Tere hea klassikaraadiokuulaja. Tänases 11. aprilli heligajas käsitleme järgmisi teemasid. Soomlased toovad ettekandele Gustav Mahleri ülestõusmissümfoonia intervjuu dirigent Arvo Volmeriga. Eesti riikliku sümfooniaorkestri Ameerika turnee Est räägib orkestri direktor Andresson. Tartus toimub festival akadeemiline akordion, mida tutvusta peakorraldaja Külli Kudu. Pärnust jätkub Kallastu festival armastusele, räägib korraldaja Andrus Kallastu kontsertetendust. Saatuslik naine tutvustavad korraldajad Harles Mägija, Ivo Lille, Hiimuusik agentuurist. Tallinnas algavast rahvusvahelisest koorifestivalist Tallinn 2009 räägib Eesti kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner. Viiendat Uno Naissoo nimelist noorte heliloomingukonkurssi kommenteerib Anne Erm. Ansambel esikplaadist, uus eesti muusika ja selle omapärasest esitlusest räägib Taavi Kerikmäe. Kuueteistkümnendal aprillil algavad eesti muusika päevi tutvustab Ülo Krigul. 16. aprillil vahendab klassikaraadioga kontserdi Helsingi kandja talust, kus kõlab Euroopa esiettekandele Arvo Pärdi sümfoonia number neli. Saate helilõikudega olid tegevad Mirje Mändla, Karingu Annika Kuuda Marge-Ly Rookäär, Age Raa, Hedvig Lätt ja Ülle Hallik. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist. Sülgaja. Täna vaiksel laupäeval saab ess taanlaste esituses kuulata Gustav Mahleri ülestõusmist sümfooniat. Dirigent Arvo Olmerit intervjueeris Agera Teadaolevatel andmetel on maaler praegu maailma sümfooniaorkestrite ja dirigentide üks soositumaid heliloojaid. Eestis oli küll esimene Mahleri sümfoonia ettekanne 60. aastal, ERSO mängis siis kolmandat sümfooniat. ERSO on kõik Mahleri asjad ära mänginud peale Seitsmenda sümfoonia. Arvo Volmer kui rikkalik on teie kui dirigendi maalerima? Mina olen meelsasti alati kasutanud võimalusi maaklerit juhatada ja tundub lausa imelik mõelda selle peale, et enne kuuekümnendaid aastaid vahepeal oli küllaltki pikk periood, kus selle põnevad teosed külasid kontserdilavadel. Aga mul on praegu vedelaadi sümfooniaorkestriga kavas niukene pikemaajaline projekt, mis kestab 2012. aastani, mille käigus mängime kõik Mahleri sümfooniat läbi ja ma olen saanud ka Eestis neid küllaltki palju juhatada. Nii et minul endal puudub ka sellest kogutud teostest veel ainult kaks tükki number kuus ja number seitse ja me peame kontserdil siis juhatanud ei ole ja ma loodan, et siis nende paari aasta jooksul Sartsiga teoks ja meil oli ka üks kava ERSO hakkaksin plaanis, kus me pidime selle maali seitsmenda siin ära tegema, aga kahjuks ei saanud me seda kontserti ajapuudusel juhatada, siis ehk saab ka see ühel päeval teoks. Kui rääkida Mahleri teisest sümfooniast, siis see nõuab ka väga suurt orkestri koosseisu ja küllaltki suurt koori. Jah, selle tõttu saigi tennise Phonenud rahvusooperi orkestri kontserdi kavasse võetud, et see tundub üsna loogiline, rahvusooperil on suur orkester, tõsi küll. Vajame heade kolleegide abi, meil lisametsasarvemängijaid, sümfooniaorkestrist ja trompetimängijat, lisaks klarnet lisaksime nüüd löökpillid juures. Parun ooperiteatrile omast käest olemas inti, solistid. Kuigi metsosoprani osas me kuulame, siis Monika-Evelin Liiv, kes on kogunenud Guardianis Inglise kuninglikus ooperis juba osade peal laulab siin seda kurku metsosopranipartiid, sopranit, rahapsiseliseskus. Mahleri teine sümfoonia on täitsa teadlikult ajastatud kevadpühadeks, 11. aprillil on ettekanne ja kannab see sümfoonia ka pealkirja ülestõusmine. Maalikunst, sest see alapealkiri on tinglikult tuletatud idee Hansson töölegi matustel olles, kes lauldes klopstoki. Poeemi ülestõusmine Maardus ütles, et nagu oleks talle antud kuskilt ülevalt poolt kontseptsioon. On siis teatavasti sümfoonia esimene osa oli talle seal kirjutatud iseseisva sümfoonilise poeemi, na on ka niisugune ulatuslik oma vormilt sümfoonilise poeemi 21 minutit kestab esimene osakaal, et need võid täiesti kujutada ette, et seda täiesti iseseisva teosena esitada. Aga jah, kuna ja tegemist oli hea sõbra, kolleegi lahkumisega ja see mõte kuskil kõiksuses ülestõusmisest või hingede kohtumisest millestki sellisest, sellisest igavesest lootusest, mis annab elule mõtte, see sobib kindlasti vaiksesse aega. Aitäh Arvo hõmmer, Mahleri teise sümfooniat, see mull ülestõusmine salvestab ka klassikaraadio ja seda saab salvestusena kuulata. Seitsmeteistkümnendal aprillil. Liiga ja 12. aprillil Tartu Vanemuise kontserdisaalis ja 14. aprillil täpselt kõrgbarokimeistri Georg Friedrich Händeli 250. surma-aastapäeval saab Tallinnas kuulata Ta endali kuulsaimat teost Messias. See üldse enim esitatud toorium on saanud omamoodi müüdiks ajastu kultuuri monumendiks, mis tegi saksa heliloojast inglaste silmis rahvuskangelase teosel, see on osaks saanud hiigelkoosseisudega laulupeolisi ettekandeid. Seekord esitavad Händeli messias, et tütarlastekoor Ellerhein, Eesti rahvusmeeskoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester solistid debarayok Suurbritanniast, Ursula Ettinger, Albert Sakk ja Hans Christoph, tegema on Saksamaalt. Dirigent on Marc-Andre Šveitsist. Kolmandast 31. märtsini viibis Eesti riiklik sümfooniaorkester esmakordselt turneel Ameerika Ühendriikides ja andis seal kuu aja jooksul 18 kontserti. 10. osariigis ja orkestriga tegi koostööd ka Lõuna-Korea päritolu Ameerika pianist Joss Jang ning orkestri kontserte dirigeerisid kaks dirigenti Eri Klas ning orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev. Kontserditurneed ja tulemustest lähemalt kõneleb Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan. Võibolla esimese kokkuvõttena ma tahan öelda, et see reis läks tõesti hästi ja see ei ole nüüd mitte disama kiitlemine, vaid ütleme nii, et see on fakt, et, et ta meil õnnestus hästi. Saalid, kus me mängisime, oli valdavalt väga hästi välja müüdud. No tõsi küll, paar saali olid ka natukene tühjemad, miks see natukene sõltub kohast ja, ja sõltus sellest, kuidas ja millises seisus parasjagu üks või teine kontserdikorraldaja oli. Kahjuks näiteks üks kontserdikorraldaja, üks paar kuud enne meie Ameerika turnee algust läks pankrotti, et üks kontsert oli täiesti ära rajamise ohus, aga siis me ikkagi otsustasime me kutsujatega ehk siis aukus kolm artist agentuuriga, et me selle kontserdi ikkagi teeme, me võtame selle riski ja siis tõepoolest see selle kontserdi müümise risk jagunes orkestri ja, ja kutsujate vahel ära. Aga eelkõige on see turnee muidugi tähtis selle poolest, et ta meie esimene turne üldse Ameerika Ühendriikides. Ja eks ERSO kui Eesti esindusorkestri funktsioon on ju oma riiki oma kultuuri esindada. Ja seda me tegime, turnee ju oli päris pikk, me alustasime seda turneed Floridast, siis Floridast liikusime üles mööda idakallast, kuni New Yorgi nii sealt lendasime, Chicagosse, Chicagos küll kahjuks kontsert ei olnud, kontsert oli seal Chicago lähedal, ühes natukene väiksemas linnas. Niimoodi sealt natukene suuremate hüpetega, läksime läbi Kesk-Ameerika jõudes vahepeal rabasse ja Las Vegasesse ja lõpetasime oma torne Kalifornias läänekaldal. Kontsertide vastuvõtt peaaegu igal pool oli ikka tõepoolest hea ja rõõmu teeb ka see, et ei ole halba kriitikat ilmunud vaid kriitikud on olnud ainult head. Kas juba angaretsensioone ilmunud, eks Ameerika põeb natukene seda haigust, mida kogu muu maailm, et egaa, klassikalise muusika retsentsioone üldiselt kirjutatakse vähe, kirjutatakse oluliselt vähem kui näiteks 10 aastat tagasi, aga aga minuni on jõudnud praeguseks hetkeks ja 18-st kontserdist kuue kontserdiarvustused ja need on tõesti olnud head ja väga hea meel on mul selle üle, et sellesama reisi peale käisime plaane pidama ka juba järgmise turnee asjas, mis peaks toimuma nelja aasta pärast, ehk siis kevadel 2013. Hobushee vist ka mainis, et kuna tegemist debüüdiga, et siis esialgu tutvustati nii-öelda orkestrit, et kas on siis põhjust loota, et järgmise kontserdireisiaegu satub reisitee peal, aga mõni võib-olla natuke kuulsam saal või linn? Esiteks, ma muidugi peaks ütlema, et kuigi neid neid, ütleme, väiksemaid linnu, nendest 18-st oli jah, neid ikka oli, aga oli ka just eriti kuidas olid need kõige suuremad ja kõige tähtsamad kõige esinduslikuma kontserdisaalid, mis seal piirkonnas on? Tõepoolest, me küll ei sattunud veel ei Washingtoni Kennedy keskusesse. Me ei sattunud New Yorki kaarnegi hooliga Lincoln tsentrisse Los Angeleses me ei sattunud Disney keskusse Need, saalid jäävad neid paraku veel ootama, aga Ma ütlen, et iga algus on raske, aga eks me oleme Ameerika turul siiski veel täiesti tundmatu kaup, kui nii võib öelda. Ja kõigepealt tuleb ennast tutvustada. Ja siis küll need suuremad ja kuulsamad, need kõige tähtsamad kohad mind ka ükskord kutsuma hakkavad. Mida siis kriitikud ja publik nende kontserdite puhul esile tõstsid? Esile tõsteti seda, et tegemist on ikkagi täiesti arvestatava maailmatasemel orkestriga, mida on tõesti suur rõõm kuulda ja lugeda, sest oleme me selle just seadnud endale eesmärgiks. Üks asi on ju mõelda niimoodi, et Eesti on nii väike koht ja kassiitnud seda tõelist maailmataset üldse on põhjust ja õigust ja võimalust loota, aga aga tegelikult on. Ja üldse kontserdipublik igal pool maailmas viimasel ajal. Tal on seda informatsiooni nii tohutult palju rohkem ja, ja ta nõudlikum ja, ja ega publik mitte kuskil enam ei taha leppida keskpärase kvaliteediga ja, ja tahab ikka seda kõige-kõige paremat saada. Et meie kontserdid seal nii hästi vastu võeti. Et nii head kriitikud on ilmunud, näitavad tõesti, et meil on põhjust olla õnnelik selle üle, et julgeme öelda, et me mängime nüüd kõrgliigas. Kas Eesti muusika võeti hästi vastu, eesti muusika võeti vastu väga hästi, meil ei olnud seda küll väga palju kaasas, meil oli kaasas kaks Arvo Pärdi teost. Ma jaa, kantas Benjamin Britteni mälestuseks, aga need olid igal kontserdil niisugused sissejuhatavad lood ja Pärti muidugi üldse armastatakse üle kogu maailma ja, ja ka Ameerika Ühendriikides väga ja Pärdi muusika võeti väga hästi vastu, aga järgmisel korral kindlasti tahame viia eesti muusikat sinna natukene rohkem. Lisaloona kõlas ka Elleri kodumaine viis ja eks see meie ülesanne, meie roll on viia ka eesti muusikat Ameerika publikuni. Kuidas jäi pianist Joss Jang koostööga ja erinevate dirigentidega rahul, et kas talle tundus, et ta mängis kahte kontserti või koguni nelja kontserti? Nagu ta ise ütles, talle tõesti tundus, et ta mängis nelja kontserti, kuigi jah, kaks kontserti oli tal programmis, need olid siis Prokofjevi kolmas ja Rahmaninovi teine klaverikontsert, aga kuna oli kaks erinevat dirigentide ja ta sai mõlemat kontserti mängida mõlemad dirigendid ja siis teise tõepoolest ütles, et oleks justkui mänginud nelja kontserti ja ta väga nautis koostööd nii Nikolai Aleksejeviga kui Eri Klasiga. Eks need kontsertid natukene Nemad olid, sest on ju tegemist erineva natuuriga dirigentidega. Orkestri jaoks oli see kindlasti huvitav, kasulik ja põnev ja muidugi pekt, mida üldse kogu selle turnee juures ma tahan rõhutada, on see, et erakordselt oluline on ennast panna aeg-ajalt niisugusse rolli, kus ei mängita ühte ja sama kava mitte üks kord ega ega kaks korda vaid mängitakse ikkagi kordi järjest ja peaaegu igal õhtul kuu aja jooksul. See on väga oluline kogemus ja eks ta viib taset paratamatult edasi, mis on selle turnee väga meeldiv kaaslane. Nii et praegu võiks vabalt hakata salvestama seda kava oleks lootustad, aks kõrgtasemel saavutus. Tagantjärgi on ise raske panna ennast selle olukorda ja meenutada nüüd kõrva järgi neid kontserte, mis me tegime sama kavaga Tallinnas, ma arvan, et, et need on natukene erinevad asjad kui need, mis me lõpuks tegime oma turnee lõpus, et seda ma kindlasti teen, et päris huvitav oleks nende kontsertide salvestused panna kõrvuti ja kui mu mälu mind ei peta, siis siis peaks olema nelja kontserdisalvestused olemas ja neid natukene võrrelda. Need julged öelda, et orkestri selle turnee jooksul läks edasi ja muutus paremaks. Rõõm on teada anda ka Eesti filharmoonia kammerkoori edukast esinemisest viiendal aprillil ühes Euroopa prestiižse mas kontserdipaigas Viini kontserdimajas. AKP Kah dirigent Daniel-Royce'i juhatusel esitati Arvo Pärdi magnifikaatia seitse magnificat antifooni mendel soni psalmid oopus 78, Galina Grigorjeva natuuremorte ning Frank Marttani missa. Kahele koorile hakkab bella. Seejärel esitati Rahmaninovi kogu öine jumalateenistus kahes Põhja-Saksa kirikus pressa Noone ja Merano kirikus ning üheksandal aprillil esines Eesti filharmoonia kammerkoor tirooli lihavõttefestivalil Austrias. Kuuendast kuni 18. aprillini toimub Tartus festival akadeemiline akordion, festivali tutvustab ürituse peakorraldaja Külli Kudu. Selle festivali raames toimub rida kontserte ja üks meistriklass, neid kõiki kontserte ühendab see, et akordion on kasutatud just klassikalise muusikainstrumendina ja mängitakse sellist tõsist akadeemilist muusikat. Eesmärk ongi vast see, et, et just anda väljundit ja näidata akordionit sellise tõsisema pillina ja neid mängijaid, kes on ennast harinud nii Eestis kui välismaal, nüüd akadeemilise akordionialal ja kes mängivad niisugust Akadeemilisemad muusikat, neid on päris palju kogunenud ja, ja ka huvilisi, keda see muusika huvitab, aga, aga just, et on vaja sellist rohkem niisugust väljunditest, nad saaksid mingisuguse festivali raames niimoodi esineda ja publikut rõõmustada sellega. Kui ma nüüd kontserdisaal ja vaatan, kas või tudengid on teinud akadeemilise akordionikontsert siis saalid on ikka järjest rohkem ja rohkem täis ja neid, kes ise mängivad, neid ikaga, jätkub. Akadeemilise akordionit eestivali raames toimub veel kolm kontserti, 18. aprillil on Püha Luuka kirikus festivali lõppkontsert. Millist muusikat kuuleb ja kes on esinejateks? 11. aprillil tuleb koolitama ja siis pärast ühtlasi ka kontsert, kus koolitab Tallinna Muusikaakadeemia õppejõud ja Georg Otsa nimelise muusikakooli õppejõud Tiina välja ja seda koolitust saab ka jälgida edasi, 15. aprillil Tartu linnamuuseumis toimub kontsert karjasepasunaviisid, seal mängib kammerkoosseis kontrabassil Taavo Remmel, saksofoni Heli Reimann, akordionil Külli Kudu ja on ka näitleja Venno Loosaar, kes mängib siis karjas poisi rolli ja loeb selliseid eesti klassikute sulest sinna vahele meeleolukaid jutukesi ja seal saab kuulda vanade eesti karjaseviiside kaasaegseid töötlusi ka džässi stiilis ja niiskuses kaasaegses stiilis ja 18. aprillil on lõppkontsert, mis on niisugune suur galakontsert, kus esinevad väga erinevad osalejad, et seal saab kuulda noori lapsi, kes on väga andekad ja nii-öelda meie tulevikumuusikud ja sinna tuleb ka väljaspool Tartut neid lapsi tuleb Põlvast ja Võrust niukseid, perspektiivikamaid, andekaid lapsi pärast laste esinemist esinevat solistidena. Elleri kooli õpilased. Sa oled ja Muusikaakadeemia tudengid, Muusikaakadeemia tudengite akordionid, kvartett, takt, mis mängib just niisugust orelimuusikat, kirikumuusikat, klassikalist muusikat ja kõige lõpetuseks saab kuulda väga staažikad Elleri kooli akordioniorkestrit, mida juhendab võix Lausalda, legendaarne väga staažikas akordioni dirigent ja pedagoog Uno Arro ja ka see orkester mängib orelimuusikat klassikalist päris palju. Kui palju on tänapäeval leida sellist muusikat, mis on kirjutatud just akordianile, akordioniansamblitele, orkestritele? Orkestrimuusika jaga kvartetimuusika suurelt jaolt on arranžeeringus, et on maailmas ka kirjutatud, originaalmuusikat aga, aga meie koosseisud põhiliselt mängivad arranžeeringuid, aga nüüd solistid just nimelt Muusikaakadeemia solistid ja mängivad ka väga palju Põhjamaades kirjutatud originaalmuusikat akordionil sellist modernset muusikat, et seda muusikat ikka on, aga mängitakse kõikega arranžeeringuid. Aitäh Külli Kudu selle intervjuu eest. Festival akadeemiline akordion Tartus kuuendast aprillist kuni 18. aprillini ja lisainfot leiab Elleri muusikakooli kodulehelt. Tartuudis. Sest veel nii palju, et 14. aprillil annab ülikooli aulas uhiuuel lumivalgel Steinway kontserdi Kadri-Ann Sumera. Kontserdi esimeses pooles saab kuulata romantilist muusikat ja teises pooles 20. sajandi palun. Otsuse muusikat. Sülgaja Pärnus algas üleeile Kallastu festival, mille kavas kuus eriilmelist kontserti. Kaks neist on heligajo eetrisse mineku ajaks küll juba toimunud, kuid neli põnevat muusikalist kohtumist veel ees. Uurisin kõige kohta lähemalt omanimelist festivali korraldava Andrus Kallastu käest. Mitmes kord see nüüd on Niukest omanimelist festivali korraldada Pärnus ütleme nii, et eks on üks väikene oli tegelikult. Jaa, mõte sai alguse, kui ma sain neljakümneaastaseks kolm aastat tagasi, see üritus sai sellest alguse, et ma lihtsalt pakkusin oma sugulastele, kes võib-olla täpselt ei teagi, millega ma tegelen, üldse, lihtsalt pakkusime väikese valiku enda loomingut ja siis korraldasin niukse noh, oli vaja, nimetas panna, siis lihtsalt sai selline nimi asjale aga nüüd asi taha lõppeda, kuna on niivõrd palju ideid ja on niivõrd palju ideid ja inimesi, kes tahavad ka selle projekti raames osaleda. Et meil on tõesti kolmas kord ja kuue kontserdiga üllatusi. Ratas, mis on selleaastane teema? Selle aasta teema on ood armastusele ja see on kõigepealt loomulikult sellest kaunist aastaajast, mis meie ümber praegu on kevad ja kõik loodus tärkab, aga noh, teine pool asjast on see, et selle festivali olulisemaks teoseks minu jaoks on tegelikult üks uus lugu, mis tuleb siin seitsmeteistkümnendal aprillil siin samas kunstihallis ettekandele. See on ülemlaulu ainetel niisugune vokaal-instrumentaal teos ja võib-olla see ood armastusele ongi nagu inspireeriv leitud ülemlaulust. Pigem kuidas on muusikat sobitada siia moodsa kunsti keskele? Muusika sobitamine on siia suurepärane, sest see on huvitava akustikaga saal, kott on siin, tegu kahe saaliga, seeru, milles me viibime, on natukene suurema kajaga, siin saab teha väga puhta sellise tekstuuriga teoseid, mis vajavad võib-olla rohkem akustikat ja teine ruum seal tagapool on tegelikult väga hea elektroonilisele muusikale. Et seal ei ole liiga suur kaja, nii et nii et tegelikult see võimalus on siin suurepärane tegutseda, mida põnevat veel kuulda saab. Pühapäeval esitame minu abikaasa Kai Kallastu ka koos Richard Straussi laule siis ka põhilised armastuslaulud ja järgmisel nädalal siis kolmapäeval on uus teos, minu jaoks on see küll vanamuusika, aga see on uusteosena. Ta on selline kontseptuaalne tantsuteatri etendus, kus Kaspar Aus tantsija rahv tõlgendab minu teost anima Mia ja ühte Raul meelega koos valminud sellist kontseptuaalset helindid, müstilised kellad ja selle tantsuteatri etenduse kujundusideid on pakkunud välja ka Raul Meel, väga palju need Rauliga meil tihe koostöö, et siis järgmisel neljapäeval 16. kõlavad armastus duetid romantilistest ooperites siinsamas ja järgmisel reedel oli siis juba mainitud ülemlauluaineliste teoste kontsert, kus siis kõlab ka minu ülemlauluteemaline troop, ühesõnaga esiettekandes ja kõlavat kolmneli moteti palestiina ülemlaulu tsüklist. Selline festival. Jääb veel lisada, et kõik Kallastu festivali kontserdid Pärnu kunstihallis on tasuta heligajale Pärnust Ülle Hallik. Järgmisel nädalal toimuvad neli kontserti pealkirjaga saatuslik naine. Üles astuvad metsas Ran Jaroslav Akoosina ja saksofonikvartett Saksest ning näitleja Andres Dvinjaninov. Meil on nüüd stuudios ürituse korraldajad, hiiniuusik edenzist Halles Mägi ja Ivo Lille. Ja ütleb, et kõik on oodatud enneolematule kontsertetendusele, mille poolest see kontsert on enneolematu? Kontserti teeb eriliseks see, et kunagi varem ei ole sellist kombinatsiooni nagu saksofonikvartett ooperilaul ja draama sellises vormis kokku pandud. Kolm prantsuse ooperit, Carmen, tongi hot ja Samson ja tal hiilanud on saanud sellise läbiva teema saatuslik naine, mis on mõeldud siis metsosopranirollidest nendes ooperites? Iseenesest see temaatika ei ole ju uus, et lamp vaata all on väga paljusid kunstiteoseid läbinud. Siin just on see saatusliku naise teema, on ühendab neid kolm mootorit, kus see naine on just väga oluline roll meeste elus. Et seal nii mõnigi mees siis leiab nende lõppu. Teine oluline aspekt on selle juures see, et orkestri rolli ideid, orkester, vaideid, neli saksofoni ja seal on täiesti uued kõlaväljad, uued kooslused ja kuidas laulja kõlab seal sakslane taustal, see on täiesti nagu teine maailm. Et viie nagu saksofoni pille austajad ja opel laulu austajad kokku ühte ruumi, see on täiesti uus energia. Ja samamoodi ka draamahuvilised Andres Dvinjaninov lavastaja ja näitlejana siis seob need kolm ooperit tervikuks ja kuna ooperiaariad on prantsuskeelsed, siis aitad publikul sündmustikku edasi anda siis läbi oma näitlejaoskuste ja läbiga teksti eestikeelse teksti. Kuidas te leidsite lauljanna Eraslawakoosina ja kuidas teda võib iseloomustada? Jaroslav Akoosina tuleb meile Eestisse läbi kontakti, Avesik vaja on ise Genfis, Muusikaakadeemia juures, kuidas seda nüüd öeldaksegi Kõutsion vist õige sõna öelda nende kohta siis, kes tegelevad lauljate partiide selgeks õppimise ja nende hääleseadmisega. Nad kohtusid Prantsusmaal Leonis koos ja nüüd, kui Ave on jõudnud Genti oma järjega käib Jaroslav Aika oma armsa kolleegi õpetaja juures tunde võtmas ja ta on jäänud Avele silma justkui eriti suurepärase metso häälega oma siidpehme, hääle oma tehniliste võimetega. Kuus aastal omistas Euroopa hinnatud muusikaäriooper Veltale aasta noore laulja tiitli, et uus juht esile tema unikaalset sametpehmet. Hääletämbrid kütkestavad isikupära. Järelikult on ta rahvusvahelisel areenil juba küllalt tuntud. Rahvusvahelisel areenil on ta küllalt tuntud. Tema ooperisaavutused Prantsusmaal ja Saksamaal on publikule tuttavad. Eestist saab teda kuulata esmakordselt ja seal on võimalik kuulata tõesti suurepärast metsahäält. Kes on teinud seaded ooperimuusikast, saksofonikvartetile? Jah, see on tegelikult suur ettevõtmine. Me oleme lasknud sättida 21 seadet Eesti suurepärastelt seadjatelt, nende hulgas Tauno Hints, Tõnu Naissoo, Tõnis Kõrvits, Teet Raik, Kristo Matson ja Ivo Lille. Kuidas saaks Eesti liikmed suhtuvad sellesse, et nad mängivad ooperimuusikat? Jalgu proovis käinud kõik mingeid vaimustusega seenega, jube kihvt, iga proov on uue, selle aariga tekib jälle uus niukene puhani, et see, kuidas kõik need pillimehed mängivad sellega fantastilise, proovisid. Kas see on ka kvartetile esmakordne kogemus? Saksofonikvartett sakslasest on varem teinud koostööd lauljatega, mänginud ka ooperimuusikat, ent sellist terviklahendus sellist nagu etendusega koos läbiva süžeega muusikalist lavastust sellise asjaga ei ole me varem kokku puutunud. Ja ma tõesti kinnitan arlase sõnu, et pillimehed ise on praegu väga õhinas palju uut materjali, väga ilusat muusikat ja peab ütlema ka, et kaunis rasket mitte ainult tehniliselt kiiret, vaid ka väga dünaamilist ja suurt nõtkust paindlikkust nõudev muusika. No kindlasti ära mainida, kes Sahhartetis ka mängivad, on Virgo Veldi, Ivo Lille, Lauri Sepp ja Sulev Sommer. Võib-olla veel paar sõna oma agentuuri tutvustuseks, milliseid kontserte üritusi meeldib korraldada hii Music ei seansil ja kaua te olete tegutsenud? Agentuur Hiimjusi Johnsi ei ole väga pika ajalooga, ent selle lühikese aja jooksul on jõutud minu arusaamist mööda päris palju ära teha. Oleme asutanud uue orkestri Tallinn sümfonietta, mis on juba suutnud pisut siin elevust tekitada. Eesti muusikamaastikul alustasime kontsertsarja, Mozart ja tema sümfooniad. On plaan lähiaastate jooksul ette kanda kõik Mozarti sümfooniad. Päris suur ettevõtmine, mahukas ettevõtmine ja siis saksofonikvartetiga tegeleme nüüd, see suur saatusliku naise projekt on meil selline esimene suurem nagu arlasena, ütles, et selle kontserdi puhul on tähtis koht sellele. Saksofon ja ooperilaul saavad kokku ja samamoodi ka draama. Et me saame ühendada tegelikult mitme žanri austajad. See on põhjus, tuua kõike muusikalembesed inimesed kokku, pakkuda midagi värskelt originaalselt. Selle kontserdi muusikajuht Navesik Takso tänadage tänu kellele on see laulja meil siin? Suur tänu tulemast stuudiosse alles Mägi ja Ivo Lille. Kardaksime üle veel need kontsertide toimumise ajad. 14. aprillil kell kaheksa Tallinna Vene kultuurikeskuses, seitsmeteistkümnendal Tartu Ülikooli aulas. Põlva kultuurikeskuses toimub kontsert 18. kell kuus ja jõhvi kontserdimajas 19.. Kell kuus. Ja järgmisel nädalal toimub rahvusvaheline kooriv. Tiival Tallinn 2009. Pea miljoni kroonise eelarvega festival meelitab kevadesse pealinna koore üle Euroopa. Marge-Ly Rookäär küsitles sel teemal Eesti kooriühingu vastutavat sekretäri Kaie Tandnerit. Seekord on kuure osalemas 40 ja meil on väga hea meel, et üle mitme aasta on esindatud ka idapoolsed riigid, Vene ja Valgevene. Aga muidugi ka ja põhiEuroopa kooride geograafiline läbilõige, kes meil siin tihti käib mitmes kategoorias võistu, lauldakse, seitsmes kategooriaid on palju, sest on meil lastekoorid, noortekoorid, mees- ja naiskoorid, segakoorid kammerkooris täiesti uue kategooriana. Sel aastal on rahvamuusika, mis osutus väga populaarseks ja on ka kaasaegne muusika kõigi kategoorias. Hind on tõesti üks žürii, sest nii on kõige lihtsam ja objektiivsem tagada, et need, kes grand Frile pääsevad, on valitud täpselt ühesuguste kriteeriumide kohaselt. Kui on samad viis inimest, kes kuulavad üle kõik 40 koori, siis on see otsus ilmselt kõige objektiivsem. Kes need inimesed on? Eestit esindab Mikk Üleoja filharmoonia kammerkoori koormeister. Jaapanist tuleb siia Chifoorumat Subara, kes on Eestiga juba väga palju koostööd teinud, on töötanud koos ellerheinaga. Norrast tuleb koore hanken samuti Eestis palju meistriklassi teinud ja koori juhatanud. Võib-olla vähem tuntud on Aleksander vaatse Ukrainast, kes on maailma koorimuusikast tõenäoliselt tuntud oma kammerkooriga Oreya, mis on väga hea koor ja palju konkurssidel käinud. Ja Inglismaalt tuleb optšilkat, samuti ka meie laulupeol juhatanud king, Singers'i kauaaegne laulja tuntud ja professionaalsed hindajad, kelle arvamust ta kindlasti meie kooridel palju kasu. Žürii paneb punktid kõigile kooridele ja sellele järgneb arutelu. Punktist alakasutamine selgub ikkagi praktikas. Neil on õigus arutada, aga üldiselt need hinded on siiski otsustavad. Ka žürii annab pärast ka mingisugust tagasisidet kooridele ja kindlasti see tagasiside on kirjalik. Nii et nad panevad oma hinded, nad kirjutavad oma kommentaarid ja koorid saavad need kommentaariga pärast kätte, nii et sellel asjal on ka natuke hariv külg kategooriates laulmised, kas seal on ainult ajapiirang antud, kui on seal ka mingid kohustuslikud teosed? Stiili kategooriates kohustuslikke teoseid ei ole noh, rahvamuusika sangerid võimatu panna, sest igaüks laulab ju oma rahvamuusikat. Aga kaasajas on nõue lihtsalt see, et see muusika oleks tõesti kaasaegne. Küll aga on kohustuslikud laulud koorikategooriates segakooridele kohustuslik laul naiskooridel, meeskooridel, kammerkooridel. Kas kohustuslike laulude hulgas on ka mõni eesti helilooja teos? Ikka kammerkooridel on Benedictus ja suhteliselt keerukas lauldajaga pike komplitseeritud teos. Sisask. Naiskooride Arvo Pärt. Piisab on Jeruusalemm ja meeskooridel, Tormise kantaat sümaarises doosi mis on kõik rasked teoseid ja nad näitavad ka väga hästi seda koori taset, mis määrab selle, et koor, kes selle looga hakkama ei saa, ei tule üldse konkursile. Need ainus väljaspoolt eesti muusikat, et lugu on segakooride kohustuslik, Sonyanoshuaida Ave maris, Stella, aga ikkagi ugri poole pealt. Neljapäeva õhtul avakontserdil saab jah kuulda mitmeid esinevaid koore ja meie oma Vootšis muusikaalest, kes siis esindab Eesti muusikat ja annab võimaluse neile kohaletulijatele kuulata kaasaegseid eesti kooriteoseid. Aga reedel algab konkurss, hommikul kella 10-st alustame lastekoorid, sinna järgi noortekoorid. Koorid võistlevad terve reedese päeva päeva ja ka suure osa laupäevast. Laupäeval kell kaks on Grand Prix ja pärast seda siis algab autasustamine lõppkontsert. Pileteid võiks, Nad saab Eesti kontserdikassadest ja kõigist piletilevi ja piletimaailma müügikohtadest ka. Mis tähendab siis, et ka internetist saab neid osta. Me tegime piletihinnad tõepoolest sümboolsed, et eesmärk on ju see, et saaksid inimesed, keda koorimuusika huvitab, eriti need, kes seda näiteks õpivad ka noored, et nad saaksid kuulama tulla. See ei ole ka kohtust tulu teenida tahes, ootame kõiki koorimuusika austajaid ja huvilisi alates järgmisest neljapäevast Estonia kontserdisaali, kus algab rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2009 just nii ja mitte ainult Estonia kontserdisaali, vaid kõigile teistele kontsertidele, ka Janele hinna liigaja. Möödunud laupäeval toimus Georg Otsa muusikakoolis juba 20 viiendat korda Uno Naissoo nimeline noorte heliloomingu konkurss. Finaalkontserdil osales 11 võistluspala, millest esimese koha pälvis Raimond Mägi LUGU Oscart instrumentaalansambli leiva esituses. Teise koha sai Tuuli Tauli meloodia sõnadega südantlõhestav armastuslaul autori ning laulja Fred rõigase esituses ning kolmanda koha ning rajandi ulma maa ansambli ajavares esituses. Me kuuleme žüriiliikme Anne Ermi muljeid konkursilt. Ma peaks ütlema, et see oli väga rõõmustav päikseline ja energiaga ja siin oli palju selliseid lugusid, mida väga hea meelega mängiks ka raadios. Ansambleid. Selliseid, mis tähelepanu äratasid, oli kaks, üks oli Fleivaria, teine ajavares ja mõlemad mängisid mitu lugu. Need olid ansambli liikmete lood, olid mõeldud, kuidas neid Aranseerida teha. Sisu oli paigas ja selline kompositsiooniline lahendus ka, nii et mõlemad pälvisid preemia, ehk siis esikohale tuli Oskar ansamblilt Fleiver siis aia varese passistimingo, rajandi lugu Ilmamaa ka nagu eristus teistest lugudest ja tal oli Tutsukese nagu rahvamuusika hõngu ja teisel bingo lool oli jälle natukene afrohõngu. Nii et paistab, et ajavares saab peagi kokku oma järgmise heliplaadikava, nii et nad on juba siiski päris tuntud tegija. Džässilaval. Mida sa eelkõige kuulates hindad, kui sa tead, et sa pead need lood järjestama kuidagi? Ma natukene hindan selle järgi, et kuidas publik seda ka vastu võtaks, et ja kas selles on nagu sõnumit ja karismat ja kas ta ei ole mingi asja plagiaat? Tegelikult noortel on omi mõtteid ja nad oskavad neid juba arendada, mis on väga positiivne ja tegelikult jättis positiivse mulje ka Virgo Sillamaa koorilaul, kas mind jätkub? Ainult et selle esitus ei tulnud nii perfektselt välja, et selline veenvam esitus oleks kindlasti ka selle loo paigutanud parimate hulka? Žürii andis veel mitu eripreemiat instrumentalistidele. Kui ausalt öelda, siis instrumentalist oli päris häid, oli nii ansambli Fleivard, trompetimängija kui ka saksofonist, aga preemia läks Anita ja bänd bassimehele Siimusinale. See lõi sellise väga hea vundamendi Fankivale ansamblile, see oli ka päris hea tegelikult. Jaa, teine preemia läks siis Laura Johnsonile, kelle esitus oli väga siiras ja harmooniline, nii et see, see, mida ta laulis ja see, mida ta lõi, nad läksid, sulasid suurepäraselt kokku. Esitajate liit oli välja pannud siis 30000 krooni preemia ja selle otsustas žürii jagada siis kahe ansambli vahel, mis mõlemad olid väga head, nagu juba nimetatud hajavares ja flaivar, et nad saaksid ennast täiendada, kas mõned workshop id võtta või kuskile mingit kontserti minna kuulama. Nii et see on selline sihtotstarbeline raha, aga muidu olid esimene koht, võitis 7000 ehk lugu Oskar ja 5000 oli tuli Tauli lugu ja 3000 oli siis aia vareselugu. Ilmamaa, mida arvad ideest viia Uno Naissoo lauluvõistlus nagu laiema publiku ette ja siduda näiteks jazzkaarega Siiamaani ta olnud 25 aastat siin muusikakooli seinte vahel. Noh, see on üks kindel asi, aga kui sa viid selle väga suur lisaks, siis võib juhtuda, et et kuskil on nagu piirid ees, aga võib-olla tõesti, et kaasata ka Läti ja Leedu noori heliloojaid, et see oleks neile võib-olla veidikese suurem stiimul veel. Et üksteiselt nagu mõõtu võtta ja vaadata, kuidas luuakse siin või sealpool. Aga võib-olla, et see on juba teine konkurss. Ansambel luu on saanud valmis oma esikplaadiga, kus kõlab eesti heliloojate looming ja esikplaadiesitlus, toimub nii reaalses elus ja ka virtuaalmaailmas ja klassikaraadio stuudios on lühidalt ansamblist, oo sellest uuest plaadist ja esitlusest rääkimas Taavi Kerikmäe üks ansambli liikmetest ja ka ma usun, et sina määrad seal kunstilise poole pealt küllaltki palju. See plaat on meil tõesti välja tulemas, heliloojad, kes seal peal on meile kallid ja väga olulised inimesed, kirjutanud loodiast spetsiaalselt meile ja need on siis eks, Helena Tulve, Sotsiaalloova Märt-Matis, Lill ja Andres lõo teinud ühe eksperimendi sinna ja Tauno, Ants. Ja siis me mõtlesime selle plaadiesitlust teha ja just nimelt siis kahes maailmas justkui paralleelselt, mis on siis nagu päris maailm ja üha enam päris maailma voodi kujunev sekenud lais keskkond, kus siis Eestil on oma välisministeerium üles pandud ja koostöös nendega ja siis meil toimubki plaadiesitlus nagu kontsertina kahes maailmas, kus me mängime Estonia talveaias nagu justkui päriselus, eks ole, ja samas on siis sellised animatsiooni tegelased, kes meid esindama teevad paralleelselt sedasama seal sekendlike keskkonnas, kuhu siis ka see heli üles striimitakse. Miks tegime, on just sellepärast, et anda sellele esitlusele, mis on siis väga hea Eesti muusika. Me leiame selle plaadiesitlusele anda ka rahvusvahelist mõõdet, eks ole, et, et tegelikult see second life keskkond ongi ju selleks loodud, et inimesed erinevatest maailma maadest saaksid justkui sinna sisse kõndida, sinna sellesse välisministeeriumisse koha peal, siis sellest kontserdist osa saada. Kontsert toimub päriselt ja Me esitame, muide, kas see on minu teada Eestis esimest korda sellisel moel tehtud, et korraga seal sekeldusi keskkonnas ja me mängime just nimelt seda, Helena Tulve värskelt tehtud striim kahte ja Tauno Aintsi teostage, mille nimi on üks film, kuidas te jõudsite selle tulemuseni, et just nüüd on see plaadi jagu materjali koos? Ta sai just nüüd valmis, me oleme tegelikult seda teinud juba nüüd neli aastat seda plaati, mis on ikkagi päris pikk aeg ja kuna need teosed on ikkagi mitmed teosed, neist on päris komplitseeritud ja see koostöö käis niimoodi heliloojatega. Edasine korrigeerisime, proovide käigus tegime ümber, katsetasime ja sellepärast on see periood ka nii pikk olnud, me oleme tahtnud seda hästi korralikult teha ja korralikult, selles mõttes, et kvaliteetselt ja, ja nüüd see sai lihtsalt lõpuks valmis. Meil on väga hea meel sellele. Aga võib-olla on siiski klassikaraadio kuulajate seas ka inimesi, kes ei ole nii kursis ansambel luu tegemistega, et mis aastast alates tegutsete ja kes hetkel ansambel. Koosseisus mängivad see ansambel, kui ma õigesti mäletan, on 2002.-st aastast koos ja kui keegi tahab selle ansambli kohta täpsemat infot, siis on meil selline interneti sait nagu uus punkt. Ee. Aga lühidalt. Mängi vaat selles ansamblis Tarmo Johannes flööti-le. Mägila Helena Tuuling, nüüd meil uus klarnetimängija. Merje Roomere, Vambola Krigul ja mina siis Taavi Kerikmäe ja me teeme ilma dirigendid, töötame demokraatlikul põhimõttel vaidluste, kakluste ja arutelude diskussioonide läbi. Ja meie eesmärgiks on siis mängida uut eesti muusikat. Nimelt haalset muusikat, välismaist uut muusikat, kõik, mis seondub justkui värske pilguga muusikas seda joont üritan hoida. Ja plaadiesitlus ise toimub siis, neljapäeval, 16. aprillil kell 18 ühelt poolt, siis Estonia talveaias ja teiselt poolt Eesti virtuaalsaatkonnas. Uue ansambli esikplaadil kõlavad siis Helena Tulve Stream do Tauno Aintsi üks film, Andreas loo miimiline partituur, Tatjana Kozlova Märt-Matis Lille pahvalovant away ja Mu nuttev seal on sügistuul ja Lotte on klassikaraadio eetris võimalik kuulata maikuus, 12. mail kell 21, saates nüüd muusikat. Tuleval nädalal algab taasfestival Eesti muusika päevad. 16.-st 24. aprillini kestva festivali avatseremoonia toimub tuleval neljapäeval kell 16 30 Vabaduse väljakul. Miks just seal ja kuidas Eesti muusika päevad edasi kulgema hakkavad? Sellest kõigest olen stuudiosse palunud kõnelema festivali ühe kahest kunstilisest juhist Ülo Krigul. Millised eesmärgid on siis Eesti muusika päevadel sel aastal ja mis seal Vabaduse väljakul õige toimuma hakkab? Eesmärgid on endiselt Üllod, nagu nad olnud nüüd vist juba kolmekümnendat aastat järjest Eesti heliloojate muusikat eesti muusikute muusikat kõlada lasta. Ajalooperspektiivist Need küll 30 aasta lõikes juba juttu oli, siis miks me seal Vabaduse väljakul seekord sellise avas tseremoonia teeme on seetõttu, et kui igasugustest kultuuri kihistustest ajaloost ilmuvad välja väärtused, mida me siis heal meelel kontserdisaalis kuulata, nautida saame, siis Ajalooga valitseks tasakaal. Otsustasime anda maapõuekihtidele ka omalt poolt midagi siis edaspidiseks ja tulevastele avastajatele avastada. Ühesõnaga festivali avaürituse raames on siis plaan matta maha üks arvuti mälupulk mille peale on siis digitaalses formaadis salvestatud kõikide sel festivalil esiettekandele tulevate teoste partituurid. Nii et kui tulevikus seda praegu ehitatavat maa-alust garaaži kunagi välja kaevama hakatakse, et siis mõned usinamad arheoloogid leiavad sealt selle mälupulga ja pistavad selle siis kuhugi, kuhu seda kaugel tulevikuajal pista on ja leiavad sealt sellise kauge muusikalise tervituse aastast 2009, nagu meil praegu on olnud võimalik. Leida muusikalisi tervitusi sajanditetagustest aegadest. Aga minnes nende kontsertide juurde, mis festivali raames toimuma hakkavad, avapauk antakse neljapäeval, 16. aprillil ja sel samal päeval on mitu muusikalist etteastet, samuti. Jah, üks selleaastase Empi erilisi külge on, võib-olla see festivali ava- ja lõppkontserdi annavad külalisesinejad, ehk siis avakontserdil astub üleskolleegium, noobume Zürich. Keda me tegelikult oleme oodanud, siia juba vastad nüüd Eesti kontserdi ka koostöös lõpuks ka õnnestub. Jaama kava on nad siis võtnud kahe eesti helilooja esiettekanded Märt-Matis, Lille ja Christian kõrveri uued teosed. Ja kui nüüd hüpata festivali lõppu, siis festivali lõpetab samuti külalisel Kopenhaagenist Atheras sümfonietta kes lisaks pool ruudersi esiettekandele mängivad siin ka Toivo Tulevi spetsiaalselt neile kirjutatud ja Eesti muusika päevade tellimusel loodud löökpillikontserdi. Kus siis on solistiks Vambola Krigul just nimelt, aga mis saab sellelsamal neljapäeval edasi? Avapäev saab olema üsna tihe pool viis Vabaduse väljakult alustame kell kuus, peaksime olema kõik juba siis Estonia teatri talveaias, kus ansambel U ka Eesti muusika päevade pikaajaline hea koostööpartner esitleb oma vastset CDd, kus on siis salvestatud kogu ansambli tegutsemisvältel neile kirjutatud eesti heliloojate muusika ja see plaadiesitlus, siis kantakse üle ka internetikeskkonnas Second Life ja seejärel kell seitse kiiresti õnneks samas majas rahvusooperi kammersaalis siis nimetatud kolleeg Zürich ja avapäeva lõpetab Kinos Sõprus video muusika, mis on siis nüüd juba kolmandat, et aastat ka selline Empi üks traditsiooniline üritus, kus siis heliloojad ja videokunstnikud on oma loomejõud kokku liitnud ja umbes tunnipikkuse raames siis saab osadel päris palju erinevate loojate ühisteostest, siis astuvad seal nii-öelda koostöös üles Marianne Kõrver ja Arvo Pärt ja samas Tarvo Hanno Varres ja Tatjana Kozlova või Liis Jürjens ja Liina Siib. Reedel toimub Eesti muusika päevade mammutkontsert, mis seal kõlab ja kes seal esinevat haigust. Mammutkontsert on siis see, mille tasakaalustamiseks eelkõige me selle mälupulga sinna maha matame, ehk siis palju on kurdetud selle üle, et Eesti muusika- ja üldse kultuuri- ja üldse ajalugu on kuidagi lünkade rohke, võib-olla katkestuste kätte, et sel korral Orempilispaanistes lüngad täita. Me oleme arheoloogide ja muusikateadlastega tuhninud nii maa all kui maa peal ja toonud sealt need puuduolevad muusikalised näited siis Traviga nähtavale-kuuldavale bet hulk heliloojaid on tegelenud nende ajalooliste muusikaliste materjalide kaasajastamisega ja kaasajal kuuldavasse vormipanemisega. Ja professor Toomas Siitan siis võtab samal õhtul sellises kenas loengu vormis kokku selle, mida see uus vaatenurka kui meie muusikaloole võiks juurde anda ja ühtlasi sellise taas tulevikku vaadata. Tavasündmusena samal õhtul toimub ka Eesti muusika infokeskuse äsja ilmunud raamatu kaheksa portreed eesti heliloojad. Presentatsioon. Mida need muusikalised materjalid endast kujutavad või mis need on? No kes kohale tulevad, need saavad näha nii pillide fragmente, osi muistsetest, muusikariistadest, näiteid partituuri tükkidest aga mitte ainult näha, vaid, vaid neid ka kuulda nähtava osa eest. Selle restaureerimise eest on hea seisnud Kirke Kangro ja tekstide ennistamise taastamisega tegelenud Maarja Kangro. Ja kogu õhtu sellise läbiviimise eest seisab hea Tõnu Kaljuste ja ka muusikud on Nargen Opera kaudu C3 kontserdil. Eesti muusika päevade raames toimuvate ettevõtmistega hoiame teid, head raadiokuulajad kursis ka meie järgnevates heliga saadetes, mil Ülo Krigul tutvustab edasisi festivali raames toimuvaid kontserte. Eesti interpreetide liit tähistab oma kümnendat tegevusaastat suurejoonelise galakontserdiga, kus esineb eesti muusikute paremik. Taas on esindatud väga erinevad muusikainstrumendid erinevates koosseisudes ning mitmekesiste kavadega barokkmuusikast kuni kaasaegsete eesti heliloojate teosteni. Kontsert toimub seitsmeteistkümnendal aprillil kell 18 Mustpeade majas. Selle salvestab ja annab eetrisse ka eestitelevisioon. Neljapäeval, 16. aprillil kell 19 on klassikaraadio eetris otseülekanne Helsingist. Helsingis tuleb sel õhtul Euroop juba esiettekandele Arvo Pärdi teos sümfoonia number neli, mille maailma esiettekanne toimus käesoleva aasta jaanuaris Los Angeleses. Miinservaterigeeris Esapekka salonen. Teose tellis Los Angelese filharmoonia ühing ja see kannab alapealkirja Los Angeles ning helilooja pühendas selle teose Mihhail Hodorkovski-le. Pärdi nelja sümfoonia on loodud keelpilliorkestrile, Harzile, Timpanitele ja löökpillidele. Helsingis dirigeerib Arvo Pärdi neljandat sümfooniat Türgi pärit dirigent Shimon suurum, kes on õppinud omal ajal Londonis Guildhalli muusikakoolis ja täiendanud ennast Kaljona Pürkhani juures ning debüteeris Londonis edukalt 1985. aastal. Hetkel on ta Istanbuli hakpangi kammerorkestri kunstiline juht ning ta määratud Istanbul 2010 Euroopa kultuuripealinn kunstiliseks juhiks. Chemon suri dirigeerimisel esitab Helsingi filharmoonia orkester kontserdikavas ka Dmitri Šostakovitši kolmikkontserdi, kus soleerib Aleksander Doraatse klaveril ning saime kaks trumpatil ning kõlab ka söör Edward Elgari tsükkel Enigma variatsioonid. Otseülekanne Helsingist on klassikaraadio eetris neljapäeval, 16. aprillil kell 19 ja kontserdi vaheajal on võimalik kuulata ka intervjuud helilooja Arvo Pärdiga, mille valmistab ette immo Mihkelson. Selline sai tänane heligaja saade. Saate helilõikudega olid tegevad Mirje Mändla, Karin kopra, Annika Kuuda, Margeli rooger, Age Raa, Hedvig Lätt ja Ülle Hallik. Saate seadsid kokkuoperaatorit Katrin maadik ja Helle Paas ning toimetaja Kersti Inno. Häid pühi teile. Sülgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.