Taas on põhjust uhke olla kartulikoorte õgimisest rasva läinud rind ette ajada. Oleme eestlased ja põhjendatult ülbed üle, et saame-Euroopas vaata et kõige närusemat pensioni. Tegelikult on see absoluutne rekord. Uurimus käsitleb ainult riigi pensione. Inglismaal näiteks on lisaks sellele ka toimivad pensionifondid. Nemad on aga täiesti mõttetud. Eesti seadus on karm, aga pangasõbralik teine ja kolmas pensionisammas on olemas. Vaadake huvi pärast, palju seal raha peal on, võrreldes sellega, mis te sinna maksnud olete. Noortele on teine pensionisammas kohustuslik. Meil on teine pensionisammas kohustuslik. Ma ei väsi seda kordamast. End teise ja kolmanda Zumba kaubitsejatel pole mingeid kohustusi. Riik ei ole teinud ühtki seadust, mis käsiks samba kaupmeestel neile usaldatud raha kasvatada või säilitada. Nii juhtubki see, mis juhtus LHV-s. 20 protsenti pensioniraha maetakse mõnda mädanema läinud tehingusse. Üldse kaldume siin juhtimine igasuguseid vastikuid, edetabeleid, liiklussurmadest kolmas koht, eesnäärmevähki suremise esimene koht. Kaitse Euroopa rekordit hoiame kindlalt enda käes. Meeste eluiga on Eestis ainult natuke kõrgem kui džunglihõimude 30 aastat. Tulemus on täiesti klassikaline ökoloogiline ja looduslähedane. Ürginimesed ei saanud ka pensioni. Mina isiklikult madalas pensionis mingit probleemi ei näe. Kui pension on nutune, panid Keskerakonna ja oled kohe viie soti võrra rikkam ilma et peaksid mingeid finantslurjused nuumama. Edgar on ikkagi intelligentne inimene, on kirjutanud paksu raamatu. Ma pole üldse kindel, kas pankurid tähti tunnevad. Neile piisab numbritest. Kui aga meenutame euroliidu algpõhimõtet, siis on see rahu, Patšifism, sõjavastane hoiak, keegi omiteediku oma kodumaad kaitsma, kui see kodu madala pennigi ei täi maksta. Eesti kindlasti saab olema õhuke riik, kui sõjaks läheb. Huvitav, millised olid pensionärid 40. aastal? Ma kahtlustan, et ei olnud. Näljane noor võib teisel leivakontsu pärast karguga pea lõhki lüüa. Aga sõdida ta lihtsalt ei jõua. Rauga sõjad on kõigele arenenud lahingutehnikale vaatamata ikkagi raamatu teema. Nii et rahu ja inimkonna õnne nimel võiks pensioneid sõjakates riikides kärpida. Eelkõige Iraagis, Vietnamis, Tšetšeenias ja Palestiinas. Oleme ausad. Vanadus on igal juhul väga halb aeg. Ja seda ei muuda paremaks ka mäekõrgune pension. Targalt teevad need, kes noorelt surevad. Maailmakultuur pole sellepärast vaesem, et meelelahutustööstus ei kaubasta Mozarti Jim Morrisoni rauga põlve teoseid. Kui te näete telekas Rauka Ciscus. Tegu on kas vanade näitlejate suitsiidikomöödiaga või politseiuudistega, mis käsitlevad asotsiaalide viimaseid hingetõmbeid. Eurovisiooni Raukasid ei näe olümpiamängudel, nad ei osale, teleuudistes ilmateateid ei loe ja kroonika kaanel nad ka ei laia. Mida me sellest järeldame? Vanad inimesed aukohale ei meedias, reklaamis ega meelelahutuses, seega pole neid olemas kui prillitoosi saade muidugi välja arvata. Aga lugupeetud raadiokuulaja viimati spetsialiseerunud võitud vanuri saadet vaatas, vahet pole. Me elame ühiskonnas, mis naudib noorust ja väärtustab noort ja tugevat keha sageli lapsikud ja lolli eneseväljendust. Nii et siin pole mingit loogikaviga, kui riik ei taha pensioni maksta. Kui pensionid oleks noortele ja tugevatele, siis riik maksaks meeleldi ja palju. Aga üht ma teile ütlen, valimiskastide juures olema ära vintsutatud pensionäride väge ja võimu tunda saanud ühiskonda vananeb, vananeb aina enam enam ning pensione mulli sisu jääb aina lahjemaks. Mingil hetkel lahvatab vanuri vimm, mis kuhjunud salaja või kuidas see laulusalm oligi. Siiani oleme Raukkade häält kuulnud kõige enam nendes raadiosaadetes, kuhu saab helistada ja oma muret kurta. Varem või hiljem paneb aga kogu Eesti vabariigistaaride seltskond. Vananev rahvastik ei taha noori nägusid, nad elavad oma lapsepõlves, mitte võõras. Nii et see, mida me praegu kuuleme ainult närvesöövateks rauga repliikides. Sellest saab lähimas tulevikus meie meedia ja meelelahutuse peavool. Raugastunud kommertsmeedia ilgust näen ma juba oma vaimusilma ees. 80 aastane Mart Juur on tõenäoliselt oivaline vaatemäng. Paraku meelelahutusrajatud kõvale, häälele ja siledale säärele. Vananedes ei jää sellest kõigest midagi järgi. Kui masendav vaatepilt on kunagine iludus? Selles võib igaüks veenduda, kui Eve Kivi endale silme ette manab. Positiivne Ram, selline vanane, aga ära mine, lolliks oled aga juhm nagu lauajalg, siis ürita jääda igavesti nooreks. See on sinu ainus võimalus. Pingutad opsus, näonahk kõrva taha ja hoia hambad irevil. Aga mis põhiline, ära ütle ühtegi sõna.