oli vapustav. Aga mina mängisin seda ainult vähe. Mängisin vist paarkümmend etendust, mina läksin, valan stuudiot tegema ja siis hakkas Aarne Üksküla. Jah, aga ma mõtlen just ja teie koos. Ja no see oli jah, see oli niisugune hea nostalgiline etenduses, mõtlesin, et me olime, mängisime nagu oma elu ja ta ilusti kenasti tuli veel välja ka. Ma vaatan, et teinud vaatate kuidagimoodi närviliselt kella, mis siis tänasel pärastlõunal õhtupoolikud ees ootab, sest et me oleme kolm tundi rääkima, kujutan ette, et see on piisavalt väsitav. Pool kuus hakkab mul Kadrioru staadionil jalgpallimatš Soome ja Eesti teatrinäitleja vahetevahel. Ja mina kommenteerin, matš toimub kas või tuleb vihmapoisid, ütlesid niimoodi, et jalgpalli mängitakse kavi maailma nägime ka. Soome jõuk oli juba kohal. Ma ei hakka neid nimesid ütlema, kes mängivad, aga mängivad konverentsid, inimesed, ma kommenteerin teretada. Matsi pileti hind pole kallis, minu teada viis krooni, nii et kes huvi tunneb matši vastu seal te lähete platsil meie noori ja vane vanema põlvkonna näitlejaid. Kuidasmoodi te hääl vastu peab, sest et ise te saate alguses ütlesite, et ikka mõnikord on raske, aga nüüd on pärast kolmetunnist vestlust veel jalgpallimatš kommenteerida. No proovime pool tundi, mina, pool tundi, Mikiver, kui ära jääb. Ah, mul on ju veel homme Viljandis etendus prügikast ja ülehomme ka Ugala teatris. Vot selle jaoks ma pean oma häält hoidma, sellepärast et prügikasti etenduses on mul ka oma oma 35 40 minutit juttu. Ja homme on siis algusega kell 19 Ugalas prügikasti etendas. Aga prügikastid on sellepärast omapärane etendus, et vaat, siin on kõrvuti, nii vana kaader ära, Baskin kui ka täiesti noored. Ma tegin, just panin panuse sellele, noorkaader hakkaks lõppude lõpuks estraadi tegema umbes samamoodi nagu ma ise. Ja see vist õnnestub, mul tundub, et see helesiniste poiste punt nutteri, Kralli, rüütliannuse ja metsa nimel hakkab võtma vedu. Neist võib saada ükskord üks väga tugev estraadikollektiiv, kes laulab, mängib ja selle juures ma pean ütlema, et need on kõik väga huumoririkkad, inimesed. Igatahes järgmine prügi, kas kaks, mis tuleb aasta lõpuks, on juba nende õlul? Mina teen seal juba vähem kaasa. On juba teada, et tuleb prügikast, kaks jaht. Toomas Kall kirjutab prügikastid kaks. Ja hakkamegi niimoodi meie poliitilist elu valgustama läbi prügikasti prisma. Nohu ajal vähemalt kaks korda. Prügikasti näinud ma peaksin ütlema, naerda saab seal südamest ja meie poliitilised prominendid on seal küllaltki meeldivalt võetud huumori prismasse sisse, nii et ma loodaksin nagu, et järgmised prügikastis meie armastatud peaminister saaks ka nagu mingi väikese rolli. Vaatame, ma ei ütle praegu midagi ette, võib-olla selleks ajaks on juba uued poliitikud, et see on selline ennustus, mille eest vanasti oleks võetud oioioi. Sellist asja teha ei tohi, aga praegu pole vana. Praegu on uus aeg ja tänase saatega kus selle häbi külaliseks oli Eino Baskin, me siis omamoodi pühitsesime niisugust juubelit 45 aastat tagasi, kui ilmus Eesti raadiosse Hääl, kes kuu, mis kuulus Heino Baskinil moodi siis kultuurisündmus ikkagi. Et järgmine nädal või vähemalt juunikuu jooksul peaks ilmuma Eino Baskini raamat raudeesriide taga ja Underid päris lõpuks kuulajale veel omalt poolt midagi öelda, sest mina Eino Baskin, tõesti tänan teid südamest, et te võtsite vastu kutse tulla saatesse laviin ja nii vapralt selle kolm tundi siin vastu pidasite. Mingis piirkonnas kuulatakse raadio kahte terves Eestis kogu Eesti, kogu Eesti, ma võin kõikidele soovida head tervist. Esiteks siis huumorimeelt üle saada raskustest ikkagi olla optimistid ja mõelda selle peale, et me ikka ehitama omaenda isikliku elu ja arme enam vanade meetodiga tegutseme. Mis puutub aga puhtteatri ja kunstiprobleemidesse, siis vaja stuudio arvatavasti reisima. Kui elu läheb natuke paremaks, tuleme igasse nurka võimalikult võimalikult esinema ja kui mingisugused ekstrasoovid on mõne näitleja puhul või mõne esineja puhul, palun helistage meile telefonil 44 58 46 44 58 46. Stuudiosse leiatega mindsalt. Nii et see, et Eino Baskin on estraadist tagasi tõmbunud, ei vasta tõele. Ei, ei, ei, see ei vasta sugugi tõele, ainult noh, ma teen vahe märksa ja tagasihoidlikumalt, aga muidu töötan ikka sama vaimuga edasi. Ja ma saate lõpuks meil saates pole kõlanud muusika, sest me oleme kogu aeg rääkinud ja meenutanud neid meeldivaid juba klassikaks saanud humoreski meelejahutaja arhiivist. Saate lõpuks ma valisin ühe prantsusekeelse laulu Édith peafilt ka see tüüp, jah, kui artist on teile sümpaatne. Väga-väga ma pean üldse prantsuse Šonzonjeedest väga lugu peab üks minu lemmikutest.