Tere päevast. Uus nädal on alanud ja täna on eetris esimene reporteritund. Teatavasti lähenevad europarlamendi valimised ja seoses sellega alustame meie reporteritunni saates minisarja. Euroopa liit ja meie sele valmistavad reporteritele ette Kadri Kukk Brüsselis ja siinkõneleja Mart Ummelas Tallinnas. Esimeses saates on Euroopa Liidu tõukefondidega seotud teemad. Kuidas kujunevad struktuurfondid, sellest räägib Renaldo Mändmets, kes töötab Bulgaaria üksuse juhina Euroopa Komisjoni regionaalpoliitikadirektoraadid aktuaalsetest muutustest struktuurifondide kujunemisele taotlemisel, räägib Eesti esinduses Euroopa Liidu juures töötav regionaalpoliitikanõunik Kadri Uustal. Ja seejärel Tallinna kohalike omavalitsuste huve Brüsselis omal ajal kaitsnud nüüdne Kultuuriministeeriumi asekantsler Annely Reima jagab oma kogemusi tööst Euroopa Liidu südames, seejärel ka probleemidest toetuste saamisel. Keskkonnastressi tippkeskuse taotlemist, saagast jutustab Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets. Samuti Tartus, räägib haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel sellest, missuguseid rahvaliidu toetusprogramme on üldse Eesti kõrgharidusele ja teadusele võimalik saada ning mis on selle eelduseks. Saate on kokku pannud Tummelas režissöör Anna-Maria korreli abiga. Kõigepealt siis Brüsselisse Kadri Kuke intervjuud Renaldo Mändmetsa ja Kadri Uustaliga. Missugused on Euroopa Liidu regionaalpoliitika, struktuurifondide jagamise põhimõtted? Ma arvan, et kõigepealt, et põhimõtteliselt rääkida on kindlasti ka oluline, et noh, mis on eesmärgid, sest nad on mingil määral ka omavahel ju seotud ja üks põhieesmärkidest on sünergia suurendamine majanduse, keskkonna ja, ja sotsiaalsfääri vahel. Teatavasti kolm põhilist alustalad, mille peal see baseerub, mis tähendabki siis eelkõige investeeringuid majanduskasvu ja tööhõives, mis jälle omakorda on seotud Lissaboni protsessi ka. Ja ju kaugem ülim eesmärk on ju kogu aeg olnud regioonidevaheliste elatustasemete ilisuse vähendamine. Nende kaotamine on muidugi ideaalis väga tore, aga, aga meie teame, et see kunagi päris sind sinna juua, aga neid on kindlasti võimalik vähendada ja meil on olemas ka päris häid häid näiteid, ükskõik Iirimaa muidugi need kõige klassikalisem näide aga, aga ka riikide riikide sees neid näiteid on olemas ja siin võib-olla võiks öelda tegijad on eelkõige need, kes on olnud võimelised investeerima tulevikku ja mitte poliitprojektidesse või nii-öelda poliitilistesse ausammastest. Ja siin on kindlasti hea näide on jälle ka Iirimaa kes sai suutnud ühest vaesemast riigist siiski arvestusväärse tasandile, kui ta seal majanduslangus appimas leid üsna üsna kõvasti. Aga kus seda ei ole, seda nii-öelda investeeringut poliitilistesse au sammustesse, et seda on päris paljudes paljudes riikides siiski, et ja kindlasti süveneb minu arvates balti riikides, Eesti ei ole kindlasti pikemana sellest. Oskate te tuua mõne näite poliitiliste ausammaste kohta, kuhu on struktuurifondide raha investeeritud? See on väga libe tee, hakatusel aga näideetele näidet sellisena tooma, et mida minatakse sõnaga vaatama on, on tegelikult see eriti praegusel ajal, et kui me teeme otsuseprojektide finantseerimise osas, siis milline väga selge seos ja panus põhiasjades saavutamisse, mis seal siis majandusareng või tööhõive. Et kõik ülejäänud päris öelda, et kõik loomulikult on ta projekte, mis on seotud võib-olla mingil määral mingi kultuuripärandi julgeolekukeskkonnaga, mis ei ole ka otseselt majanduskasvuga seotud keskkond on nagu valdkond, peab olema seal mitte midagi teha. Aga, aga sõnaga selliseid poliitiliselt Bushitud ette söödetud neidu suvega, komisjoni ametnikuna ma ei taha kindlasti millelegi viidata, vihjata seda enam, et tegu ei ole minu hüpotelliga. Mida saavad Eesti ametnikud või ka teiste liikmesriikide ametnikud Brüsselis teha, et eurofondide raha just oma liikmesriiki suunata? Tegelikult on põhiline osa tööst toimub korra seitsme aasta jooksul, ehk siis on Euroopa Liidu eelarve läbirääkimised. Ja selle eelarve läbirääkimiste käigus tegelikult fikseeritakse enam-vähem ära. Kui palju raha kuhugi läheb, mille peale läheb raha ja kuidas kasutatakse. Hiljem on juba üsna raske midagi sellel teemal mõjutada ja mingisuguseid rahasid juurde saada või, või mis iganes. Et ei saa salata, et Eesti mängis eelmisel perioodil läbirääkimiste käigus üsna aktiivselt ja olulist rolli ja üsnagi päris mitmed sellised meie jaoks olulised olulised teemad saite positiivselt lahendatud kas või käibemaksu teema hooga ja projektide kaasfinantseerimise suurendamise teemad ja muud sellised et kus Balti riigid ja ka paljud pärast uued liikmesriigid tulid, tulid meile taha. Paraku on enam-vähem see nii-öelda võti, millega struktuurifonde jagatakse, et see on ajalooliselt paigas. Et sealt on raske midagi väga olulist muuta, välja arvatud siis tihti peale, on läbirääkimiste käigus tehakse ka mingisuguseid kingitusi. Teatud liikmesriikidele, ükskõik kas või sellel viimasel perioodil oli sihtala üksaltalya minevatele piirkondadele anti ülemineku periood, kus nad said veel jätkuvalt mingisuguse summa nende samade asjade tegevuste peale kolme aasta jooksul. Et oligi. Kingitus Eestit on kritiseeritud viimasel ajal selle poolest, et euroraha kasutuselevõtust selle käesoleva finantsperspektiivi raames on olnud aeglane. Kuidas Eesti paistab teiste liitlasriikidega võrreldes? Kui numbreid vaadata, siis võiks öelda Harju keskmine. Aga Eesti eelnevalt ei olnud Harju keskmine, et Eesti oli selgelt eelnevalt paremini aktiivsel tulemuslikum ja toodiga nagu positiivselt esile lihtsalt kasvõi ühesõnaga näide ütleme minu enda Dryturaadist. Nii Bulgaaria kui Rumeenia on oluliselt rohkem esitanud Suuprojekte komisjoni, kinnitades, kui Eesti rahadega sai üsna palju. Ma arvan, et vähemalt kümmekond tükki kindlasti keskkonnaprojekt ette valmistatud, mida oleks võinud hea tahtmise korral koheselt anda käiku ja miks kaasale, aga meil ei ole transpordiprojekti käigus ma arvan, et see on olnud pikem siis poliitiline suutmatus neid projekte kokku leppida. Eks kiputud minema natuke sama teed ka mitmed teised riigid, kus projektidele otsustamine on jõudnud liiga poliitilise taandamine Minskis administratiivpeatsetest objekt, ministrid peaksid otsustama põhimõtted ja printsiibid ja, ja ülejäänud töö peaks olema ikkagi puhtalt ametnike selgete printsiipide põhimõtete järgi ja see maksab kätte, tähendab et paratamatult see maksab kätte. Kolmas võib-olla põhjus on ka see vanaperioodil oli esialgu liiga. Hiljem oli korra kvartalis rahandusministeerium, Käisi, puhu valitsus, valitsus aruandega ja väga-väga selged tähtajad ja nõuded, mida üks või teine ministeerium peab tegema selleks, et saada projektidega ühele poole. Peaminister oli see, kes ütles, et ministritele, et vot nüüd nüüd on see rahandusminister, oli tõesti ka see nii-öelda politseinik, kes ka vahepeal võttis toru, ütles ministritele. Kuulge siia-sinna, praegu ei ole rahandusministeeriumile sõnaga seda vastutust ja tundub tahtmisteks mingil määral võib-olla olla ka seotud sellega, et meil on see nii-öelda negatiivse eelarve tegemine, mis iganes on samal ajal selleks, et leevendada seda Eesti olukorda. Äärmiselt oluline kohe, kui tulid indikatsioonid, asja asi läheb jamaks just forsseerida suuprojektide ettevalmistamist, et kiiresti ühesõnaga anda, anda see käibes. Ja oleksime sellel suvel saanud ehitada hulganisti infrastruktuuriprojekte valmis. Teise tegelete Bulgaariaga, mida komisjon on õppinud Bulgaariale, struktuurifondide suunamisest. Sul võib olla komisjoni poole pealt, on üks asi ollakse nüüd aru saadud, on see, et üks põhimõtetega, mille komisjon jälgib, et on võrdne kohtlemine, kõik kõigi kohataks võrde võrdselt ja sarnased ja nii edasi ei tehta vahet, kas uus või vana liikmesriik välja raamatut või võib-olla mõningates asjades, kui on tegu väga suure, väga suure riigiga, kuna no nii kogum eine kul Bulgaaria nad on enam-vähem samas seisus kuu Eesti aastal 2001, et ma arvan, mingi kaheksa protsenti pleemi täpselt samasugused, et me ei saa ju neid käsitleda täpselt samamoodi nagu Me käsitleme Itaaliat või, või, või Kreekat. Selliseid liikmesriike, kes on aastakümneid rakendanud, aga see nii-öelda korruptsioonilugu selle juures, et, et see on on, on paraku tõsisem kui senini, nagu ette kujutati. Kas Bulgaaria korruptsiooni näited ei sea ohtu kogu regionaalpoliitika jätkusuutlikkust selles mõttes, et võib-olla vanad liikmesriigid lihtsalt väsivad raha matmisest sinna, eriti majanduskriisi ajal? Ma arvan, et see korruptsiooni ütleme, see, mis on toimunud et selle esimene negatiivne tõsine tagasilöök on tegelikult hoopis edasist laienemist tuleb väga tõsiselt ikkagi kaaluda seda, et kas liig kolm võimeline olema teie nii-öelda rinnaline liikmesriik on võimeline täitma kohustusi, kas ta on võimeline kogu selle asja ära administreerima. Et Bulgaaria selline, ütleme mõned aastat võib-olla kiirustades Euroopa Liiduga liitumine maksma taoliselt, ütleme, lähema paari aasta jooksul maksma, ma kujutan ette suurusjärk ehk kuskil 700 miljonit kuni üks miljard eurot, mida Bulgaaria on sunnitud tagasi maksma valesti kasutatud rahade eest ehk teisisõnu, et oluliselt kriitilisemad hakatakse vaatama Horvaatia ja Makedoonia Türgi postlemide igas edasist laienemist. Komisjonis on palju juttu sellest, et Euroopa komisjon teeb liikmesriikidele struktuurifondide raha kiiremini kättesaadavaks, et liikmesriigid saaksid võidelda majanduslanguse vastu mida see sisuliselt tähendab see kiiremini kättesaadavaks tegemine liitlasriigid ju ise peavad samamoodi siis kiirendama raha kasutuselevõtu. See komisjoni algatus, mis mullu novembri lõpus teatise vorm, mis välja tuli, oli tõesti meie jaoks ammu oodatud. Eesti oli teinud Euroopa komisjonile ettepanekuid struktuurifondide süsteemi lihtsustamiseks juba tubli pool aastat varem. Mullu kevadel, 2008. aasta kevadel tegime terve rea ettepanekuid, kuidas eks tuli, fondide kasutamine olla lihtsam. Ja niimoodi selle novembrikuise paketiga tehtigi rida ettepanekuid komisjoni poolt, millest üks osa on mõeldud selleks, et raha jõuaks kiiremini liikmesriikidesse ja regioonidesse. Mis siis puudutab ettemaksete mahu kasvatamist, Eesti puhul tähendab see 700 miljonit lisakrooni, mis 2009. aastal Laek. Teine osa ettepanekutest, mis lihtsustamise jaoks tehtud, sai puudutava abikõlblikkuse teemasid, kus laiendanti, noh, meile kõige olulisemana laiendati energia efektiivsuse, investeeringute abikõlblikust, mis ka oli üks üks Eesti mõtetest, mida me juba tubli pool aastat olime komisjoniga rääkinud. Ja samas väga oluline muudatuste ring puudutab halduskoormuse teemasid. See varasem süsteem, et ükskõik, kui suur sinu projekt on, kõik kulud peavad olema viimase euroni tšekkidega viimase kroonini tšekkidega tõestatud seda süsteemi on meil nüüd võimalik teha paindlikumaks, et seal, kus vaja, siis järgmise otstarbekas arvutatakse projektile üldkulude protsendimäär niimoodi, et ei pea päris iga bussipileti ja kohvitšekiga mis annab kõik võimaluse toetuse saajal keskenduda rohkem projekti sisule ja tulemusele. Ja audiitorite samamoodi, rääkides nüüd vajadustest, siis Eestis kahtlemata kõige päevakajalisem teema hetkel on tööpuudus, mis abi, kui üldse on struktuurifondidest, et hakkama saada kasvava tööpuudusega Eestis tööpuuduse puhul on, selles on tõesti väga hea meel tõdeda, et Euroopa Liidu abi on mitmekülgne ja ta on meil Eestis täna olemas ja stuudios on muidugi on väga keeruline probleem, teda ei lahenda ühe ühe meetmega ühe üht tüüpi tegevusega ja selles mõttes sotsiaalfond on väga kasulik, kuna annavad võimaluse näiteks tegeleda töötutega anda neile ümberõpet, aga ka nõustamist, mida inimesed väga tihti vajavad osad vajavad nõustamisdispuut, töödutside teine osa võib-olla vajab psühholoogilist nõustamist, kes on juba kauem tööturult eemal olnud. Teiseks, seal on sotsiaalfondil väga oluline roll laiemalt töötava elanikkonna konkurentsivõime säilitamisele suurendamisel. See on jälle see taanindan, mida realisti tuuakse hea näitena teistele eeskujuks, mis räägib sellest, et oluline võib-olla ei olegi niivõrd see, et et kui inimene tööle saanud, et ta siis, et ta siis iga hinna eest nüüd säilitab selle ühe ja ainsa töökoha vaid oluline on see, et inimene ei kardaks oma tööst ilma jääda. Et tal oleksid mitmekülgsed ja kaasaegsed oskused, et ta teaks, et isegi kui ta oma praegusest tööst ilma jääb konkurentsivõime on suur ja ta leiab lihtsalt järgmise töökoha või antakse talle ka abi, et alustada ise ettevõtlusega. Struktuurifondide raha saajaid on liikmesriikide hulgas palju. Mida Eesti saab teha siin Brüsselis kust kohast niite tõmmata või missugust lobitööd teha, et struktuuri rahalist Eestisse tuleks nad tegelikult võib öelda, et tänase päeva seisuga Euroopa Liidu struktuurifondidest ühtegi tihti toetust kõik liikmesriigid, et kes ei saa siis talle üks toetust, nii nagu Eestigi sealt väga sursist ikka lööks toetust, need saavad võib-olla kuskil piiriülese koostöö programmi toetust, nii et kõigil liikmesriikidel on omad huvid suuremal või vähemal määral mängus. Brüssel on Euroopa Liidu toetustest seisukohalt väga oluline koht. Et siin siin peab kohal olema. Ja see infovahetus, mis, mis vahetult Euroopa komisjoniga käib, on, on väga oluline, et oleks igapäevane. Et ta ei oleks ainult kirja teel, et ta ei oleks ainult normaalne, vaid nii-öelda tõeliselt väärtuslik info jõuab meieni järjest rohkem teiste liikmesriikide esindajatega ja komisjoni esindajatega rohkem või vähem mitteformaalselt suheldes. Selleks, et noh, kui algavad järgmise finantsperspektiivi, mis algab aastal 2014, kui hakatakse seda ette valmistama ja et aastal 2014 ja edasi ja sealt edasi eestiseks jätkuvalt suures mahus toetust ei saa me nii-öelda kohale jõuda esimesele, 2014. Sest läbirääkimised selle üle, milline saab välja nägema 2014. kuni me ei teagi täpselt, kui kuhu nise hakkab ulatuma järgmine regionaalpoliitika ja need läbirääkimised on tegelikult täna juba alanud. Ja seal mängib väga suurt rolli see, et liikmesriik on kohal ja aegne enda vajadusest märkonnale. Ja nüüd oleme üsna tublisti kohal olnud noh, kasvõi see lihtsustamise näidegi näitab seda, et hoolimata sellest, et tullakse või ükskõik mis riigist on võimalik muuta tervet Euroopa regionaalpoliitikat selliselt, et on kasulikum vähem ja, ja lihtsamini rakendatav nii meile, tegelikult ka kõigile teistele riikidele. Samamoodi Eesti nüüd hakkab valmistuma selleks, et aastal 2014 algava regionaalpoliitika vastaks võimalikult palju Eesti huvidele ja oleks tagatud see, et me saame meile vajalikul määral toetust mis otseselt tehakse regionaaltoetuste jagamise ajal üldse Eestis ja mis otseselt Brüsselis. Struktuurivahendite puhul on Euroopa liidus jagatud juhtimise põhimõte. Mis tähendab seda, et osa otsuseid tehakse Euroopa komisjonis Brüsselis ja suur osa otsuseid tehakse toetust saamas regioonis või riigis. Ma arvan, et Nendes võiks välja tuua selle, et, et millised otsused tehakse Brüsselis ja siis on selge, et nii-öelda ülejäänu Meile kodutööks Brüsselis pannakse paika Eestile eraldatava rahakoti suurust. Kui on tehtud, siis edasi antakse volitused juba seadusandlikule tasemele. Lepitakse kokku Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlamendi vahel määruste pakett, mis paneb paika laias plaanis seadusandliku raamistiku struktuurivahendite rakendamiseks, et see ei ole niimoodi, et me võime Eestis kirjutada endale sobilikku seaduse ja siis nihukega rakendada. Arvestame sellega, et Brüssel ehk siis meil on olemas nõukogu ja parlamendimäärused, mis tegelikult üsna täpselt räägivad sellest, kuidas vahendite planeerima, valima, projekte, rakendama, auditeerima seire ja mis on abikõlblik. Ja mis aegadel, mida teha saab, nii et see raamistik tuleb kõikide Eesti mõistes siis Brüsseli poolt ette? Sellele kõik need arengukava koostamine, mida teeb Eesti ja ka selles arengukavas, siis pannakse kirja vastavalt sellele, mis struktuurivahenditest on abikõlblik. Ei, vastavalt sellele, mis Eesti vajadused on siis pannaksegi plaanid edasi, need siis arengukavade rakendamine on juba valdavalt Eesti enda ülesanne. Komisjon jah, vaatab üle veel eesti rakendussüsteemi, annab sellele oma heakskiidu ja komisjon eraldi veel kiilaka heaks suurprojektid. Noh, mis on suurprojektid, kui suured suur projektid on kõik projekti, mis on üle 50 miljoni euro suurused välja arvatud keskkond, kus projektiks nimetatakse 25-ni? Miljoni euro suurusest algavaid projekte. Teie Annely Reima praegune kultuuriministeeriumi asekantsler, olite umbes kaks aastat Brüsselis, mis amet teil seal oli? Minu ametiks oli olla Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindajaks Brüsselis ja seal selline uudne ametikoht täiesti uus väljakutse ja oli seotud siis Eesti astumisega Euroopa liitu aastal 2004, millest on siis möödas varsti peaaegu viis aastat. Ja seoses sellega oli tekkis vajadus, et ka omavalitsusliitudel, see tähendab regionaalsele kohalikul tasandil on omad huvid Brüsselis. Ja selleks siis liikmesriikide omad kontorid, mis siis esindavad üleriigilise omavalitsusliite, et see ei ole mitte ainult Eestil, on ka Leedul, Lätil, Taanil ja kõikidel liikmesriikidel. Minu ülesanne oli siis kontor nii-öelda avada, rajada luua võrgustikke ja teha siis tihedat koostööd kõikide Euroopa Liidu institutsioonidega, mis seal on silmas pidades siis kohaliku omavalitsuse huve milles praktiline tegevus seisnes. Esmalt tuli koguda informatsiooni, ma olin nii-öelda see moodsa nimetusega antenne Office, kes siis loob võrgustikke, saadab informatsiooni koduliitudele, need olid siis Eesti Linnade Liit, Eestimaa omavalitsuste liit. Samuti suureks ülesandeks oli teenindada regioonide komitee Eesti liikmeid ehk delegatsiooni, mida on siis seitse inimest nii linnades kui valdadest samuti korraldatud ja kohtumisi, koolitusi ja pidevalt hoida nii-öelda siis kätt pulsil, suhelda inimestega ja tuua siis nii-öelda koju sellist infot Euroopa liidu poliitikatest. Tihtilugu nimetatakse seda lopeerimiseks. Kas te olite Vist jah, see on lobisti amet ehkki mitte päris klassikaline lobisti amet, lobistada tegelikult Brüsselis väga eripäraseid ja, ja neid on tõesti nii palju vist üle 10000 inimese, kes seda ametit seal peavad, et keegi täpselt isegi ei tea seda arvu, aga selliseid omavalitsuste huve, esindavaid kontoreid on Brüsselis ligi 300. Nii et me olime üks nendest. No need on ka väga erinevaid liike, et on omavalitsusi esindavad Ta oli näiteks Tallinna oma brüsseli esindus siis on omavalitsusliit esindavat sektorid nagu meie, Eesti linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu kontor on piiriülese koostöökontoreid, on konsortsium meid ja nii edasi, et lobiste majanduse alal palju ja minu kui lobisti amet oli siis see, et lihtsalt jah, tuua seda informatsiooni koju ja kaitsta Eesti seisukohta ja ka väga palju tutvustada Eestit Brüsselis oma kolleegidele. Euroopa Liiduga seoses räägitakse sageli sellest subsidiaarsuspõhimõttest, mis tähendab siis seda, et Euroopa liit ei tegele ainult liikmesriikidega, vaid püüab toetada liikmesriikides regioone, milles nüüd praktikas võiks väljendada, kuidas need meie linnad ja omavalitsused on võitnud sellest, et teie olite seal Brüsselis? See on tegelikult hästi põnev küsimus regioonide komitee, mis loodi aastal 1994, siis kui võeti vastu Maastrichti leping oligi loodud selleks, et kaitsta kohaliku tasandi huve. Need suured poliitikad, mida teemaks Euroopa Parlamendis komisjonis ülemkogus. Et nad arvestaksid rohkem regionaalseid printsiipe ja kõik need dokumendid, mis vastu võetakse Euroopas riigijuhtide poolt on kindlasti ka konsulteeritud omavalitsusjuhtidega, nii et kõigis seadusandluses tehakse parandusettepanekuid liikmesriikide poolt ja hiljem siis tehakse sellest koondehitatakse see Euroopa parlamendile. Nii et kasu on, ma arvan, kindlasti ja minu üks ülesanne oli ka pidada tihedat sidet, et meie kodukontorite ka nii, et need ettepanekud, mis tulid meie delegaatidele, et need kindlasti jõuaksid õigeks ajaks õigesse komisjoni ja et teha ka ise ette, et kui te lugeda neid dokumente jälgida ka nende liikumistega õigeks ajaks jõuaksid nii tõlkideni kui siis asjaomaste ameti meesteni. Oskate ehk meenutada kas või mõnda sellist positiivset nihet mida Euroopa Liidu plaanis on. Olete suutnud korda saata? No üks esimesi asju, mida Eesti delegatsioon seal üles võttis, oli näiteks internetiühendus ja üldse e-riik e teenindused seal regioonide komitees kuu esmalt esimese kogemuste põhjal oli hästi kummastav vaadata, et kogu asjaajamine käis meie mõistes nii-öelda vanade standardite järgi, isegi et Eesti delegatsioon tegi eelseid praktilisi ettepanekuid, näiteks et oleks näiteks regioonide komitee majas võimalik wifit ehk traadita internetti kasutada istungite ajal ja et ei oleks vaja saapa neid kobusa dokumentatsiooni, mis tuleb istungitakse komisjonideks postiga koju, kõikidele delegaatidele, et see on nagu meeletu ja mõttetu kulu meie mõistes, et me oleme kõik harjunud kasutama internetti ja ise vastavaid dokumente sealt kätte saama. Ja mulle tundub, et see asi tegelikult Eesti aktiivse osavõtu natuke liikuma saanud, et selles mõttes eestlased tegid edukalt ettepanekuid, et tõesti säästa seda raha. Nii et hetkel on see aktiivselt rakendunud, ehkki tollal eid pareerinud sellise klausliga, et kõik delegaadid ei oska kasutada internetti sellisel määral, et sa garanteeriks nagu aktiivse koostöö. Aga ettepanekuid on tulnud väga paljudes küsimustes keskkonna alal energeetika alal, transpordi alal. Me käime hästi palju koostööd ka tegelikult teiste riikidega selles mõttes, et kogu see töö toimub ju komisjonides ja samuti ka poliitilistes gruppides ja seal väga tihti lihtsalt räägiti kokku ja hääletati siis vastavalt oma koostööpartnerite kukule, pealegi olgu see siis need Põhjamaad või suuremates riikides, siis Saksamaa ja Poola, nii et me jagasime ühiseid seisukoht, et kaitsmaks nii-öelda seda Põhjala huve Brüsselis on ju üsna palju Eesti esindajaid erinevates Euroopa Liidu struktuurides Eesti esinduses kui ka juba nii-öelda Euroopa liidu palgal, kuivõrd eestlased seal hoiavad kokku ja ka mingil määral ühist asja ajavad. Mul on hästi positiivsed kogemused sellest, et eestlased kuna töötavad nii-öelda võõrriigis ja ikkagi me vajame nagu oma sotsiaalset võrgustikku ja suhtluskeskkonda, siis eestlased on hästi aktiivsed, paistavad sellega ka silma Euroopa liidus. Et minu üks selline väga positiivne jällegi näide päästa oli see, et oma tööle oleku teisel nädalal läksin ma laulma kohaliku eesti koori, mis siis käis koos Eesti esinduse juures ja tänu sellele sain väga toreda sõpruskonna keskele. Ja paljud eestlased, kes töötavad kas siis tõlkidena või, ütleme, Euroopa Parlamendis saadikut nõunikena, samuti komisjonis majandus, sotsiaalkomiteed hoiavad ühte, et selline nagu üksteise toetamine oli väga näha ja näiteks isegi tihti anti märku, kui mõni asi, mis Eestile on soone kusagil tulekul on või kusagil me saaksime sõna kaasa öelda ise ja isegi võib tuua näiteid sellest, et kui tõlkimisel on kusagil viga tulnud, et nagu siis märgiti see ka ära, et need asjad saaks parandatud. Et selline nähtamatu võrgustik oli igal pool ja see oli hästi tore, et et nagu ikkagi mõeldi ühiselt eesti asjale. Selle tõlkimise kaudu me jõudsime teie tänase tööni asekantslerina kultuuriministeeriumis, kus te tegelete kultuurilise mitmekesisuse küsimustega välissuhetega kuivõrd nüüd meie kultuuril on kasu või abi Euroopa liidus olemist? On küll kasu, paljud Euroopa Liidu programmid ju toetavad sellist kultuurilist koostööd ja on sotsiaalsed programmid, mis avanevad õige pea näiteks filmitööstuse edendamiseks samuti tõlkimise kirjanduse vahendamiseks. Ja see eeldab, et me teeme koostööd paljude. Aga et selles mõttes kultuurirahvas täna Euroopa liidule on väga palju võitnud, on olemas mitmeid selliseid mobiilsuse resideeruv homme võimalik minna teise riiki praktiseerima õppima või elama. Nii et Euroopa Liit, ma arvan, on, paneb tugevasti käe alla sellele, et toimuks kultuuridevaheline dialoog. Samuti kultuurivahetus ja, ja vastastikune läbimine. Nii et see ei ole ainult hirmutavad direktiivid. Ei, absoluutselt mitte, need direktiivid ei ole üldse hirmutavad ja pigem on nad siis koostööd toetavad. Tere, maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets. Pöördume Teie poole oma reporteritunni saates nii-öelda nurga kaudu. Me püüame oma reporteritundides veidi valgustada seda, kuidas Euroopa Liidu rahad meieni jõuavad. Nagu ma aru saan, olite ka Teie üks taotlejatest mullu. Jah, no osalesime ühe konsortsiumiga tippkeskuste konkursile. Ja ta ei saanud seda tippkeskust. Pean ütlema, et meil läks päris hästi tegelikult, et, et me saime auväärse kaheksanda koha, aga finantseeriti just seitsetkeskustes. Kui suurest summast on küsimus? Mis me tahtsime, 90 miljonit vist oli. Rääkige ka endast. Hiljaaegu võisime ajakirjas Tarkade Klubi lugeda, et te olete Eesti üks kõige enam maailmas tsiteeritud teadlasi, millega te tegelete? Piiripealse teadusega tegelenud, et alustasin ökoloogiaga, siis läks töö Taimumisioloogiasse, fotosünteesi uuringutes see, kuidas taimed seovad süsiniku atmosfäärist. Ja nüüd me tegeleme eelkõige lenduvate orgaaniliste ühenditega, mis mängivad suurt rolli atmosfääri kvaliteedist, nii et see on selline geokeemiline perspektiivi juba seal. Ja see on nii-öelda globaalne probleem, see ei puuduta ainult Eestit. Loomulikult, et kõik need probleemid on globaalsed süsinikuringe, eks ole. Praegu Me elame kõrgeleva süsihappegaasimaailmas. See tähendab, et lase taimed seovad süsihappegaasi. Need kõik ringe ringe on globaalselt väga oluline. Aga miks ma seda küsisin, sellepärast et teie tippkeskus, mida te taotlesid keskkonnastressiuuringute tippkeskus oli ju suuresti suunatud siiski Eesti probleemidele. Seal oli mõlematega läbi, sellest kõigest jooksis, mis me üldse fokusseerida nagu Eestile oli, oli, oli veeküsimus, et kuna me oleme Euroopas märgalade poolest Soome järel minu teada teine, et meil on neid alasid, mis on potentsiaalselt üle võtavad, on ligikaudu 70 protsenti kogu territooriumist ja, ja nüüd globaalsete muutuste tõttu märgalade probleem hakkab süvenema. Lisaks on meil veel see probleem ka, et see kõik see kuivendusvõrk, enamus sellest juba Vargamäe päevilt, eks ole, ju on need pildid Tammsaare raamatutes, kus kuivendati neid soid. Seda on kogu aeg 10 küünega tehtud, aga nüüd on, järjepidevus kadus ära ja, ja, ja see üleujutus, probleem hakkab üha tugevamini esiletõus ja Euroopas neid riike tegelikult ei olegi asi, kes, kus see oleks nii terav, eks ole, et me peame sellega tegelema. Aga milles on siis probleemi uba, ma saan aru, et võib ohustada meie keskkonda. Seal on nagu mitmetaoline, on see probleem, ühelt poolt see üleujutus, miks ta hakkab taimesid mõjutama ja miks, nagu meie seal tippkeskus, meie roll oli, oli mõista, kuidas taimed reageerivad, on see, et Läheb ennustatakse aastaks 2105 kraadi soojemaks. Tähendab seda, et, et need taimed, kes olid puhkeolekus, võib-olla talvel üle ujutatud, nemad ei reageeri sellele, aga nüüd kui läheb, maksis nad ärklases puhkeolekust ülesse ja siin on näha. Sõidame Tallinnast Tartusse näiteks, kus on üle ujutatud metsad, kus on puud kuivanud, eks ole, see viimase aja probleem. Aga teiselt poolt, eks ole, absoluutselt kõik keskkonnamürgid, mis on piiriülene, saaste, on see, mis meil siin Eestis on nõukogude ajast ladestunud ja, ja nii edasi. See kõik läheb mööda jõgesid, järvi laiali, eks ole, et see on nagu vereringesse läheb lihtsalt väga kiiresti edasi. Meil olid selles konsortsiumis ökotoksikoloogia olid järveuurijad, kes uurivad, kuidas teate, see asi käib ja kui läheb soojemaks samamoodi sätete ringe kiirus, suureneb see, mis on seal aastasadade jooksul juba depositeerunud, see nüüd lagundatakse ära bakterite poolt ja see tuleb kõik uuesti tagasi meile keskkonda. Ja ei tea, kuidas see käib. Ma saan aru teie jutust, et tegemist ei olnud siis sugugi mitte ainult maaülikooli teadlaste tippkeskusega. Minu teada vist kõige laialdasem konsortsium meil oli kolm asutust, hõlmatud oli maaülikool, kes seda konsortsiumi juhtis, siis oli Tartu Ülikooli teadlased ja KBFI keemilise bioloogilise füüsika instituut oli, oli selles konsortsiumis. No räägime natukene sellest, kuidas siis nii juhtus, et selle joone alla jäid, ehkki ma tean, et tegelikult ju protsess jätkub, te olete apelleerinud edasi ringkonnakohtusse. Nagu ma algul ütlesin, et tegelikult me oleme selle teadusliku hinnanguga üldiselt rahul, eks ole, et meil oli see see koht kaheksa tegelikult on, on väga hea. Varem finantseeriti kümmet discleskust Eestis näiteks. Ja tegelikult me jääme jagama kohti seitsmendast kuni üheksandani koondhindega 4,0, mis vastavalt hindamisega momendil oli siis väga hea. Tähendab, koondina poolest olime seitsmendad kuni üheksandad, eks ole, aga jääme kaheksandaks, kuna vastavalt hindamisjuhisele võrdse punktide arvu korral otsustas, kuna taotlus esitati. Või kellaaeg, kuupäev, kellaaeg, eks ole, jah, tähendab kellaaeg ka, meie puhul oli tegemist kaks päeva hiljem esitamisega, kuigi ka tähtajaliselt, eks ole. Aga ma saan aru, et see hilinemine oli suuresti tingitud sellest, et Eesti teadusinfosüsteemis olid mingid tõrked See oli põhipõhjus tegelikult, sest tähtaeg oli eelmise aasta 28, märts. Meie olime oma töö korraldanud niimoodi, et saaks esitada 20 märts sellepärast et noh, minul olid sõidutee siin Prantsusmaale konverentse ja nii edasi. Me tahtsime varem esitatud, meil oli kõik olemas, aga, aga paraku oli etise süsteem seda jooksvalt, kogu aeg täiendati iga päev sisuliselt laeti üles uus tarkvara parandus sest süsteem ei olnud lihtsalt valmis, ta ei töötanud, ta jooksis kinni seal, aga näiteks meie puhul oli konkreetselt algselt ühtegi uurimisrühma sisestada. See oli ligikaudu 10 päeva, kui, kui see süsteem tõrkus ja lõpuks jäid ka veel vead sisse, muutasime viimase hetkeni, et saaks ära parandada. Aga pidimegi esitama lõpuks vigadega taotluseni, et noh, midagi pole teha, lihtsalt kell hakkas kukkuma. No arvestades seda ulatusliku teadlaste seltskond, on igati mõistetav, aga kohtuveskid jahvatavad aeglaselt. Ma siiski tahaksin teilt, Ülo Niinemets küsida veel seda, et kui me nüüd vaatame neid seekordse tippkeskuste toetuste jaotust, siis tõepoolest seal on praktiliselt üks olles Tartu ülikool, mis on siis nagu võtnud selle kõige tüsedamad tüki Tallinna tehnikaülikoolil on ka natukene jäätud, aga jäänud avalik-õiguslikud ei ole siis nagu väärinud üldse seda, kas on siis tõesti nii, et teistes avalik-õiguslikes ülikoolides teaduse tegemise tase pole samaväärne? Tähendab mõnes mõttes, eks vastab ka kujunenud olukorra tõepoolest, Tartu Ülikoolis on vaadata lihtsalt, kuidas teaduslikud artiklid jagunevad. Oli ta vahel siis siis Tartu ülikoolist tuleb tõepoolest lõviosa, eks ole, ja ja palju tuleb ka tehnikaülikoolist, aga samas näiteks ei saa öelda, et teistest ülikoolidest üldse ei tuleks ja ja selle tippkeskuste meetme üks eesmärke oligi see, et asju tasakaalustada. Et see, see eesmärk ei olnud see, et kõik läheb nagu ühte auku, eks ole. Ja maaülikoolist, kui ma nüüd proportsioonis vaatame, kindlasti tuleb vähemalt sama, sama palju teadlasteta ühe tippkeskuse heaks oleks seal olnud, tähendab niimoodi kui isegi vaadata mitte seda nii-öelda tasakaalustavat rolli, vaid vaid lühidalt öeldes, et ma seda õigeks ei pea, et see päris niimoodi jagunes. Aga veel, tulles tagasi nüüd selle nii-öelda protseduuri juurde, et ma saan aru, et te olete ka vaidlustanud selle, et mitte sihtasutus Archimedes ei teinud otsust, vaid delegeeriti. Lase tippkeskuste meede üleüldse on kuidagi õnnetult kuivanud selles mõttes, et ühelt poolt on ministeerium vastutav rahaliste vahendite kasutamise üle Eestis eelarve üle ja otsustab valitsus lõppkokkuvõttes eks ole. Aga kõik see hindamine ja, ja otsustamine tegelikult käis läbi sihtasutus Archimedes. Seetõttu lõpuks ei olegi selgelt, et kes, kus seda, seda otsustas, sellest kohtuprotsessist tegelikult meie nagu ministeeriumi vastu ei käinudki, eks ole, aga ministeerium on seal kaasatud isikuna kuna mingit moodi on nad ka seatud. Ma täpselt isegi ei tea, kuidas nad seda siis otsustavad, aga aga probleem on selles jah, et ühelt poolt on nagu eraõiguslik isik, eks ole, siis on ministeerium, et, et see on kaunis keeruliseks aetud. Professor Ülo Niinemets, öelge nüüd lõpuks, kui tõepoolest siis ka nüüd järgmise astme kohtust ei saa positiivset vastust, et kas jätate oma uurimistöö või koliti mujale. Mina võin öelda, et meie meil läheb tegelikult üldiselt hästi, eks ole, tähendab, me elame ka ilma selle selle tippkeskuse ära, see, et me sinna kohtusse läksime, eks ole, noh, see on natukene nagu. Põhimõtte küsimus. Mitte ainult, eks ole, tähendab see kuidas see protsess toimus, eks ole, tähendab no üleüldse see struktuurivahendite kasutamise seadus on natuke kummaline, eks ole, et see käib, me peame kõigepealt esitama vaid, eks ole, me esitasime vaide, vaide vaie tuleb ära lahendada. Me ei saa kohtusse minna, eks ole, aga selle aja peale, kui ma vaieteeritasime, eks ole, siis võiks asi peatuda, tegelikult jaotati raha juba ära. Tehti reserv, tehti 70 miljonit, jäeti üle sellest summast. On teada, milleks seda kavatsetakse jagada. Ei ole teada, tähendab, seda ei olnud üldse ka plaanitud algul, eks ole, kui oli see konkurss, kuulutati välja, eks ole, siis oli teada, palju raha on, eks ole, siis nüüd konkurss lõppes ära, eks ole, otsast hoidjad finantseeritakse seitse tippkeskus, kuna raha ei ole rohkemaks ja siis öeldi, aga meil jääb 70 miljonit üle, et selle, Me paneme reservi tegelikult. Ja vot see on väga kummaline selle asja juures. Teil seal teise aspekti veel. Ja üks aspekt on selle juures see, et, et selline oluline valdkond nagu keskkond jääb praegu tippkeskusest üldse välja Nissani prioriteetne, väga prioriteetne ja teiselt poolt muidugi teisi valdkondi veel välja, seal jääb ka teadusNathan osaliselt sees, eks ole seal mõne teise tippkeskuse hõlma all. Aga noh, seda nagu üldse arvestatud. Teiseks muudeti konkursi tingimusi, korraldust, eks ole, kui algselt pidid toimuma koht, visiidid, kus teadlased vestlevad, eksperdid vestlevad kõigi rühmadega seal absoluutselt igal pool maailmas on niimoodi, et et koht, visiidid on väga olulised, eks ole, üks asi on see, mida paberi peale kirjutataksegi teiselt poolt ekspert tuleb, vaatab, kas rühm nagu hingav, eks ole, kui seal on kõik 70 aastased, eks ole, see tuleb küll CVT-ga välja, eks ole, aga need võivad, saavad elujõulised olla ka selleks, et seda nagu näha, tuleb kohale minna ja rääkida, see jäeti ära, eks ole, kuidagi väga selline salastatud oli see asi ja minu teada kuskil mujal maailmas on tehtud neid asju salaja. Nii et noh, me ei ole paljude asjadega rahul, eks ole, me saame konkreetselt praegu eelkõige vaidlustama seda kellaaega, kuna reaalselt, eks ole. Meil polnud võrdseid võimalusi, süsteem ei töötanud ja sel ajal, kui ma oleks võinud kirjutada taotluse sisulist osa, me tegelesime nende epise süsteemi vigade kõrvaldamisega nii-öelda reaalselt see taotlus oleks võinud olla palju parem, oleksime ainult selle taotluse esitamisega tegelenud. Öelge on teil ka mingi konkreetne nõuanne järgmistele taotlejatele, mida teha teisiti? Nojaa, aga järgmine konkurss on vist aastal 2012. Palju seal suurt ikka teisiti teisiti midagi teha annab, eks ole? Aga te loodate, et ikkagi ka näiteks selle kohtuprotsessi põhjal midagi õpitakse? Praegune praktika näitab seda, et tähendab, on esimene pretsedenti loov kohtuprotsess oli KBFI, eks ole, nemad vennad käisid kohtades haridusministeerium vastu, Nemad ei olnud rahul sihtfinantseerimise jaotamisega, eks ole, nemad jäid ilma vaidlustasid ekspertiisi mitmeid muid küsimusi. Põhiliselt selles ekspertiis on salajane ja, ja noh, ei ole. Ei ei tea, kes hindab, kas on mõne teema ka seotud isikud, eks ole, see peaks olema tegelikult täiesti sõltumatud eksperdid. Vot seda ei ole teada, kes on eksperdid, Soomes näiteks on Soome Teaduste Akadeemia, ma olen mitu korda seal hindamispaneelis, seal on niimoodi, et seaduse kohaselt, eks ole, see, kes taotluse esitab, teada saada eksperdi nime. Me kirjutame kõik alla, et me teame, eks ole, et, et see, mis me sinna kirjutame, et vajadusel taotleja saab selle nime teada, et võib alati küsida, eks ole, ei ole salajane, tegelikult ei ole ka midagi häbeneda, kui ma mingi projekti kohta midagi arvan, eks ole. Meil on see kõik salastatud, nüüd tänu sellele KBFI protsessile, see muutub veel salajasem, eks see on noh, täielik konfidentsiaalsuse nõue. Mitte midagi ei ole võimalik, sellest otsustusprotsessis on teada ja ma kujutan ette, et nüüd õpitakse ministeeriumis seda, et täpselt noh, ta on nii või teisiti juba üsna salastatud, aga seal nagu rohkem suurt salastada ei saa. Võib-olla annab seda veel jäigemaks teha kuidagi seda protsessi, aga see järgmine konkurss tõenäoliselt aastal 2012, nii et noh elame, näeme, eks ole. Vaatame, mis siis toimuma hakkab, igal juhul aitäh teile, professor Ülo Niinemets, aitäh, ja meil on nüüd ühendus haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel, tere päevast. Tere päevast. Me kuulsime just äsja ühte lugu meie ühelt teadlaselt, et kes koos oma kollektiiviga on püüdnud saada Euroopa rahasid tippkeskuse kaudu. Paraku see neil ei ole õnnestunud, tegelikult kohtuvaidlus kestab ja me ei saa nagu sisuliselt teie käest, Andres Koppel küsida, kas siin tehti vigu või tehtud vigu, aga me küsime teilt seda, et kas selliseid juhtumeid, kus vaidlustatakse Euroopa Liidu tõukefondide kasutamist nüüd teie haldusalas on sagedased? Ei, need ei ole sagedased teadupoolest senini ei ole ühtegi teist siukest juhust olnud nende programmide suhtes raames, mis puudutavad teaduste kõrgharidust, küll aga kodumaiste konkursside puhul on ikkagi vaidlusi ja viimasel ajal on neid aetud ka kohtu teel. Küsiksin veel seoses sellega, et on väidetud, et nende toetuste määramise anonüümsus või läbipaistmatuks võib olla üheks põhjuseks miks tekivad sellised vaidlused, aga teatavasti vist need hindamiskomisjonid ongi anonüümsed. Kui seda näevad ette struktuurvahendite kasutamise reeglid ma tunnistan, et mulle endale need absoluutselt ei meeldi, sellepärast et igasuguse anonüümsuse puhul tekivad paratamatult inimestel kahtlused ja kõhklused. Avatud informatsiooni korral oleks oleksite täielikult välditavad. Püüame tulevikus igal juhul kodumaiste konkursside puhul üha enam minna sihukese avatud informatsiooni levitamise teele et see võtab kahtlased ära. No kui me nüüd räägime üldisemalt Eesti kõrgharidusele ja teadusele tulevast eurotoetusest, millistest summadest me kõneleme, millised on need piirid? Need on päris suured summad, mis on sellel programmeerimisperioodil ehk aastani 2013 ettenähtud teaduse ja kõrghariduse edendamiseks on kokku meil võimalik kasutada 6,6 miljardit krooni. Nendest on ligi viis ehk 4,9 miljardit krooni. Jämedalt ligikaudselt võttes kulub hoonete ja näiteks infrastruktuuri ning teadusprogrammide edendamise peale. Need on noh, piltlikult öeldes nagu kõvad asjad. Ja sellest umbes kolmandik, kui kulub siis inimkvaliteedi arendamisel ja see on halb sõna, aga niimoodi teda nimetatakse. Et kokku on tegemist siis jah, väga suurte summadega Eesti mõttes ja see peaks loomade, Eesti uue kvaliteedi nii meie kõrghariduse, teaduse, hoonete aparatuuri kui ka kui ka noorte inimeste võimalustesse käia välismaal ennast ennast arendada, nii et see on niisugune hüppeline. Kvaliteedikast on ette näha. Kui palju nüüd konkreetsemalt teaduste tippkeskustele sellest rahast läheb? Teaduse tippkeskusel on umbes kümnendik täpsemalt öeldes umbes 620 miljonit krooni. Märkimisväärne summa seal üks üks suuremaid, selliseid programme. No eelmisel perioodil oli neid vist 10, nüüd on seitse, millest see vähenemine on tingitud? No see vähenemine oli ette programmeeritud ja selle mõte oli, nagu ma aru saan, selles, et konsulteerida rohkem vahendeid, see tähendab, anda rohkem rohkem raha ja tugevdada selle läbi üksikute suundade läbilöögivõimet. Nii nagu teistegi selliste programmide ettevalmistamise puhul ei ole niisuguseid otsuseid mitte ainult ministeeriumi ametnike tehtud, vaid programmide ettevalmistamine on toimunud. Arutelus laiem ringiga ja ka teaduse tippkeskuste ettevalmistamisel oli oli moodustatud laiapõhjaline komisjon, kes taolised otsused vastu võttis ja selle tõttu neid näiteks vähem, kui oli eelmisel perioodil. Kui palju sõltub nüüd meist endast, siin Eestis kui palju teadusele kõrgharidusele Euroopa Liidust raha tuleb palju, see sõltub Brüsselist. Ma arvan, et võrdlemisi palju olenes meist endist see, et me üldse teaduse tippkeskust rahastamise suutsime Euroopa rahade peale viia, see oli tegelikult päris niisugune suur julgustükk, sellepärast et üldreeglina sest järjest makstakse ka inimestele tööd, arvasid suisa sellest programmist. Ja tavapäraselt on, et tõukefondide ette nähtud mitte nüüd kui töötasude maksmisega see oli meie meie oskus kokku leppida Euroopa komisjoni ametnikega, et me üldse sellise programmi suutsime käivitada niisugusel kujul. Milline peab olema siis aruanne, kui see tippkeskus oma töö lõpetab, et kas on võimalik ka see juhtum, et raha tuleb tagasi maksta? Teoreetiliselt on kõik Euroopa Liidust saadud rahade aruanded kuuluvat väga põhjalikule kontrollile ja võib-olla kunagi välistatud, et tagasi maksma ei pea, kui on reeglite vastu eksitud. See on ka üks põhjus, miks ilmselt ametnikkonda mõnikord üle pingutab nende bürokraatlike nõuetega. Aga mingi teaduslik tulemus peab siis ikkagi ka olema või rakendus? Ja ei kindlasti, et need tulemused on vaja igal juhul ette näidata, et nad vastavad nendele lubadustele, mis on tippkeskuste konkursil välja käidud. No ma olen täitsa veendunud, et kvalitatiivsed tulemused ehk teaduslikud tulemused nendes tippkeskustes saavutatakse, sest see konkurss nii tugev ja see rebimine seal esimeses poolest neid taotlusi oli tunduvalt rohkem kui rahuldati. Nii et minu arvates oleksime võinud need ka kaks korda rohkem välja anda ja poleks kahtlustatud, teaduslikud tulemused saadakse. Ja te võite ka kinnitada meie kuulajatele, et eelmise perioodi tippkeskuste töö on andnud Eestile reaalseid resultaate. Ja ma arvan küll, sellepärast seda seda niisugusel kujul nii-öelda ükshaaval, ma ei oska. Nüüd nagu pead anda. No aga keegi ei ole läbikukkunud, ei ole sellega nii kursis, aga. Eesti teaduse tulemuslikkus on viimastel aastatel ikkagi järjepidevalt kasvanud. Mis puudutab teadusartiklite arvu kvaliteeti ja ütleme doktorantide juurdekasvu, siis need kinnitavad, et oleme ikkagi arengusse praegu pärsi ajal heal järjel. Aitäh teile, haridusministeeriumi kõrgharidus ja teadusala asekantsler Andres Koppel.