Tere päevast ja kena sügise algust kõigile. Ei, loodame tänavu enam toome õisi ööbikuid, küll aga sügiselgi omad annid kaasas. Ja kui peaks veel kuldne sügis, saab oma, on meil sel issanda aastal tõsiselt vedanud. Eks ole sügis ka omamoodi meele Rahu kogumise aeg. Seda läheb aga praegu küll vägagi vaja, kui kuuled ja loed lugusid lahketest lubadustest kõrvuti, et ega ametimeeste ülikõrgetest palkadest ja kulutustest. Mis ime inimene see ikkagi on, kes saab näiteks 10 keskmist palka kas ta võrdub 10 tavainimesega? Meelerahu on ka siis tarvilik, kui haigused kallale kipuvad, sest tohtri vanu ei pruugi saada pääseda niipea. Ent iseennast peab iga inimene ikkagi tähtsaks pidama, sest nii kui sa ise ütled, et oh, mis nüüd mina, nii ütlevad teisedki, mis nüüd sina? Tagasihoidlikkus pole enam voorus, vastupidi, küllap olete seda omal nahal kogenud. Tartu Ülikooli kliinikumi dotsendi Kai Saksaga peatume täna neil teemadel pisut pikemalt. Mina olen linna, kus ma muusikat valib hirvepull värk ja kohana seal teile ülevaate tänase päeva tee teistest teemadest. Eelmisel esmaspäeval oli meil juttu nii päevadest, siis informatsioonina. Nüüdseks on meie päevad möödas küll, aga alles mõned sealt pärit jutuajamised, mida kuulata pakume. Rubriigis Elujõud vestleb Peeter Hein ühe tuntud inimesega ühiskonnaelu kommentaaris vastava riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok mitmele hetkel huvi keskmes olevale küsimusele. Nagu ikka on saates nõuandeid ro Lilian Kosenkranius, Altia proviisor Kaljo Mandralt videviku tutvustas ja mõistatus. Saadet toetatakse ravikindlustuse eelarvest. Esmalt kõlab võidulaul härra Ivanka Chariinile. Härra avameister, kas meepäevad on teie jaoks natuke ka pidupäevad, kuna te olete ju tegelikult Eesti meetootjate ühenduse esimees ja samal ajal peate ise ka suurt mee talummi talu Harjumaal. Ei no loomulikult, nad on pidupäev, mesinikud saavad ükskord aastas siin lillepaviljonis kokku ja saavad muljeid avaldada ja omavahel rääkida ja nõu pidada, mida järgmisel aastal edasi teha. Kuidas rahul olete? Tänavuse aasta kevade poole oli natuke Lotuse võitu, aga kanarbikusaak oli täiesti normaalne, see korvas nagu kevadise, nii et võib aastaga rahul olla. See, kes mesindusega ise ei tegele, võib mõelda, et mis mesiniku töö ikka ära ei ole, et mesilinnud toovad kõik kohale, tema ainult võtab sealt välja. Mis teie jaoks on teie töös raske? Ilm võib igasuguseid vingerpusse mängida ja tänavuaastane ilm oli tohutu kuiv ja see tegi oma osa ära, meie realiseerimine on ka omaette kunst. Seda välisamet on ikka võrdlemisi palju Eestis ja seda ei tea keegi, kui palju ta tegelikult tuuakse. Ja ta hind on ka ikka ka odav, nii et ega võimalik niisukese rääsneta. Eesti Eestimaal küll mitte ja noh, ma ei tea, kas välismakstakse tõest peale või kas ta üldse mesi või mis ta üldse on, mis seal tuuakse. Küllap te proovinud olete, seda ise ka? Maitsev. Ei, loomulikult mitte, mina tahan mett saada, mesi. Ma usun, et meie inimesed on siiski juba ehk nii kaugele jõudnud, et nad tõepoolest eelistavad ka eestimaist mett, sest Eestimaa toiduained on ikkagi taas hinnas ja enam ei peibuta meie rahvast ka pakenditega ja peale selle on meil hakatud ka ilusaid pakendid endalgi tegema, et ma vaatasin ka siin meepäevadel neid ringi, et need purgid on kõik kenasti sildistatud ja korrektsed ja, ja ei ole neile midagi ette heita ja sees on meie omama mesi, see on ju tegelikult väga tähtis. Loomulikult me jõuame ka sinna läänele järgi, ma usun ja võib-olla läheme ette ka eestlase oma töökusega on paljudest ette jõudnud. Aga ega mesilaste pidamisega vist rikkaks päris isa. Äraelamine. Mis rikkus on? Ma ei tea. See on õige küsimus, mis ta õieti on, aga ilmselt meeldib mesilas ikkagi pidada ka. Kevadel on, ütleme, kui lendama hakkad, puhastuslend on ja see sumine Narvas väga armas, isegi, aga sügisel noh, ja siis, kui hakkab jälle see hooaeg läbi saama, ega ta on küllaltki väsitav ja siis vahetevahel minna mesilasse, istud autosse, lähed kuskil metsa lihtsalt jalgu maandada ennast, aga ma usun, siin suurematel osal mesinikele on ta äraelamisviis. Midagi peab ju tegema, et hinge sees hoida, see mesindusprobleem on üldse ütleme nii, kui see põllumajandus Eestis mesindus kuulub sinna põllumajanduse alla vist mingil määral. Ega see põllumajanduses ei ole ju mingit respektiivega, mesindus, on ka niukene tuleviku perspektiivitu asi. Mul on niisugune tunne. Et noh, kui me sinna Euroopa liitu peab poolvägisi minema. Ja loomulikult mitte, ma ei leia sealt mitte midagi, Ehada ütleme meeturu on see Euroopa juba meie maal ära vallutanud, ta oleks ta korraliku toodanguga, siis ei oleks selle vastu midagi. Aga see toodang jätab soovida. Kas teie olete kunagi ka oma talule saanud riigi toetust? Ei ei ole küsinud ka. Mina soovita külastajatele, kes siin nendel päevadel ringi kõnnivad. Ja maitsmist siin saab, ütleme 30-lt mesinikult praktiliselt mett proovida saab valida välja inimese, kelle mesi maitseb. Nad on kõik erinevad, sellepärast taimed on erinevad, kus pealt nad korjavad. Mis te selle muumi talumehe kohta ütleksite? Mesi nagu mes ikka, ei ole eriti suur reklaami. Ei, milleks? Mesi peab iseennast reklaami, miks mina pean reklaamima? Aitäh teile ja jõudu ja vastupidavust surm kuuldud jutule. Lisan tagantjärele tarkusena juurde, et kui te peaksite kusagil kohtama mummi talu südame met, siis võtke pikemalt mõtlemata ära. Kui endale jätta ei soovi, siis paremat kingitust annab välja mõelda. Ma sõidan siin nüüd ühe niisuguse väljapaneku juures, kuhu on kirjutatud aiandus-mesinduskauplus, Kopli tänav neli ja teie olete humanik, teie nimi on, mida te ütleksite oma toodete ja no meil on ravimteed looduslikult puhtast kohast. Siis on meil kõik ravimid, mis on toodetud mesindus saaduste baasil, taruvaigust õietolmus, suirast ravimina kõige tuntuma, muidugi taru way propolis ja tema on on ja sellise antiseptilise toime, aga ta on valuvaigisti taruvaigu salv parandab väga hästi kõiki selliseid raskeid haavandeid, mis ei taha vananeda mesilasema toitepiimakreem pehmendab nahka ja parandab haavu taruvaigu lahus saialillega, mis on kurguvalu ja kõigi selliste asjade vastu. Meie kauplus on hea asukohaga kohe balti jaama turuväravatega kohakuti. Väike roheline majakene. Suur tänu teile ja täna aitäh. Nägin ka teist sellist väljapanekut, kus on meest valmistatud ravimeid õige laias valikus. Enne oli juttu sellest Kopli tänav neli asuvast poekesest, aga teil ilmselt on siis hoopis suurem see kauplus, selle aadress on Kopli tänav kaks, see aiangi praegu jutusele kaupluse osanikuga, härra Toomas heinardiga, ma vaatasin, et meie saadustest valmistatud ravimeid oli õige mitmekesiseid, teil need ei ole küll Eesti oma, aga mitega kaugel. Tähendab, jah, nad on meie lõunanaabrite, odavad neid ja me toome Lätist tooma siis nad sisse endale, kauplusesse seal on väga-väga rikkalikult tegelikult igasuguseid salve, astelpajuõliga, taruvaiguga ja mumi hooga ja sellised segud on tehtud. Ja loomulikult, need on kõik loodustooted, põhirõhk on meil loomulikult meele. Me valikuid tohutult suure, nii et üle Eesti tähendab, tuuakse meile sisse. Kas olete saanud ka tagasisidet inimestelt, kes neid kasutanud? Ja väga kiidavad, siia tulevad jälle ostma. Ja põhiliselt on need igasuguste niisuguste raskesti paranevad haavade ja põletike ja. Täpselt, ja täpselt nii ta on, taruvaik on iseenesest juba selline, et ta puhastab täielikult kõik ära ja on olemas taruvaigu tinktuuri, saialillega, seal aerosoolid ja sellised asjad. Siis miks mitte, täitsa puhas taruvaik. Noh, puruna selline, et kui inimesel on, ütleme, igemehädad või midagi, eks ole, lihtsalt suhu, eks ta natuke nätsutada ja võtta põletiku ära põskkoopapõletiku või siis, kui vanematel inimestel on liigesehädad või midagi sellist, on laps 20, meil on tohutus suures valikus on ravimteesid. Miks me seda keemiat peame endale sisse suruma suust kogu aeg? Olen küll täielikud. Ja läheb teil hästi? Ei soo, kurte. Tere päevast, lugupeetud kuulajad, minu nimi on Peeter Hein. Ja mul on rõõm tutvustada teile tänast külalist. Tere tulemast päevade saatesse Kalju karask ele. Mis tunne oli üle hulga aja raadiomajja jälle tulla? No raadiomaja on. Palju ümber ehitatud, aga no mis alles on jäänud, seinad, põrandad ja just äsja. Lift on ka sisse tehtud ja, aga tunne on, tunne on ikkagi. Ei tahaks ütelda, et omanaga, aga võõraks, aga tean. Teil on ka juba võõrakse. Teater ei ole nii palju võõraks jäänud, ma mõtlen just Estonia sellepärast, et ma olen seal pidevalt kaasa teinud, ma olen teinud väikeseid rolle, lohh, niisugusi mitte enam kandvaid ega suuri rolle, vaid väikeseid olen teinud. Üks on veel jäänud praegu alles. Nii et see tuleb tänavugi, veel on nukitsamees ät. See tuleb veel tänavu ka ära teha, aga ei võeta nagu pensionärid jäetakse kõrvale. Ta ei ole pidevalt, on ikkagi tegemist olnud ja siis vastavalt ikkagi oma soovidele ja oma jõukohased asjad Praatlikule. Ega enam kõiki asju ei jõuagi teha. Suuremaid. Aga kui te nüüd meenutate varasemast ajast, et igale inimesele on kuskil elus mingi nagu kõrgpunkt või niimoodi, mis see võiks olla, tee pool kõrgpunkt. Ta oli kindlasti Estonia teatris sest tuli teha kõike, tuli näiteks operette laulda ja oopereid ja, ja siis ma meenutan ühte aastat, see on 63, kus tuli välja kolm ooperit, peaosades ja siis näljas oli kõrbe laul, operetist, kus ma laulsin punavärk ja ooperites tuli siis hotello. Laulsin hotellat, siis tütarlaps kuldsest läänest, Johnson ja spadalekki, ooper, šveik, šveik. No kui kaua see lauljakarjäär võiks niimoodi kestartlane puhtfüüsiliselt? Ehkki eks näiteks baritonid bassid, nemad peavad vast kauem vastu, aga tenorit ma ei usu, et nii kaua peavad vastu. Sest et eks inimesed muutuvad, inimesed muutuvad vanemaks kah ja kes siis tahab näha, ütleme niisugust esimest armastajat laval iva, mudru võrdlemisi aastates. Ma ei taha ütelda, et vana Raukonnaga võrdlemisi aastat. Aga hääl häälda võib-olla veel võib-olla noorem või nooruslikum, nagu ikka tahetakse öelda ja eks seal ka muutub. Aga kas te praegu tahaksite muidu laulda, ütleme, kui kutsutakse esinema näiteks või? Ei enam ei taha lahutada, aga noh, näiteks kusagil kui seltskonnas olla, siis muidugi ma võin seda teha, aga selleks on vaja ka natukene ettevalmistusi teha, varem juba ennast hoida vormis, nii nagu vanasti seda nimetati. Ja kui sa ei ole vormis, no kuidas siis ei saa ju minna laulma. Aga kuidas te ennast praegu vormis hoiate, te olete, ütlen kõrvaltvaatajana noh, niisama, eks ole, heas vormis ju. Kas me räägime praegu vokaalses mõttes või välime mõlemas okaalses mõttes muidugi ma ei ole absoluutselt vorm, mis on täiesti vormist väljas, selles mõttes vormist väljas, et ma ei ole praegu võimeline laulma suuri ooperirolle operette ja tiga, võib-olla siis kontsertidel. Aga mis puutub siis oma oma välimuse olemuseks, siis seda otsustavad teised, mismoodi ma välja näen? Mismoodi maarahva hulgast käin seal midagi muud, rahvas ikka tunneb, teete ja enam-vähem, tunned, aga, aga nüüd tänavu esimest korda ma lasin endale habeme kasvada ja just praegu tuli mulle üks kolleeg vastu siin Keskturu juures häda millegipärast ei tundnud mind ära habeme pärast habeme. Aga hääle järgi oleme järginud tas veel ja hääle järgi on öeldud velguma telefonis, räägin õlg sealt hästi nooruslik hääl ja kõik paistab nagu alles olevat. Ja sama kõla ja tämber ja kõik, aga ma ise tunnen, et ma ei ole võimeline enam midagi niisugust tõsisematega suurt tegema. Ja ilma eriti veel ilma ettevalmistuseta ja ilma treeningut vormisolekut. Absoluutselt ei saa teha sõbransustes. Seal on natuke kahju ka või nagu jäädavalt, pidevat väheke kõrvale. Ei tea, kas kahju ma ei tohiks ütelda, et kahju on, aga see on niisugune paratamatus, sest inimesed jäävad vanaks ja nad peavad loobuma sellest. Ja kes ei taha loobuda, võib-olla mõni seal naislaulja veel Jõngutab laulda kõrge vanaduseni, kes seda laulud ei taha keegi kuulata, ka enam, on võib-olla niisugune, eriti esteetiline, eriti varem olid niisugused asjad nõukogude ajal. Aga praegu ei ole enam, praegu lähevad kõik juba normaalselt ja varem lähevad ära ja teil läks valutult, eks jaajaa täiesti valutult, mul ei olnud midagi. Mul oli üks niisugune asi, oli, juhtus, et me olime ringreisil Pariisis, olime loriskodunoviga ja siis juhtus niisugune asi, et. Mul oli ajutüve infarkt, rahvas nimetab seda süldiks. Ja see juhtus kuidagi üle öö seal 1988. aastal ja siis ma pidin. Tol ajal pidin kohe päris kõrvale jääma ja ma ei uskunud ise veel toimuma sellest nisust löögist ja aga siiamaani nüüd ongi juba mööda läinud seda laulsin juba veel mõningaid asju, laulsin ka, aga mitte eriti suuri. Laulsin teatriga kujutisega tundlik aastani see võti, see võttis ikka oma oma paar aastat, võttis kindlasti aega, kui päriselt nii toibuda, aga päriselt täielikult vast toibuda ei saagi, sest ikkagi ta vahetevahel annab tunda ja ja siis väsid ruttu ära ja niisugused asjad kõik on käivad sellega kaasas. Kas kuidagimoodi see kuulsuse kõrvalejäämine sellest? Pidevast kuulsusest või pidevast lavalolekust mõjuka. Kui ta mõjub niipalju, et näiteks noh, siin täna nagu ei meenutata ja keegi nagu enam ei tunnegi, vanem generatsioon tunneb ja teab, aga nooremad enam ei teagi. Ja kui mina näiteks rääkisin teatris ootele veegatist ja rääkisin seda ühele meie praegusele paritonile, ta vaatas mulle otsa niimoodi. Huvitav, et eks, eks see lõigata, lõigata oli. Jaa Ma väga imestasin, et see inimene ei teadnud, kes oli ootele vehkat ootele Veykatali omale. Hästi kuulus ja tuntud bariton ja väga hästi laulis, no näete, niisi kaob, see öeldakse, et kuulsus ja hiilgus asja hästi ruttu kaob ära. Midagi jääb järgi, eks ole, raadiosse jäävad kuulde mjaa imid jäävad ja. Ja siis muidugi, mis jäävad järgi, on praegu need samased siidiplaadid ja lindid, samuti teised plaadid, samuti vinüülplaadid, minust on tehtud üks CD-plaat ja teine CD-plaat on tehtud siis paja teenist operett vaja teel, kus on Gerda murre seal ja siis endale Pärn ja, ja kõik need endised artistid seal peal ja ka Nemad seal näiteks Hans Miilberg, jälgi Sallo ja teised ja siis ja muidugi mina seal. Kas te meenutate praegu seda vana head Estonia aega, noh, nimetame seda nii mingi kahetsustundega ka või ei meenuta seda kahetsustundega, mulle on jäänud sellest ajast väga ilusad mälestused ja mida võib öelda veel, et sel ajal, kui mina laulsin Estonia teatris, olid ikkagi võrdlemisi kopsakad ooperid tol ajal kavas Estonia teatris, samuti ka operetid ja eriti just ooperit sellepärast et nõukogude ajal ju eriti ei ei soositud operette. Ja kui sa tahtsid operetist midagi laulda, kas kontserdil või oi, seda ei saa kommunistlik partei just äsja. Tema tema ei taha seda asja nimi, muidugi nad tahtsid küll, aga ütlesid, et ei taha lihtsalt kuidas te oma suve veetsite linnas või ei, ma linnas ei ole, koguvad, ma käin ringi ja ma sõidan hästi palju ringi Ottoga ja käin tuttavate pool ja siis käin maal ja, ja näiteks tänavu suvel ma olin jällegi teatriliidu puhkekodus ja võsult natukene edasi. Koolime lahe küla, möödunud aastal ma olin koolime koolimäel, tänavu olin siis lahekülas ja seal ka päris huvitav selle hästi palju artiste seal Vanemuises ja, ja ka mujalt teatritest, nagu ma aru saan, te suhtlete üsna tihedalt, eks ole, oma endiste kolleegidega voo küngas ja kindlasti ja kindlasti ainult, et noh, me saame väga harva kokku linnas juhus. Juhus näol saame kokku siin. Aga, aga muidu suhtlen kõigiga ja kuidas pensionipõlv on? Öelge nüüd, pensionipõlv on noh, niisugune nagu ta ikkagi on, võib rahul olla, ainuke asi, millega rahul on olla, on see, et võrdlemisi vähe on tasu ja raha selle eest selles selles mõttes on, jätab soovida. Aga muidu pensionini on ikka nii, nagu on ikkagi hästi palju vabadust teed sellega, mida tahad ja lähed sinna, kuhu soovid ja esialgu ei olnud sellega harjunud, et et sa oled nüüd vaba inimene. Noh, et seal eriti midagi teha ei ole, ikkagi hommikul ärkad üles ja selline tunne, et oi, ma pean nüüd minema. Aga siis tuleb meelde, ei, sul ei olegi vaja kuskile minna. Vabalt edasi, et seatunne siis või? See on päris hea tunne jah, ega sellepärast eriti ei, ei tahagi enam midagi teha niisugusi, suuremaid asju ja raskemaid asju ja ja see on omamoodi selline kohustus, mille sa peale võtad ja ja kui sul on kohustus, siis kohustus sunnib sind ka seda kohustust täitma. Ma tänan teid kaljuga rasket saatesse, tulite ja kuulame nüüd mõne minuti üht aariat teie esituses. Jaa. Leiti, mis kena, et al-Quaeda. Tummalt ei tapaussiisud kaasa. Liigutus. Viimasel ajal on üsna palju juttu olnud Brüsselisse maja ostmisest ja inimeste seas on see tekitanud mitmeid küsimusi, üks neist selline, et, et kuidas me sinna Brüsselisse juba oma miljoneid mängu paneme, kui meid pole isegi veel tuppa palutud ehk Euroopa liitu ja ma palusin siis täna saatesse taas riigikogu majanduskomisjoni esimehe härra Andres Lipstoki. Tere, minu poolt ka kõigile raadiokuulajatele ja ilusat sügise jätku. Tundub, et sügis on nüüd tulnud tõesti, aga mis puudutab Brüsselisse ja Brüsselisse maja ostmist, siis peaks meeles pidama, et Brüssel on tegelik Euroopa pealinn. Seal paikneb Euroopa liidu peakontor, seal töötab väga palju Eesti inimesi, kes teevad koostööd erinevate Euroopa Liidu struktuuridega. Keerulised sõnad aga nii ta on. Ja arvatavasti mõttekas kogu aeg rentida kogu aeg olla mingi võõrastruktuuri pinnal. Targem on omada omale midagi, seda enam, et, et me küll täna ei ole Euroopa Liidu täieõiguslik liige, aga me oleme assotsieerunud liige, meil on see leping olemas, samas me oleme täna nagu pildi peal ja me oleme kohal, inimesi seal ja inimesed on seal, seetõttu on tark soetada sinna kinnisvara ja antud juhul on kinnisvaraks just sama. Ja teine küsimus, muidu räägime ikka sellest, oleme uhked selle üle, et meie eelarve on tasakaalus ja nõnda juba aastaid, aga nüüd nagu kuulda on, kavatsetakse kulutusi rohkem teha, kui tulu tuleb, kuidas selle asjaga siis? Ja eelarve tasakaal on Eesti majanduspoliitika üks nurgakivisid ja seda tuleb ka järgida, aga eelarve tasakaal on kindel mõiste. Seal defineeritakse läbi numbrite läbi tulude ja kulude vahekorrad läbi lubatud hälbe, mis tuludele-kuludele võib-olla hea, kui praegu nagu on jutud ja teatud arvud ka välja öeldud järgmise aasta eelarve kohta ja on nagu siis arvatavasti oponendid toonud välja selle, et ta ei ole tasakaalus, ta on nagu miinuses, siis see miinus on selgelt selle hälbe raames, mida tasandas kaalus eelarve definitsioon mõiste tegelikult tähendavad tasakaalus ülearu ei ole, ei ole lihtsalt nii, et 10 ja 10 võib-olla 10 12 kui kuludes on sellised asjad sees, mis on nagu varasematel perioodidel tehtud või mille jaoks tulu laekub tulevikus, see on kindlalt näha ja teada, et seda ei maksa võtta lihtsalt siukse matemaatilise tehte nad ära vaadata just majanduslikke kategooriatest lähtudes ja ma tahaks väga loota, et järgmise aasta eelarve on, on ka seal lubatud hälbe piires kude lubatud hälvet väljas on vaid siis on asjal Ja aga siis on muidugi ette näha ka see raha, mis on vaja selleks, et seda hälvet ikkagi katta. Ja loomulikult selleks, et neid analüüsida, hälve tegelikku sisu peaks eelarve olema nagu ees. Ma arvan, et see on mingi üle tulevad jäägid, mida sellesse hälbe katteks on nagu planeeritud. Mis ei ole otse eelarve tulu, aga mis tegelikult ütleme eelmistest perioodidest tuleb nagu üle ja selle arvelt on võimalik katta järgmise perioodi kulu. Klassikaline tasakaal on see, et seal jooksval aastal laekuvad tulude jooksval aastal laekuvad kulud on tasakaalus. Kui eelmise aasta ülalaekuv tulu mingisugune ehk tuleb sellesse aastasse kulutatakse sel aastal siis ta juba viiblusel aasta osakonnast välja. Vaat nüüd ongi see hälve. Kui palju lubatakse eelmise aasta turu üle tuua, on ette antud ja see lepitakse tavaliselt kokku nii riigisiseselt kui ka kõikvõimalike tähtsate rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega, kes meie tegevust väga täpselt järgida. Ja siis veel tahaksin küsida. Kindlasti huvitab meie kuulajaid ka see, et meie riik on justkui võtnud need erapankadelt suure summa raha välja ja samas väidetakse, et majanduse ülekuumenemist ei ole. Kuidas need asjad tegelikult on, kas te saate seda öelda lihtsate sõnadega. Ja kokkuvõtlikult. Jah, sellel on nüüd vastata suht lühidalt ja lihtsalt on keeruline. No võiks vast niipalju öelda, et et sellist klassikalist ülekuumenemist nii nagu nagu ülekuumenemist mõistetakse, meil tõesti ei ole, aga on olemas selged signaalid selle kohta. Tarbime rohkem siin Eesti riigis sees, kui me Eesti riigis ise raha toodame, ehk teisisõnu, meil läheb tarvis rohkem, kui Eesti riik raha tuleb või tekib, mille eest me siis küll tardina arvatavasti me tarbime näiteks laenude eest. Noh, piltlikult öeldes, kui inimene tahab osta omale ja ta läheb panka ja ta saab suht hästi laenu kätte, aga inimese enda sissetulekute prognoos ei ole nii kindel laenu tagasi maksmiseks. Siis ongi see noh, ütleme, et ta võib sattuda mingil ajal finantsraskustes ja selleks, et nüüd natukene signaali anda, nendele potentsiaalsetele laenajatele, aga tegelik laenajatele Eesti pank sellise meetodiga rakendas, et ta võttis kommertspankadest hoiused nagu välja ja viib nagu ringlusest ära. Kui palju ta nüüd aitab seal nüüd kahe otsaga küsimus, sellepärast, ega kommertspank loomulikult tahab panga nõudeid täidab kommertspangal tekivad head laenuprojektid, ütleme, kui neid inimesi, kellel on siis tegelikult pangana arvestuse järgi ei ole mingeid probleeme, laenu tagasimaksmisel on rohkem, kui pangal on ressurssi siis täna Eesti juht juhtivad pangad on juba nii võimsad kõik, et nad selle puuduoleva ressursi laenavad momentaanselt väljast. Nii et nokk kinni, saba lahti signaal pankadele, eelkõige inimestele selle kohta, lugege oma raha ennem, kui, kui hakata võlgu võtma antidel. Jah, sest tegelikult seni eestlane ei olnud eriti aldis laenu võtma, aga nüüd vist ollakse moega kaasa mindud. Nojah, seda kraavi ja muidugi ega võib ka täiesti öelda seda, et ega eestlane ongi väga-väga passiivne laenuvõtja olnud, kui võrrelda ükskõik millise teise riigi kodanikku laenukoormust, siis on meie inimesed ikkagi suht tagasihoidlikud. Aga kui üks asi on tagasihoidlik või madalal tasemel, siis siukene tempokas kasv torkab kohe silma, torkas ka nüüd silm midagi lahti, loomulikult kõik need on kindel, sissetulek kindel, tuluallikas olemas ja kes on enda sissetulekud jäävuses kindel, võiks vähemalt ta teab, et need on stabiilsed, siis. Et ei ole küll siin maailmas Stabiilsed, ütleme, on kindel, töökohti asid, huksid, siis võib julgelt panka minna küll, kui raha vaja on, küll pangad teevad ka selle analüüsi ära ja vaatavad, mis mees sa oled ja kui stabiilne see asi on, mis seal tagatiseks on, aga sellepärast kartma see ei tähenda üldse mitte seda, et midagi nüüd lahti. See on pigem ikkagi märguanne, selline sõnum kõigile neile, kes võib-olla muidu natuke liiga aktiivselt ja arvasid, et kõige parem äri ongi võõra rahaga tehtavad, kui on sissetulek selline, et seda vahetust teha, siis jälle edu. Tarbimine on vaatemajanduse arengule väga oluline märk, kui tarbimisindeks kasvab, tarbimise maht kasvab, see näitab, et ka majandusel läheb hästi ja jutt oli ka ennem sellest, et mis raha eest tarbitakse, kui tarbitakse oma raha eest, on kõige parem, kui tarvitaks natukene ka laenuraha eest. Ei ole ka midagi viga, kui see laenuraha on oma võimalustega kaetud. Praegu tahaks väga väga just jõuda sinnamaale kõik need, kes kohustusi võtavad, natukene rohkem tegeleks matemaatikaga. Tartu Ülikooli kliinikumi dotsent Kai Saks tänama tulin teie juurde mõttega kuumutada, mõned müüdid, üks on see, millest me kunagi riivamisi oleme ka rääkinud. Nimelt kohtavad eakad inimesed sageli suhtumist, et nende hädad ainult vanadusest tingitud ja sinna ei olegi midagi parata. Tegelikult ju see nii ei ole, tõesti hakkavad organid kuluma, lihaste jõudlus vähenema ja ja nagu see niisugune rusikareegel on, et kui kaheksakümneaastasel mehel on pool sellest jõust, mis tal oli 25 aastasena, et see on täiesti hea kohane. Aga, aga siin kuskil on piirid ja, ja see on nüüd oluline. Ta on, ma ütleks kõigile inimesele endale teada. Aga ehk veel olulisem isegi teada meedikutele. Et kus on see piir, kust lõppeb vanaduse muutus ja kust algab haigus, sest enamasti on probleemid, mis tekivad oma eluga toimetulekus. Kui need tekivad enne üheksakümnendat eluaastat või noh, ütleme alumine piir veel 85, siis need ei ole vanadusest tingitud sellest, missugused muutused inimesega toimuvad seoses vananemisega, me oleme ju rääkinud, jutt on ikka sellistest hädadest ja haigustest, mis inimese elukvaliteeti oluliselt halvendavad. Ei saa öelda, et kleepima valutava seljaga või olutavate, põlvede või kätega sinna annab ju abi anda siiski ja tähendab valu on üks, mille puhul öeldakse, et vot see ei ole mitte kunagi vanadusest tingitud ja sellega peab alati tegelema, iseasi on see, et see valu ei pruugi tõesti olla alati mitte kehalise haiguse tunnus. See võib olla ka sellest, et inimene on üksik ja aga tal ei ole neid kohtumisi olnud, mida ta lootis ja sellest see südamevalu või füüsiliseks valuks tõesti muutuda, aga see on ka valu. Ma arvan, et see on õnneks, et valu ei ole neil, kuidas bagi numbritega nähtav ega, ega teistmoodi värvidega mõõdetav. Ühtepidi on see hea, sest ümbritsevatel oleks väga raske, aga teisipidi võib tõesti tekkida kohati olukord, kus öeldakse, et sinu valu ei ole mingi valu tegelikult valu, minu valu on minu valu ja ma tunnen seda ise. Ja see võib olla väga häiriv ja, ja ükskõik kui vana või noor on inimene, siis, siis kuidagi peaks tema sellega abi saama. On üks, üks probleem, kus on vaja arstiga nõu pidada kohe päris kindlasti. Ja on väga palju teisi niisugusi tunnuseid. Meedikuna meenub mulle haigeid, kes on maganud viimase nädala, nii et nad pole saanud pikali heita, on istunud tugitoolis sellepärast, et hakkab hinge matma. Asi on väga lihtne, südamepuudulikkus on süvenenud, selle vastu on reeglina päris head ravimid üsna kiirelt ravi, see ei ole varadusest või on teisipidi haigeid, vanu inimesi, kellel jalad on kadurses Nad ütlevad, ma olen nii vana, mis minust enam tegelikult saab selle puhul. Ja noh, sageli päris hästi aidata. Nii et. Ja öelda, et me saame kõiki asju välja ravida, ei noortel seda enam vanadel, kellel on hädasid palju aga ka nende haiguste puhul, mida ei saa välja ravida, siis on palju võtteid, millega saab elukvaliteeti parandada, vaevusi leevendada. Nii et elu läks peale selle valu ka ikkagi mingi päikesekiir sees. Ja, ja üks näide on, on selline, kus üks 90 kolmeaastane oma, kes sai veel ainult käsikaudu kodus liikuda, arvas ka, et tema vanuses on see normaalne ja tõenäoliselt ei saagi paremini kunagi näha. Ta ei olnud ka kuskile pöördunud sellega. Aga üks tema sõbranna oli kuulnud, et tule arst sinna kohta, kus ta elas, silmaarst ja ütles, et miks mitte ja viis ta sinna konsultatsioonile. Ja see aeg oli mõned aastad tagasi, kus ei olnud pikki järjekordi. Kuu päeva jooksul oli sellel vanaproual tehtud kae operatsioon ja ta sai kenasti jälle oma eluga hakkama. Nii et temal oli see, see kõige lihtsam variant, see niinimetatud hallkae jah, teatud ealised muutused on nägemises kuulmises olemas. Konsulteerima peab ka nende braskune tõesti pole haiguslikud, sellepärast et need kaks süsteemi on sellised, kus, kus on abivahendid ka ealiste muutuste vastu täiesti olemas, selle on ju üks eakas inimene päris kindlasti ära teeninud, et temaga tegeldakse, et teada saada, kas saab teda aidata või mitte. Ja kui on ikka niisugused tunnused, mis kas segavad elu ühelt poolt või teiselt poolt ei lase oma igapäevaelutoimingutega toime tulla, siis need väärivad uurimist igal juhul ja, ja tõesti, kui on muutused k-ealised, ütleme nii, et kui nad kuhjuvad kõikide organite muutused maksimaalselt ühel inimesel siis tõesti noh, ta võib ka 85 aastaselt mitte toime tulla, võib-olla ka mitte saada lugeda ajalehte, aga vähemalt väärib selgitamist, mis on nende muutuste põhjus ja, ja väga paljudel juhtudel saab ikkagi aidata. Päris nooreks teha ei saa, seda teavad eakad inimesed ise ka. Ainult et eksitavaks on võib-olla kujunenud siin lihtsalt mõned niuksed. Populaarne Ma arvan, et nõuanded lehesabas ajakirja sabas, kus nii lihtne öelda, noh, leppige sellega, et teil pole enam hambaid suus ja liikuma ei saa, et ei näe enam, et ega inimesed ikka uue CD uueks ei tee, aga aidata saab ja selles suunas on arenenud maailm liikunud. Et need puuded, mis tekivad no tegelikult ükskõik kui vanas eas inimestel kui me ei ole võimelised neid kõiki välja ravima, nii nagu me ei ole veel võimelised ka vanadust vältima, siis loomulikult rohkem on, on leiutatud mõeldud välja igasuguseid abistavaid vahendeid, millega seda välja langenud funktsiooni kompenseerida. Ma arvan, et et siin ei ole põhjust öelda, et kaheksakümneaastasel on vähem õigust kasutada neid võimalusi kui nooremal inimesel. Nii et elu, nii palju, kui on meile antud, peaks saama laada nii täisväärtuslikult, kui on see meie tervisega ja meie ühiskonna tänaste oludega võimalik. Dotsent Kai Saksaga püüame edaspidi veel Jätkame saadet nõuannetega proua Lilian Kosenkranius. Hea on tänavune suvi olnud ka sugustele kurgilistele tuletan meelde seda aega, kui kurgikilo maksis turul üks kuni kaks rooni ja kimp, millega hapukurke teha, maksis neli, viis krooni. Niisugune naljakas suvi oli meil tänavu, aga praegu on jäänud veel viimaseid kurkes suvekõrvitsat, mis on väga hästi kasvanud. Ja ega nendega keegi enam eriti tegeleda ei tahagi, ei maitsesid eriti söögiks, sest seda on kõike juba tõepoolest palju söödud. Aga võib, kui ei viitsi mässata talvehoidiste tegemisega, siis võib teha niisugust lühemaajalist hoidist. Tähendab sellist salatit, mida on jälle hea võtta siin. Ma ei tea. Aja jooksul, ma arvan küll, et nii kaua ei seisa ükski salat, kui ta on hästi tehtud. Aga see võiks siis nii olla, et, et näiteks kabatšokid, noh, me oleme harjunud neid suuremaid ikka kabatšokkideks nimetama. Või siis suvekõrvitsad, olgu nad siis rohelised või kollased või, või missugust sorti tahes patissonid ehk taldrikkõrvitsad, mis ka sinna hulka kuuluvad. Need kõik võib koorida, härra, eriti kui nad on suuremad ja, ja juba kaua küpsenud, siis tuleks tingimata koorida seemnete osa välja võtta ja kurkidega ka, olgu nad nii kõverad ja, ja viletsad, nagu nad seal veel peenra peal on ikka kõik ära korjata ja lõigata niuksed parajad suupalade niukesed tükid. Ja panna see kogu kupatus siis Ühte niisugusse, emaileeritud Castrol on vast kõige parem, sest ta on kõige neutraalsem, kuna sinna tuleb ka hapet ja soola juurde siis võta sibulat, küüslauku, sibula küüslauguga on niisugune asi, et igaüks võtab niipalju kui talle meeldib, kes küüslauku armastab, paneb rohkem küüslauku, aga noh, mingisuguse proportsiooni, et paar kilo neid kurgilisi üks pool kilo siis sibulat, mis mitte väga peeneks hakkida, tükeldada ja näiteks viis kuus küüslaugu küünt, võib-olla võib ka rohkem olla, kes tahab, see maitse on tal väga hea ja kui ta natuke läbi hapnemis küüslaugu maitse maheneb kõvasti ja siis võib-olla üks-kaks-kolm tilliõisikut just nimelt ma rõhutan õisikut, et noh, need, mis nüüd juba mujale ei kõlba, siis siia kõlbavad nad väga hästi ja üks kaks kolm supilusikatäit jämedat soola, kolm neli supilusikatäit suhkrut ja paar-kolm supilusikatäit kolmekümneprotsendilist äädikat. See, kui teile retseptis antakse kanget äädikat, siis meil on ju müügil mitmetest riikidest sisse toodud äädikat ja nende kangusel on kõik erinevad. Meie Eesti retseptiraamatut, mis ei ole tõlgitud kuskilt mujalt kasutavat, põhiliselt kolmekümneprotsendilist äädikat hoidiste juures. Ja nüüd, kui te olete seganud selle terve värgi kõik segamini, pange sellele potile kaas peale, klappige teda kõvasti niimoodi noh, loputage siis tuleb see makselt hästi välja ja jätke see rahusse järgmise päevani, sinna võib ka paprikat juurde lõigata, see annab talle ilusat värvi veelgi, annab ka seda mahlastele niukse roosakaks ja annab niisugust head magusat mahla. Järgmisel päeval proovige siis jälle ikka vahepeal raputage teda ja katsuge selle manitseda reguleerite ise, kes tahab natuke soolasemat, kes tahab magusamat kogu värk, siis paneb Te purki ja jällegi niukses jahedamas kohas ja see on niisugune hästi mõnus just niukse mageda või, või niisuguse mahedama toidu juurde. Ta on päris niuke Grectine salat ja ma ei tea, vähemasti minu sõbrad on seda küll kõik kiitnud ja isuga söönud ja teine variant eelmisest kõrvitsialistest oleks niisugune täiesti magus, hoidis ja see on eriti mõnus kanaliha ja linnuliha juurde ja seal võiks olla üks poolteist kilo siis kas kurke või, või suvekõrvitsat. Nüüd peenemaks lõigata niukesed, väikesed kuubikud, üks 300 grammi vähemalt sibulat ja sibul ka peeneks hakkida ja sinna tilli kaks-kolmsada grammi kindlasti suhkrut, nii et ta tuleb üsna niisugune magus ja paar supilusikatäit siis seda kolmekümneprotsendilist äädikat ja see kõik segad ära, ta võib natuke aega seista, ehk tõmbab nagu hästi selle kõik välja ja siis võib selle lasta korraks keema tõusta ja võib kuumalt panna purki menetleda, seisab väga hästi ja ta on niisugune tõesti mõnus salat, nii siukse kerge linnuliha juurde, aga kui ütleme täna süüa niisuguseid kabatšokke, siis ega teda ainult ei pea ka niimodi praadima, see läheb kah igavaks ja ühepäevatoitudesse. Vaadake, näiteks niisugused noh, paari sentimeetri paksused viilud seest õõnestajate pehme südamikku ja seemned välja ja sinna sisse, kui te panete küpsetusplaadi peale või panni peale näiteks siis riputage sinna põhja, mida tahate, kasvõi natuke mingeid vorsti või singitükke või ja natuke riivjuustu peale pangeks paks ilus tomativiile sinna veel otsa. Riivjuustu võid torgata selle praeahju või grillida või, või kes kuidas tahab tore ja näeb ilus välja ka, nii et kõlbab peolauale panna, nii et ärge kunagi nii väga üksluiselt sööge ja kui teete mingeid hoidiseid ja teil on uus ja läbiproovimata retsept, mida te olete küll võib-olla kuskil söönud, siis ärge kogu saaki selle retsepti järele tehke, sest mine tea, kuidas teil välja tuleb ja mine tea, kas see just oligi see kõige õnnestunum, võib-olla korraks oli päris hea maitsta, nii et ikka vaheldust, vaheldust. Veel nädal ja septembrikuu saab läbi. Kindlasti on üht-teist veel looduses, sellist, mis võiks ka koduapteegis olla ja täna räägimegi siis sellest palun, proviisor Kaljo Mandre. Väga sobiv aeg oleks praegu mina kuhugi, kus kadakaid ja kadakamarju kadakamarjad on igatahes juba valmis, neid korjake muidugi hiljem puhastage, kuivatage minu kogemustel on aidanud väga hästi igasuguste viiruste vastu. Et sööge neid 10 marja päevas ja ma usun, et tervist tuleb. Ja muidugi ta hoiab ja et see tervissike ei halvenekski. Et kadakamarju kindlasti ma soovitan korjata, see on praegu väga sobiv aeg. Teiseks, islandi käokõrv olete külmetanud? Nohu, vaat islandi käokõrva isegi aitab. Tuberkuloosi haigetele kopsuhaigetele need islandi käokõrvamaakoduapteegis tahaks küll näha, seda on ka meil männimetsades piisavalt, need muidugi ta teisi sambla, Tigorja puhastage ilusti ära, kui ongi teiste koos. Ja saate väga kvaliteetset roogi, igasugused juurikad praegu sobiv aeg korjata mõtte, tedremarana juured, need on väga vajalikud, sisaldavad kaldus happeid, kui teil on seal kõhule, tahtsin siis või on mingisugune suu limaskesta põletik ja ta aitab parkiva toime väga hästi igast limaskestade hädade puhul muidugi poldena juurikad, neid on ka viimane aeg korjatakse hea rahusti. Palderjani tunneb vist igaüks järgmist kalmusejuured, need on ka väga vajalikud mitmete maohädade puhul isegi onkoloogias kasutatakse. Ja kalmusejuured võiks olla teistega koduapteegis kindlasti aastele, paju, marjasi, neid on praegu ka Eestimaal paistab külluses olema õige töö, külma pole veel olnudki, need need on ka tuleks ära korjata. Nüüd on ju väga vitamiinirikkad ja meie organismi tugevdavad, et me võiksime pika talve üle elada. Veel õitseb saialill aias need, ärge neidki jätke korjamata, sest saialill õitseb kuni lume tulekuni ja saia linna suuremana sapi nuristi. Nii et saialilleõisi võite veel korjata ja nad on täiesti väärtuslikud. Kanarbiku droogi tan bakterist õitsenud enam-vähem, aga mõnes kohas võite veel leida. Need kanarbikuõied ja õielehed, sapi ja neerukivide korral kasutatakse liigse rasvumise korral on ka rahvameditsiinis kasutatud. Kes tahab oma kehakaalu alla saada, need need asjad on, minu kogemustel on tõesti kasuks olnud ja ärge siis neid jätke, mitte lume alla. Selle nädala videvik pakub lugejaile vilja, mitmest salvest kestab kaastöö võistlus, meie kodu. Euroopa Erla malkov vestab aina Jakobsonist, kellele 80.-ks sünnipäevaks kingiti Pariisi reis. Rahvuslane Tiit Madisson arutleb teemal, kellele kuulub võim Ameerikas. Laiem üldsus tunneb Kaarel tulikest sõnaosava humoristina. 29. september mandril Sakala keskuses toimuval videviku mihkli kontserdil võivad huvilised taas ise veenduda selles aga seesama Kaarel tuvike on taastanud ka isatalu Puhjas hiljuti peetisenikud alusele Meie päevus tutvustati vanu viljapeksutavasid. Töid käis vaatamas Jaan kapu. Videviku köitvate lapsepõlvelugude Tiit on jõudnud sõjamüüjateni. Lapse silmad on näinud pommitamise saksa sõdurite laatsaretti operatsioonituba mida lapsed nägema ei peaks. Nõuandeküljele ilmub 1943. aasta kalendris avaldatud ahju kütmise õpetus, mis kehtib tänapäevalgi. Juristjevi Pätsi nõuanne puudutab represseeritute pensionistaaži arvestamist. Tallinnas Paldiski maanteel avatud Pensionäride Majas käivis Eero Laidre. Tema annab ülevaate, mida ja millal seal eakatele pakutakse. Oleme mõistatuste juures, eelmises kuulsite katkendit Tammsaar, lae miniaturist. Poiss ja liblikesineja oli näitleja Heino mandri. Aitäh kõigile, kes meile helistasid. Õnnitleme härra iva Kotšarinit. Savilaulud on täna ka proua Liidia kukele proua Tiiu Uyvaskile proua salemikile, proone eha Gabritsale, proua Reinsalule, Ravaloreida Vahtrele ja härra Harri pudelile. Kohe kuulete uut mõistatust, millele ootame vastuseid telefonil kuus 11 42 59 kuus 11 42 59. Samal numbril võtame vastu ka küsimusi, saate nõustajaile. Meie aadress. Tee vikerraadio, Gonsiori 21 15, null 20 Tallinn uues mõistatuses küsime esineja nime ning anname vihje, et homme saab ta 65 aastaseks. Primeest omavahel üks ütleb, et kuule, alati, kui minu lauljast abikaasa hakkab hommikul häält lahti laulma hakkaks sinu koer millegipärast ulguma. Ütleb kuule Andrust, sinu naine alustes esimesena. Tänase saate tegid Liina Kusma, Virve Pulleri ja Tõnis direl soojaluba ja meelerahu teile ning jälle kuulmiseni. Nädala pärast. Terved ja kunstnik sügissuude värviga hammatooli liit vahtralehti värvimata täi on Milju lõhnava mütsi viis, küpseta aia seal ennast asumas lisavool jama. Meil tiirleb linnuparvede marjadele majja. Vili jätkub meilegi ankeedis well. Mu süüdiferena Ikka ülata täis. Pihlakobar kui suvetaevas nagu ooperis, suis udune andma. Nii palju talve eel on inimlapsee, mis. Kuid lahtisi, sellel tundmusetteid seal. Mu süda januneb su järele. Nooruspõlve la jobu sügis lahkub, tuleb talvega õilis ja toos mets silitada ning kevad oota. Mu süüdis Serena? La. Ei saanud süüdistu vilja kuuma armaati. See süüdis Serena, jääb siis ehitasime mul ees. Ja ma ta lööke.