Algab üle kuuln, üle kuulajataks on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Meie tänane ülekuulatav on mees, kelle suur jalajälge on kogu Eesti. Kas ingel või saatan, seda näitab tänane ülekuulamine. President Arnold Rüütel, ülekuulamise toimetus on teile väga tänulik selle eest, et võtsite vastu meie palve ja olete nõus meie küsimustele vastama. Me räägime aasta lõpus, jõuluaeg on käes ja 2006 on kohe selja taga ja ma olen täiesti kindel, et see on aeg, kus inimesed mõtlevad läinud aegadele möödunud aastal teie kindlasti täpselt samamoodi. Kui te aastale 2006 mõtlete, kuhu te enda jaoks selle aasta liigitate, kas aastate hulka, mis on olnud õnnelikud või oli see aasta, mis ei läinud päris täpselt nii, nagu te lootsite selle aasta alguses? Ah on olnud, ma arvan, Eestimaale edukas Eesti on edasi arenenud ja ja teed, mida teed pidi, mida me oleme planeerinud ja mida rahvas on oodanud, ma mõtlen siin eelkõige just majandusarengut. Ja me oleme saavutanud suurima Juudaga juurdekasvuprotsendid, mis kunagi varem on olnud ja meeldiv on tõdeda selle juures, seda, et analüütikute seisukoha järgi areng jätkub ka järgmisel ja järgnevatel aastatel ligikaudu samas tempos, nagu ta on käesoleval aastal siis toimunud ja paranenud on olukord ka sotsiaalsfääris. Me oleme, mis kõige väärtuslikum võib olla. Et me oleme möödunud aastate vältel teadvustanud endale, et on vaja väga tõsiselt tegeleda inimesega ja sotsiaalprobleemidega ühiskonnas, muidu me saeme oksa, millel me ise istume. Ja selle kinnituseks võib tuua siis statistilised näitajad madalast sündivusest ja seda juba poolteist aastakümne vältel. Ja kui me ei tegele selle tõttu sotsiaalküsimustega, siis see näitaja võib veel halveneda. Tõsi, nüüd on see viimasel ja isegi viimasel paaril aastal mõningal määral paranenud, aga me ei ole jõudnud olukorrani, kus me võiksime mõelda, et. Me suudame taastada oma ühiskonda ja olukorda parandada, et me võime, kui võtta ikkagi tervikuna möödunud aastal ja ka käesolev aasta on selles mõttes olnud positiivne. Ja ma olen veendunud, et kui me niimoodi kõigest aru saame ja kõik selleks teeme, et olukorda parandada, siis me suudame Ki nendest probleemidest üle olla jagu saada. Teie enda jaoks, kui te mõtlete selle peale oli see aasta kindlasti väga värvikas. Kas te olete mõelnud ka selle peale, kumba hulka ta kuulub, kas edukate või aastate hulka, mis õnneks sai mööda? No ma niimoodi ei käsitleks küsimust, ma usun, et ma olen inimene, kes on võtnud kogu aeg väga kaine meelega enda elu ja tervikuna ühiskonna arengut. Ja on loomulik, et toimuvad muudatused ja igas olukorras ongi õige, et inimene siis leiab oma koha ja kahtlematult mina püüan kõik teha selleks, et kaasa aidata Eesti maaelu arengule. Staatuses, milles ma praegu olen? Härra Rüütel, ei ole kahtlust teie presidendina ka selle aasta lõpus, 2006. aasta lõpus olete ilmselt kogu Eesti vabariigi läinud aasta mõistes kõige olulisem inimene teiega seotud valimiste puhul üle pika aja tekkis ühiskonnas. Taas on nende valimiste eel mingi selline debatt, arvamuste vahetus, see võis väljuda arvatavasti kindlasti väljuski teatud raamidest. Sellel tekkisid mingid sellised iseloomujooned, mida me võib-olla ei oleks osanud üldse oodata. Kuidas teile tundus nende presidendivalimiste ajal, kas teil tekkis ka nii-öelda seda valimiskampaaniat jälgides tunne, et kogu see kampaania räägib sellest, et Eestist on saanud kuidagi liiga vabameelne riik liiga vabameelse ajakirjandusega? Riik? Jah ma tõesti, lugedes ajalehtedes ja kuulates raadius ja vaadates televisioonist palju, et paljusid väljaütlemisi, mis olid kohati ülimalt räiged ja Valed ma ei osalenud selles ja ei hakanudki nendele vastama üldse, sest need olid niivõrd alatud. Aga ma ei tahaks või üldse sellesse tagasi pöörduda enam. Ma usun, et ma olen alati ennast sellistel hetkedel. Noh, taandanud sellest keskkonnast, ma arvan, et jutt ei ole minust minu isikust Arnold turitest olnud vaid lihtsalt noh, inimesele on omane pürgida võimule ja need, kes siis võimule pürgisid, need tegid kõik selleks, et mustata seda, kes on ees. Ja sellepärast ma kordan veelkord, eraldasin ennast täiesti sellest olukorrast. Tegin oma tööd edasi, nii nagu ma suutsin seda teha ja mida ma pidasin vajalikuks ja kohe algusest peale, kui juba valimiskampaania nii-öelda sisuliselt algas, see tähendab aasta tagasi Siis ma ütlesin kohe, et ma ei kandideeri. Kui õnnestub valida president riigikogus ära, siis ma õnnitlen ja soovin jõudu ja aitan igati kaasa selle presidendi tegevusele. Järgnevalt, aga kui sa tõesti ei õnnestu, siis ma olen ka nõus siiski kandideerima, kuivõrd korduvalt mulle seda ettepanekut tehti ja nii ma olingi lõpuni, olgugi et püüti seda kõiki. Moonutada seda arusaama ja olukorda, kuid ma jäin enda juurde ja selle tõttu ma ei teeks sellesse üldsegi praegu probleemi ja ma usun, et et Niina, Kuu ajalugu annab hinnangu alati kõigele toimuvale, eks siis ajalugu annab ka hinnagu nendele sündmustele, mis on nende presidendivalimiste ajal toimunud. Aga praegu on vaja tööd edasi teha ja ma aitan igati kaasa, et Eesti maaelu läheks normaalselt edasi. Reaalses töös kindlasti rääkida ja, ja teiega käest pärida. President Rüütel, te olete iganenud inimene poliitikas ja, ja te olete näinud, olete näinud poliitikas ilmselt kogu diapasoon ja mida on seal võimalik näha? Kindlasti olete mõelnud tagasi sellele, mis teie enda jaoks olid võib-olla selle presidendi läinud presidendikampaania juures sellised otsused, mida täna oleks teades nii-öelda asjade käiku teinud teisiti. No mina endale mingeid korrektuuri eakaks tegemisest. Ma ei ole kuskil pool, Maar on ületanud mingisuguseid piire, ükskõik kas me räägime eetikast või millestki muust ja nii palju, kui ma osalesin debattides siis ära ilvesega, siis kogu jutt oli ainult nendest probleemidest, mis on meie ühiskonnale probleemid praegu. Kuidas võiks nendest üle saada? Nii et ja sellisena ma käsitan, olen käsitlenud kogu aeg ja käsitan ka kõiki vaieldavaid küsimusi ka täna ja järgnevalt. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928. aastal Saaremaal Laimjala vallas eestlaste Fjodori juuli rüütli perekonnas. President Konstantin Päts külastas Saaremaad veidi enne teise maailmasõja algust. Arnold Rüütel oli üks koolilastest, kes Pätsi lilledega tervitas. Rüütli sõnul jättis kohtumine temasse sügava jälje. Mõistagi ei osanud ma siis enda tulevikku kujutleda. Arnold Rüütel abiellus Ingrid Roosi ka 1959. aastal. Proua Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor ning rahvusvaheliselt tuntud folklorist. Peres on tütred Marise, Annely ning kuus lapselast. Härra president, ma hea meelega läheksin natukene ajaloos tagasi, kui toitelised tagasi, seisund, protsess, 20. aastalõpuaastal 90.-te aastate algusaastad, ilmselt tuli teile üsna mitu korda ühes toas rääkida ühesugust juttu ja teises toas peaaegu et sõna otseses mõttes astuda uksest sisse ja rääkida ja hoopis muud juttu, mis tundeid teid siis valdasid? Noh, eks, et vastata, alustada sellest, kuidas parteisse astusin. Ja see oli 63. aastal tõesti. Ja ma olin, töötasin loomas ja veterinaar teaduslik uurimisinstituudis. Kui direktor tegi minule ettepaneku, et minna Tartu siis tollel ajal näidissovhoosi direktoriks, kuivõrd see oli suure kahjumiga ja nagu käis alla kogu see majandus. Ja ma nõustusin. Aga kui ma olin juba sellesse ametisse nagu noh, kandidaadina kinnitatud, siis öeldi, et mitte mingil juhul ei ole võimalik kinnitada kandidaat D kandidaadiks mind direktori kandidaadiks, kui ma ei astu parteisse. Ja sellise ettepaneku tegi mulle dolla. Eesti lamas ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi direktor akadeemik Mõlder, ise ta partei liige ei olnud. Aga jutud olid ilmselt rajoonikomitees niimoodi räägitud, et igal juhul on see samm tarvis teha. Toimus väga tõsine jutuajamine ja ta rääkis mind ära, et tõesti see teistmoodi võimalik ei olegi. Ja nüüd võiksime tükk maad vahele jätta kui tehti ettepanek Tartu näidis sovhoos arenes väga kiiresti, olin kuus aastat seal ja üheks Eesti parimaks majandiks sai tema, kes töötas kõige efektiivsemalt ja kõige suuremate kasumitega arendasime sporti, kultuuri näiteks kas või kultuuri osas. Kaks päeva kestas siis kõikvõimalikke ansamblite ülevaatus hommikust õhtuni ja eelkõige just rahvakultuurile toetava kultuuri viljelemisel. Nii sai organiseerida seda rahvast. Ja kui tänapäeval mõiste meistersportlane, ütle suurt midagi. Aga tollel ajal oli 11 tegevmeistersportlast majandis. Arendasime noorte noored inimesed, jäid tööle sinna ja arendasime sporti samuti need spordiüritused toimusid lausa päeva. Kõigil aastaaegadel. Ehitasime vanast hobusetallist spordisaali, mis tänapäevani. Tähendab teil on spordisaaliks, aga tegime ta viljahoidlaks. Projekti järgi oli see viljahoidla ja kõik saigi tehtud niimoodi, olgugi, et kohe ehitasime põranda nii et see oleks vetruv põrand ja saaks sportmänge ja teisi seal kõike teha. Oligi niisugune, kus tähendab tuli kohandada sellele olukorrale ja peamine realiseerida, mis oli eesmärk, see tähendab, et eesti küla taastuks jäätmeeestlastena jääks elama. Kui ma siis tehti mulle ettepanek minna EPA rektoriks. See üldiselt oli määratav koht, aga mind valiti siiski suurkogu ees, kus võtsid osa kõik õppejõud ja üliõpilasesindused siiski. Ja kui sellest rääkida, siis kui palju survet avaldati ka seal, et teha teatud erialade üleliidulist, eks see tähendab venekeelseteks siis näiteks veterinaaria ja loomakasvatus, need olid sukest tugev ja et üle liidu hakata tooma üliõpilast, oleksid siis Eestis õppima koguni siin. Ma olin kategooriliselt vastu samuti sõjalise kateedri tegemisele, mis oleks tähendanud vähemalt 15 16 polkovnikute tuua sõjalise õpetuse õppejõududeks. Ja kuivõrd VEPA allus Liidu põllumajandusministeeriumile, mille juures oli teadusõppeasutuste valitsus, selle alus oli 103 siis üleliidust põllumajandusinstituuti ja akadeemiates. Ma olin korduvalt kutsutud nii-öelda vaibale selle siis valitsuse juhataja ette, kus lausa kõige kõrgemates toonides mind kritiseeriti ja nõuti nende siis otsuste täitmist, millest ma eespool rääkisin, kuid ma kategooriliselt heitasin seda, ei nõustunud sellega nõnda, et ka siis käis võitlus selle ümber, et see jääks Eesti rahvuslikuks selliseks ülikooliks. Loomulikult oma siis suunitlusega maaelu ja põllumajanduse küsimustes ja püüdsin teha kõik, et arendada teadust, seda kõrgemale tasemele. Viies. Ja Ma tooks veel sellise näite siin, et ka sellel ajal oli sündivus probleemiks just eesti rahvusest. Laste sündivus oli probleemiks selle nimel siis tegin kõik selleks, et tavalusi tavalise pika koridoriga ühiselamu asemele teha hoopis elumaja korteritega ja väikekorterid, aga selleks, et anda üliõpilasele, kellel on perekond siis on ta hoopis sellesse ühiselamusse siis elamisvõimalus ja eriti kui lapsed olidki noortel inimestel selleks, et meie rahvuslikult siiski areneks meie maale läheks siiski juba perekond ja tugev pere vanud ja sellega suudaksime rahvana ennast säilitada ja püsima jääda. Ja ma julgen öelda, et kui ma sain läbi suurte raskuste sellise ühiselamu siis organiseerinud seal ehituse, aga see sellist ühiselamut ei lubatud ehitada, siis ma raha hankisin Moskvast, aga Moskvast nõndanimetatud ehituslimiiti kaasa. Siis seda ma hankisin jällegi vabariigi valitsuselt ja lõpuks oli juba maja katuse all, kui veel paberid polnud korras, sai ehitada lihtsalt ehitajaid kokku lepitud, et paneb maja püsti, nõnda et nii ebaseaduslikult sai seda kõike teha, aga kõik selle nimel, nagu ma ütlesin, et maale läheks noor inimene ja tore noor perekond ja rahvas säiluks siiski vähemalt et Eestimaal, sest see oli aeg, kus igal aastal tuli kümned tuhanded inimesed sihiteadlikult suunati Eestisse elama. 60.-te aastate järel noh ja ilmselgelt arusaadavatel põhjustel, et ümber avastada Eestimaad. Ja niimoodi sai sellel ajal säilitada seda, räägime siis sellistest asjadest nagu oktoobripühade ajal tuli käia paraadil ja nii edasi siis lihtsalt iga teaduskond leppis kokku, nii mitu üliõpilast läheb siis paraadile. Domineeriv enamus üle kahe kolmandiku lubati koju, aga esindajaid lihtsalt käisid paraadil, et ei oleks pahandust ja tüli, sest see oleks viinud mitte kuskile, need nendel aastatel, need protse protestid aga taotlesime akadeemias oma elu nende noorte inimestega, ma kohtusin vähemalt iga nädal Ühe õppegrupiga niimoodi absoluutselt kogu selles stuudiumi vältel. Üheksa aastat, mis ma rektor oli, need noorde inimestega mõtteid vahetada ja kutsuda neid ülesse mõistma seda elu, mis tollel ajal oli ja tollel ajal arenes seppa Ilus teadus kümnetes kordades. Ehitasime ise üliõpilased oma tähendab meisterlikkusega, remontisid oma auditooriumit ja nii edasi ja nii edasi, mu jutt läheks liiga pikale, võib-olla ma enam ei jutusta sellest. Ja niimoodi ka järgnevalt kui surve suurenes Eestimaal poliitiliselt kuni isegi eesti keele välja tõrjumiseni ja siis lausa teadlased omavahel ütlesid, et täiesti ebareaalne veel pole mõtet enam teadust teha, sellega ei ole midagi teha, kui me ei suuda rahvuslikult ennast teostada ja kaitsta ennast ja terve rida siis nõustusidki minema poliitikasse ja niimoodi kutsutigi mind Tallinna ja niimoodi ma siis lõpuks nõustusin peale kaheaastast mõtlemist ja mõttevahetust nendel teemadel. Aga mis puutub sellesse, nagu te küsisite, siis oli hetki, kus tuli lihtsalt vaikida, aga teha ikkagi nii nagu ise õigeks pidada. Kui oleks nõukogude kord siiski olnud piisavalt tugev, et säilida ja Nõukogude Liit oleks koos püsinud siis kes oleks olnud need isikud, kes tänases Eestis Nõukogude Eestis siis oletuslikus Nõukogude Eestis oleksid tooniandjad, oleksid liidud, kas need nimed tollal olid teada, et te mõtlete seda putši päeva muutus ja no ma nime ei saa nimetada, see oleks poolt kuritegu võib-olla, kui ma hakkaks aitama Et võib-olla see või teine võis olla, aga selles pole kahtlust, et kindlasti see inimene oli mõeldud Lätis, Leedus olid täiesti konkreetsed isikud ja need isikud olid toodud juba Moskvasse. Ma olen selles majas käinud, kui ma läksin peale iseseisvuse taastamist Moskvasse ja siis nõudsin Jeltsini jutule, pääsu istaminud võttis vastu tõesti. Siis kutsus õhtusöögile. Mageveeresidentsi Moskvale lähistel kuskil pool ja siis ta näitas selles residentsis, kus need inimesed olid ootel selleks, et sõita Riiga või Vilniusse. Aga see ainult, kas Eesti jaoks oli see inimene, ära naera. Päev võib arvata, et täiesti kindlasti ma ei usu, et siis oleks hakatud mõtlema alles, kui sündmused olid toimunud ja kutsu kuulutati välja, kui te võtate ajanud kommente lihtsalt ülesse näiteks ma olen isiklikult näinud, see peaks meie siis televisiooni arhiivis see materjal olema kui tolleaegne siis pressiülemnõukogude liidus kuid andis intervjuu, siis ta seal ütles selgelt, ta võttis osaga putši istungitest ja seal on siis selgelt õeldud, ma olen ise seda seda saadet näinud. Selgelt on õeldud, et ainult balti riikide juhid olid probleemiks. Ja kuts korraldati selleks, et neid tagandada. Ei olnud probleemiks teiste vabariikide, kaasa arvatud siin Moldova ja Kaukaasia vabariigis need pole probleemid olnud nõnda et ainult selle, kus oli putš korraldatavadki. Siit algas probleem. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 1946.-st kuni 1949. aastani õppis Arnold Rüütel Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas seitsmeteistkümnendal oktoobril 1946. aastal avalduse üleliidulise leninliku kommunistliku noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Eesti põllumajandusakadeemia rektorina tõdes tegeles rüütel intensiivselt teadustööga. Ta on uurinud piimakarja, suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat. Riigi juhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on teiste seas ka USA Bentley Kolledži, Kasahstani tovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. President Arnold Rüütel memuaare kirjutada. Ega ma praegu kirjutanud ei ole, ma pean ütlema seda, et mulle soovitati nendel aegadel kas või igal õhtul linti lugeda päeva sündmused ja kuskil märkmed teha ja siis need mitte enda juures hoida vaid vaid kellegile siis. Anda, aga need lindistused, salvestused, märkan, on teil olemas? Ei selliseid märkmeid ei ole ja need on lihtsalt julgeoleku kaalutlusel. Ei ole tõesti tehtud, sellepärast et. Ma ise ei ole kellelegi kompetentse inimesega tolleaegses võimustruktuurist, ma mõtlen, KGB sellistel teemadel rääkinud, mind ei ole kunagi informeeritud sellistest asjadest, aga teadaolevat olevat Ta oli ütleme alates minust ja järgnevad isikud kuni päris kindlasti maa vanemateni ja teisteni välja teada kõike, kellega nad suhtlesid, nende sugulased kuni selleni, et et momentaanselt võib arreteerida ja kui ei ole kodus, siis on kohe järgmised punktid teada, kuskohast vaid inimeste leida ja selle tõttu oleks see olnud ebareaalne, et kellelegi midagi anda. Sest need inimesed, kellega ma suhtlesin, olid täiesti kindlasti kõik organitele teada. Ma kujutan ette president Rüütel, et näitaja sõnu kuuldes, et memuaare ei kirjuta, oskavad väga paljud hetkel kergendatult, kui palju Eesti ühiskonnas võiks olla neid inimesi, kes kardavad president Arnold Rüütli memuaare. Ma arvan, et ma tõesti võib-olla tähendab, kõigepealt ütleks oma arvamuse, et et Eesti rahvas ja inimesed olid üle elanud Nõukogude ajaga nii süngeid aegu, küüditamised ja represseerimised olid ikkagi niivõrd kohutavad, et kui me tegelesime iseseisvusega taastamisega, ma tunnetasin väga paljude inimeste juures, kes südames ilma mingi kahtluseta mõtlesid rahvuslikult, aga nad ei julgenud kaasa tulla sellega ja terve rida ka täna poliitikas olevaid inimesi, kes ütlesid ära sellel hetkel, et mina sellega ei tegelenud, aga praegu nad on aktiivsed poliitikud, aga siis nad lihtsalt kartsi mitte ilmselt sellepärast, et ta tähendab, oleks Eesti iseseisvuse taastamise vastu olnud vaid lihtsalt see ajalooline mälestus hirmsale kohuta, vaja võimalik kordamise tõttu ja represseerimiste eest, sest need inimesed ei uskunud, et suudame iseseisvuse taastada. Aga seda ei saa ka nendele inimestele ette heita. Ja ma ei tahakski selle tõttu ette ja selle kujutada, kaks näiteks on kasvõi iseseisvuse taastamise puhul kõik need hääletamised kas või 16. novembri harjutamine ülemnõukogusse või näiteks siis iseseisvuse taas väljakuulutamine sellel ajal, nii kui sai hääletama panna, paljud lahkusid eestlasest saalist ei osalenud või ei tulnud üldse sellele istungile, aga ma ei usuelus, et need oleks Eesti iseseisvuse vastased olevad aga lihtsalt inimesed igaks juhuks säilitada oma perekonda ja ellu jääda ei tulnud sellega kaasa. Me jõudsime meie tänase vestlusega välja poliitika juurde ja ma usun, et presidendivalimistest on möödas juba piisavalt aega. Ühest küljest, teisest küljest oleme me pidanud kõik ootama ja, ja siiamaani me ei ole kuulnud väga selgeid seisukohti päevapoliitika praegu toimuma päevapoliitika kohta president Arnold Rüütlilt, kuidas teile tundub, kui te jälgite seda praegu nii-öelda toimuvat jokk ja juriidiliselt on kõik korrektne, eks see siin on ju teatud vahe sees seda diskussiooni, mis ühiskonnas käib, millised mõtted sellest tekitab, millised on teie emotsioonid selle teemaga seoses? Ma arvan, et see on praegu teatud määral kunstlik kutse, sõna või mõiste jokk toodud Eesti ühiskonda ja just valimiste valmis siis Eeesse vabanda tegemiseks, olgugi et selles mõistes on ka oma sügav ja tõsine sisu. Aga. Kui me vaatame siis 15 aastat tagasi ja umbes seda perioodi, siis me näeme, millised suured muutused on Eesti ühiskonnas toimunud ja täpselt seesama, kui oli 15 aastat tagasi ümberringi, kus peenraha eest osteti siis nõukogude aegseid ettevõtteid, maju, kinnisvara ja nii edasi ja juba kuu aega müüdi jälle kallimaks, sealt edasi kellegile. Kui Eestimaal polnud selle raha eest osjad, siis müüdi see edasi väliskapitalile ja nii on see toimunud tänase päevani ja kui vaadata maha hinna just selle aja jooksul, see on ju noh, kolossaalsed muutused olnud 100 ja mitusada korda. Ta on maa hind muutunud. See on võib-olla hea. Kaks aastat tagasi, kui hektar põllumaal maksis Saaremaal või Hiiumaal kuskil 1000 kuni poolteist 1000 krooni siis samal ajal Soomes maksis 150 60000 Eesti krooni. Lõuna- ja Kesk-Soomes Taanis aga 150 kuni 200000 Eesti krooni andis pool miljonit, eks ole. Ja nüüd need hinnad on muutunud, eks ole, ja kes on ostnud ja müünud Mai maju ja ettevõtteid, eks ole. Siit ongi tekkinud akumuleerunud kapital, selle siis müüja ja ostja taskusse. Nõnda et selle tõttu see mõiste ja kõik see just nagu on seaduslikult toimunud, nii et see mõiste toodi alles nüüd 15 aastat hiljem käiku, aga ta on toiminud juba 15 aastat. See mõiste, et selles mõttes ei oleks õige praegu kasutada lihtsalt valimiseelse propagandana Ames selliseid aegunud asju vaid rääkida asja sisust, eelkõige kes on milline erakond ja poliitik on teinud vähem vigu, põhimõttelisi valesid otsuseid vastu võtnud. Räägime sellistest otsustest nagu strateegilised näiteks strateegiliste objektide müük, räägime Eesti Energia müüdist, räägime korteri müügist ja paljudest teistest sellistest asjadest. Need on väga põhimõttelised otsused, mis olid selge juba siis, et selliste otsuste vastuvõtmine ei ole õige, eks ole. See on ülimalt põhimõtteline küsimus, mis oleks halvanud kogu Eesti loodusliku sotsiaalse arengu. Kui oleks äkki plahvatuslikult näiteks elektrihinnad tõusnud poolteist, kaks korda, siis kujutage ette, me poleks mitte kuskil. Konkurentsivõimelised olnud oma majandusega, aga praegu me oleme suutnud samm-sammult edasi minna selle tõttu, et sai tasandil alustada siiski olukorra ja mitte eksida selles üliolulises küsimus, eks ole, need on hoopis küsimused, aga ma olen nõus, et selles jokkis on oma sisu ja niimoodi tuleks käituda aga paratamatult kogu ühiskonna arenguprotsess. Siis reformitingimustes on olnud niivõrd problemaatiline, et ühiskond ei ole suutnud kõige parem hea tahtmise juures seda viia ideaalses nii-öelda keskealise keskkonna kujundada selles protsessis. Nii et ebaõiglust on siin ülimalt palju olnud, aga samal ajal peame siiski leppima ja ma usun, et et Eesti on arenenud, et edukalt ja paljud need, kes on niimoodi äri teinud, nad on edukad majandusmehed ja seda valdkonda annad edukalt nüüd juba stabiilselt mingisugust konkreetset ettevõtet juhtinud täiesti normaalselt ja käitub õiguslikult põhimõttelisest, õieti maksab kõik maksud tulumaksud ja kõik muud ära, maksab korraliku palka töötajal ja nii edasi ettevõte on viidud kaasaegsele tehnoloogilisele tasemele ja nii edasi. Ja selliste ajalooliste aseosas on mõistlikum silm kinni pigistada. Mitte silma ei tule kinni panna, vaid me peame inimlikult mõtestama selle tegevuse ja katsuma ühiskonda, suunata reaalsele, võimalikult õiglaselt, õiglusele, teele, milles on väga suur osa ajakirjandusel. President Rüütel vaatamata sellele, et praegu on jõulude aeg ja, ja mõeldakse tagasi lõppevale aastale, on kohe ees aastavahetus ja aastavahetus on jälle selliste tõlgete plaanide tegemise aeg. Vaevalt on ühed valimised lõppenud, on järgmised valimised kohe 2007. aastal ees. President Rüütel, kas te annate nendele inimestele võimaluse, kes lõppenud presidendivalimiste juures tundsid ennast natukene pettununa selles, et teid tagasi valitud presidendiks anda endale, aga teie kui tulevase parlamendiliikme poolt? No ma arvan, et see ei ole õige, et mina kandideeriks parlamenti, ma usun. Ma saan olla Eesti ühiskonnale kasulik teisel moel ja isegi enam kui olles töötades parlamendis. Hea meelega, ma avaldan oma vanus, nii nagu praegu me räägime siin otse niimoodi võib kohtuda inimestega, avaldada oma arvamust. Ja ma pooldan just kodanikuühiskonna kujunemist. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Arnold Rüütel oli Eesti vabariigi ülemnõukogu viimane esimees kuni selle volituste lõppemiseni ja vastvalitud riigikogu ametisse astumiseni oktoobrist 1992 21. septembril 2001 valiti Arnold Rüütel valijameeste kogu poolt Eesti vabariigi presidendiks. Arnold Rüütlile kuuluvad teiste seas järgnevad tunnustused ja teenetemärgid. Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja, Läti kolme tähe ordeni komandöri suur rist, Vene õigeusu kiriku püha Sergei Donetski Jorde Lenini orden Bulgaarias, Taara plaanina, Suurorden, slovaki vabariigi valgel topeltristi esimese klassi orden ja Jõgevamaa vapimärk aastast 2006. Härra president, mees on teie igapäevased tegemised, praegu algab teie päev. Kaua see kestab, kui paljude tööle pühendate mõningal määral on minu ajagraafik olnud tagasihoidlikum kui loomulikult, et siis presidendina töötades. Piltlikult võiks öelda sedamoodi, et kui siis tuli lugeda tunde ja minuteid nüüd ma siiski vaatan oma ajagraafikut päevade järgi. Aga no ma usun, et nii nagu ma siin eespool ütlesin millega ma tegelen ja mis oleks võib-olla õige, millega tegeleda siis kindlasti see ajagraafik järgnevalt muutuvad või ka vast nädala või kuuga tihedamaks. Kui te olite ametis vabariigi presidendina, siis nähtavaid tihtilugu spordiüritustel oled ikka praegu teie päevakavas, nii need spordi juures, kus saate ise pealt vaadata, kui ka need, kus saad ise osa võtta, näiteks kepikõnd oli ilmselt üks teie selline lemmikala. Kepikõndi ma tõesti tegin ja ja seda mitte juhuslikult just seda sellepärast, et see võimaldab tõesti väga lihtsate vahenditega igas olukorras siis tähendab saavutada ja häid tulemusi saavutada ja võib-olla just väga halva ilmaga, aga on ta kõige kasulikum, sellepärast et sead ennast, paned ennast proovile ja ületad oma tahtejõudu, näiteks raiuse vihmase külma ilmaga minna teha, et soojaks saada, eks ole, see ei ole kuigi kerge, nõnda et see oli tõesti niisugune huvitav asi, ongi. Võimul oli, on võimalus olnud oma kodus või Saaremaa suhe kodus siis tööd teha, siis ma eelistasin tööd kepi kõnnilisest sealt. Läbi töö sai psühholoog Cofidise täiendava niisuguse tulemi kas või selle näol, et ma olen mingid pättusi toonud peale selle, et ma olen enda tervist parandanud. Nii et seal topelttulemus selle tõttu ja ma olen püüdnud seda kogu aeg ka maksimaalselt ära kasutada. Ja eks ma teen seda ka praegu, nii et kepikõnd tänavusel sügisel, talvel, kus lund ei ole ideaalne ja seda aga lume sees on jällegi väga kasulik kepikõndi teha ei osta. Sest see on palju raskem kui suuskadega sõita. Ühiskondliku leppe sihtasutuse kohta on öelnud seda, et pärast seda, kui teie vabariigi presidendi ametist lahkusite ja pärast seda, kui Aado Lukas kahetsusväärselt ka lahkus ei ole seal asutused enam ideoloogilise eestvedajaid. Jalutusrändurid vast ehk ei ole mõtet. Ma arvan, et see nii ei ole, ma usun, et härra Mühls suudab seda edasi viia ja kindlasti siis huvitavalt seda teha ja kasulikult. Nii et lootust on, töö jätkub. Ma loodan, kui teile jõuluvana tuleb kahtlemata teile tuleb jõuluvana, siis millise ette aastaga te esinejate kast luulet loed, laulad või nagu rahvaliitlastele kombeks, räägite mõne vahva anekdoot? No ma ei oska öelda, aga jõuluvana tulekuni on veel aega, siis ma katsun mõelda sellele ja, ja ette valmistada ennast. Ja ma õnnitlen Jazovi kuulajatale. Häid jõule. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Meie Arnold Rüütli poolt Mõtlema aga minule ei meeldi, ei ole, siinkohal, on ikka juba sellepärast noh, ajalugu niisugune ta nagu eluaeg on alati ees ja alati juhib kõiki. Ja ta käib seal külavahel, ütleme seal mingi uputus, eks ole, käib no kui palju oleks vaja kaitsevalle ehitada, ei oleks vaja seda ja teist teha või see täielikult ei anna mitte midagi seal nagu tobe, mõttetu jutt. Ja ta on see, kes on, midagi ei ole teha. Kokutav. Tegelikult on ta suht tore, aga oma kõned võiks ta kiiremini ära pidada minu meelest. Minu meelest ja hea president ja annab isegi. Oih vabandust. Ta oli hea Dali, tegelikult hea president ja annab teda isegi Lennart Merega ühe pulga peale panna. Lähe lokkidega sell. Ma arvan, et väga hästi mulle meeldib või? Ma ei tea. Endine president, kogu arvamus. Minule ei meeldi, ei meeldi siiamaani. Esiteks, minu arust president peaks olema pigem mitte haritud, aga valm rohkem keel, esiteks. Et näiteks buss poleks tulnud Eestisse, kui Ilves oleks saanud presidendiks. Ja teiseks, kuna ta mingi endine kommu, siis mulle ta ei meeldi. Ei ole vist õige inimene rääkima. Tore onu, las olla pensionil. Tahab kirjutada, teksti pähe õppida, rive. Mitte eriti ja midagi ei arva. Trans on vähe, noh, vana inimene võib andeks anda. A- ja Arnold Rüütel oli üks mees, kellest ma, keda ma väga ootasin, et presidendiks saab. Väga meeldis tema eelnev presidendi eilne intervjuu. See nagu avaldas mulle väga tugevat muljet. Aga poliitikas olen nõrk. Ah, lasin vana mees puhkab või? Ei soovi kommenteerida. Anneliteeti kõht? Ei jää. Ja muhe vanamees, ma ei oska öelda, ei meeldi. Ma ei oska öelda, miks ei ole esinduslik, ei sobi presidendiks arvamuse ei ole konkreetne. Ei jäta veenvat muljet. Ma arvan, et uuele seal peab olema uus mees. Mulle meeldib tegelikult praegune president rohkem, lihtsalt midagi, midagi viga ei olnud, aga talle lihtsalt liiga vana juba ilusti minuti kohta öelda. Kuidas on oma töö teinud arutlus? Vana mees? Ametisse. Imesid näed ja rääkis alati liiga pikalt? Ei, mitte ainult selle pärast, lihtsalt võiks jah, noorem olla. Noore mehe siis, kes oskaks neid keeli hästi välja midagi öelda? Ma ei ütleks midagi halba, miks enam Simon ma pensionile ja las ta puhkab, head vanamees sai puhkama. Tähendab, vei mu, ma suhtun temasse väga hästi ja mul on hea meel, et see asi nii lõppes, aga ta oleks võinud varem ja väärikamalt lahkuda. Natuke hiljaks jäi, arvan, saa. Arnold Rüütel. Hästi tark mees on, oli hea president Eestile ja. Need viimased skandaalid, mis tema ümber olid, need noh, need olid natuke liiga ülespuhutud, minu meelest. Parem külvas Undmes käel, kommunist oli, oli asjalik mees. Ma ei oska öelda, nagu presidendiks igal juhul küll ei kõlba, ei oska midagi isegi muljetega midagi aru, ma täiesti normaalne. Normaalne Ma arvan ka, et vahepeal oli selline igasugune noh, kuidas ütelda, et ei läinud hästi talaga põhjust normanywe. Minul on igal juhul positiivne täielikult võrreldes praeguse presidendiga hoolde nad tegelikult ei ole midagi? Ei rahul, võib olla hea rahulikke igal juhul. Arnold Rüütli kohta ei, normaalne, natuke palju lehti maha teele lõbus, minu arust, mina arvan seda. Et liiga palju otsite selle musta pesu. Arnold Rüütli? Ma ei oska öelda, tore mees. Noh, ma olen säde, sedasama arvamust, et ei ole midagi vastu inimene oma töö ära teinud ja neid puhkab rahulikult. Ma arvan, et suht mõttetu tüüp. Mina jäin rahule, aga nii, et ei aitäh, mul on kiire. Minule ta ei meeldinud. Liiga vene maneeridega. Kas te mäletate, Urmas, kes võitis selle Poltaava lahingul, Karl, 12. läks venelaste vastu, tahtis Moskva ääre vallutada ka, kes, kes võitis lõpuks, sõltub sellest, kelle käest küsida. Et siis see, kelle käest sa küsid, selle lahing võitiski, küsid rootslaste käest, ütlevad nad, et no ütleme, napilt kaotasime, aga siiski võitsime selle lahingu. Küsid venelaste käest, ütlevad meie võitsime, nii et see asja ma ei saa midagi kirjutise kohta tühjaks ja kirjutage, see võitis, kelle käest sa küsid?