Raadio kahes on alanud saade ääre kaks piknikul, nimi on Urmas Vaino ja tänase piknikukülaline on on väga põnev ja ma olen täiesti kindel, et järgmised kaks tundi saavad raadio kahes olema. Selline mõnus mõnus kuulamine. Tere päevast. Priit Toobal. Tere päevast, tänan kutsumast saatesse. Keskerakonna peasekretär, mul on väga hea meel, sellepärast et Priit, pean tunnistama, et, et kui ma seda saadet ette valmistasin, sattusime ühel hetkel nagu mõnevõrra kimbatusse, sellepärast et sinu kohta on informatsiooni äärmiselt vähe. Need, mis, mis see, mis on, on, on üksikuna, üksikute teradel on väga-väga-väga laiali igal pool, nii et selles mõttes hea meel, et sa soostusid siia tulema. Kas see, et, et seda informatsiooni vähe on, on see kuidagi sinu enda teadlik valik hoida, hoida nii-öelda küünalt vaikselt vaka all või on see olnud lihtsalt selline, noh, kuidas ma ütlen ajakirjanduse ignorantsus parteipoliitika ühe säravama tipu vastu? Gazedisest ühe säravama tipu vastu, aga eks ta kindlasti esimesed pool aastat, kui ma nüüd olen uues ametis. Yht oligi teadlike hoidmine. Et ei ole ju mõtet võtta igal teemal sõna, kui ei tea taustajaid ja tagamaid, et viivad endale selgeks teha ja siis hiljem võib alles olla agar asjadest rääkima, et kindlasti teadlik valik ja, ja, ja võib-olla viimased mõned kuud võib-olla juba ka ajakirjanduse teadlik, teadlik valik, mida lasta uudistesse, mida mitte millest rääkida, millest mitte minu puhul on nii, arvad, jah. See on viimase, eriti viimase kuu jooksul on selgeks saanud. Selge suvine aeg, vaata selles mõttes ajakirjanduse, tead, eks, et justkui ühest küljest on hapukurk, järelikult tuleb kõigesse, mis kuskilt tuleb suhtuda kriitiliselt selle pärast ei lasteaia. Ja me oleme selle saate nii-öelda külaliste valikul lähtunud printsiibist ja mõttest ja ideest, et siin võiksid rääkida need inimesed, kellest me räägime ka 10 aasta pärast, keda ma 10 aasta pärast teame, kes 10 aasta pärast meie elu siin Eesti vabariigis mõjutavad ja ei ole kahtlustki, et, et poliitika oli, poliitika on ja poliitika jääb ja Priit. Ma usun, et sina oled selles poliitikas ka 10 aasta pärast väga aktiivne tegija ja protsesside mõjutaja. Me oleme rääkinud siin tavaliselt sellisest 10 tagusest 10 aasta tagusest ajast ei mõelnud aastal 2018 siis seekord luba teha väike tagasipööre ja küsida sinu käest seda, mida sa tegid või millest sa mõtlesid, siis kui sa olid alles 14, ehk 10 aastat tagasi. Millised olid siis sinu unistused, sinu plaanid, kelleks sa tahtsid saada 14 aastasena? Järjest aastasena tõenäoliselt suureni gümnaasia Põhikooli õpilane, ilmselt seitsmes, kaheksas klass. Ja tollal ma arvan, et ma ei mõelnud veel, et minust saab ühegi erakonnaga sekretär ei ole mingit poliitikut. Ma arvan, et minust võis tahtis, et minust saaks põllumees. Nii et ma olen maalt Häid ja, ja alati on meeldinud loomad ja seesugune värk, mis on kokku käinud põllumajanduse, traktorite ja heinateoga, et ma tõsiselt, ma arvan, et nendel saastam võisin ma veel arvata, et need minust saab üks korralik põllumees, kes harib põldu ja kasvatab loomi. Selle põllumeheks saamise juures olid sa pigem nii-öelda selline just nagu linnamees kiir, kes tahtis saada põllumeheks ka ju, eks ju, aga elas tegelikult linnas või, või olid sa Toots, kes oli tegelikult pead ja jalgupidi kogu aeg mulla sees ja mulla keskele teadis tegelikult sellest tööst ilma õppimatagi praktiliselt kõike? Ikka pigem see toodsa, tegelikult on ju kõik oma suved veetnud tädi juures, kes on suur talupidaja ja ma üsna paju tean sellest tööst ja ma see 10 aastat tagasi kindlasti ma olen juba nii mõnigi hektarit põldu kündnud, et ma teadsin, mis tähendab tegelikult põllumehe amet ja, ja võib-olla seepärast valik. Sel hetkel on selline mõte, selline oli, tädil oli kodus Belarus, teil oli sinine veel arvest. Tädi pidin meelitama raamatute juures põllutööd tegema või olid sa ise hommikul platsis sekundise tädi kleidisabast ja palusid, et laseme põllule poiss. Meelitama ei pidanud aga hommikul hommikuse ärkamisega probleeme olnud ja raamatut lugeda mul väga meeldinud ei ole, nii et meelitavaratavast ära ei pidanud, aga, aga eks eks ta ikka selline teadlik võib olla. Mõte just oligi, et et aidata tädi ja tädi tegemisi, et olla asja juures ninapidi pidevalt. Nagu te kuulate, on meil väga põnev külaline täna pikniku saates sputniku saate reeglite juurde käib ka see, et külaline on võtnud ise kaasa või siis palunud siin kohapeal leida selle muusika, mida me täna vahelduseks mängima ja ma pean ütlema, et tuleb täiesti teistsugune muusikavalik ja mul on selle üle ainult hea meel. Kas sa oskad Priit kohe välja valida ka, millega me võiksime alustada? Alustaksime äkki ühe suure lemmikuga, mida mulle meeldib, et autoroolis kuulata Abaga alustaks näiteks nii. Laulu pealkiri on see vinnardeixi tool ehk siis võitja võtab kõik. Ärkaks piknikul saadame teda, kuulata on ärgaks piknikul ja tänase piknikukülaline on Priit Toobal, Keskerakonna peasekretär. Ma väga romantiline lugu oli Priit, ma usun, et mälestus läheb sama romantiliselt edasi, ehkki ta kindlasti räägib ka samasugustest võitja-kaotaja teemadest. Tänase saate jooksul. Jah, eks muusikas peabki olema mingi sõnum ja kuule üldse muusikat, kas siis viisis või sõnal seal mingi sõnum, mis tähendab minu jaoks midagi või tähendab inimesteks üldse midagi, et ei ole mõtet lihtsalt tilulilu kuulata? Ja otse õige tilulilu tänases saates ei kuula. Priit, sa oled üsna raju kirjutaja. Ma pean tunnistama, et enamus asjad, mida me sinu kohta teada sain, olid pärit nii-öelda sinu enda sulest. Ehk siis sinu enda tekstidest välja lapitud välja nopitud fraasid või lõigud mida sa parema meelega teed, kas sa parema meelega räägid või sa parema meelega kirjutad, kuidas sa ennast mugavamalt ei tunne, et see sõltub täiesti tundest, kuumas olukorrast, nii-öelda vaimukas lippama hakkab parema paremini. Pigem küll kirjutades aga kirjutas veel see lugu, et mind ei saa sundida kirjutama nendesse, et kui on, ütleb mulle keegi ajalehe toimetajat, homme hommikuks kella 10-st on ajalugu, siis nii nagu see ei käi Trumpi, siis ma lähen krampi ja lugu ei tule aga kirjutamisega, nii et kui tuleb õige tunne peale, siis ma võin kirjutada kolm lugu jutist täiesti erineval teemadel. Et kirjutas, on see lugu, rääkis on umbes sama, et kui korrast hakkab jooksma joone joone peale soone peale saab, siis siis jutt jookseb ka. Aga pigem ma kirjutaksin Ma olen näinud, et sa oled ka olnud mingite ürituste juht nii-öelda laval, mikker käes, et selles mõttes asendan sulle Täiesti tuttav jah, olen isegi ühe pulmavanem olnud ja küll ma ise olnud jah, ja need inimesed endiselt teretavad, kes paari läksid selles eas ja kahjuks annadki kui läinud, aga teretavad ja suhtlevad omavahel, et sellepärast ma endale lubanud, et rohkem pulmaisamaa ei ole, et ma ei taha neid, neid paare rohkem, kes lahku lähevad. Ei, no see on arusaadav, aga ma usun, et see ei olnud sugugi mitte nii-öelda sinu tegevuse või tegevusetuse tõttu, vaid tõenäoliselt olid aspektid ikkagi. Ei kindlasti niisugune, võib-olla mingi selles mõttes selline ebasiukene. Ebaõnnega. No nii nagu nende asjadega on, eksju, lavale minnes teed sa ennem niimoodi väikese 50 grammi ka või sul seda vaja ei ole, läheb nii-öelda, võtad võtad lihtsalt enese enese Rammustas jätta. Lavale minnes ei tohi teha viitekümmend, grammi tuleb teha ka. Seda tuleb teha siis, kui ei ole kandvat rolli kandvate kohustuste üritusel. Ürituse kandev roll, eriti, kui ta laval esinevad, seda kindlasti teha ei tohi salatiga viite 100 viitekümmet. Mitme inimesega sa aktiivselt selles kirjavahetust pead, kui palju sa kirju päeva jooksul või noh, ma ei tea, nädala või kuu jooksul saadad selliseid, mis ei jaga otseselt korraldusi, et tehtagu see või, või mind nagu sinna või vaid mis on nii-öelda soovist panna oma mõtet kuhugi kirja või oled sa selline selline 21. sajandi naksitrallid mofina kirjutades nõudmiseni ise endale pead blogija ja saad seal oma oma vajadused riisuda. Ja tõsi, blogi ma pean, meie, ma tean, enamus mõtlesime panengi blogisse kirja ja blogis tuleb automaatne väljavõttega teatud inimestele, kes kes võiks olla huvitatud sellest minu blogist. Aga üldiselt jah, mulle meeldib kirjutada e-kirju ja, ja ma arvan, päevas üks, 20 e-kirja kirjutan kindlasti lase umbes ka nii palju enam enamus, kellel on tööalased, aga on ka isiklikke kirju, üldiselt mulle meeldib kirjutada e-kirju. Millal sa käsitsi viimati kellelegi kirja kirjutasid? No mitte nüüd küll lähima viie, kuue aastase Sa ei ole ka see mees, kes postkaarte kuskil pikkadelt kaugetelt, reisidelt kas või nii-öelda lähematele tuttavatele saadab, tavaliselt postkaardid kipuvad koju ja kohale jõudma hiljem, kui eks inimene reisilt tagasi, aga aga ikkagi on mingi mingi väikese Viimase postkaardi ma saatsin Valgevenest kolm aastat tagasi ja see tõesti oli ka nii, et ma ise juba ammu Tallinnas, kui kirjutas Tallinna adressaadini ja selle viimane paiskate, et ma ei ole täiesti postkaardi saatja, ma tahan aga jõulukaarte e-posti teel. Kui sageli sa oled tundnud nagu seda tunnet, et kiri on läinud, sa näed seda nii-öelda saadetud kirjade kastis. Aga tegelikult tekib selline tunne, et ma ei oleks pidanud seda kirjutama või siis ühte või teist lõiku. Oleks pidanud kirjutama hoopis teistmoodi. See kaalumine on pigem see, kui ma vajutan enne, kui ma vajutan nuppu nii ja, ja seda tunnet ei ole, et ma sendi ära vajutanud, et pärast ärge kahetsemine, see läbimõtlemine ja eel kahetseme võib-olla seda võiks nimetada, tuleb teha ära enne kujutatakse saatmise nuppu ja kui tõesti endal pojake ja mõte jookseb kinni ja ja ei ole päris kindel, kas see lõik on nüüd päris õiges kohas ja õige õige suunitlusega õige inimese suunas, siis on alati häid sõpru, kes on alati nõus ülelugemine lugema ja ütlema, et kas on, kas on see või, või ei ole see, mida tuleks teha või ei tuleks teha. Aga tahaks teada, kes on need Priit Toobali sõbrad, kes ka isiklikud kirjad saavad niimoodi läbi vaadata ja nõu anda, et saada nüüd säravi ära saada. Isegi kirjade puhul on nüüd see, et seal tõesti nõuanded ei ole, aga, aga aga blogi sissekannete puhul küll on vahel kaasamõtlejaid. Oled sa blogist oma teksti kustutanud ka sellepärast, et paar-kolm hilisemat tundi on andnud nii-öelda südames ja peas sellise selgus, et parem kui seda teksti siin ei ripuks. Olen blogija, alates märtsikuust ja nüüd on kuskil, kas 30 sisse siis ei ole ilmselt jah, tõesti, selle aja jooksul ei ole olnud seda vajadust, isegi mitte. Ühesõnaga lõigu kustutamist pole olnud vajalik. No blogi on muidugi tänapäeva poliitikas vähemalt Eesti poliitikas, aga ma usun, et seal mujal maailmas ka nii on muutunud selliseks võitlusrelvaks või see on seal muutunud selliseks omamoodi. Kuidas ma seda ütlen siis selliseks süüdimatuse kerge sellise süüdimatusega väljaütlemise nagu paigaks, sest siin saab öelda midagi sellist, mida ei saaks öelda otse ajalehes. Rääkimata sellest, et samasugust juttu saaks rääkida inimesega, võib olla silmast silma kohtudes. Ajalehe ka veel see lugu, et ajaleht ei pruugi su käest küsida aga sa põgistavad mõtte kirja pantsisti, venelased võtavad aasta ei pruugi selle peale tullagi, et võiks küsida Priit Toobali käest midagi. Logistan juba mõte pandud kirja, siis saab sealt lugeda. Nii et sinu blogiprojekt on olnud ikkagi Priit Toobali populaarsuse kasvatamise aktsioon. Ja enda mõtete kirja panemine ikka ka, mis sest ma mõtlen, kuidas, millest mõtlen ja blogiga veel see lugu, et et sinna ma ei kirjuta ju, kui Keskerakonna peasekretär, sina kirjutan kui Priit Toobal kui, kui kodanik Priit Toobal mitte keskkonnapersega ta tihtipeale, kui ma olen enda blogis teinud sissekande, siis ilmub Delfisse pressiteade keskerakonnale. No ma tahaks näha Pealt seda, seda nii-öelda enesepuhastamisrituaali, mille sa teed enne välvides peasekretäri nahast sisenedes ainult Priit Toobali nahka, et panna siis blogija tekst kirja. No võib-olla see ei olegi see küsimus, sellest peasekretär Priit Toobal Keskerakonnast ärritooblist küll üks on ikka keskkonnaameti seisukoht, mida võtab vastu juhatus või fraktsioon, mõni piirkond, aga mitte. Siin tema blogis ma olen alati mõelnud ja kui ma kuulan sind ka praegu, siis mulle iseenesest kangastub jälle sa mõte uuest teeb poliitikud tegelikult või suur osa poliitikutest oleks väga head kirjanikud tõenäoliselt, sest sellise sellise noh, ütleme loo konstrueerimise ja narratiivi loomise oskus on poliitiku elukutse juures kui mitte päris esimesel, siis igal juhul top kolmeoskuste hulgas igal juhul. Ja pealegi on kirjanike hulgast eks ju poliitikas ju inimesi ka tulnud seal väga edukalt hakkama saanud. Ja ka vastupidi, eks ole, kust on tulnud kirjanikest poliitikud, poliitikutest hiljem hakatud, kirjuta. Sinul on väike plaan olemas selle osas, millal kirjutada esimene novell, millal saaks kaante vahele. Esimene pikem romaan. Ei sellist plaani ei ole, ma püüan oma blogi edukalt pidada ja kirjutada paeluvaid põnevaid artikleid päevalehtedes ja mujal, et raamatu kirjutamisplaani kindlasti ei ole, kui kirjutada mul juba kuidagi meeldis ja lõpukirja läks väga hästi. Kahjuks mitte välismaksame 95 punkti 100-st. No, ega väga palju ei läinud kaduma ka, aga sul ei ole ka mingeid selliseid fraas või selliseid nii-öelda pilte kirja pandud. Aeg-ajalt ei teki nii-öelda puhang peale mingile eriti romantilisel hetkel, et, et niimoodi, vot see lugu võiks alata, mis kunagi võiks saada, ma ei tea, mingiks kirjatükiks. Ei ole jah sellist sellist plaani olnud. Meeskirjanike sa ise naudid või millised, millised on need kirjanikud, kellega, millest sa võiksid hakata mõnel maad ja vastuvõtul või kohtumisel saiu kohtunud inimestega väga erinevate. Aga pidevalt satuks vestluskaaslaseks mõni selline eriti toreda ahvatleva välimusega noor kirjandustudeng, preili, kellest juttu teeksid. Temaga. Nagu ma enne mainisin, et ma ei ole väga suur raamatulugeja man endale enda nalja, mis öelnud, kui raamatut kirjutatakse ajalehe formaadis tööd, ma loeksin palju raamatuid läbi. Aga näiteks mulle meeldib lugeda Lennart Meri kõnesid, mida ta omal ajal kirjutanud, raamatut raamatus avaldanud ja mul on õnneks head sõbrad, neid mitmeid köiteid kinkinud. Ja teine kirjanik, kes ikkagi mulle meeldib Oskar Luts, keda mul meeldib lugeda nii lugeda kui vaadata, eks ole. Tema, tema, need näidendid ja tükid on filmid, hiljem on tehtud, on väga head ta, tal on selliste ühiskondliku paraja närvilisi piiri peal kõndimist siukest ühiskondlikku närvi, mis mul on nagu mis on meil võib-olla veidi ühine joon, et õigel hetkel äratab vaevalt selle, mis on vaja öelda läbi lillede läbi läbi kapsapea näiteks. Kas see tähendab seda, et ütleme sellist, kui ma küsin sinu käest noore eesti kirjanduse kohta ja loen seal mingeid nimesid, et Sass Henno ja Berk Vaher ja ja Kadri Kõusaar ja Kerttu rakke ja, ja kes seal veel oli tol ajal Aapo Ilves ja nii edasi, siis siis ütleme, need nimed saab, suudad nad liigitada kirjanike kategooriasse, aga sealt edasi on nagu must maa. Jah, ma loen nende raamatute arvustusi nii, aga ma raamatut on ju tõesti ei ole, nende, nende mulle tundub ja õige on see, et ma suudaks ära helista, külla tulnud kirjanikud. Luts Tammsaare, Lydia Koidula seal sinu nii-öelda repertuaar. Täpselt. Kas see puudutab ka mingit, ma ei tea kunsti, kas see puudutab muusikat muusikavaliku osas sa võib-olla ei pea praegu vastama selles mõttes, et sellest me kuuleme, terve saate jooksul, on, see, on see kuidagi laiendatav. Pigem ma olen jah konservatiiv sellistes asjades, kunstis ja kultuuris. Et kõik on tore, mis tehakse, ka sellist pole veidi uuenduslikumati uut või nii kunstis kui kultuuris, mis on üks ühine, eks ole. Aga, aga pigem ma olen selline nii muusikas, kunstis vanamoeline, mis nii-öelda, et ei, ei lähe kõige uuega nii kiiresti kaasa, et pannakse inimesed välja, ide purki eksponeeritakse kunstina siis sest mina ei ole see, kes raamatusse päraks vaimustatud. Jah ja ei kirjuta, et ohoo, et nüüd midagi väga vägevat kunstis, et, et see ei ole see, mida moeootaks kunstist. Aga on sul nii-öelda selline oma harjumuspärane skeem või, või, või rada olemas, mille kaudu sa ikkagi nagu sellega kursis oled selles mõttes, et noh, eks ju seisus kohustab ja teadma peab, eks ju. No on päevalehed, mida ma vastsed loen kaanest kaaneni läbi, õnneks Päevaleht näiteks avaldab tihtipeale just raamatut, arvustas, et ma püüan ikka seal sellega selle ajalehe vahendusel kursis olla, mis on kultuuris ja kunstis parasjagu toimumas. Ja KUMU külastamine ei ole nagu võõrast võõras tegevus ilusa surma, eks ju, absoluut. Ja seal on väga mõnus eriti ilus arhitektuur. Ja just Priit Toobal on meie tänase saate külaline, Priit, ma palun nüüd sul valida meie järgmise muusikapala. Millise sa listist nii-öelda. Siin oli juttu, et, et võib-olla muusikavalikus olen ka vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldib Mait Maltis näiteks nii üldse muusikas. Kaks mõtet on üks see, et peab olema see sisu siis sõnadel või viisil. Ja teine on see, et peab saama muusikaga tantsida, nii et ja Maidu järgi on nii mitmedki kingatallad õhukeseks kulutatud tantsupõranda, niiet kuuleks Mait Maltis ja ja laulu glooria. Ärkaks piknik. Küll on saada, mida te kuulate ja tänase piknikukülaline on Priit Toobal, Keskerakonna peasekretär Priit, nagu sa juba ütlesid, ja sellise väikese väikese nagu maasikaõhtul viskasid, et Mait Maltis saatel on saanud läbi tantsitud nii mõnedki hinnad, siis ma saan aru, et sinu puhul kehtib see väide väga hästi, mida, mida parteikaaslane on nii-öelda surematuks eesti keelde millide fraasi laulud, eks ju, et. Mees on tantsulõvi täpselt nii nõus ja läbi elu on. Või mingi kreedos vaata et võiks öelda tantsides läbi, elu on siiamaani on siiamaani käinud, et on õnn olnud tantsida peotantsu kuus ja pool aastat kuus kuus ja pool aastat võistlusel tantsuvõiks isegi öelda mitte peotantsuna, mis hiljem on nagu peod saalides, kujunevad peotantsuks, sest see on nagu jalgrattasõitmist, mitte kunagi ära joone peotantsusammudest. Kalevi on õpitud ja on neli aastat, olen rahvatantsu tantsima. Ja veel aasta tagasi tegelesin sellega, kui ma n naljas tulekut. Tantsitud on palju ja naiste tõesti meeldib. Kes sind tantsima viisu tantsima pani, tavaliselt lapsed ei lähe ise tantsima. Esimene nende tantsuproov, kus õpetaja võistlustantsupeod Sa kindlasti vanemad viisid algatuses, tema ise on ka suur tantsufänn siin ilmselt siis sealt ta koos vennaga meid viidi, tantsutundi, ma olin, ma arvan, eks hüvia viieaastane. Ja hiljem rahvatantsu juba läksin omal algatusel, sest suures on selline rahvatantsutraditsioon ja kultuur väga-väga au sees ja ja on popp, kui tantsitakse. Tegelikult saab võistlustantsu mingi sellise pöörase teadmise või tahtmisega ka, et minust peab saama nii-öelda täht Jupiteri valguses. Millised on ikka nii noor veel, et sel ajal sellist sellist teaduste tahtmist ei olnud, pigem tuli see rumal iga pealegi kus? Seitsmes klass äkkimi, kus mehed ju ometi tantsi. Ja nüüd hiljem olen tagantjärgi kahetsevad, et ma tookord pooleli jätsin, et mine tea, mis oleks võib-olla tantsijana, minust saab. Eeldused anded olid olemas. Võistlustel tagantjärgi diplomeid ja medaleid vaadates siis esikolmikus kohtunikku üsna palju, nii et ma arvan, et eeldused olemas ja kui kuus poolaslike tantsida, siis midagi ikka külge jääma. Medalid olid väljastatud ainult Suure-Jaani poolt, Viljandi maakonna poolt oli, oli nii-öelda üleriigilisi medaleid ja diplomeid ka juba. Üleriigilistel üks kolmas koht on küll, jah, aga enamuse Viljandi maakonnast. Praegu on diplomid ja medalid ema juures kodus, maal või võtsid kaasa. Kõik on Suure-Jaanis ema juures. Nii et seal saab aeg-ajalt üle vaatamas käia. Nostalgitseda. Just Priit sellessamas toas siin ülekuulamise tehes olema sattunud väga mitmel korral sellise õnnetu olukorra peale, kus, kus inimene, kes on, on ülekuulamisest saate saatekülaliseks olnud, on pidanud helistama oma oma sõpradele ja tuttavatele noh, lihtsalt et saada kuidagi ilusasti ära lõpetada, siis, siis on saanud sõbrad ja tuttavad nii-öelda ülekuulatava eest kosta. Ja siis, kui inimene hakkab mõtlema, kellele helistada, selgub tal ühel hetkel, et helistada ei ole kellelegi ainukesed nii-öelda vastuvõtvad telefonid, kellele, kellele saab kõne teha, on sellesama partei enda inimesed. Kui palju sinul endal on nii-öelda sõpru? Vaatamata sellele, et sa oled teinud väga aktiivselt parteide, et kui palju on neid inimesi, kellele saad rahulikult helistada ja öelda, et kuule, et lähme hüppame Hellast hundist läbi ja teeme õhtul enne magamaminekut kaks õlut. Õnneks on neid suhteliselt palju. Side, nende sõprade ja kellega ma olen suhelnud kooli ajal eelmistest töökohtadest on säilinud väga hea ja tõesti, helistame tihtipeale õhtuti, et lähme istume seal pubis või teises pubis ja tunneme ennast hästi, räägime mitte ainult tööasjadest, võid elustada elust ja kas või mitte naistest, eks ole. Aga linnas nüüd tööl olles on tekkinud nii nyyd sõpru, kes on tekkinud läbi töö kohe läbi erakonna ja neid sõpru, kes on väljastpoolt igapäevast erakonna tööd, nii et seda muret mul küll ei ole, et ei ole telefonis numbrit, kellele helistada, kui on, kui on mure või rõõm, kellega midagi jagada. Oled sa ise selline aktiivne kontaktiotsija, oled sa ise aktiivne väljapakkuja või, või, või oled sa pigem nagu selline, kes hea meelega kaasa jookseb siis kui teised helistavad ja pakuvad? Pigem oleme ka selline eestvedaja initsiaator et mitmeid algatusi, mis on just kooliajast, vähemalt minu eestvedamisel ja on siiamaani, käime klassivendadega näiteks Saaremaal, igal igal suvel puhkamas koos juba kuues aastasel aastal. Selliseid ettevõtmisena on mitmeid, et see, kes otsib uusi tutvusi, uusi väljakutseid, tõmbab endaga teisi inimesi kaasa. Aga selle vastu pole kunagi mitte keegi, käib käib veel ei algatuse või, või kutsub kusagile kaasa, läheks kindlasti alate, lähen. Kes need inimesed on, kelle seltskonda sa naudid, kellega, kellega sul on koos hea olla? Oskad kuidagi kirjeldada või, või neid kuidagi sõnastada? Oluline on see, et meil on ühiseid asju, millest rääkida ja teine on siis minu jaoks eriti oluline on inimene, peab olema väga hea huumorimeel ja seda aru saama ja oskama teha nalja ja peab aru saama sellest naljas, kui me oskame endale nalja teha. Et see on ka väga oluline, et solvutaks, kui, kui, kui keegi heatahtlikku nalja, kellega suheldes suhtelises teeb ja samuti inimesed, kes peavad lugu kultuurist kes veavad lagu lugulaulust, tantsust ja, ja nagu ma ütlesin, kelle, kellega on ühised, teevad midagi arutada, kasvõi siis tööalased teemasidki, rääkida nii-öelda õlleklaasi taga, riigiasju, arutada enda koduvalla asju, maakonna asju, Euroopa asju, et peab olema inimene, kellega rääkida, midagi olnd. Kui palju sulle tundub, et inimestel on nagu need viimased asjad, mida sa nimetasid korda lähevad, kes kelle tööiga päevaga poliitika Igapäevase poliitikaga seotud ei ole, kui hea meelega nad sinu kui peasekretäriga asju arutama tulevad. Õnneks on mul see seltskond on klassivendade 70 ma korra juba mainisin, kellega meil on selline minu mõttes nagu tagatuba, et kellega Olongi arutada ja tõesti mitte ükski neist ei tegele igapäevaselt poliitikaga, ei ole kusagil omavalitsuses tegevad ega, ega, ega riigi tasandil. Pigem eraettevõtjad ja, ja nii-öelda iga igapäevainimesi, kes teevad oma igapäevaasjadega ja ei ole tõesti selliste tagamaadega kursis, siis nendega arutada. Asja ta siis kuuleb, mida arvab arvake eraettevõtja riigis toimuvast, omavalitsuses toimuvast. Et neid inimesi on ja, ja selline tendents, nagu need viimaseks Poola aasta jooksul on see aktiviseerunud. Et nad tahavad rohkem arutada asjast. Et kas, kas see on juba sellest tingitud, et ei lähe nagu riigil väga hästi kõik tunnevad muret, tahavad kaasa aidata, kaasa mõeldud, ilmselt on sellest tingitud. Või näevad lihtsalt, et kui Priidule rääkida, siis sellest on tulu ja kasu. Otseselt kasu kindlasti kohe üle päeva ja poolaasta ja midagi ei juhtu, aga, aga mul on hea meel, et nad minu arutavad koos ja mul on mingisugune pagas, kui tekib mingisugune mõte või lahendus. Kui sa võtad oma sõprade või nende lähedaste inimeste peale, kellega sa suhtled, mis on need inimlikud omadused, mis, mis sul ühest küljest silma nagu särama panevad, aga teisest küljest ta paneb, panevad sind mõtlema, et kurat, aga minul vist selliseid asju ikkagi ei ole või minul neid ei ole. Negatiivse poole pealt üks asi, mis, mida mul endal kindlasti ei ole ja mida ma ei tahaks, et oleks kesklinnas on ükskõiksus, nii. Kas ükskõiksus oma pereasjade suhtes oma kooli suhtes omaenda koduvalla suhteliselt linna suhtes, seda edasi minnes riik, Euroopa ja maailm, et ükskõiksus ei tohiks olla. Mitte palju, aga seda kindlasti on noh näiteks jälle TÖÖ Ale näide. Et näiteks kui on järgmisel aastal tulemas Euroopa Parlamendi valimised, siis viis aastat tagasi oli Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus 27 protsenti. Kuidas inimene, kes oleks võinud tulla valima, ei tulnud ja noh, see on ükskõiksus, et ja, ja, ja ei ole näha, et sel teemal aktiivsusega ja ükskõiksus vähenenud. Arvad, et see on üks teadmatus lihtsalt inimesed ei ole lihtsalt aru saanud, miks on ta häält seal vaja on. Ma arvan, et see on ükskõiksus, pigem on see ükskõiksus on ju räägitud ja eriti nüüd on ju viis aastat oldud Euroopa parlamendi esindajaga pidanud täis saama, et teadmatusele päris olla ei saa, loositakse järgmiseks aastaks valimisaktiivsust veel madalamana kui viis aastat tagasi 20 protsendi piirimaile mehikest iga viies inimene jääb koju, kes oleks võinud valima minna, et seda ükskõiksust on? No aga ikkagi, ma küsin sellesama küsimuse uuesti ja sellesama aktsendi alt on, mis asjad on need, mida sa enda juures tahaksid näha mida, mida võib-olla ühel või teisel inimesel on, mida sa ise tunned, et et, et see võiks olla veel ka komplektis olemas. See on kindlasti see, et oskus öelda ei. Mis õnneks on nüüd aastaga umbes. See omadus on hakanud külge kasvama, lämbe praktiliselt peaaegu üldse ei olnud ja ma olin sellepärast ikka vahel ise väga hädas kergekäeliselt tuleb, ütled jah ära ja kui asi tähtaegu tegemine kätte jõuab, siis pagan, mõtled ütlemile ja pärast oli vaja seda jah öelda, kui enne oli näha, et ta tegi seda asja teha, ei jõua. Ma loodan, et sa ei mõtle praegu, ei pea silmas ja ei räägi nii-öelda salamisi sellest, et sinust sai peasekretär. Ei, ei, mitte seda, ma mõtlen sellist pisiasja, üksikuid väikeseid asju, et mis kindlasti saaksid ise sellega palju paremini hakkama, kui, kui mina tegelikult peakski. Nüüd on sul olemas ka mingi selline noh, enda enda kasvatamise või endale arendamise plaan. Selline Priit Toobali plaan, milline peaks Priit Toobal sellise sellise ühikud hakkab välja nägema või olema? Ei, seda sellist plaani mul küll ei ole, et kõik on. Kõik on tulnud niimoodi läbi läbi igapäeva ja läbi igapäevaste tegemiste, et ma ei tea, kas sellest laene üldse olekski vaja, siis on, võib-olla on hiljem, mille pärast kahetsevad, näed, ei täitnud plaani. Pigem las lähevad asjad nii, nagu lähevad. On neid asju, mida sa tunned, mida sa tahaksid õppida, mis, mis, mis on need, mille pärast oleksid valmis vaatamata sellele, et lihtsam oleks sellel hetkel öelda ei, eksju, sellepärast et aega ei ole, aga oleksid valmis ikkagi jah ütlema ja ohverdama aega, investeerima oma aega. Selleks, et osata teada, selgeks saada. Olen mõelnud ja, ja sügisest teostunud panime selle mõtte, et ma tahan minna õppima keeli, nii et ma ei hätta ei soome ega inglise keeles, aga vene keel on, on see, mille, mida võiks õppida, et sinna ma oleks nõus kulutama aega ja, ja võib-olla või seal parasjagu loenguse tunnis tunnen, et kuule jah, ütlesin endale siis siis see on see, see koht, kus ma pean ennast ületama ja plaan on selline. Sügisest lähen ja õpin ja ja omandan ühe keele endale veel juurde. See on nagu selles mõttes sul täiesti jäänud jäänud kõrvale vanuse tõttu koolis enam ei õpetatud. Ma tegelikult olen õppinud vene keelt üheksa aastat suureni gümnaasiumis ja soome keelt kolm aastat, aga soome keeles ei, ma arvan, et ei teki probleeme ka vene keeles ka kindlasti. Et see on ikka jah, ilmselt ei ole tulla, nagu ei olnud suurt tahtmist ja vajadust keelt osata just sedagi. Keeled on see, mida sa tahaksid juurde. Oskad sa nimetada teisi asju veel, on selliseid asju, mida sa, mida sa näed mida võiks olla kasvõi poliitikas sinu igapäevases töös vaja. Või neid teravalt, nii ei olegi. Midagi konkreetset on raske välja tuua, aga aga oskust lugeda ridade vahelt tuleb täpselt, aga see läheb nagu ka rääkima inimestega, suhtleb inimestega, kes oskavad lugeda ridade vahelt. Vaata ja näidata tee kätte, et kuidas seda teha. Aga kindlasti oleks ajaga ja see on oskus, mida, mida noore inimese käest olla veel ei saagi ega sahtlitega tuleb. No üks, kes on geniaalne kindlasti ridade vahelt lugeja ja ridade vahele kirjutaja, on, on mees, kelle osas sa oled öelnud, et, et ta on sinu iidol, oli see üks siis minu iidol, on Edgar Savisaar üks õnnetu, selline kontekstist väljale rebenenud fraas või, või siis selline siiras kiindumus Eesti nii-öelda uue, Eesti vabariigi aegse ühegagi silmapaistvama poliitika vastu. Edgar Savisaare vastu kahtlemata on mul väga suur lugupidamine ja ma pean teda Eesti üheks tipp-poliitikuks peaaegu et ainukeseks tipp-poliitikuks tegelikult kes on ju nii pikka aega juba Eesti poliitikas olnud ja olnud kahe erineva riigikorra ajal nii-öelda tegev mõlemal ajal küll ühte suunda Eestit viiv nii 1997 alates kuni kuni siis seisvumine oli taasiseseisvumise, nii oli ju ta üks ka Eesti riigi või nii-öelda sellise taasiseseisvumise välja võitleja ja täna ju sama suuna tegelikult tegutseb. Et iidol võib-olla tõesti palju öelda, et aga suur lugupidamine ja, ja sellise kui õpetaja poole vaatava pilguga inimene kindlasti. On sul poliitikas iidoleid või on sul iidoleid selliseid inimesi, kelle, kelle jälgedesse sa tahaksid mahtuda, kelle, kelle teed, kelle teed käimine oleks sinu jaoks suur au. Pigem võiks ise teed teha, jälgi maha jätta, aga, aga konkreetselt ühte iidolite raske väljuda. Võib-olla see on lihtsalt, see on seal ühes sellest fraasist, mille sa, mille sa oled pillanud, eks ju. Sellest lihtsalt pärit, aga, aga selliseid inimesi eeskujusid kasutada sõna eeskuju. Mingis mõttes eeskuju on kindlasti mu ema kes ei ole mitte poliitikas tegev, vaid, vaid on elus väga hästi hakkama saanud. Vaatamata kõikvõimalikele raskustele, mis on ette tulnud, et et Ma hästi elus hakkama ja olla täna nii õnnelik ja rahulik, kui tema täna on, et see on kindlasti eeskuju. Aga tööalaselt, et. Ikkagi see seesama, näiteks võiks ikka mainida Edgarit kes kes on, võiks olla teejuhiks ja näidata, et kuidas peaks asja ajama. Laias maailma poliitikas, maailma ajaloolises poliitikas, sealt sa ei, ei taha kellelegi sellist sellist au ulatada. Neid näiteid on juba jah, raske on tuua, et sellest peab neid veel rohkem neid tundma ja teadma õppima, et, et võiks öelda, et temast ongi see minu. Mis on sinu jaoks on kui inimese juures, noh, poliitikud peavad olema nagu inimestel, head tundjad selles mõttes, et teisipidi ju ei saa, eks ei, ei saa ju aru, muidu kas on oma või võõras, mis on need inimeste juures olevat asjad, mis on sinu jaoks kõige olulisemad, mis, mis on võib-olla sellised nurgakivid või alustekstid või või peamised asjad, mida sa, mida sa inimese juures vaatad ja hindad. Kui me täna või sellise noh, igaüks vastaks, ma arvan, nii, põhimõtteliselt ausus et loomulikult on väike hädavale alati lubatud ja vahe vahel reaalikega, aga olla enda vastu aus ja oma lähikondlaste vastu, et et need inimesed, kes kunagi mingil põhjusel on kellelegi öelda selja tagant noa selga löönud, siis siis see ei ole küll see omadus, mida nagu kiita saaks ja nende inimestega nagu väga tulevikus on tegemist teha ei taha. Kui palju sa näed sellist noa selga löömist või, või, või noh, palju, palju sul see, palju sul seda ette tulnud on? Õnneks mitte palju, aga on paar juhust, mis on konkreetsed juhtumid ja millest millest mina olen õppinud ja ma arvan, et tegeleda, see juhtum on olnud, on ka õppinud, et et see mingis mõttes võis olla mõlemapoolne kasu, kui sellest õpivad mõlemad, aga loomulikult inetlased olnud ja millest teen omad järeldused ja lähen edaspidi edaspidi edasi ja temaga siis tegemistele. No need need sellised noa selga löömise asjad suuna nii-öelda järgmise küsimuse juurde, kui hea andestaja sa oled, oled sa oled, sa, on sul lihtne inimestega asja edasi ajada nii-öelda leides uue tasandi. On tähtkujult Skorpion ja Skorpion kohta öeldakse niimoodi, et õnnel äkkvihaga ja unustab ja andestab kiiresti. Siis ma päriselt protsendiline skorpion ses mõttes ei ole, et ma olen küll äkkvihaga. Ma andestan kiiresti, aga mitte iialgi ei unusta, et see on see vahe, et mul on ikka väga pikalt meeles, kui keegi on mulle niimoodi haiget teinud, mis, ma arvan, ei ole põhjendatud olnud. Kas oled sa mõelnud ka selle peale? Ma küsin lihtsalt ja esitan hüpoteesi savi siis vaidle vastu või, või ole sellega nõus? Et üks, mis on Eestis praegu raske, ongi inimestel nii-öelda andeks andmine või arusaamine või mõistmine. Nii nagu sa ütledki võib-olla et andeksandmine, aga, aga meelespidamine jah, seda küll, aga, aga ennem seda tuleb igal juhul nagu andeks anda, et, et me ei oska seda võib-olla väga hästi teha. Täiesti, või teil on täiesti õigus olla et selle taga võib olla ju mitmeid suuri asju, miks ei suudeta ühte teistesse lahendada. Et ongi see, et on kunagi tehtud haiged astutud nii-öelda selle ja helluse kanna peale. Ja täna enam andestada ei suudeta, ei suudeta koos asja ajada, et see seal taga suur Essol, et see võib täiesti olla. Aga kuulame muusikat, järgmine voolik, brid, jutt oli siin tantsimisest rahvatantsimise ja tervitan oma rahvatantsuõpetajat ja ta nimi on Tiiu Siim Suure-Jaanist ja siiamaani hõbeda siiamaani kohtusite viimati kaks nädalat tagasi, sure seal üritusel ja oli väga hea meel teda uuesti näha ja tantsuks ei tantsuks. Selle ilmselt oli üks kontsert, kus ei soovinud meil tantsida. Selge, aga kuulaks Huko valssi kuulama. Saade on R2 piknikul ja see lugu, mis hetk tagasi kõlas, kandis pealgi rukola, vaid sa teadsid veel öelda selle loo kohta väga huvitavat fakti, mille üle ma arvan, et on kuulajad ka väga rõõmsad. Just ma arvan, et kõik teavad seda lugu ja kõik teavad heliloojat Arvo Pärti. Neid kahte asja kokku tihtipeale ei osata panna, et selle Ukarvalsi autor on Arvo Pärt, see on ühest filmist filmimuusika filmi nimi, Uku Aru ja kogu selle filmimuusika Arvo Pärt kirjutavad nii et totaalselt erinev sellest, mida Arvo Pärt täna kirjutab ja esitab, et selline huvitav fakt. Tihtipeale võiks viktoriinis seda võib-olla või küsida, et jah, ma arvan, et neid oleks palju, kes säravalt arvavad? No väga tõenäoliselt ei oleks, väga, tõenäoliselt ei oleks pritse oled Suure-Jaanist pärit ja me oleme rääkinud sellest ka siin juba õige mitmel korral vennaga olid sa pigem sama kambamees või, või nii-öelda jooksid jooksis teie vahelt selline vendadevaheline ja, ja sealt sageli ja tihti olev rindejoon, mida, mida muidugi suurem igion hea meenutada. Kindlasti mitte sama kambamehed, ikka täiesti teise kambamehed, vale, vennaga suhteliselt erinevad ja ja, ja mis seal on, häiris rohkem. Aga, aga täna on nagu selgeks saanud see, et inimesed ongi erinevad ja kui minule meeldib poliitikasse või nende meeldib äri ja täna on meil isegi rohkem, millest rääkida ja arutada just erinevad mõttelaadi ja, ja erinevate mõtete mõtetel arutada, arutleda ja arutada, et täna on see kindlasti juba nagu saanud selliseks väärtuseks. Nii, aga mis, mis need nii-öelda lapsepõlve erimeelsused olid, millest millest ei suutnud ühte ühte sammu leida teineteisega. Noh, mis tekitas erimeelsusi, kindlasti on juba see, et endale vanem ja vanematele on lubatud rohkem kui noorematele ja eks noored peavad pidu kandma vanemate riideid ja kõik seesugune tekitas sellist võib-olla mingisuguse trotsi, et võib-olla see oligi see kõige selline see, see nool, mis meie vahetasin nagu läbi käis. Aga tagantjärgi mõeldes päris naljakas ja. Oli sisemine Sudri selline noorem, aga, aga kaval ja selline noh, nii-öelda kes, kes ise teadis, kuhu ora lükata, et asi jälle põnevaks üles keerata. Eks ma arvan, et me mõlemad olime need, kes oskavad õigel ajal õiget nuppu vajutada. Asi jälle jälle põnev oleks ja, ja tihtipeale aktusega lõpeks, et et sellist poiste kisa, ma arvan, et pidid vanemad päris palju taluma. Millised teie kodureeglid olid, kui läks madinaks, siis, siis olid nurgad jaotatud. Need olid mõlemad, just et oli väga raske selgitada, kes tegelikult süüdi on, need nurka panemist ma ei mäleta ja üldse vitsa vanemas ühe korra saanud ainult. Ja siis sai ka vanaema rohkem, kui mina oleks vanema selja taha peitu, aga ka enne kitsama Emajõe vahetage mõistev ja mõistlik olnud, et on, selliseid tülisid oskab väga hästi lahendada, et see üks oskus, mida võiks, mida võiks iga lapsevanemalt Ema emal oli see kohtupidaja Absoluutselt tema oli see, kes pidi pidi kuulama mõlemaid pooli ja tegema otsuse, mis tihti oligi see, et mõlemad on süüdi ja vedasama karistus. On sul meeles ka mõned sellised asjad, mille üle sul on lapsepõlvest nagu eriti hea meel, mingid lood, mida sa, mida sa räägid või mida sinu sõbrad ja tuttavad väga hästi alati teavad. Et tõenäoliselt Priit räägib selle, mis, mis elu sealsamas sellest Suure-Jaani kandis iseloomustada võiks. Põnev aimas kohe nüüd meelde tuleb, on see, et me olime algklassides siis nii naljakas, võib-olla ei kõla, ma olin siis võib-olla nelja 11 aastane, mõtlesin, näiteringi, juhendasid, juhendasid näiteringi just koos klassijuhatajaga. Mäletan klassata proovi tulla ei saanud sina niukse, kes kes juhendas seda tihtipeale oligi nii. Klassijuhataja vets, kümnend, Rinu, oleksite, seal on hästi põnevaid seiku meeles ja ma arvan, et see seltskond, kes tollel näiteringi koos minuga tegijal on, on siiamaani meenutame, naerame tihti neid asju, mis koos tehtud said. Mis tükk oli? Kapsapea ei olnud kapsapea oliks. Autol kahjuks enam ei mäleta, oli üks, üks jõuluteemaline ja seal oli midagi näha, kääridega veel seotud asjade nime ka ei mäleta, et midagi, midagi seesugust, igatahes nalja meil sai palju ja just eriti proovides. Nii et selline distsipliini hoidmise oskus oli sul noolest peale olemas klassijuhataja ta ju seal väga hästi ära ja usaldusnäiteringi sinu kätesse. Just tema ongi, võib-olla suur tänu, talled usaldad, seda ütles ma oskasin selle oskusega tänu täna veel ka kasuks tulnud ja on suureks abiks. Just näiteringi, eks ju, juhendamine lapsepõlvest ja partei juhendamine, sümboolne, milline sarnasus, eks. Ma ei tea, kas sarnasust leida, aga aga juhtimine on juhtimine, need juhtimisvõtteid on erinevaid juhtimist. Tänase järgaks piknikukülaline on Priit Toobal. Saade on R2 piknikul ja tänase piknikukülaline on Priit Toobal Keskerakonna peasekretär Priit Mäe ja ei ole jõudnud veel poliitikas praktiliselt rääkida, ehkki servumisi oleme poliitika juures olnud. Loomulikult me peame kõikide nende poliitika sõprade jaoks, kes on kannatlikud, olnud kohust täitma ja me räägime kindlasti poliitikast, ta, aga eelmine, eelmine tund lõppes lõpes meil vestlusega sinu kodukandist. Kui palju see aega enda kodukandi jaoks leiad, on sul on sul aega käia kodus, teed sa seda? Hea meelega? On kodus olla nii palju tähtis ja oluline. Et sa, et sa pead enda jaoks tähtsaks seal käia. Jah, see kant ja see kodukant on mulle üldse väga oluline. Ja ma tänan õnne, et ma olen saanud pea iga nädalavahetus vähemalt ühe päeva veeta oma kodukandis. See on selline energia laadimise koht. Et on Suure-Jaani ümbrus, kant on täis sellist energiat, et mida võiks iga igapoliitikata lammutada ja Tallinnas tulles triiktööle kaasa võtta, et ja ma arvan, et seal mitu otsa kaisa. On sul nii-öelda omad, mingid Schmidti omad asjad, mida sa seal teed, siis kui sa koju tagasi lähed? On sul omad mingid sellised rituaalid, mis, mis asjad need on siis, kui sa jõuad koju, mida sa teed? Mis võib kõlada veidi, võib-olla naljakana on see, et et mulle meeldib kodus nädalavahetuse hommikuti kaua magada, nii, see on see, mis annab jõudu, energiat ja, ja mida ma Tallinnas teha ei saa. Lihtsalt märkan Tallinnas ka nädalavahetusel üles, siis kui Saabe ajal, mis tööpäevalgi. Aga teine asi on see, et on sealsamas suure eest, üheksa kilomeetrite. Sa siis päris metsas on veel üks mu kodukoht kus mul nii-öelda oma oma maja ja, ja, ja oma hoov on, vaata, seal käib ära käies tagasi tulles ja Tallinnasse, siis on nagu tunne, et on kõik kõik veetud, mis on saanud sellest koduganist võtta. Oled asunud vanema kingitust oma käe järgi ära sättima ka. Küll jah, vanaema tõesti kinkis mulle oma oma maja ja ma olen seal juba nüüd poolteist aastat renoveerimistöid teinud ja, ja nii palju on veel ees, et iga kord, kui ma sinna lähen, siis ma vaatan, et on veel palju teha sellele ainult selle üle on ainult hea meel, sest et kui seal käies teeotsa lõpeks, siis siis ei ole sellega põhjustada. Parteikaaslased, teised taluperemehed on sul külas käinud nõu andmas, mismoodi talu edendada, nii et sellest selline korralik eesti talu valmis saaks. Kunagi. Selliseid spetsialiste nõuandjad ei ole käinud, aga erakonna büroo töötajad on küll seal külas käinud, aga, aga selliseid, kes ise talu peavad ja võiks nõu anda, neid neid veel julgenud kutsuda ei ole, et, et võib-olla asi, kui rohkem valmisjärgus on, siis kutsun emake küll. Just sest kogemusi on, me teame väga hästi seda. Oled sa mõelnud selle peale, et sa oled tegelikult selles mõttes tüüpiline noor inimene Eesti mõttes väga tüüpiline teinud kohapeal aktiivselt tööd, elanud aktiivset elu, sina lausa poliitikas, eks ju, ja, ja, ja olnud kohalikule, kohalikule keskkonnale või, või, või siis sellele seltskonnale väga kasulik. Ühel hetkel hopsti läinud Tallinnasse ära jätnud nagu selle selja taha, mis, mis kodus tehtud ja, ja, ja asunud tegutsema natukene tuult tiibadesse saanuna hoopis Tallinnas. Jah, tavaline noor selles mõttes kindlasti, et et aktiina saab ju olla erinevalt, et saab mängida pilli, mängida palli ja, või olla poliitikas, et kõik on omamoodi ju vajalikud ja head oskused ja omadused, mis inimese juures on, aga, aga see, et ma nüüd sealt Nendest ära olen, siis nii tihti kui sinna juhtun, siis ma ikka astun tihtipeale koduvallamajast ka läbi. Õnneks on vallavanem väga hea, väga hea sõber ja partner, kellega arutada, nii et ega ma väga kaugeks ja eemaasjades jäänud ei ole, nii et ma tihtipeale võib-olla isegi vahel saab nõu anda, mis millega võiks tegeleda ja mismoodi võiks. Vana soovida ümbrikupakk alati valmis pandud, mida Priidule Tallinna suurde poliitikasse kaasa saata. Noh, pigem arutame asja eest, kuidas kohapeal tasandil, et kuidas saaks üht või teist asja, tihe, kuidas mujal tehakse, sest kuna liigun väga palju ringi, siis ma näen, näen, kuidas, mis tehakse ühes või teises omavalitsuses, mida võiks mida võiks koduvallas rakendada. Tunned sa ka, et sa oled sellele, sellele, sellele kandile, nendele inimestele kuidagi võlgu, et, et see, mis on sinu teha, on nii-öelda maksta, aga memme vaev nii-öelda selle, selle kandi ja piirkonna ees Mingis mõttes kindlasti jah, sellepärast ma püüangi seda sidet hoida ja see ei ole nagu selles mõttes sunnitööd seal käia tahan. Selles mõttes hea heas mõttes võlg kindlasti hea ja mida ma kindlasti tahan. Sa oled juba kohapeal ise ju ka poliitikat aktiivselt teinud, solid, linnavolikogu esimees. Tulevikus näed sa ennast nii-öelda tagasi kunagi võimaliku variandina siis, kui Tallinnas on tööde tehtud toimingud tehtud sureanis. Suures käia, kui tihtipeale küsitakse jah, et oi, nüüd sa läksid ära Tallinnasse elliptiliste eakamate prouade poolt, kellega ma varem kultuurinõunikuna suhtlesin, siis ma nalja, mis öelnud jah, et küll ta ära ei võta, oodatava, kui ma tagasi tulen. Need, prouad, ma kujutan, ette, on jäänud igatsema sellepärast et Priit Toobal suure tantsu lõvina kindlasti ei jätnud, prouasid seina äärde, igavlen ma sugugi mitte absoluutselt selleks ebaviisakamad priid räägime mõne sõnaga poliitikas ka sellepärast et ühe peasekretäri töö on poliitikas päevad, päevad otsa, ma kujutan ette, et teinekord tuleb maha istudes hakata lihtsalt meenutama, millal viimane nii-öelda poliitikavaba päev üldse tekkis, telefon heliseb, pidevalt sõnumid liiguvad ja nii edasi ja nii edasi. No ma arvan, et ühest Ühel Eestist noh, ütleme võib-olla Eestis külas oleval inimesel, juhul kui ta oskaksin kohalikke lehti lugeda ja kohalikku meediat jälgida, ei läheks väga kaua aega adumaks, et Eestis on nagu mingid asjad sellised, mis mis ei ole nii, nagu inimesed tahaksid ja ja, ja ärevus ei ole mitte ainult mitte ainult meedias ja, ja lehekülgedel, vaid, vaid seda on ilmselt tunda, aga kuidagi kuidagi pargi või linna või siis maakoha õhus. Mida sa ütleksid sellele samale inimesele, kes seda kõike lugedes tunneb, et et Eestis vist midagi on halvasti, mida sa ütleksid talle selle kohta, mis Eestis on hästi. Mis on need asjad, mis sul silma tõesti särama panevad, millest sa räägiksid? Nendele inimestele, kes Eestist väga palju ei tea? Hästi on ju ilmselgelt see, et kui me 90 90 alguses saime vabaks riigisse täna 2008 oleme ikkagi vabariik. Et see on kindlasti üks suur asi, mille, mille üle me kõik tänulikud olema ja ja, ja kiitmanikest sellel tolleaegses asest võitlesid ja tegid. Aga sellest rääkides, mis nagu, et kui inimene tuleb siia, et mis on hästi võib-olla see, et ma olen tegelikult ju väiks väikeriigina ikka suhteliselt võrdväärne partner suurte riikide hulgas mis peaks väikse riigile nagu nina püsti ajama, meiega räägitakse ju läbini Euroopa tasemel kui väljaspool Euroopat, et me oleme võrdne partner suurtele riikidele ja endasugustele. Oluline ja kindlasti väärib tunnustust. Noh, hästi on, hästi, on ka veel see, et väga suuri, selliseid üle ülemäära suuri aps ei ole teinud. Et ma mõtlen just riigijuhtimises, et praegu on minu meelest selline just selline aeg, kus on kus me kipume üle selle piiri minema, et ma võib-olla kuu aja pärast ei ütleks enam, et peale teinud suuri apse. Et. Me lubasime rääkida headest asjadest. Ma küsisin Priit häid asju, mis on praegu meil riigis hästi. Hästi on see, et meid on ikka veel üle miljoni. Hästi see, et me räägime eesti keelt. Hästi, on Citroën eesti kroon ja oleme endiselt vabariik. Miks sa nii, et noored inimesed valdavalt ei tunne nagu poliitika vastu huvi, ma saan aru, et see selline väide on meelevaldne, aga see tekib, kui sa noorte inimestega räägid ja ma usun, et seal põhimõtteliselt jagad seda arvamust. Loomulikult on seda raske võib-olla poliitikuna tajuda, sellepärast et on mingi noortekoguja, mingid noorteliikumised justkui, aga kui lüüa need noored kokku, kes seal ikkagi aktiivselt tegelevad ja mõelda siis selle peale, kui palju noori Eestis tegelikult on ja, ja vaadata nii-öelda ka seda pessimistide poolt, siis, siis ma ei ole väga kindel, kummale poole see nii-öelda kaalukauss jääb või õieti olen kindel, et see jää nii-öelda poliitikast väga aktiivselt huvitatud poole, mille pärast. Õieti siis ma küsin niimoodi, miks see, miks see nii on, et nad ei tunne huvi, mille pärast on või, või mis on see poliitika juures sellist, et, et noored selle vastu huvi ei tunne, ehkki on oma riik, ehkki on omad asjad, ehkki võiks olla ise võimalik asja otsas? Noh üks põhjus on kindlasti see, et ega seda oma riiki väga pikalt meil ei olnud, ei ole ja me õpime koolis ajalugu ja mäletame, missugune riigikord oli kunagi 25 30 aastat tagasi, et ega siis väga sellist otsustamisõigust endale ei olnud ja, ja ma arvan, et noor tunduda võib-olla tulevad täna veel ka seda, et, et mis sa sinna poliitikasse lähed, minu arvamus, midagi ei sõltu. Näiteks kuidas võib-olla see meie ja on ikka nii palju omi asju ajada, et see vajaduste püramiid, et kui esimesed astmed ei ole, oldi nii-öelda enda jaoks rahuldatud, siis järgmist on lihtsalt ei jõuta, ei tahetagi jõudu. Et jõuan veel kooli, lõpetamata elamise probleemid on võib-olla noor, pereõppelaenud majapidamiste laenude, siis lihtsalt ei teki seda huvi ja seda vajadust, et tegelda poliitikaga lihtsalt on oma tegemisi ja toimetamisi nii palju. Ma ei tea, kui palju sa oled saanud vaadata muu maailma poliitikat, kui palju sa oled saanud võimalust seda teada saada, mida sulle siis ütleme, nende teadmiste taustal, mis sul on, tundub, et on Eesti poliitikas liiga vähe, millest jääb meil puudu? Võrreldes võrreldes võib-olla selliste suurte made demokraatiatega, kui kui niimoodi kuidagi määratleda võib. Ja võib-olla just järjepidevust ja stabiilsust. No see on arusaadav selles mõttes, et meil ei ole lihtsalt ajaloolistel põhjustel seda olnud, aga. No siin ennem juttu sellest, et meil on nagu vähe noori poliitikas või vähem huvitatud poliitikast siis tegelikult vanad asjad suurtes demokraatiates tegelikult on hoopis nii, et minusugune noormees ei saaks veel poliitbüroosse tööle või erakonna büroosse tööle rääkivateriks peasekretär ametikohast, et et võib-olla meie või viga või vigamaitseline pigem külg on see võib-olla ongi liiga palju noori just, liiga palju noori otsustamise juures tippotsustamise juures. Et mis võib teatud hetkel nagu demokraatiat minuarvates ohustada. Oled sa tundnud ka seda, et sa oled liiga noor selle ameti jaoks? Kindlasti olen, kui ma olin nädal aega tööl olnud, siis esimene selline hetk, et olin oma aja, istusin oma kabinetis, mõtlesin, et oi pagan, mis ma siin teen. Et vist sai liiga vara tuldud ja intervjuus, mis ajalehel maakonnalehele sakslasi antud, oligi pealkirjad võib-olla liiga nooreks kätte tulnud, et olengi küll mõelnud, et võib-olla ongi liiga noorelt, aga Need on olnud koostööpartnerid ja kaaserakondlasi, kes on nõu andnud ja jõuga alati abisaadusi juures olnud. Kes sinu peamised nõustajad on või või kes on nii-öelda kätt hoidnud noorel peasekretärile Priit Toobalile? Nüüd õnneks on päris mitu meedia sealtsamast Viljandimaalt on pärit enne sotsiaalminister Jaak Aab näiteks kes, kellele kunagi ma ei pelga helistada ja küsida, kui tekib mingi probleem või mure. Samuti endine peasekretär Kadri Must, tänane Kadri Simpson Siiri Oviir, Jüri ratas, Kalle Laanet, et õnneks on neid, kes on alati nõus telefonitoru vastu võtma, kõnev, et Britavalist. Millised on need küsimused andmelistega, sa oled pidanud nende poole pöörduma. Päevapoliitilise asja nagu vähem olnud ja seal ma püüan ikka nii nõu jõu ise hakkama saada, aga pikemas perspektiivis küsimusi, et näiteks kõikvõimalike kandideerimise suhtes, et järmastan ja kahed valimised tulemas, et kes, kes kus võiks kandideerida. Kas võiks üldse kandideerida seisvus küsimusi, mis veidi pikemas perspektiivis? No aga räägime sellest reaalsest ka, mida võiks peasekretär teeb. Ma usun, et väga paljud kuulajad noh, ütleme vanemad kuulajad mäletavad, et Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretär, viimane oli Mihhail Gorbatšov, eks see oli see mees, kes käskis, poos ja laskis ja tema nii-öelda käeviibutuse peale muutuse murdus nagu kõik, eksju noh, tänapäeval see süsteem enam niimoodi ei ole, on peas peasekretär natukene teises rollis, parteijuht on see, kes nii-öelda noh, põhimõtteliselt partei raames vähemalt saab teha praktiliselt kõigeks. Noh, erakonna põhikirja järgi on peasekretäri ülesanne ühte lausesse pandud, korraldab erakonna tööd ja juhib erakonna bürood ja ma olen sellises võrdlus alati toonud, küsitakse, mis tööga tegeleda just eriti seal kodukandis ja kes ei tea kõike seda, mis, millega tegeleb erakonna peasekretär, siis võrdlus on see, et kui on Erakonna esimees on parteipoliitiline juht, siis peasekretär on selline tegevjuht, tegevdirektor, tegevdirektor, just võiks nagu tõmmata võrdusmärgi tegelemisega päevaselt piirkondadega erakonna büroo töötajatega, piirkondades, maakondades ja Tallinnas siin, et noh, tegelikult tuleks ülesanne täpselt. Mida see tähendab, katsun võib-olla natuke lahti seletada, tegeleb inimestega, no mis, mis küsimused need on, võtame, ma ei tea praegu puhkuse aeg, eks ju. Ja, ja, ja me ei saa väga konkreetset päeva võib-olla nii-öelda välja välja selekteerida, aga, aga võtame ühe täiesti tüüpilise kolmapäevase päeva, mis, mis kava on kolmapäeviti siis kui sul on, kui sul on töökohustused ja sa pead täitma peasekretäri ametit? Nädalapäevadest nii palju, et ainult ainuke päevane esmaspäev, kus on väga range päevagraafik, mis on koosolekud kellasid paigas juba mitu kuud ette pandud et ülejäänud esmaspäevase päeva, nii üritan näiteks erakonna juhatus õhtuti üks peasekretäri ülesanne ongi valmistada ette erakonna juhatuse koosolekuid osaleda juhatuse koosolekutel ja kui otsustab mingi otsuse, siis ta täidab seda otsust, nii et eks ta mingisuguse selge näite näiteks, see on niisugune puudutabki, vähem poliitikat, aga samas on väga oluline üritus erakonna sellises sisekliima paremaks tegemisel on päeva näiteks suvepäevade korraldamine on peasekretäriks selge ülesanne. Samuti on Tegelikult poliitikud töötada mille, milleks on erakondade erakonnana, et osaleda valimistel ja teostada võimu ja põhitöö on ju kõike valimiste nimel tegelikult ja poliitiku sellist tulemust mõõdetaksegi valimistega, et iga tegevus, mis tehakse, on suunatud valimistele ja võiks öelda, et ikkagi kõiksugune töö, mis tehakse ettevalmistusi valimisteks. Valimisnimekirjade koostamine, valimisplatvormi eelnõu valmiskirjutamine, läbiarutamine, kes, kus kandideerib valimiskampaania, Haanja, sellise ja meediaplaani koostamine ja kõikvõimalikud sümboolikat tellimised, kokkupanemisel kõik kõik seisund. Kui sageli on sul võimalik sekkuda sellesse, mis puudutabki nii-öelda konkreetset madja otsustamisprotsessi või mingeid konkreetseid otsuseid? Kui suur on peasekretäri võim suunata asju mis hiljem võivad mõjutada siis kas omavalitsuse kaudu teatud piirkonna elu või, või siis riigielu läbi riigikogu, kui, kui suur on see võimalus peasekretäril? No kuna peasekretär osaleb kõikidel juhatuse juhtkond nõupidamistel, siis sõnaõigus ja, ja selle arvamuse avaldamine kindlasti üsna suur selline võimalus kaasa rääkida. Aga otseses otsustamisprotsessis ongi juba see kaasa rääkimise koht ja, ja jama. Tahaks küll loota, et minu arvamus on oluline erakonnas ja võetakse ka kuulda ka. Ma ei kahtle hetkekski, kuna muusikat vahepeal millise loo meie järelejäänust listist. Me võiksime nüüd ette võtta. Et minust nüüd väga selliste vanainimese muljet ei jääks, sest et jutt jutt ja senine muusikavalik on selline veidi vanemaealisel kohane olnud, aga kuulaksin hea meelega Luisa värki, näiteks lima üks uus lugu on, on väga hea lugu, ma isegi pealkirja täpselt peast ei mäleta, aga. Mulle on see kirjutanud, kui sa tead Kui sa teaksid, seal on küll seesama lugu. Nii et sina siis, kui oli hääletamine eelmisel aastal superstaarivõistlusel finaalis hääletasid Luisa poolt. Ma ei hääletanud midagigi võistleja poolt, aga hoidsin talle pöialt, hoidsin pöialt. Kui seate ja vaevalt neis kiidakse ja olen liigselt julgelt Athenas piknikul on saade, tänase piknikukülaline on Priit Toobal, jame. Priit Toobal on Keskerakonna peasekretäri, me rääkisime ja räägime nüüd edasi ka poliitikast, mis on sinu? Sa oled olnud aasta peasekretär ja see ei ole kindlasti olnud lihtne töö, mis on olnud nagu sellised kõige valusamad õppetunnid, mis, mis sa selle aasta jooksul nii-öelda enda jaoks teada oled saanud, ära oled õppinud. Et sinu mõte või minu mõte ei ole alati see kõige õigem mõte. Et kindlasti ja arvestada, olen õppinud arvestama, rohkem teiste arvamustega, kaaluma, arutama, läbi mõtlema ja, ja võib-olla selliseid õppinud nippe, kuidas läheneda teatud teatud probleemi puhul või teatud inimese puhul, et kaks kõige suuremat oskusteta. Et tuleb asja rahulikult võtta, et mitte tormata. Selline väga hea tuttav ütleb, ajada tark ei torma. Et võib-olla see on saanud nagu selgeks, mis see mõte nagu tähendab, et tark ei torma. Seda oli kindlasti alguses väga raske nii-öelda noh, avastada eks ju, et et see idee, mis mulle jubedalt endale meeldis, mis eile õhtul kell pool 12, siis kui nii-öelda une ja reaalsuse piiril olles eksju mõeldud asjade üle sai pähe tuli, et see ei olnudki kõige parem, vaid vaid hoopis laua tagant selgusse uus. Absoluutselt ei olnud ja see on väga hea omadus veel juurde tuleb osata argumenteerida, et ei piisa sellest, kui see sina mõtled, et ongi tohutult hea mõte, vaid vaid ära põhjendama ka teistele ja sest et tema ei pruugi üldse ses mõttes aru saada ja mõtteheadust aru saada. Lauset argumenteerida ja, ja põhjendused, miks see mõte on selles mõttes väga hea. Kas sa oled aru saanud ka seda, et mismoodi nii-öelda see asi endale ise selgeks kõigepealt teha, on sul mingeid nii-öelda nipid, kuidas sa nii-öelda testida enne kui sa juhatuse ees, kus istuvad vees grandid, eksju, kus istub tema ise, eks ju siis abilised ja kõik nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et, et mitte seal nagu häbisse jääda. Eks ma püüan enda jaoks mõelda, küsimusi läbi mõelda. Kuulge, mis võivad küsida ja, ja siis, kui nii-öelda see ring on läbi tehtud, siis tulevad mängu needsamad head sõbrad, kellest me täna palju rääkinud olen, siis püüan neile mõtlesin teha kõigepealt kes üldse ei pruugi ollagi erakonna nii-öelda seal laojuhataja Uudo istuvad inimesed vaid täiesti niimoodi väljastada väljastpoolt ringi olevad inimesed, et nendele sellist teha, kui ma, kui ma sellega hakkama saan, siis ma ei tule nagu hirmu minna selle asjaga jumalale. Mul üks poliitikust hea tuttav on rääkinud sellest, mismoodi siis, kui ei ole aega väga kellelegi helistada, väga nõu pidada ja, ja noh, nii-öelda tuleb käituda selle põhimõtte vastu, tark ei torma, siis ta vahetevahel räägib iseendale lihtsalt valju häälega, seletab selle idee. Ja kui siis ka jääb nagu vett pidama, sest Hegeli mõte, mis peas tundub oivaline sõnadesse panduna variseb 1000-ks killuks. Ma päris vist teinud häälega läbi rääkida teda mõtet ei ole, aga, aga need otsast lõpuni mõte peas läbi ketrab kindlasti. Ja üks selline tark mõte siia juurde veel, et kui asi enda jaoks päris selge ei ole, mingi selline küsimärk kõige väiksema kohapealgi on, siis ei tasu nagu teemaga väga nudi veel avalikkuse ette minna. Ja ma loodan, et sa väga piinlikes olukordadesse sattunud ei ole või siiski on sul olnud selliseid kordi, kus hakkama sellest rääkima, kindlasti. Aga midagi konkreetset küsida, siis kohe midagi praegu ei tule, aga kindlasti on olnud, kus ma pean ennast pärast mõnda koosolekut kiruma, pidime hakkama, sest tal on olnud küll. Aga neist ainult õpib. Oled sa pannud nagu kuidagi mingit mingisse järjekorda nagu kirja ka neid asju või, või pead sa nii-öelda noh, ma nüüd rääkisime blogist, eks, aga pead sa oma nii-öelda. Ma ei tea, võib-olla väga suurelt öeldes poliitiku päevikut või mingit sellist. Fikseerinud sa kuskil neid mõtteid, mis on tulnud pähe, mis on saanud välja käidud, paned sa kirja neid reaktsioone, mida on inimestel tekkinud, et et see kõik meelest ära ei läheks. Kahjuks, või õnneks ei pane õnneks juba sellepärast, et võib-olla mõnda emotsiooni ja mõtet ei tahaks tulevikus meenutada ja meeles pidada, aga, aga sellised kirjapanemist ei ole, aga, aga on sama lauamärke kui see märkmik, mis mul igal pool kaasas on ja kus ma kirjutan nii mõtteid kui kohtumisi ja selliseid, kui mõtlen, mingi kiire mõte pähe, tuleb Läheks kinno kirja panen siis võib-olla see on ainuke koht, kus, mida vahel ehitades selle päris huvitav uuesti jälle meelde uisuvitajaid mõtled, mis verise teemaga haakuvad. Mis on see märkmik, mille eest ma ei tea, IRL-i või Reformierakonna mehed oleks valmis raha maksma, ma arvan küll telefoninumbritega pärast juba kasvõi. Ühesõnaga, on olemas telefon, telefon, kuidas oled sa nii-öelda mõelnud ka selle peale, et see on ju väga konkreetse väärtusega telefon mitte siis sellepärast, et, et see noh, see karp midagi ei maksaks, vaid vaid, et seal sees on need kontaktid ja need numbrid, need märksõnad. Oled sa telefoni suhtes, ma tahan küsida see eriti tähele panema. Olen ta mul pidevalt taskus või siis voodikappigi peal, kui ma magan, et on mul alati väga lähedal küll samuti märkmiku, sama lugu, et ma kipun eib, ei, ei taha teda kusagile unustada küll jah. Elektroonikat sa usaldad, selles mõttes on sul arvutis mingeid samasugused failid või, või see kõik on mis nii-öelda muukimiseks, et pigem olgu minu juures siin ja, ja, ja, ja siis on kõik turvaline, kindel. Pigem see viimane, et kõik on minu kotis ja, ja minu juures kas siis märkmikus või telefonis. Arvutit ma kasutan küll meelsasti ja, ja saada hästi hakkama, aga ta võiks, selle info, mis on ainult mulle mõeldud, on parem, kui ta minuga kaasas. Kuule, Priit, me rääkisime sellest, et on olemas sõbrad, kellega saab aeg-ajalt väljas käia, kellega sa käid või kes on see ring, kellega nii-öelda poliitiliselt peab suhtlema, vajame, mõtle nüüd näid, kes sinuga samasugust parteipiletit taskus kannavad ja kaasas kannavad, vaid vaid neid, kellega, kellega nii-öelda tuleb asju kooskõlastada, et oleks teada, mismoodi üks partei teeb, mismoodi teine partei hakkab või plaanib teha. Kellega tavaliselt lõunal käid. Eks ta selline minuga sama tase, ehk siis peasekretär tase on, et järgmine nädal ongi kokku lepitud, eks lõuna ühe erakonna peasekretäriga ja praegu tulebki meelde, et ma olen rahvaliidu peasekretär ühe lõuna võlgu, seda suvel kohtusime, lubasime kindlasti augustis teha, aga nüüd ma peangi aja leidma ühise aja temaga, et lõunale minna, et eks see ongi see tasemele suhtlemagi telefonitsi veidi sõime lõunat ongi peasekretärid. Millest seal räägitakse, alati mõelnud, ma olen ka neid kohtumisi väga mitut pead näinud, ma tean enam-vähem, kus ühed või teised käivad, tõsi, mitte mitte seda, millal nad käivad ja seda neid vestlusi alati on väga huvitav kõrvalt vaadata. Pean tunnistama, et vahel isegi huvitavam kui mõnda Eesti teatrilaval mängitavat tüki, sellepärast et ehkki teksti ei ole, räägib pilt väga palju ja, ja veel lõbusam, võib-olla ongi mõelda välja, millised teemad parasjagu võiksid olla, millest, millest jutt käib, mis see tase on, millest te räägite? Miks igapäevapoliitikast ja jumala partei tihtipeale ka organisatsioonides küsimustest, et õppida tehniliselt sest et peasekretäri amet ju selles mõttes pendeldamist täna pea asetada on mitte nii, nagu te mainisite, et varem oli peasekretär. Ei ole väga pikalt olnud ju Eesti poliitikas, Keskerakond on esimene, kes palgalisele sekretär endale üldse võttis ametisse, et päevapoliitika on ja, ja kui arvatakse, et tellistel peasekretäri kohtumisel räägitakse, selliseid põhimõttelisi kokkulepped sõlmitakse, siis ei ole see kindlasti see koht, kus neid asju tehakse. Räägitakse päevapoliitikast. Väga meeldiv on mul rääkida olnud sotsist Teeemmide peasekretäri Randel Läntsi, kuna me oleme ühe maakonna poisid mõned Viljandimaalt, et, et temaga ma hea meelega ära tõuganud. On teiste hulgas ka veel selliseid, kellega, kellega, nagu klapib paremini puhtinimlikult absoluutselt nii-öelda poliitikat kõrvale jättes. Ongi Randel ja tõenäoselt rahvaliidu peasekretär Kajar Lember. Meil on, eks maailmavaade juhib nagu selliste vestlusteemasid ja on lihtsam rääkida, kui on sarnane maailmavaade ja ollakse ühte meelt, sest et ei ole mõtet ju oma vaba aega kulutada selle peale, et ma lähen vabatahtlikult inimesega lõunalauda vaidlema. Sellest midagi ei sünni, ka see eriti kaela sünnivad maohaavadesse edasi, et just see on aja raiskamine. Ja ega praegu vist väga ei ole olnud ja ei ole lootustki Reformierakonna peasekretäriga ka lõunale minna, sellepärast et kui ma sinu nii-öelda viimase aja blogi vaatasin sissekandeid, siis siis noh Ansip saab nii, et tolmab. Noh, ma siis sellisel juhul läheks Ansipiga lõunale vaid Kristjaniga kindlasti ei telefoni teel ega oleme ühel või teisel ajal suhelnud, nii et päris võõrad on kindlasti üksteise jaoks ei ole. Kui räägitakse või inimesed ütlevad või paljud, kes kes poliitikat, aga tähelepanekud jälgivad, ütlevad, et et suurte, selliste isiksuste aeg poliitikas on võib-olla ümber meedia nii-öelda laseb, laseb särama need, kes kes on lihtsalt väga head, sellised väga efektselt suhtlejad. Ja mitte niivõrd sisulise töö tegijat, kes sulle tundub, kes on praegu Eesti poliitika sellised, tõeliselt suured nimega tegijad, kes kes kaunistavad seda meie poliitilist, poliitilist maastikku ja, ja igapäeva ühte nime, ma tean, keda sa nimetad, Edgar Savisaar kahtlemata on kindlasti see mees, kes, kes veel. Edgar Savisaar kindlasti on võtnud poliitika selles sõnagagi paremas mõttes sest et viimasel ajal pööranud poliitik sõna poliitik selliseks sõimusõnaks, mis pannaksegi sellistele, kes näevad karismaatilised välja siukest sisu nagu taga, ei ole isiklikult Bianka poliitikuks näiteks Mart Laari poliitikust, ma pean ka Siim Kallast näiteks aga tänast peame siis ma kindlasti võltsinguks nimetada ei saa. Tipptegijad, keda keda võiks nimetada pliitikuteks, sest et. Võtame kas omavalitsuste tasandil mõnda mõnda väga head tegijad, kes kes ei ole mitte ametnik, vaid on tõesti poliitik poliitikule, teatud kriteeriumidega? Näiteks tänase keskfraktsiooni esinaise vilja Savisaare, kes on, on ka poliitikas, on nii omavalitsuse poliitika olnud kui ta riigi tasemel poliitik. Et neid tegijaid jagub, Jon. Kui sageli sa tunned või oled ise tundnud selle aasta jooksul, on aasta, ei ole veel väga pikka aega ja, ja võib-olla selle aja jooksul seda tunnet ei ole üldse tekkinudki, aga, aga ma küsin ikka. Kui sageli sa oled mõelnud selle peale, et tegelikult on siinse selline igapäevane? Noh, mingis mõttes selline pisi nagin asjade üle nagu ära tüüdanud, sest lõppude lõpuks on ju eesmärk kõigil ju nagu üks, et, et pea kohal oleks kindel, katoorset kõht oleks täis ja ja, ja et oleks soe. Ja tegelikult me teame ju väga hästi, et enam-vähem on see tee üks ja see sama sinnani võib-olla küsimus on noh, ütleme suhteliselt suhteliselt pisikestes valikutes ja pisiasjades, eks ju. Aga seda naginad selle ümber ja sellest show'd, noh, on, on rohkem kui rubla eest. Või siis pigem ma tahaks loota, et see eesmärk on kõigil ühine, kuhu jõuda tahetakse, et see tee, kuidas sinna eesmärgini jõuda, on tihtipeale erinev. Eesmärk võiks olla Eesti parteidel. Ja ma arvan, et tegelikult on, eksju enam-vähem no ei ole võimalik praegu tõusta püsti ja öelda, et vot nemad, nemad ei taha. Ei kindlasti kindlasti mitte, aga just see tee, kuidas sinna jõuda, on just, et kas tähtis on inimene või tähtis on majandussaamise valikute küsimus, et minul on kõige suurem erinevus ongi selles, et Keskerakonna jaoks on oluline inimene ja majandus läheks vajaliku teenuse, läheks hästi ja, ja teistel sisendid reformima. Kindlasti vastupidi, ma olen mina nagu nende mõõdetest, nagu aru saanud, et see pisi nagin kindlasti väsitab. Aga sellest sellest kindlasti üle ümber ka ei saa, sest et seda on ka vanades demokraatiates on näha, et sa kuskile ei kao. Ja pisi nägedest sünnipäev, suuri asju, nii et sellepärast ärge vajalikesse püsi, naginad üle elad. No ma olen siin, ennem rääkisin ka ja nimetasin poliitikud jagunevad üldiselt kaheks, eks ju, et ühed on sellised säravad rääkijad tribüüni peal, efektsed näevad head välja ja, ja noh, ma ei tea, kuidas need siseringis kasutatakse, noh ütleme siis nende kohta praegu šõumehed, eks, ja teised on sellised, kes on sellised vaiksed, suhteliselt vaguralt toimetavad, teevad ja, ja, ja enamasti on nemad sellised asja ära tegijad lõpuni viiad, viimistlejad. Kumb sina, pigem oled? Ma arvan, et täna veel pigem vaikset nokitseja, nii, aga ma tahtsin just juurde öelda, et super oleks saanud 2000 oleks koos, siis, siis võib öelda, siis ongi suure p-tähega poliitik, et ongi, ongi see tegija, kes otsustab ja oskab ka rääkida. Et poliitikuid meil väga palju pole. Kui te enne küsisite, keda valivad poliitikud, siis ei tulnud kümneid inimesi, keda maks riburada või nimetanud siis nendel meestel, keda nimetada ongi need kaks koos, et on ta on nii tegija kui ka särav esineja ja selline karismaatiline tegelane Kuidas sulle endale maja selle jaoks teha, et, et nii-öelda need kaks poolt kokku? Ja kui me alustasime teed, et et kas ma olen suhteliselt nagu avalikkuse vähetuntud, et kas sa teadlik valik olnud jah, seal see täielik valik just sellepärast, et asja selgeks ei saa, põhjus ongi see, et, et ennem ei maksnud vaevalt esinema minna, kui sa ei tea, mis seal taga on ja kuidas see tegelik sõnum seal esinemised on. Et kõigepealt tuleb endale sellist teha ja kindlasti olla rohkem tipp-poliitikas kui saast. Siis sa siis saab asjades kaasa rääkida ja rääkida mingisugusest poliitilisest arengust ja poliitikuks saamisest üldse. Mis see sinu marssalikepp on, kui me alustasime, me oleme juba saate ehkki sugugi mitte lõpus, aga, aga kogu aeg nii-öelda retooriliselt seal alguse juurde pöördume tagasi, kui rääkisime sellest, et mida Priit Toobal tahtis 10 aastat tagasi, siis 10 aasta sees. Milliste ministeeriumite ministriportfellid sobiksid sulle? Oled sa mõelnud, milliste ministeeriumite juhtimine sulle nii-öelda südame järgi võiks olla? Seda on ikka väga raske öelda, ma täna veel tunne, et ma tahaksin teha head tööd peasekretärina. Et alles ju septembrist saab esimene aasta uues ametis. See on tasime Me fantaseerime, praegu on ilus selline mõnus laupäevane aeg saama siin jalad piknikuteki peal sirgeks lükata ja unistada sellest, mis võiks olla. Üldse mitte fantaseerida siis kui vähegi võimalik, siis ma poliitikas jätkaks. Ja, ja kui valida nii-öelda seda täidesaatvat või seadusandlikku poolt ehk riigikogu või valitsust kui vähegi valida, oleks meil fantaseerima, eks ole, siis kindlasti täidesaatev puhul. Et mulle ei meeldi see ei meeldiks selline megapikad arutelud asjade üle, vaid pigem mulle meeldib asju teha ja, ja niimoodi väide saate korda viia. Et pigem see pool ja kui üldse valida niimoodi konkreetselt juba teemasid, siis lühikese nüüd selle, sellise sealjuures või lühikesed tööelu jooksul olen ma tegelen selliste pehmete pooltega, sotsiaalkultuurhariduse sellise sibulaga sobiks pigem rohkem kui majandus-rahandus- või või välispoliitikale. Noh, mõnes mõttes on üheksa ministri töö noh võib-olla seal on nagu sellist poliitilist seisukohavõttu natukene rohkem, eks, ja kui peasekretäri töö juures, aga samas süsteemi ja, ja, ja masinavärgi administreerimise pool on olla sarnane, võiks olla sarnane. Sarnase kindlasti kui peasekretärile riiulit. Näiteks nii, et selles mõttes ma saan aru kultuuri-haridus- ja ja, ja siis noh, need ministeeriumid võiksid siin, sotsiaalministeerium võiksid sind oodata. Palle keskkonnaministeeriumiga juurde, sa oled ikkagi maal maaga harjunud ja tead, mis toimub, ja number üks oleks ikkagi kultuur. Kultuuriministri koht. Oleks see, kui üldse nadi kui palutakse valida 15-st ilusti siukseid, Sakse. Ma käärid. Et on ikkagi piklik ja selline mõnus äraolemise aeg, siis mängime ühe järgmise loo muusikat, ka meil on jäänud siia üks valik ja meil on jäänud. Ei, siin on kaks valiku teinud. Ja, ja siis hinga, millist sa tahad. Kuulaks ühte mu autosõidulemmikut kuulaks Mokid, väga hea, väga heaasutused on looga, ma olen valinud välja seitsmenda loo, miks sa just võime öelda sinu soovituse järgi valinud välja autos, mulle ei meeldi väga tantsulist muusikat kuulata, et muidugi saab asjalikke rooli taga tantsuks, kuulaks siis autos rahulikumat ja siin on Teikud keeru. Kas autorooli taga istudes võib sind muusikaga nii üles kütta, et sa tõesti näiteks kiirust ületad? Õnneks on mul püsikiirusehoidja, et seda ei ei saa juhtuda nuppu üleval, see just. Ärgaks piknikul on saade, tänase piknikukülaline on Priit Toobal Keskerakonna peasekretär Priit, no nii, ütleme lühemaks kui pikemas plaanis. Ehkki ma tahaks öelda kogu aeg, aga, aga ilmselt nii kogu aeg öelda ka ju ei saa, aga igal juhul on ees väga põnevad ajad, ma tahan öelda seda. Täna läksid hooga käima olümpiamängud, kui palju sul on neid? Või seda nii-öelda spordipidu ja, ja ülemaailmset sündmust jälgida? Selles mõttes kindlasti ma ei ole tavaline noor ja tavaline mees, et ma ei jälgi olümpiamänge väga sporti üldse, vaata, mul ei ole selle vastu mitte midagi. Mul on hea meel, et seda tehakse ja on inimesi, kes seda jälgivad ja teevad, aga ma nimelt algab ja ma tean, kes seal võistlevad, igatseda neile pöialt. Aga mõeldi närviliselt diivani peal ei istu ja pöidlad jõuse jooted tulemust. Ma käin kantsleri nii-öelda võidulootust, seda ma ei hakka küsima, loomulikult oleksid seda teadnud, eks, aga, aga kes näiteks on Eesti jalgpallikoondise väravavaht, kas sa seda tead? Ei, seda ma ei tea. Kas Mart Poom, aga meie eesmärk on nende vahe oli vahepeal ära? Jah, et ega ega seal päris sellist kindlat väravavahti vist välja kujunenud praegu ei olegi jalgpalli staadionil oled sa käinud, olen käinud, oled käinud, olen käinud mängu, vaatasid, see oli see üks Eesti, Holland ei mänginud kunagisi staadioni esimene valmissaamise eksper, isegi ratas staadionit vaatamas. Ja väga emotsionaalne mäng oli ka kindlasti. Aga poliitikat, noh, kindlasti sa jälgid rohkem üle lahe on ju ees väga oluline sündmus kogu maailma jaoks. Sina hoiad pöialt selles kahe kange duellis, kummale poolele Ameerika presidendivalimisi? Mina hoian pöialt Barack Obamale, on see Keskerakonna seisukoht või räägib praegu Priit Toobal, Toobal nii väga hea. Ma hoidsin varem pöialt tegelikult Hillary Clintonile selgeks saanud, et nende erakonnast on esinumbriks tõusnud Barack Obama ja olen tema selles mõttes välja. Oskad sa seletada ka, miks eestlastele noh, nii-öelda Barack Obama saamine sellele kohale on kasulikum või nii-öelda sinu rakursi või mätta otsast, ma arvan, et et sa mõtled Eesti ja Eesti rahva peale, eks ju, mitte lihtsalt sellepärast, et mulle lihtsalt konkurents, Barack Obama meeldib. Üks põhjus kindlasti on see, mis, millele me täiesti ühte meelt oleme, et ka ja ma arvan sama seisukohta, et seoses Iraagi sõjaga mis puudutab ja, või noh mitte otseselt igat eestlastega, mis teema ja puudutab nii ameeriklasi kui eestlasi. Barack Obama sama meelt, et võimalikult kiiresti tuleks ju väed Iraagist välja tuua ja lõpetada tegelikult okupatsioon, mida me koos Ameerika tegid, seal teeme. Et üks põhjus on kindlasti see, miks, millele ma olen olnud üks poolteist aastat kindlasti vastu, et eesti väed tuleks välja tuua, selle poolt on oldaks, ta tuleks lõpetada ja suur põhjus ongi see, et miks ma toetan Barack Obamat Kui palju sulle peasekretärina reaalselt aega ja kui suur on sinu huvi nii-öelda välispoliitika vastu sellele selle poliitika osas, mis siis tehakse Eesti Eesti piiridest väljaspool? Ma ütleks, välispoliitikahuvi piirdub, mitte piirdub, vaid seondub sellega, mis puudutab Eestit. Et tõesti oleks võidud, on seal sama Barack Obama puhul leida seost Eestiga, et mis su seisukohtade langeks kokku minu isikliku arvamusega seoses Eesti tulevikku ja lähitegemistega siis ongi ilmselt see välispoliitika selline suund olnud, midagi ma püüan kursis olla ongi lähinaabritega seotud ja või mõni kaugelt naaber, aga mis puudutab väga otseselt Eestit, seda sellega ikka püüan kursis olla. Kui palju sulle jääb tegelikult aega nii-öelda noh, oma enda eluks. Me oleme rääkinud sellest, et sa käid kodus, on ja et sa oled, et sa oled tõeline tantsu kunn, on sul mingeid selliseid hobisid, harrastusi, mida sa, mida sa hea meelega mille jaoks sa leiad igal juhul aega ja millega sa hea meelega tegeled? Üks kindlasti on, mulle meeldib mängida parte nii ja mitte mängida linnapõletust ja potikanoideid. Mängtsjasku, et seal on, see on selline strateegiamäng ja, ja ei piisa ühest käigust või panna kart laua peale, tuleb mõelda pikemalt ette, et seda mängu igal ajal nõus peaaegu mängima ja, ja kuna ta keskkonnamänni mängitakse kahe partneriga, siis see on mänge, mille, millest unega ära ei ütleks. Kellega tavaliselt mängida saab või kes, kes sulle nii-öelda partneriks ja, ja vastasteks tulevad. Kahjuks ma Tallinnas pole veel väga häid mängupartnerid leidnud, siis just sealsamas kodukandis, nädalavahetusel mul naabrimees on mul väga hea partner, kellest me silmadest loeme juba, mida teha ja missugust käiku teha. Kes näeb alati nii, kui on Priido auto hoovis, siis ta kohe võtab kodinad kaasa kaardipaki ja läheb pikemaks. Ja helistas ka täna üks tund aega enne siia tulekut, et et kas sa oled suure osa Tallinnas, ma ütlesin, ma olen Tallinnas, et ei pidanud, täna ei tule midagi välja. Mis autoga sõidad, muide Toyota Avensis, ega väga hea ma nüüd siis sa siia pargitud Avensis ongi SINU OMA. Lasen sind tagasi, lähed koju. Lähen ära täna Suure-Jaani ja home veel puhkan, esmaspäevast läheb siis täiskäigul töö uuesti lahti. Tuliseks andmiseks jälle järjekordne kantris ukse taga. Sest oleme ju tegelikult valimiste tsüklisse juba sisenenud. Just ja see tähendab partei nii-öelda kontorites kindlasti tublit hoogsalt tegema. Tahaks loota, et ainult kontorites, vaid ka piirkondades ja ja nendes inimestes, kes peavad kas siis saasta pärast spordis aasta pärast kandideerima või valima minema. Sõnumit. Ja nii-öelda põhilised loosungeid Ma saan aru, et on juba valmis pandud. Mõtted juba liiguvad konkreetselt rest lukupanekut ei ole veel olnud, et need ongi need, sest et aastaga võib poliitikas väga palju muutuda ja et tuleb alati olla vastuvõtlikke, selline paindlik ja, ja hoida kõik tagauksed lahti, et kuidagi tekib veel vajadus ümber muuta või juurde mõelda, siis sonaatses võimalik. Kui sa ukse lahti hoidmisest räägid, siis ma pean kindlasti seda küsima. Partei peasekretäri amet on kindlasti ka mõnevõrra selline nööri mööda kõndimise asi, sa oled ise selleks valmis, et ühel päeval võib nii öelda tulla juhatuselt teade, et Priit Toobal teiega tööleping. Nüüd saab läbi. Juba sellepärast on ta selline mitte lühiajaline, vaid need on tähtajaline, nendele kaheks pooleks ostaks, tegelikult on ju, valitakse või nimetatakse juhatuse poolt, et. Alati tuleb, peab olema tagavaraks selline hea hea koht või head inimesed, kellega suhelda. Kui tekib vajadus kohtu vahet. Kandideerid Euroopa Parlamendi valimisi Europarlamendi valimistel ei kandideeri, europarlament ei huvita, siin, ei saa nii-öelda, et ei huvita. Ma olen lubanud anda endast oleneva endast kõik, et erakonnal läheb valimistel hästi, aga ma ei kandideeri sisevalimistel ega, ega europarlamendi valimiste seitsmendal juunil. Komitee. Tänase saate külaline, pikniku külaline oli Priit Toobal, Keskerakonna peasekretär, meil jääb mängima viimane lugu, kuidagi satub muidugi nüüd, võib-olla kellelegi jaoks liiga tähenduslik see, mille sa siia lõppu jätsid. Ma ei pööraks tähelepanu sellele seekord selle loo pealkirjale, vaid pigem esitajale, et on üks mu lemmikutest, Anne Veski jääb sisimas laule laulma. Peavad saama lemmikut kõlada suur aitäh, Priit oli väga põnev, kaks tundi ja suur aitäh kõigile kuulajatele. Uus piknik on eetris kahe nädala pärast laupäeval. Ilusat nädalavahetust ja kuulmiseni. Ta igal hommikul ja suudelda. Otse, kes ta et endast, et vaadake rääkida kõigest, mis on halvad, unistavad sellest, niidab poolene. Kuule.