Kui esitaksin küsimuse Loui Aaszong ja kilo võid mis ühisneil on? See kõlaks paraja lolluseni, mida keegi tõsiselt võtta ei saa. Ometi tahan lühidalt pajatada sellest, kuidas suurel džässmuusikul ja toiduainel oli siiski midagi ühist. Lugu on järgmine. Mängisin aastal 1942 ja 43 John pori orkestris praeguse Vene draamateatri all asunud restoranis glooria. Klaverit mängis orkestris Edmund Sander, kel oli ka oma päevane tund-paar esinemist pianistina ja lauljana. Ta läks 1942. aasta lõpul mängima ühte rinde truck. Et pääseda mobilisatsioonist. Wehrmachti kutsus mindki kaasa, kuid et õppisin konservatooriumis, oli kahju jätta kool pooleli. Seda tuli mõni kuu hiljem siiski teha, kui sain kutse vabatahtlikuks sõjaväkke minekuks. Sanderi asemele tuli poriorkestrisse kõva spordimees Ermo kulmar, kes mängis ka hästi klaverit. Sander suhtlus maailma asjadesse väga kriitiliselt. Orkestrile oli igas tunnis 15 minutit puhkust, mõnikord läks üks või teine vaatama, mida tehakse samas lähedal köögis. Kordoni Sander, märganud, et kop polnud saanud tuld pliidi all korralikult põlema ja oli lõiganud või pakist paraja kamaka sularasvaga tuld ergutada. See vihastas pianisti väga, ta oleks peaaegu kokale kallale läinud. Tõepoolest oli või tavakodanikule haruldane, et toiduaine siit jõuangi Luiaassongi juurde. Kord tulime Sandriga juttu heliplaatidest ja kuulsin, et tal on aastraagi plaat kahe lauluga, nagu neid tollasel 78 pöördega plaatidel ikka oli. Küsisin, kas ta ei tahaks seda mulle müüa, olin siis juba vähehaaval alustanud plaatide kogumist. Ta vastas, et raha ei maksa ju midagi, kuid kilo või eest on ta nõus plaadi loovutama. Sain siis hakkama. Meeletu teoga hoolitsevad vanemad saatsid mulle vahel Pärnust midagi hamba alla panemiseks ja kartuli spakiska kilo võid, mille isa oli oma tutvuste kaudu kuidagi hankinud. Nii läkski see kilo võid selle aastrongi plaadi eest käiku kahetsenud pole ma seda kunagi. Kuulasin mõlemad pala loendamatuid kordi, kirjutasin ka ühe plaadilt maha ja andsin orkestrile Mikid mängida. Ei mäleta küll, kumb see pala oli, ent kõlagoziin Lujastungi trompeti laulu hääldziimimeks juu palaga. Ma ei saa sulle anda muudkui armastust. Lisan, et leiame selle pala eriesitusi veel taashangi plaadilt, kuid minu arvates on see 1938. aasta juunis firmale prantslik mängitud variant parim. Ehkki üheksast muusikust on peale Haassongi tuntud vaid kitarrist statiiv barbar. Muide valge ja kuulsa lauljatari Pegi Liimees. Niisiis, kui jätkata absurdilainel armastus kolme apelsini eest või kilo võid Luija aastungi eest.