Mina pean ütlema ausalt, et et ega ma Ma ise ka ei tea. Mis kuramuse põhjusel sai Juhan vaadamile jah-sõna andnud see aasta? See on ainult hea meel. Aga, aga ma arvan, et see on üks suur suur osa sellest oli see, et et Verly nõustus seda laulu laulma üldse, sest sellel hetkel. Ma Kerli helistasin, ei olnud mul ei laulu ega õrna aimugi üldse kogu sellest asjast, et mis, mis peaks tulema lihtsalt ma mõtlesin selle peale, et kui ma nüüd mingi loo äkki juhtumisi saan tehtud, et kes võiks olla see inimene, kes selle looga nagu niimoodi esitab, et ma rahule jääksin sellega jamama. Kellimis jutuga Hendrik sinu poole pöördunud. No just sellise jutuga, mis, mis minul selle kaalukausi just sinna positiivse vastu ei ole. Ei ma arvan, et põhiline põhjus, miks ma kohe nõuseline, oli see, et kui Henrik ütles, et, et võtme otsin lauljat, kellele laulu kirjutada. Et ma saaksin sellega arvestada siis selle laulja nii hääle eripäraga ja kõigega, et mind nagu kõige rohkem huvitas see, et jah, et ja see ka, et ei ole nagu laul valmis, et ma pean ise nagu selle järgi ennast kohandama, et, et pigem, et Henrik, arvestades ka sellega, milline ma lauljana olen. Arusaadav, kui meil on kaks sellist inimest stuudios, ma hakkan kohe seda lugu kuulama, mida sina siis ise pidid panema lisaks sellele, mida Sal-Saller oli seal nagu ette valmis niimoodi köögis seganud, mida sa ise pidid juurde panema selle loo jaoks, et ta selline valmistatud. Et ma arvan, et lihtsalt selle esitama veenvalt ja hästi ära laulma ja ma arvan, et see tuli meil päris hästi välja. Kas see 2000 varem koostööd teinud ei ole? Jah, kunagi? Seda põnevam ongi praegu seda teha. Muidugi. Keerata Hendriku klappineteks kinni, siis oleks lasta Kell rääkida. Muide, Hendrik, miks, miks sa pöördusid just Kerli poole ja, ja oli seal teisi variante ka? Põhjus väga lihtne. Minu jaoks on alati üks asi tegelikult mida ma olen enda jaoks välja mõelnud juba ammu-ammu on see, et ei aita ainult sellest, kui sa oskad viisi pidada ja laulad kuidagimoodi ära, inimene peab olema ka artist, eriti veel nii suurele lavale või noh, ükstapuha millisele, kas või pubi nurgas, seal on ikka metsik vahe sees, kui on lihtsalt mingi inimene, kes teeb ninnu-nännu ja laulab selle ära ja noh, see puusanõks alati ainult ei aita, et sa niimoodi oled õppinud kuskilt Entiviistet, mismoodi need ühed või teised inimesed seal ennast liigutavad, aga artist nagu suure algustähega on, on Arne minu jaoks ja loomulikult noh, ma ei oskagi öelda, ma ei ole niivõrd niuke tähenärija selle koha pealt, missuguses registris keegi laulab ja kui suur hääleulatus tal on. Pigem see, et missugune omapära on inimesel ennekõike artistina ja siis ka lauljana. See valik ei olegi mitte niimoodi, et muudkui võtad ja valitseda enam et telefoniraamatut ja jah, ei, vahest ikka mõistus töötab ka ja helistasin ausalt öeldes. Esimene inimene, kes nimekirja otsas oli, oligi, oligi Kerli ja helistasin ja läks hästi. Kuidas tundub, kas see, et tegemist on nii-öelda Eurovisiooni lauluga, kas täna veel kuidagi segab või, või on nagu see raamistik ammu ära kadunud, et tegemist on Eurovisiooni looga peale vist kolme minuti ei ole ju erilise nii-öelda reegleid või norme, mis, mis teid loojatena kammitsas võiks pidada. Ei ole jah ja tundub, et Henrik ei ole ka seda lugu kirjutades nagu mingeid selliseid kirjutamata reegleid kasutanud, et. Luule ei ole modulatsiooni, mis on nagu mõnes mõttes kohustuslik aine. Et selles suhtes jah, et esitame lihtsalt väga hea luu ja siin ei ole nagu reeglid. Tavaliselt räägitakse, et Eurovisiooni jaoks kirjutatakse lugu spetsiaalselt, see on teistmoodi, kui on need teised lood, ütleb eurovisioon, siis see peab vastama mingitele normidele, on siis nii või sina kirjutasid oma tavalise loo? Ei, mina kirjutasin tegelikult loo, pigem arvestades just artisti, kes meil seda esitab ja siis nagu mu enda sellist mis mul tuleb, et, et ega seal midagi midagi ma nüüd ei mõelnud tossu vana, et see on nüüd eurovisiooni lugu, et ainukene, mis tõesti eurovisioon mõni niisugune värk on, on see, et ta peab kolm vintsi pikk olema. Mis siis tekitas meil selle olukorra, et meil lihtsalt tõstsime tempot, nats, kes mulle ja et oli parem lugu. Tempokalt, aga minu algne demo, aga vot ma teen alati koitses niimoodi, et kodus sa oled kuidagi üldse niukses rahulikumas olukorras, need tempot kipuvad olema niuksed suht rahulikult. Et ükstapuha, mis musa ma kirjutan, stuudiost tuleb sinna ikka natsa juurde lisada. Kerli, tule seda minu arust natuke kiiremaks. Ta ei näinud, kui ma esimest korda seda lugu kuulasime, seda ütles küll, et tuleb kiirem teha ja tegelikult noh, ega ega see nii ongi, pole mõtet seal mingit suurt kunsti ajada. Ma arvan, et ei ole pikemalt mõtet Pavlovi koera refleksi. Mahlad jooksevad juba, mängime ära ja siis on mõned küsimused veel varuks. Gerli Padar, esitajaks Partners in Grayman loo pealkirjaks muusika Hendrik Sal-Saller ja Dexteri treiber. Smilersi sound on siin täiesti selgelt äratuntava, mitte mingisugust küsimust ei ole. Küll ei ole, aga võib-olla on, kusjuures me võime sellest pärast pikemalt rääkida, minu meelest on, ma tahtsin just öelda, et Smilersi sound on äratuntav, aga võib-olla ja kui ma oleks kuulnud seda lugu ja ei oleks teadnud, et sa sinu kirjutatud on, et siis ma ei oleks osanud paralleeli kohe kõikide varasemate sinu tegemistega tõmmata, aga, aga see on ka jälle niisugune subjektiivne värk. Tõenäoliselt on varsti käes need hetked, kus hakatakse otsima ja kohti, kuskohast midagi laenatud on, see on ka tüüpiline selline Eurovisiooni kiiluvees toimuv asi, et kelle käest ära, et miks see tuttav on, kas ma seda ka varem kuulnud olen? Ei no eks? Muidugi olen, ma olen alati valmis kõigeks, mis puudutab rääkimisse. Sellega mul probleeme ei ole, tegelikult ma arvan, et küsimus on lihtsalt selles, et. Ma just ükspäev siin täitsin mingisugust ankeeti kuhugi üle Eesti muusikaajaloomuuseum või midagi sellist, ma päris täpselt ise ka ei tea. Ma vaatasin, et mul on ikka registreeritud lugusid kuhugile sinna 100 kanti, võib-olla rohkemgi, ma arvan, et nendest mingit poolte sellest kindlasti on kuulnud. Nii sina kui tema, kui ükstapuha, kes siis mul on veel mingisugune 100 lugu pole registreeritud, olete ilmselt küsimus ongi lihtsalt selles, et et kui ma teen lugu, see, siis seal on mingi noh, igalühel on ju käega ja et minu lapsepõlv möödus nagu džinn Chapmani tähe all suurestigi kujunes pop ja hakata mõtlema ja seal on selgesti aru saada, et millal need vennad on loo kirjutanud või täissaalid või mis iganes niukseid, vendi ja Eestis, ma arvan ka, et no ma nüüd ei taha ennast nagu mitte mingil juhul selliste suurte nimedega võrreldavaid lihtsalt et need on esimesed asjad mis mul meelde tulevad, kui ma ütlen, et mul on näiteks samaga ajakiri Andres mingisuguse kasega, sest te küsite, et kes on Andres Kask, Andres kaskesi, kes kirjutavad lugusi kuhugile oma väikestele bändidele ja oma lauasahtlisse on ilmselt päris palju ja kindlasti on nendel ka oma mingi käekiri, et see on lihtsalt üsna lihtne seletus, et ega aeg-ajalt ma teen teist teistmoodi mingeid asju. Aeg-ajalt ma tahan teistmoodi ja see, ma arvan, et ja see, mis sa rääkisid meie bändis saundist, et see tulebki sellest, et ma kasutan mingisuguseid asju niimoodi, et need toovad sulle esimeseks meelde meie bändi. Samas Kerli ütles mulle näiteks, et tema on mänginud seda mõnele tuttavale ja need pole küll üldsegi aru saanud, et kellele Kelle lugu on, ega siis kohe ei, ei ühenda ära, küll. Muide, kuidas ta lava peal hakata välja paistma, Kerli laulab, bänd mängib taga. Kas sul üldse lavale asja, Henrik leht ei ole bändi kõlavat? Mina Hendrikut lavale ei lase. Ei lavale tuleb pigem siis kleidimoodi koosseis koos võtame sealt muusikuid ja, ja siis kaks tütarlast laulavad ka äkki, et. Aga selles mõttes sa ju tead ja oled jälginud, seda öeldakse, et see, see võistlus ei toimu enam ainult selle peale, kas Hendrik kirjutab või keegi teine, kolmas, neljas kirjutab hea loo või mitte, eks ju seal keegi peab kuskilt klaverist välja tulema. Mask peab olema ees. Siis tõenäoliselt tuleb esinemiskleit seljast ära võtta vähemalt korraks, eks ju. Ja nii edasi. No meie, meie kõige, ma arvan, et meie kõige suurem üllatus selle juures ongi see, et meie meil ei juhtu midagi, loogia, lootuse nagu suur Ja mina loodan ka Kerli sellisele artistlikkusele, et sellest ma arvan, piisab, et täita see üks Eurovisiooni lava ära, et, et iseenesest pole mõtet hakata mingit ilget raamat seal kolme minuti jooksul tegema, et see jäägu teistele inimestele, et me ikkagi lähme sellega sinna, et et hea artist esitab hea laulu ja sellega piirdume me seekord. See muidugi on huvitav, et, et Klaiv teeb seda lugu, kas see oli kohe algusest peale niimoodi kokku lepitud ja kas see bänd õpib selle loo päriselt? Mängime säärasest Eurovisiooni, ma kujutan ette ekraanilt seda ikkagi nagu järgi markeeritakse ja nii, aga laiu valmidus tuleb ja siis kõlab see lugu samamoodi. Jah, muidugi, nii see on plaanis, sellepärast et mis tast sinna nagu Eurovisiooni ainult magama jätta, sest loost, et see eurovisioon on korra plaks, seda enam pole, aga aga me ikka loodame, et äkki meeldib ka see laul ja siis. Clivile sobib see lugu nagu rusikas silmaauku. Mida see sinu bändi koha pealt võiks tähendada, kas seda et see on nüüd see koht, kus tuul puhutakse korralikult tiibadesse ja läheb jälle lahti, et. Seda ei oska kunagi ette öelda ja seda ei tea, et aga vaatame, kuidas läheb. Elame üks päev korraga. Ja tahaks loota muidugi, et nii on, sellepärast et et miks ka mitte. Sest meil on selgesti Ki vaja ju esinema häid artiste ja häid bände ja neid ei ole Eestis liiga palju. Absoluutselt aga nimekirjas on üks väga hea lugu jälle olemas. Suur aitäh, eks raadiotöötajatel on, me saame öelda, on, mida mängida on muidugi väga hea. Hendrik Sal-Saller, Gerli Padar. Raadio kahe päevakorras.