Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele väljas on ilus laupäev, päike paistab, külma on parasjagu. Ja meie alustame taas jututuba. Meil on täna siis seltskonnas emeriitajakirjanik, Heidit Kaio. Nonii, miks see Merike sellepärast, et sa oled kenasti lapsepuhkusel, täidad oma muid kohuseid vist ei ole, naasadel eiei tööle ei, ei pea, niipea ei naase. Selge. Ajalehest Postimehes ja mina olen saatejuht Aarne Rannamäe. Nädal oli meil nagu kompvek, siin on mida iganes, viies ja kuues teema, kõlbaksid vabalt rääkida vähemalt tunni jagu. Ainult et esimesed teemad on sellised, mida tavaliselt ei ole ja, ja me peame paratamatult need jutuks võtma. Noh, kõige suurem kirss tordi peal loomulikult eilne Andrus Veerpalu kullavõit, selles ei ole üldse kahtlustki. See on ka ilmselt ainukene ainuke sündmus, mis, mis on, on tõeliselt positiivne, kõik ülejäänud, mis me räägime, on, on sarjast must lagi on meie toal. Mulle tundub Mujal ka, et et jah, et. Kaia Kanepi tegelikult jõudu Baidu tenniseturniiri pakkus ka päris ilusaid esitusi, võites maailma kolmanda reketi ja jõudes siis väljapoolfinaali lõpuks. Ja Andrus Veerpalumaailmameistriks tulek oli vähemalt justkui justkui see justkui tundub nii loomulik, aga samas tundub see ikkagi lõpuks üllatus. Ja mina ei kiirustaks nagu seda lage mustaks värvima, et mul millegipärast ei ole sellise musta lae tunne, et, et et on, on päike, paistab. Päike paistab ja, ja ehk seal tunnel. Kui seal mingi lootus ka, kus sa pead Eesti poliitikaga ja Eesti poliitikute ka päevast päeva kokku puutuma ja isegi siis, kui sa neid füüsiliselt ei katsu ja vaatate ainult ajad nii-öelda jälgi, et mõnda kirjarida saada või, või eetrisse midagi välja pomiseda, siis juba juba sellest tekib niisugune tülgastuseta, et tahaks võtta ka puhkuse, no ei tea. Paned, kui piisab sellest, kui vaadata sinna lõuna poole, et üle üle piiri tudengi, nagu tundub, et võib-olla polegi nii väga, väga hullu meil siin midagi. Üle piiri, sa mõtled Läti poole? Pakku kõrgemas seisus, jah, ma ei usu, et me täna väga Lätile suudame aega pühendada, aga, aga peaministri tagasiastumine tegelikult eile oli üks, üks oodatud samm, et pärast seda, kui president ütleb, et peaministri kohta, et ta on kaotanud ikkagi usalduse, siis nagu ei ole nagu enam midagi, siis tuleb see krediitkaart ära visata ja uus võtta. Jah, ja mulle mulle tundub, et, et kuigi kuigi on rasked ajad, siis, siis samas mulle näib, et, et on mingisuguste, tehakse pingutusi ja proovitakse ka seesama see säästueelarve vastuvõtmine on tegelikult ikkagi positiivne uudis, et okei, see käib üle paljude inimeste rahakottide ja selle üle võib näo kutsuda, et miks siit ja miks sealt aga aga, aga, aga lõppkokkuvõttes on see positiivne uudis ja, ja mulle näib, et, et ütleme, et näen praegu sellist konstruktiivset tahet hakkama saada olukorraga, et ma ei näe nagu õnneks soigu, mis ja mädasoost tampimist tõesti piisab ainult kui vaadata lõuna poole ja juba läheb nagu tuju natukene paremaks, et võib-olla meil on siin, et meil on lootust Aitäh meie olukord ju parlamendis on ka hoopis teistsugune kui Lätis, kus on ikkagi noh, ütleme neid koalitsioonivõimalusi näikse olevat justkui justkui rohkem, aga, aga meil on need asjad üsnagi üsnagi paigas, et nii palju kui me vaatame, siis noh, võib-olla. Ma olen mõnes mõttes üllatav, aga mina näen. Tähendab, kui, kui ühiskond praegu jaotub justkui kollaseks ja roheliseks jälle, siis mina näen jälle seda, et, et sealtkaudu võib tekkida jälle mingisugusel hetkel uus liit hoopistükkis. Sa mõtled Eestis või Eestis kollaseks rohelisi, jah, tõesti. No sa võid neid küll ühe selgitada, kuulge ühe selgituse, et kui Postimehe karikaturist Urmas Nemvalts joonistas sel nädalal pildi, kus oli Savisaar kahel pildil, et 90. aastal Toompead rünnatakse ja siis 2009. aastal etappi Toom Pealt rünnatakse, siis seal olid sellised toredad detailid, et kui 90. aastal hoidel sinimustvalge märk rinnas, siis nüüd K täht ja roheline lips. Sarnased vihjeid selles suhtes, et just nagu võiks valitsus valitsusliit muutuda No ma ei tea vihjeid, aga ma ütlen, et, et seal seal perspektiiv, et tegelikult on ju korduvalt sellist olukorda olnud, kus on tekkinud selline terav vastandus nagu praegu justkui on välja kujunenud ka varem. Aga. Ja siis lõpuks on Reformi ja Keskerakond ikka kokku läinud. Ja kujutage ette, kui see toimub näiteks sellise sellisega lausungi saatel, et, et see ongi selline rahvuslik kokkulepe, äärmuste leppimine ja nii edasi ja teineteise leidmine, et see võib olla täiesti võimalik. Sest, sest ausalt öeldes mina kujutan seda siiski võib-olla rohkem ette kui, kui, kui võimalust, et näiteks ikkagi ütleme, Maarja ja Savisaar nii-öelda panevad oma poliitilised leivad ühte kappi. Ma ei tea neeme, sa oled täna öösel kuskil jala käinud või näinud mingisugust sellist und, mida, mida meile teistele pole antud näha, aga ma ei näe küll praeguses olukorras, kus, kus on mindud nii-öelda noh, vaata solvangute nagu äärmise piirini vastastikku ja just nimelt Kesk ja Reform. Et, et nad peaksid nüüd kuidagi, et see oleks mingi mingisugune mingisugune Camuschlaased, et tegelikult on uus abielu sündimas, aga et, et kõigepealt sõimame vastastikku teineteist ja siis ütleme, et ah, see polnud nagu midagi. Kuigi me ei, meil on õigus selles, et vastastikused solvangud pole kunagi takistanud pärast pulmi pidamas just nimelt keskerakonnale reformile, et selles mõttes on, on tõsi, tõsi see on aga, aga, aga ma ei näe, ma ei, ma ei suuda välja mõelda ja Keskerakonna motiivi valitsusse minna. Praegu oleks igal igal mõistlikul. Erakonnal oleks mõttekas hoida ennast riigikogu hämarates haiglasse, sealt nõksutada lõugu ja klahvi. Mitte anda välja selliseid ümmargusi, lendlehti ja kõikvõimalikke asju on nii-öelda alternatiivsete kavadega, mis on iseenesest noh, ütleme suhteliselt Tiivetega, kõikvõimalikest demagoogia võtetest just nimelt Kuulge, aga tuleme nüüd oma jutuga natukene lähemale sellele nädalale konkreetselt nendele sündmustele, mis, mis siin aset leidsid, noh kõigepealt see Tallinna nii-öelda nii-öelda rahvaküsitlus mis toimus siis suurtes kaubanduskeskustes ja interneti teel, et noh, siin IT-gurud on, on nüüd veenvalt nagu ära ära tõestanud, et et see oli üks, üks puhas petukraam, et see oli lihtsalt niisugune sirm, mida oli väga kiiresti vaja. Et muidugi küsida võib inimeste käest igasuguseid asju, aga, aga ilma eelnevalt vaatamata, et mida, mida nagu haldusreform, tähendab, noh, esimene küsimusi oligi tegelikult, et et kas, kas te pooldate Tallinnas läbiviidavat haldusreformi? Seal taga ei olnud mitte sõnagi sellest, mida haldusreform võiks nagu tähendada. Et see tähendab linnaosade kaotamist ja mis nende asemele tuleb ja, ja kõik, see nagu jäi selgituseta. Minu meelest on see äärmiselt põnev juhtum ja, ja mind mind väga huvitab, kas, kas, kas seda, kas seda juhtumit, kus, mille, mille osa seesama see küsitlus, mille osa on väga tugev võltsimiskahtlus, ehk siis ajalehtedes on ilmunud küllalt veenvaid tõestusi ju sellest, et justkui oleks selle küsitluse käigus sele küsitlust koordineerivas serveris kogu aeg toimunud väike korrek korrektsioon mingisuguse sobiva Sis protsendi suunas et kui nagu protsent hakkas kalduma ühele või teisele, pole liiga palju, siis siis justkui nagu kusagil keskserverist korrigeeris programm selle ühele või teisele poole ära. Teatud hulk arv hääli nagu mustaks ja tõsteti nad ühest kastist teise, niimoodi tehti copy paste, eks ole, arvutes oligi jälle sobiv balanss. Mis on uskumatult tõsine süüdistus, et mind huvitab, et kas kas selline asi käib meil Eesti vabariigis ka paragrahvi alla? Tahtsin sama asja öelda, et huvitav, et kas seal on mingisugust sellist üldse juriidilist võimalust või, või noh, ongi nii, et, et tuleb näiteks mingi mingisugune võib küsimus ei ole ju ainult keskerakonnas, eks ole. Ükskõik kes seda korraldab, et kui asi korraldatakse, et siis ongi niimoodi, et, et igaüks võib teha, mis tahab võtta pärast kateserviks, sellepärast et kohustust mingisugust hääletust korraldada ei ole. No tõmbab, kuulan teid ja mõtlen, et, et milleks üldse rääkida sellisest asjast, mis ei pretendeeri neli mitte mingisugusele sotsioloogilistele tõele, et et, et, et see küsitlus on sama samamoodi muutunud Eestis nagu mingisuguses küsitlus või uuring või seal muutunud mingisuguseks abstraktseks sõnaks, nagu, nagu tahetakse meil muuta muide selliseks sõnaks ka valimised, et kui kunagi Peeter Haldre siin sama laua taga ütles ütles järsku ootamatult, et jätaks sel aastal valimised ära, siis mulle tundub, et see pilt nagu nagu sellele nagu naersin, selle peale see pilt nagu viitabki sellele, et tahetaksegi seda muuta mingisuguseks abstraktseks asjaks, et et ja lugesin veel välja sellise sõna sealt nagu, nagu riigipöördekatse, mida vastastikku, et kuulge, sellise sõna peale peaks ju teatud organid kohe aktiveeruvad. Ja sina peaks juba aknast välja hüppama. Seal on sinu kui ajakirjanik, võid uuringutesse uuringuid nimesse, korraldame uuringu suhtuda kriitiliselt, aga, aga ma arvan, et väga laiale hulgale inimestele sõna uuring tähendab siiski nagu mingisugust usaldusväärsuse garantiid või demokraat saatja nagu piletit, et korraldatud uuring, mille tulemusel selgus, et inimesed on nii palju inimesi on poolda, nii palju on vastu. Vot siit selgus nagu tõde, me mäletame siin hiljutist suurt kähmlust linnateatri ja, ja kultuurikatla ümber, mis oli ka ju mingisuguse rahvaküsitluse uuringu tulemusel otsustas linnavalitsus ühte ja teist, et seal on väga tõsine usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine. Et me siiski paratamatult teeme üsna palju otsuseid. Lähtudes nii-öelda uuringutest. Aga võib-olla on meedia ka natukene seda sellega patustanud, et tehes ja riputades siiski suhteliselt nähtavatele kohtadele üles oma mingisuguseid ütleme, koduportaalides tehtud puhtalt klikimisele, suvalise valimiga suvaliste inimestega suvaliste tunnustega klikijate mingisuguseid. Aga samas see meedia ei eksponeerida kui mingit tõde, et nad järgmisel päeval ei, ei tule sellega välja, kui, et me, me nüüd ütleme teile kogu ja et rahvas ütles kogu tõe, aga küll aga on, on väga palju uuringufirmasid, kes, kes üritavad meile tõtma maha müüa ja, ja mul on jäänud mulje, et statistika kui teadus üritab ennast nagu tõsiseltvõetava teada saada lõunaeksponeerida, et, et seal on siiski nagu matemaatiliste tehingute tulemusel võimalik mingisugust mingisuguseid järeldusi teha. Et sellised uuringud seavad ja just nimelt ka selle statistika olemuse kahtluse alla. Nojah, aga kas, kas Parssi on võimalik üldse nagu arutleda, ma tahan selle peale küsida. On ju nii, et, et kui, kui teadlikult korraldatakse farss, siis nende üks eesmärke on kindlasti see, et kõik hakkaksid nüüd kohutavalt arutlema selle üle, kas see on seaduspärane või see ei ole seaduspärane või, või kas sellest sellele küsitlusele ja midagi järgneva või pea. Nad teavad ju algusest peale, et see on farss, eks ole. Et mul on tegelikult ükskõik, mida nad ütlevad, mida nad arutlevad või, või, või mida nad arvavad minust ja minu minu küsitlusest. Et me oleme nüüd natuke nagu, nagu selles lõksus, et vaid me oleme hakanud forssi arutama Varssavi arutama farsile. Oi, ma ei ole sinuga nõus, kui, kui kuritegu on saetud kuritegu kui korda saadud pettus, siis on see pettus, kas see on, kas seda tehti klounimaskis või, või mitte kloonimas, siis on selge. Vaata kui sa, kui sa saad seda kvalifitseerida kuriteoks, ehk siis tõesti õiguslikus mõttes siis on asjal nagu mõtet, aga, aga ma kardan, et, et ei ole olemas Eesti seadusandlusest ühtegi konksu, et seda sinna taha panna ja, ja öelda, et mehed Okei, kas kassiir jätab endale minu raha näiteks mingisugune 10 senti, siis ta ikkagi siis ta ikkagi varastame, tegeleb pettusega, kuigi sellest võib-olla järgne mingisugust otsest karistust. Aga mida linnavõim praegu sinu käest varastas, kui sa oma hääle sinna andsid? Pilt usaldust, usaldust. Ja, ja ja tõesti, viha küsimus, mida mul ei ole füüsiliselt tõesti midagi ära võetud, aga, aga ma olen siiani lähtunud teada, et uuringutel ka nendel, mida linnavalitsus korraldab, on vähemalt mingisugunegi kontakte. Sa lähed kohtusse, ütled, et linnavalitsus on minut ära võtnud usaldust või linnavalitsus on kaotanud usaldust? Ei noh, ilmselt ma ei saa seda räägingi, et, et see on, et see on algusest peale farss, seal, seal ei ole üldse tähtis, seal on taha pandud ilmselt mingisugused arvud programmid, eks ole, mis, mis tõstavad hääli täpselt, nii palju, kui vaja on 50 või 41 või 45 protsenti oli vaja. Et oleks arvutites, eks ole, interneti teel hääletuses selle selle hääletuse poolt, sest ülejäänu me teeme niikuinii ära. Kaubanduskeskuse sama tulemus oli ette teada. Aga seal, sa ei saa niimoodi öelda, sama hästi võiks näiteks EMOR, keda me teame, kui väga usaldusväärsed uuringufirmad näiteks mingisuguse väikese statistilise nihverduse teha tellija huvides ja siis ta küsis mu käest samamoodi, aga mida ma kaotasin, ma tõesti. Ka Emor on firma, kellel on maine ja kui ta oma mainet selliste segadustega hakkab, hakkab hõõnestama Sis. Emol kaob ära. See on hästi armas linnavalitsuse organisatsioon, millel võiks maine olla. Või Keskerakond ei ole organisatsioon, millel võiks nagu lained. Näiteks kui kultuuriajakirjandusest paralleeli tuua, siis tegelikult teatrikriitikut tõepoolest neid siukseid kaalulisi asju eriti ei halvusta ja seal seal ei olegi tihtipeale midagi arvustada, aga noh, muidugi rahvas vaatamas käibe, oma show saab kätte, aga antud juhul muidugi tulevad sellele järgnevad selle reaalsed sammud. See ei ole, see ei ole see, et tükk on ära läinud. See on hästi keeruline küsimus ajakirjanikele alati, et näiteks, et kui kui Pärnu linnapea ei ole tõsiseltvõetav inimene, inimene aga teeb mingi avalduse, kas peame teda kuulama või ei pea kuulama. Minu meelest positsioon kohustab. Ta on Pärnu linnapea, ärkab Me peame ta kuulama. Samamoodi on Tallinna linnavalitsusega kui ta, kui ta võtab midagi ette enda nime all, reklaamib, siis me peame seda võtma. Tõsiselt, ei saa võtta seda, et, et see on. Nagu eelmine aasta eurovisioonile, et kas Leto Svet pidi niimoodi arvustama tõsi, muusikakriitikast lähtudes või, või, või kuidas peab pullitegemist arvustama üleüldse? Hämmastav, hämmastav. Hämmastav, et linnavalitsus läks. Täidab Neil on ikkagi mingisugust legitiimsust oma oma jaburustele on vaja ja nad läksid ikkagi seda teed, et meil on vaja vähemalt üks hirm võtta ja selle sirmi tulemus on garanteeritud ja meil on pärast hea öelda, et näete, linnarahvas tahtis. Kusjuures neid hääli oli tegelikult päris palju, kui me võrdleme siin mingisuguse Harju tänavaga või, või kultuurikatla ka siis, kui seal ikka vähe, eks ole. Nüüd oligi hääli kümnetes tuhandetes. Nojah, oli küll, hääl oli palju, aga samas ka needsamad arvutispetsialistid juhtisid tähelepanu, et, et näiteks märkimisväärne hulk klikke tuli öösiti, mis, kas mitte 1000 klikki tuli öö jooksul, et mis teeks ka mõnele portaalile au, et öösiti inimesed nii aktiivselt mõtlevad? Siin linna linnaosade tuleviku peale, et, et, et see isegi see, see aktiivsusvise vääretate hulka Ei, nojah, ühesõnaga lugege tänast postimehest neid ridu, kus on stenogramm Tallinna linnavolikogu istungi kohta ja kõik saab, kõik saab selgeks, tähendab, või vaatab. Kui te vaatasite näiteks kolmapäeval Eesti televisioonisaadet foorum, kus kus värske, tollal küll veel mitte, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja contra siis linnavolikogu esimees. Niimoodi heitlesid, siis te nägite seda, irvitavad Vitsuti nägu, kes ütles, et noh põhimõtteliselt andis igava olemise ja liigutusega, et te võite ju rääkida, mis tahate, me teeme selle niikuinii ära, eesnime teadmata tema tol hetkel ei tohtinuks ju teada, kuidas, kuidas hääletus lõppeb. Siinjuures ei maksa unustada, et kogu see tsirkus, nende hääletamise ja, ja, ja, ja, ja linnavolikogudega ja kõik see toimub ju ainult ühe asja nimel, need on siis kohalikud omavalitsuste valimised ehk siis see, et samas on protsess, kus, kus üritatakse muuta Keskerakonna poolt seadus, nii et, et tulevikus saaks jätkata, jätkuda siis Keskerakonna ülemvõim Tallinnas. No ütleme nii, et teisipidi, et, et koalitsioon siis Toompeal võimul olev koalitsioon on tegelikult ju aastaid otsinud võimalust, kuidas, kuidas puhtalt poliittehnoloogiliste vahenditega saaks vähendada Keskerakonna mõju kohalikel valimistel Tallinnas. Ja tegelikult seda, seda ei ole leitud ja see lahing läks ju tegelikult möödunud aasta sügisel lahti, kui Keskerakond pöördus õiguskantsleri poole, ütles, et asjad ei ole nagu parlanksised. Lasnamäelase hääl maksab neli või viis korda vähem kui, kui, kui nõmmelase või elanike oma ja, ja sealt läks nagu asi lahti tähendab formaalselt võttes tegi nagu Keskerakond algatuse, sest hirm oli nahavahel, valimised olid tulemas ja, ja möödunud valimiste kogemus, kuigi praegu on ennast kindlustanud piisavalt kakskolm enam häält on ju täiesti, piisab Tallinna volikogu tingimustes. Need, kes ära hüpanud, need on hüpanud, reeturid on maha lastud ja maha maetud juba. Aga uued valimised on kohe ukse ees ja ausalt öeldes eelmiste valimiste tulemus 41 protsenti häältest ei ole piisav, et et, et tunda ennast väga kindlalt uute valimiste valguses. Nojah et kui Urmas Reinsalu võib ju riigikoguga toolist näha, et, et kui nüüd selle tulla selle soolise võrdõiguslikkuse vaata juurde, mille külge on kõik need asjad poogitud, et et teha sellest mingisugust mängu ilu ja ja võib-olla mõnele juristile sega, nii, tundub, aga minu arvates on siin olukord ikka Eestis sellega ikka tükk maad tõsisem, kui me jõuame välja siin riigimehelikkuse ja demokraatia kõige selleni, et, et lugesin siin üks lapsele muinasjuttu. Grimmide muinasjutt, vaim pudelis, näete, seal on üks peategelane, noor arst, kes leiab ühe pudeli, milles istub väike vaim. Tõmbab pudelilt korgi, vaim kargab välja ja ütleb. Vabastasid mind ja nüüd ma murran su kaela. Ja see noor arst on muidugi kavale, topib selle vaju pudelisse tagasi, aga mina mõtlen seda, et, et meil on nüüd selle Omavahelise nii-öelda nii-öelda valimisvõitlusega mindud ka selles poliitilises kultuuris sellisele tasemele, et vot mina ei tea, kuidas seda vaimu sinna pudelisse tagasi toppida, et kes ilma ilma meie kaela murraks, et minu arust on tegelikult selles mõttes ma olen selle musta laia jutuga nõus, mis saate alguses oli, et asi on tegelikult tõsine. Ja eks ta ole muidugi uskumatu tõesti, et, et üks poliitiline erakond on valmis muutma senist halduskorraldust valimisse enda valimisvõidu nimel, et üks poliitiline erakond on nõus muutma mingisugust süsteemi, mis, mis, mis toimib praegu mitte valimissüsteemi, vaid, vaid halduskorraldust selleks, et kindlustada endale ühekordne võit, et sellega ei olegi kindel, et kas see võit on mitmekordne. Kas sellega on pikemat perspektiivi, kui, kui võit järgmisel sügisel see on tõsi? Mina ütleks, et siin ei olegi ainult üks erakond, vaid, vaid vaid see ongi, ongi igatepidi ja kes meie valijad, kuidas meie peame ennast tundma näiteks sellises olukorras? Ja ma olen selles mõttes Neeme ka nõus, et ühe erakonna maine ja üks erakond, et teha, mis tema tahab ja ta ongi seda teinud, vaata selle vabaduse aja jooksul ja, ja seal ei olegi nagu erilisi üllatusi oodata, aga see, kui madalalt mängivad teised sedasama mängu kaasa. Ehk siis et riigikogu mis peaks olema sellisest jamast üle noh, seal mängitakse sama mängu, et võtame ja vaatame ja kiirustame, eks ole, enne kui nad seal alllinnas jõuavad oma omavolikogu saalis mingisuguse otsuseni, need peame enne jõudma ja siis me oleme nagu nagu, nagu võidumehed ja no see on ikka nii hale, et halvemal juhul võib seda kogu seda ei Oscarit ikkagi. Igal Macroniga, et nad, nad kaotasid närvi, et ma saan aru, et tegelikult vist seadus nagu toetab niigi niigi seda olemasolevat süsteemi, et et valimis valimiskorda ei saa muuta jooksva aasta jooksul, kui valimised toimivad, toimuvad, et, et see oleks neid ütleme siis vastaspoolt toetanud niigi, et, et võib-olla need võrdõiguslikkuse seaduse külge poogitud paragrahvid olid tõesti liiast. Üks, 83 aastane lihtne Viljandi mees Olev Seppo, kes sai tuntuks sellega hätta säästud annetas Viljandi linnale kasutamiseks. Ütles sellise lause, et kõik tahavad oma arvamust peale suruda. Aga riigis ei saa igaüks oma tahtmise järgi teha. Minu arust ta võttis väga sügavalt selle, selle asja mõte kokku, et riigis ei saa igaüks oma tahtmist teha riigis. Peaks olema demokraatlikus riigis, kus on. Kui meil on õigusriik ja kui rahvas saab valida, siis, siis, siis, siis peaks need asjad käima natukene teistmoodi. Et me peame, peame suutma kuidagi kuidagi kuidagi. Ja ta ikkagi nende liistude juurde, mis meil on. Nojah, seda on hea öelda, kui samas me teame ju, või noh, ütleme, et poliitilised erakonnad teavad, et valimistulemust on võimalik mõjutada matemaatika abil, et, et on võimalik muuta või matemaatikaseaduste abil, et, et muutes ringkondi on võimalik mõjutada valimistulemust ja nähes ühte poolt hakata seda, seda, seda, seda korrigeerimas seda seda ellu viima, siis on väga lihtne, nagu närvi kaotas. Et kas me nüüd vaatame pealt seda, et et üks üks osapool, lenda kasuks muudab seadust või me läheme sellega kaasa. Et ma, ma ei, ma tunnistan, ma saan aru sellest, et väga-väga keeruline on säilitada selline riigimehelikke kõrge positsioon ja öelda, et las nad seal siis toimetada. Pirukas paistab, suu on juba lahti, et haarata magusat pirukat ja järsku võetakse käest ära. Tulemuseks on riigikogu stenogrammis just väga palju ei erine netikommentaatorite väljaastumisest, et kui, kui, kui seda seda teksti, seda sõnavara seal lugeda ja leid isiklikuks minekuid, et välja arvatud erinevus on ainult see, et ühes kohas siis anonüümsel, teises kohas on. Kusjuures ma ei taha õigustada kuidagi neid, neid riigikogu tüüpe, kes, kes, kes sellise sammu ette võitsid, et tõesti suvalisele seadusele pookisid asjasse mittepuutuva asja külge. Aga, aga ma, ma tunnistan, ma mõistan närvikaotust, et selliste Tallinnas toimuv toimub toimunud manipulatsiooni on väga raske nagu külma närviga pealt vaadata. Ah, las ta olla lasknud, siis võidavad, las nad teevad niimoodi. No nagu on ilusti kombeks öelda, valijad valijad jääb viimane sõna, eks siis paistab, mis, mis sügisel hakkab toimuma, ma kardan küll, et siin igasugused muud sündmused, kaasa arvatud majandusraskused ja suvi ja kõik muu ja veel ühed valimised on, on ju vahepeal, eks ole, mis, mis tähelepanu nagu hajutavad, aga et veebruarikuus toimunud etendus läheb vist valijatel meelest ja. No mind küll väga huvitab, kas näiteks president Ilves võib-olla mõnes oma eelseisvas avalikus ülesastumisest tal on teisipäeval võimalus, tal on teisipäeval kas ta, kas ta ütleb, kas ta? Ma meenutan siin, et selliseid, tegelikult mingil hetkel selliseid dramaatilisi ülesastumisi, mida ühiskond ja, ja kõik on ka hetkeks kuulanud, neid, on ju Eestis Eesti poliitikas olnud, et kas või näiteks valitsuse nõuniku Ülle aaskivi ettekanne Riigikogus selline ootamatu enne presidendivalimiste esimest vooru kus ta ütles, et riigikogu liikmed võiksid tulla siiski oletada ja saalis olla. Et, et võib-olla võib-olla võib-olla ootame presidendilt. Sellist presidendilt muidugi sellist dramaatikat oodata on neist nüüd lausa võimatu, sest et Ülle aaskivi puhul oli tegu hoopis teise tausta ja, ja teise tervisliku seisundiga inimesega, kes tänaseks on meie hulgast ka lahkunud, aga, aga tegelikult ma ei saa, ma ei näe üldse põhjust, miks president peaks ootama, kui ta, kui ta vaatab seda pealt, mis, mis tegelikult toimub ja võib-olla ta on kavatsenud näiteks selle riigikogus välja või vastuvõetud seaduse väljakuulutamisel öelda paar krõbedamat sõna, võib-olla teeb ta seda teisipäeval pidupäeva kõnes, mis iganes. Ma tulistan, mina ei oota presidendilt küll kuidagi pidupäeva kõnes tähelepanu juhtimist nendele kohalike valitsus omavalitsusi kohalikumale ütlesite valimiste tsirkus seal, et et see, millest ma olen pikka aega tundnud puudust, on see, et peaminister või president annaks rahvale sellise Ruusveldiliku sõnumi majanduskriisiga toimetulemisest. Et kuidas, kuidas edasi minna. Ja ma ma kuulen neid sõnu Jürgen Ligi käest, mitte mitte peaministri või presidendi käest, et häid valikuid ei ole, et kõik peavad üht ühtemoodi hakkama nagu kaotama ja, ja siis saavad kõik võita või noh, et, et ma kuulan tõesti Jürgen Ligi käest ja mitte mitte peaministriga, kes on terve aasta otsa visanud kohatut nalja majanduskriisi teemal ja nüüd järsku kusagil oktoobrist on suu vett täis, midagi eriti sealt ei tule ja millegipärast ka president ei ole, ei ole sõna võtnud, et ma pigem ootan, ootan selliseid üldrahvalikke vestluseks Roosevelti Like sõnumeid. Jah, meie poliitikud ja huvitav, et nad ei ole isegi taibanud nagu ära kasutada siis sellise visuaalse meedia niukseid võimalusi, et nad tõesti näitaksid ennast lihtrahvaga see toote esiteks juba poliitilisi punkte, aga, aga sellest tähtsam on nii-öelda teadvustada ennast kui, kui, kui rahvaosa jah, kui ka ei ole, me ei ole ju näinud neid tööturuametis või pensioniametis ringi liikumas ja okei, seda võidakse ka liigitada kui mingit populismi nähtust, aga, aga õiges kohas õiges doseeringus on see täiesti omal kohal. Meie omad lobisevad lihtsalt kuidagi istuvad kabinetivaikuses ja siis tulevad sealt välja midagi pobisevad, äärmisel juhul tulevad kuhugi Aktuaalse kaamera otse-eetrisse ja see ongi kõik jah, täiesti nõus sinu, et ei, ei ole, ei ole niisugust noh, nagu nagu rahva ette astumist niuksed. Me tunneksime, et nad on meie, meie, mitte meie ka, vaid meie jaoks. Vaata, ma tooksin sellise näite, et siin sel nädalal ajakirjandus kõvasti spekuleeris sellesama uue justiitsministri nime üle ja, ja mina, kes ma näiteks ühte võimalikku kandidaati Puhas sotsiaal- ja justiitsminister on möll, Rein Lang ja ma juba. Kunagi lihtsalt Postimehe toimetuses keegi viskas nalja, justiits- ja sotsiaalministeeriumi ühendamise teemal ja siis sellest, eks eksimust tuligi. Aga et jah, et sotsiaalministriks pidustusi oma Urmas Klaas, keda mina isiklikult väga hästi tunnen Postimehe toimetusest ja tegelikult näiteks, mis puutub Urmasesse, siis tal on üks selline isikuomadus on tal küll väga hea, et ta suudab ilmselt sellises vahetus kontaktis, kui ta näiteks liigub ringi ja räägib, räägib inimestega ta suudab, ta suudab mõjuda ilmselt ka suhteliselt negatiivset sõnumit edasi. Loodan, et ka Hanno Pevkuril on see omadus, et, et ma arvan, et selline liikumine ja suhtlemine on tähtis, et näiteks kui Euroopa Liiduga liitumisel ka Arnold Rüütel rahvaga rahvarahvaga rääkis, siis sellel oli oma mõju. Absoluutselt seda ei saa Rüütli puhul kindlasti öelda, et ta rahvaga ei rääkinud või rahva keskel ei viibinud. Ma arvan, ta tegi seda isegi palju-palju rohkem, kui, kui tema eelkäija ja järeltulija on, on teinud ja selle, see sellepärast oli ju nii-nii populaarne inimene kõigele muule vaatamata. Kusjuures Ansip on ju ka osanud küll rääkida headel aegadel igasuguseid asju ja väga väga selline tõsine rahvamees olla, aga praegu praegu tõesti on ära kadunud, et selle asemel me näeme tänases tänases Postimehes algas Reformierakonna reklaamikampaania, meil on seitse lahenduste majanduskriisi võitmiseks ja see on, see on minu jaoks, see mõjub umbes niimoodi, et oled mingi jamaga hakkama saanud, julgesid öelda, saad emaili. Et, et see on täpselt samamoodi, et sellel sellele kampaaniale ole nägu, kus on selle erakonna esimees, kes teatab meile, et, et meil on teile seitse lahendust pakkuda? Erakonna esimees sel nädalal esines avalikult ja Postimehe arvamusliidrite lõunal. Ja sinu aru saan, sinu hinnangul esines päris kobeda kõnega. Ma ütleks pigem seda, et tema, see kõne esitus, ehkki ta selle alguses ütles, et selline umbes selline SEE suuline ettekanne ei oleks nagu tema tugev külge, aga minu arust sai ta sellega just just väga hästi hakkama ja seal oli kindlasti oma omad tugevused selles tekstis sees, aga aga ega see lahenduse puhul just väga välja ei tulnud, et see jäi umbes umbes sellele samale, mida ka siin. Eesti Eesti Panga asepresident on meie lehes kirjutanud, et et tulevik on ikkagi väga palju seotud sellise määramatuse ebaselgusega ja see jäi paraku minu jaoks ka kõlamused. Mida kõrgemad on Eesti Panga juhtide palgad, seda ebaselgemaks lähebki olukord muidugi. Aga, aga kui, kui Ansip ütles, et ta oma kõne mõtles välja kõne põhipostulaadid mõtles välja suusarajal Tartu maratoni läbida, siis ma üldse ei kahtle, et see peab hea, kui on olemas, ma tean omast käest, et jooksurajal tulevad kõige paremad saate ideed alati, sest pööning läheb puhtaks ja karastub kõik ja on väga-väga hästi. Muide, Hanno Pevkur? Me peame rääkima paar sõna, eks ole, sest et vutti kuus sotsiaalminister ta niivõrd tähtis post, et kuigi tema eelkäija oli, oli niivõrd märkamata selle koha peal, et, et kas ta seal oli või ei olnud. Noh, enamasti me nägime väga ei eksinudki. Me nägime justiitsministri suu läbi sotsiaalministeeriumi asju selgitamas erakonda, nii et et tea, kas Pevkur jääb nüüd samale tasemele, tähendab, ta on väga sarnane oma oma eelkäijaga, sest moodsas keeles öeldakse selliste poliitikute kohta poliitbroilerid ja ja ega noormees ei olegi oma elus midagi muud teinud, kui ainult parteide partei on, on lükanud ja tõuganud ja suunanud sinna, kus vaja. Minu meelest Pevkur ütles ühed väga kuldsed sõnad ajakirjanikele pärast pärast nagu. Ametnik ütles kuldsed sõnad, Vitsutile hakkas, vaatan, kas ma tohin rääkida, vähemalt viis korda. Mis, mille sisu oli see, et saatan peitub detailides, et tõsi on see, et ministritele saavad saatusliku saatuslikust pihi pisiasjad, detailid, kuidas seda, seda oskab jälgida või seda vältida, siis siis ma arvan, et ta võib olla päris edukas. Sotsiaalminister, võeti siis hästi püsida, kusjuures mina ei pea sotsiaalministri positsiooni üldse mitte nii nii raskeks, nagu poliitikud ise nimetavad. Ma arvan, et on töö poolest rasked, et on palju tööd teha, palju inimestega kohtumisi, palju muresid, aga tegelikult tagasi vaadates mulle näib, et sotsiaalminister üldsegi mitte mitte ei lange nii väga suure kriitika osaliseks. Alati on hästi suure kriitika all kultuuriminister kultuurini inimesed vaatavad kultuuriministrilt hoopis mingisuguse teistsuguse pilguga kui teisi ministreid. Nende haldusalade inimesed vaatavad, et kultuuriinimesed vaatavad kultuuriministrit kui vaenlast vaenlast ja, ja eeldavad temalt alati, et ta peaks olema nagu meie mees, meie naine ja ta peaaegu kunagi ei ole, et, et kui on, kui, kui on kultuuriminister teatriinimene, siis kirjandusinimesed ütlevad kindlasti, et ta ei tea mitte midagi meie probleemidest või ütlevad seda skulptorid, et ta ei tea meie asjadest mitte midagi, kes ebakompetentse inimese üldse siit välja lasi, eks ole, et kultuuriminister on see, mis on raske, raske. Poiss no raske, näiliselt tegelikult tema jagatav raha on niivõrd tühine võrreldes sotsiaalministriga õigus jagada, kui mu mälu ei peta mingit neljakümmet protsenti eelarvest, eks ole. Et see on juba sellepärast ja muidugi endal raske kontingent, sellepärast et ta, tal on ju kõik need, kelle, kes on hädas. Ühesõnaga, see on lihtsalt on töö on raskem ja tuleb teha, ta on selle pärast raske, ta ei ole mitte sellepärast raske, et seal oleks nagu see avalikkuse surve või, või noh, nende haldusalade surve oleks väga, väga inetu või, või keeruline, et selleks tuleb tööd teha, palju tööd. Ja kindlasti peab olema inimesel selleks, et ta saaks rahvaga rääkida või ütleme, nende nende gruppidega rääkida, kellega ta peab tööd tegema, selleks peab tal olema olema noh, väga hea teadmine sellest sellest valdkonnast, mis seal, mis seal täpselt toimub. Mulle tundub, et eelmisel ministril oli mingisugune ikkagi seesmine ebakindlus, tal olid võib-olla päris adekvaatsed lõulikud, aga, aga paraku nendega ei pea niimoodi välja. Ja see on see poliitbroilerite häda, et neil nagu elukogemus puudub, et nad on olnud kogu aeg nii-öelda ühe ühe punase liini peal. Aga, aga noh, ma samas imestan jällegi nende sellist julgust selliseid kohti vastu võtta, et noh, praeguses olukorras, kus iga vale sõna eest süüakse sind elusast peast ära ja ja äsjane valus kogemus, elukogemuse puudumine jah, et julgelt nagu kõigele vastu minna, samas noh, teadmisi nagu asjast, nagu üldse ei ole, eks ole. No ühesõnaga ka Pevkuri lause, et et ma Nõmme linnaosa vanemana puutusin praktiliselt ainult sotsiaalasjadega kokku. No selle kohta võiks tema boss öelda samas appi, eks ole, et Nõmme linnaosa probleemid ja Eesti vabariigi sotsiaalministeerium on, on noh, pisut ikkagi kaks nagu erinevat asja. Ja sinu jutt kõlab nagu see väikese trummilööja laul, et läks julgelt lahingule vastu, kui bolševike ooperi ja truu. Ei olnud, mina ei kriipsutada. Läheks Pevkurit kohe maha, et, et selliseid et noh, nagu juhte, kes, kes tulevad valdkonna väliselt ja saavad asjaga hakkama. On ennegi olnud, et et selge on see, et sotsiaalvaldkonnas kõikide asjadega ei saagi kursis olla, see on seesama, mis ma rääkisin kultuuriinimeste kohta, et et seal on alati on on valdkondi, millega millega ei saa kursis olla või millega ei ole kursis. Et see, see, see, see pole nüüd nagu põhiline takistus Nojah, aga ma ütlen veel kord, et kultuuri, sa võid lihtsalt oma kõrvad kinni toppida vatiga ja mitte kuulata, mida nad räägivad, eks ole, aga, aga 400000 pensionäri lapseootel ja pärast lapseootel emadega, noorte peredega ja nii edasi ja nii edasi, noh, need on nii reaalsed. Mina siin, eks ole, kõik need vuh, ravimirahad, jumal hoidku, mis kõik sinna alla kuulub, et, et sa ei saa oma kõrvu kinni toppida lihtsalt, sest et paljud need on seal. Ja sa pead teadma kohutavalt palju, eks ole. Noh, kultuuriminister Meil on või on olnud ka üks, kes on suhteliselt ebakultuurne, mis siis ikkagi oli seal ja andis partei koha, andis võistluse ka ja aitas tal seal olla, mis ikka. Aga, aga mulle ma ei tea, võib-olla. On täiesti valesti, et palmaru või? Kas mina ütlen, et kas mina tõesti ütlesin seda, mina tahtsin. Mis sa arvad, et see oli tegelikult selles mõttes huvitav aeg, et siis räägite hästi palju meediast? Meediaminister oli jah, aga, aga jah, tõsi on see, et sotsiaalministeeriumi valk valdkonda kuulub tohutu tohutu hulk alasid ja, ja seda on kaalutud ka, et järsku peaks neid lahku lööma, et võib-olla peaks, peaks näiteks kas meditsiini ja sotsiaalvaldkonna lahku lööma ja võib-olla see ongi õige mõte, oleks õige. Olev Seppo ja kui, kui Autruistliku pensionäri musterkuju sinna Neeme jutust käis läbi, aga temast on palju räägitud, vikerraadio siin korraldas ka mingisuguse telefoni väikese nii-öelda jällegi gallupi. Et kuulata rahva arvamust sellise teguviisi kohta. Mina kutsuksin üles kõiki pensionäre mitte jälgima järgima Olev Seppo eeskuju, sest ta ärge ärge ärge ärge jumala eest poliitikutel oma oma raha ära andke, sest nad ei oska sellega midagi peale hakata. Midagi nii must. Ma saan täiesti aru Olev Seppo käitumise motiividest ja ja, ja võib-olla tõesti, kui taldasama viiekohalise summaga ei olnud nagu midagi peale hakata ja andis seal linna käsutusse ka ülejäänud pensionärid, olge lahked. Kasutage ise ja nautige elu nii palju kui võimalik, jumal talle elupäevi andnud ja. Paruni, aga muide, kaheksane miljardit on ära kärbitud, nii et. Aga ega, ega siin nagu tulevikustsenaariumi väga ei ole, juba hakatakse vaikselt rahandusministri suu läbi, kes võib-olla suvel ära matkab hoopistükkis Brüsselisse ja tema peseb sellest asjast nagu käed puhtaks, aga, aga, aga tegelikult ega, ega, ega uus lisaeelarve ei ole sugugi mitte raamatu. Ja sellepärast ma, ma arvan, et riik peaks tegelikult mõtlema ikkagi rohkem selle peale, kus on ikka nagu noh, tegelikult lahendused ega, ega lõpmatuseni kärpida ei saa, sellepärast et noh, siin on, sa mõtled sellega, et kus on tegelikult et, et leida, et leida teisi ja päris lahendusi. Tähendab, sa mõtled, et teha mingeid mingeid suuri lõikeid, mitte mitte lõigata lihtsalt natuke jah, kasvõi ma olin täitsa siiralt selle ootuses, et meil paar ministeeriumi kaob näiteks praegu ära. Savisaar on teinud ettepanekuid, et mingisugused asjad liita, eks ole, Majandus-Kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium ja Eesti pank, Eesti Panga võis muidugi liita, aga, aga, aga noh, võib ka liiale minna, nagu nagu tema ettepanek, et välise kaitseministeeriumi liita ja aga, aga mingisuguseid niisuguseid suuremaid tõesti lahendusi, sest ega ega lõpmatuseni ei saa kärpida, riik peab ikkagi toimima jääma, muidu muidu. Ministeeriumite kärp kokku panema või ta miljardeid ju sealt sa saad, mingisugused, võib olla 100 miljonit, saad. Jah, aga võib-olla sealt vabaneva rahaga midagi targemat teha, võib-olla saaks mingisugust ekspertide kriisigrupini näiteks ülal pidada ja, ja noh, nende abiga tulla tulla nagu mõistlikumate lahendusteni? Jah, sest et edasi ette, kust ta saab, kui näiteks öeldakse poole aasta pärast, et olge lahked, kaheksa miljardit veel, kust see tuleb, reservid on juba siis praktiliselt otsas. Pooled reservid on niikuinii varase No jama on kindlasti see, kui, kui tuleks uuesti vajadus kärpida, see on täitsa selge jama on ju sellest, et suur osa rahast on seotud seadustega, et need lähevad sihtotstarbeliselt kindlasse kohta. Raivo Järvitan siin vaikselt sõimatud ka internetikommentaarides tema tema lausungi pärast, et partei rahad jäid puutumata, eks ole, see üheksa, 90 miljardit miljardit krooni, mis siis läheb nüüd nii-öelda reklaamirahaks. Järv ütles, et et noh, meediainimesed peavad ka nagu leiba ja tööd saama peavad hakkama meie meie näopilte üles riputama ja neid neid kujundama ja ja, ja uusi kohukesi välja mõtlema, eks ole, aga noh, ühest küljest väga, väga väga väga küüniline ütlemine onu Raivo poolt, teisest küljest ütleme nii, et riigi mastaabis õige paljud riigid, lääneriigid Lääne-Euroopas ongi läinud teed, et raha tuleb juurde anda, et tarbimist elavdada ja nii edasi, et et majandus ikkagi nii-öelda pöörlemas püsiks, et kui seal lõpmatuseni kõik ära kraabid, siis ei, ei tule, sest majanduse uuele taassünnile mitte mingit kasu. Ma saan aru, et ega meil on sama samasugune suund, et püütakse tarbimisele anda, tõsi, mitte nagu eraisikute ka isegi eraisiku tarbimistõesti, et, et, et siin tulumaksu ei tõstetud ja, ja sellega hoitakse ju rahad rahatarbimises, aga ka hakkama saanud investeeringute pealt ju praegu ei kärbitud. Jah, aga tegelikult selle aparaadi efektiivsemaks muutmine, mille Aarne välja tõi, noh see, see tegelikult ilmselgelt olekski vajalik, et oleks, oleks vaja jõuda nendest sõnadest kaugemale, kus räägitakse, et meil oleks vaja sellist mingit haldusreformi ja nii edasi, need on järjest enam nagu devalveeritakse, muudetakse sõnakõlksud, eks, et et, et samas needsamad mis sedasama Savisaare ettepanekus olid portfellid portfellita ministrite ametikohad. Noh, tõesti siin tuleks mõelda, et võib-olla võib-olla oleks tõesti vaja vaja hoopis hoopis neid ametnikke hoopis hoopis teistmoodi istuma panna või teistmoodi, võib-olla ma loodan, et äkki me jõuame sel aastal. Kombineerida võib igat moodi ja katsetada või noh, kogu maailmas katsetada igasuguseid valitsus variante ja moodustisi, eks ole, mida on vaja, mida ei ole vaja, meil on katsetatud, eks on, muidugi on meil, mõnes riigis on eurominister, mõnes ei ole, mõnes on kultuuriminister, mõnes ei ole mõnesanda ühendatud mingisuguse hariga. Siseministeeriumi, või ükskõik mida, mida mingisuguseid struktuure muutes võib kolme aasta pärast selgub, et see on kõige parem mõte, see on samamoodi nagu nagu remonti tehes, et et sul on hetkel palju raha, otsustati, et ma teen kõik korraga ühe korraga ära. Pärast remont valmis on, siis tundub, et pagan, tegelikult ei olnudki väga vaja oleks vaja olnud korra maha istuda ja mõelda, et mida mul täpselt. Raha on otsas, aga rahanud teha ka, ütleme meil nagu see kaalumise, kui me räägime sellest kahest portfellita ministrist, siis meil nagu kaalumise aeg on juba olnud. Ja ütleme ausalt, mulle tundub, et tolku on neist ikka ikka jube vähe. No mis, mis siis on, mis siis toimub meie meie valitsemispoliitikas, kui, kui neid kahte ministeeriumi näiteks. Ilmselt mitte midagi, kusjuures sama selle sealt ei tule ka mingit erilist suurt rahalist kokkuhoidu, et suured asjad. No ja kui sa niimoodi mõtled, siis võib neid nii-öelda portfellita ministrid lõpmatuseni juurde toota, jah, ka õige hetk piskus peitub, peitub uisapäisa inimesele portfelli ei anna, ehk siis koosseisu ja ministeerium ei anna ja korralikku rahastamist ei anna. Siis sa eeldad juba tal temalt ei olegi midagi võtta. Rahvastikuminister on küll tõesti täiesti arusaamatu koht ja tegelikult regionaalminister ta ka, et see haldusreform tuleks ära teha neid uuringuid, seal kabinetid täis. Kas teil on tehtud, et kõik on nagu ära tehtud, et et tehke siis ükskord ära või leppige kokku selles, et me ei tee ära last, läheb kõik isevoolu, vallad ühinevad või ühine oma asi, vaatame, mis saab, eks ole, ärme raiskame siis raha või anname vastupidi raha anname siis Palole sihukse papi kätte, et las ta siis hakkab tegelema, hakkas, on palu või on ta mõni mõni ehk selle valdkonna tugevam spetsialist, aga, aga, aga põhimõtteliselt arendame seda asja. Laseme asjadel veenduda. No tegelikult mina arvan, et selline Jokutamine tegelikult just tekitabki neid poliitilisi forsser. Sa mõtled Jokutamine selle otsustamisel, et kas kasvõi muudame või? Et selguse selguse puudumine ja siis seda hakatakse lõppude lõpuks niimoodi ära kasutama, et tulemuseks on selline selline supp, millest keegi ei saa aru, mis seal. Olen haldusreform juba iseenesest on täielik farss. Lätlastel oli nuga kõril, eks ole, sai 18-st ministrist 11 kõik valmis tehtud haldusreform, nuga, kõril tehtud. Kas ta, kas ta kukkus välja, ideaalne, kindlasti ei kukkunud, ei saa nii kiiresti teha ideaalset reformi, aga ta on tehtud pärast saab hakata natuke proovitama siit ja sealt ja ja, ja noh, natukene parandama, ümber tõstma, ümber mõtlema, kui tulevad jälle paremad ajad ja raha hakkab rohkem liikuma. Ja küll need ajad tulevad, aga ta on tehtud. No see on nüüd riigi siseasi, lätlasi muidugi pani rahvusvaheline valuutafond noa kõrile, meil õnneks seda, seda saatust veel vähemalt lähi lähikuudel ei paista. Aga, aga on palju asju, kus me me ei saagi ilma välise sekkumiseta. No kasvõi see, ma räägin juba teist korda, sest ma Ma tunnistama oma elukoha tõttu elame, heideti ka suhteliselt kõrvuti ehk siis Nõmme Pääsküla rongijutt, eks ole. Mis on kogu maailmas tunnistatud üheks efektiivsemaks ühiskondliku liikumise vahendiks. Tehakse suured uuringud, kutsutakse soomlased uurima, salvestatud, ärge loobuge, loobuge elektrirongidest, ostke elektrironge, ostke diiselronge, ei meie majandus ministeeriumitel kallid, ostame ainult diiseljumal tänatud, tuli Euroopa Liidu karvane käsi ja ütles, et ei tohi seda teha. Mitte soovitab, et me ei tohi teil teha, tuli nagu karvane isa käsi tutistades natuke meie partsi, ütles, et säärases poiss ära enam niimoodi tee. Ma olen sellega aeg-ajalt meeldib see, et me Euroopa liidu liikmetele mõtlesin tutistav käsi mulle, ma märkan seda. No aga mis sa teed, mis sa teed, kui on just väga hea, et on olemas, ei pea ju vägivallatsema nagu, nagu mõnes perekonnas kombeks, aga väike tutistamine kulubki asja juurde, nagu ikka poisil mõistus pähe ei tule. Või saadetakse lihtsalt laps teise tuppa järele mõtlema? Natukene jah. See on, see on ülimalt sümpaatne. Jah, aga praegu meil seda ei ole, seda väljastpoolt seda karmi kätt tulemas, kes ütleks, et tehke haldusreform ärakondagema liiga liiga, rohked ministeeriumid kokku. Ei, no seda ei saa teha jah, aga, aga kui, kui me tahaksime seda teha Euroopa Liidu rahaga, siis tuleks ka, tutistab käsi ja, ja teeks seda asja. Paraku paraku on nii, et mõned asjad. Me peame oma oma peadega välja mõtlema. Kuulge, aga me Nad on saate lõpuni on mõni minut aega, et me võiksime nagu musta lae ülevärvimine ma tea roheliseks või punaseks, et et vabariigi aasta peale tuleb loodetavasti veerpalu ja suusapoisid toovad veel mõne medali, et siis on jällegi lõbusam minna vabariigi aastapäevale vastu jumala jumala abiga, suusa MM on alati vabariigi aastapäeva paiku, nii et äärmuslikud tunded lähevad lööma. Jah, et see on väga tore. No teesise Marss jääb neid ära, et, et see on ka kahju. Tõsi, muu läks meeldinud lätlastega koos marssida, selle ma saan aru, e mulje lätlaste vastu on mul ainult soojad tunded, aga, aga, aga noh, raskel ajal, ideena on, ta ikka kulub vähe, hullumeelne. Tead, minu meelest oleks tore meenutada seda, kuidas eestlased ikka või noh, nagu olid need vabadussõja kangelased ja saaksid meie pidudega eestlaste pidu ju noh nagu lätlased. Lätlaste arvel. Viimane äge ajaloolise kontekstiga. Seal oleks võinud jah väheke sellist vastastikust nalja. No ja 19 või eestlaste pidu olnud, kuidas meelde tuletada seda, kuidas ikkagi eestlased olid väga olulised. Mängisid väga olulist rolli Läti iseseisvuse taastamisel, et. Nii nagu oleme ikka ausad, see raha, mis sinna oleks nagu kulunud, seda ei ole ju, ma ei tea, väga palju, aga, aga juba mulle tundub, et see peo pidamine jõhvis on juba juba iseenesest juba. Te olete täna midagi väga ihne, nii edukas, et ministeerium ei, ma lihtsalt mõtlen. Ka peaaegu et infarktieelses seisundis rahvusringhäälingurahadele, mis, mis lähevad nendele lõpmatutel ülekannetele, kus, kus lipp tõuseb siin ja seal ja, ja päikesest kuramuse päike ka ei või, ühes ma olen kõigi kõikides kohtades samal ajal tõusta, eks ole, kõigepealt ta tõuseb Narvas ja siis ta tõuseb Tallinnas ja seal on mingi veerand tundi vahet ja me peame kõik seda üle kandma, nii et maksab. Narva on iga sent arvel. Mõtlesin, et Narva on selles mõttes väga tore valik, et näed meilgi. Reporter käis Narvas ja sai teada, et seal on võimalik restoranis 100 krooniga süüa. Minu meelest inimesed võiksid piirilinna avastada. Ja, ja see on alati toimetustes rubriik, reporter käis maal ja avastasin, et maal on elu. Käis Tallinnast väljas ja siis avastasin, et ka väljaspool Tallinnat neelu. No õnneks Narva saab sõita ka rongiga, sest autoga enam varsti ei julge sõita, sest et politsei on jällegi nii-öelda politseile Toad on, on trahvide järel jälle jälle laiemalt aetud laiali, et päike augukene on jälle seitsme ja poole miljoni ulatuses, et, et see peab jälle ära täitma, kui võimumehed eesotsas ministriga eitavad, et nüüd ma soovitaks mitte nii väga kihutada ja küll siis saab sõita. Muide, ma tahtsin seda just öelda, et täna hommikul mööda Pirita ja Merivälja teed sõites panin tähele taas kord seda, et kiirus, keskmine on sealt tõepoolest vähenenud ja, ja ei ole enam niimoodi, et nagu vanasti oli, vanasti oli küll Pirita teel lubatud 70. Ja siis pandi ta 50 peale, inimesed sõitsid ikka 65 70 nüüd enam ei sõideta. See on hida trahvi, jah, see on selleni, Positiivne poolega olen järjest rohkem on tulnud signaale, et, et politsei peab auto kinni. Kõik, mis ettekäändega norima viie aia kohe minnakse pagasnikusse ja vaadatakse, kas näiteks tulekustuti on, on taadeldud. Kas ta on nii-öelda kehtiv kasse, purskab midagi, kas tõkiskingad on või ei ole, euro on selgunud, ühes suures Tallinna supermarketi ketis müüakse valesid tõkis, kingid näiteks, millel ei ole euromärki 3000 krooni tulekustuti eest. Täitsa vabalt võib tulla, nii et et selles mõttes tasub olla, tasub olla ettevaatlik ja oma oma oma varustus üle vaadata, kuigi seda kuramuse taotlemist, kuigi on teada, et sealt purskab küll välja aga peab iga aasta tegema. Ja varsti on asjad muutumas helkurvest peab olemas igas autos. Issand, ärge nüüd hirmutage, siin. Lapsi kasvatavad emad ei tea, kõik, mis toimub, ei tea täpselt, eks te saate aru, et te olete siin ikkagi rahvusringhäälingu eetris, annate, räägite tõsistest asjadest. Paanikat. Need ongi tõsised asjad, ainult et kui mu auto süttib, siis ma küll ei, ei torma mitte sinna pagasniku poole, vaid vaid sellisest autost eemale, eks ole, mitte tulekustuti haarama, nii et. Kuulge, aga tõmbame, saate otsad kokku. Oli ilus ilm tänase saate ajal ja meie jutt ei teinud seda sugugi mitte halvemaks. Tallinnas paistab päike, külma on vähemalt 10 kraadi suusatama. Kellel on suusad suusatamist vaatama, kellel ei ole suuskadega telekas kellel ei ole telekat, jällegi suusatama? Need nokk kinni, saba lahti, aga kõik need on suhteliselt meeldivad tegevused, aitäh meie kuulajatele kuulamast, aitäh kolleegidele siia tulemast ja kaasa rääkimast. Heidit Kaio, Neeme Korv ja Aarne Rannamäe. Tänasest suurtes nautige tõepoolest ilusat nädalavahetust.