Ja nüüd ongi unikaalse lemmiklaulu ettemängimise kord. Tere, mina olen Mihkel Kärmas ja te kuulate uunikumi. Ajakirjanik Mihkel Kärmasele on oskusi ja võimeid jagada ainult kahe suure vahel. Need on rahvusringhäälinguhittsaade pealtnägija ning ajaleht Eesti Ekspress. Lisaks on ta poolatarist emalt pärinud eksootilise välimuse. Kui palju see nüüd uuriva ajakirjanikutööle kaasa aitab, on raske muidugi öelda. Mihkel olen enda kohta rääkinud, et on tõsine ja igav inimene, kellele meeldib faktitäpsuse eest seisma nagu lõvi. Kuulame üle, mida on tal rääkida oma lemmiklauluga seoses. Ansambel on, loo nimi on Blackburn biitlitega, tõepoolest on mul selline personaalassotsiatsioon, et põhimõtteliselt oli niiviisi, et kuna minu isa käis ülikoolis kunagises kunagisele Ida-Saksamaa teede ERR-is, siis ta äris sealt oma ülikoolikaaslastelt biitlite vait albumi, mis oli see kaheosaline kaks vinüülplaati ja see oli printsiibis minu esimene kokkupuude üleüldse nagu lääne muusikaga põhjalikumalt. Ja seda Läti sai hästi paljukäiatud kodus edaspidi tagurpidi lood olid kõik selged ja sealhulgas siis see Black Bread ka, kuna see on tänapäeval vähe mängitud, aga minu arust suhteliselt geniaalne lugu, siis olge lahked. White Album on biitlite üheksas ametlik album, mis koosneb kahest plaadist. Neist ahelad on salvestatud ka veidi üle kahe minuti pikk, vaikne, aga tõepoolest kaunis Ola Blackburn. See 1968. aastal ilmunud plaat oli biitlite esimene album pärast nende mänedžer Brian Epsteini surma. Algselt pidanuks albumi pealkirjaks saama tools Hous kuid lõpuks sellest loobuti ja albumi valges kaanekujunduses kasutati vaid kirjet läbidus. Albumeid peetakse õigustatult tiitlite suurimaks saavutuseks popmuusikas kõigis parimate albumite edetabelites salati sees. Ameerikas on numbreid kokku loetud ja tulemus ütleb enimmüüdud biitlite album suure lombi taga. Kõikide albumite arvestuses hoiab see aga kümnendat kohta. Albumi kuulsamad lood on ilmselt bäkkinud jõuessessaar ning obladii oblada. Mihkel samas õunikumat läkk pöördon kirjutatud pool McCartney poolt, kes sai inspiratsiooni rassirahutustest USA-s varakevadel 1968. Pala sündis Šotimaal ja esimest nii-öelda mitteametlikku esitlust sellest said hooldame kaardi elamise ümber kogunenud fännid. Bläkk tähendab mustust trastast ja loos võite seda linduga laulmas kuulda. Naturaalkitarrikäik, mille ümber McCartney loo ehitas, on tuletatud muide Bachi loomingust. Väidetavalt salvestati suur osa laulust häbi Rõuda stuudio lähedal õues, et anda loole õige saun. Muide, sambel juutjuu kasutas lai, veidi kontserdil esitatud loos Beautiful Day just Black pöördist tuttavat kitarrikäiku. Väidetavalt on nii see biitlite laul kui ka häälte skelteria pigis otseselt inspireerinud kurikuulsa Charles Mansoni, kes saatis oma jüngrid tapatööle ning sai selle eest eluaegse vanglakaristuse.