Tere, mina olen viienda septembri helikaja saate toimetaja Annika Kuuda. Saate teemad on järgmised. Neljandal septembril ilmus nädalalehes sirp ja Päevalehes Postimehes helilooja Arvo Pärdi avalik pöördumine Tallinna kammerorkestri asjus kultuuriavalikkuse poole. Kommentaarid Eesti vabariigi kultuuriministrilt proua Laine Jänese häält ja Tallinna abilinnapealt Kaia Jäppinen-ilt. Rahvusooper Estonia. Uutest plaanidest räägib vastne peadirektor Aivar Mäe. Tartu Ülikooli juurde taasluuakse Ronja orkester, millest räägib Hedvig Lätile. Lähemalt rektor Alar Karis. Eesti kontserdi pressikonverentsil ja Peterburi Jaani kiriku sarikapeol käis Kersti kinno intervjuud Eesti Kontserdi uue direktori Marko Lõhmuse ja Peterburi Jaani kirikufondid esimehe Jüri treiga. Narvas algab kaheksandal septembril maarjalaulude festival, mille raames tähistab oma juubelit ka kohalik toet. Klassika. Lähemalt räägib Jüri Nikolajevile korraldaja Tuulikki Jürjo. Eesti riikliku sümfooniaorkestri 83.-st hooajast kõneleb orkestri direktor Andres Siitan Karin koprale. Tallinna raekojas austati Riho Pätsi koolimuusika fondi tänavusi laureaate, keda tutvustab Fondi esimeeshinge raudselt. Vanemuise teatris esietendub täna Lotte ja Bruno muusikatund. Sündmust tutvustab Hedvig Lätile lavastaja Ain Mäeots. 31. augustil esitleti Piret Repsi lastele mõeldud minimuusikali imele laps plaati. Intervjuu heliloojaga tegi Marge-Ly Rookäär. Mõnusat kuulamist. Kaja. Viimasel ajal on Eesti meedias arutletud palju Tallinna filharmoonia ja Tallinna kammerorkestrivaheliste erimeelsuste üle. Tänaseks on Eesti meedias andnud oma seisukoha sellel teemal mitu olulist kultuuritegelast. Viimaste seas ka helilooja Arvo Pärdi avalik kiri, mida maestro alustab pöördumisega lugupeetud kultuuriavalikkuse austatud Tallinna linnapea, austatud kultuuriministri ja austatud Eesti vabariigi presidendi poole sõnadega raske südamega jälgin Tallinna kammerorkestri ümber toimuvat. Pärdi kirjast leiame järgnevad mõtted. Otsustamisõigus Tallinna kammerorkestri sisulise püsimajäämise üle ei tohi jääda Tallinna filharmoonia praegusele juhtkonnale. Tallinna filharmoonia all ei ole mitte mingit moraalset õigust võtta Tallinna kammerorkestri nime all tööle uus koosseis, kasutada ära Tallinna kammerorkestri kõrget rahvusvahelist mainet. Diskrediteerida lõppkokkuvõttes Tallinna kammerorkestri nimi. Arvo Pärdi pöördumine jätkub. Tallinna kammerorkestri administratiivseks juhtimiseks tuleks leida mineku lahendus. Andes selle tööinimeste kätesse, kes soodustavad muti takistab Tallinna kammerorkestri muusikute loomingulist tööd. Alles uue ja Tallinna kammerorkestri praeguse koosseisu poolt heaks kiidetud peadirigendi leidmise järel on õiglane korraldada atesteerimine Tallinna kammerorkestrimuusikutele. Arvo Pärt lõpetab oma pöördumise lõiguga. Mul on väga valus ja häbi. Mind teeb lõpmatult kurvaks, et pärast kolmekümneaastast äraolekut eestist kohtan ma jälle niidutavaid kultuurigenotsiidi ilminguid, mille eest ma omal ajal siit põgenesin. On juhtunud eesti muusikas, et see kõik on võimalikuks saanud, millised kired, ambitsioonid või arvestused on seda väärt, et lasta sel unikaalsel orkestrile hukkuda. Heligaja saade palus sellele väga jõulisele ja murelikule avaldusele kommentaari Eesti vabariigi kultuuriministrilt proua Laine jänesele. Lugupeetud kultuuriminister Peter, milline on Kultuuriministeeriumi seisukoht? Tallinna filharmoonia ja Tallinna kammerorkestri meediasse levinud vastuoludest tekkinud olukorrast. No kõigepealt saab olla väga kurb ja kahetsusväärne seisukoht selles osas pärast, et igasugused sisemised konfliktid, loomingulisus kollektiivides ei mõju kindlasti hästi nende inimeste enda igapäevaelu ja tegevusele kui ka kultuurielule, nii et siin on praegust tegemist. No ütleme siis maavärisemise ka tõesti, see on oluline kollektiiv, Tallinna kammerorkester ja Tallinna filharmoonia on ka siiamaani mänginud küllaltki olulist rolli nii Tallinna kui terve Eesti kultuurielus, tutvustades muusikat nii Eestis kui ka väljaspool seda, nii et kindlasti on see väga muret tekitav ja kahju on ka niisugusest asjast. See sisemine konflikt on ehk hõõrunud juba mõnda aega ja vajaks kindlasti kiiret lahendust. Aga millest te näete hetkeolukorrale lahendust? Olukorrale saab lahendust leida nende osapoolte vahel. Võib-olla oleks tarvis niisugust erapooletut, Harbiitrit, inimest, kes vahendaks konfliktseid osapooli. Ma usun, et siin peaksid appi tulema meie loomeliidud heliloojate liit, interpreetide liit, osapooled, kes konkreetselt on siis muusikaeluga kursis ja sellega seotud. Ühelt poolt ei saa teha kiireid otsuseid, sest et kui konflikt on üleval ja supp on nii-öelda tuline, siis on väga keeruline saada rahumeelset ja mõistlikku tulemust. Teisalt on hooaeg kohe peale algamas, mis ei anna jälle võimalust liiga pikaks ootamiseks aruteluks, nii et siin tuleb leida see kuldne kesktee ja kindlasti on kultuuriministeerium valmis ka olema selle osapoole sees. Nii palju, nagu on meie võimalus, aga see ei ole administratiivne lahendus sellele olukorrale ja me kutsume kindlasti üles Tallinna kultuuriväärtuste ametit võtma siis need ohjad loomaks meeleolu ja võimalust arutamaks teemast ümarlauas. Tänases sirbis ja Päevalehes Postimees ilmus Arvo Pärdi avalik kiri kultuuriavalikkusele. Kuidas te kommenteerite Arvo Pärdi arvamust, et Eestis on toimumas kultuuri genotsiid, mille eest helilooja omal ajal siit põgenes? No see on tõesti väga jõuline avaldus ja respekteerides maestro arvamus ja emotsionaalselt võib-olla sellist hingeseisundit hetkel ei tahaks ma küll siiski nõustuda sellega, et peaks üldistama kogu kultuurielu praegust seisukord tänasesse kultuurigenotsiidi võrdlusega, et ma usun, et siin on lihtsalt tegemist ka isiksuste omavahelise, ütleme, möödarääkimisi ja sobimatu, ega et see ei ole nagu mitte kultuuripoliitiline teema. Mis omalajal sundis maestro Arvo Pärti lahkuma sellest riigist, mis toona valitses, aga kindlasti on tegemist murettekitava olukorraga ja, ja mul isiklikult on muusikuna väga kahju, et üks meie väljapaistvaid muusikakollektiive Tallinna kammerorkester tippmuusikutega kindlasti peab olema praegu niisuguses konfliktse situatsioonis ja, ja ma tõesti ootaksin ka kontserdikülastajana, et, et see olukord laheneks võimalikult valutult ja osapooli mõistvalt. Aitäh, kultuuriminister Laine Jänes, kuidas kommenteeris tekkinud olukorda Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen. Kui kaua te olete olnud teadlik sellest erimeelsusest Tallinna filharmoonia ja Tallinna kammerorkestri vahel? No eks need küsimused on olnud siin õhus pikemalt, aga võib-olla teravamalt ja täpsemini olema kursis nendega umbes suvest alates. Me oleme kohta, on nii Tallinna filharmoonia juhtidega kui ka siis orkestri esindajatega ja neid küsimusi arutanud. Milline on teie seisukoht tekkinud olukorras? Ma tegelikult olen natuke hämmingus võib-olla nendest tänastest avaldustest ja ka selles osas, et Arvo Pärt on sellise avaliku pöördumise teinud. Sellepärast et situatsioon ju iseenesest on tänaseks küll minu arust kontrolli all ja ei ole põhjust, kui sellepärast muretsemiseks kester kuskile kaob või teda enam ei teki. Tallinna linn on seisukohal, et Tallinna kammerorkester peab eksisteerima ja ta peab jääma. Tänaseks on ka juhtkond alustanud otsinguid, et leida siis orkestrile dirigent ja kunstiline juht. Ükskõik kuidas me nimetame, ehk isik, kes tegeleks järjepideva orkestriarendusega ja me teame ju, et 20. septembril on toimumas konkursse ja tegemist on vaieldamatult ju ka praeguse koosseisu puhul oma ala professionaalidega, kes eeldatavalt kõik selle konkursi edukalt läbivad ja mängureeglid on suhteliselt selge, et nii, et ma ei näe siin selliseks ärevuseks nagu väga põhjust. Mitmeti on meedias kõlanud ka klausel, et Tallinna filharmoonia ja Tallinna kammerorkester peaksid eksisteerima eraldi. Kas teie peate seda võimalikuks? Ma ei pea seda. Võimalikuks, ega ka majanduslikult otstarbekaks. Siin võib-olla lihtsalt on küsimus selles, et omal ajal ju, kui Tallinna filharmoonia kui Tallinna linna allasutus loodi loodigi ta ainult eesmärgiga, et ta toimetaks kammerorkestriga ja kammerorkester oli tõepoolest nii-öelda ainus suund. Sellest on ju möödas juba 16 aastat ja tänaseks on Tallinna filharmoonia tegevus laienenud, on tekkinud juurde projektipõhiseid üritusi, on tekkinud juurde Birgitta festival ja ma olen seisukohal, et need kaks suunda võivad täiesti rahulikult ühes organisatsioonis eksisteerida. Mõlemal pooled peavad olema ka selged arengusuunad, selgelt arengukavad, konkreetsed inimesed, kes nende eest vastutavad. See protsess peab olema kontrollitud ja selles osas sisulist konflikti musele seina. Nii et minu arust Tallinna kammerorkester peab jääma Tallinna filharmoonia alluvusse. Ainult et loomulikult võib-olla senisest enam ja tugevam tuleb orkestrile ka arengusuunad kätte näidata, selle arendamisega tegeleda. Klassikaraadio reedeses saates räägivad, avaldas antud teemal arvamust ka nädalalehe sirp peatoimetaja Kaarel Tarand. Praegu on meil suur kära Tallinna filharmoonia Tallinna kammerorkestri ka seoses mitu nädalat juba käib suur jama, selle jama algus on ju täpselt samamoodi, leppimises ei puuduta nii-öelda riigi keskvõimu, vaid Tallinna linna, eks ole, kes on väga heitlik nagunii oma kultuuriasutuste rahastamisel. Aga kui sa hakkad ühte orkestrit, kus iga mees on arvele partii, vajab mängimist, et orkester oleks orkester hakata kärpima ja koondama, võtad mõned lülitselt välja, siis sellest ei saagi muud tulla kui ainult orkestri laialiminek. Ja ma arvan, et see Tallinna kammerorkestri juht, no nüüd võib mingisuguses teises või kolmandas kultuurisfääris täpselt mudelina kordades vaheastmejuht pannakse olukorda, kus ta peab tegema täiesti mõistusevastaseid ja valusaid otsuseid, sest ülevalt poolt on öelnud, tehke protsendi järgi, tehke nyyd teistmoodi, ei saa ja sellega seoses tekivad ühiskondlikku stressi või kahju pöördumatut kahju sealhulgas eks ole, ei võeta kuskil eelarvetes ja kärpeplaanides arvesse asjast, sellel ei ole rahalist justkui otse, aga et ta meie võimalusi kokkuvõttes summaarselt ühiskondlikku rikkust tekitada pärsib, on ka täiesti ilmselge, kui inimesed on stressis, ei ole väga loovad. Nii et, et igal juhul tuleks nagu selle raha kokkuhoiu puhul väga hoolega üksikjuhtumeid vaadata mitte minna laia lauaga lööma. Alates esimesest septembrist on rahvusooperi peadirektori ametikohta täitmas härra Aivar Mäe kes on meedias väitnud, et värske juhina on ta rahvusooperis plaanism mitmeid olulisi muudatusi. Klassikaraadio paluski vastselt rahvusooperi peadirektorilt heligaja saatele kommentaari härra Aivar Mäe. Kui nüüd üldisemalt küsida, siis millised on teie plaanid rahvusooperiga? Ma muidugi ei mäleta seda, et mis lubadused, aga eks praegu on see etapp, kus tuleb kõigepealt selgusele jõuda, olemasolevas ja tegemist on suure struktuuriga, see kõik võtab aega. Aga noh, need mõtted, mis kandideerimise ajal sai avaldatud, mis puudutas rahvusballetiideed ja noori lauljaid, kes on siin pilla-palla laiali, neid pisut kokku korjata ja võib-olla pisut vastuste osakaalud tõsta. Mis tänases majandussituatsioonis tundub nagu enesetapp, aga paraku seda enesetapu teed. Me läheme, eks organisatsioonikultuuris ka üht-teist puutub ja, ja võib-olla organisatsioonis tervikuna aega, nii et rahvusooper on suur laev teda kiiresti liigutada ei ole mõtet ja pole ka vajadust. Aga kui nüüd täpsustada, et rahvusooper jääb ikkagi repertuaariteatriks, eks ole? Ja, ja selles mõttes nagu muutusi ei ole, me hakkame rohkem väljas käima juba praegu, esimese paari päeva jooksul on sündinud kokkulepped Riia ooperi ka ja 2010 novembris. Me läheme nädalasele kastrollile Riiga ja ooper tuleb siia rahvusballett. Ma loodan, et võib-olla läheb koreasse ja toimuvad ka tantsijate vahetused. Esimene leping on juba laua peal, mis puudutab Stockholmi Kuningliku balleti, niiet sidemed laienevad iga tunniga iga minutiga. Me üritame olla hästi avatud. Eesti rahvusballett, mida see endast võiks kujutada? Rahvusballett on juriidiline termin, kindlasti ta annab igale tantsijale juurde natukene identiteeti. No me räägime rahvusooperis Estonia, siis pakub balletinime liialiselt seest. Balleti oleks nagu mingi ripats. Ma arvan, et see mõjub meie tantsijatele nagu väga positiivselt. Ja ka sisuline külg on see, et me panustame balletti palju. Me hoolitseme nende töökeskkonna eest. Nad peavad tantsima parimate sussidega parimate treenerite käe all. Eile just lakkus Meelis Pakri, kes on üks väga hinnatud treenereid Euroopas, kes tuleb juba tagasi oktoobri lõpul ja külastab mind neli korda aastas. Ja ka paljud teised treenerid, muidugi keskkond, siis nagu ma ütlesin, on väga oluline saada statsionaaris välja ja selle nimel me teeme väga palju tööd. Ja juba täna selle kolme nädalaga, mis on ballett tööl olnud, on tunda õhus, särinat ja töömeeleolu on hoopis teine ja distsipliin on teine. Kultuur on teine, nii et rahvusballett. Ühest küljest on ta väga uhke sõna, tuleb olla selle sõnaühendi vääriline ja enne kui ilmub ajakirjandusse sõna vahend rahvusballett, enne seda on juba sisuliselt saavut rahvuspõletaks. Missuguseid uusin nimetatud lavastusi, on siis oodata? Me oleme oma hooaeg käsitlenud, et ma ei ütleks, et meil midagi nagu modern tuleb ja meil on eesmärk omaette midagi materjali teha. Aga, ja tuleb nii konservatiivset ooperit ja balletti, klassikalist kui ka pisut ärapööratud väikse kiiksuga asju. Nii et kui me vaatame nüüd kavast, mis tulekul on, et kindlasti on armastus kolme apelsini vastu, mida te pottimeetri Vertmann, nii et üht-teist tuleb ju ja kindlasti me oleme üleval kammersaalis vaba lava, tuletantsusari, kus me edustame, anname võimalust oma tantsijatele ja toome sisse kindlasti talveaiakontserttegevus saab natukene uut värskust juurde. Aga kui nüüd minna ikkagi tagasi ooperi juurde, et enne just ütlesite, et toote tagasi meie andekad lauljad, kes teenivad leiba praegu välismaal, et kas siinkohal ka võite nimetada kedagi Kui me vaatame juba täna kavas, siis on seal üht-teist juba olemas, aga kindlasti sellised. Näiteks Monika-Evelin Liiv, kes lõpetas äsja just komment, kaaneni stuudio temaga on meil plaanis kindlasti koostöö ka noored lauljad siitsamast Aleksander Arder, kes tuleb meil koosseisu siis Ukrainast, bassplagin, kes on muusikaakadeemia üliõpilane, Gazenam sõpra, kes on Eesti publikule juba tuntud. Kindlasti tahaks Lauri vasaraga koostööd teha ja muidugi Ain Anger poolistele muutub vabakutseliseks kuulujutu tasemele, aga ma loodan, et ei läheb. Siis on ka meil võimalus rohkem teada saada. Ja Me oleme Ainiga sellel teemadel rääkinud. Aga just suvel kuulasin kai rüütlit, kes läks nüüd Kopenhaagenis ooperis stuudiosse. Fantastiline laule, noor, lõpetanud just Hollandi muusikaakadeemia. Nii et häid hääli on praegu väga palju ringlemas. Selge see, et meil on väga raske võistelda siin koend Kaaveni Metropolitan Operaga aga tulevikus võiks nii olla, et mett peab lauljad meilt laenama tulema, mitte veeneilt. Aga kui juba laenamisele jutt läks, et kas siis on ette näha, et ka mõni tõeline Metropolitan Opera ooperistaar siia tuleb? Kindlasti tuleb, aga aasta võiks siis olla näiteks 2015, mitte et me kogusime raha nii kaua, aga meil on selleks vaja surevat saali ja tänased produktsiooni, mida me teeme nii-öelda draamalaval, ei ole võimalik meil täna ikkagi suuremaid staare siia kutsuda, aga ma loodan, et jah näiteks tänane eesmärk on, et 2013 aastal panna uuele saalile mitte niivõrd maja, kuivõrd saal. Me vajame saali maja meel mägede täis muusikat täis vaimu, aga meil on vaja saali ja ma loodan, et 2013, kui Estonia maja saab sajaaastaseks, siis tal sünnib laps ja see laps hakkab käima juba 2015. aastal näiteks seal mu unistus ja ma olen ka ministriga sel teemal rääkinud, nii et mine tea, äkki unistus täitub kahtlase laps peksindida. Laps sünnib Estonia juurde, ega siis laps emast võib-olla ei lähe, me istume siinsamas akna all, nii et siiasamasse akna taha, kuidas ta välja nägema hakkab ja siin on protseduurilisi asju hästi palju. Alates detailplaneeringust muinsuskaitsest, projekteerimiskonkursist, arhitektuurikonkursist ja lõpetasid. Et selle me oleme kõik üle. Ja kui see on valmis, siis ma lähen pensionile. Aga tundub, et siis rahamuresid rahvusooperil küll, praegusel ajal ei ole. Kas keegi nendest rääkinud, ma ei lagunenud, pigem annaksin nagu positiivseks signaale, et ega raha on alati puudus, aga kui me kerime nagu ajaloos tagasi ja mõtleme näiteks aastat vahemikus 1913 kuni 90 20 dissiin majas, tehti teatri praktiliselt ilma rahata, nii et ma arvan, et me täna oleme ikka õnnelikud, et vene nii palju raha antakse, et me saame teatrit teha. Noh, seal olid poolnaljaga. Ja ma arvan, et kultuur tervikuna on õppinud viimase 15 16 aasta jooksul suhteliselt kitsalt läbi ajama, et need vaikset majandusvärinat me oleme niivõrd tugevaks sellest saanud. Ma arvan, et me saame sellega hakkama, kui me vaatame nüüd seda kahurväge, kes meile järgmine aasta tuleb ja mis lavastused tulevad, siis jääb küll mulje, et meil raha on palju. Kuuldavasti on teil suured plaanid ka rahvusooperikooriga? Plaanid on juba tehtud, tegelikult ma tulin rahvusooperis vaikselt tööle küll mitteametlikult juba selle aasta jaanuaris. Protsesside planeerimine on juba väga pikalt käinud ja täna on juba esimesed tulemused käes ja et meil on uus peegolmest seal, Risto Joost, kohe-kohe, septembris on meelatesteerimine kooril ja tuleb ka konkurss. Kõik on oodatud. Ma arvan, Risto Joost, koorimuusikas on nimi, mis võiks atraktiivne olla päradel, lauljatele. Ja ka teine koolmeister Heli Jürgenson, kellega kahekesi need hakkavad seda rasket tööd tegema. Kooli tase peab totaalselt muutuma ja kontserte tegevuskooril on paraku koos. Sellega me suudame hoida oma taset, et mitte jääda ainult tühipaljalt ooperikooriks. Ja selle nimel me teeme ka pingutusi. Nii et ma loodan, et me sellest koorist juba kuuleme. Näiteks 2010 2011 hooajal, kus voor ka võib-olla Eesti kontserdiga koostöös mingites projektides suruvormides üles astub. Nelja korteerime Latvia kooris otsitakse mingit oratooriumikoori. Äkki täidame selle nishi ära? Kas teil on muutunud ka piletimüügipoliitika? Ja ei, me oleme paindlikud, seda nõuab nagu majanduslik seis. Me oleme ka paindlikult oma inimeste vastu. Ühest küljest on ta nagu motivatsiooni eest. Teisalt me ei võta viimastena Varangu oma inimeste seljast ja nendel on kohustuslik etendusi vaadata. Sest ooper, ballett ja kogu see teatel on tervik. Iga inimene, kes siin töötab, on osa sellest, mis jõuab lavale. Nii et nendel on sellest aastast. Kütteosutunud aitäh Aivar Mäesülgaja. Metropolitan Opera eelmiste hooaegade säravamaid ooperisalvestisi on võimalik näha Forum Cinema kinodes. Üheksandal septembril kell 20 etendub Putšiini Pohhimis 16. ja seitsmeteistkümnendal septembril kell 19 Tšaikovski Jevgeni niigin. 20. septembril kell 17 Mozarti võluflööt ja 23. septembril kell 19 Berliini puritaanid. Tartu ülikool loob oma sümfooniaorkestri, millega taas elustatakse Ülikooli orkestri mängutraditsioon. Esimene kontsert on plaanis anda esimesel detsembril 2009 Tartu ülikooli juures on sümfooniaorkester tegutsenud ka teise maailmasõjaeelsel ajal ning veidi hiljemgi. 1900 viiekümnendatel aastatel olid orkestridirigentide eks Gunnar Grapsi isa Igor kraps ning klaveripedagoog ja muusikakooli kauaaegne direktor Ago Russak. Selle ridadesse on kuulunud ka näiteks helilooja ja dirigent Alo Ritsing, kes mängis orkestris tšellot. Orkestri mõtte algataja, tart, üliõpilasmaja tegevjuhi Kulno Kungla sõnul loodetakse orkester kokku saada juba oktoobrikuu alguseks ja esimene proov on plaanitud viiendale Oktoobrile. Sümfooniaorkestri peadirigendiks saab Lauri Sirp. Ülikooli sümfooniaorkestri kokkukutsumise taga on soov pakkuda tegutsemisvõimalusi neile ülikooli pereliikmed nendele, kes oskavad mõnd muusikainstrumenti käsitseda ning tunnevad rõõmu ühisest musitseerimisest. Oma heakskiidu sümfooniaorkestri loomise ideele andis ka Tartu Ülikooli rektor Alar Karis. Võib-olla kaudselt on sellega seotud see, et me oleme saanud oma aulasse uue ilusa klaveri, et inimeste mõtted on hakanud lendama ja Kulno Kungla kama seda kunagi arutasime, et kui realistlik see on ja ma leidsin, et see on üsna realistlik väike mõte, mis väärib nagu teostamist, miks, nagu praegu noh, sellest Me teame, tõrigoid, orkestrid on ju siin ja seal lähematele, ülikoolidele, Köstiga sellistel ülikoolidel, mis võib-olla õiged ülikooli nime mõõtu välja ei annagi, ma mõtlen Ameerikas väga paljudel sellistel ülikoolidel, mis on ainult õpetavad ülikoolid ja ka pingeridades ei ole kuskil kõrgel ametniku orgistid olemas. Sõja ajal ju olidki orkestrid olemas, keegi mõelnud, sellepärast et sõda käib, nii et kunsti tehakse sõltumata aegadest ja oludest. Ma arvan, et see masu mõjutab ka kallis, kallis on ta muidugi, aga kui me mõtleme, et me saame seda koostööd teha Vanemuise sümfooniaorkestriga ja meil on olemas pinnad, kus seda proovi teha, instrumente saab laenata, instrumendid on olemas, ega me ei taotle ju konkurentsi erzoga, vaid loome oma poolprofessionaalne, lase orkestri, mis tõenäoliselt on vähem ressursimahukas kindlasti kui suured reselt veetud orkestrid. Ja ma tõesti loodan, et see tung siia orkestrisse saada on, on olemas ja on ka võimalik valida nii nagu me saame valida täna Tartu Ülikoolis tudengeid ja parimaid tudengeid, siis ma loodan, et toimuka teatav valik orkestri vete osas, vaid loodan, et see jutt hirmuta ära neid inimesi, kes mõtlevad, et võib-olla nende instrumendi käsitlus ei ole kõige parem või on rooste läinud? Ei kindlasti mitte, et kõik, kes tunnetavad, et nad tahaksid orkestris mängida ja kui on orkestri kaks koosseisu, pole ju ka sellest midagi halba. Teisipäeva hilisõhtul saadet ei, tudengite listi kaudu see üleskutse ühineda sümfooniaorkestriga laiali. Kui suur see huvi on olnud? See ettepanek on leidnud positiivset vastukaja. Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri esimene täispikk kontsert on plaanis anda 2010. aasta kevadel. Ja eelmisel laupäeval toimus Eesti kontserdi 68. hooaja avapressikonverents Peterburis suubudes edasi suurejooneliseks Peterburi Jaani kiriku sarikapeoks, millega tähistati rekonstrueerimistööde jõudmist kus kirikuhoone on saanud oma ajaloolised mõõtmed. Peterburi Jaani kirik on mänginud ülimalt olulist rolli Eesti ja Peterburi kultuuriloos, räägib Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri treis. See oli kultuurikeskus, kuna selle kogudusega on seotud ju väga tuntud eesti nimed. Jakob Hurt, kes siin 21 aastat töötas pastorina, siis Mihkel Lüdig, Rudolf Tobias, kes oli siin organistina Wiedemanni Laidoner, kes olid selle koguduse liikmed. Kogudus oli ju tohutult suur, ligi 22 tuhatkond koguduse liiget oli omofiaalidega ja mis on väga huvitav, see oli puhas intrigant siin ümber ka 200 300 meetri kaugusel on plaatoni Eculbushi, Vene Eesti õigeusu kirik, nii et mõlemal olid oma varjupaigad oma koolid, oma raamatukogud, et selles suhtes need olid nagu Eesti hariduse kultuurikeskused. Ühtlasi töötati ka selle nimel, et anda abi vaesematele peredele, kelle lapsed siin siis vastavalt koolis käisid, kui suurem praegu see eestlaste kogukond, Peter, ütleme seltsi aktiivsed liikmed on kuskil paarisaja ringis, aga koguduse liikmed on viie, 60 ringis, kes niimoodi käivad. Jumalateenistustel aga muidugi loetakse, et Peterburis võib-olla kuskil 3000 ringis eestlasi praegu, aga kui palju oli 1917 eestlasi? Eestlasi oli ainult ametlikult Peterburis 50000 ja ümber Peterburi, Viiburi ja siin lähimad linnad veel 60000 niinimetatud Leningradi oblasti ja kokku selle Eesti Moniksitatsioonil vana kalendri järgi 26. märtsil 1917. Meil on 40000 eestlast, kui kandsid loosungeid, siis nende loosungid olid, et me esindame sadat kümmet 1000 Peterburi last. Ja kui ma vaatasin raamatu sakslased Peterburis, sakslased Venemaal ja rootslased Neeva kallastel, siis sealt tuli mul see idee käivitada see programm, eestlased Peterburis ja see on eestlaste arhiivid, eestlaste hauad siin Smolenski kalmistul, kus Me Wiedemanni hauaplaadi avasime Kroonlinnas Koidula, kellele Me mälestustahvli panime betoonsiidiplaadid, mõningad, mis on välja antud, eestlased Peterburis, seal on Georg Ots, kes muide sündis Petrogradis 1920 samuti Peeter ja Rein Laul, mõned kuud tagasi üritasime nende plaadi, et Nende töö siin Venemaal ja nii edasi ja nii edasi. Ja üks etapp ongi see Jaani kirik, sellest eestlased Peterburis Jaani kiriku ajaloost, mida ütleme Jaani kirikufondiga. Me oleme püüdnud uurida ja kirja panna. Eesti Kontsert loodab Peterburi Jaani kiriku rekonstrueerimise töödega lõpule jõuda järgmisel aastal, et täielikult ennistatud kirik taasavada 27. novembril 2010 kiriku 150.-ks juubeliks. Minu kõrval on Eesti kontserti direktor esimesest septembrist 2009 Marko Lõhmus. Me viibime praegu Peterburi Jaani kiriku sarikapeol. Millised mõtted on teil praegusel hetkel üle võtmas seda, mis on Eesti kontserdist siiani tehtud ja tulvil neid oma mõtteid ja plaane? No seda, mis senini on tehtud, seda on ju tegelikult tohutult palju ja see ütleme 10 või 12 aastane periood, mida Aivar Mäega on arendanud Eesti kontserti ja Eesti Kontserdi meeskond on teinud väga tõhusat, väga head, väga nutikalt oma asju ajanud, et Me võime öelda, et kontsert kui selline vaba aja veetmise vorm või, või žanr on ju kõige prestiižsem hetkel meie kaunite kunstide osas. See on kindlasti suuresti eesti kontserdi meeskonna teene ja see ei ole ainult mitte Eesti kontserdile kasu toonud, vaid kogu meie muusikavaldkonnale. Nii et selles mõttes on, on Eesti kontserti nii-öelda üle võtta hästi hea tunne. Teisalt organisatsioon on suur, inimesi, palju neli maja, üks nii-öelda front ehitustanner siin Peterburis, et eks neid probleeme, mille pärast hommikul tasub üles tõusta ja muretsema hakata, jagub ka. Aga alati on nagu hea minna sellise veereva rongi peale või, või sõitva rongi peale, et, et selles mõttes oleks palju keerulisem, kui oleks vaja midagi käima tõmmata või lükata, et ei, ma olen täiesti hea tundega lähedal. Millised on teie unistused ja ideed, mida tahaksite sellel ametikohal ellu rakendada? Eks aeg tingib teatud valikuid, on selge, et meil tuleb rohkem edaspidi tegeleda noortega järgmistel hoo aegadel, mitte seda seni oleks kuidagi nagu pähe tehtud, aga me peame rohkem kaasama noori rohkem pakkuma noortele. Teine märksõna oleks kindlasti koostöö. Kasinad ajad nõuavad meilt suuremat koostöövalmidust ja mitte ainult traditsiooniliste partneritega siin ütleme riikliga kollektiividele ERSO või filharmoonia kammerkoor, vaid kindlasti Tallinna ja Pärnu filharmoonia. Kindlasti rahvusooper Peri ja Vanemuine kui meie muusikateatreid ja kindlasti ka kolmas sektor. Kolmandaks Ta oli festivali ja kontserdikorraldajad, et see on, ma usun, 2010 2011 hooajal juba juba märgata ja tunda, et testi kontserdipartneriteks sooviksime vähemalt näha enam siis sealt sektorist kontserdikorraldajaid. Aitäh Marko Lõhmus ja soovin teile edu ja õnne uuel töökohal. Narva Aleksandri kirikus järgmisel nädalal algava maarjalaulude festivali eripära seisneb selles, et esitamisele tulevad vaid neitsi Maarjaga seotud heliteosed. See on juba kolmas taoline festival ja alguspäevaks on tavapäraselt ussimaarjapäev, räägib festivali peakorraldaja, Narva Aleksandri koguduse organist ja muusikajuht Tuulikki Jürjo. Eestit nagu nimetatakse maarjamaaks ja see viitab just otseselt Neitsi Maarjale ja ega meil Eestis ei ole väga palju, mis, nagu neitsi Maarjaga seotud oleksid, väga palju, ei kontsert ka festivale, ka muid üritusi ja teisene. Niisugune eesmärk veel võiks olla, et tuua head muusikat Narva nii professionaalseid kollektiive nagu sel aastal Hortus Musicus, kui siis ka anda võimalus amatöörkollektiividele, siis olgu kooridele või ansamblitele solistidele tulla, ahjaa, vastava temaatikaga laule esitada. Mis te arvate, mitmeks festivaliks võib jätkuda Messi, Maarjaga seotud laule ja teoseid? Oi väga paljudeks tegelikult see repertuaar ääretult lai, see, et Eestimaal seda repertuaari tunta ja luterlikus kirikus Neitsi Maarjaga seotud laule on näiteks praegu kehtivas kiriku laulu- ja palveraamatust kolme. See ei tähenda, et neid kogu maailmas ei oleks, sest alustada me võime ju gregooriuse koraalides, aga noh, loomulikult me ei piirdu ainult gregooriuse koraalidega selleks publikule natukene igav. Enamus heliloojaid lausa on kirjutanud Ave Maria sid ja peale sellega siis muudele tekstidele muusikat. Meil tundub, et see festival hakkab arenema rahvusvahelises suunas ja juba praegu on selle festivali vastu huvi tekkinud üle Euroopa ka Venemaal. Aga noh, kevadel oli plaanis kiriku ehitamisega siiski jätkata ja ei julgenud nagu suurte kooride kontserti kamba lükata. Aga hetkel käivad läbirääkimised järgmise festivali koha pealt, näiteks ühe Hispaania kollektiiviga, kes pakub meile Niirenes, oranž suffi. Kui barokkava keskaegne kava ka oli, veel, on ka pakkumisi olnud Prantsusmaalt ja mujalt, aga hetkel läbirääkimisi veel teistega ei ole, aga mulle tundub, kuna nagu huvi on tekkinud, siis ma arvan, et meeldivat järgmine aasta on päris tore rahvusvaheline festival. Festivali kava alustab sel aastal Narva lauljate duett klassika, kes tähistab selle kontserdiga oma tegevuse kümnendat aastapäeva. Dueti laulja Isida kliimaga räägib, et laulmisega tegelesid nad juba ammu, kuid 10 aastat tagasi otsustati lõplikult klassika kasuks. Pütšimuimine klassiš Cyritter staari. Rodina lase vuliend histamiini kipet, hundid. Klassikalise muusika esitamiseks sobivad meie hääled lausa looduslikult. Näiteks mina proovisin veel Sankt-Peterburis õppides tegeleda rahvalauluga, kuid juba siis sain aru, et rahvalaulude esitamiseks vajaliku laiahaardelise kõlaga häält mul ei ole. Meile sobibki rohkem klassikaline duett. Klassika on mõned aastad tagasi salvestanud heliplaadi, kus neid saadab orelil Tuulikki Jürjo. Tänavust kümnendat hooaega alustatakse koos külalisesinejaga, jätkab Tuulikki Jürjo. Meil on sellel kontserdil külaline, see on Sergei Usatšov, tema on tenor, suurepärane see häälega ja tulevad esitusele mõned triod. See on siis kolm lauljat koos sopran, metsosopran, tenor ja mõned laulud on niimoodi, et igaüks laulab erineval ajal, näiteks Schuberti Ave Maria tuleb niimoodi ettekandele ja see on väga ilus muusika. Varem ma arvan, Narvas ei ole sellist kõlanud. Maarjalaulude festivali kontserdid toimuvad kõik Narva Aleksandri kirikus Kaheksandal septembril avab kell 18 festivali, nagu juba öeldud. Klassika. 11. septembril kell 18 esitab Maarja laule Hortus Musicus. 13. septembril keskpäeval algab erinevate ansamblite ja solistide kontsert. Ja Leena Laas, kontserdi nimi on mõeldes marjale. Eile õhtul esines Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees maailmakuulus viiuldaja Chang. Aga ERSO avab ametlikult oma hooaja 10. 11. ja 12. septembril kaunite kontsertidega ja nüüd on mul mikrofoni ees ERSO direktor Andres Siitan. Milliseks kujuneb ERSO 83. hooaeg? No kõigepealt, eks hooaja avamine natukene niisugune tinglik asi on, sest tõepoolest oli meil esimene kontsert siis statsionaaris ehk Estonia kontserdisaalis oli juba ära, aga ametlik hooaja avamine on siis tõepoolest järgmisel nädalal ja Tallinna publik saab seda kuulda siis 11. septembril, küll see on järgmine reede ja kavas saab meil olema Šostakovitši 13.-st sümfoonia ja Schumanni klaverikontsertklaverikontserdi solistiks terlaul Peterburist ja Šostakovitši 13-st sümfoonia, siis koostöös rahvusmeeskooriga ja bassisolist stanud Roman põlissaadab Läti rahvusooperist. Isiklikult ütleks, et ma olen ammu oodanud, kui Nikolai Aleksejev seda Šostakovitši kolmeteistkümnendat sümfooniat teeb, sest minu meelest see on just tema lugu ja ja ma olen kindel, et see saab olema üks meie selle hooaja pärle. On see ju ka viimane hooaeg, mil Nikolai Aleksejev on ERSO peadirigent, nagu ma juba publikule olema teada andnud, astub siis peadirigendina ametisse 2010. aasta sügisel, Neeme Järvi taas. Nikolai Aleksejev on orkestrit juhtinud kaheksa hooaega, tänavu on tema üheksas. Mida on tema isiksus ja tema tööorkestrile andnud? Tohutult palju on andnud, noh, ta on fantastiline muusik ja tööstiil on niisugune, mis on orkestrit väga palju edasi viinud ja väga palju edasi arendanud, sest on ju kvaliteedi suhtes äärmiselt nõudlik ka meie publik ja neid lastakse pidevalt nende teiste orkestrite ka, kes siin üsna sageli käivadega siis publik ei küsi, kas laval on ERSO või, või on laval London Symphony Orchestra või Frankfurdi raadio orkester, nemad tahavad ikka saada maksimaalset elamust ja seda me peame neile pakkuma, nii et Nikolai Aleksejev on tõesti orkestrile taset oluliselt edasi viinud just oma niisugusi, järeleandmatu nõudlikkusega. Üheksa aastat on päris pikk aeg ja igal juhul on see väga oluline, väga suur ja väga tugev jälg, mida Nikolai Aleksejev on jätnud ja jätab ERSO arengusse ajalukku tervikuna. Nagu ütlesite, avakontserdil on kavas väga sobilik teos, Šostakovitši 13. sümfoonia. Aga milliseid pärle on veel tulekul? Sealt kohe edasi rahvusvahelisel muusikapäeval ehk siis esimesel oktoobril juhatada Olari Elts Bellioosi Fausti need meist ka ääretult suur ja võimas teos. Seal on kaasatud ka segakoor Latvija. Oktoobrikuus tähistame mootori kontserdiga Erkki-Sven Tüüri viiekümnendat juubelit. Küllaltki palju on neil kavu üldse olemas seltsiga, kes anner so esimene külalisdirigent. Suurepärane viiulisolist. Näiteks tuleb novembri alguses Sitsiilia tšiljakus mängima Beethoveni viiulikontserti. Arvo Volmeriga on meil paar kava plaanis järgmisel hoo rajal. Juhatab Arvo Volmeri sedasama Erkki-Sven Tüüri juubelikontserti siis novembrikuus. Volmeri juhatamisel kõlab Mahleri seitsmes sümfoonia. Mis huvitav, huvitav, ei olegi Eestis veel üldse varem kõlanud, niiet Mahleri Seitsmenda sümfoonia esmaettekanne Eestis tuleb meid juhatama näiteks Juha kangas solistiks sellel kontserdil Kalle Randalu. Mitu kontserti on koostöös filharmoonia kammerkooriga erinevate dirigentidega. Ühte kontserti juhatab nende peadirigent Daniel Royce. See saab olema Haydni ja Schuberti kava, nii et põnev hooaeg nii orkestrile kui tõenäoliselt publikule. Et selline viimasel ajal traditsiooniliseks saanud küsimus, et kuidas saab ERSO hakkama majandusraskustega? See on hea küsimus, aga tegelikult on majandusraskused mõjunud neile sedapidi, et uskuge või mitte, aga rahvast käib kontserdil rohkem, mis pidi ja miks see majanduslikult raske olukord just niimoodi on mõjunud, meie publikule on raske öelda, aga võib-olla on seletus just see, et rasketel aegadel vajatakse seda emotsionaalset tuge, mida saadakse kõrgkultuurist vajatakse rohkem, nii et saalid on täis ja publikule soovitaks seda, et ostke piletid võimalikult varakult ära. Aga kellestki või millestki loobuma pole pidanud. Siiani veel õnneks mitte ja, ja loodame, et seda loobumist ei ole ka tarvis tegema hakata. Nüüd veidi ka edaspidistest plaanidest, et teada on, et aastal 2010 tulevad ERSO alla ka Hortus Musicus ja Eesti rahvusmeeskoor. Kuidas te seda kommenteeriksite? Need on praegu tõepoolest niisugused plaanid, aga ma praegu tõesti ei taha seda kommenteerida, sest meie elus saavad olema väikesed ümberkorraldused, aga mis ja kuidas need täpselt saavad olema, nendest on praegusel hetkel veel natukene liiga vara rääkida, aga sellest räägime kindlasti edaspidi. Kas on väikesed ootused ka selleks ajaks, mil Neeme Järvi on tulekul, kas te ootate seda aega? No kindlasti sellepärast, et Neeme Järvi on olnud orkestrilt tõesti haruldaselt hea koostöö ja see keemia Neeme Järvi ja ERSO vahel see keemia klapib suurepäraselt ja teda näeb ja tunneb orkester laval. Seda näeb ja tunneb publik saalis, nii et ma tõesti, aga ootan seda aega, millal Neeme tuleb ERSO ette tagasi. Eks ta niisugune sümboolne tähendus ka sellel tagasi tulemisel on, sest on ju Neeme Järvi oma karjääri alustanud ERSO ees ja ja nii-öelda nüüd tuleb siis see kokkuvõtete tegemise aeg temaga, nii et, et põnev saab olema. Suur tänu ja ilusat algavat uut hooaega. Andres Siitan. Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja avakontserdid toimuvad 10. septembril Pärnu kontserdimajas 11. Estonia kontserdisaalis ja 12. septembril jõhvi kontserdimajas. Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio ka otseülekande. Alates 2002.-st aastast annab Riho Pätsi nimeline koolimuusika fond välja silmapaistvatele, muusikaõpetajatele, instrumendi, õpetajatele, heliloojatele, muusikapedagoogikauurijatele ja koolimuusika edendajatele välja stipendiume. Selle nädala reedel, neljandal septembril austati tänavusi laureaate Tallinna raekojas. Olen stuudiosse palunud Pätsi koolimuusika fondi juhatus, juhatuse esimehe hinge raudselt. No kõigepealt ehk räägiksime pisut Riho Pätsi koolimuusikafondist selle saamisest ja selle eesmärkidest. Riho Pätsi koolimuusika fond tati tema sünniaastapäeval 26. juunil 2002. aastal. Ja asutasid siis nende institutsioonide esindajad, millega Riho Pätsi elu ja tegevus oli tihedalt seotud. Ja need on siis haridus ja teadusministeerium, Eesti muusika ja teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, kirjastus koolibri, Eesti Raadio ja Eesti muusikaõpetajate liit ja kond, seadiski oma tegevuse sihiks siis Riho Pätsi mälestuse jäädvustamise ja tema elutöö teadvustamise tänapäeval. Väga meeldiv, et taas sügisel on võimalus tutvustada klassikaraadiosse koolimuusika fondi uusi laureaat, aitäh. Ja nagu te ütlesite, on need tõesti valdkondades, mis hõlmasid Riho Pätsi enda laiahaardeliselt muusikaalast tegevust, olgu siis veelkord nimetatud muusikaõpetaja, instrumendi õpetaja, helilooja, muusikapedagoogikauurija, koolimuusika, edendaja ja sel aastal pälvisid siis laureaadid, oli ja koos sellega Eesti tuntud ehtekunstniku Jaan Pärna kujundatud hõbemärgi ja stipendiumiga 15000 krooni Tallinna Õismäe humanitaargümnaasiumi muusikaõpetaja, koorijuht Koidu ilmjärv. Ja peab ütlema, et tema tegevus on olnud edukas juba aastaid. Peale selle on koidu Ilmjärve juhatatud koorid kõrgetasemelised. Ka tema õpilased on edukalt osalenud üleriigilistel lauluvõistlustel ja 2005. aastal omistati talle aasta tiitel ja mis on veel väga oluline koidu ilmjärve puhul, et tema tegevus on üldhariduskoori kõrval jõudnud ka hariduslike erivajadustega lasteni ja tema ettevõtmisel on ilmunud rahvusvahelise grupi poolt koostatud kogumik, figuur, noodiõpik, laulukogumik. Helilooja Mart Siimar on loonud arvukalt koori- ja instrumentaalmuusikat ja tema koorilauludest, mis on kõlanud üld- ja noorte laulupidudel. On ju eriti populaarsed homme ja lastele loodud, mis seal mõisa metsa taga. Ja kindlasti uuemast heliloomingust on enam tähelepanu pälvinud tema kantaat lapsed vaatavad maailma pääle, mis toodi esiettekandele tänavu märtsis. Ja kui rääkida nüüd instrumentaal õpetad taia valdkonnast, siis on eriliselt hea meel öelda, et kui 2008. pälvis instrumendi õpetaja valdkonnas laureaaditiitli tšellopedagoog Laine lehter siis sel aastal omistati laureaadi tiitel tema õpilasele Mart Laasile. Seega tšellistid Eestis on kõrgtasemel ja Mart Laasi õpilased paistavad silma väga kõrge muusikalise tehnilise ettevalmistuse poolest ja paljud neist on saavutanud auhindu üleriigilistel rahvusvahelistel konkurssidel. Edasi on siis selline valdkond nagu muusikapedagoogikauurija ja selle laureaaditiitli pälvis sellel aastal dotsent Tiina selge, kes on viimase 10 aasta jooksul andnud tähelepanuväärse panuse muusikapedagoogikaalasesse uurimistöösse. Väga suure tunnustuse on pälvinud tema eestvõttel Tallinna Ülikoolis korraldatud rahvusvaheline konverents vürtseensümfeisso käisson, kus peaettekandjaks näiteks on olnud maailma tuntumad uurijad ja tema uurimuslik tegevus tipneb 2007. aastal kaitstud doktoritööga. Suundumus Eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandi alguses. Tiina selge on avaldanud väga palju artikleid rahvusvahelise levikuga publikatsiooni äss ja esinenud rahvusvahelistele konverentsidele. Ja meie koolimuusika edendaja valdkonnas pälvis laureaaditiitli Jüri-Ruut Kangur, kes on teinud suure töö üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri asutaja dirigendile ja orkester, on osalenud paljudes koostööprojektides laste ja noortekooridega, tippsolistide ja dirigentidega ja pälvinud väga suurt tunnustust Eestis, aga ka välismaal ja Jüri-Ruut. Kangur jaotab 12 orkestrit ja see on Nõmme muusikakooli kammerorkester. Ka selle tegevus on ulatunud rahvusvahelisele tasandile ja Jüri-Ruut. Kangur oli 10. noorte laulupeo ilmapuu noorteorkestrite liigijuht ja juhatab Lorta orkestreid ka 2011. aasta noorte laulupeol. Vanemuise teatri väikeses majas esietendub täna muusikaline lastelavastus Lotte ja Bruno muusikatund. Aasta tagasi Vanemuises esietendunud menukas lastelavastusest Detektiiv Lotte publikule hästi tuttavad Lotte ja Bruno tahavad saada muusikuteks. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on lavastuses lisaks meelelahutusele ka tugev muusika, pedagoogiline iva. Tegemist on tõepoolest sõna otseses mõttes muusikatunniga veidi teatraalsemas vormis ehk siis mida viivad läbi Lotte ja Bruno koos dirigent Tarmo, Tarmo Leinatammega ja loomulikult täisorkester. Eks ta kestabki kuskil tunnikese või natuke peale, selle eesmärk ongi just nimelt hari läbi sellise lihtsa toreda vormi harida lapsi ja noori just nimelt klassikalise muusikateatri vallas tähendab alates sellest, et kellest koosneb orkester, alguse on saanud, mis pillid seal pillid üldse võimelised tegema, mida teeb dirigent ka silma, dirigendid ta üldse saaks orkester mängida, kuidas see kõik kokku kõlama ka, kui palju laulma peab, noh, ühesõnaga, et sellised taas asjad sellises kohati väga lõbusas vormis siis ongi muusikatund lastele ja noortele ja minu poolest kas või täiskasvanutele on ju palju inimesi, kes muusikateatrist ei ole lihtsalt elus enne kokkupuudet olnud, et võib ka tulla vaatama, et just nimelt et tegemist ei ole järjekordse Lotte etendusega, vaid tegemist on hariva tunnikesega teatris. Eks tegelikult muidugi lasteni tehes paratamatult ja, ja jumal tänatud, et see nii on, et mul on toredad lapsed ja ma ikka püüan mõelda nagu läbi nende pilgu, sest laps on kõige ausam publik üldse, et kui tal ikkagi on igav ja kui mingi asi hakkab talle vastu ja on põhjendamatult hirmus või mis iganes, siis sealt tuleb kõige siiram ja otsekohesem. Astuge üldse. Tähendab, ega see idee ei ole midagi uut või originaalset. Vanemuise teater on tegelikult viimase 10 aasta jooksul paar korda sellelaadset asja juba teinud, aga muidugi mitte nii suurelt kui nüüd. Päris etenduse ega idee ei ole selles mõttes originaalne, aga uusi lapsi tuleb järjest peale. Õnneks loodame nende ütleb rohkem ja eks nemadki tahavad siis harjumist saada. Lotte ja Bruno muusikatunni teksti autor on Janno Põldma ja tegelasi on seal ainult kaks, õigemini võib öelda kolm või neli, et Lotte ja Bruno orkester ja dirigent Selle tüki jooksul me avastame, me saame teada ja näha ja kuulda, mida nad oskavad juba ja mida nad selle jooksul õpivad. Sellelt asjalt. Ma katet praegu ei rebiks, aga nad aktiivselt löövad muusika tegemises kaasa küll jah. Aga kuidas valiti siia muusikatundi muusika, mis on ju ka väga teha? See valik on puhtalt Tarmo Leinatamme tehtud, seal on väga tuntud meloodiad alates ooperites operettides seinast seina. Esimese septembri eelõhtul esitles helilooja Piret Rips heliplaati oma muusikaliga leelo tungla tekstidele selle plaadi väljaandmise poole suunas mind ainult üks asi ja see oli see kenad fonogrammid Rahvusooper Estonia orkestriga olid olemas ja seetõttu mõtlesin, et laulame nende fonogrammide peale need laulud ja kuna ka nuut on välja antud imelaps, et seal lauluõpetajatele või muusikaõpetajatele väga tänuväärne materjal, orkester on luksus tegelikult tänapäeval minimuusikal on teil tükk aega tagasi kirjutatud täpselt aasta tagasi, Estonia teatri tellimusel sai tehtud muusikal imelaps ja nüüd tuleb kordusesitusele ka selle aasta detsembris on 20 etendust ja noh, neil on nagu öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole, ka leelo on küll üks asendamatu luulet ja seda me nägime ka viimasel laulupeol. Luuletusel peab olema väga kindel Rütt, ta peab olema selline omad väiksed tõusud ja ja laskumised juba selles luules sees, et mis tingib siukse hea fraasi, hea meloodia. Luuletuses peab olema väga kindel selline salm, mis sobiks refrääniks, kus võetakse kogu luuletus tegelikult nagu kokku. Ja leelo luuletustes on täpselt kõik need tingimused täidetud ja veel väga hästi. Näiteks ma kõige rohkem vaeva nägin päkapiku räpiga, sest ma ei ole just läppi helilooja ja Ma tõeliselt piinlesin selle loo kirjutamise juures ja, ja siis, kui see lugu lõpuks valmis sai, kuulsin pärast laste kommentaare pärast etendust, et see oli nende meelest kõige toredam lugu, sellepärast et see tekst on väga kiiresti siis öeldud ja see on väga tänuväärne materjal muusikaõpetajatele, kuna b saavad laulda nii-öelda laulda ka need lapsed, kes viisi ei pea, kuna on siis põhiliselt teksti peale üles ehitatud. Kui oluliseks te ise peate seda, et lapsed kodus laulavad ja ma pean seda väga oluliseks ja ma tean, et, et need lapsed, kes vähegi muusikaga, tegelevad, nad ka kodus väga palju laulavad. Et seda nagu huvitav vaadata, kui ma vahest külas käin oma sõpradele, nendel on siuksed, muusikahuvilised lapsed, et siis ma näen, kuidas mõned lapsed proovite teist häält juurde laulda ja siis nad kujutangi ette, et nad panevad selle fonogrammi peale ja nii laps laulab seda ülemist häält ja teine proovib siis harmoonia järele, teistel ise tekitada. Ja selle plaadi juures on meil see noot teda või klaveripartiid mängida ise juurde laul. Loogiline materjal, aga kui oluliseks üldse helilooja peab seda, kes plaadi peal interpreteeritud muusikat, see on tegelikult ülioluline. Eile mul oli, poeg, oli, kaotasime, kuulasime ühe teisel elu ja ühte lugu. Ja mu poeg ütleb, et emakas on halb, laul on halb esitaja. Kumb siin on? Teedelaul on väga hea esitus, võiks olla parem. Et selles mõttes on esitaja ülioluline, ta teeb ikkagi laulust laulu. See imelapse plaadi peal laulab solist Miriam Mesa kes on väga lootustandev ja väga hea tämbriga laulja. Just muusikalide repertuaar võiks olla tema tõeline ala, kuna seal ei tohi olla see vibraator nagu väga tugev. Ta peab olema selline suhteliselt sirge hääl, aga samal ajal ta peab olema soe tämber. Ja selliseid hääli on tegelikult Eestis noh, mitte liiga palju. Nii et sügis on lisaks kooliaasta algusele toonud plaadi riiulitele veel ühe ilusa plaadi nimega imelaps, mis koosneb siis fonogrammidest, lauludest ja mille juurde on võimalik soetada ka nooteid, siis igatpidi muusikas sees olla. Selline sai viienda septembri heligaja saade. Saatele tegid koostööd Kersti Inno, Hedvig Lätt, Karin kopra, Jüri Nikolajev ja markeri rooge. Saate panid kokku toimetaja Annika Kuuda ja operaatorid Helle Paas ja Katrin maadik.