Raadio kahes stuudios saate kõik puhuvad, külalisena on istet võtnud Raio piiroja, tere tulemast. Tere eesti nimekamad jalgpallurid, eelmise hooaja parim mees pealekauba veel. Ma usun Raija, et enesetunne laias laastus ei tohiks väga laita olla, selleks hooajaks on sinu asjad tehtud, kõik on ühel pool ja ees ootab puhkus ja jõuludeni pole enam palju maad ja saad rahulikult hinge tõmmata. Näed, kogu detsember läheb puhkamise tähe all ja hooaja võiks nagu kaheksa jagada, et üks oli klubihooaeg, mis oli suht-koht edukas, et esimene aasta oli niimoodi, et me ei pidanud võitlema meistriliigasse püsimajäämise poole. Aga koondise hooaeg oli niisugune üle kivide ja kändude. Kehvapoolne Me räägime nendest kõige aktuaalsematest asjadest hetke pärast, aga ma sissejuhatuseks meenutaksin üht suvist intsidenti, ma ei taha su tuju ära rikkuda. Aga, ja ma ei saa jätta ka seda puudutamata. Käkk, mille Eesti jalgpalliliit või, või keegi sealsetest ametnikest või, või Jelle Huus, kes see lõppkokkuvõttes oli, keeras sulle sellega, et kollased kaardid jäeti lugemata ja sa ei saanud kahe kaardi tõttu Inglismaa vastu mängida. Mis sa arvad praegu tagasi, vaadates sellele sündmusele? Kui palju see su karjääri võis mõjutada? See, et sa ei saanud platsile tulla Tallinnas noh, seda me ei saa kunagi teada, et, et mis oleks võinud juhtuda ja, ja kuidas see mäng oleks kujunenud, kui mina oleks mänginud tagantjärgi nüüd vaatan seda nagu naljaga pooleks, aga, aga, aga too, et ma olin ikka päris vihane. Aga õnneks ma pikka viha ei pea ja, ja nüüd on nagu need asjad selgeks räägitud ja enam enam probleeme ei ole, oled andestanud ja sellele inimesele, kes oli lõpuks kes? No vot seda inimest me vist ei saa kunagi teada, et oli see nüüd jälle või oli see jalgpalliliidu töötaja või, või kes ta, kes ta oli, et seda tagantjärgi ei võta enam keegi kinni. Aga nagu ma ütlen, et ma, ma olen suht lühikese vihaga ja pikka viha ei pea tookord sinu emotsioonidest võis välja lugeda, et on vist suuremat altminekut raske ühele jalgpallurile ette valmistada, kui nii võib öelda, kuidas sa sellisel hetkel end lohutasid või, või sai sind keegi üldse lohutada ja millega ma usun, et vihapisarad olid kurgus nagu kindlasti olid, aga midagi nagu teha ka ei olnud, aga lohutada kuidas ikka lohutada, et kui üks inimene ootab terve terve kaks aastat ühte ühte mängu ja eesmärk on Inglismaale mängima saada ja Inglismaa klubide huvi oli sellel hetkel väga suur. Ja siis päevene mängu ütled, et kuulge, poisid, mängige, et, et ma arvan, see see võib olla takistas Inglismaale minekut. No mõned kuud läksid mööda, sa said Inglismaal mängida Inglismaa vastu. Tolleks hetkeks oli juba rong läinud Norra jalgpalluril. Inglismaale minna on ainuke võimalus ikkagi juuli üleminekuaknas, et et jaanuaris on küll kui üleminekuaken lahti, aga siis on niimoodi, et meie tuleme puhkuse pealt ja neil juba hooaeg on täies hoos, et et suht raske oleks sinna sisse astuda. Sa sõlmisid pika lepingu Fredrik staadiga, see kehtib praeguse seisuga veel mitu aastat jaanuarist, veel neli aastat, see on ühe jalgpallilepingu kohta arvestades, et sa oled selles klubis juba mitu aastat mänginud, väga pikk leping, miks sa selle tegid, kas põhimõte on see, et parem varblane peos kui tuvi katusel? Näh, et nii ma seda võtsin, et ma olen seal klubis rahul ja, ja kui ei saa kuskile edasi, et siis ju ma siis mängin seal neli aastat edasi. Aga samas ma võtsin selle ka niimoodi, et kui tuleb hea pakkumine, et siis klubi niikuinii mu maha ja ma olen pigem seda tüüpi mängija, kes tahab tunda ennast vabalt, et ei pea kogu aeg närveldama, et leping hakkab läbi saama ja ja kunagi ei tea, et mis vormis sa loed seda, kui leping läbi saab, et juhtub samal ajal vigastus olema, et siis on ka seal finantspoole veel päris suured tagasilöögid. Et ma panen teid natukene vähem, aga, aga, aga on kogu aeg kindlalt peos. Kas näiteks on sul ka mingi selline elukindlustuspoliis, mis tagab selle, et juhul kui sul tekib vigastus lepingut, sa ei saa, et sul sissetulek? Eks ole, säiliks vähemalt elu elatusstandard ei sihukest sihukest lepinguid vist Eestis ükski kindlustusselts ei pakkuja ja minul minul sellist ei ole, et tuleb ikka mehest väljas olla. Meil on siin stuudios külas käinud ka Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ja me palusime tal tookord nimetada viis kõige väärtuslikumat eesti jalka pallurit ja aluseks siis lepingut, rahasummad, nende hind. Ja loomulikult kuulud sina sinna hulka, kas sellesse top viide kuulumine Raija tähendab seda, et sinu teenistus praegusel ajal on selline, mis lubab sul pärast profisportlase karjääri lõppu puu no vähemalt mõnda aega rahulikult hingata ja sa ei pea hakkama tõmblema selle pärast kuhu minna ehitajaks, mis alale oma firma luua on seal selles mõttes vähemalt lähitulevik praeguse palga juures enam-vähemkindlustatud? No ma arvan, et kui ma neli aastat nägin seal, oletame, et ma mängin Fredikstradis veel neli aastat, siis ma mängin veel kuskil neli aastat, et et paar aastat ma olen kindlasti kindlustatud, aga niimoodi küll ei ole, et ma enam üldse tööle ei pea minema ja seda ma nagu ei taotle ka, et mul on käed-jalad otsas ja ma võin igat töötaja. Norrast on lihtne hopsti staadioni ehitusel minna, eks ole, seal on palju eestlasi, põhimõtteliselt no oli palju, et nüüd tundub niimoodi, et et eesti ehitajad vist saavad Eestis juba paremat palka kui norralased. Paar aastat tagasi oli ka eesti keelt hinnases kuulda ja vahest eestlastega juttu räägitud, aga, aga nüüd on eestlased täielikult kadunud, et alles on ainult poolakad. Nad tulid mängu vaatama ka, nägid seal mingil hetkel kuskil? Lipu näiteks Eesti lipp on kogu aeg meie fännitribüünil norra fännide poolt üles pandud, aga niimoodi küll ei tea, et ma tean, et pärast pubides on eestlaseid nähtud, et meil pool satsi, noh ütleme 80 protsenti satsist läheb peale mängu käiku pubist ringi ringi läbi, et nende käest olen kuulnud, et tippsportlase elukutse kahtlustan, ei ole väga lihtne pidada, kaasa arvatud siis tippjalgpallur jamad. Hiljuti näidati telekas filmimis ajas õudusvärinad peale selle kohta, kuidas mängijatelt oodatakse väga palju ja neil ei lasta vigastustest paraneda, topitakse igasuguseid medikamente täis. Kuidas teiega seal Norras käitutakse, lastakse sul ikka ilusti haiged kohad terveks ravida või on nii, et õhtul lähed koju ja siis pead telekas seal jalgade eest hoolitsema poolteist tundi, et saaks rahulikult ilma valveta magama minna? No see on selline kahe otsaga asi. Et samastab klubidesse, kõike, mänge, mängiks, aga samal ajal on see karjäär nii lühike, et et kui sa kõik vigastused ilusti välja raviksid, et, et siis siis kannatakse sisse, tuleks selle alla. Seal tulebki leida mingi sihuke tasakaal, et, et nüüd olen loobunud tablettide söömisest, kuna mul enam magu ei kannata neid süüa. Noorena võtsin ikka tublisti ikka, et ütleme, et ikka ma arvan, oma 30 protsenti mängija läks, läks ikka tablettide pealt. Et vigastasin jalgpallis kogu aeg väänalt midagi ära ja kui seda korralikult raviks, et iga väiksem vigastus on kuskil kuuajane paus, et et seda nagu lubada ei saa endale. Nii et valuvaigisteid läks ikka hulgim sisse. Nojah, ikka omal ajal läks natukene isegi liiga palju, et et olid, ma arvan, tohid natukene liiga vabalt käes on, kui palju sa paned seda vigastuste asja selle arvele. Sind tuntakse väljakul kompromissitu võitlejana, see kui sa oled valmis oma ninaluu järjekordset panti panema või midagi muud, on ju jalgpallipublikule väga tuttav teema. Nagu niisugune, ma olen, et niisugune minu mängustiil, et kui ma agressiivselt alla annaks või, või tagasi tõmbaks, et, et ma arvan, siis ma ei oleks ühelgi võistkonnal vajalik. Millega suudavad vastasmängijad sind tõesti närvi ajada. Mida, mida see mees peab väljakul tegema spetsiaalselt sinu vastu, et sul katus sõitma hakkaks. Tegelikult vanasti oli mind väga kerge närvi ajad, et vanasti ma olin paras närvipundar noorteklassides, ma tegin igast lollused, aga aga nüüd on kogemused tulnud, et päris raske mind närvi ajada, et tõesti, kui keegi sihilikult küünarnukk näkku tuleb või midagi siukest. Et siis võib, siis võib momendiks olla, et, et kiitmine üleval kinni. Aga ma arvan nüüd ma olen suht suht-koht rahulik juba. Aga ütle ausalt, kas tegelikult ta kuskil trennis või treeningutel nii-öelda õpite ka seda, kuidas löökidest nii-öelda eemale tõmmata ja vastupidi, noh nii-öelda noh, ütleme piirde sees. Et kohtunik nagu peaaegu ei näe natukene ise ka müksata, et see käib mängu juurde. Kas te seda kuidagi miskitpidi õpitakse? Hea küll, kui sa lähed peapalli järele, et mis asendis seal, eks ole. No tegelikult vanasti, kui ma nina luid kõvasti mõtlesin, et siis ma olin nagu ise ka natuke naiivne, et läksin jube puhtalt nagu võitlusesse, et ennast üldse ei kaitsnud, et meie küll seda ei õpi, et meeldivate kogemustega ka, aga tundub, et mingites maades. Ma arvan, Hispaania ja Portugal, et et Lõuna-Ameerika riigid, et seal võib-olla tõesti õpetatakse inimestele, kuidas igast lolle sõita. No vaatame telekast jalgpalli, hüüame jälle kurrat on ikka Panso kooli mees, eks ole, jälle pikali maas, näitab, et see on ka nagu väike selline ikka keegi treener või keegi ütleb, et ole kauem maas, ära tõuse nii ruttu püsti. No, ma arvan, see noorte noorteklassis, võib-olla mõnel inimesel on õpetatud, aga, aga üldjuhul see käib ikkagi verega kaasas, et me oleme siukseid, külmaverelised ja niisugused show'd, ideed, tõsisemalt tõsised inimesed. Kuidas suuvärk sul on ja kui meenutada veel ühte sinuga ühes liigas jalgpallimängivat eesti meest, kes Florast sai sule sappa selle eest, et ta kohtunike ikka kiitis, jutumärkides sul ei ole kunagi sellega probleeme olnud, no oli, aga need probleemid jäävad, jäävad noorteklassi, et ma sain seal oma vitsad kätte ja näidata koht kätte, mis võib juhtuda, kui, kui, kui kohtunikega lollitad, et ma mäletan, et kunagi ma sain vist kas kuus või kuus või kaheksa mängukeeldu kohtuniku kohtunikuga pahasti käitumise eest, et et mulle sellest piisas, nagu, et sain oma õppetunni kätte. Muide, kes on kõige suurem lõuapoolik, me ei räägi nüüd enam sind ropendamisest, vandumisest Eesti koondise riietusruumis. Joel Lindpere oli see, kellest me enne rääkisime, aga tavaliselt ütleme, kui meeskonnal on hästi läinud ja riietusruumis on selline hea feeling, siis kes ei suuda suud pidada? No praegu on kindlasti Lindpere, kes, kes kõige rohkem räägib, et temal on nagu sihuke väike mölapidamatusAga ja kink kink on päris päris päris juttu v viskab kilde aga ütleme, et omal ajal oli kristalle, et Kristel oleks nendele nendele kõigile silmad ette teinud. Kristlik risti Kristjanist me tunneme puudust. Raadio kahes stuudios on Raio piiroja jalgpallur Me räägime nüüd natukene eesti koondise asjadest. Ka. Nüüdseks on selge Raio, et Eesti koondise mängijad on jätnud hüvasti järjekordse peatreeneriga teist korda sel hooajal. Kõigepealt jälle uus, nüüd siis ka tema mantlipärija Viggo Jensen, on teil ametlik hüvastijätt toimunut, mida ta meestele pärast usbekistani kohtumist ütles, ütles midagi ei ütles, et, et tema jaoks oli sisust kogemusele meiega pool aastat tööd teha ja et tema meiega rahul ja tal on kahju siit lahkuda ja ütles, et ega midagi, et andis kõigile oma telefoninumbri, et kui on mingeid probleeme või vaja abi või midagi, et siis võime talle helistada ja ilus ilus hüvastijätt. Ega keegi nagu pika, noh, keegi pahane tema peale ei ole ja samas me saime, saime temaga seitse punkti, saime valikmängudest pluss nüüd saime veel Usbeki vastu viigi, et et lõpus hakkas juba päris päris ladusalt sasi minema. Muuseas ütles ta ka, et mis ta tegema hakkab pärast Eesti koondise juhendamise lõpetamist? Ei, seda seda ei küsinud ja seda, seda ta ütelnud, aga aga arvata võib, et noh, Eesti koondise treener ja tal on poole aasta jooksul seitse punkti ette näidata, et ma arvan, et ega selle pealt Taanis töötuks ei tohiks jääda. Tema ütles, et see oli talle ilus kogemus. Julged sedasama öelda koondise meeste eest, see oli ikkagi väga vastakaid arvamusi esile toonud periood, lühikene, aga väga intensiivne. Kas meie meestel oli see ka ilus ilus periood või? Ilus kogemus? Tegelikult mulle tundub niimoodi, et iga kord, kui meil treener vahetub, et kunagi läks, Teitur läks ära, tuli, tuli Tarmo Rüütli, et et mingi jama, et alati, et eestlased on siuksed, kehvad ümberharijad vist tundub, et jaa, muidugi. Kui Teitur läks ära, tõi Tarmo, et siis taktika ei suht-koht samaks, et, et siis on see muutus, muutus nii suur, aga, aga nüüd nagu keerati taktikaline pool ka päris pea peale, ma ei tea, ma arvan, et see on niuke eestlase viga, et ei suuda nagu küllaltki või piisavalt ruttu ümber ümber ümber kohaneda. Et igal treeneril on oma oma nägemus, kuidas ta mängija tahab, jaga aga keset hooaega seda muuta, nagu siis esimesed mängud on tahes-tahtmata siuksed. Valulikud. Me räägime nüüd kurikuulsast sõnast tromb või, või kurikuulsast sõnast teemant, mis ajab mängijatel ja fännidel ihukarvad püsti ja keha judisema, milles siis lõppkokkuvõttes asi oli, Mart Poom ütles ka, et tasemel mängijad peaksid tegelikult suutma kohaneda. Kas tõesti oli küsimus ajas või, või ongi küsimus ikkagi selles, et siis ei ole ühe koondise jagu mehi kahtteist, meest, üht teist meest, kes oleks nii heal tasemel kõik, et suudaks toimida rusikana selle uue skeemi järgi. Igal treener ligi 700 tuleb Eesti koondise treeneriks. Ega see kerge töö ei ole, et valik on, valik on küllaltki väike ja lühikese ajaga tõestada, et see taktika meile sobib, on ikkagi väga raske. Aga ütleme tõesti tipptasemel mängijad, nemad haaravad seda lennult tõesti, et, et siis võib öelda, et me pole piisavalt head selle jaoks. Aga samas me oleme ka ühte ja sama taktikat mänginud juba juba kümmekond aastat, et, et see nagu meistril nii veres ja ümber harjuma lihtsalt võtab, võtab aega. Aga samas peab, peab mainima, et alguses kõik peas hoidsin peas kinni, aga nüüd viimased paar mängu nagu näidanud, et asi juba juba hakkas natuke ilmet nagu võtma. Aga kuigi mina isiklikult arvan, et meil on, meil on kergem mängida niimoodi, nagu me, nagu me vanasti mängisime. Nüüd kui sellest on mitu-mitu kuud mööda tiksunud, meil jälle uus koondise juurest lahkus kui paljud koondise mängijatest tol hetkel, kui jälle läks, olid tema poolt ja kui paljud tema vastu, mis koondise sees meelsus tema suhtes oli? Ei koondis oli, meil oli väga ja väga ja tiimivaim oli, et, et koondist toetas teda sajaprotsendiliselt ja see on, see on alati niimoodi olnud, et koondis on oma peatreenereid hoidnud ja, ja ma arvan, see peabki niimoodi olema, et muidu on võimatu mingit tulemust saada või üldse areneda. Mis mulje sulle jätab see, et nüüd ühtäkki või vähemalt kõrvaltvaatajale, nagu mina tundub, ühtäkki on kätte jõudnud see aeg, kus koondise etteotsa saab uuesti eestlane. Kas valikut vähesus või on tõesti kätte jõudnud õige aeg? Ma ei usu, et see valiku vähesus on ja ma arvan, et rahvuskoondise peatreeneri koht isegi Eesti, Eesti oma, ma arvan, on piisavalt prestiižne koht, mida tahaks paljud läänetreeneriga. Aga Tarmo on tõestanud, et ta on hea treener. Levadiaga on hästi mänginud, on Eesti meistritiitli võitnud ja teine tsempionliigis hästi mänginud. Ja tema eelis on see, et ta tunneb kõike, kõike, kõiki eesti mängijaid, ta tunneb kõik absoluutselt igat pisinüansside mängijast ja temal ei ole vaja seda perioodi, et ta peab hakkama ringi käima ja vaatama, et mida iga mängija endast kujutab ja mis iseloomuga ta on ja kuidas ta võistkonnas kasutada. Meenutades veel meie jutuajamist Aivar Pohlakuga, ma mäletan, ta mainis, et jälle huse ajal hakkas Eesti koondise mängijates siginema midagi sellist, mida varem polnud näinud. See oli staaritsemine. No hea, et nagu ma ütlesin, meeskonnavaim on, meil on meil alati hea on, et, et, et ma ei oska, see on nagu, nagu raske öelda, aga samas ega, ega päris niimoodi ka ei saa, et, et, et, et ei ole staare, et noh, kaitsjad on siuksed, tavaliselt tagasihoidlikud inimesed, aga aga ründajatele peabki olema oma oma ego nägu ja, ja oma ütlemine ja arusaam asjadest, et kui sa oled sihuke pehme, kõigega nõus, et siis järelikult sul ei ole nagu iseloomuga iseloomuga hea ründaja olla, näiteks see käis Andres ooperi pihta. No vot seda ma ei oska öelda, et keda Aivar mõtles, et kes, kes on meil Stahlist saama hakanud, aga Ma mul on raske kommenteerida seda teemat, et meil meeskonnasiseselt küll mingeid probleeme pole. Hiljuti jõudis ajakirjanduse veergudele ka just Andrese lause või mõtteavaldus selle kohta, et kõik koondisesse kaasatud mehed mingil põhjusel ei anna maksimumi. Oled sa sellega nõus, et kambas on mehi, kes ühel või teisel põhjusel ei, ei pane välja niipalju kui suudaks? Rumal, rumal väljaütlemine, et kui sul midagi siukest on öelda, et kõigepealt tuleks nagu tiimisiseselt öelda, et on siukseid, vendasid, kes, kes ei pane 100 protsenti välja, mina, mina antud hetkel siukseid vendasid koondicine. Mida sa ootad uuelt peatreenerilt? Kõik ootame paremaid tulemusi ja rohkem võite, et see on kinni treeneris? No see on kinni treeneris kui ka mängijates. Aga ma arvan, et meie tulemused hakkavad ülesmäge minema. 2006. aastal valiti sind Eesti parimaks jalgpalluriks. Kellele sa selle tiitli 2007. aasta eest sina oma subjektiivse maitse ja arvamuse järgi annaksid? No sihuke ikaldusaasta on meil olnud? See valik ekskoondise tasemel on koondise tasemel on suht kehvasti meil läinud ja paljud mängijad on vigastatud olnud, aga, aga minu arust on lindpere on seast esile tõusnud kui, kui väga heade esitustega, eriti hooaja teises pooles pead sa seda huvitavaks, et Eesti koondise üks edukamaid väravakütte sel hooajal on kaitsta Raio piiroja. No kaks väravat iseenesest pole ju mingi saavutus lüüa, et sellega võib heal juhul iga koondise mängija hakkama saada lihtsalt kehva aastanded. Ründajatele on täielik väravapõud olnud. On seal midagi kindlat taga ka, et ründajatele värava puudu olnud on sul endal mingi selline mõte peas, et miks see nii on olnud? Andres Oper on pikka aega vigane olnud ja pole koondises palju mänginud, et tema väravad on kindlasti selle taha jäänud, ta pole mänginud, teised on jälle nooremad, ründajaid on, kellel on kogemusi vähem ja ega vastased pole ka kerge killast olnud, et ega ega ta kerge ei ole lüüa, et uue treeneri tulekuga pandi, pandi rõhku rohkem standardolukordade peale ja minu peal neid palle mängiti, et eks mina, mina pidin päravad lööma, siis. No mida fännide suust kuuleb, on see, et Eesti koondise ründetaktika on see, et palliga koos tuleb just nimelt väravasse joosta, et löömisjulgusest. Sest on puudulöömisjulgusest või eks see oleneb igal ründajal aastast ka, et, et mõni aasta läheb hästi ja mõni aasta kehvasti, tundub, et see aasta on see aasta, kui, kui ei taha sa lausa väravasse minna. Et on, on häid võimalusi olnud ja eriti just tsükli alguse poole poole, kui me mängisime Iisraeli Makedoonia kodus, et meil oli hästi palju häid võimalusi ja lihtsalt ei löönud neid ära. Raivo, miks sinu meelest Inglismaa meeskond kõrbes? Inglismaa meeskond on Eestiga selles mõttes võrdne, et alagrupist edasi finaalturniirile ei pääsenud. Me oleme ühel pulgal ka selle meeskonnaga, pagan võtaks. Sellepärast ei pääsenud, et teised teised satsid olid ikkagi paremad ja Inglismaa oskas, oskas kui ma nüüd õieti mäletan kaotada punkte Iisraeli vastu ja Makedoonia vastu, et sinna see nende edasiminek läks, et, et Horvaatia oli neis parem, selle kohta ei saa nagu midagi öelda ja Venemaa veel andis neile kõik trumbid kätte viimaseks mänguks oma kaotusega Iisraeli vastu, aga lihtsalt ei osata kasutada jälle. Mis ma oskan öelda, et nad ei väärinud seda järelikult, et järelikult on siis Horvaatia Venemaa paremad müügiartiklid, täna on Inglismaa koondise mehed kindlasti suuremad ja võimsamad. Kellega sul tookord võimlil rohkem pusimist oli ja noh, mis mulje, kui üldse need mehed reaalselt muru peal jätsid? No meie vastike Wembley nad tulid ikka hirmsa hooga peale, et nii et see press, mis alguses meile peale pandi, oli, oli, oli ka, oli ikka mega ja kõige mina ikkagi pusisin enamusega ruuni vastu erruuni jättis küll väga hea mulje, et tavaliselt ründaja siuksekeseriti, kui talt pall ära võtta, eriti teda musta tagasi ei viitsi, ei viitsi ründaja teha, aga tema oli küljed, panin kohe stopi peale ja tuli täie spurdiga tagantjärgi ja proovis palli tagasi võitjad. Et kohutav, kohutav tööloom, kelle särgis sellest mängust kaasashoid juuniga vahetasimegi mängu ära, et kui palju neid särke sul praeguseks üldse kogunenud on, mida te pärast kohtumisi vahetate? Ma ei ole lugenud, aga ikka ikka on, et et mul on plaan kunagi kuskil tuppa nad kõik kõik üles riputada, et teha sihuke väike jalgpallituba, mis seal kogus veel ägedamat on kuulsamat. No omal ajal, kui Hollandiga mängisime, siis Clivelt oli, oli, oli väga suur staar maailmas, et Clivertiga vahetasin särgi, et tol ajal väga-väga kõva sõna. Kuidas abikaasal läheb, kas tema on juba leidnud ka põhjust sulle öelda, et äkki hakkaks nagu hoogu maha võtma? Ei no ma ei tea seda ühte palli seal taga. Abikaasal ikka meeldiks, kui mees rohkem kodus oleks ja mööda ilma ringi reisiks, aga see töö on, mida ma kõige paremini teha oskan, et praegu pole seda, seda veel küll öeldud, et, et, et hakkan neid asju asju kokku otsi kokku tõmbama. Abikaasa ikka saab aru, et, et jalgpalliga tuleb mängida nii kaua kui torust tulema on ta mängu mõttes püüdnud ka õpetaja olla või kritiseerija või, või suunanäitaja tema ütleme, et on, on päris päris kriitiline. Vahest endale tundub, et läks päris okeilt. Kodus kodus tehakse asi selgeks, et ei olnud veel ei all veel asi sugugi nii ja naised üldse näevad palju, et ma arvan küll, nad vaatavad jalgpalli ja siis nad seal ei suuda 90 90 minutit keskenduda, mis mängus toimub, et siis nad poolajast vaatavad. Ma ei tea, kas ilu, ilusa ilusaid mehi platsi peal või mida iganes on ja, ja siis kui nad äkki midagi näevad ja kui see tundub just tomomees, midagi kehvasti sellel ajal tegi, et siis see on nagu ainuke, kes mängust meelde soenguid kommenteerivad. No ikka jah, et et Eestis ma ei tea, kui mina veel Eestis mängisin, et siis siis väga-väga ei olnud moes, aga nüüd tänapäeval tundub küll, et tänapäeva noortel ikka on selle purgid ja kammid on väga ta seal väga tähtsal kohal ka riietusruumis. Mitmel Eesti koondise mehel need purgid kotis on? No ma kardan, et ligi pooltel juba, et aitäh sulle.