Täna laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on 11 ja viis minutit mängu, rahva teenreid alustavad neid. Tänased rahva teenrid on rahvusringhäälingu uudistejuht Urmet Kook aktuaalsega toimetaja Mart Linnart ja Lauri Hussar viker raadiost ning me soovime teile siit ka kõigile head valentinipäeva, sellepärast et teatavasti on tegu ikkagi valentinipäeva ehk kõigini armastajate pühaga, mitte sõbrapäevaga, nii nagu Eestis seda peetakse avalikkusele näidata. Võib-olla selle tõttu oleme võib-olla ka pisut sõbralikumad oma tänases saates aga. Aga selle nädala märksõnad on kindlasti valitsuses. Liidu saanud eelarve kärbe ja ka majanduse stimuleerimist pakett, mis kahjuks ei puuduta Eestit, vaid USAd ja mis mõned tunnid tagasi USA senatis heakskiidu said. Eesti valitsus jõudis pärast pikki arutelusid ja vaidlusi kokkuleppele tänase aasta eelarvet kärbitakse kaheksa miljardi krooni võrra ja peaminister Andrus Ansipi sõnul arvestab see kärbega võimaliku riski stsenaariumiga mille järgi võib siis majandus tänavu langeda kuni üheksa senti. Kas seda võib pidada nüüd mingiks saavutuseks et me võiksime ja öelda, et valitsus on vähemalt millegagi hakkama saanud või oleks oodanud sarnaselt kärpepaketiga ka mingisugust majanduse stimuleerimist ette, kuidas teile tundub? Noh, kui võtta arvesse see, et mingi hetk hakkasid need eelarve, kärpijad, krokodillid ja kuidas neid nimetatakse väga erinevalt tõlgendama seda, mida neil öistel tundidel räägiti, kui nad seal koos istusid, et ma ei tea, noh ma olen siinkohal nõus kolleeg Anvar Samostiga, kes ütleb, et see on absurd, et öösiti selliseid asju tehakse ja mingit protokolli teadlikult ei peeta. Et et siis nagu korraks oli tunne, et, et justkui oli vahepeal kokkulepe olemas ja ja nüüd läheb see asi jälle kõik nagu metsa, et piisas sellest, et tuua see kokkulepe kava ministrite ette. Ja, ja selline kokkulepe haihtus õhku, aga aga noh, lõpuks kokkulepe saavutati. Ma isiklikult arvan, et see on kaugel sellest, mida tegelikult oleks tulnud vaja teha. Aga võib-olla siis parafraseerides või tsiteerides eesti kirjanduse filmilasid klassikat siis hea, et niigi läks. No mingi väike majanduse elavdamise pakett on seal ju sees, ma pean silmas seda majandusministeeriumi ekspordi elavdamise programmi, kas, kas see on piisav majanduse elavdamiseks ise küsimus samuti nagu on iseküsimus see, kas need kärped on piisavad või, või ootab meid sel aastal ees siiski siiski veel üks negatiivne lisaeelarve, sest noh, nagu sa ütlesid, tõepoolest on see riskistsenaarium majanduslangus kuni üheksa protsenti sinna sisse arvestatud, aga aga võib-olla tuleb ta siiski suurem, sest noh, see, mis eile selgus. Eelmise aasta viimase kvartali majanduslangus ja, ja kogu eelmise aasta majanduslangus oli märgatavalt suurem, kui oskasime karta. Ja karta on, et on tulemas uusi kulutusi seoses sotsiaalküsimuste halvenemiseks. Me juba teame, et tõenäoliselt jääb puudu toimetulekutoetuste rahadest. Võib-olla hakkavad, hakkab oluliselt jaan puudu töötukassa rahadest, kui, kui töötus suureneb. Seda viimast kindlasti mitte võib-olla vaid üsnagi kindlasti paistab olevat, kui see trend jätkub, mis, mis praegu nagu esimeses kuus oli jaanuaris, et siis töötukassa eelarve küll oluliselt kasvas võrreldes eelmise aastaga ka need väljamaksete osakaal on kasvanud oluliselt rohkem. Samas öeldakse, et töötukassaga on ju lihtne, et käesoleva aasta on võimalik reservidest äramata. Järgmiseks aastast aastast tõstetakse maksumust. Aga mis mind nagu üks asi, kui sa küsisid, et kas sellega nagu saab rahul olla ja miks ma ütlesin, et nagu see on nagu kaugel ideaalist siis või, või mida oleks tulnud teha siis siis üks põhimõtteline asi, mis mind nagu selle kokkuleppe puhul on jäänud, nagu nagu pitsitama on see, et, et kui need petturid kokku siis kõik nad ütlesid, et unustame oma valimislubadused ja hakkama seda eelarvet kärpima tulenevalt sellest, et mis tegelikult Eestil nagu vaja teha on. Aga kui me vaatame nüüd seda, et milline see eelarve kärbe lõplikult kokku sai, siis, siis on see täpselt jälle selline, et ikkagi peamised valimislubadused jäeti alles ja põhikärped ikkagi tehti nagu muude valdkondade arvelt, et et see paneb meid jätkuvalt väga nagu raskesse seisu. Ma pean silmas, ma toon ühe näite, kas või see, et vanemahüvitis, selle pikkus ja selle maksimum paar jäid samaks, et tegelikult olnud, kas aus see, et kõikidest peamistest valimislubadustest oleksid koalitsioonierakonnad kõvasti tagasi andnud ja ma ja, ja ma usun, et sellega oleks saadetud ühiskonda palju parem signaal. Praegu oli nii, et lõpuks ikka nii, et kõik koalitsiooni osapooled kaitsesid oma oma valimislubadusi ja põhikärped tehti selliste muude ja, ja ma arvan ka, et eluliselt kohati ka palju vajalikumate asjade arvelt. Noormets ainult siin õhutad klassiviha, nagu Jürgen Ligi ütleb, minnes selle vanemahüvitise kallale, aga, aga jah, ma olen täiesti nõus selles osas, et. See vanemahüvitis maksimum ära, allesjätmine oli niisugune negatiivne signaal, sest noh, tõepoolest, kuigi kuigi palju sealt kokku hoida poleks andnud, aga aga psühholoogiline kahju, mis, mis selle signaaliga saadetakse ülejäänud ühiskonnale, see on muidugi märgatavalt suurem. Ja ma olen ka seda meelt, et see lastetoetuste nii-öelda kuidas see väljend oli lennukilt külvamine või et kõigile kõigile võrdselt ka see nagu nagu halb mõte, et, et mul on kahju, et seda ei suudetud nagu ära muuta, et et Kalle Muuli oli minu meelest siin ideaalne nagu ettepanek, et kuidas ära lahendada see probleem, et et kõik lapsendanud vanemad, kes seda kolmesajakroonist toetust saavad, peaksid siis aastaselt avaldama selleks soovi viima ka mingi paberi, näiteks lapse sünnitunnistuse kuskile sotsiaalasutusse ja, ja seeläbi need, need inimesed, kes tegelikult seda reaalselt seda raha vajaksid, tõenäoliselt seda teeksid. Aga need inimesed, kes ei panegi tähele, et nendel see 300 krooni igakuiselt arvele laekub, need inimesed tõenäoliselt seda paberit sinna ei viiks. Praegu räägitakse palju kriisiaegsest solidaarsusest. Kui ma nüüd ei kuulanud, siis järjest rohkem tekib mulje, et, et seda, seda kriisiaegset solidaarsust vähemalt selle kärpepaketi puhul ei ole piisavalt välja tulnud ja ja seetõttu praegu kärbitakse. Peaasjalikult tundub ikkagi, et et nende arvelt, kellel ei ole just just kõige paremini läinud, kuigi kuigi kaotajateks on kõik siin on küll küll ka väikeseid võitjaid, aga, aga seda solidaarsust antud juhul siis nendest valimislubadustest kinnipidamisega on ikkagi. Napi maja jäänud? Jah, noh, siin on ju kõige markantsem näide see, et puudetoetuste kalale mindi. Samas jäeti need kõige-kõige kõrgepalgalise mate vanemahüvitised alles. Kaitsekulutuste kohta on muuseas jälle öeldud seda. Lugesin kuskilt teiste kaitseväe endise juhi Tarmo Kõutsi hinnangul, kes ütles, et me oleme nüüd kaitsekulutuste vähendamise teed minnes murdnud oma lepet mis me oleme oma NATO liitlastele? Siis võib öelda, et seda lepet on murdnud kõik NATO, meie liitlased, et tegelikult on kõik NATO liikmesriigi ta läinud praegusel hetkel kaitsekulude vähendamise teed. Et soovitan lugeda, kas on hea või halb tervikuna? Noh, see on iseküsimus, aga, aga tegelikult on seda lepet põhimõttelist lepet muutnud, murdnud kõik, et soovitan lugeda vist Päevalehes oli Leo Kunnas artikkel, kus ta, kus ta tõi kõikide nagu riikide kaupa selle välja, et et kõik on oma kaitsekulutusi taastanud. Ja mitte ainult NATO riigid, vaid vaid ka Venemaa teatas, et ta küllaltki oluliselt vähendab. Aga selle kärpekava miinuseks. Aga kas see ka seda, et sellest ei jäänud puutumata sotsiaalselt vähekindlustatud näiteks pensionärid, kellele lubati siis käesoleva aasta aprillist 14 protsendilist pensionitõusu, aga nüüd selle kärpekava alusel saavad nad vaid viie protsendilise tõusu ja samuti on räägitud ka sellest, et õpetajate palkasid vähendatakse vaatamata sellele, et siis jaanuarikuus neid alles rõõmustati. Palgatõusu. Õpetajate palgad tegelikult tervikuna ei vähene, see kärbe tuleb väiksem, kui palgatõus jaanuaris oli, et tervikuna palgad sel aastal ikkagi natuke tõusevad. Et noh, eks muidugi ole nagu raske teema, et, et õpetajad, arstid ja pensionärid on Eesti ühiskonnas olnud alati selline sellised nagu huvirühmad, keda keda ja püütakse arvestada ja ja kahtlemata pensionid praegusel hetkel ju tegelikult ju endiselt üsnagi väikesed. Aga, aga samas, kui me paneme sellise kogu Eesti reaalsuse kõrvale, et et väga suure tõenäosusega on meil vastuarsti 100000 töötut, meil on kokku vist kuskil 600000 töökätt praegusel hetkel ja tähendab seda, et tööpuudus väga valusalt näpistab sel aastal ütleme aasta teises pooles pea igat eesti perekonda ja sissetulekut enamikel inimestel vähenevad. Et selles kontekstis ma ütlen, et kui inimestel säilib praegune sissetulekute tase või nad isegi veidi tõusevad, siis on väga suur võit neile. Et ma arvan, et et ka see õpetajate väike palgatõus, mis tuleb, on nende jaoks väga suur võit, samal ajal kui enamik Eesti töötajaskonnast peale oma palkades tagasi andma või tulevad suured koondamised Tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kordas eile eile taas majandusfoorumil tuulelohe lend, et et olukorras kogu ühiskond kogu ühiskonnas märgitakse, et siis ei peaks olema üldse neid kohti, kus oleks kasvõi väikegi sissetuleku tõus, pidades silmas seal pensionitõus õpetajate, õpetajate palgatõusu. Noh, see on nii ja naa, ütleme, et me samas me räägime, et me vajame kärbete kõrval Majandu majanduse, võtame selle paketi nagu pikas perspektiivis ikkagi haridus on niisugune asi, mis, mis on ka majanduse majanduse nii-öelda põhi. Et selles mõttes õpetajate pealt kokku hoida, võib-olla ei ole õige. Küsimus ei olegi selles, et kui haridusvaldkonda vaadata, et kas ma olen sellega põhimõtteliselt väga nõus praegusel hetkel kuhugi raha panustada, siis üks olulisemaid valdkondi haridusküsimus on selles, et kas haridusse panustamise on ja selle, ütleme mingi põhimõttelise muutuse saavutamiseks on õpetaja palk see praegusel hetkel kõige õigem otsus, see on üks küsimus, koht, aga teine, kui ma vaatan seda, et et seda haridusvaldkonna üldpakett ja et, et ju vahetult ennem seda kui esimese kriisi selle või seejärel oli ju endiselt sisse ju see õpetajatele laptost laptopid, ostmise programm 20 miljonit krooni mille puhul nagu olgem ausad ja mina nagu muud nagu kasu selle sellest Eesti ühiskonnale, kui see, et läptopid ja maaletoojad saavad pisutama raskeid aegu edasi lükata. Seda tõsised, aga seda projekti tõmmati nüüd viimasel hetkel koomale. Mis aitab säilitada töökohti nii-öelda IT-sektoris? Aga aga ütleme niimoodi, et, et ka selles ka selle hariduse sees mulle selle raha sees on, on ikkagi üsnagi palju, nagu ka küsitavusi veel, et et ma arvan, sa õpetajatele laptopid, ostmisel, programm praegusel ajahetkel, mis on Isamaa ja Res Publica liidu üks valimislubadusi alguldamist tahtsid igale õpilasele osta Alisa valimislubaduse, siis nagu see muundus ühel hetkel igale õpetajale, kuna õpetajaid on natuke vähem õpilasi. Et ma arvan, et see ei ole nagu praegusel hetkel nagu eriti nagu otstarbekas asi. Muuseas, raadiokuulaja Maarja on, kirjutab kommentaariks sinu lause peale Urmet, et ei saa öelda, et vanematoetus 300 krooni laekub rikastele vanematele päris nende teadmata igal aastal küll taotlust esitama ei pea, kuid lapsevanem nabidanud siiski avaldama soovi. Muuseas jah, aga selles ongi point, et, et ta kord üks minu meelest peaks. Kui laps sünnib, siis ühe korra nagu teatab sellest, et ta soovib seda saada. Aga ma pean silmas seda, et, et kui tehase aastaseks kohustuseks teatada, et ma soovin saada siduda seda mingi näiteks paberi näiteks lapse sünnitunnistuse toomisega siis väga paljud vanemad, kellele tegelikult see 300 krooni ei ole vajalik ka neil neil sellised vanemad on Eestis üsnagi palju. Tõenäoliselt seda paberit ei tooks ja selle läbi selle raha läbi on kas võimalik tõsta nendelgi nende vanematele, kelle jaoks see 300 krooni lapsetoetust väga eluliselt vaja vajalik või kui nad vajaksid veelgi rohkem seda 300-lt kroonilt, ma tea, 500 või 600 krooniga. Kõige rohkem on selle kärpekava puhul diskuteeritud või peaaegu kõige rohkem diskuteeritud haiguspäevade hüvitise korra muutmise üle, kus siis haiguspäevade hüvitamisel peaks hakkama kehtima kooruldavat Forded. Kolm päeva kolm esimest haiguspäeva oleks siis töötaja enda vastutusel viis järgnevat oleks tööandja vastutusel ja edasi hakkaks siis haigekassa neid kulusid korvama ja see annaks justkui 925 või vähemalt, et üldjoontes annakse ligi 900 miljonit krooni kokku hoida, et nagu hinnata, et ühelt poolt see võib kultiveerida seda, et inimesed hakkavad haigena tööl käima ja seetõttu rikuvad oma tervist veelgi rohkem, sellepärast et nende nende jaoks kaasa kolm päeva, mis nad ise peavad katma, on ikkagi niivõrd suur sissetulek, et nad ei saa sellest loobuda. Et täpselt nii, et ma tegelikult siin viimati siin raadiosaates käisin, siis ma täpselt sellest samast asjast rääkisin, et et sa inimest omavastutuse suurendamine toob kaasa selle, et inimesed ei julge teada sest nad kaotavad päris märkimisväärse osa oma sissetulekust ja inimesed hakkavad haigena tööl käima ja siin ükspäev oli taaskord vabandan, et ma ei suuda praegusel hetkel eristada kahte meie suuremat päevalehte kvaliteetpäevaleht Postimees avaleht, et üks neist avaldas selle puudega inimeste toetuste saajad mardi. Ja see oli ikkagi väga kõnekas, et väga suur protsent oli neid inimesi igas maakonnas. Et kui meil inimesed hakkavad haigena tööle, tööl käima, siis paratamatult toob see ühel hetkel kaasa selle, et, et meil lihtsalt töökäsitöökäsi vähemaks, sest mingid haigused, kui need korralikult välja ei ravi, Skaid haigena tööle, siis, siis need hakkavad oleme toonud kaasa hoopis hoopis tõsisemad tagajärjed, et see on nagu selles mõttes ohtlik ja, ja teine asi, mis, ma, mis, ma leian, et et sisuliselt see, et ka see teine pool sellest tööandja peab maksma neljandast üheksanda päevani. Ehk siis neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas päev. Et, et ka see on üsnagi üsnagi küsitava väärtusega, sest tööandjatega praegu maksavad ju kõikidelt pankadelt 33 protsenti sotsiaalmaksu millest 20 protsenti läheb pensionikassasse ja kapp 20 osa ja 13 osa läheb siis ravikindlustusse. Sisuliselt tähendab see seda, et see ravikindlustuse osakaal kasvab, et sisuliselt me räägime ikkagi sotsiaalmaksust. Kas praegusel hetkel tööandja maksukoormuse kasvust sotsiaalmaksu kasutust, sest tegelikult siin on muidugi ka see asi, et kui siis esimesed kolm haiguspäeva muretseb töötaja sellepärast, et ta peab ise, kas ma siis järgmised viis haiguspäevade muretseb selle pärast, mis talle tööandja ütleb, kui ta ükskord tööle läheb? Aga ma siiski tooks seiski ühe numbri sisse, otsime, milline on meie põhjanaabrite soomlaste juures vastav kord ja selgub, et Soomes hakkab riik alles 10.-st päevast haigushüvitist maksma. Seega siis seal on see nii-öelda seekord kord veelgi radikaalsem, kui, kui see meil praegu kavandatud on. No mis sa veel kaasa võib tuua, see, et nutikad lapsevanemad ilmselt jagavad ära, et, et kui on ka, et praegu, kui laps jääb haigeks, siis hakatakse ju seda Seal ei kao see mitte mingit nagu oma ostust ei suurenenud, esimesest päevast alates sa saad seda, tasub et kui vanem jääb haigeks, siis on ju väga lihtne ju või muidugi see oleks võtta nagu lapse haiguse sildi all endale haigusele. Aga kärpepaketi kriitikud on öelnud, et, et selline samm, kus võetakse majandusest nii palju raha välja, jahutab seda majandust veelgi rohkem. Vastuargumendina on öeldud loomulikult seda tegu oligi õhuga, mis oli eelarves sees ja tuli sealt välja võtta, et et kuidas sellesse suhtuda, et majandusest võetakse nagu käibelt ikkagi väga suur osa rahast välja, sest kui me vaatame praegu kõiki neid nii-öelda majanduses, veerimispakette eile, 13. reedel kiitis järjekordse stimuleerimist paketti 50 miljardi euro ulatuses heaks. Saksamaa Bundestagi ja, ja kõik, see on suunatud tegelikult nii-öelda siseriiklikusse tarbimisse. Et, et siseriiklikult see raha ära ei kao. No see on nagu kahe teraga mõõk, et et ühelt poolt ma arvan, et riigieelarvest väga palju õhku enam sees Eestis ei olnud. Et võib-olla mõned nagu põhimõtteliselt ja kui seal oligi õhku sees, siis olid need nende valimislubaduste näol, mis sinna sisse ka jäid. Aga majanduses kindlasti oli väga palju nagu õhku sees ja sellist ülehindamist ja, ja eriti ma pean silmas siis nõukogu 100 kinnisvarasektoritega, aga, aga muid asju, et selles mõttes võib-olla see õhu väljalaskmine oli nagu majandusest on nagu õige, et see on küsimus see, et kuidas, nagu edasi läheme. Et seal on kaks teed, et. Mul on tunne, et kogu maailma Eesti sealhulgas nagu nagu plaanib seda õhu tagasi pumpamist nagu hakata tegema. Et selle asemel, milline konstruktor reaalselt nagu reforme tegema hakata, et, et minu meelest on nagu Marju Lauristinil tänases tänases õhtulehes antud intervjuus väga õige, et Eesti majanduses oleks pidanud paar-kolm aastat tagasi väga selgelt tegelikult kõik ju rääkisid seda, et meie, meie tegelikult tootlikkus on väga madal aga tegelikult mitte midagi ette ei võetud selle nagu parandamiseks või muutmiseks, et endiselt läksid investeeringud põhiinvesteeringud, siis kinnisvarasse suurettevõtjaid ostsid endale kroonikatesti kõikidest siis muudkui lugeda, kuidas nad ostsid endale igal pool Hispaanias ja Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas ja Araabiamaades ja endale muudki uusi kinnisvara lahmakaid ja rajasid sinna mingeid linn, linnu ja mis iganes, onju. Aga selle asemel, et seda ja seda nagu raha, nagu investeerida Eesti majandusse ja teha siin nagu mingeid põhimõttelisi muudatusi, et et seda nagu ei toimunud ja mul on nagu väikene hirm, et praegune situatsioon on selline, kus ka meie tööandjad nagu ootavad riigilt sellist nagu tuge. Et ühelt poolt leiavad, et ettevõtete tulumaksu ei tohi taastada. Aga teisalt nad nõuavad, et riik peaks nüüd hirmsasti jagama edetutele, lihtsalt nagu välja käima, et et kui see papi välja käimine tähendab sedasama, et see majanduse struktuur ei muutu, siis ma ütlen, et, et õige pea me oleme samas seisus, kus oli Läti eelmise aasta lõpus. Nojah, eks ettevõtjad vaatavad selle poole, mis mujal maailmas toimub Prantsusmaal ja USA-s, igal pool toetatakse kodumaist autotööstust tohutute summadega. Aga nagu ka eile sellel konverentsil ütles üks OECD ekspert, et, Tegu on siis eile toimunud. Majanduskonverentsil tuulelohe lend ja Sten enne ka mainisin seda pealkirja, aga ta rõhutas, et Eesti ei saa kasutada samasuguseid meetmeid nagu nagu lääne suurriigid, sellepärast et Eesti on lihtsalt niivõrd palju kordi kümneid kordi nendest väiksem ja tema eelarve on nii palju väiksem, et et need, need meetmed siin ei toimi või õigemini lihtsalt nad löövad meil kohe hinge kinni. No sa mainisid juba eelnevalt seda, et meil on olemas ainult majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ekspordi toetamise kava kogusummas viste neli miljardit krooni. Nüüd ta vist isegi juba natuke suurem. Nüüd on isegi juba natukene suurem, aga, aga noh, ühelt poolt tuleb olla nõus poolest, et kui me oleme nii väikesed, siis tuleb orienteerida end valdkondadele, kus kus tekib mingit lisaväärtust, aga teiselt poolt on vaja säilitada aga siin need töökohad, mis, mis võivad ohtu sattuda ja, ja, ja samas on vaja muuta ka tõenäoliselt ärimudelit ja ja suhtumist ja antud juhul nendes valdkondades on ikkagi ka nii-öelda siseriiklik majanduse stimuleerimist pakette vajalik, et see, see taastaks ka nii-öelda selle siseriikliku usalduse, sest see on, see on ju peaküsimus, miks ka tegelikult Barack Obama tegelikult seitse või kaheksa protsenti eelarve mahust otsustas, otsustas nii-öelda majanduse virgutamise meetmetesse suunata kogu USA eelarve, mis on 10 triljonit dollarit ja, ja see täna öösel heakskiidu saanud pakett on kuskil 800 miljardit dollarit. Et oleks ikkagi vaja Eestis sellist majanduse stimuleerimist paketiks. Oleks pidanud neid asju koos käsitlema ja mõtlema natukene ka nii-öelda siseriiklikule. Küll ilmselt on teda vaja, aga see tuleks siis väga hästi läbi mõeldud, Ta, kuhu see kuhu see abiraha suunata, noh, ma arvan, et niisugust paketti nagu nüüd Ameerikas võeti vastu, noh, seda ei saa kuidagi Eestis rakendada. See on täiesti eri asi, seda on kutsutud. Ta on juba ka finantssotsialismiks ja kusjuures on väga huvitav areng on toimunud, kuidas seda asja tõlgendatakse. Ma just paar päeva tagasi tulin USAst ja kui veel nädala alguses räägiti sellest, et et selle paketi raames on võimalik, et luua kolm ja pool miljonit uut töökohta, siis nüüd räägitakse juba sellest, et selle paketi raames on võimalik säilitada või luua kolm ja pool miljonit uut töökohta. Üsna kiiresti on on see retoorika muutunud ja, ja see on, see on päris põnev obiva get, sellepärast et selle üksikisiku puudutav osa üksikisikut puudutav osa näeb ette näiteks seda, et uute autode müügile ei rakendataks enam käibemaksu. Esimest korda maja ostmisel saadakse riigipoolset maksusoodustust 8000 dollarit ja täiendavaid maksusoodustusi iga inimese kohta tuleks siis aastas 400 dollarit. Ja kusjuures selle puhul on veel märgitud huvitavalt, et see on vähem, kui Obama lubas oma kampaania ajal, mis oli, oli 500 dollarit. Peale selle on siis pakett näeb ette ühekordset sotsiaaltoetust töötutele 250 dollarit. Paljud tudengid saavad 2500 dollarit maksuvaba tulu ja kogupaketist läheb 35 protsenti maksusoodustuste ja 65 protsenti on siis otseselt kulud, kõikvõimalikud investeeringud teedesse, koolimajadesse, infrastruktuuri ja nii edasi. Ma arvan, et kui Eesti midagi sarnast, eks, et siis me võiksime üsnagi kiiresti oma riigi pankrotti välja kuulutada, et, et see, mis on nagu Ameerika Ühendriigid, võivad teha või lubada endale panna see nii-öelda tarbimismulli taastootmisesse see raha, et et ma arvan, et Eesti puhul see on täiesti nonsense välistatud ja, ja siis me lõpetame seal õis. Aga, ja noh, ma ütlengi, et täpselt nii, mida Mart rääkiski viidates siin sellele väliseksperdile, et Eesti peab valima natukene teistsugused kui need suur maailma suurriigid. Et et üks asi on ikkagi see, et mis on, nagu see majanduskriisi puhul lääne pool on ja mis, mille, mida meie nagu mõjutada ei saa, aga teine on see, mida me ise saame teha ja ma arvan, ma ise peamegi tegema seda, et mõtlema mingeid siukseid, nutikaid ideid või lahenduse häbi, et et kui me vaatame, mida kirjutas näiteks vaeva mõjuka majandusajakirjanik alamist ütleme viimased viis aastat, kuni ütleme pool aastat tagasi Eesti kohta, et see oli selline, et väike ja tubli riik, kes on nagu näide, on ju, aga mida praegu kanomis kirjutab nagu Baltikum kogu Ida-Euroopa kohta on suhteliselt kriitiline, et see on see koht, kuhu investeerida ei tasu, sest ega sealt praegusel ajal ei tule mingeid tarku otsuseid on ju kuigi need ja see jutumärkides targad otsused on tegelikult võrdsustatud täpselt sedasama siukse pool sotsialistlikus eks majandus abistamise programmiga. Et tegelikult selleks, et, et need taastaks nagu mõnes mõttes selle usalduse maailma silmis, et neil hakkaks tulema välisinvesteeringud tagasi, anda edasi, et selleks on vaja natukene ütleme, risti teistsugust lähenemist kui see, mida Ameerika praegu. Ameeriklastel on ju tavapäraselt igasuguse majanduskriisi tingimustes üks üks universaalne ravim seal suurendada sisetarbimist ja see oli ikka muidu suurendada, kui rahva raha juurde. Sellega muuseas on üks väga huvitav fakt, on ilmsiks tulnud, et detsembrikuu tarbimine oli, oli üle pika aja jälle plussis ja kõik imestasid, et huvitav, miks see küll niimoodi oli, aga siis leiti kohe põhjus, et, et põhjus oli lihtsalt seninägematud allahindlused USA kauplustes, et enam nagu madalamaks minna ei saanud, inimesed tulid oma viimase rahaga poodi ja ostsin need lihtsalt tühjaks. Nojah, aga USA, nii rahvaarv kui tema, ostuvõime on nii suur, et USA tõesti saab oma majandust tõsta sisetarbimise arvel ekspordile nüüd väga suurt tähelepanu pööramata ka täiesti selge on see, et Eestis ei kehti. Aga see sisetarbimine. Ma kardan, et seal USA-s ka ei, ei pruugi praegusel hetkel lühiajaliselt tulemust anda ja põhjus on väga lihtne, kuna pikka aega on, on toodetud lihtsalt platsidele ja ladudesse kõike valmis. See kaup tuleb ju enne veel maha müüa ja kui siin on paljudele asjadele juba kehtestatud ka maksusoodustus, nagu näiteks uued autod, siis need autod, mis on platsidele tehtud, enam ei too majandusele mingisugust lisaväärtust. Seda enam, et, et kui riik nende eest kannab, maksuraha ei saa ja ma ise nägime üsna üsna huvitavat huvitavat pilti. Orlando lähedal nägin ühte luksusbusside tehase tootmisplatsi, kus seisid kümned sajad luksusbussid, kus on sees magamistoad, duširuumid ja kõik muu mis mõeldud miljonäridele, üks buss maksab üks kuni kaks miljonit dollarit ja, ja need bussid seisavad, kogu firma on poe kinni pannud, tööle on jäänud paar koristajat ja valvurid. Ja ja nii-öelda nad ootavad neid miljonäre või kadunud miljonäre ja loodavad, et ühel hetkel nii-öelda Wall Street ja majandustõusule pöördub, aga keegi isegi ei kujuta ette, millal on võimalik neid busse üleüldse seal seal müüma hakata, sellepärast et seda raha seal majanduses praegu lihtsalt ei ole ja, ja kui vaadata seda nii-öelda viimaste abipaketi, mis läks vool striidile, siis siis järjest rohkem ollakse Ameerikas nagu arvamusel, et selleks nagu kõik kuumale kerisele, et see raha on tänaseks juba põlenud. Ütlemegi ja Euroopas on kasutatakse täpselt samasuguseid meetodeid saksa riigiabipakett kutsub samuti üles tarbima ja ja seal on sees lausa punkt, et kui sa annad oma vana auto ära ja ostad uue saksa auto, siis saab maksusoodustust 2500 euro ulatuses. Noh, ka meie põhjanaabrid soomlased, Josin kutsuvad üles tarbimist suurendama ja igal juhul sellest mitte loobuma. Ja noh, mõnes mõttes on see õige ega, ega ei saa nii, et buumi heal tarbida metsikult ja siis siis kui on kitsas aeg, siis, siis üldse mitte tarbida. Siis läheb asi untsu. Jah, see tarbimisega seotud usalduse küsimus on loomulikult väga tõsine ja kui vaadata praegu Eestis tegelikult toimub, siis üsna usaldusväärne Eesti Panga statistika ütleb seda, et et ainuke asi, mis Eestis praegu kasvab, on inimeste hoiused, ehk siis et kõikjale koguvad oma oma palgaraha kenasti arvele ja hoiavad seda seal või püüavad seda hoiustada siis deposiithoiusele. Aga kindlasti nad ei lase seda käibesse ja paratamatult tekib selline hamstri efekt, kus inimene korjab kõik kõik nii-öelda enda alla, aga ühel hetkel kõik on enda alla midagi korjanud ja vahetamist ei toimu, siis, siis ei pruugi nagu endalgi enam midagi ühel hetkel olla, et see on see kõige suurem mure, mis on seotud muidugi tarbimisega, nii et et see on nagu päris tõsine küsimus, et kuidas, kuidas inimesest Ta nagu suhtumist sellesse küsimusse muuta ja kui vaadata, kuidas majandusteoreetikud seda asja mõtestavad, siis praegu on päris huvitav huvitav diskussioon tekkinud majandusteooriate pinnal, et kas siis Briti majandusteadlase John Maynard Keynesi majandusteooria teooria pädev või mitte. John Maynard Keynes oli siis Briti majandusteadlane, kes käis eelmise sajandi esimesel poolel välja välja sellise teooria, et majandust on võimalik virgutada aga läbi avaliku sektori kulutuste kasvu. Ja ta leidis, et kui riik paneb nagu piisavalt raha alla, siis see virgutab virgutada kõiki sektoreid ja muu hulgas ta ütles välja ka, et kui riigil on probleeme, siis tuleks suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, suurendab nõudlust ja tarbimist ja ja see põhjustab omakorda tootmise kasvu ja töökohtade teke suureneb ning suureneb ka tööhõive. See on selline juba majandusfilosoofiline, isegi ideoloogiline, nagu vaidlused. Jah, see hõimanni reguleerimine valed, sotsialistid. Nii. Et ei, ma lihtsalt meenus, et väga sarnast juttu sellele oli ka Eestis kuulda umbes umbes aasta tagasi kus taheti. Üks poliitik, pakkus välja, et tuleks oluliselt tõsta liivi töötajate palka. Kui oleks keskmine palk oleks 25000 krooni ja, ja nii edasi. Tänases Postimehes on usutlus Danske panga analüütiku Hans Christian selliga, kes on nii-öelda tuntud skeptik. Raha väljakeskkonna kuulutas Eestile võib-olla ühe esimese analüütikuna eelseisvaid probleeme ja seal ta hoiatab tegelikult, et nii mõnelgi Eesti poliitikul on, on uskumatu ideid, kuidas Eesti majandust põhja lasta, aga mis kogu selle kärpepaketti puhul on, on, on veel huvitav, on, on see diskussioon, mis on kerkinud siis majanduskriisi ja kärpepaketi kajastamise üle ja üsna põhjaliku artikli on kirjutanud eilses sirbis. Vaarik tuntud suhtekorraldaja Daniel Vaarik leiab siin selles artiklis, et et ajakirjas enamik ei peaks ja ei tohiks alati huvitada müügiedu, vaid nad peaksid mõnikord mõtlema ka protsessidele ja püüdma neid natukene laiemalt mõtestada. Nii et, et et see laev ka ise istuvad, püsiks õigel kursil. Ja see, ma loodan, et ka see artikkel, aga mitte ainult tõenäoliselt see artikkel on ajendanud mitmeid teisi avaliku elu tegelasi üsna teravat sõna võtma. Eile võttis sõna president Toomas Hendrik Ilves ja ka justiitsminister Rein Lang üsna teravalt. President Ilves. See sõnavõtu, kuhu puhul ma tahaksin need ühte asja nagu öelda, et ta kindlasti ei võtnud sõna, et see, mis tegelikult toimus, oli Eesti ajakirjandus üks suurimaid häbiplekke viimasel ajal. Et sellel samal sel ajal tuulelohelennul president vestles Raivo Vare ja vist Tarmo kriisiga. Ja ma saan aru, et oligi nendel nagu omavahelise vestluse aluseks Daniel Vaariku artikkel ja siis mingi minu jaoks täiesti tundmatu äripäevad tüüp salaja ujus nendele külje alla filmis seda võttis mingi väikese lõigu sellest meeste omavahelisest vestlusest riputas sellest veebi käes ja täiesti kontekstist välja rebitud jutukatkest, tegin OYO ja lajatame uudise kogu Eesti ajakirjanduse pihta. Et minu meelest sellised asjad nagu piinlikud, sest elementaarne ajakirjanduseetikakoodeks ütleb, et ajakirjanik peab ennast tutvustama. Et kui ta midagi salvestab või mingeid mingeid intervjueerib. Ja ajakirjanik peab kavad ütlema, milleks ta seda kasutab. Et seal ikka Eesti ajakirjanduse kooliga äärmiselt suur nagu häbiplekk ja pärast nagu lugeda kuskilt Äripäeva online'is seda rääkis Ilves vestlustes ärimeestega. No täitsa kohutavamad, nagu, nagu viidet saab enam panna, et, et küsimus pole selles, et see oli Toomas Hendrik Ilves, et kui küsimus on selles, et selliseid võtteid ei kasutanud. Samamoodi võib-olla see järgmine järgmine inimene, kes kellele, kellel salaja kuulatakse, pealt, räägib, rebitakse paar lauset kontekst välja Edgar Savisaar, Mart Laar, Ivari Padar või kes iganes, et, et see on ikka väga piinlik, mida, mida mida tehti. Paraku see näitab ka seda, et kui Daniel Vaariku mõne seisukohaga võiks nagu vaielda ja diskuteerida, et siis nagu tervikuna on ikkagi nagu Taanieli, nagu lugu, nagu õige. Aga ma loodan siiralt, et pressinõukogu, kuhu kuulub ka Äripäev, selle küsimusega tegeleb või vähemalt keegi pöördub pressinõukogu poole, et arutada seda küsimust, sellepärast et et selliseid näiteid on Eesti ajakirjanduses päris palju ja ja, ja praegu vist eratelekanaliga liitunud pressinõukoguga eratelekanalites läheb alailma eetrisse materjali, kus on püütud jäädvustada inimestevahelist vestlust ja tuua see siis televaatajateni ilma tegelikult intervjuuks luba küsimata. Et võib-olla sellised pretsedendid oleks, oleks päris head ja ajakirjanduse eneseregulatsioon vajab kindlasti parandamist, et selles mõttes see konkreetne juhtum on, on üks näide, aga samas nii-öelda see teema, mida me siin puudutasime, mis, mis käsitleb siis ajakirjanduse käitumist kogu selle finantskriisi ja, ja eelarve kärbete kajastamisel, siis sellega seoses tegelikult on meil üleval ka täna kuulaja küsimusse ja küsima teie käest siis head raadiokuulajad, kas Eesti ajakirjandus on majanduskriisi ja eelarve kärpimist kajab kajastanud adekvaatselt, et vastusevariandid on üleval meie koduleheküljel, andke teada, 20 minuti jooksul saate oma hääli anda ja just enne sellest kokku võtta, aga, aga kui nüüd sõnastada see küsimus, et kuidas teile tundub, noh, ma olin nüüd siin minagi paar nädalat Eestist ära, aga, aga see, mis ma nägin kõrvalt nägin, oli ikkagi üsna üsna hüsteeriline ja ja sageli läks ikkagi üsna hullemaks. Peale selle on nagu kaks asja, et ajakirjanduse kriitikaks võib öelda, ma ütleks ajakirjanduse kriitikaks, ajakirjanik ajakirjandus kaitseks nagu mõlemalt pooltargument ajakirjanduse kriitikaks ütleks seda, et Eesti ajakirjandus nagu on väga tüüpilised Eesti ajakirjandust siis, kui tuleks olla nagu kriitiline siis ollakse vait või, või, või, või pigem aidatakse selle probleemi tekkimisele kaasa täpselt samamoodi siis kui oli meil analüütikud või, või pangandustegelased rääkisid sellest, et majandusele minna, rappasin paar-kolm aastat tagasi, tuleks nagu kõvasti tarbimist piirata ja tuleks hakata mõtlema mingeid uusi majandusstrateegiat. Ajakirjandus ikkagi paljuski see, kes aitas sellele süvenemisele selle kriisi süvenemisele nende allikate kasvule nagu kaasa. Ja nüüd, kus see kriis on käes, siis nagu ajakirjandus teisipidi nagu võimendab ja ja dramatiseerimine olukorda üle, et on ühest äärmusest teise, et Eesti ajakirjandus, üks häda on see, et äärmusest äärmusesse liikumine. Et tegelikult oleks tark olla kuskil nagu vahepeal olla ühelt poolt kriitiline, aga teisalt mitte nagu sütitada uut nagu paanikat, see nagu ajakirjanduse kriitikaks. Praeguste eelarve kärbete puhul nagu puudutab, siis mis ajakirjandust kaitseks võiks öelda. Et tegelikult oli kohutavalt keeruline ju, seda ju eelarve kärpeid ju kõikidel meediaväljaannetel nagu kajastada, sest ju mingi seltskond tegelasi okei, erakondade juhid ja nendega kaasa võetud vist igalt poolt üks või kaks poliitikut veel kogunesid, kinnitaks kinniste uste taga, noh, nagu vande nõunaste seltskond igal õhtul väljus rahandusminister kes ütles, et me arutasime, vaidlesime, aga mida seal räägiti sellest, nagu tegelikult teada ei antud. Et tegelikult ajakirjanduses ei saanudki tegelikult kogusega kava protsessid ju tegelikult ja sisuliselt ju kaasa rääkida. Neid alternatiivne vaagida, kuna neid ja ajakirjandusse tegelikult nendest ei räägitud, on ju. Ja, ja ei noh nagu ütleme kärpe ööl jõu, mis oli see kõige karmim süveniate teadlikult ei peetud ka mingit protokollijat, kes mida ütles, et ei saaks pärast keegi kuskilt välja, et sina ütlesid seda. Et selles mõttes on see kahe otsaga asi, jah, ajakirjas saab ette heita, aga võib ka ette heita poliitikutele, et nad ei, nad ei andnud nagu seda pinnast ajakirjandusele ka viimastel nädalatel seda kriis adekvaatsemalt käsitleda. Samas ütlesid üksikuid asju, samas just nimelt. Seesama asi, mis, mida me oleme näinud juba, ma ei tea, ma arvan, üks vist eelnevalt 15 aastat kindlasti kus lihtsalt oma poliitiliste eesmärkide huvel huvide nimel tilgutatakse mingisugust informatsiooni selleks, et kaitsta kasvõi näiteks vanemahüvitist või mida iganes selleks ole nii-öelda lükatakse mingisugust teist teemat meediasse, selleks et selle ümber tekiks diskussioon, et siin seeläbi oleks võimalik nii-öelda endale soodsamaks otsust koalitsioonipartneritelt välja nõutada. Ja ma tuleksin korraks veel tagasi sinna president Ilvese sõnavõtu juurde, sest tegelikult ta ikkagi tsiteeris ajakirjandust ka oma avalikus esinemises, mida ma tahan, mida ta tegi saalis ja ütles, et et Eesti ajakirjandus müüb ainult klikkide arvu. Ja selles mõttes võib-olla president natukene tegi sedasama, mida ta heidab ette ajakirjandusele nimelt pani kõigile kõik ühte patta ja kõigile ühe puuga. Võib öelda, et on olemas niisugune asi nagu Eesti ajakirjandus, on rahvusringhääling, Postimees, Päevaleht, Ekspress, Õhtuleht, Delfi, Playboy FM. Sisuliselt jah, see kõik on Eesti ajakirjandus, aga, aga noh, eks eks igaüks kajastab asju asju erinevalt ja, ja võib-olla see nüüd sellise ühe puuga panemine ei ole päris õigust. Samas, teisalt võib öelda seda, et tendents Eesti ajakirjanduses on ikkagi selles suunas, et see piir, kust algab kvaliteetajakirjandus, kus algab selline kõmu või meelelahutusajakirjanduses, on ikkagi nagu üsnagi nagu tugevalt nagu hajumas ja eriti tugevalt on see hajumas just sellises internetimeedias. Et vaatad võrdled omavahel Postimehe Õhtulehe näiteks veebiväljaandeid, siis kohati aru, et kumma, mis, milline väljaanne nende taga seisab. Kas selle tagasiside kvaliteetväljaanne, vaid head meelelahutuslik väljale näiteks eile oli Postimehe avaküljelt mitte selle elu 24 rubriigis oli oli pealkiri, kus, kus keegi tissimaarian, midagi nagu tegi, et, et noh, ma ütlen, et kas, kas kvaliteet läheb, ideaalis peaks olema avalehel uudisena väljas või mitte, noh, mina arvan, et ei peaks. Selle kohta ütleb Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik, et, et, et meie võrguväljaanne püüab ikkagi olla nii-öelda kvaliteetne, aga seal kõrval on selline alarubriik. 24 lüüakse siis justkui nagu kajastada seda, mis, mis nii-öelda elust enesest sees. Nende piiride lõhkumine Meediainimestele endale nagu noh, nagu üsnagi nagu arusaadav, aga ütleme nii, et kui tavalugeja lähemal ja mingi ajalehe koduleheküljel tema jaoks isegi piir enam sealmaal, et kus on see paberlehes ilmunud uudis, kus on see onlainis ainult sündinud uudis, et see piirang noh, see ole, võetakse tervikuna. See see piir on ainult kliki kaugusel ja tegelikult ühel hetkel. Ajakirjanduses endas töötavate inimeste peades tarbijad või lugejad seda piiri ei tõmba, nemad vaatavad seda kodulehekülge, tervikut kujundavad oma hinnangu kogu selle asja järgi, mitte see leiaksite kuskil ühes klastise, kas siis klassikastis on tissi Maarjana, teises on nagu eelarve kärbe, nende jaoks on ikka kõik suur. Postimees õhtule. Rohkem vastutust tunneb ajakirjanikelt. Aga räägiks ühest, ühest reportaažid ka. Linnalt käisid viimase nädala jooksul Iraagis vaatamas, kuidas meie poisid sealt koju tulevad, aga mitte ainult uurisid ka, mis, mis sellest vaesest riigist edasi saab, mis mulje sul jäi? Bagdadi külas külastamisega mingit muljet on nagu oma silmaga raske luua, sellepärast et ega, ega ju sealt piiratud tsoonist välja ei pääse, on nii palju, kui mina seda linna nägin sealpoolses minu jaoks põhiliselt betoonplokkidest ja okastraadist, mis, millega olid kõik teeääred palistatud. Ja see on nagu noh, niisugune vastak, vastakad tunded, ehk tekitab see käiked seal olles ja sealt tagasi tulles, jah, mul võiks öelda, et tundub, et olukord on rahnu, rahunenud ja hakkab hakkab paremaks minema, et eelmisel nädalal müüdi, viidi läbi, viidi läbi kohalikud valimised, mis kulgesid selle paiga kohta suhteliselt rahulikult ja ilma erilise vägivallata. Aga samas, mis, mis toimus sel nädalal sel nädalal toimuval, vot järjest kaks ohvritele ohvriterikast terrorirünnakut, pommi, pommi pommiplahvatusi. Ja, ja küsimus ongi nüüd see, et, et mis saab edasi siis, kui võõrväed seal lahk sealt lahkuvad ja, ja lepingu kohaselt peaks 2011-ni aasta lõpuks olema olema kõik võõrväed lahkunud. Ameerika president on, on nagu võtnud eesmärgiks viia oma väed sealt välja varem. Ja et jääks jääks siis sinna ainult NATO väljaõppekeskus, mis mis tegeleb siis Iraagi enda julgeolekujõudude armee väljaõpetamisega ja, ja nende struktuuride loomisega. Nagu ütles meiega kohtunud Iraagi valitsuse julgeoleku nõunik doktor Rubaya siis Iraagi enda julgeolekujõud on nagu kõige kõige sobivamad seda sõda pidama või seda julgeolekut taastama, sest nad tunnevad oma riiki ja selles suhtes võid temaga nõustuda, et küllap see nii on, sest et jah, niisugust julgeoleku tagamise operatsioon, see eeldab tõesti, et noh, sul on igal pool rahva seas oma informaatorit, oma haarmed. Et selles mõttes jah nagu kohalikud, kes tunnevad asja kõige paremini, võiks olla selleks kõige sobivamad. Järk-järgult antakse neid provintsi siis Iraagi julgeolekujõudude kontrolli alla üle aga praegusel hetkel 18-st provintsist ainult neli on üle antud ja need neli on siis Iraagi lääneosas, mis on, mis on kõige rahulikumad. Nii et küsimusi kahtlemata tekitab see, kas peale võõrvägede väljaviimist jääb seal olukord rahulikuks või, või võid seal puhkeda mingisugune kodusõda nende põhilise kolmeri valitseva rühmituse vahel. Aga ütle mulle, kui suur on tõenäosus, et et Iraagis võib käivituda Iraanis stsenaarium, kus ühel hetkel islamiäärmuslased võtavad võimu üle ja tekib selline islamivabariik. Sõltub väga palju sellest kuivõrd naabrid eeskätt Iraan mõjutab Iraagi sisepoliitikat. Et kas nad teatakse, baklased, sunnid, šiiidid, kurdid omaette oma asju seal lahendama, siis võib-olla nad jõuavad kokkuleppele ja seal suureks vägivallaks ei lähe, aga, aga kui nüüd naaberriigid hakkavad seal väga aktiivselt susima, siis, siis on olukord muidugi jah. Hoopis teine Iraak seesmiselt ei, nii palju kui mina, mina olen sellest aru saanud, ei ole ju tegelikult ju päris selline noh nagu pinnasel mingi islami jaoks ei ole nii suur kui mõnes naaberriigis, sellepärast et pargis on väga palju inimesi, kes on saanud tasulise tehnokraatlikku nagu hariduse ja nemad oma maailmavaatelt või olemuselt on, on natukene nagu sellised ongi tehnokraatlikud ratsionaalsemalt, kelle jaoks selline religioon ei ole nii tähtis, et et võib-olla see, nagu me mängiks nagu olen selle poole, et, et seal ei teki mingeid selliseid islami radikalism. Jah, kahtlemata elanikkond võrreldes muu selle piirkonna riikidega on, on väga kõrgelt haritud ja väga paljud neist on õppinud läänes aga samas islam, Islamiseeme, mida võib-olla meil on, meil on väga raske tunnetada, et ta on siiski nii elujõuline, et et, et ma julgeks öelda, et, et nüüd see kõrge haridustase selle islami võidukäiku võiks pidurdada, takistada. Ühesõnaga, kõik küsimused on üleval ja kui USA viimane sõdur lahkub Iraagist ja kustutab tule, siis nad ei või küll öelda, et Mishin kompliitid. Pigem pigem seadme, mis mission alles algab. Jah, selle kohta saab ainult öelda prohvetlikku lause, seda näitab aeg, mis edasi saab. Muuseas, huvitav see majanduses tibuleerimise pakette, mis siis USA senatis heaks kiideti ja mille töötas välja Obama administratsioon ühe protsendi ulatuses kuskil seitsme miljardi dollari ulatuses toetab ka USA sõjatööstust ja see on tekitanud juba väga suurt vastukaja. Kolmas maailmasõda, et sõjad kriisist välja sõjab, eestlast on peetud kõige suuremaks probleemiks, kas USA majanduslanguse üheks peamiseks põhjustajaks ja sellepärast leitakse liigsed kulutused erinevatele sõdadele ja sõjatööstusele on olnud väga suur põhjus, miks USA majandus praegu nii tugevasse kreeni on läinud. Aga saate lõpus ma tahaks puudutada nii nagu kaks nädalat tagasi liikluse teemat, siis pesside sina selle teema üles. Aga kuna vahepeal mul kogunes päid ja ussisoo lõigul Tallinn-Tartu maanteel on toimunud jälle ridamisi õnnetusi. Ja öeldakse küll, et peamiseks põhjuseks on on ikkagi rooli ja tooli vahel siis siis tegelikult võib-olla selle muhvi jaoks. Ja, ja selliste üsna ohtlik lõikude jaoks võiks rakendada pisut teistsugust karistusmetoodika metoodikat nägin seda USA-s, kus ohtlike lõikude peale on üleval suured sildid, et sellel teelõigul karistatakse karmimalt. Ja sellest lähtuvalt ma ma teeks küll ettepaneku, et ka Eestis võiks tõenäoliselt siseministri määrusega võtta vastu mingisugune otsus, mille kohaselt siis ohtlikel lõikudel võiks liikluseeskirja rikkujat karistada. Kogu seaduse rangema. Kusjuures kui selline suur kindlasti, kui senine suur silte üles panna, siis ma arvan, et kindlasti seal ussisoo lõigul inimesed liikleksid pisut tähelepanelikumalt. Kindlasti seda, sa ei saa nüüd Eestisse veel teha, et, et noh näiteks Ussisoo sõidul nagu karistatakse karmimalt kui see karistuse ülemmäär, nagu lubavad Ei, seal, kes liiklust ei pane, ülemäära ülemäära piires, loomulikult. Aga küsimus on see, et vot otskaze ussisoolõik on tegelikult see, et kui sa sõidad Tallinna või Tartu poolt suhteliselt ühtedes teeoludes, siis seal nagu tavaliselt teeolud nagu mõnevõrra muutuvad et see ei ole ainult selle inimese peas, see asi, mis seal toimuvad, pigem õlut ka muutuvad seal, et, et see ei saa ainult öelda seda, et kõigis nendes õnnetustes on süüdi alati see, keegi seal midagi halvasti tegi muidugi alaseid öelda sa võid võiksid seal sõitma mitte 90-ga, vaid 70 loomulikult aga seal tõesti nagu liiklusolud nagu teatud hetkel nagu üsnagi paljud aga muutuvad. Et pigem nagu on see minu meelest nagu märksõna sellele, et see et noh, meil on küll, ütleme, majanduslangus ja kriis ja mis iganes, aga aga Tallinn-Tartu maantee tuleb ehitada ikkagi neljarealiseks vähemalt näo, nii et, et see kindlasti nagu seda probleemi nagu lahendakse. Aga see ei lahenda lähiaastatel seda probleeme ja me oleme. No lähiaastatel lahendaks probleemi, see elab silmitsi selle probleemiga, et politseid oleks. Politsei tuleks lihtsalt seal rohkem väljas, et kunagi oli ju see, et reede õhtuti olid ju politsei Tallinn-Tartu trassil väljas ainuüksi see teadmine, et nad seal kuskil väljas on, võttis sealt ikka seda kihutajaid, neid üksikuid ka mitte otseselt ikkagi oluliselt vähemaks. Ja, ja ma arvan, et see oleks nagu kõige lihtsam, nagu variant seal. Mina ei ole selt ammu sõitnud, aga kas vastab tõele, et seal ei ole mitte kiirust piiravad vaid märgid, vaid ainult need soovituslikud märgid mis soovitavad? Võib-olla oleks siis kiire ja odav lahendus esialgu see, kui panna sinna need kohustuslikud kiirust piiravad märgid. Ma ütlen ausalt, et ma ei ole sealt sõitnud oma kuu aegamööda, et ma tõesti ei tea Aga ma siiski tuleks tagasi sellele mõtte juurde, sellepärast et et kui inimene näeb sellist märki ja ta teab, et ta võib saada karmimalt karistatud kui tavaliselt mingi sarnase liikluseeskirja rikkumise eest siis ta muutub ja tähelepanelik, omaks ta ta idee, ta ei tee ohtlikke möödasõite, ta ta püüab jälgida oma sõidukiirust. Ta ta on pisut tähelepanelikum ja sellised sellised lühikesed lõigud, kus, kus selline sanktsioon on rakendatud võivad, võivad oma oma edu anda. Ei no võib-olla tõesti, kui mina väga ei usu, et niuksed, reklaamid väga nagu, nagu sokireklaamid, väga palju mõju on pigem see, et, et ma saan aru, et vist augustist 1000 esimesed need kiirusmõõdikut pannakse, lased, võib-olla siis on tark nagu üks neist kindlasti pannasin Ussisoo piirkondadesse. Üks raadiokuulaja täidis. Maali nimeline raadiokuulaja kirjutab, et tuleb uus liiklusmärk luua pealuu. Kontidega hauakääpa ristiga. Noh, eks selliseid liiklusmärke teede ääres, Meil on ju hauakivide näol nii mõneski kohas peseme riiklikult paigutatud vaid inimeste poolt. Nii aga vaatame üle meie tänase kuulaja küsimuse ja küsisime siis teie käest, head raadiokuulajad, kas Eesti ajakirjandus on majanduskriisi ja majanduskriisi ja eelarve kärpimist kajastanud adekvaatselt ja 70 protsenti vastanutest leiab, et ajakirjandus ei ole seda teinud teps mitte? Protsent 22 protsenti ütleb, et ajakirjandus on teinud seda adekvaatselt ja kaheksa protsenti ei oska öelda, kas ajakirjandus on siis olnud adekvaatne või mitte. Huvitav oleks muidugi teada, et noh, mida sellise küsitluse puhul oleks alati nagu hästi-hästi hea teada, et mida siis nagu sisuliselt ette heidetakse, et siis oleks nagu alati võimalik mingeid asju parandada, et selles mõttes mina kutsun nagu meie saate kuulajaid kindlasti koduleheküljel kirjutama, et mis siis nagu Eesti ajakirjanduses sellise kriisi kajastamise suurimad vead on olnud, et kas on paanikat asjatult köetud või või, või, või mis, mis need vead on, et see oleks hästi-hästi hea nagu tagastada? Üks raadiokuulaja kirjutab, miks süüdistada ainult ajakirjanike, nad kajastavad poliitikute lollusi. Krahh oli ammu oodata, kaotati ettevõtte tulumaks, üksikisiku tulumaksu vähendati kinnisvara ülehindamine, järsk palgakasv, lõputud laenamisel ja nii edasi. Pole vaja majandusharidust, et seda ette ennustada. Aga seda ma ju tegelikult ju rääkisin ka oma jutus, et tegelikult siis kui oleks tulnud ajakirjandusel olla kriitiline neil hetkedel ajakirjandus läks selle kogu selle roosamanna, aga nagu ikkagi pea peavoolu ajakirjandus Eestis ikkagi läks kaasa, et tol hetkel oleks võinud ajakirjandusest nagu rohkem nagu öelda stopp, et need nüüd nüüd tuleks nagu tõmmata mingit pidurit, et tol hetkel seda ei tehtud. Meie saadetakse ettenähtud aeg on läbi ja tänase Rahva teenrid olid Mart Linnart Murmad kookia, Lauri Hussar ja Meie soovime teile siit ilusa laupäeva jätku ning järgmisel laupäeval on tagasi juba Aarne Rannamäe, kes käis sellel nädalal siis Gaza sektoris ja eks temalt kuulab siis lähemalt pisut ka selle kohta kõike head teile.