Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad käes on aeg leevendada samanimelise saate abil teie reisipalavikku, mina olen Ingrid Peek ja tänases reisipalavikus võtame ette rännaku Venemaa avarustesse Siberisse. Kõik teavad, et see paik on eestlastele väga südamelähedane, aga tänasest? Ta ei keskenduma mitte niivõrd minevikule, vaid elame olevikus ja võib-olla piilume pigem tulevikku. Minu tänaseks saatekülaliseks ja meie reisijuhiks on etnoloog Aimar Ventsel kes on ühtlasi ka minu kolleeg ja ma soovitan teil kõigil kuulata tema väga huvitavat saadet, etnokonservid, mis on eetris pühapäeviti kell seitse. Nii et püsige õigel laidel raadio kahe sagedusel valgustatud. Tere, Aimar, tere. Sul on eriti põnev amet, oled etnoloog, ehk siis uurida erinevate rahvaste kultuure, millistele rahvastele või piirkondadele sa põhiliselt keskendunud või võib-olla räägi kõigepealt oma ameti eripärast ja iseärasustest, et mida see etnoloog siis reaalselt tähendab? Etnoloog on maailma kõige parem amet, sellepärast et selle ametiga seoses väga palju reisida etnoloogia tähendab seda, et sa lähed kuhugi ja üritad elada nende inimestega, kooskogud materjali Nende elu erinevatest aspektidest. Ja siis sa tuled tagasi ja hakkad selle põhjal siis teaduslikke artikleid kirjutama. Ja siis, kui sa tõesti pole artiklid valmis kirjutanud ja avaldanud siis põhjust uut uurimisrahad taotleda ja siis seal lähed kuhugi. Et see on põhimõtteliselt etnoloogia, seal uuritakse erinevaid inimühiskonna funktsioneerimise aspekte. Ja mina olen põhiliselt siis Siberit uurinud ning oma magistritöö tegime Läänes risthobiäärsetest soomeugrilaste huntidest ja inetsitest ringkond, kus siis tuleb ka Eestisse nafta või ütleme see nafta, mis sealt tuleb, see jõuab ka Eesti autode paatidesse. Seda ma, ma tegin magistritöö Saksamaal Berliinis, pärast seda avati Saksamaal sellises linnas nagu halle, mida tavaliselt inimesed ei usuinstituut, mille nimi on Max Plancki sotsiaalantropoloogia instituudi. Sinna juurde tehti ja uurimise grupp. Ja praeguseks on selles Max Plancki saanud üks maailma juhtivamaid etnoloogiakeskusi. Aga tol ajal oli see uus asi ja keegi tahtnud sinna minna, mina otsisin just ütleme pärast magistritegemist kohta, kuhu edasi minna, kust doktorantuuri teha ja ma läksin sinna selle siberi grupiga oli see, et me uurisime tollel ajal absoluutselt uut teemat postsotsialistlike omandiprotsess. Nimelt, mis on juhtunud siis pärast seda, kui nõukogude majanduse kokku langenud on tekkinud kapitalism, kuidas inimesed selles olukorras hakkama saavad? Uuriti Siberi erinevaid regioone, mina olen Seksades kuutiasse nii öelda ametlik nimi on Sahha vabariik ja Sahha Vabariigis elasin ma 12 kuud. Nendest kaheksa kuud elasin ma põhjas põhja jää pärast. Kes Siberit siis tunneb? Seal on selline Ida-Siberis selline asi nagu Taimõri poolsaarelt mõri poolsaarest umbes 200 kilomeetrit veel ida poole tundras tundrakülades ma olin kaheksa kuud ja ma olin siis erinevates Jakuutia regioonides ja siis ka linnades selle põhjalisem doktoritöö, mis on, mis on siis samamoodi edasi inimestest ja nende elustiilist parasjagu sovhoosi süsteem kokkulangev. Ning seal ma avastasin endaks, siberi muusika, nimelt minule ootamatult on Jakuutias ja üldse paljudes Siber regioonides olemas täiesti oma popmuusika. Ja nüüd ma tegelen sellega edasi ja uurin siis muusika business'it, Jakuutias ja selle erinevaid seoseid, näiteks etnilise identiteediga on olemas kohalike koodi popp olnud kohalike vene popsamas omandisuhteid muusikas sama autoriõigused ja plaadifirmad ja sellised asjad. Vahepeal üks teine asi, mida ma olen uurima hakanud. Saksamaa, Ida-Saksamaa muuseum, punki, punki, ütleme veel ühiskonda omakis, elab oma seaduste ja oma normide järgi, et noh, see on minu etnoloogilised vägitükid. Kõlab ikka väga-väga huvitavalt. Kuidas sa üldse Siberi avastasid enda jaoks? Ma arvan, et iga etnoloog aga on selline paratamatu romantik ja algab peale huvitavate seikluse, mis aga mina olen lapsepõlves indiaani fänn, eesti keeles ilmus ju väga palju raamatuid, indiaanlaste, ma lugesin kõik läbi enamik neist ikka kordades ja nagu tahtsin olla selline indiaanlane ja üks võimalusi ütleme, indiaanlast mängida ja ongi minna Siberisse, kus ikka kütid ja, ja ringi rändavad loomadega. Ning üheksanda aasta alguses hakati Ülle massiliselt käima Tartu ülikoolist Siberis mingi hantide juurde ja sina langu, läksin sinna. Ning 98. aasta lõpp üheksanda aasta alguses oli Eestis nagu see aeg, kus oligi teatud selline vaimne tagasiminek juurte juurde ja põhilised antides käijad olidki maausulised särgid, sinna suut, šamanismi ja muud sellist tarkust õppima. Hetkel ma avastasin, et tegelikult mind ei huvita see teema. Oti esines mingeid nagu muid teemas ja kirjutasingi oma magistritöö handi noortest linnas. Kuidas üliõpilased, kes hundipäritolu, kuidas nemad näevad ennast ja maailma üldse linna identiteedist. Ja avastasin mingil hetkel, et tegelikult on etnoloogia raames võimalik tegeleda hoopis muudel teemadel šamanismi uurimine. Ning kuidas ma sattusin Jakuutias. Kõik algab Lennart Merega Lennart Meri, kunagi nõukogude ajal käis Jakuutias ja käis süstamatkal mina jõge. Nõukogude aeg oli üldse selles mõttes tore aeg, et mööda nõukogude liitu oli väga kerge reisida ja just Tartu tudengitel oli väga populaarne, on nagunii 80.-te aastate lõpuni käia Usbekistanis, käia Siberis. Praktiliselt olematute rahade eest sain nädalateks minna kuhugi. Ning Lennart Meri kirjutas sellest raamatu. Nimi on laevapoisid rohelise suukese vildakas Jakuutia huvitama, sest tegelikult on tegemist hästi unikaalse regiooniga. Jakoodid ise, ütleme see domineeriv põlisrahvust. Maailma kõige põhjapoolsem karjakasvatajate kultuur. Selles mõttes need, kes kasvatavad nagu veiseid muidu kohalikud väikerahvad, nemad, põhjapõdrakasvatajad, kütid, asi hakkas mind väga huvitama ja siis oli nagu asjaolude kokkusattumine oleme. Pakuti, et mina Jakuutias seisma läksid. Jah, vaata, kui huvitav, et tahad Indiaanlaseks saada ja optis, leiad ennast Siberist Jakute uurimust nagu tavaks kujunenud kuulama reisipalaviku, saates alati uurimise all oleva maa või piirkonna muusikat ja kuna sina oled andunud melomaan, uurid muusikat, muusikasaadet, siis võite arvata, kallid raadiokuulajad, kui palju põnevat meie tänase saate muusikaline valik pakub, mis me täna kuulame? Ma võtsin kaasa hästi erinevaid asju, mis näiteks-ist ja kujutas tehtava muusika mitmekülgsus, mul on kaasas traditsioonilist muusikat, kohaliku estraadi, kohaliku hiphopi, kohaliku roki kohalik rock on, ütleme etnomuusik armastada ringkonnas tuntud Siberi šamaani rokk, et selline etniline proge-rock seda armastuseks väga teha, seda tehakse seal maal alates 70.-test vastates. Ja kohalike Haren Pi sellist, see on muusika, mis on viimastel aastatel absoluutselt massiivselt linnadestil populaarseks saanud, on olemas absoluutselt suur hiphopskeene oma pleja plaadi leibelite üritustele, ajakirjadega, et noh kõik see selline laias laastus mida seal maal tehakse, üritasin mingite heli, näiteks kasutad. Räägi paari sõnaga ka tänase saate avanud laulust ja mida me järgmisena kuulame? Avas laulu artistinimega Chess köre, kõrvemaa on väga hea tuttav vanast ajast, tegemist on hästi andeka jakuudi laulja, aga kes on absoluutne iseõppija ning kohapeal räägitakse, et on ta nagu Jakuutia imas. Sumagdan hääleulatus on suhteliselt fenomenaalne. Ning ta hakkas laulma nagu enamik lauludest raadi ja nüüd ta muutunud etnomuusikal esitatakse, tema ise kirjeldab oma muusikat sellisena, et see on eelne etnodžäss ning ta suhteliselt populaarne ta käib mööda maailma ringi, esineb päris palju, kus suhteliselt suurte honoraride eest sinna juurde on õpetanud näiteks Londonis ja kuivtraditsioonist laulmist. Ja see salvestus, mis nüüd lindistati, see ongi lindistatud Londonis pink Floydi ka omal ajal koostööd teinud muusikute ja produtsentide kaasabil. Mis ma selle alust valisin välja? Sellepärast Siber on see kant, mida ümbritsesid müstikat, šamaanid seal inimesed, autentset, elu ja see on tegelikult see, mida siberi muusikuid ja üritavad müüa väljaspool Siberit, et ükskõik, vaatame tuva muusikat tuva kurgule laulma, hakkassi, muusikat, siberi musike. Need artistid ei lähe väljaspoole Siberit välismaale, mitte kohaliku hiphopi, estraadi või Disgoga. Ma tean, lähevad just sellise ütleme, traditsioon, millise muusika baasil tehtud muusikaga. Ja see on ka täpselt selline asi. Nõialaul tõlkes teine artisti kümnei kahjuks tuttav noor tüdruk, Loogamin halba tõmm, ehkam. Ma igatsen sinu järgi või umbes sellist tegevust on uue põlvkonna poplauljaga kes erinevad vana põlvkonna poplauljatest nagu esimene laulja, džäss, kõõraja tuleb muusikute dünastiat. Meil on arusaam muusikast hoopis teine väga kaasaegne, lülitavad, lindistada ja kvaliteetselt. Seda on võimalik tänapäeva arvutite ajastul teha. Jälgivad suhteliselt hoolikad, mis mujal maailmas toimub ja üritavad siis nagu oma loomingut seal kaasas hoida. Ja teiseks, minu meelest ta teeb väga head muusikat, et ta segadust popi ja natukene sellist etnilist muusikat, nii et on kohapeal superstaar, aga samastav teeb sellist muusikat, mida on võimalik näiteks mina oma etnokonservid saates mängida, et ta nagu funktsioneerib igal pool. Alustakski Siberi uurimist, siis võib-olla sellise nii-öelda audiokaardiga, ehk siis gloobuselt vaadeldes on see kõik üks suur Venemaa, aga tegelikult on seal väga palju erinevaid rahvaid. Regioone paiku kirjelda Siberit linnulennult, peatudes tähtsamatel punktidel. Ja moodustab suure osa Vene föderatsioonist ning erinevatest tavaarvamusest on Siber alates 60.-test aastatest väga oluline tööstuspiirkond. Enamik Venemaal olevaid maavarasid tuleb Siberist ning kui nüüd maavarade koha pealt rääkis Lääne-Siber seal, kus, nagu eestlased on ka käinud ja omal ajal ka Eesti teedeehitajad käisid hobi, kusjuures see on nafta ja gaasiala ja seal ongi seal eestlaste jaoks kurikuulus Gazprom on siis Lääne-Siberi põhjaosas. Edasi minnes tuleb siis Kohad need on see maarde koha pealt nagu natukene vähem kuulus Krasnojarski krai on tegelikult ka metalli ja kivise ja üldse ehituse koha pealt oluline ala. Siis tuleb Siberi kõige suurim rajoon regioonist läänekoha pealt on ehk Jakuutia, Sahha Vabariik, Sahha Vabariik on maailma üks juhtivamaid teemanditööstus regioone. Ta toodab umbes 90 protsenti Venemaa ja 30 protsenti maailma deemonitest. Peale selle on seal väga suured kullakaevandus, oli, seal on ka naftat, mille, mida on hakatud viimastel aastatel siis pumpama maast välja ja kivisüsi on lõunaosas. Ja siis edasi tuleb juba Vaikset Kallase Šukotka Šukotka on kuulus oma kullavarudele Roman Abramovitši poolest. Allpool Magadani oblast ja lõunas siis on Vladivostok, mis on tegelikult Ma kõige olulisem värav välismaale just Aasias piirkonnas. Äri tehakse seal Hiina ja Jaapani ja selliste Aasia riikidega. Kultuuriliselt jaguneb minu meelest Siber umbes kaheksa, kaheksa erinevaks tüübiks. On vähemalt selliseid regioonid, kus põlisrahvad on väga, ütleme tähtsusetud oma elanikkonnast on sama Läänasibese Gazprom Handid, edasi Vengid, Krasnojarski krais Sizewinkijas. Moodustada üldisti raekojas on mingisugused protsendid kaks, kolm, neli kuni 10. Enamik elanikkonnast on siis Euroopast tulnud nii-öelda ümber asujad, migrandid, kellest suur osa venelased ja ukrainlased, aga seal on kõike muid rahvusi. Teine osa nii-öelda Siber regioonidest on need, kus põliselanikkond on väga olulisel positsioonil, sinna kuulub hakkasia Burjaatias tuva Altai, Altai siin kaks tükel Tai Vabariik, Altai krai, Jakuutia, trakti Jakuutias, siis seal on rahvuslik konsistents selline, et umbes 30 protsenti elanikkonnast kuulid türgi keelt väga omapärase kultuuriga rahvas, kes tuli umbes 12. 13. sajandil tegelikult kuskilt Mongoolia steppides ja selle puhvitakse pole kaabel, kus nad täpselt olid. Siis on seal mõningad mõningad protsendid, on selliseid väiksemaid rahvaid, keda nimetatakse siis kohalikeks väikerahvastega, kelleks on Tolgaanid ringis. Tšuksid, Juka kiirid, Eveenid, midagi veel, nemad on traditsiooniliselt olnud kas kütid või siis rändavad põhjapõdrakasvatajad. Küttidel on ka olnud põtru, seal on vahe, tundras elavatel inimestel on olnud siis suured põdra karedad, elavad põtladestian, ekslasid taigas, ela, neil on olnud vähe põtra, kasutasin transpordi loomuda ning sellised paljude natuke kõik nad räägivad kuigivõrd oma keelt. Aga siin tuleb selline ajalooline nagu, ütleme sihuke asi minule selles mõttes Putin õudsalt meeldib, et on hästi kompleksne kõikidest vaatama hakates lähtudes et tavaarvamus siin Eestis venelased on pahad ja kõik, kes ei ole venelased head, seal on asi nagu väga mitmekülgsem. Nimelt suur osa Lääne-Jakuutia väikerahvastele, mitte venestunud hoiaku uudistanud ja asi on selles, et kui kahekümnendatel aastatel pärast revolutsiooni Jakuutia mingis autonoomias Jakuudid võtsid kohe poliitilise otsa enda kätte ja kutid on olnud kogu aeg, et tegelikult selles regioonis ääretult domineerinud nendest sarjad rajal ja koodid ise jakuudi, kohalikud ülikud toidiooni kogusid makse tsaarivalitsusele, et nad on kogu aeg olnud, nagu neil on see poliitiline võim käes. Ja asi jätkus kahekümnetel aastatel, kus kõige aktiivsemalt kollektiviseerijad ja rahvaste las tähendab vaikseks muutjad olid jakuudi komsomoliaktivistid ning nad osutasid neile koole ja sundida inimesi elama külades ja koolide tüduljakuubidi keeles. Ning selle tõttu. Ma just väga paljud väikerahvad on omandanud jakuudi keele, aga paljudesse rist läänerajoonides on jakuudi keelanud üldiseks suhtluskeeleks aastasadu ja koodid on olnud läbi Siberi aegade aasta sadunud olnud kaupmehed. Ja terve Kesk-Lääne-Siber on kuulikaupmeeste käes, kuni venelastel. Venelastega on selline asi, et nemad ilmusid sinna, esimees Veldi jahedal seitsmeteistkümnendal sajandil vene kasakad. Kui vaadata nüüd seda, kui suurt, kui kiiresti nad üle niivõrdsuutlik kaugus tuhandete kilomeetri jõudsid liikudes on fenomenaalne, ma ütleks ikka suurused on seal väga suured. Jakuutia ise võib öelda, et sama suur kui teoreetiliselt kuni India poolsaar ehk siis India, Pakistan ja Bangladesh kokku tänapäeval Haapsalu natuke alla miljoni inimesi tollel ajal veel vähem. Mingid vahed on tuhandetes kilomeetritesse, nad suutsid neil mingi aasta või poole aastaga läbida nende vene esmaasukad, kasakad, paljudel juhtudel tegemist lihtsalt põgenikega tsaarivalitsus paljude juhtidel nagu tsaarivalitsuse katsega suuri territooriume sõitsin elama, vaikseks. Paljud neist muutusid ja nii-öelda kohaliku elanikkonna osaks, et maksad ka makse, küttisin juriidilised teine staatus ning nendest esmaasukate asukatest tuleb, tulevadki kohalikud nii-öelda kasakakülad. Seal on selline huvitav asi, et nad võtsid millalgi vile jakuudi keeleni nimetatakse kohalikult pahna ehk seda Verealisteks. Nende kultuur on väga arhailine kultuur, aga nende emakeel on jakuudi keel ning üldjuhul räägivad vene keelt aktsendiga, näevad ise välja venelased, blondid sinisilmsed räägivad vene keelt aktsendiga. Ning tsaariajal oli Jakuutia nagu enamik Siberist, rohkem selline karistusala ja koht, kus siis karusnahk hangiti, 60. hakkas, industrialiseerimine kujutas, leiti 50 aasta lõpus teemantid ning siis tuli sisse mass rahvast. Venelased tulitan kahe lainena nagu inimesed oma mulle, räägi. Esimene laine kuuekümnendatel sulandus ja kvootidega hästi ning segaabielud, noh nii palju kui minu tutvusringkonnas on täis selles põlvkonnas, ütleme, inimesed, kes on praegu pensioni east nendes sealsel rahval segaabielusid ning natuke kohalike väga hästi hakkama ja siis 80. seitsmekümnete lõpus 80-l tuli see uus laine. Inimesed, keda iseloomustatakse kui need, kes tulid lihtsalt pikka rubla teenima ja nemad suhtlesid kohalikesse elanikesse halvasti, väga üleolevalt. Et see, et see kombinatsioon, kuidas, nagu need rahvad oma läbi saavad, on selles mõttes väga imelik, et näiteks pooled Siberi väikerahvad iste kuut väikerahvad, nemad näevad ist venelastest päästid Jakutiseerimise vastu, samas on ütleme, need väikerahvad, kes kudistanud, nemad vaatavad jälle venelastele viltu, et seal sihuksed, oleneb, kuhu sa satud. Väikerahvad, kes elavad nendes külades, on täna väga palju tegelikult sellest, et nad tegelevad küttimisega müüvad siis seda liha või kalapüük kalakaupmeestele raha, siis hangivad kõike muud või vahetavad seda kaupmeeste kõige vastu, mis nagu vaja ning suur osa ajast, peamine, kus nad ei ole just hüttimise või Saabiga seotud. Nad käivad üksteisel külas. See on väga huvitav. Ma rääkisin kunagi ühe noore poisina, kes oli linna õppima läinud, tuli taha, sa ütlesid, et linnas on nii igav elu, mis mõttes pole kellelgi külas käia, nende jaoks on sihuke veetmise viisina on selles suhtes, et hommikul vara üles ei hakatud käima nagu perest peresse läheb teed jooma. Ja kui uus seitse korda käinud kušeti peale järjest kõhu täis nagu päev läbi õhtul, siis vaatad videoid, et neil on hoopis teine nagu ajaveetmise kontseptsioon. See ei tähenda automaatselt, et sa pead igal pool jooma, et alkoholism on probleem põhjas. Aga Ma lähen nüüd ka niivõrd totaalne nähtus, nagu mõni inimene võib arvata. Aga millal nad tööd teevad, kui see päev läbi käid sõpradel ja tuttavatel külas, siis. On inimesi, kes need, kes elavad nagu pass külades ja neil on selline üheksast viieni töö täiesti olemas, see töö, mis on lihtsalt külades, on väga palju seotud selle küla nii-öelda käimas püsimise kelt inimesed töötavad näiteks kohalikus katlajaamas, kohalikus koolimajas, kohalikust sööklas, kohalikus lennujaamas ja nii edasi ja see ülejäänud on siis kas töötud siis professionaalsed kütid, tooreid, põdrakasvatajad, põdrakasvatamine, küttimine, sesoonne tegevus on mingid hooajad, kus sa, kus sa oled külas talvel just põhiliselt mingid kuud ja siis kevadel ka. Ja munal siis sa oled nagu väljas tundras, kas hoiad põtru või siis kütid ja jätkala ja need inimesed, vaat siis külades on põhimõtteliselt töötud nad üritanud nii ja naa ots otsaga kokku tulla, et väga paljud käivad siis kütti viimise hooajal oma sugulaste juures taigas tundras kus nad siis üritavad nii palju loomi lasta, kui võimalik, on need siis nii kaubavahetuseks kui siis ka eluks liha koguda, töötavad väga palju haltuura otsters, näiteks tuleb mingi suur kaubalennuk, kui vaja, ruttu tühjaks laadides otsitakse kõik need noormehed külas kokku, antaks neile mingi raha ajanud laevad lennuki tühjaks, et noh, niisugune ots-otsaga kokkutulemine, aga tegelikult väikses külas on elutempo suhteliselt aeglane ja rahulik. Et isegi need inimesed, kes nagu hommikust õhtuni tööl käivad, et et kuskil pärastlõunal on töö nagu otsas ja siis läheb jälle külas käimiseks. Ta ei ole selline närviline võbelev elustiil, nagu ta on, ütleme. Läänes linnade säärase linn jah, ega seal vist ilmselt üle toetamisohtu ei ole. Räägibki veel mingitest sellistest päri inimestele, iseloomulikest kommetest, mida meie võib-olla pole kunagi isegi kuulnud, aga mis oleks huvitav teada? Üks asi, mis mulle silma paistis, neil on paljudes, on täiesti tavaline, et peres on mingisugune seitse, kaheksal last, 10 on niisugune noh, kerge uudis, aga see pole ka midagi nii ülim mõistetavat ja ütleme, suure lapse perekond hakkab see 12 15 lapsed, seal tuleb nagu see asi, arvad, et paljudel juhtudel on need 10 last küll sündinud, aga nad ei ela nagu noh, mingil hetkel surevad ära. Erinevatel põhjustel. Keskmine perekond on kuus-seitse inimest ja ma olen näinud isegi need siis on need iga päev külas käivad inimesed mu isa juures koos õhtul asemele tulevad kõik need kuus-seitse last. Meelega tulevad sinna, see on õunad, kisa-kära lapsed mängivad vanad inimesed vaatavad et ja siis ema kogu aeg katab laudas järjest tulevad uued inimesed, seal on üks väga hea auto komme tegelikult Eestis isegi taga igatsen, on see, et kui külla lähed kõigepealt, kui ütlesime, rääkimata, kas kaetakse laud, seal antakse süüa. Ja kui seal väga hinnatud külaline, siis paneks viina udel laua peale, kui seal niisama külla lähed, siis liha, makaronid, kartuleid, kala, mis iganes kuulub asja juurde, seda teevad ka venelased, vist olid need vanemad olijad kombel nagu omada ja kui sa niimoodi nii-öelda mingil põhjusel oled sunnitud käima vähemalt nelja inimese juures, kus antakse lihaks laud looka täis, siis õhtul on küll ma olen. Ma olen ikka niimoodi Haldemon õhtaks, näpud kurku ajanud, et magama jäädes mulle kõht. Vabandasin, jõulude tähendab, lapsed, vastuvaidlemata rulluvad, vanematel austus vanemate inimeste suhtes on absoluutne. Isa otsustab praktiliselt kõik perekonnas toimunud asjad, vähemalt kui ta ei otsusta, siis ta kiidab selle heaks. Seda just eriti nendes perekondades, kus tegelikult terve perekond tegeleb, näiteks küttimisega otsustab nüüd see päev, meie lähme tundrasse, kõik punkt sellele diskuteeritav man näinud olukordi, kus on kaks täiskasvanud last, läksid omavahel tülli, kus tõesti kapitaalselt suur sõimamine ja kisa-kära ja ütles selle peale rahulikult, minge minema. Tegemist oli siis mingi 40 15 50 aastaste inimestega, kellest otsenbelex kumbki maja ise otsa. Et võib-olla see meenutab natukeseks Tingjaaniasse. Kas on midagi, mis nii-öelda üldiselt Siberi elanikke või sinu spetsialiteedi poolsis Jakuutia lasi, iseloomustab, et ma olen lugenud, et neil on kõigil suur hing ja lahke avatud süda ja nad on hästi külalislahked. Vot see on selline hästi minu jaoks raske küsimus, sest ma olen seal käinud hästi palju. Ja siis sa hakkad nägema sarnasusi ja erinevusi, et kui ma oleksin, ütleme, kaks nädalat olnud koodid on sellised, aga nüüd ma olen siin nii palju olnud. Mis põliselt elanike võib-olla ühendab rääkida põliselanikest, nii neid väikerahva juhid kui ka ja kuut enneid võib olla, et nad on suhteliselt võõras kokku saades ebalevad ja kinnised aga nendega on väga lihtne kontakti saada. Et kui nagu venelastega lihtsalt juttu rääkima, ise tulevad rääkima, siis teinekord on nende kohalikega nii, et sa pead nagu ise minema juttu rääkima ja eriti on see rahvaste puhul ja kvootide puhul on äärmiselt uudishimulik rahvas ja mingil hetkel see uudishimu võlgu võitu neist tuled küsima, et kes sa selline oled ja mis sa siin teed. Ja miks sa siia tulid. Aga kui minna veel rohkem põhja poole, ütleme, kui sa istud lennujaamas ja siis on selline tüüpiline Kesk-Jakuutia sihuke Jaan, kus on palju, kuidas mingil hetkel juttu rääkima saavad istuda tundide kaupa, rahvas piidleb sind hästi vaikselt. Aga kui sa nagu ise lähe juttu rääkima, siis, siis jäävadki piinlema. Üks asi on selles, et noh, välismaalastega ollakse harjunud, aga välismaa asja ka käi külalislahkus on täiesti olemas ja see iseloomustab ka inimesi. Külalislahkusega on selline kummaline asi, et tegelikult inimesega jutule saanud, eriti põhjaelaja põhjas, nad on ekstreemsed külalislahked, et kui sa oled inimesele külla, siis sind toidetakse, oleks maks magama, võimaluse korral saadetakse edasi ta nagu perekonnaliige perekonna liikmeks saamine võtab mõnevõrra, aga teine asi, mis on, et kui sa ei ole perekonnaliige ja selline käitumine välja linnas, siis tegelikult ausalt öeldes ega keegi sinu järgi vaata ka selles mõttes, et sa võid tõesti seal tänaval verest tühjaks joosta külmalt mööda, et et kui sa oled nagu, ütleme mingi suguvõsa, sõpruskonna liige, siis kõik hoolitud teineteise ees nagu parimate sugulaste eest, aga aga samas võib juhtuda, et kui sa oled eriti just linnades, kus nagu võõras inimene ma ei tunne sind, ma ei tea, mind ei huvita absoluutselt, mis sinust saab. Hea näide on see, et kohalikud kerjuseid ma olen tähele pannud näiteks. Tere, nakesed venelastelt raha, Jakuutia, anna võõrale inimesed lihtsalt niisama raha. Samas kui sa oled linnast väljas. Hääletamine on suhteliselt kerge, sest inimesed võtavad üksteise peale, see on siin sama skeptik, ühes lahkus. Vastastikune nagu ühiskäendused, täna võtan mina sinu tee pealt kaasa autoga ja kui mul on süüa, siis ma annan sulle siia minuga juhtuda, et selles suhtes kliimast tingituna justkui minna linnadest välja, inimesed on suhteliselt sellise operatsiooni aldid. Kuidas seal üldse kliima varieerub, et miinus 50 kraadi see on ikkagi külaline. Peaks olema Guinessi rekordite raamatus kõige suurema kliima kõikumine koha pealt maha erand, mis peaks olema 100 kraadi talvel võib-olla üle 60 suvel läheb see pluss 40-ni kama saada, mina olin põhjas ning kõige madalam temperatuur, mida ma tean, mis on olnud, oli miinus 55 samas põhjas, endal suvel läheb praktiliselt kahetemperatuur, tõuseb mingi 20 kraadini, kuid on üle 20 siis kõik surevad palavusest ära, selline tunne nagunii nagu läheks näiteks kuhugi Türki, kus on kus 45, siis suremas, kui on 25 kraadi, siis nad siis nad ei liigu, neil higi voolab käterätid ümber pea suremise ääre peal. Tegelikult see asi ei ole nii hull, sellepärast et tal on pikad, on kaheksa kuudele, talv on selles mõttes parem, et kui suvi sisele sääski seal on tõeliselt karm loodusnähtus. Kui on ikka hästi külm, siis ega sa eriti seal tänaval niisama ikka on, et üldjuhul ta lähete mina omale tööd tegema, puid raiuma, lund kühveldama, siis tavaliselt mingil hetkel juhtub see isegi viskad oma kasuka maha nagu kampsuni. Kuna tegemist on kuiva külmaga põhjas kui külmal suhteliselt inimlik taluda. Kui minna lõuna poole, siis lõuna ja kuidas seal on niiske külm. Aga ma ei tea, kes on Jack Londonit lugenud, siis seal on nagu selline chat Londonis, et on hästi külm, siis sülitad nagu plaksub. Sülg nagu külmub, plahvatab jääpurikas. Mis sul seal nagu moodustab väga jääd? Seda põhjas näiteks ei ole seal lõunas ise omal nahal tunda, on see, et et kui niiske külm sisse nagu palju rohkem, tungib naha vahele. Palju raskem taluda. Soojaga on ka niimoodi, et ma olen olnud seal lõunakujutis heinatöödel, suvel ja kui läheb 40 peale ja sa pead seal päev otsa heina tegema. Ja siis on asi väga hull, et mina olen iga kell, helistan külma vastu, aitab alati üks väga banaalne nii-öelda trikke tuleb panna soojad riided selga. Reisipalavik rändab koos Aimar Ventsliga Siberis ja võtame vahepeal kõhutäiteks väikese vahepala ning uurime, mida sealsed kohalikud inimesed söövad ja joovad üksamis täiesti selge. Seal juuakse viina. Siberis juuakse viina, venelane üldse juuakse viinapall, teine jook, mina, venelane, hea meelega jooksen õlu, kellel on kaks kõige levinumat jooki. Viina armastaks siiamaani üks põhjus, miks viin armastatakse. Räägime asja majanduslikust poolest, siis eriti põhjas on see kõige odavam nii-öelda alkohol, sest ütleme, kahe kolme õllepudeli eestlased osta pudeli viina, inimestel ei ole raha, siis seal ei ole erilist valikut. Teine asi, ütleme alkoholi alkohoolse joogina on viin kõige kergemini porditav. Kui sa pead kuskile sadu kilomeetrit rändama, siis võtad kaasa kaks pudelit viina, aga mitte kaks kasti õlut. Kuidas viinajoomisega lood on? Meil ei ole need Pluhvitaks väga palju. On olemas teooriaid, mis väidavad, et asiaadid ei kannata alkoholi. Ma olen ekstra seda teemat uurinud, teaduslikult uuritud ja tegelikult siiamaani teadlased nagu üheselt jõudnud järeldusele, kas see asi on ise nende geneetiline, igav ei ole. Instrite väikestes külades on alkoholismiprobleem täiesti olemas. Aga inimesed ise ütlevad ka ja ma usun, et täiendavalt alkoholism Sloveenias alates 90. aastal, siis kogu majandus, kõik sotsiaalne, nii-öelda sotsiaalsed garantiid kokku hukkusid põlvkolaadideks lasti väikses külas, kus elab umbes miljon 200000 inimest. Küla on põhimõttelist väikesaar keset mitte midagi. Mida sa seal teed? Kaks essimine võimalik tehaseks külas, saadavad videoid või jood vihina või kolmas variant, sa jood viinematut videoid. Et noh, see on nagu selline asja üks külg. Samas ei tähenda, et kõik jooksid, et ma tunnen inimesi, kes absoluutselt ei joo, ma tunnen inimesi, kes on väga karmid alkoholiprobleemid, kes on päeva Beatjad joomise maha ja pärast seda ei ole 10 aastat tilkagi võtnud. Ma tean inimesi, kellel on alkoholiprobleemid, see tähendab, kui nad lähevad ikka tsüklis nimelt kaks kuud järjest siis tavaline inimene on see, kes lahedalt võtab, aga te ei võta? Ma ei väidaks, et kohalikud inimesed niivõrd ropult joovad või ma sattusin ka väga paljude inimeste hulka, kes ei joo, oskad nagu piiri peale põhimõtteliselt igaveseks pidulikuma sündmusega kaasneb see, paneks puder lauale, näiteks tuled kaugelt reisilt oodatud külaline. See on fakt, et pannakse puder lauale. Viina omamine on tähtis, sümboolset väärtust, mis mind, absoluutselt hämmastav on see, et näiteks saad isoleeritud kõlada. Sinna tuuakse toiduained kuskil, ütleme talvel tuuakse suvel kevadel teede lagunemise aeg kuskile, kuni suve keskelisest jõgil läheb, vabaneb, millest umbes suve kuskil juulikuuks sinna ajani. Tegelikult praktiliselt külad on maast ära lõigatud ja kõik, mis seal on, on loodud, nagu sellel ajal navigatsioon hakates kuskilt juulist ja kestab, oleneb regioonist kohas, nädalast mingisuguse kuuajane ja üks defitsiitsemaid siis artikleid sel ajal. Ning on ma tean inimesi, kelle kohta öeldakse ajad ja ma olen veel nagu viina juua ja kuulda, et ta on nagu sihuke napsuvõtja inimese külla. Eemia võtab kapist välja pooliku viinapudeli, kallab mulle klaasi endale, ei kallakusest, napsuvõtja paneb pudeli tagamisest tuleb veelgi, et neil on vina, olen siuke hästi sümboolne väärtus inimeste jaoks, et isegi need, kes joonud oma alati mingit ühte viinapudeleid, et siis nagu inimesele näidata oma austust, kes külla tuleb. Tolgaanid iseenesest ma olen kahe juures revenkide juures, mul on tegelikult vihane korjamise kultuur, on see viina kallaseni inimene, kes on nagu pudeliomanik. Et kui mina tulin sama pudeliga minu ohutus kõigile kallata nagu viina sisse ravinõelad, esimese klaasi on viisakas tühjaks juua ja edasi on täpsukesin oma isa, palju sa jood ja kas sa üldse jood? Et näiteks venelastega on tõesti, Neil on teistsugune lähenemine, selle klaasi tühjaks söövad. Kuule, mis on siiani hidden põlisrahvast, sa ei ole. Sa võid ennast ikka absoluutselt täis juua, aga sa võid istuda sedasama kõrval, seal on täis viinaklaas keegi pahane, keegi solvub, kui sa ei joo. Toitudega on see, et see kant on absoluutselt log õue järele igasugustele taimetoitlastele. Põhidieedi aluseks on liha, lihaprodukt, kalad, kohtidega, piim, piimaproduktid, maailma põhjapoolseim, karjakasvataja olla hakkasin lõuna poolt peale kujutega peale. Nende nii-öelda toit koosneb põhiliselt lihast ja piimast. Lihatoidud on siis nagu nad kaheksa väga levinud on siis veiselihast keetuna, praetuna õieti delikatess on hobuse ehk eriti varsa liha minul endale näiteks varsa liha eriti meelitamiseks suht rasvane ja kuidagi kisuline aga kohalike jooksnud. Piimatoitudega on niimoodi, et kuudi hommikusöök ees ei ole ka midagi üldse inimestele kui hommikused seltskonnas laua peale suur pesukauss hästi rasvast vahukoort siis seal leiba, mis on võimelised, nagu see vormileib ise kodus tehtud enamikud vahukoore sisse segatud siis kas maasikad või mustikad, mingid siuksed marjad, sa oled leiva, paned kahvli otsa, vastad sinna vahukoore sisse, kupatada suhkrus, sööd Lazinencoach Hannes on kohutavalt rasvane, see on kohutavalt selline kahjulik. Saledale figuurile, siis juuakse piimaga, teed, jakuudi tihend, immoga, tee, mis on ka vahepõhjarahvaste vahel. Et nemad, tegelikult paljud neist ei joo piima. Piima need kutsed saan ka, vahe on sellelt jakuudi, tee on see, kõigepealt kardetakse siis kuum vesi siis piimja, siis teeks ehk ehk sa Warca, põhimõtteliselt lõunaks Jakuutias keskelt kujutis, kus on raadiokoodid, et nad saavad kala ka, aga aga need kahanenud pisikeseks. Et põhikala tuleb ülevalt põhjast, siis tundus astu või tundra metsapiiri pealt. Miinimumkala pikkus on umbes meeter. Püütakse kaks korda aastas tonnide kaupa ja see on üks oluline ekvivalent, mis mida vahetatakse kaubitsejate ka kaugsõidu autojuhtidega igasuguste asjade vastu viinast kuni aastani välja ning lõunas linnades turule võib niisugune hea kala ikka maksab propula. Kanal Süüakse erinevalt üks asi, mis mulle endale eriti lõpuni ei meeldinud, on toores kala, siin aga üks mõnusamaid ja minul Simoni lemmikumad Asjonstraganiina ehk siis külmutatud kalad. Et põhiline kalapüügihooaeg on oktoobrikuu, oktoober november kalaadi saadakse kuhugi lumme ja sa külmud ära ja siis ta on niisugune nagu puu all. Ja siis põhimõtteliselt ongi nagu puuhalu vestleme, võtad noa ja kestad küljest kilde, kuivanud tükid, kallad selle, paned siis selle pipra ja soola sisse ja sööd seda eriti kuuma tee. Viina olen kohutavalt ja sulab suus on õudselt teha. Ning sellel asjal on ka väga oluline nii-öelda teine lisaväärtus on sama vitamiinid, et kui sa ikka elad kriti põhjas, kus polaar töö kestab siis ta oli oktoobri poolest oktoobrist märtsini 24 tundi, on pime. Ja meie hädaldama Singaa Mosele. Ja sellest olemas polaarpäev, mis on umbes aprillist kuni septembri alguseni, kus 24 tundi, päike üleval. Et kogu 100 juures ja tegelikult päris tugevat toitu on vaja palju energiat, vitamiine, vitamiine, saad sa marjadest, vitamiin saada toorest lihast vitamiini, saad sa verest? Üks asi lahendatud, et kas vedavad sinna juurde nad tegid ise eriti. Söö, kalamari, punane kalamari, kohalikele punane kalamari, meeldib, nad söövad seda väga vastumeelselt, aga ikka söövad. Tüüpiline hommikuse kala. Tahad ma räägin kalapüügil, seal on see, et sa tahaks laua peal korralik kausikuhja või teist punast kalamarja sisse lusikas tee ja said. Siis sa sööd seda niimoodi mõnuga. Lusikaga kühveldad sisse, väga hea punane kala varem. Kõige rohkem on selline kala malet, sa võtad kalasest jääaugust välja, pigistad siis ta tuleb kraanist asiv, kukub väsinud kala välja kuskile oja nagu kalamari, jääpealise kraabid, seda noaga. Külmunud kaarja keele peas on kohutavalt ja head külmud kalas ka marjad on selline nagu vorstijupi lõigata tükkideks. Suhu Eesti sulab otsast ja, ja pärast ausalt öelda, pärast seda ma enam eriti kalamarja ei söö. Ja põhjus ei ole mitte, sellepärast on mul kalamari, meeldiks see asi, sest ma tean, mis maitse on tegelikult, ja kalamarja, teine asi, mis kaha midagi kõrval seisaks, on põdraliha põdraliha ka mul endal üks lemmiktoit. Tegelikult sobib väga hästi dieedi friikidele. Põdraliha on selline, et pudrason rasv ja liha eraldi. Nagu põdrakereavad, mida ma olen ka mõningaid teinud siis kõigepealt naha all, olenevalt hooajast rasvakiht, see on ja eraldi lihast liha, isand, selline kiuline. Vähe kaloriline, kohutavalt maitsvad. Aga mis ebatavalisi asju seal veel süüaksegi tarbitakse, et sa oled maininud ka põdravere joomist, näiteks? Põdraga on selline asi praktiliselt naha ja siis mõningatel nii-öelda sita niuksed, asjad, põtra, kõike süüa. Ja kui sa seal oled, liha on, see põhiasime, süüakse põdra, suur delikatess on põdraluuüdi põdra neli jalaluud, kus on see põhine üli sees. Et põdraluu, suru delikatess, mida isegi külades kõik inimesed ei saa süüa. Tundras Laivastada süüakse kõige, võib-olla eksootilisem asi, ütleme eesti kuulagraan sõrmule põdramune söönud, et need löödi pannile, paeti ahelale, omleti maitse, põdra silma olen ma söönud. Põdra silm on suhteliselt vastik asi, see, mis seal sees on nagu toores muna. Ja see, mis seal ümber on siuke hästi nätske asetseda ana nagu näridajad. Enne kuidas läheb, tükkideks üldse läheb, põdrasarvi süüakse põdrasarvi siis kevadel, kui tulevad uued noored põdrasarved siis nad on põhimõtteliselt kõvad, nad on nagu sihuke verd täis pehme nagu samet nahk, lisan verd, seesami eri, need lõigatakse maha ja siis lükkad näiteks nood seal tule peal kõrvetati ära ja ta on selline. Minu meelest on nagu suhteliselt maitsetu, aga ta on pehme. Ta peetakse delikatessiks, seda on hästi väheses tegelikult põdrasarvi kui on põdral maja, neid ka väga vähe, niimoodi noorest peast lõigatakse maha. See on üks väga suur delikatess on, mille, ütleme austama ei ole lihtsalt põdrale kurgu alla mingi rasva ott. Igal põdral ei ole seda ka eriti suurenenud, seda ka nagu praetakse ja see on selline hästi suurtel ikatest. Nendel on suur munade hooaeg, siis kui linnud hakkavad munema, kajagatas kuni kõigele, mis seal merekaldal on. Käiakse ämbriga ringi, umbes nagu seeni korjatakse, võetakse päevas mitu 10 liitrit ämbritäit mune ja tehakse saiapirukat ja mida iganes. Põdrad eri põdraverega on selline see, et erinevates Siberi kultuurides põdra verd tarbitakse erinevate kombain hantide juures. Meil on sidunud hukkasid põdra Macitsele verega ussi, panid kausile voolaksid, lusikas kühveldama endale sisse ja mina mingil hetkel tegin seda ainult selle tõttu, et see oli ainuke viis vitamiine saada. Kutsuminaalinud Jakuutias põhja kujutles tulgaani juures. Tegelikult põdraverd ei joon õnneks, et ainuke asi, kuidas põdra verd tarbija on, see tahaks verivorsti. Aga näiteks samas kõrvalane Vengid ja nemad on tõesti põdra kõri läbi, paned kruusi alla joodsada. Reisipalavik maanimore nakkusraadioeetris. Reisipalavikku uurib etnoloog Aimar Ventsliga elu ja olu kohta Siberis. Milline on sealne kultuuripilt. Kultuuripilte väga kaasaegne, et seda, et need kõik sõidaksid koerarakendi, käiksid 60 aasta rõivad, seda ei ole, mis Minnangu õudselt rabas, kui ma esimest korda olin kutsk linnas, kuivõrd kaasastel noored riides ja noh, siin on nagu Venemaa eripärad. Ma olen inimese välimuse väga oluline, tegelikult vene meedia väga efektiivne, see on kesksetest televisiooni ka, et väga palju selliseid Dogsus mingeid glamuurse pühendatud saateid inimesed väga ruttu teada. Mis on moes siis väga ruttu ilmuvad asjad poodidesse, näiteks kutski, linnas on need olemas. Mexi Reebokin haigi liiva, esin edasi poeg, mõned aastad tagasi neid nii väga palju ei olnud, siis oli kaks võimalust, kas osta turult hiina võltsinguid, tähendab Siimanni vaesem rahvas ostab kalleid margirõivaid tuttavate kaudu näiteks Moskvas või ise käia Moskvas. Ja kui kultuuri isenesest on selles mõttes huvitav, et nad on suutnud luua oma kõrgkultuuri, on olemas väga hea rahvusteater kus tehakse rahva eepos, rahvuseepose tuginevaid, selliseid ooperi- ja muid näidendeid. Teater käimine on suhteliselt palju mööda maailma ringi võitnud seal mingeid auhindu ja nii edasi. On olemas kohalik telekanalilt jakuudikeelne tähendab kohalikele Kahagusse osane kuriliselt saates olemas ja venekeelne kudigine riigi raadioni olemas raadiot, millest kaks jakuudi keeles sellised tüüpilised tapeedi raadiostiilis mehitakse popi olemas jakuudikeelne ajakirjanduse kohalik venekeelne ajakirjandusraamatuid antakse välja suhteliselt palju kohalikkus kohalike autorite poolt kirjutatuna folkmuusika ja tants. Kas peale võib-olla sellest, et tegelikult on põliselanikud äratanud muusikaalselt ja iga sellise vähegi olulisema sündmuse juurde kuulub laulmine kitarri peal, siis selle saatmine näiteks sünnipäev on selline tiimidest, laua tõusevad püsti, räägivad oma õnnitlused sünnipäevalapsele, sinna otsa laulad laulu nagu muusikalise tervitusega ja minul on alati see see, et kuna mina arvan vähemalt, et ma olen ebamusikaalne, üldse ei laula, siis inimesed ei saanud aru, kuidas on võimalik inimene. Ütleme sellist päris autentset polnudki, enam-vähem, kõik söövad Siberiga, seda kohtab üldjuhul ainult folgifestivalile, seda professionaalide kollektiive, siis puhastad ürgset rahvamuusikat, tahaks rohkem nagu selles mõttes müügiks. Tahan, et inimesed teevad ka neid laule, aga on olemas selline tavaline nii-öelda rahvamuusika, mida kindlasti folkloristid peaksid rahva likuks muusikat, mis nendega keskmi, mingi kombinatsioon sellest ütleme jakuudikeelsed laulud, lauluteemadeks on üldjuhul loodus, Jakuutia ilu, koduküla ilu ja, ja siis ema emastan väga palju laule ja paljud laulud sellised tüüpilised, et võtad kitarri ja laulad. Väga paljud laulud ballaadi vormis romansi vormis ning inimesed laulab päris hea meelega omaette, kui nad tööd teevad, erutavad mingeid laule, sellisest mingit väga ürgset. Stiilis lauluviis on täiesti olemas laulust inimene, Toiuk, sellest lauldakse tegelikult rahvuseepos, töö on need sellised väga nii-öelda ürgsed laulustiile genees inimesed hea meelega niisama ei, mingeid laule ei esita, sest tegemist on üldjuhul religioosse sisuga lauludega ning neid lauldakse teatud hetkedel. Kui lava. Millega tegelevad Siberi noored? Millised on nende peod, mis muusikat nad kuulavad? Siberis on, minu meelest on nagu huvitav situatsioone ja kujutised eriti palju linnu, aga nendes on noorte kontsentratsioon hästi suur, kuna Jakuutias suurtes linnades asuvad ülikoolide kõik noored väikelinnadest ja maakohtadest tulevad linna mesinike massiliselt. Omal ajal ja siiamaani on probleem sellega, et tegelikult on köha, noored, suhtlejad, metsikud ja vägivaldsed. Ja see on kuidagi sellesama patriarhaalse perekonna ideoloogia struktuuri miinuspool, et noored, kes on koduabsoluutselt vastuvaidlematult vastuvaidlemata vanematele oma konkreetsete ülesannete funktsiooni ühiskonnale, lähed linna, neil on meri põlvini, on lõpuks kontrolli alt väljas, nad saavad juua laava, vabandada. Vabadus. Ja maanoored on linnades probleem teha diskot teekides kaklevad suht palju väga palju löömas rajooni baasilt ühe rajooni poisid teise rajooni poiste vastu massi löönud, ma olen näinud ka mingit 20 ühelt poolt 20, teiselt poolt kõik mingi aialattide raud kangidega, kus siis kõigil olid jalas mustad viigipüksid ja seljas valged särgid, et see absurdne välja, kus mingi 40 vait jah, et mingi 40 sellist valgetes särkides viigipükstes poissi Kolgivad 11 päris karmilt teatud kohtadest. Õhtuti varahommikuti teatud klubides tuleb ja vaadata, et on olemas klubisid, mis on väga Alvarez dotatsiooni ei lähe sinna üldse minna, siis nüüd minna sõpradega, on olemas klubisid, mis on hästi vinged, kus on täiesti vinge turvateenistuse, sinna minekut tahab, iseasi, kas nurga peksa saad või ei saa sa nagu teine teema, mida noored teevad, noored naudivad elu. Laias laastus nad õpivad sinna juurde ka. Aga jah, nad jookse nii-öelda seda sarvi maha valmistada tulevaseks eluks, seda väga intensiivselt. Muusika on väga oluline. Vanasti olid piraatkassetid, need on piraat, see muusika levib tegelikult päriselt mingi osa muusikast leida kiiresti. Mingi koha pealt on nad väga Abdude ehitisse, mis, kes mainstream popmuusika poolt tarbi, hitid on seal kohati ennem kui Eestiski olemas. Kino, siin Jakuutias statsionaarselt kaks tükki, mõlemad on ja kutski linnas kolme miljoni ruutkilomeetri peale seal mujal olemas igas linnas, seal on mingi kino olemas kinohoone, nõukogude ajast aga tegutse suhteliselt Boraadilised samasnes kinodes filmid, uued filmid, palju arengu näiteks Eestis. Sest. Ta elab suhteliselt mahajäänud moekoha peal nagu ma ütlesin, väga Abdode heit, mis on meesterahva silmale ääretult rõõmustav, et Venemaal üldse käivad tüdrukud hästi napilt hästi liibuvad, aga ütleme võrreldes Moskvaga näiteks siberi sull suurtemates linnades käivad nad veel napimalt ja veel läbipaistvamatel rõivastes ringet, seda nagu hästi päeva. Jah, selles ma ei kahtlegi. Kuidas on seal lood kunstiga? Koodi kunstnikud armastavad siis moodsal oma moodsas kunstis kasutada igasuguseid üleval legende ja kujutlusi, hästi palju legende oma ülevast ja vingest ajaloost, kangelasele, nina, seeni, neitsiks kujutatakse moodsas kunstis. Paremat tööd lähevad nagu peaks kohapeal maha, kohalikud uusrikkad ostavad ära, tuleb arvestada. Kujuta, noh, ma mõtlesin, tan teemanti regioone. On väga palju ülirikkaid inimesi, rääkida elatustasemest. Siis on inimesi, kes saavad tama, kuupalk on mingi neli, viis, 6000 rubla kuus. Kahe üks rubla on siis vähemalt kaks ja pool rubla on üks kroon. Mis on inimesi, kes on neli-viis-kuus 1000 dollarit kuus eriti kõvad mehed 1004 viis 6000 eurot kuus, et see on täpselt kõik need asjad olemas. Ma tean igast klassist inimesed. Jaan Meil on kohaliku kunsti. Väga hea meelega, ostavad nad kohalike disainerite rõivaid. Venemaal on mingisugune eriline moonias tilistidel mingisugune omaette imelik elukutse siiamaani aru saanud. Aga suuremas linnas on olemas hästi palju loba, renoveeritud stiliste. Nende teenus maksab hästi palju raha sinna juurde. Kõrgklassi Meid, kapp maksab ka palju jõuka inimesena rikka inimese inimesed, Nad sümboliseerivad oma staatust eriti just välimuse kaudu. Seda mitte niivõrd palju autode kaudu. Väga oluline on tegelikult enesestaatuse rõhumisel on just välimus kõrtsides on olemas igas kõrtsis ükskõik, vilets ta ei ole vict tsoon VIP tsoonis ratsa veel ekstra raha eest sisse ja tegelikult VIP tsoonis on midagi tapvat, muud ei ole peale selle, et kujutis on üldse huvitav asi, et kõikide klubide juurde kuulub mingi restorani osaleda tantsu, osa isse, tantsusaali koolis on restoran. Ja kui sa istud VIP tsoonis, seda restoranist endale süüa tellides on ainuke vahe Viktsioonile ja aru saada. Ja muidugi maksab see teadmine, et sa oled VIP tsooni. Ja sellepärast ongi see, et tava tavaline rikas inimene tema jaoks õudne traagika, kui VIP-tsoon on välja müüdud, seal tavaline leti ääres seisvates on lihtsalt staatuse rõhutamine igal võimalikul võimalikul viisil. Teine üks väga oluline staatus rõhutab rõhutamise vihist, kuna tegemist on maa regiooni. Talv on väga pikk, on hästi kallid kasukad nirgi nahast polaarrebaserahad, mis ondatra nahad, kasukad maksavad hästi palju raha. Ühel korralikul Endast lugu väärikale inimesele on neid palju ja ta vahetab neid kogu aeg sinna juurde käib sihuke kirjutamata dress Goda, et tegelikult seal on kaks päeva järjest ühtedes samades rõivastes tööle ilmuda ei tohi. Mis tähendab Kadrioru poole on suhteliselt suur välimus on see, millesse investeeritakse väga palju. Aga räägi ka nendest vingetest, ööklubidest ja alternatiivmuusikakultuurist. Ööklubid on tõeliselt vinged, nii vingeid ööklubisid kui näidatakse kutskis, nüüd nägime siin uued tekkinud mina Tallinnas seal on jälle see asi, et väga paljud võetakse maha Moskvast Moskvasse tekib mingi asi, siis aasta poolaasta pärast on see mood Siberi linnades üks klubi, mis mul tõesti suu lahti võtmise võttis isegi enam klubi, vaid meelelahutuskeskus on kolme kordne maja, kus all on hästi luksuslik restoran, hästi vinge veinipood. Teisel korrusel on mingi selline baby, umbes nagu Tallinnas õppi House ja ülemisel korrusel nii vinget diskoteeki. No tõesti, siin Eestis hästi vingelt disainitud ekstra Moskvast inimesed kohale, seal lahes Heli oli paigas, kõik oli paigast, paaridamid naeratasid iga nurga peal security koormiseks turvaväravatest läbi, inerts seal mingit ohtudele üldse olla ei ole. Klubid on sihukesed need päeval ka restoranidele Jukates, moodsad, seal nagu einestama käiama. Üks esimesi ööklubide juures alati on, mida Eestis õnneks on see, et neil peab alati olema mingisugune kultuuriprogrammis, tavaliselt seisneb selles, et tuleb lavale, mingi tüüp hakkaks hästi lolli juttu ajama, treenib seal mingeid mänge, kus loositakse igasugu asju välja. Klubi ühes klubis, kus ma käisin, oli selline mäng, et kes oma kõl Frendilt Gruusial kiiremini rinnahoidja kätte sai, et sa said seal pudeli šampust. Programmi üks osa väga tihti striptiis, tüdrukud on kenad väsist ja wälja on sina see niklist post pista aedadel ümber, tüdrukud ringlevad kõhutantsu on viimasel ajal väga moos, ma olen aru saanud, kõhutantsud on ka, näidatakse folkkultuuriprogrammi seoses, siis siis tuleb mingist ahi laulisite kaks kolm laulu fonogramm. IC programm klubides, kus mina käisin, et see on nagu asi, hoonete nõus, nagu selles kaheksa tavainimese klubides. Kahjuks on Venemaale jõudnud kaheksandate aastate moelained seal tohutu seda kaheksakümnendat pakana tapalt edasi. Ja teine on noorteklubid, kus mängitakse. Ma ei teagi, mis muusikainimest on Haustrans või Craima mingiteks tümakad, alternatiivne tümaka alternatiivmuusikas siin, mis tegelikult oma platvormi mingis paaris kohas, eks väga lahe klubi tegelikult kooli võimla, kus lihtsalt plastkõlarid püsti ja mängitakse muusikat. Kutski linnas, mis on umbes veerand miljoni müümiseks suurem 300000 inimese suurune. Seal on ainult üks rokiklubi. Põhimõtteliselt toimubki kogus alternatiiv, ased, alternatiivne asi tähendab valt, muusika tähendab seal väga palju roki, väga venelik rock on roki kontserdite teine osa alternatiivi stamiseni tekkima hakkanud hiphop kohalik jakuudikeelne hiphop. Ja minu meelest hiphop on tekkinud seoses sellega, et olen välja peale kasvanud põlvkond, kes seal linnas sünnib mode aastaid tagasi. Tegelikult oli linnas sündinud nende linna ja kujutarvega väike. Seoses migratsiooniga linnades, aastast 90.-test aastatest tekib põlvkond noori inimesigi kes kuulid, vanad jälle külapoisid enam, nad otsivad enda jaoks nagu oma põlvkonna mingi kultuurilist identiteeti. Reinilisele hipo. Palavik rändab Aimar Ventsliga Siberis ja tahaks teada, kuidas on seal lood religioossusega, millesse nad usuvad, kelle poole nad palves pöörduvad, mis on levinud uskumus, et seal on ka mitmeid erinevaid religioone esindatud. On küll ja see on natuke komplitseeritud teema, sest tegelikult Siberis praegu absoluutne selline religioonide kaos et ütleme, Siberi põlisrahvastele nagu olnud oma religioon, mida siis laias laastus šamanismi all. Ma mõtlesin tükk aega, Vene õigeusk ja nüüd on, ta läheb peale igasugused lääne misjonärid, baptistide evangelistid, neil on tõesti paksult ja väga paljudes väikestes külades, kus majanduspraktiliselt olematu on nad teinud oma missioone mis ühest poolt teevad nagu, ütleme laste siis ajupesu, teisest küljest nendes kohtades käinud müts maha paljudele lastele kaheksandat korda päevas süüa, et noh, et sihuke diskuteeritav teema, kui hea või halb missioonid on. Ja koodid ise ja tegelikult ka need muud Jakuutia rahvad on väga ebausklikud. Ja šamanism on selline väga laialivalguv uskumuste süsteem. Šamaanidega on nii ja naa, teoreetiliselt võib igaüks romaaniks saada, teisest küljest on nagu see, et igaüks, kes väidab, šamaanid ei võeta. Shomaanina, ma olen küsinud, et kas te küla šamaani aja üks nagu on. Et kui ta purju jääb, siis ta nagu šamaanid ka, et kas te usute seda, noh, kui ta ikka monetlike usume ka, et sihuke selles mõttes otseselt šamaani suhtumine šamaani positsioon kogukonnas on selline omaette teema. Aga millest on väga palju kinni peale on see, et tunnevad väga ebauskliku hirmu surnuaedade ees kui minna surnud jumalast mahajäetud paikajale Therese kuutjaskond surnuaed, sinna surnuaeda minnakse kaks-kolm korda nagu ühe inimese hauale 40 päeva pärast tema surma. Mis kolme aasta pärast see millegipärast seda kaarega mööda sarnased neljandisse surnukartusega surnase lähevad, vahel toimunud ehk abad. Ja neid kardetakse, täiesti tavaline on eriti Smitty Akujutidest põhjarahvaste tule toitmine, et igast tulest igast alkoholist kallatakse, siis lisatakse mingeid tükk tulle ahju või lõkkesse valatakse viina, sinna väga kardetakse šamaanide haudu. Seal on niimoodi imelik, et satud kokku mingisuguse inimesega, kes on, ütleme, Moskvas õppinud ja ta on insener ja puha ja siis sõidad temaga tundras kuhugi. Ta on hästi moodne inimene, ta on, internetiaadressid, on kõike ja siis ühel hetkel ta viskab õudsa haagi sisse, mispärast, aga vaat seal on hopsahh, on siis nii-öelda selline koda tundras, kus šamaanid oma asju hoidsid ja teeb 12 kilomeetrise ringi, selle endale mööda ei lähe, ma kardan, et kõik need külad on tähist tegelikult legend sellest, et mis juhtunud juhtunud inimestega, kes on läinud nendesse haudadele ja šamaanide nii-öelda rahu rikkunud või siis on käinud nendes kodades ja asju varastanud ja kõik need inimesed eransultelt legendi punud, kuskil maha löödud, hulluks läinud, midagi sellist. Teine asi, missugused uskumused iseloomustab, et tegemist on ütleme, küttide, kalurite kultuuriga ja, või need on niisugune tunne, et naerda, kütivad kalastajad piiri tundmata, tegelikult on väga ranged reeglid. Kui palju sa võid loodusest võtta, nii, sa ütled, võtame loodusest, kus see piir on, näiteks kui on hanejahihooaega, mis on väga lühike hooaeg, mingi nädala võib lasta 99 99 hane lasta. Väga kõva arv, iseenesest sa tahad talv otsa? Rohkem ei tohi, kui sa lähed põdra jahile, näed põtru, siis alati viimase põdrapead ära laskma kuskile nagu piirid, pea üle, mida ei tohi, ja see on muidugi Ahtlasliku diskuteerida. Huvitav teema, jälle kedagi kritiseeriti, liiga palju lasknud, ei oleks tohtinud, ta solvas loodust, aga aga siin on nagu see asi, et kui sa kujutad ette, et salat tundras salatsev ümber umbes viis inimeste lähima 50 kilomeetri kaugusele, üldse mitte kedagi. See on hoopis teine tunne. Sul on see tunne, sõltu nendest vaimudest. Et see tunnen palju tuge, et noh, ei tea, eks, et et varem, aga viskan siis selle leivatüki sinna lõkkesse, et mine tea, mis nagu on, et et olles siukses looduse sees tunnetad tegelikult selle inimese nõrkust looduses palju-palju rohkem. Viimastel aegadel on nii hästi palju räägitud ka Siberiga seotud kõikidest sellistest müstilistest temaagilistest teemadest, et vahepeal lõi näiteks laineid Vladimir migree raamat Anastasia Siberi metsades elavast naisest, kes elabki ainult looduses ja on hästi võimas. Näeb kõike. Ja nüüd viimati ma lugesin Mihhail retskini Ukunioo saladust, mis käsitleb ka täiesti müstilisi teemasid sealsetest mingites tervendavat järvede süsteemist ja tema väitel on isegi paralleelreaalsuses seal mingi iidne tempel ja kõikvõimas kristall ja nii edasi. Ja on ka teisi teooriaid, mis räägivad, et inimkonna tulevikku pääsemise võti võib peituda Siberis lisaks muidugi tunguusi, katastroofi teema, et ei teata, kas meteoriit, ufo või mis seal siis ikkagi täpselt toimus ning kõik need nõiad, šamaanid, selgeltnägijad, tõde, teooriat, et siberis midagi müstilist, ebatavalist ja ebamaist peitub, on palju ühendatud, et mis sina isiklikult nendest teemadest arvad ja mida arvavad sellest kohalikud? No mina arvan, et ega seal siberis midagi tapvat müstiliste jah, et kui sa nagu aru saad, kuidas elu seal on korraldatud millised inimestevahelised suhted, siis ei olegi see asi nüüd nii keeruline. Ma olen näinud paari dokumentaalfilmile Venemaa Shaunismest ja mul on niisugune mulje, et kõik need kõige suuremad Siberi šamaanitalad kuskil Moskvas ja Sankt-Peterburis, et inimesed, kes tegelikult paljudel juhtudel nad ei tulegi, mingit konkreetset. Sotsialistlikus traditsioonis on mingi asja kokku pannud, kirjutati tema raamatuid, rõivaid, inimesi, ja siis neil on kuskil mingi väga imelik sertifikaat, mida näitavad ette, et see rohkem nagu linnateema kujutas endas, on kaaned, meediumid, imeravi jäid linnades, on olemas täiesti. Üks huvitav asi on see, et näiteks Mongoolia mingid rändšamaanid käivad mööda Siberit ringi rõivadest kohalikele. Aga ma ei ütleks, et see teema seal nüüd nii hull on. Võib-olla on ka asi selles, et saad sa satsiooniga üles kasvanud et siis sa tead nagu selle draid, selle šamanismi võimalus, et tegelikult šamaani puhul kolmandas erinevad kategooriad on olemas, mustad valged šamaanid, oi ei olemas tegelikult inimesed. Meie võib-olla šamaan, kohalikud šamaanid, ravitsejad ja kohalikud ei olnud vahet, et ravija ei ole. On teatud asjade puhul minu jaoks ravija juurde ravi ja siis annab ta ravimtaimi või loeb sõnu pealmine, sellise kaneeli PDF romaanideks on olemas pühad paigad, mida inimesed peavad pühadeks igal pool, kus ma olen käinud Jakuutias teatud gurude koha peal püha puud, kust möödudes tuleb sinna kas münt jätava riideriba külge riputada. Tundras on kivid, kus möödaminnes tuleb, siin on mingid andjad, et küsida, miks seda tehakse. Arvatakse, et sõnul kohalikule vaimule. Et tegelikult iseenesest ei ole mingi süvamüstiline koht. Et selline ütleme religioosne suhtumine paljudesse asjadesse mõne ääretult märgatav. Aga ma nüüd ei väidaks, et kui sa astud lennujaamast välja, siis sa satud kohe niisuguse teise maailmaga, mis on nii sügavalt müstiline. Kommenteeri Saadet foorumis R2 kööri soodet foorumis R2. Raadio kaks kallid raadiokuulajad, olen telefoni teel kinni püüdnud meie lennueksperdi Krister Kivi, kes parasjagu on suurejoonelisel ümber maailmareisil ja enne kui me kuulame, kus Krister on ja mida ta parasjagu teeb ja mis on tema plaanid siis küsime Kristerilt nõu Siberisse lendamise kohta. Ole hea, anname nõu, kuidas on kõige parem sõita Siberisse. Ma pean tunnistama, et ei ole ise kunagi Siberisse ei läinud ega ka sinna saadetud olnud ja seetõttu mu teadmised on üsna napid, aga ma arvan, et see sõltub hästi suurel määral sellest, mis, mis punkti punkti minna. Loomulikult, kui ma ise peaksin selle reisi ette võtma, siis ma arvan, et ma püüaksin vähemasti ühe suuna sõita Harry raudteega ja ma arvan, sonistes, aga väga paljudel teistel ja need hinnad, nii palju, kui ma tean, ei ole sugugi mitte kõrget. Venemaalt ostes olen lugenud, et hinnad algavad ühe sooja kohta 250-st dollarist, umbes kui sõita 14 OP-is ja kui sõita veidike mugavamalt sisse, on umbes 320 dollarit üks suund. See on siis hind Moskva Vladivostoki vahel aga lühemad otsad peaks olema odavamad. Nii palju, kui tean Moskvast ja võtke näiteks sõidab rong. Aga see on päris parajalt sigade keskel baikali järve ääres. Ja näited Novosibirskisse sõidab peaaegu kaks ööpäevapiletit saab osta ka Lääne-Euroopas rongikompaniide kaudu ja olen lugenud, et ka Eestis müüvad reisibürood, neid ise küll ärge proovinud ei ole. Ka lennuk on loomulikult üks variant ja näiteks vaatasin, et Tallinnast Jakodgisse, mis on siis kaugel. Novosibirskis on võimalik sõita Samaara lennuliinidega näiteks Moskvast umbes 443 dollari eest edasi-tagasi pluss maksud ja Tallinnast. Aeroflotil siis läbi Moskva ja see edasi-tagasi pilet peaks olema 437 dollarit pluss maksud ei kata peenburgi, mis jääb loomulikult juba tunduvalt lähemale, on ka Finnair'il lennud selline odavlennukompanii nagu kai, press, punkt aru, neil on Jekaterinburgi ühe suuna pilet Moskvast 1300 minu meelest seal näiteks 2600 rubla. Ja veel võiks kindlasti vaadata sellist lennukompaniid nagu keedee Abija, mis lendab homskisse näiteks ja kestab seepeale Leblanc'i lehekülge ise külastada, sättinud, otsida siis saadasse on kolm w punkt-s seitse, seitse on numbrina kirjutatud punkt aru. Aitäh Krister, nende lennunõuannete eest aga ole hea valgusta raadiokuulajaid nüüd oma ümbermaailmareisist, et seda, et inimene läheb ümber maailma reisile, ei juhtu ju iga päev ja sina oled siis planeerinud selle peale tervelt kuu aega ja sinna sisse mahutada 10 riiki ja 30 linna, mis ajendas sind just ümber maailma reisile minema. See on mugav, müüs, kuidas külastada mitut erinevat paika, ilma et oleks vahepeal Eestisse tagasi tulla. Ja ma tahtsin minna kindlasti Mehhikosse, tahtsin käia ka asja paaris kohas ja veidikene kombineerida, hindu otsida, vaadata ja siis saab selle täiesti mõistliku hinnaga kokku pandud. Kus ta siis praeguseks juba käinud oled ja mis riigid sind ees ootavad? Mina valisin sellise marsruudi, sõitsin kõigepealt Tel Avivi Iisraeli pealinn ja siis sealt saada kuidagi Jordaaniasse ja edasi liikusin läbi India Tai suunas, kuhu ma nüüd olen jõudnud. Ja võin küll öelda, et ma ei soovita kellelegi minna Jordaanias läbi Iisraeli, eriti kui on ette näha seda, et tuleb planeerida kavani harali siselend, sest nii pikkasid vestlusi. Nii põhjalikke läbiotsimisi ei ole mul elus kunagi olla kui enne lendu Tel Avivis Eli jätki, mis siis on Lõuna-Iisraelis väike linnak, kähku. Tuleb öelda, et vestlus kestis umbes 25 minutit, seal puudutati tõesti väga retooriliste küsimustega absoluutselt kõike, mis võiks kuidagi olla seotud minu reisi või minu isiku varasema eluga. Näiteks küsimused nagu, et miks ma käisin Egiptuses aastal 2004 väga teravalt päevakorda seal loomulikult ka kõik mõistetav, sest arvatavasti Iisraeli lennukid on tõsises ohus ja terroristide arvatavasti tõepoolest hoiavad kogu aeg silma peal ja püüavad nuputada välja võimalusi, mismoodi Iisraeli lennukitele kallale pääseda. Sellegipoolest ei ole reisija seisukohast eriti meeldiv kogemus. Christian rääkige sellest, et sa tulid enne just Indiast, et mis Indias uudist Indiaani sama pöörane, räpane, soe, südamlik, lapsik ja õudne ja mõnus, nagu seda alati saabusin, tellis kell neli hommikul väga ebameeldiva lennukompaniiga. Seal seal teine hommik oli suurepärane, jäneseuru hõljus, sõitsin bussiga linna ja siis selgus, et India raudtee on alustanud Neudeeli raudteejaamas ümberehitustöid ja selles segaduses toimetas mind eks raudteejaama, kus ma olin sunnitud ostma endale kolmanda klassi pileti sõiduks aknasse. Ja minu oivaline. Praegu on selline väga mõnus rongipiletite, mida ma plaanisin kasutada, lendas tuulde, selle asemel sõitsin sellises lahtiste trellitatud akendega vagunis, kus igal pingil istus kolm inimest aga õnnestus kohale jõuda ja ja loomulikult ma soovitaks, õnnestus peatada sellises hotellis nagu IDC mugul ja tõepoolest, kui, kui Indias on ilmselt maailma kõige jubedamad hotellid olemas, siis seal on ka kõige luksuslikumad ja tunnistan enne olnud sellises hotellis nagu see Mogoli nimeline hotell seda oli, kas toas on kuldkaladega akvaarium? Kalas territavad väikses Feldikesega saabujad ja hommikusöögilauas on viit erinevat sate mett lendudega suhteliselt normaalse hinnaga deli hotelli hinnad loomulikult heade hotellide puhul on taevas ja kallimad kui Moskvas. Aga praegu oled sa Bangkokis? Praegu olen Bangkokis ühes väikses internetikohvikus. Mis seal seal huvitavat plaanis on? Ta on kapi, on alati meeldiv tulla, kuigi mulle näib, et Tallinn on muutunud juba veidikene liiga õnnelikuks, võrreldes näiteks Kambodžaga, kas ma käisin eelmisel aastal, mis oli odavam ja kus ka inimeste suhtumine oli parem, ma arvan pangaaperile näinud liiga palju turiste koos kõigi halbade ja heade külgedega, mis mis turismiga kaasneb, nii et suhtlemine. Meil on selline veidikene plaseerunud siin kohalike poolt. Et tingimata ei tunne ennast väga oodatud külalisena. Ka põhjus, miks ma bangkoki tulin, oli see, et siit on teadupärast väga oivalised lennu hennat, Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja ma sain lihtsalt väga hea ühe suuna pileti astusid, mis võimaldaks mul lennata edasi Tiina ja siis sealt USAsse lõpetada. Mehitas. Kus sa siis järgmine nädal täpsemalt Heikledki? Plaanis on sõita läbi Hongkongi Pekingisse, olla seal pikka aega, siis lennata läbi see oli ja, ja nii edasi. Mehhiko suunas Mexico Citysse. See kõlab kõik tõesti täiesti fantastiliselt, nii et Krister, ma soovin sulle head reisi ja igasuguseid põnevaid seiklusi, millest ma loodan, et saavad osa ka reisipalaviku kuulajad järgmisel nädalal ning kas sul on plaanis seda kuidagi oma suurt ümber maailmareisiga näiteks lugejatega jagada? Ja ma loodan, et siit saab väga meid vanematut. Aitäh sulle, Krister ja mõnusat reisi jätku ning Me helistame sulle kindlasti veel, et teada saada, mis toimub kõikvõimalikes lahendades kohtades ümber kogu maailma. Reisipalavik hakkab Siberist tagasi tulema tänu etnoloog Aimar Ventsel ile oleme me jälle ühe paiga osas meie planeedil palju targemad ja ma ei tea, kuidas teiega lood on, head raadiokuulajad, aga mind tabab küll igal nädalal kohutav reisipalavik, see saade seda tegelikult ei leevenda vaid hoopis siis tõstab, nii et ma vahel lausa piinlen reisipalavikus. Loomulikult soovige seda kõike, millest norra saatekülalised räägivad, ise oma silmaga näha ja kogeda. Kui nüüd planeerida Siberi reisi, siis Aimar, kust otsast alustada? Kõigepealt peaks olema veendunud Sa valdad vene keelt, et edasi on Moskvast ja Peterburist kaugemale ilma vene keeleta hakkama ei saa. Siis tuleb hankida vene viisa, kui minna Siberisse või sul on kaks võimalust. Üks võimalus mäe peal, teine võimalus on otsida mingi reisibüroo. Ja ma arvan, et reisibüroosid, nii, peab otsima. Venemaal on olemas mingid reisibürood, kes teevad koostööd mingite lääne reisibüroodega, ma olen näinud seal Saksa ja Ameerika turistide pakettreise. Kohutavalt kallid. Ja mis sa seal nädala ajaga seal ikka näed, sellisel põhjusel satub, olen, kus on, need vahemaad on hästi suured. Et sa suhteliselt palju sõidad ringi, oled lennukis laevas niimoodi. Ja muidugi pole raha selle jaoks. Teine võimalus on omal käel minna ja seal on siis niimoodi, et tegelikult minu jaoks ei ole nagu vahel kas minna talvel suve, mina isiklikult helistamine minul talvel miks sel lihtsal põhjusel, et esiteks Eestis nii harva head talve, kui sul on talvel korralik talv. Teiseks On suvi on see periood, kus inimesed läheb puhkustele, tegelikult linnad on suhteliselt tühjad ja väga raskelt pääseda linnast välja, sest väga palju suurem osa teed ja kujutis on talveteed suvel ja siis tuleb vaadata kuidagi laevadele lennukitele, liikuda, talvel minna, siis tuleb kõigepealt hankida, ma olen korralik rõivastus. Ja noh, 40 50 kraadi on ikka päris karm asi. Reisipoodidest matkapoodides on täiesti võimalik saada need sooja Pisusid ja muud selliseid asju. Arvestada tuleb sellega, et eriti linnas moodsalt rõivas, et mingisugust vatijopede vatipükstega sihuke tänapäeval linnas ei käi restorani sisse. Vaata riisutud kombineerida, nii et näiteks teksad kaasa võtad siis sellise kava riiu sinna mahuks kaks paar sooja aluspükse alla ja korralikud saapad sinna juurde siis tuleb sõita Moskvasse Moskvas kõige parem on minu meelest minna Pabletski metroojaamas olevasse siis reisitsentrumis, tähendab reisitsentrum seal on hästi palju lennudki kassas, ühes neist saab ikka suhteliselt ruttu lennukipileti ja kutskis, siis tuleb ära kaaslase kuus kuni kaheksa tundi lennukis olenes lennust isolatsioon. Siis tuleb võtta lennujaamast takso sõit, hotelli hotellid on ka selline asi, et tegelikult kui sa sõidad Buradoktellitud, tere, ma tahan siia jääda. Üldjuhul on öelda, et me oleme. Meil on kinni pannud kõik, et ennem kui me Jakuutias tasub nagu uurida, kas kuskilt kohta kinni panna hotellis vähemalt alguseks esimesteks päevadeks. Üks asi, mis Venemaal on nüüd väga hea, vanasti oli absoluutselt probleemiks registreerimine kolme päeva pidi registreerimine, selleks tuleb minna vastavasse ametisse saadab tempel. Ja see oli protsess absoluutne omaette nähtud. Seal on tehtud väga lihtsaks, et kui ollagi hotellis teha, et nad ise registreeri registratsiooni ning kui tuttav vaata Vera inimeste juures olla, siis seesama inimene läheb postkontorisse, võtab kaasa passi koopia, seal on olemas formulari, täidab ta raam maksab 300 rubla, registreerimine alates on niivõrd geniaalne. See on kõige lahedam reform, mis on Venemaal viimasel ajal tehtud. Minu meelest probleemia kujutas, et ta ei ole turismipiirkonnana, lasen hakanud harrastama turismi. Et niimoodi pöidla küünega ühest kohast teise rändamine on selles mõttes komplitseeritud, et sa võid ühest kohast teise sõita, on olemas täiesti maanteedevõrk, mis kontseerika suver siis sa oled mingis külas ei lähe kuhugi minna, mingis väiksemas külas ei pruugi öömaja olla, ei pruugi üldse mitte midagi all. Selles mõttes selles mõttes, et seal ei ole võõrastama suuremate gruppidega, peaasi et ma tean, et seal kunagi enam mingeid eesti süstamatkajad seal tasub nagu kohalikega ennem ühendust võtta, välja uurida, kuidas käia, kui kuhu minna. Suremate grupi liikumine on raskendatud, seal tõkked, transport on probleemiks löödud üheks, mina helistan üksinda käia üks inimene peaaegu alati kuhugi peale. Kaks inimest kahe suure seljakotiga on juba probleem ja saad kuhugi tolgendama. Vaeva tuleb varuda ka sellepärast, et eriti kui lennata natukene, kui lennata kuhugi piletit ei pruugi, kohe saad olla. Mina olen ühte ükskord oodanud lennuki, ülejäänud kolm nädalat, näiteks. Millised oleksid need mõned sellised märkimisväärsed sihtpunktid, mida oma siberi rännaku kavasse lülitada, et äkki toot oma mingid lemmikud välja? Minu absoluutsed lemmikud on need, mis on enamikele inimestele kätte saadamatavad, sellepärast mulle meeldib väga põhjas olla tundrakülades. Ja seda on raske saada piiritsoon ja selleks, et sinna saada, peab olema isiklik kutse kohalikult administratsioonist, et seda on võimalik saavutada ainult siis, kui sul on tutvusi. Kas Moskvas mingit teatud ringkondades või siis kohaldub ringkonnas. Muidu neid ränne on, ma olen näinud seal näiteks mootorrattamatkajaid mootor, rattamatkajad, minu meelest sõidad põhiliselt mööda Magadani trassi, mis siis läheb nagu punnid turisti läbi Jakuutia. Ja mingil hetkel ta läheb lähim mäge mäestikes on hästi ilus kant ja hästi metsik kant. Ja seal on need läänematkal ikka sõitmik, kuhu tasub minna tegelikult lätlase metsikud mäed kõrvale üritamine jakuudi külades on selles mõttes väga ebaSiljarlikke kudi külad asuvad taigas asuvate selliste suurtel lagendikel mineraalLaasnen ümmargused karjamaad, kus keskel on järv seal karjamaadel siis karjatavad ja kuulid lehmi ning see on hoopis teistsugune kultuur, selline veisekasvatajate kultuur suuremates kohtades kuhu on võimalik saada eemale, aga muidugi ka see asi Nende ja hoiatan ette, et suur osa öömajas ja on mõeldud nii-öelda komandeeringu reisijatele, et nad ei ole sellised turismiöömajad. Mis tähendab seda komandeeringus käivad inimesed ka teatud hooaega seal kuskil keset suve lihtsalt ette teatamata sisse saada sadades võib-olla isegi selline asi, et kohalikud niisuguse rajoonikeskuse lihtsalt kinni ja keegi ei tea, kus see inimene on, kelle käes on võti, et eriti kui sõitvate grupiga. Üks väga tähtis nõuanne on see, kui minna väikestesse küladesse, väikestes külades on võõrastada inimestelt välismaalast tulek, absoluutne on selline suursündmust. Ja selleks on oma sellised rituaalid, mida tuleb teha, et selle hästi läbi saada inimesi. Kõigepealt oleks soovitav minna kohalikku nii-öelda administratsiooni ülema ehk külavanema nagu esimese jutu lihtsalt minna sinna. Tere, me oleme Eestist. Me matkame, siin on teile väike suveniir mille jaoks oluline on nii-öelda funktsioneeri struktuurne näeb hoopis teistmoodi välja külanõukogu üldse igasugune administratsiooni pea, nii nagu rajooniorganisatsiooni on kõige ülem inimene rajoonis, ilma tema loata 100 vihma ka küla peal on seesama asi, mis tähendab seda, et kui organisatsiooni pea ütleb näiteks mingis suunas sõitvatele veoautojuhtidele, et võtke need mehed peale kopterile kopterijuhile, võtke need tüübid peale, siis sind võetakse peale. Kui ta seda ei ütle, siis sa jääd sinna Tolklaga kõik punkt, ma näeks inimesel seda viga teinud, ei läinud üle läinud kohaliku administratsiooni juhi jutule. Väga solvunud. Tagajärg on see, et transport ei ole meie mehi meeti, lähed sinna külla, sinna mäestiku mitte ühtegi lähevad küll, aga need on täis. Need ei ole mõeldud erainimestele, et selliseid asju saab teha pluss sinna juurde veel see just väikestes külades needsamad võõrastama, et administratsioonist jääb alati keegi, kust leida võitjaid, inimest sinna magama panna. Vastasel juhul on teine telk kuskil küla taga, ülesliin. Siberisse rännates on oluline võimalikult palju eeltööd teha, uurida, ette valmistada kokku leppida osata kindlasti vene keelt ja pöörduda. Inimestel olla jah ja võib-olla natuke võtmeisikute natukene siis oma tervist tunda, sest ma olen näinud lääne tudengeid käimas Siberis ja niipea, kui nad läksid linnast välja, ilmus välja tuli välja pooltel neist oli sääseallergia, et seal on sellised karmid asjad, et neid tuleb teada, et kuidas kuidas teie isiklik suhe sääskedega näiteks kas või suusad kõndida pikki vahemaid, mugavad jalanõud, mugavad seljakotid absoluutselt vajalik ning ka revideerida oma arusaamist toidust. Taimetoitlane peaks tegema mõningaid revisioone, sest liha on põhitoit, Peel solvab kohutavalt inimesi. Toidus keeldub see, kui sa satud, olen näinud olukordi, kus ta lähemegi lääne taimetoitlased uurijad satuvad väikestesse küladesse kütile mingites metsa tugikohtades. Ah, sa ei söö, liha, antakse makaroni, antakse neile kartlands, kõik, mis tal on, mitte taimset inimesed ära ütleb aitäh, läheb minema. Sa sõid ära nende poole aasta makaronivarud. Seda ei ütle selle reegli, et selliseid asju tuleb arvestada jah, ja arstirohtudega, nii et tegelikult Venemaal on võimalik kõiki arstirohte iga nurga peal osta. Teine asi on selles, et usaldatavad, nad on oma arstirohud, tasuks kaasamine sellest on näiteks kondoomiga nurga peal müüakse, võib müüa, et seda ei täida seda kaasas. Tänases saates kõlanud lood paneme kirja reisipalaviku foorumisse raadio kahe kodukal, mis on aadressil www R2. Ee kaldkriips reisipalavik seal võite siis vabalt avaldada oma mõtteid reisimisest ja muidugi ükskõik millest muust sel teemal. Aitäh sulle, Aimar selle tõeliselt toreda rännaku eest ja suur-suur, aitäh teile, head raadio, kahe kuulajad, loodan väga, et teil oli sama lahe kui meil. Hoidke siis meeleolu kõrgel ja positiivne ning kohtume taas nädala pärast, kui ees ootamas uus põnev reis paka. Aitäh.