Ärgaks piknikul. Tere päevast, head sõbrad. Raadio kahe saade ärgaks piknikul on alustanud ja mul on väga hea meel öelda täna hommikul tere hommikust noorele säravale ooperisolistile, kelle kohta on mulle öeldud, et nii kõrgeid noote kui, kui tema ei suuda Eestis praegu keegi välja võtta. Angeelika Vik, tere hommikust. Hommikust. Kuidas nende nootidega on olümpiamängud on viimased kaks nädalat eesti inimeste meeli köitnud mitmest või, või kuidas see tabel praegu välja näeb? Angeelika, oled praegu nootide kõrgelt võtmise, 2008. aasta Eesti edetabelis. Ma ei lummerdaksin ennast kuhugi, et ma arvan, et neid kõrgeid noote võtavad nii mõni, nii mõnigi teine eesti laulja, nii et et ma jah, ei hakkaksin tabeleid tegema. No ma saan aru, loomulikult sellist tabelit ei eksisteeri, aga mille järgi kuidas sulle tundub siis need inimesed, kes väikest sellist ju Rehnungi peavad või kes, kes sellist väidavad, neil võib olla õigus, eks ju, ja küllap ongi, mille järgi seda siis öeldakse, on mingid sellised asjad olemas? Mida lauldes need faktid selguvad? Kindlasti üheks selliseks kriteeriumiks on Mozarti võluflööditöö kuninganna. Et kui sa juba selle ära laulad, siis tõenäoliselt sul on need kõrged noodid olemas. Mina olen laulnud. Kas see tuleb, kas see tuleb nii-öelda noh, ma head väljendit võtta nii-öelda lambist või selles mõttes, et tuleb see kui, kui sa laulaksid hääle lahti ja praegu ka siinsamas näiteks või, või on see ikkagi nii-öelda mingi sellise protsessi tulemus millegi järel, kui, kui need eriti kõrged noodid ära võetakse? Ei noh, ikka enne tuleb lahti ennast laulda, et, et päris nii ei ole, et hommikul ärkad üles ja hakkad kohe faasi taguma. Et iga pooletunnine lahtilaulmine ja siis. Ja õhtupoole kindlasti, et päris hommikul kindlasti ei tule neid kõrgeid. Mulle väga meeldib väljend faasi taguma, joonest jätkame, samamoodi saab olema väga põnev piknikul käik sellel korral. Angeelika, räägin veel kord spordiretoorikast, saad ju aru, eks kaks nädalat on oma töö teinud. Mis on ühes soprani jaoks hea aeg, millal on nii-öelda tema tippaastad tema tippvormi aega, millal võib oletada? Ma saan aru, et see on küll inimesest erinev, aga põhimõtet. Ma arvan, et see on kindlasti erinev, et mõnel võib juba 20 kahekümnendates olla tippaeg. Aga kõik sõltub. Ma arvan, et siin ei ole teadus, nii et siin on ikkagi loodus- ja tehnika ja kool, mis teevad oma töö lõpuks. Et. Tuleb omada häid õpetajaid ja, ja, ja siis rühkida sinna tippu. Ehkki sa oled nii-öelda jälle ka asjatundjate kinnitusel ja mul jääb üle ainult neid uskuda suurepärases vormis, mis sa ise usud, on nii-öelda sinus tippvormiperiood veel ees on see, mille poole sa liigud kuskil nii-öelda teatud teatud fikseeritud perioodide. No ma siiralt loodan, et tegelikult see kõik on alles ees, sest et jah ma igal. Ma tahan, et kõik parim aeg tuleb alles. Suure küll, et suuremad rollid nagu niuksed, unistuste rollid on ikkagi kõik juba, mitte kõik, aga mingil määral seal nagu juba tehtud nagu Regoletto jaa, jaa, sonombulaja sellised tükid on, olid mu unistuste rollide seas. Et aga, aga ma loodan, et tippaeg on ees ja sinna suunas ma tegelikult tööd teen. Ma usun ka ja kõik fännid ootad täpselt seda samamoodi, ma sirvisin sinu avalikku kalendrit, seda, mis on olemas kodulehekülje peal ja mul oli hea meel näha, mismoodi seal oli siis väga detailselt kõik see, mis toimub 2008. aastal, arusaadav, hooaeg käib, aga seal olid juba kirjas asjad ka 2009. aastal ja ma olen täiesti kindel, sa tead ka mingeid asju, mis võib juhtuda 2010, mis võib juhtuda 2011, seetõttu ärme sellest räägi. Ma küsin sinu käest seda, mida võiks teha Angeelika Mikk aastal 2018 ehk 10 aasta pärast, et siis, kui Eesti vabariik on tähistamas oma sajandat juubeliaastat No siis võiks laulda näiteks Travjaatat, võib-olla 10 aasta pärast. Peatuti kuulama loo ja just kuulame tegelikult minu lemmik laulja Jelena kott Ruubasse esituses, et tema on nagu selline lauljanna, kes, kellel on näitlemine ja sisu nagu eelisjärjekorras ja siis muidugi laulab ta ka suurepäraselt ja mis mulle tema juures just sellest Ravjaatas meeldib, ongi see, kuidas ta kuidas see väljendusid lindilt nagu välja kõlab, et. Ma enam ei kuula, praegu on meil valmis pandud üks teine lugu, me tänase saate jooksul kuulame Angeelika muusikaeelistusi ja nii nagu te aru saite, see on väga selline klassikaline, aga ma kutsun kindlasti tähelepanelikud kaasa kuulama, sest see võib pakkuda kindlasti oma elamused, millest me alustame ja ütle paari sõnaga ette kaasa mängida, aga nagu sellist vaata klassika klassikalise muusika Thatcheri rolli praegu harjutada. Väga hea, alustame siis Beliini Laszonambula esimese staarias tiitak Ruberova esituses lauliku ja olen laulnud seda Poolas aastal 2006 kui me käisime Vanemuise ka teater Vanemuise-ga ühel festivalil milleks olid jaaniööd. Festival olidki jaaniööd ja, ja seal õnnestus jahmul esitada suurepärast kontsertettekanne suurepärast rollilasse Nombulast. Ja see tuli väga eksprompt, see pakkumine, et selle ma õppisin ära praktiliselt kolme nädalaga ja kolme nädala jooksul, siis sõitsin Danski ja esitus kukkus välja suurepäraselt, niiet. Kas sa tahad ette öelda praegu, mis hetkel seda lugu selles tükis, millest räägib, räägite pärast? Jah, ma võin, kuidas teeme, kuulame ära selle loo ja, ja siis siis sa saad natukene seletada, mis oli, mida me kuulasime. Ärgaks piknikul on saade ja Angelika Mikk ooperisolist on meil stuudios. Sa tahtsid, et saab ju õigus rääkida, mis, mis fraas. Kuulasime. Kuulasime praegult sellist fraasi, kus põhimõtteliselt ta räägib oma sõpradega kutsub neid peole ja lõbutsema kogu see ooperis enesest. Latsionambula noh, räägibki kuutõbisest, et tegelikult Kogu see roll on üheselt tütarlapsed, kes siis on kuutõbine ja kes siis nagu? Liigub unes ringi ja lõpp on nagu õnnelik ja seal on niisugune suur armastuslugu nagu igas ooperis. Kuulge, kui palju sa tegelikult seda rolli ette valmistades noh, nii-öelda töötad sellega, kui näitleja selles mõttes, et ma saan aru, teatud mõttes siin on, jookseb see asi nagu lahti vähemalt minu kui diletandi jaoks, eks ju, et üks osa on see, mis on, noodid, on need laulusõnad, siis on sinna ette kirjutatud kuskile partituuri veel ka. Eks selline asend aegse ja nii edasi on ju nii-öelda need meeleolud dikteeritud, kui palju sa tegelikult võtad ette ja loed seda kui teksti ja püüad mõistatada ja luua nii-öelda seda tegelaskuju. No see ongi tegelikult ju ooperi juures põhi põhieesmärk, et kõigepealt sa valmistad ette muusikaliselt teose, siis tulevad need crescendot, millest sa rääkisid. Et härra muusikalise töö ja see loomulikult tõlgib terve ooper ja, ja sel hetkel, kui sa ju laulad, sa ju pead teadma igat sõna, mida sa laulad, et see ei ole nagunii, et sa laulad itaalia keeles. Mitte millestki aru ei saa ja kuidagi enam-vähem ainult mingeid mõtteid edastada, et see on välistatud. See välistatud sinu puhul või on see välistatud üleüldse? Ma arvan, et ta ikkagi professionaalsed ja tõeliselt heade lauljate puhul on see kindlasti välistatud. Me jõuame teatrisse ja sellest sulle rääkida, ma tahtsin küsida sinuga seda kõigepealt, kas, kui palju sa ise loed seda, mida, mida sinu rollidest sinu tegemistest kirjutatakse, mis, mis ilmub kuskil trükis mingis ajalehes? Noh, ma ei tea, mis selliseid kultuuri, internetikeskkondi, kus, kus lihtsalt ainult internetis avaldatakse, väga ei ole, aga põhimõtteliselt kui, siis seal, kui palju sa ise seda materjali loed? No kriitikat kindlasti loen, loen sirpi ja, ja vahel ka noh, kus iganes Postimehes ja kus siis nagu avaldatakse, mingisugust järelkaja ooperist kindlasti loen ja kindlasti läheb see mulle korda ja kindlasti teen omase järeldusi. Säilitatakse materjali sai isegi võib-olla minema ka enda kohta, nii ei ütleks, pigem minu mees on, on selline väga korralik inimene, kes Orphy Haapsalu mu iga ja muuhulgas. Ma olen ka lugenud viimasel ajal sinu kohtadelt neid asju rohkem arusaadavatel põhjustel ma leidsin ühe väga ilusaid fraasi sellisest kirjutisest. Lüürilist dramaatiline koloratuur, sopran on sinust kirjutatud. Sina muidugi selle lausest ei vastuta selles mõttes, et see, see nii-öelda on sinu kohta kirjeldusega, kui sa prooviksid seda lahti tõlkida, mis kohta on siis selle fraasi kaudu öeldud, mis asi see siis on? Lüürilist dramaatiline sopran, see on tegelikult hääleliik täpselt nii nagu bariton, bass, tenor küll, et ma ei julgeks ennast tegelikult lüürilist dramaatiliseks soprani nimetada, et pigem ma nimetaks ikka ennast lüüriliseks ET lüürilist, lüürilist traumat, optiline on võib-olla tõesti öökuninganna. Mis noh, tegelikult on ainult üks sihuke näit niuke näitav momente, et sa oled suuteline laulma nagu rääkisime siin kõrgetest nootidest, et oled suuteline selle ära laulma. Aga siiski mina ennast liigitaksin Jahlüüriliseks sopraniks. Aita nüüd nagu ütleme, ühe laua ääres esimest korda viibijad sööma, mis vahe seal nagu on, kus ma selle vahepealse nädada? No dramaatiline on siiski sihuke väga täidlane haal, mis mina kindlasti ei ole. Et ma olen rohkem sihuke koloratuur, lüüriline kolaratuur sopran. See on niisugune kerge, väga paindlik, iga hääl. No ma usun, et äkki ma sain natukene rohkem lüürilis lüüriliseks koloratuur, soppmaraks sopranit, kuidas saadakse, on, see, on see pigem nagu selline töö pigem laudas või on see, see on kindlasti pigem loodes. Selles mõttes, isegi kui sa nagu tahaksid veel sinna juurde seda tiitlit dramaatiline ära teenida, siis siis Siis ma võin endale lihtsalt karuteene teha, jah. Et ma arvan, et inimene on ikkagi nagu saanud endale jumala poolt. Tal on ja see hääl on nagu kindel, kas tenor tenor, bassbariton, sopran, metsosopran, selleks ei ole võimalik nagu ennast kuidagi töötada. Et mul ei ole kunagi võimalik olla metsosopran, sest et mul ei ole lihtsalt sellist materjali. Oled sa kohtunud, oled sa näinud või kuulnud, õigemini tuleks siis öelda neid hääli, mis mis on trüginud nii-öelda teise kasti. Ma olen kyll, näeb minu arust ehe näide on ju Kallast Marja Kallas, kes laulis tõesti seinast seina, laulis metso asju, Carmenit laulis soperent, koloratuur soprani. Et aga noh, ma arvan, et ta on ikkagi maailmas on niisugune erand. Ja kui sa tahad oma häält hoida, siis ei, ei maksa naguniimoodi seinast seina laulda. Meil on, mis hetkel see nii-öelda paika pannakse või kus kohas? Noh, ma ei tea, lausliha passi, kui selline asi olemas oleks, ära kirjutatakse, et vot sina oled nüüd konkreetselt see Ma arvan, et ikka päris õpingu algusaastatel saab selgeks, et milleks sa suuteline oled, kui kõrge su hääl on ja ja ja selle suunas siis nagu töötada. Kui hea õpilane Angeelika Mikk on kui, kui, kui hea materjal see nii-öelda koolitamiseks oled olnud, ise. Ma arvan, et ma olen väga hea materjal noh. Nadežda Kurem, kui sinuga mõtetel tuleb alati naeratus suule ja, ja, ja, ja kiidab vodkat. Seda tuleb tema käest küsida, et ma tahan loota. Et, aga noh küll, et ma endast üritan anda parimat vähemalt eesmärk ja siht on olemas, mille suunas töötada, siis tuleb ainult vaeva näha. Kuidas koolitusprotsess tegelikult välja näeb, kuidas näeb välja laulja kool? Ma saan aru, et see koosneb väga paljudest erinevatest detailidest, aga mis on need sinu arvates kõige olulisemad nüansid olulisemad elemendid on, mida, mida koolis tehakse, mida, mille, mille õppimine noh, ei, ei saa olla kuidagi niisama mööda minnes või, või muidu tehes. No tegelikult see ongi vokaali õppimine. Et sul peab olema hea õpetaja esmalt ja, ja järjekindlust ja tahet. Et, et seda tööd teha. Ja noh, töö on puhtalt ikkagi tehniline ja enesearendamine. Kui selles mõttes, milline üldse selline laulja tulevase laulja õpetaja roll on, kui palju on võimalik näha näiteks laulja häälest kuulates, kui teades enam-vähem kust ta õppinud on, et kas ta on õppinud vot selle juures või teise juures, kas sellised asjad ei Ei, ma ei usu seda küll, et on head õpetajad keda ikkagi noh, ka maailmas on üsna vähe aga need ja iga inimese jaoks, aga õpetaja on ka selline suhteline asi, et mõni õpetaja ei sobi näiteks ühele teisele jälle väga hästi. Et jah, tuleb leida see oma ja õige. Aga sellist oma näo järgi õpetaja näo järgi ära fooliumist võimalik päris ei ole. Ei kes on olnud sinu sellised kõige olulisemad õpetajad, kes keda sa noh, juhul kui sa nii-öelda siin verbaalselt tahaksid neile monumenti püstitada, kedagi, kellele sa selle püsti paneksid. No kindlasti paneks maabistinaadia Kuremile, kes tegelikult Muusikaakadeemia ajal oli minu õpetaja ja, ja kindlasti tänasel hetkel Kevin Smithile, kes on Inglise laul, laulja, omaaegne ja praegult käib ta Stockholmis õpetamas noori lauljaid ja, ja ma olen ka meelitanud ta siia Eestisse. Ja tema, tema on kindlasti ka üks, kes on mind väga palju aidanud ja aitab praegu ja edaspidi. Kuidas sa ise tunned? Noh, nii nagu sa ütlesid siis tolle inglase kohta ja Nadežda Kurem on ju ise, eksju, lauljaga sa tunned endas mingit sellist valmisolekut või soovi kunagi anda oma teadmisi edasi, õpetaja rollis sobiks õpetaja töö sulle. No võib-olla kunagi tänasel hetkel kindlasti on ma selleks valmis ei oleks, et ma arvan, et ma ikkagi ammutan ise veel teadmisi, et, et selles suunas edasi minna võib-olla kunagi võib-olla nelja-viiekümneaastaselt siis kui laul, mind laulmine on juba maha pandud, et võib-olla siis. Kurvastame nelja 50 nooremat, sa laulad nagu noorelikel. Kuidas sinu taseme juures üldse muusikamaailmas on, kas õpetajad valivad õpilasi või õpilased valivad endale õpetajaid? Kumba pidi? See süsteem on? No tegelikult ma arvan, et lõppsõna jääb ikkagi õpetajale, et oleneb, kui palju ta neid õpilasi on, aga ma arvan, et õpilased on praegusel hetkel küllalt targad, et et iseendale nii-öelda meelitada kõige paremaid õpetajaid. Kas on selliseid ka, kelle juures on nii-öelda teada pikad järjekorrad, et tuleb ennast nii-öelda ära pukkida, selleks, et saada kolme-nelja aasta pärast mingit õpetust? Isegi mitte kolme-nelja aasta pärast, aga ma arvan, et on kindlasti nõutumad, õpetajad ja vähem nõutavad õpetajad. On sul oma nimekiri olemas, julged sa julged, sa ei oska, minagi murraks. Ma arvan jälle, nagu ma rääkisin, et igalühel oma, et igaüks tunnetab selle ise ära, aga ma jah, mingeid nimesi ei hakka küll siinkohal nimetama. Kui palju sa oled või kui palju sa õpid ennast ise kuidagi kuulates ma tean, et sa oled üsna hoogne nii-öelda salvestiste kokku korjata ja ja, ja, ja, ja need asjad on sinu jaoks väga tähtsad, kui palju sa tegelikult õpid niimoodi kuulata? See on väga palju, väga palju. Ma olen väga enesekriitiline ja, ja üldiselt alati ma üritan, kui mul mees on kuulamas salvestada ja pärast analüüsida ja siis ma kas siis lange musta masen. Aga see viib edasi, nii et selles suhtes, et see on väga kasulik iseennast kuulata ja analüüsida. Kas pelk kuulamine või sellest rääkimine kellelegiga? Ei, ma ei arva, et rääkimine nüüd midagi mulle juurde annab, et eks ma oma vigasid, kuulen isa ja, ja ja tean, mis suunastes liik. Väga huvitav, väga huvitav ja põnev teada, mismoodi sa noh, nii-öelda ma saan aru, panedeks hüpulaaditseedemend klappidest, kõlaritest Kumbasse lapik kuulab, klapp läheb nii, ülejäänud saad rahulikult toimetada. Nad teavad ilmselt, et sellel ajal parem Angeelika mitte torkima minna. Ta tahab rahulikult kuulata, millal viimati nii oli, et sa klapid lihtsalt poola kuulamise pealt peast ära võtsid ja hääldunud kinni. Täna. Tegelikult ma kuulan ja öösiti siis kui etendus või kontsert on läbi ja, ja, ja ja ma olen harva 100 protsenti rahul. Aga ma arvan, et see on hea märk. Räägime sellest mõne hetke pärast edasi, meil on järgmine muusika valmis pandud ja nüüd sa valisid siis kohe ära, sellel tuleb juhata, millest me juba saate. Alguses jõudsime rääkida paari sõnaga. Mis hetke või mis, kohtume siit nüüd kuulama. Siit me nüüd kuulame. Kolmanda vaatuse algus on. Isa isaga duett ja siis Alfredo sissetulek, et siin on nüüd see minu armastatud laulja Jelena kontroobas, kelle juures ma ka olen käinud õppimas oma rolli Rigolettot kuuluma. Käbi ja. Ärgaks piknikul ja tänase pikliku külaline on Angeelika Mikk. Kui me rääkisime Angeelika sellest, kuidas asju üle kuulad, kas sul on ka mingi oma selline? Noh, ma ei oska öelda päevik logiraamat või kuhu see asja üles kirjutad? Nende tööde kohta, mida sa oled teinud nende kontserdite kohta, mida sa oled andnud. Ei ole? Ei ole pidanud, ei saa, mitte midagi ei ole pidanud. On sellel mingi põhjus või seda lihtsalt ei tehtagi. Ma arvan, et seda tehakse iseenesest oleks sellest nii-öelda siis mingit õpitavat materjali, sealt ei võiks leida, et et kirjutad üles mingid tunded, kirjutada üles mingid mõtted, kuidas üks asi või teine asi välja tuli. Näsitada sind tegema selle peale kirjastaja. Peab mõtlema. Ei, ma arvan, et jah, ma ei tegele niukseid asjadega. Nii, aga kui sa täna öösel ehk ma siis räägime natukene varem, kui, kui see vestlus meil laupäeval eetrisse jõuab, siis oled saanud kontserdi, eks ju. Noh, nüüd rääkides siis nädal aega varem vesteldes sinuga siis ära kontserdi, mis sind siis nüüd nii ärritused seal klapid peast ära, võtsin kuulamise pooleli. Te väga nagu midagi nii ei ärritanudki, aga, aga noh alati võib paremini minna. Et oli, oli kindlasti momente, mida, mille puhul nagu mõtled, et see ei läinud päris nii, nagu oleks tahtnud ja see on iga asja puhul mitte ainult nüüd eilse puhul, et. Mis asjad need on, kas need on need asjad, mida kuulevad ära ka publik või ütleme, valdav osa 90 protsenti sellest publikust noh, tegelikult nautis seda hetke ja tundis samasugust rõõmu nagu sekund varem absoluutselt absoluutse perfektsuse korral või on nad ikkagi sellised asjad, mis Milunud kõrvale juba ikkagi ka silma paistavad või kõrva jäävad sinna? Ma arvan, et niisugune tavapublik reeglina väga ei, ei adu ära seda aga, aga miks ka mitte mingisuguseid momente kindlasti? On sul nii-öelda olnud selliseid olukordi, kus sa oled nii-öelda nendest eksimustest ise juttu teinud, ma ei tea, kas dirigendiiga või lavastajaga nii-öelda läinud, noh, ma ei mõtle otse vabandust paluma vaikselt puhtaks pesema. Ei, ma arvan, et mis tehtud, see tehtud, et pigem ma nagu iseendaga tegelen, et tema nagu teistega. Ma ei arva, et ma peaks minema vabandust paluma seda mitte. Nagu ma ütlesin, ma olen väga enesekriitiline, nii et mulle piisab sellest. Teine sekretär. Kõik on ennast juba niikuinii ära materdada. Ei ole vaja enam midagi lisada, ma arvan küll jah. Kas on võimalik ka kuidagi ennast nii-öelda tipplauljana sellest olukorrast või, või siis sellest esitusest, noh nii nagu paljude asjade puhul räägitakse, et rikkuse mõtlemisega oma asjad ära, eks mõtles üle, kas laulmise puhul on see võimalik kuidagi nii-öelda nii liigselt ma ei tea, kas ette valmistades või liigset asja peale üle mõeldes oma esinemine, oma sooritus noh, kui niimoodi võib üldse kunsti nimetada, ära rikkuda. No ma ei oska öelda, tegelikult noh, ütleme, et laulmine on puhtalt psüühikaga seotud, nii et ülemõtlemine kindlasti kasuks ei tule. Et aga samas jällegi niisugune sajaprotsendiline enese mobiliseerimine tuleb kasuks. Kuidas. Sellest rääkida, äkki on seal mingi selline asi? Arvan, et, et ma ei saa sellest rääkida. See on siuke minu sisemine dialoog, millega ma ennast nagu üles kütta on. Mingeid roosid. Mõtlen. Kui palju nende asjade hulka kuulub nii-öelda selle läbi laulmine või selle läbitegemine enne peas juba see, see osa või aaria, mis tuleb laulda, mis on keerulisem, heliseb su peas varem. Ja kindlasti tähendab, ma arvan, et vaata, kuna laulja ju ei saada Päevase harjutada 10 tundi, nii nagu kõik võib-olla mõne mõne muu eriala juures siis väga palju asju toimub peas. Et selline ettevalmistus, et üks asi on see, et sa harjutad asja endale häälepaelte sisse, nagu öeldakse siis teine asi on see, Sa mõtled selle asja läbi ja õpid pähe ja see mõttetegevus on väga suur tegur siin. Kuidas üldse noh, ma saan aru, et ma, need kõrged noodid ei tule ju lihtsalt niisama sellest, et mul nüüd noh, ma, ma tean, et nad on kuskil seal selles aarias või selles loos sees, eks, ja siis ma lihtsalt need laulangi, et see, see ikkagi kuidagi on nii-öelda nendeks noh nende nootide äravõtmine, et sõna otseses mõttes see ju nii ongi. Nõuab see sinult, millist pingutust. No see see tegelikult ongi tehnika, millest me rääkisime, mis ongi vaja omandada enne kui sa hakkad neid kõrgeid noote, siis jah, nii-öelda laulma. Oskad sa mulle kohe soovitada seda tehnikat, võib-olla niimoodi verbaalselt? Kindlasti mitte. Mismoodi ma võiksin proovida väga kõrgelt? Sellepärast selleks sa pead minema muusikaakadeemiasse ja õppima laulmist. Kui erinevad need tehnikad või võtted on, millega saab neid kõrgeid noote võtta? Tegelikult ma arvan, et see tehnika on üks. Iseasi, kuidas seda nii-öelda edasi antakse, et iga õpetaja edastab seda tehnikat omal moel. Ja see on jälle see, millest rääkisime, et mõnele sobib see ja teisel ei ole üldse ei sobi, et see on sihuke väljenduskunst, millega sa üritad nii-öelda õpilasele selgeks teha, kuidas täpselt tehniliselt seda või seda kohta teha. Kui sul füüsiline pingutus on ühte nooti, yht kina? Ei no ma mõtlen seal ühte nooti, eks sa ei võta neid noote kümneid kordi osadelt madalamalt, osad kõrgemalt, aga, aga, aga ikkagi nende nootide, mis niisama kätte ei tule, kui, kui suur füüsiline pingutus. See laulmine on suur vaimne ja füüsiline pingutus. Ma ütlen, et ja nagu pärast mingisugust proovi naljalt trenni minna ei tahaks. Et mulle täitsa ma arvan, et täitsa piisab sellest laulmisest, et saada oma kehaline ja vaimne pingutus nii-öelda päeva jooksul ära tehtud. Muide, ma olen kuulnud, et, et räägitakse, väidetakse seda, tähendab ma ei tea, võib-olla ma eksin, häälepaelad töötavad, eks, ja siis sa otseselt laulma, et nad on pinges olukorras, vahest ju siis ka, kui sa nagu, kas muusikat kuulad kaasa ümised. Häälepaela trenni on võimalik teha ei ole paremaks neid treenida tugevamaks, vastu. Tugevamaks kindlasti ja ka seal peab ka olema väga-väga taktitundeline oma häälepaeltega, sest et üle ei tohi kindlasti pingutada. Aga kuidas sa sellest aru saanud, millises nii-öelda vormis või millises seisus su häälepaelad hetkel on, piisab sellest täiesti, et sa teed ühel korral mingil toime mingil mingil, kuidas seda öeldakse, siis mingi noodi peal, A lihtsate, saad aru, ahah. Ei ole üldse tähendab lahtilaulmise puhul pärast lahti laulmisse saad aru, et kas vorm on hea või mitte. Et ja noh, samas kui sa regulaarselt oled töötanud, siis üldiselt vorm läheb aint alati paremaks. Et pärast suvepuhkust on väga raske ennast nagu uuesti üles töötada. Vorm see, sellel puhul ongi siis see, et kui lihtsalt sul nende nootide kätte võtmine tulemast, see on vormi näitaja. Vorminäitaja on see kui, kui plastiliselt ja ja kui kerge sul laulda on. Kas selle hinnangu eelkõige saad sa anda ise ise iseendale sellel hetkel või siis kes ma ei tea, kellega koostada hinnang on selgelt ise. Me rääkisime alguses suhteliselt nii-öelda sporditeemadel ja noh, praegu on ka jutt kogu aeg vormist ja nii edasi Sa oled osalenud, on osalenud mingitel konkurssidel ja, ja osaletakse mingitel konkurssidel, kui hea võistleja tüüp sa nagu oled. Kas, kas üldse see konkurss on nagu selles, et ta ikka on võistlus, muidugi seal on minu maal ja seal on ikkagi esimene ja esimene tunneb sellest siirast rõõmu. Järelikult on ta juba konkurss. Ja üldiselt mul on hea konkursi närv, et ma olen nüüd elu jooksul käinud küll ainult kolmel konkursil. Ja, ja ma suudan jah ennast niimoodi viimsel hetkel realiseerida täiesti kolmandad võistleja. Ei, ma olen nagu siis, kui peale on vaja minna, siis ma selleks hetkeks võtan ennast 100 protsenti kokku ja. Kas see on muidugi erinev ka? Ma nüüd ei ole väga paljudel konkursidel konkurssidel käinud, aga ma oletan, et seal on ikkagi ka publik saalis kes kuulab ja nii edasi, aga sa igal juhul teada, et seal istub ka žürii, selles mõttes, kui eriline see erinev see laulmine on, ütleme ühel päeval annad sellessamas saalis kontserdi. Nädal aega hiljem toimub seal selles samas saalis konkurss ja seal istub žürii, on need täiesti erinev? Need on täiesti erinevad esinemised, sellepärast et žürii on ju teadupärast ikka ikka professionaalne kõrv, kes reeglina seal on lauljad, teatrite direktorid. Ja, ja, ja noh, see on ikka tunduvalt hirmsam, kui tavapublikule esineda. Et kõik sõltub täpselt ühest laulust, mida sa esitad ja sellest oleneb kõik, et põhimõtteliselt viie minutiga pead sa ennast tõestama. 100 protsenti. No ma saan aru hirmufaktori sellest, ma saan aru, et see, see konkursi selline surin, Cheps, mis sees on, eks ju, see on täiesti arusaadav, aga mis need tehnilises mõttes nii-öelda seal laulmise tehnilises mõttes on, on seal ka. Ei, ei, seal ei ole teistmoodi, tähendab, on lihtsalt mõnel inimesel on konkursi ja mõnel ei ole seda üldse. Et on inimesi, kes mitte kunagi ei lähe konkursile, sest nad teavad, et neil puudub see närv. Küll sinu majalastalucky, ma lihtsalt. Konkursidega on ju see asi ka, et sa kõigepealt saadata saadad oma CD, mille najal siis nagu kutsutakse siis CD-de põhjal näiteks Pamploonas Hispaanias oli, valiti hulga CD-de vahel välja siis 30. Veerand finalisti, sealt edasi 14 poolfinalisti ja siis 10 finalisti. Et. Noh, esmalt ikkagi otsustatakse CD põhjal, kes sinna kohale nagu sõidavad. Seal saab igast asju kruttida, paneb paremaks, heledamaks. Seal laval enam pärast enam ei kruti midagi. Ja, ja tegelikult nende konkursside puhul ja üldse olen selliseid asju ette võtnud, on see, et et reeglina ja pärast mingisugust poolfinaali finaali on sul võimalik žüriiliikmetelt nii-öelda aru pärida ja kuulda, mida nad arvavad ja, ja ausalt öeldes see tagasiside on väga palju väärt. Et. Millised, millistest detailidest nad sulle siis räägivad? Nad ei ütle, oi, siis sa määrisid. Õudsalt ütlevad ei laula ju mööda. Ei, no nad ütlevad selliseid noh selliseid vigu, mida, mida nemad näevad. Nii et. Too mõned näited, milles need vead võivad olla näiteks lihtne inimene saab aru sellest, et okei, ta laulis mööda, seda kuuleb enamasti ära ka inimene, kellel nagu muusikaga mingit pistmist ei ole, kui ta ikkagi natukene mõtleb, siis ta saab aru, et vot siin vist seda on see, see, see ei tohiks kõlada nii, nagu ta parasjagu praegu laulis. No näiteks vot täpselt selles Hispaania Pomploona konkursil seal oli seal ma pääsesin ka poolfinaali kus siis poolfinaalis laulda Schubert üks Schuberti teos ja üldiselt Monika liidide laulja ei olegi eriti, et et hellema liid on jah, no Schubert, Suumann ja selle ma noh, niimoodi vägisi valmistasin ette saksa keeles ja olen selle koha pealt küll küsiti mult, et kas sa üldse saksa keelt nagu taipad või noh, et, et saksa keel oli mul seal väga kehva. Ja see oli ei ja selle peale nad ütlesid, et palun ja siis laula saksa keeles. Et et noh, sellised märkused, nii et. Ja väga-väga ausalt seal öeldakse. Aga noh, ma ütlen mind on nagu konkursid julgustanud, et ma olen väga meeldivaid kontakte konkursil veel saanud, et et mind on nad julgustanud ja andnud nagu indu edasi, töötan töötlemiseks. No nüüd sa võid kõike, noh, ma tahaks ikka teada Need laulu, tehnilisi asju, mida nad õpetavad. Ega nad ei saa ju midagi seal tehniliselt ju sekkuda, eks, et nad saavad ainult öelda. Heina nimi oli päris spetsiifilised tehnikasse. Kaks konkursi tal on võimalik nii-öelda oma mingitel leivanumbritega ka üles astuda ja ongi nagu jube hästi seda ja lähengi ja teengi selle ära ja ja tuleb muudkui lubinal finaali kohta. Näiteks väga paljud lauljad käivadki konkursilt konkursidel nii-öelda esimesi kohti võtma, sest et valmistavad kindla konkursi repertuaari ette ja, ja käivadki konkursid konkursile ja teevad seda väga hästi. Seo Klaudia Taevi nimeline konkurss, see on, see toimub, kuskohas see on? Pärnusse on Pärnus, sa oled seal jõudnud finaali ja ma jõudsin finaali ja. Millised, ütleme nagu selliseid kõige või millise tulemusega ise oled nende konkursside raames nagu kõige-kõige rohkem rahul või mis sulle jaoks on kõige rohkem tähendanud? No ma arvan, et noh, rohkem tähendas mulle ikkagi see Hispaania konkurss, sest et sest, et seal oli ikkagi nende finalistide punt oli ikka väga tuga. Et see, see poolfinaali koht nagu meeldis mulle kõige rohkem On sul nii-öelda lähiajal või teada, millised järgmised konkursid on. Ei ole ja mul mul on praegu hetkel lihtsalt nii palju tööd teatris, et konkursi jaoks ei ole aega kulumuusikat sinuga osa võtnud muusikut ja me nüüd siis. Mis meil kavas oli, seal. Aga ma ei tea, äkki kuulame. Muutusime, unustasime ära. Ma arvan, et paneme selle käsuliin pärtli Macani Ave Maria, et see on väga ilus. Sinu üks lemmikut Apple on üks minu lemmikuid. Aga me ei saa jälle lemmikutest rääkima hakata, sest me leppisime kokku, et me räägime lemmikutest natukene hiljem täiendanud ja siis, kui me oleme selle muusikapala ära kuulanud, jätkub meie saade tänase herr kaks piknikukülaline on Angeelika Mikk. Ärgaks piknikul diatänase piklikku külaline Angeelika Mikko, ooperisolist Angeelika, kui vaadata praegu sõdamis Eesti klassikalises muusikas toimub, siis ma usun Ta ei tee liiga, kui ütleb, et praegu on päris head ajad, millest see võib olla nii mille tulemus on, et, et selliseid säravaid artiste, kellelt loodetakse, kellest oodatakse, kellest räägitakse, on tekkinud üsna palju. No tegelikult üldse ju maailmas on nii, nii palju lauljaid tegelikult ja kuna maailm on lahti läinud, siis inimestel on nagu võimalusi rohkem käia väljaspool õppimas ja ja ennast teostada. Ja kui sa tahad ikkagi kuhugi tööle saada, sa pead olema väga hea. Nii et praegu praegu noorte seas ikkagi on väga palju andekaid lauljaid, ilusaid andekaid lauljaid. On sul nende hulgas selliseid ka, kellega sa ise väga hästi väga hästi selles mõttes läbi saad, nii nii eraeluliselt kui kui lava lava laval koostöölised saad, sealt ei ole muidugi väga võimalik valida, eksju, satub nii nagu satub, aga, aga põhimõtteliselt. No ma tegelikult mul on küll mõned sõbrad teatris, kellega ma eraelu eluliselt ka nagu suhtlen. Oskad sa öelda, mis neid nagu seob, mis, mis on need asjad, mis nii-öelda metsad Me panemine, see muusika ja teater saategi kokku peale teatrit. Samal päeval räägite tööst muusikast. No sinu töö on selline, mida üksinda teha, no praktiliselt ei saa, selles mõttes olgu peale, publik on arusaadav, aga ka kõik see pool, mis, mis toimub laval või, või see, kuidas on lood võimalik üksinda hakkama saada. Isegi siis, kui sa läheksid lavale täiesti ja laulaksid oma oma nii-öelda täiesti ilma orkestrite, mingi soolona põhimõtteliselt ikka kusagil mingil hetkel on see töö olnud koos kellelegi kellelegiga, kui hea partner sa ise oled. Kuidas sulle tundub, kui hea koostöö koostööpartner jah, võib siis öelda. Ma ausalt öeldes ei julge ennast ise hinnata, et ma arvan, et seda oskavad teised, ma loodan, et ma olen hea partner. Nagu ma ka elus olen Maximalist, nii ma arvan ka laval molemaksimonist, et ja, ja ja partner on ikkagi laval, jah, väga oluline. Laieneb samaksimalismuga nagu teistele, selles mõttes oled sa, oled sa selline selles mõttes? Noh, kaasaaitaja nimetad ära siis, kui ototot teeme nüüd selle koha küll uuesti kuuleb Angeelika suht sageli vä? Seda kindlasti teeme selle koha uuesti, aga ma üldiselt no nüüd viimasel ajal olen vältinud sekkuma nii-öelda. Ma üritan ise oma asja teha võimalikult hästi, et ma nagu ei sekku väga teiste asjadesse. Et ma vist olen seda küll teinud, aga ka see väga kaugele ei vii. Et see võib ainult jah, et pigem pigem teen ise võimalikult hästi ja, ja, ja ma arvan, et kui ise teed hästi, siis teised ka üritavad kõrval hästi teha. Millest see tuleb, et, et lava on hakanud justkui nagu elamu ooperiteatris kooper tavaliselt, või noh, ütleme selliseid klassikalisi ettekujutus tähendab seda, et on orkester, on lauljad ja on dekoratsioonid ja, ja siis see, mis tuleb, on noh, ma nüüd proovin leida sellist neutraalset, sõna on prognoositav, eks ju, siis siis nüüd tähendab see midagi enamat, siin on tulnud juurde mingi selline aspekt või aktsent, milles siis kriitikud ja vaimustunud publik räägib. Ka sinu enda puhul öeldakse seda, et, et lisaks häälele lisaks sellele häälematerjalile laval ka inimene, kes mängib, kes, kes esitab seda rolli No vot, minu jaoks on see hästi oluline, et ei, ei oleks lihtsalt sõnade maha laulmine ja ma arvan, et et tänapäeva teater nõu, ooperiteater nõuab seda, et sa oled nii-öelda mitmekülgne, et sa mängid hästi, laulad hästi. No sa oled käinud või sa oled õppinud muusikat ekse, sa oled õppinud laulmist, kui palju sa oled nagu tegelenud sellega, et sa saaksid näitlejana lavale? No tegelikult muusikaakadeemias on ka kõrvalnäitlejatunnid ja, ja kõnetehnika ja see kõik et. Jah, seda võiks olla rohkem tegelikult see, ta ei ole nii täiuslik kui lavakoolil, aga aga inimene saab ise ennast aidata. Et kuidas, kuidas sina oled ennast aidanud, kuidas sa oled see, mida, mida sa oled teinud selle jaoks, et olla, olla laval ka tugevam? No mina üritan läbi selle tegelaskuju ikkagi ise ise mõelda ennast selle tegelaskuju sisse. Et see on minu enesetöö ja ma arvan, et kõikide lauljate puhul tänasel hetkel, kes kellega vähemalt mina koostööd olen teinud väga hästi mängivad ja väga hästi head lauljad, head näitlejad. On sul oskad sa ise nagu kohe öelda, ilma igasuguse valehäbita ja, ja põiklemiseta stiilis oh, teised peavad seda ütlema, eks ju, mida võiks siinkohal teha, aga ma arvan, et, et seda kindlasti ei ole vaja. Millised on need rollid, millega sa oled ise väga rahul, mille osas sa saad öelda, et ma ei oleks osanud ja, ja ma ei oleks suutnud seda teha paremini. Ma arvan, et ma olen kindlasti väga rahul Tambergi Sironodoberzerakista Roczani rolliga. Nojah, sellest ma ei osanud midagi oodata, see, see mulle nagu pakuti. Ja, ja noh, minu arust on maailma üks ilusama muusikaga ooper. Mul on nii kahju, et Eesti publik ei julge tulla tulla, vaatama seda. Ja teine on muidugi silla roll Verdi Rigolettot, st. Et asi peab olema muidugi ka sulle meele järgi, et et sa seda võimalikult hästi teeksid. Et ma naudin neid kahte ooperit. Väga. Kui sa peaksid nendest rollidest rääkima, oskad sa nagu oskad sa nagunii-öelda öelda nad on ka mõlemad olnud nii-öelda jäänud silmatükid, eks ju, ja ja ja, ja kui ma ei eksi, siis mõlema tegemise eest 2007. aasta teatripreemia nii-öelda nominendiks nimetati, eks, et aga, aga sinu enda jaoks. Need rollid mõlemad. No nad on Nad on sisuliselt noh, nii dramaatilised rollid võib öelda, et et Väheste rollide puhul nagu ooperi lõpus ma tahaks nutta. Et seal kohal võib küll öelda kindlasti Roczani puhul on alati see, et mul on ehedalt ikkagi nutt kurgus, lõpuks see muusika lihtsalt viib sinnani. Oled sa hea enesekontrolli on sul mõnikord tüki sees või esinedes öeldakse katus ära sõitnud? Ee katus ei sõida ära, aga sinna lõppu täitsa sobib. See, et ma täitsa tõeliselt hakkan nutma, kui ooper läbi saab, et. Nagu käib asja juurde tänase pikniku külaline Angeelika Mikk. Ärgaks piknikul, raadio kahes jätkub saade R2 piknikul, mille külaliseks on täna noor ja andekas ooperisolist Angeelika Mikk ja ma olen täiesti kindel, et need, kes esimest tundi ei kuulanud, liitusid meiega, nüüd on jäänud ilma väga palju põnevast jutust, aga noh, ütleme et natukene veel aega ees ja, ja mul on väga hea meel, Angeelika, et sa, et sa täna hommikul tulid muide ooperisolistile teatri artistile üldse ju laupäev. Ja pühapäev on ju tegelikult täiesti tööpäevad ja enamasti ongi just nimelt tööpäevad vabad päevad kipuvad olema sel nädala alguses. Milline sinu nädalavahetuse graafikusüsteem välja näeb? Ja kõik sertud treiblaanist? Teatri plaanis tavaliselt on etendus, mis on nii-öelda nagu öeldakse, antakteff välja müüdud, eks ju, kõik ja, ja, ja, ja noh, teha ei ole midagi, õhtul tuleb minna tööle, tuleb minna teele. Mis kellast sul tööpäev niimoodi nii-öelda algab siis, kui on õhtune? Tavaliselt vist kell seitse, enamasti algavaga. Etendus hakkab seitse, jah, ütleme, et noh, nagu ma olen niisugune pikem magajad, siis ma ikka etenduse päeval venitan oma oma un nii kauaks, kui teda jagub ja ja, ja. Ehk siis kuni kella, no ma ei hakka ütlema, sa peaksid ütlema, kelle inimesed ei tohi helistada sulle siis. Tegelikult see on juba päris naljakas, sest et sõbrad ei julge etenduste päeval mulle eriti ei julge jah, selles mõttes. Et ja siis on harjumuseks saanud kreemjat, suvel helistavad mulle kell 11 ja küsivad, et ega sa ei maga, aga ei, ei nii hull see asi ei ole, aga aga üldiselt jah, ma sunnin ennast nagu pikalt-pikalt voodis olema, et noh, õhtu on vaja energiat nii-öelda säilitada ja hoida, et et siis ma kuskil 12 üheni niimoodi põõn on ja ja kuskil kahest hakkan lahti laulma ja viiest lähen teatrigrimm juba ja kella seitsmest hakkab edenema. Laulmine see käib siis kodus kõik puhtaks ja käib kodus, on sul mingi nii-öelda saade ka siis selle juures või, või ka ise seisab keset suurt tuba ja? Seisan keset suurt tuba, klaveri ja nokk lae poole ja muudkui lööritan. Me oleme olnud, mul tuleb praega, tuleb meelde, ma olen olnud kunagi Veneetsias, kus seina taga ilmselt elas, sinu kolleeg alustas igal õhtul kuskil kella nelja ajal ja tegi siis poolteist tundi oma tööd ja siis kadus kuskile ära. Päevast päeva. Päevast päeva ja no vot, ma olen ka sihuke halb naaber jah. Et mul on päris kahju kohe oma naabritest. Nad ei ole veel, nad ei ole veel koputanud radiaatorid. Kui sa häält lahti laulad kodus, siis, siis sa laulad või see on lihtsalt tada tada mingeid selliseid harjutusi, umbes nii, et seal ei ole väga kuulata midagi andma nagu repertuaari. Tähendab nad rahule jääksid. Sest nad pääsevad pileti ostmisest. On nad su käest tulnud nii-öelda esietenduse piletid? Ei ole üldse nagu välja teinud sellest ütleme ma arvan, et siis ma läheksin teatrisse, võtaks ruumi. Ma arvan, et nad ei tee sellel põhjusel nad lihtsalt oma sõpradele-tuttavatele müüvad. Mõelda nii koormate viisi inimesi. Angelika, sa oled rohkem naudid, sa proovi, tegemist oleks rohkem nii-öelda prooviinimene või siis see, kellele meeldib see tõeline glamuur ja särav prožektorid Jupiterid valgustamas, publik püsti seismas aplodeerima, kumb on sinu hetk, see on minu viimane parem, kui need proov üldse ei oleks, nendest saaks mööda. Ja no proovid, töö tuleb ikka ära teha, enne, aga, aga. Prooviperioodil ja minu jaoks on, on küll väga-väga piinarikkad selles suhtes, et ma reeglina olen siis väga stressis, ma ei teagi, miks, aga, aga etendusel ja ja laval olles juba see kõik kaob. No enamasti on muidugi ka mingil moel katavad 11, et ei ole ju päris nii, et või eksin ma, et, et oleks nüüd ainult, et nüüd on tükk ja nüüd on proovid ja nüüd on tükkinud on proovinud enam-vähem, käivad koos ka kuidagi. No ikka käivad jah, aga siiani on läinud kuidagi nii, et tükk on välja tulnud. Jah, ei. Nüüd jooksen rappama mõtetega. Ikkagi mulle meeldivad etendused ja prooviperioodid, jah, kui prooviperioodid on ja ma niimoodi natuke stressis olen, siis see nõuab rohkem vaeva laval nii-öelda etenduse tegemiseks. Oled sa märganud, muutud sa nagu siis ka nagu selles mõttes noh, eks üks on nii-öelda rolli inimene, eks, kes harjutab, püüab, teeb kui palju see teine inimene muutub, siis, kes peaks kodus oma mingeid koduseid töid tegema inimese aitamisel ja ja eks ju, kes seal lapsega hoolitsust, mees muidugi, kes vajab hoolitsust põhiliselt, eks ju. Kuidas see nende jaoks proovib? Nende jaoks on see prooviperiood täpselt samasugune sünnitus nagu minu enese jaoks, et eks ma olen ikka natuke närvilisem ja, ja, ja mõtted on nagu tegelikult ongi raske nagu prooviperioodidel mitte nagu mõelda sellele protsessile, sa mõtled sellele tegelikult kogu aeg ja see ongi tegelikult see, mis, mis nagu lõpuks stressi tekitab. Et sa ei suuda nagu vabaneda, et oh, et ma nüüd tegin proovi, täna lähen koju ja ja, ja tegelen muude asjadega sellele üldse ei mõtle, et minu puhul on see, et ma siis kogu aeg muudkui mõtlen ja analüüsin ja. Räägime nüüd nendest lemmikutest ka natukene. Me oleme tänase saate jooksul juba 11 lemmikut mänginud, kohe kui ma nüüd ei eksi, ei saab üks üks veel loa esineda. Kes on need sinu sellised suured eeskujud, kelle kelle jälgedes hea meelega mahuksid ja kelle jälgi mööda sa võiksid käia? No kindlasti minu lemmikute hulka kuuluvad kruuberova ja Kotoobas ja pätli keda me kõik siin tänava kuuleme. Mida see sinu jaoks tähendab, et nad on sinu lemmikud, mis, mis millise, mis nende jaoks siis nagu annab selles mõttes, et sa kuulad nende muusikat või milles nii-öelda see väljendub, see, et nad sulle väga-väga meeldivad sulle korduvad? Mulle väga meeldib nende nende tehnika ja nende hääl pätli puhul just see, et ta nii täiesti jumaliku häälega laulja Ma võiksin, ma annan siin 10 häält kõrvuti ja sa tunneksid plaadi pealt nad igal juhul kohale ja ma arvan küll. See tuleb sellest, et sa oled need kuulanud nii palju või, või tuleb Ma olen neid väga palju kuulanud ja noh, tegelikult näiteks selline lauljanna nagu Jelena got to bash ma olen sellest nagu palju rääkinud, et ma tema temaga kokku puutusin tegelikult Pärnu Taevi konkursil. Ja, ja see oli huvitav, et mul oli lemmik seesama Traviata, mida me saate alguses kuulasime. Ja ma ei teadnud, ma ei pannud nagu neid kahte inimest kokku, et sel hetkel oli see Jelena kontrubas Taevi konkursi žürii esinaine. Ja mingil hetkel ma alles siis sain aru, et need kaks ongi üks ja see sama isik. Ja, ja ma sattusin aga ka ette valmistama oma Rigolettot etendust ja seda just sellepärast, et esiteks ta oli seda teinud ja see tema sisuline lähenemine, mida ma nagu lauljate juures tegelikult ka väga oluliseks pean. Et noh, see oli nagu väga suurejooneline, et laul mulle väga palju DVD siia ja salvestusi ka videolintide näol. Et tema väljendusoskus ja, ja see, kuidas ta seda kõike näitlemist hääles kajastab, see on täitsa suurepärane. Oma seda Rigolettot edu, mis kahtlemata oli, eks ju, ja ja on, et sellest suurest tüki oled sa valmis andma temale õpetajana missugustest, noh, selles mõttes on see tema nii-öelda kaastööd tema teene mingil moel. Jah. Noh, tema nagu lähtuski, ega ma nagu tehnilises mõttes nagu talt ei saanudki, nii palju tema lähtus puhtalt sisulisest küljest. Et et see sisuline külg küll on, on nagu tema teene. Ja, ja eeskujude puhul on lihtsalt see, et mulle mulle on oluline see, et mulle hääl ja, ja see tehnika nagu sobiks kuulata, et vahel aitab täiesti sellest, et ma hommikul panen-panen mingisuguse oma lemmiklaulja peale ja, ja, ja see juba soojendab jälle üles, ainult et see on nagu õige laulmine on asja nimi, kui sulle olulises nendega koos koos ei laula, lihtsalt kuul on tegelikult ju nagu inimese häälepaelad ju töötavad ka kuulad kuulates nagu kaasa. Et ta soojendab niimoodi vaikselt. Ma olen alati proovinud kuulata, proovinud laulda, kaasaga ei tule, siiamaani ei ole veel midagi, jääb puudu, ma ei, mul ei ole võib-olla head kõlarid, siis ma ei tea. Mis seal muud olla. Eesti noored ja andekad, kui sa, kui sa lubad mul nii liigitada, jagunevad kuidagi kuidagi kaheks, ühed Need, kes on läinud ja, ja on ka jäänud välismaale. Enamasti need, see ei jookse seal vahe kuidagi selle järgi, et need, kes oli, siis ma olen läinud, oleksid kuidagi eriliselt andekamad või, või eriliselt hoogsamalt ja siis teised on need, kes on jäänud Eestisse, sina oled käinud väljas, aga, aga elad ja, ja, ja oma loomingut praegu Eestis oskad seletada, miks see nii on. Miks mina olen Eestis või või, või miks mina olen Eestis, sest et minul on pere Eestis? Nojaa, aga pere on ju alati see, kes tuleb ju kaasa ja, ja kohaneb ja leiab. Leiab võimaluse, kui on, kui on vaja, kui on tõeline huvi olemas, kui on selline soov olemas. Seda küll, aga on ka ju mehel oma töö ja lapsel kool, et mina eelistan ikkagi oma kodus olla. Ja, ja noh, ma olen käinud väljas, nii et ma olen üksi läinud ja ausalt öeldes vot seda närvi mul ei ole, et tööprotsessis kuskilt kaugel perest eemal üksinda. Tugisüsteem on sulle väga oluline on kell nädal on need inimesed, kes ümberlaevad aitavad. Ja et jah, peremees, laps ja ema on nagu olulised persoonid. Kui oluline see on, et, et mu laulja peaks välismaal käima kui, kui keegi tuleb sinu kätte ja sikutasin nööbist teatris ja küsib, et kuule, et kas ma peaksin minema või mitte, millised sinu nagu sellised õpetussõnad. Mina kindlasti soovitaks minna, kui julgust ja tahtmist on siis kindlasti. Sa oled ise ju noh, nii-öelda proovinud ka ikkagi seda elu. Ma olen proovinud. Ja noh, nagu ma ütlesin, siis, siis sõitis alati mul mees ikkagi mingil hetkel nagu mulle järele, et minu närv ikka selleks nagu ei olnud loodud diaatori kätt hoidma. Mis, mis see võlu on, miks sa ütled, miks sa, miks sa, miks sa ütled, et jah, peaks minema? Mis see on, mis seal on siis nii palju teistmoodi või mis aitab? Kuidagi koos millele kaasa? No kui selline võimalus juba avaneb, siis miks mitte. Ja ma arvan, et mujal maailmas kindlasti See on nagu ühtlasem et hoida ennast nii-öelda mõtlesin selle all laulmist, osa. Et kui on, kui on diaator, kui on kool, siis see kõik moodustab mingit tervikumatult jah, või noh, pigem ma nagu mõtlesin solista lauljaid. Et seal nagu on võimalik ennast hoida tippvormis, sest et sa tahad olla, aga kogu aeg parim. Tähendab see seda, et Eestis on natukene lihtsam olla laulja, et siin ja saada siis saada siis rolle, saada siin osi kui, kui, kui mujal, kus, kus konkurss ja konkureerimine on palju tihedamad No Eestis ikkagi eelistatakse selgelt eestlasi vähemalt nagu palgaliseks solistideks. Et ma arvan, et see on küll kergem. Nii kuule muusikat, vahepeal. Ma arvan, et on õige aeg. Järgmine lugu iseloomustab mõnes mõttes peale, seletad, seda esitab, eks ju, sinu üks lemmikutest kasu elu selles mõttes, et siin kõlab ka kõlakat, trompet, trompetit, sa ise oled proovinud puhuda. Ise olen puhunud sisse. Aga ei, ei, ei, absoluutselt. Muide, kuidas sul üldse pillidega on, millistega sa hakkama saaksid, klaveriga, siis nii palju, et sa leiad üles. Ei ikka võin ikka noortega, me ikka oleme akadeemias klaveri erialaga nagu mingil moel nagu läbinud, et. Kui sageli Angeelika istuvad maha selleks, et koos musitseerida veel klaveri taga ja teine trompetit Kahjuks kahjuks jah, Rein trompetit väga tihti kätte ei võtta, niiet utsitada ei ole. Arvan, et see on sisemise soovi küsimus jah, et vahel minu arust isegi üks ühe jõulu eel ta võttis ja tegi jõuluvana. Ühe loo valmistad ette. Puhus mütsi maha kuuluma ka ütlemislugusid, mis klõbusasid ka, näete mis number see oli? 11 14 ja see on Händeli. Issakene kui keeruline näidata Händeli duett ja sellele trompeti-le häälele. Ärgaks piknikul tänase ärgaks piknikukülaline on ooperis ost, solistid. Angeelika Mikk, Angeelika, kui palju me oleme täna mängivad klassikalist muusikat kuulatud, mängime lõpuni klassikalist muusikat, kui palju sa kuulad sellist? Sellist tänapäevast või noh, kui ma ütlen sulle Rihanna, siis siis siis paneb see sul mingi kellukese helisema. Vot Rihanna on see lugu, et Marlen, minu laps kysis mõttet emmet, kas sulle ikka meeldib Rihanna ja ma ütlesin, et mul on veel. Et Ma kuulan igasugust muusikat. Tšassist ooperis popist, et petan hea muusika. Selline popp värk, selline noh, läheb ka sulle kuidagi nagu kordamegi. Naljakana CDd ei osta endale jah, aga. Kõrvalautos tuleb täna, siis tänavu pole, tähendab, siis autoakent kinni ei lase kohe. Te ei lase ma pean arvestama ka oma lapse soovidega ja ja ta üldiselt autos dikteerib ise, mida kuulata. Kuidas sulle tundub see suund, kuhu poole nagu maailma muusika või popmuusika või see, see kõige populaarsem muusikaks ju, mida, mida kuulatakse, mida su laps kuulab hea meelega ja kelle jaoks tegelikult sellist muusikat väga sageli toodetaksegi, sest et nemad ostavad veel ju. Võib-olla ei osta ka, võib-olla nad otsivad internetist, muudavad seal selle asja rahaks, et kuidas sulle see muusika nagu üldse tundub, noh niimoodi eemalseisja ära nüüd räägi. Härra laps kuulab. Tead, tegelikult ma nagu väga sügavalt ei mõtle selle taustaks olla. See on ikkagi selline kraam, mis on noh mis on muusika nii-öelda on nime poolest tohutu ära töödeldud ja, ja seal ei ole ju enam alles jäänud nii-öelda seda looja või sellist loomingulist. Sellist sellist fakti ju noh, praktiliselt üldse, eks ju. Vot usud sa sellesse, naturaalne muusika on see, mis nii-öelda mis, mis on nii-öelda inimese keemiline koostis mõnes mõttes isegi eks ju. Jaa, ei, mulle meeldib ikka pigem kuulata. Ka Eesti lauljate puhul on mul nagu kindlad sihuksed artistid, kelle puhul ma võin öelda, et nad on head lauljad. Estraadis rõõmu, teen rõõmu neile. Ta jättis mulle hea mulje, viimane kord käisin Hiiumaal, Liisi Koikson esitas seal mingit hiiu džäss või mis Chasse oli Sõru Jazz, nii väga meeldis ja ja professionaalses mõttes ka Maarja-Liis Ilus on väga professionaalne laulja. Julgen ka Elin Marii orderit nimetada, nii et noh, selles suhtes ma ütlen, et ma pean nagu lugu headest lauljatest ja ma arvan, et Neid on eesti estraadimuusikat ka väga palju. Kindlasti ma jätsin nimetamata siin. No sai nimetatud ühtegi meest, praegu ma juba kujutan ette, mismoodi kõik meesterahvad puudet no teevad, praegu ei ähvarda ega aita mind. No ma ei tea, kes on sellised iidoliks? Ei ole iidoleid, ei no mõtlen üldse publikul, praegu hammustatakse väga hästi Tanel Padari loomingut. Jah, Tanel Padar on küll, võin öelda, väga sünge laulja. Just nimelt laulja ja kui sa sellistele pop- või estraadikontsertidele satud kuulad sa selles mõttes intensiivselt või oled nii-öelda pigem seltskonnaga. Olen seltskonnaga kaasas. Vaatame vahepeal teemat tänases maailmas, noh, raha on see teema, millest väga palju räägitakse kultuuri puhul. Seda enam, kui võin küsida, seal on raha küsimus sinu jaoks selline oluline probleem, pead sa sellega tegelema? No ma ei ole seda eriala kindlasti valinud raha pärast, ma arvan, et see on küll kõige suurem viga, mida teha võiks. Et. Noh, võib-olla siin siin on minu kasuks räägib see, et minu mees töötab ka kõrval. Et, et aga jah, ooperilaulmist nagu raha pärast küll ei tasu hakata õppima. Kui palju kolleegide seas sa näed seda, et inimesi pärsivad või hoiavad kinni või takistavad need probleemid või need mured mis on kuidagi selliste materiaalsete finantsalaste küsimustega seotud? Ma ei näe seda eriti, sest tegelikult ma ikkagi arvan, et ooperiooper on ausalt tasustatud. Et ma ei ütleks küll, et nüüd kuidagi ebaõiglaselt vähe teenivad või absoluutselt mitte. No Eestis on hästi palju sellist sellist mentaliteeti või sellist suhtumist, nii nii noh, ütleme sellise laia publiku hulgas kui ka riigijuhtide hulgas, eks ju, mis räägib sellisest mina kui maksumaksja. Eks see suhtumine või see mina kui maksumaksja mentaliteet, et kui, kui palju sa või kuidas sa ise sellisesse suhtud, näed sa seda kuidagi oma loomingu või oma tegevuse foonil? Oled sa sellega kuidagi kokku? Puutuma üldiselt ei viitsi eriti oma mõtteid sellel teemal nagu heietada. Ei, ma ei mõtle üldse mingi raha ega poliitika teemadel. Igapäevane elu selles mõttes, kui palju see sind noh, kui palju sa jälgid seda, mis, mis toimub poliitikas või kui palju, mis toimub nii-öelda sellises noh, ütleme massimeedia kaudu meie peadesse jõudmas jõudvas ruumis mis, mis häbru seal nagu pidevalt püsti on ja mis toimub, on see sinu jaoks kuidagi selline oluline asi? Tead, tegelikult ma nagu üritan nendest teemadest, nagu ma ütlesin mitte mõelda, et isegi räägitakse nagu pigem sulgeks kõrvad, sest et ma negatiivsetest asjadest väga nagu heietada ei viitsi. Et asjad on, nagu nad on ja kui on nagu tolku sellest, et nendest heietada, siis ma olen nõus kaasa rääkima, kui mitte, siis mis ma siin ikka. Nii et ütleme selle suve jooksul, noh, mis on nagu olnud eestlaste põhilised teemad, eksju ma ei tea valitsuse probleemide eelarve kokkusaamisel ja negatiivne majanduskasv, nendest sa väga väga rääkinud ei ole. Ei ole, ei ole, noh, muidugi mind puudutab see ja, ja ma võiks mõelda, aga, aga mul on kergem mitte mõelda. Ja ma üritan mitte seda teha. Mõned nädalad tagasi oli Eestis hästi aktuaalne, selles mõttes aktuaalne teema jälle sellesamas massimeedias või sellises avalikus avalikus info inforuumis räägiti väga palju sellest, mismoodi kultuurkapital ja ja näitlejate rahad ja see jõudis sinuni või lasid selle ka kuidagi niimoodi. Minuni ikka jõudis. Noh, siin ma ka ei hakka kaasa rääkima. Iseenesest see lugu, mis, mis, mis tundeid see sinus tekitas, mis reaktsiooni sinus tekitas, kuidas sina selle peale mõtlesid või kuidas sa seda lugu nägid? Sa näidata, Sa ei taha sellest rääkida. Sa ei taha rääkida sellepärast et see lugu iseenesest on sinu jaoks nagu selline ebamugav, ebameeldiv või, või see reaktsioon, mis, mis Eestis oli ebameeldiv või mille, mille pärast see sinus tekitab sellist? Ma ei nõustunud, ma ei oska öelda isegi noh. Ma ju ei tea, kuidas see täpselt oli, nii et selles suhtes ma ei räägi kaasa. Nauditav, mulle meeldib see, kuidas sa tõesti oskad ennast sellest kõrvale hoida ja mul on isegi natukene selles mõttes kale kahju, aga aga näed, leib kohustav ei saa, peab olema kursis. Milles Eestis olles nii-öelda puudus tunne, et sina, kes sa oled saanud töötada välismaal ja millest sa saad nii-öelda oled näinud seda kodume armast pisikest. Kõigile kõigile, ma usun, eestlastele kallistatakse paika eemalt ka, aga kui sa siin oled, millest sa tunned puudust Eestis? Tead eriti millestki ei tunne millestki puudust. Kõik on väga hästi. On see selline riik ja selline maa, mille üle sa tõesti tunned uhkust ja sul on hea olla. Ja mulle väga väga meeldib Eesti. Ma olen täiesti eesti patrioot, nii-öelda küll, et ta alati on tore väljas käia, aga, aga Eesti kui koht olemiseks ja elamiseks on küll väga-väga hea. Sul on kindlasti väga palju sõpru-tuttavaid, kes, kes ju käivad sul külas. Millised see on öelda selliseid lemmik klahvid on, kui tuleb kui tuleb, kui tuleb kodu näidata kodustele, äkki ta on sul omad kindlad paigad, kuhu sa oma külalisi viid. Sa mõtled, no ma mõtlen mingitele välismaalastele, kes tulevad võib-olla esimest korda või kes ei ole siin varem käinud või, või tuleb jutu sees kasvõi sealsamas Hispaanias kusagil konkursi käigus õhtul väikese dinee või Forseti laua ääres juttu sellest, et, et jah, ma olen Eestist, kõik vaatavad suure üllatusega, eks otsa. Et, et kuskohast see provints asub, siis sa pead seletama, et ei, et see on üks päris riik, millest sa siis räägid, kuidas sa seletad? Tead, kusjuures huvitav on see, et noh, kunagi omal ajal Ellerheinaga reisides ma mäletan nii hästi kui kui me sattusime Ida-Berliini ja küsiti, kust me pärit oleme ja me ütlesime, et me oleme Eestist pärit ja keegi süüdisa ja et seal Venemaa kõrval ja hakkas meid mööda tänavaid taga ja väikeste tirtsadena jooksime eest ära, et tänasel hetkel jah, ma tutvustan Eestit. Et see on Soome Soome kõrval. Et ei, reeglina ikkagi teatakse, kus eesti asunud, et ei ole vaja pikalt seletada. Just, aga kui sa küsid, kuhu ma kindlasti viiksin inimesed siis noh, minule nagu kõige süda, süda südamel kõige lähemal koht on Hiiumaa. See on nagu koht, kus ma võib-olla viiksin suvel inimesed Mis on see, mis sind Hiiumaa juures nii-öelda noh, mis, mis teeb sinu jaoks, mis, mis on see pildikeel, mis, mis selle kohaga Ma ei tea, ma olen tegelikult jamama mõelnud sellele, selles suhtes on nii kummaline, kui ma seal praami pealt maha sõidan, siis mul tekib niisugune enneolematut rahu, rahulik ja hea olemine. Et ma olen elanud oma oma lapsepõlve kõige ilusamad aastad tegelikult Hiiumaal. Ja Ma arvan, et see võib tegelikult sellest olla. Et ta on mul üks niisugune kallis koht. Aga täna ma ei tea, kui palju see Me järgmine plaanitud muusikapala kuidagi Hiiumaad iseloomustaks või Hiiumaaga võiks seotud olla. Võib-olla vist mitte lihtmik. Aga nüüd on, plaadimasinas on. Verdi Rigolettot jah, sildaaria karonoome. Saada nõrgaks piknikul ja tal on väga hea meel nii-öelda siin piknikuteki peal võõrustada Angeelika Miku ooperisolisti. Angelika, mis sinu jaoks hoiab muusikateatri sellise väga klassikalise muusikateatri elus, mis on see, mis nii-öelda paneb sind selle juures vaimustama või mis on see selline selline tuli või, või säde sellest, saad aru, mis ma, mida ma püüan nagu otsida või mida, ma püüan su käest küsida. Kindlasti on paljude jaoks see, kes vaatad, oo ah noh, eks ju. Nonii hea muusika ja, ja, ja nii-öelda hea teada aitäh et sa pidasid silmas, mida mina mõtlen või mida, mis sinu jaoks nagu kütab üles, mis sinu jaoks on see, mis paneb paneb sind vaimustuma sellest, sellest, sellest kõigest päris. Oi, ma lihtsalt armastan seda muusikat ja seda teed. Sa oled selles mõttes õnnelik inimene, sattunud täiesti enda enda peale ja see on sinu, julgen nii-öelda küll, et ma olen küll valiku õudselt rahul. Et igas mõttes armastan, oleks valik, sellel hetkel, kui sa seda valikut tegema pidid, oli, ei olnud üldse teadlik. Täitsa. Proovisin ja kuna siis vist sisse sain, siis vist jah, et siis nagu jäin. Muusikaga sattusid sa kokku Ellerheina ei satuta ka niisama olema juba mingi asi nii-öelda all. Et sisseastumiskatsete läbipääs. Ei, no ma olen tegelikult kogu oma teadliku elu laulnud, et laulsin ma juba seal Hiiumaal väiksena käisin mööda laste laulukonkurss esinemas ja siis tuli ellerhein ja muusikakool ja muusikakool. See oli see Narva maanteemuusikakool laste muusikakool. Nii et muusikaga olen ma kogu aeg seotud. Mis hetkel sa aru said, et see võiks muutuda sinu elukutseks või et ma tahaksin seda teha kunagi kõikide nende muude ametite kõrval, mida sa kindlasti imustasid alates eks aednikust kuni kuni. Jah, ma mäletan küll, et ma oleks võib-olla tahtnud näitlejaks saada, aga, aga ma ütlen, et valik sai tehtud ja ja ma arvan, et valiks, sai õieti tehtud. Praegu kirjanik Kivisildnik. Sa oled kindlasti kuulnud, eks ju, ja oled kindlasti kursis ka sellega, et mees on ilmselt üks kõige julgemalt ooperi- ja ooperiteatri ja, ja kogu selle maailma vastu nii-öelda sõna võtnud, nimetas, et see on täiesti surnud kunsti, et seal ei ole nagu midagi sellega teha ja peale hakata kuidagi sellest sellest nagu nautida võimalik ei ole. Mismoodi sa küüsildikuga. No ma ütleks jõudu, ma ei hakkaks taga üldse vaidlema. Ma leiangi, et, et ooperikunst on Ei, no ma püüan, ma võtan siis nii-öelda, võtan siis nii-öelda Kivisildniku leiva hetkeks käest, püüan nii-öelda tema rolli pugeda, eks ju. Mis argument võiks ju olla, on see, et nohule surnud mehed Verdi läksite ilmus 1901, eks ju muidugi kirjutas väga palju palju toredaid teoseid ja tükke samas neid teoseid, see on tehtud ju sadu ja tuhandeid mitte kümneid tuhandeid kordi mängitud ja mängitud, kus seal saab veel nii-öelda seda sädet või põnevust olla, midagi uut ju ei, sünninoodid on iga kord samad, peaaegu dekoratsiooni ette kirjutatud, mis moodi see asi välja näeb? Draamas on tegelikult ju enam-vähem sama, eks, et aga. Seal tuleb lavastaja ja ütleb, et siinkohal olete vait veerand tundi ja sünnibki uus kunstivahepeal tantsime 14 tantsu. No minu arust ooperikunstis tehakse ka Saksamaal igasuguseid imetrikke, et võetakse alasti ja, ja ja noh, see on juba iga lavastaja, oma küsimus, ma ütlen, et Mul õnnestus Estonia teatris teha ühe väga haalse lavastaja Issver ära kysi nime olen nimede peale nagu me rääkisime, täitsa. Ja kes tegi, lavastas Estonias Tuhkatriinu ja ütleks, et see on väga värvikas ja väga hästi lavastatud, väga kihvt momente. Noh, vot seda tuleb vaatama tulla, ma ei hakkagi pikemalt rääkima, siis äkki äkki äkki mõned tulevad, kes kes kellele huvitav, tundub et. Ma arvan, et täpselt nagu, nagu draamastab samamoodi ooperis võimalik seda asja väga huvitavaks teha ja, ja omamoodi lavastada, nii et. Kui ma nii-öelda rea inimene, sina oled, oled sa pigem selline trikitaja, ma nüüd ei mõtle otse, et mõni saksa lavastaja peaksid, eks ju laval alasti võtma, kui meeldib sulle selline klassikaline tegelikult nii nagu on. Ja mulle tegelikult meeldib klassikaline klassikaline klassikaline rida ja seda ju annab ka huvitavalt lavastada, et, et ma ei leia, et on vaja nagu alasti koorida või, või mingisuguseid imetrikke seal laval teha. Kes need lavastajad on, kelle nimed sul meelde tulevad? Oskad öelda, hästi ära kesi nimesid, kas sulle meeldib koos töötada või kes, kes need inimesed on? Ära küsimus, nimelt kui ma ma tahakski meenutada seda nime, aga nagu ma ütlesin, et, Sa võid iga hetk kohe öelda, ringlusele meelde tuleb, see on täiesti arusaadav, endal samamoodi ma usun paljudele kuulajatele ka. Aga seda ma usun, et sa mäletad, mis on need rollid seal teha, tahaksid veel, millest, millest sa noh, ma ei tea, unistad või kui, kui vahetevahel sõpradega väikese veini kõrval läheb selliseks ava meelitsemiseks, siis, siis Angeelika ütleb, et ja vot seda, seda ma tahaksin, ta kuulakem nüüd seda kõik koos plaadi pealt ja seda ma tahaksin laulda. No tegelikult ütleme laval ma tahaksin pea peale selle, et ma olen seda kontsertettekandes esitanud Berliini lasen ambulat kuutõbist. Teiseks kindlasti unistuste rollide hulka kuulub tonitseti Luciani lammermur, mida ma tahaks ja üldse noh, see Berliini ja tonitseti ongi siuksed minu unistuste heliloojad ja, ja nende teosed muidugi seletada ka, miks see nii on, miks see on lihtsalt minu häälele ja ma arvan, et et see sobiks. Kas. Ooperisolistina on sul ka olnud selliseid nii-öelda kogemusi või emotsioone või mõtteid või tundeid vaadates. Nüüd näiteks praegu üle neid asju, mida sa oled kunagi laulnud osates praegu midagi rohkem muutudes kogu aeg ajas paremaks, tahaksid seda, ega mingeid tükke uuesti selle jaoks, et vot nüüd osates tõeliselt teha seda nii või nii või nii või nii No kogu aeg, ma loodan, et ma kahe aasta pärast ütlen ka Regoletto kohta, et oh, ma teeksin seda nüüd veel veel veel paremini. Et, aga, aga tagasi vaadates ma arvan, siukseid rolle, mida ma uuesti tahaks teha, ei ole olnud. Et need ikkagi praegult lemmikrollide hulka kuuluvad, need on teatris mängukavas ja ja nendest vanadest tükkidest jah, ei ole mingit siukest. Unistuste, et võiks uuesti võtta asja käsile ei ole nihukest. Ma küsin sellesama küsimuse, mida hetk tagasi natuke teistpidi on, selliseid teatreid on selliseid paiku, kus kohas sa tahaksid esineda, mis, mis on sinu jaoks mingi sellise märgilise tähendusega. Ma saan küll aru, et noh, valida ju väga võimalik ei ole ja nii kuidas elu elu juhib, nii need asjad ka lähevad, aga, aga on sul selliseid soove? Ma arvan, et et igaüks unistab millestki kaugemast, aga aga ma jätan unistused oma teada. Galatia vast täituvad siis kalju, mingeid mingisuguseid, need umbes nii suurejooneliselt mõtled, et ma ei hakka neid pigem avaldama. Kui palju üldse KOHT esinemise paik, saal, ruum, konkreetne teater. Kui palju see sinu jaoks loeb? On sul olemas sellised paigad, kus kohas sa tunned nagu kala vees ja teised sellised kohad, kus võib-olla nii hästi ei läinud teadmata, mis põhjusel, aga lihtsalt see, see koht, see, see, see ruum iseenesest ei olnud inspireeriv sinu jaoks. Ma ei oska küll midagi sellist nimetada. Mingit sellist kohta spets, et. Mul on küll üks kontserdikoht, kus mul esineda ei meeldi ja see on. Ma ei tea, kas seda sobib öelda, aga, aga see on Estonia talve aeg, kus mul kuidagi on alati nii ebamugav nagu laulda, et see kuidagi see see akustiline või ma ei tea, mis asi seal on, mis, mis ära rikub selle kõik. Estonias räägivad spetsialistid, ma julgen neile kuidagi vastu vaielda, aga kindlasti söandan alla kirjutada, nendest lugu pidades ütlevad, et on nagu selles mõttes praegu väga kuidagi selline elektrit täisaeg ja, ja tundub, et asjad nagu lähevad hästi ja, ja, ja, ja kui unustada mingid finantsküsimused, mis võib-olla juhtkonda painavad ära, siis, siis nii-öelda meeskonna poolest on, on kõik väga hästi angel angel mingil ajal Tani. Mis, kui sa proovid seda natukene laiendada, mis, mis asjad need on hästi, mis, mis selle väite tõesust või, või mis selle väite tõeseks teevad? Kolleegid kõigepealt, et kõik on noored ja hindu täis ja, ja ma arvan, et see on kõige olulisem. Kõik tahavad teha ja teevad nii-öelda kunsti nimel kõike. Kõlab väga hästi. Nii, aga me viimast korda täna sinu valikust lugu kuulame. Ja kuulame jälle. Sul ei ole hea just Verdi Rigolettot, siis lõpustseen. Ma mõtlen, et sa oled ju ise neid asju ka laulnud, mis tunne sul neid kuulates nagu on, tekitab see mingi sellise seose, tunned, tunned sa kuidagi mingile lava õhustikku seda kuulates ka silmi kinni pannes ära? Ja tahaks, tahaks laval, tahaks lavale. Ja. Häälepaelad töötavad kogu aeg kaasa, laulavad nende, lähed laadika. Kui sulle rõõmu pakub, siis ma saan kohe seda võimaldada, aitäh. Niimoodi lõpeb reguleta. Selle suvepuhkus on sul tehtud? Jah, augusti lõpp on käes ja ehkki ma muidugi vaatasin su tööga endale kogu suve olnud väga tihe. Seda küll küll, et juulikuu juulikuus ma ikkagi võtsin aja maha ja puhkasin Hiiumaal ja oli, mis oli väga mõnus. Ma olen täiesti kindel, et täpselt niisama mõnus, kui see puhkus siis Hiiumaal oli kõikide tänaste kuulajate jaoks vestlus R2 pikniku raames, siin täna sinuga, Angeelika Mikk suur-suur, aitäh sulle. Aitäh sulle.