Pühendame mõned hetked unikaalsele lemmiklaulule. Tere, mina olen Ewert Sundja ja teie kuulate uunikumi. Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis popjazz laulu õppinud Ewert Sundja kuulub nende eesti lauljate hulka, kellele ette näidata telesaate kaks takti ette esikoht. Sund ja võitis selle 2003. aastal. Ilmselt muusikastiili tõttu pole Sundja laiades massides populaarseks saanud. Kuid sahinad koos Stingi produtsendi Kipperiga annavad alust uskuda, et Ewerti plaanid on hoopis suuremad kui lihtsalt meie koduse pisikese muusikatööstuse valitsemine. Lugu on tingitud nii kindlasti neid lugusid on veelgi. Kas see tuli mulle meelde sellepärast, et sellega oli selline naljakas lugu, ma mäletan, et et siis kui ta ilmus eeskätt ma ei tea kaks või midagi sellist siis mina olin veel väikene poiss ja maal suvel söögi, see oli ikka raadio ja siis mäletasin seda lugu ja mulle ei meeldinud lugu absoluutselt ja ma ei tea, esitati mind, ei huvitanud see kuni alles hiljem, et mingi viis aastat peaks vähemalt mööda siis palju kokku, et sellega nagu tegu ja mis ta nagu veel on teinud, siis vot siis ma hakkasin Stingi kuulama ja siis need asjad muutusid mu elus. Ja siis oligi piinlik oli tõdeda, et võib-olla isegi vähem kui viis aastat tagasi ma mõtlen, jura, sa tuled sealt, miks seda nii palju mängitakse. Refrään lõpus käis, niikaua, see tüütas mind ära. Aga noh, vot selline asi tuli meelde, see on ikkagi selline kuidagi aja hamba poolt nagu näidatud, et seda, seda artisti nii lihtsalt ei pure ja ja need on kuidagi teinud juba aastakümneid ja minu arust kvaliteetset siis ükskõik kuidas seda nimetada, kas sellist punkpopi algusaastatel või hiljem siis sellist võib-olla mingite idamaiste sugemetega popmuusikat veidi tal viimastel plaatidel on väga palju selliseid mingeid India idamaa artiste nad kaasas ja ja samas teistsugused huvitavad mingid klassikalised projektid, kus ta mängib. Ma ei tea, umbes lautata. Et see on, et see on ikkagi väga lahe. Stingi kohta sissejuhatuseks nii palju, et aluse oma pikale ja silmapaistvale karjäärile pani ta 70.-te teises pooles kokku tulnud ansambliga poliis, kus ta laulis ja mängis basskitarri. Seejärel aastakümmet soolokarjääri teinud Sting kutsus poliisi tagasituleku turnee eks uuesti kokku aastal 2007. Pala inspraable mee pärinev Stingi 1993. aasta albumilt n saama New York Times. Ajaloolised huvides tuleb aga mainida, et esmalt ilmus singlina ja filmisurmarelv kolm soundtrack'il oma albumi jaoks salvestada Sting palast uue versiooni albumiks. Edukamaid hitte oli kindlasti fiilsas could. Laulu it's probably meeautoriteks on Hollywoodi filmitööstusele hulga hitt muusikat tootnud Maiklik Heimen, legendaarne Eric Clapton. Viimane mängib valguga pärases versioonis kitarri ja väidetavalt suitsetas salvestamist sessiooni ajal nii palju, et produtsent otsustas laulu sisse eksida. Tsipo tule masinale iseloomulikult klõpsatused ja sigaretti läitmise hääled. Nagu mainitud, kõlab lugu filmi surmarelv kolm. Mel Gibsoni ja tänni klaveri kehastavad peategelased olid selles menuseriaalis piisavalt matšod, et kui oli tarvis vastastikuseid sõprussuhteid välja elada, häbenesid mehed silmad peast. Aga kui hoolivust siiski kuidagi sõnastada, kõlaks umbes nii. Kui kusagil on keegi, kes päästaksin surmast, siis oleks see ilmselt mina. Hispaablemi kirjutas ting sisse ka laulusõnadesse. Eric Clapton intiimsesse. Oll kitarri soolasse sekkub David Sanborn saksofoni oma ala absoluutne tipp, kelle teeneid on kasutanud Stevie Wonder, poolsaimon, Billy Joel ja paljud-paljud teised. Probably videos musitseerivad Sting, Clapton, Heimen ja Sanborn. Koos kattematerjalina on kasutatud stseene surmarelvast.