Ülekuulamine. Tere ülekuulamine alustab. Ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Tänane ülekuulatav on mees, kelle 50 aastane elu on olnud kirju, kuid Kihnu naise undruga tema sõnadest saavad kuldmunad, tema tegudest tekib sularaha. Kas ingel või saatan, seda näitab tänane ülekuulamine. Üle kuulata Jüri Mõis, tere päevast. Tere. Räägime nendest teemadest, mis lõppema hakkab. Sel nädalal on olnud kõige olulisemad Eestis. Teatati sellest, et vahistatud on mehed, keda kahtlustatakse Hans H Luige vasturünnaku korraldamises. Jüri, kuidas teile tundub, kas Eestis hirm kellelegi käe läbi surra saada on Eesti majanduses endiselt asju liigutav asju liikumapanev jõud. Minule ei tundu isiklikult noh, mina olen ka 25 aastat majanduses töötanud ja ma ei tea, mul on küll läinud selles mõttes õnneks ja ma isegi ei tea, et ma oleks mõnes ohuolukorras olnud Nii et see olukord näitabki pigem seda, et, et kui politsei vahistab mehed, keda ajakirjandus peab allmaailmaliidriteks, et seda allmaailm on, tegelikult Eestis ei ole. Aga ta ei saaks sihukse juhtuda, et sellise aktsiooniga seoses langeks prügikala asemel politsei kätte, eks ju. Tippjõud. Vaat kes sinna täpselt näeb, aga isiklikult mulle küll tundub, et tugevate organisatsiooni allilmal Eestis ei ole ja eks see käi majandusvabadusega käsikäes, et organiseerimisvõimelistele inimestele ei ole põhjust pugeda allilma, et kõike seda saab teha oma ettevõtlikkust, siis rakendada täiesti legaalselt ja täiesti ausal teel oma vara teenida. Mõõduka nagu tühiseks küsimus, et kes on Eesti tegelikult peremehed, kes Eestit tegelikult aastal või siis anno Domini 2007 valitsevad. Jah, ega nüüd ühte peremeest ei ole, nagu Turkmeenias hiljuti ära suri ja tõenäoliselt see ongi demokraatlikule riigile omane ja hea. Kas Jüri ei tule, ehkki sellesse ei näe nii-öelda Eesti Eestis kuritegelikke jõudusid ja, ja, ja saate ettevõtjana vabalt hingata, et, et teie vasakus käes piltlikult vangus on läbi läbi koguda aktiivse majandusärimehe ja poliitikukarjääri olnud ju Meelis Lao, eks ju, ja ja see võtab ju suure osa hirmusid maha. Noh ütleme nüüd, läbi karjääri on, on seda küll raske öelda, et ma vist esimest korda tutvusin Meelis Lao umbes aastal 98 ja ja minu viimased kontaktid olid tema ka aastal 2003, nii et jah, viis aastat. Me käisime temaga läbi. Tai Ma ei oska hinnata, et see oleks kuidagi kuidagi julgeolekut vähendanud või suurem. Aga te olete pidanud pöörduma kas siis Meelis Lao poole või kellegi teise poole, selle jaoks klattida mingi olukord ära, kus teile on sadanud nii-öelda kaela piltlikult, seda, see on selline ajakirjanduslik, eks ju, mõistata ja filmikeel, eks ju, et et sajavad kaelamehed, kes muidugi nõuavad, ma kujutan ette, et see käib ju tegelikult hoopis teistmoodi. Minu puhul ei ole see tõsi, mina ei ole sellist survet tunnetanud ega ei ole mitte kunagi mingeid maksu maksnud. Ei mitte kunagi, isegi isegi mitte sellel ajal, kui ma hansapangas töötasid maailma ei saa nagu üles seada nii nagu kurjategijate reeglitest lähtuda lähtudes ja kui kui on mingisugune kuritegelik aktsioon läbi viiakse, siis seda tuleb võtta kui, kui õnnetust või rikete viga ja noh, leida mingi pikemast pikemaid lahendusi. Aga nüüd nagu elu seada sellele, et kõik ümberringi on kurjategijad kunagi oma ühelgi oma elu asemel aeda ümber ehitanud ega kardinaid kinni tõmmanud, õhtuks ei ühelgi. Diskreetsel ametimajad üksteisele nii lähedal selles mõttes, et see oleks võib-olla hädavajalik, et, et nad acardinad kinni tõmmata. Inimesed ei vaata teie elu, teie elu on kindlasti piisavalt värvikas, et seda nii-öelda vähemalt pead uurida. No ma ei usu, et ta nii värvikas on, aga legendid räägivad, kardinate küsimus on muidugi kahe kahe otsaga, et ühest küljest võib mõelda niimoodi, et noh, et see tuleb ette vaata selleks, et et keegi sisse ei näeks ja teisest küljest on just, et mitte ette tõmmata, muidu varjab väljavaadet ja mina olen kindlasti selle teise ellusuhtumise pooldaja. Kui kellelegi lastetuba võimaldab õhtul käia mööda pimedaid aknaid ja vaadata vaadata tuppa, siis noh, mis siis teha, mind see isiklikult ei häiri ja midagi, midagi, kõlvatut, midagi ühiskonnaelu, reegleid, rikkuvaid seal ideega kodus. Sa võid uskuda, loomulikult. Ma küll planeerisin, mitte sellest veel rääkida, aga kaks sõna siiski enne kui me selle maffia teema juurde ja allmaailma tagasi tulema, et miks te sellest Tiskre salati ka senist soo seal kuskil mere ääres Tallinnasse on suhteliselt ebamugav sealt sõita, pealegi on see ümbrus ehitatud täis vabandust, kõik, kes sinna on endale kinnisvara soetanud, aga seal on ju mingit kana kuulideks. Nüüd on veel kortermajad ka ümberringi. Väärika mehe eluase tundub mulle. Miks te ei ole omandanud endale mõnda mõisa rahuliku metsatuka, kus te saaksite oma äritegevust rahulikult juhtida trügimata lõpututes auto järjekordades, mis on täiesti kindlalt Tiskre ja Tabasalu suunal igapäevane reaalsus. Ja see viimane on muidugi küll õigus, et et neid noh, kuna see kant seal Tiskre kant, siis on üldiselt Tallinna kõige peamine elamuehituse arenduspiirkond, siis on teed lootusetult väikseks jäänud. Aga. Ja sina juhid ka ei tule uut teed, sellepärast elektoraat ei ela ju seal, saad aru, võimul on teised mehed ja nende meeste huvides on pigem lükata sirgemaks teed, mis viivad Lasnamäele, aga mitte need, mis, mis toovad teie juurde diskresse. Noh, tuleb, tuleb väga ajaloo seisukohalt ei ole 10 aastat pikk periood ja ja Ma mäletan seda aega, kui meriväljale ei läinud korralikku teed, see oli enne Tallinna olümpiamänge 80. aastal ja see tee ole Steffi, siis läksime sinna samasugune kitserada. Ja noh, inimesed on sellega harjunud uude, uude elukohta minekuga, alguses on niuksed olmelised, ebamugavad, ebamugavused paratamatud. Aga miks ma seal elan? Ausalt öeldes, ma elan seal nüüd juba küll aastat ja tookord oli see esimene terviklik suur elamurajoon, kus noh, kus puuduvad nisukesed vana elamurajooni haigused ja mured, noh ütleme alates sellest, et veesurve ei pea vastu ja elekter on kõikuv. Aga, aga rohkem veel see, et inimesed, kes kolivad uude majja, on üldiselt endaga toime, tulevad, on, on nagu ühesuguse noh, sissetuleku tasemega, ühesuguse elustandardiga inimesed. Ja see annab palju suhtlemisvõimalusi Niukest nagu vaba lahedat olemist. Aga tuleme tagasi selle selle teema juurde, mis puudutab Meelis laod ja, ja kõike seda, mis puudutab siis ka Eesti allmaailma tahtmata neid neid kahte nime ja väljendid omavahel kuidagi siduda. Õige pea on Eesti ajakirjanduses vaatamata sellele, et Jüri Mõis arvata, et, et asjad on hoopis teisiti ilmumas lood, mis räägivad sellest, kuidas kogu Eesti kinnisvaraäri sisuliselt kõik arendatav Nad arendatavad projektid on liikunud raha kätte mille osas ei ole sellist täit selgust, ütleme väga juriidiliselt korrektselt, eks ju. Kuidas te seda olukorda hindate, kas, kas, kas tõesti ajakirjandus on tegemas nii-öelda järjekordset suurt prohmakad spekuleerida või oletades, et, et see kinnisvaraarendusäri on läinud Eestis allmaailma kätta? Ei, seda ma küll ei ütleks, kust see mõtteviis pärineb üldse, ma, ma isegi ei oska selle kohta nagu nagu midagi öelda, et noh üldiselt meie ühiskonnaelu vesistama täpsemalt majandus on ikkagi efektiivne, et selline prügikala pestakse ikka viie-kuue aastaga välja ja ja noh, kui on just juhtunud, et keegi on sattunud õnnelikul ajal noh, ka kinnisvaraärisse, siis viie-kuue aasta pärast seda enam ei ole. Ma arvan, et noh, sama lugu oli nende esimese erastamislainega on see asi jällegi jällegi jõudnud õigele õigetesse kohtadesse õigete meeste kätte, kes asja suudavad edasi ja täpselt samuti on ka kõikide muude asjadega, et minul küll sellist muret ei ole. Et nüüd miski asi nüüd pöördamatuks järgmiseks 20-ks aastaks on siin ära otsustatud, et see ühiskonna ise puhastamisvõime on siin väga hea. Millal te, Jüri Mõis viimati kohtusite? Edgar savisaarega. Rääkisite ühiskonna valupunktidest probleemidest. Noh, siis, kui ma poliitikukarjääri lõpetasin, siis, kui mind Tallinna linnapea ametist kõrvaldati See oli Edgari ja, ja tema nii-öelda meeskonna teene põhiliselt. Ei olnud, see oli ikka Isamaaliidu ja tema meeskonna teene, aga aga. Noh, loomulikult seda tehakse osaliselt ka opositsiooniga tegelema ja ma ütleks, et ikka tookord tehti ikka ka Reformierakonna ja Isamaaliidu ja sotsiaaldemokraatide kätega. Ja keskerakonnal on see väga iseloomulik ja teatud-tuntud käitumine, ta ju alati kaasabi hädasolijale või oletatava häda sobi ole, pakub oma abikätt, ega see ei ole ju midagi taunitavat, pigem see annab igati tervitatav, et kui on, kui on vaja tuge, siis Keskerakonnaga toega võib rasketel hetkedel alati arvestada. Ma saan aru, et teie laual ristikheinalehega avalduse blankett on olnud. On olnud ja on olnud, on see sõbrake? Ma ei tea, ma ei, ma ei oska seda kommenteerida. Ma ei ole sinna sellele lauale tükil ajal vaadanud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 10. august 2006 nädalalehes Eesti Ekspress ütleb Jüri Mõis, et Lasnamäele rohkem kui miljoni krooni eest korteri ostnud inimene saab eluasemega rahul olla maksimaalselt kaks nädalat. Kui te just ei tulekeskkonnast, kus pole olnud sooja vett avalikku käimlat. 76. suur jooksul ümber Viljandi järve saavutes Jüri Mõis klassis N 45 33. koha ajaga 57 minutit ja 29 sekundit kaotas võitjale 14 minutit ja 49 sekundit. Ülekuulamine jätkub ülekuulatav Jüri Mõis. Miks ikka küttepoliitikast ära tulite? Teil ometigi nähti perspektiivi toolite Sõnaosav mees, tulite kindla käega juhtimisstiiliga. Teie aegset linnavalitsust mäletavad väga mitmed praegugi linnavalitsuses töötavad ametnikud kui, kui suurepärase juhtimisega linnavalitsus. Kõik on ideaalne, kõik kõik töötab, range kord on majas, mingit ümber ega ülevaatamist ei ole nii, nagu kirjas on. Liiga toimib. Ma panen veel siia juurde 3100 häält Lasnamäelt, mis, mis näitab rahva armastus suurt Edgar Savisaare kõrvalt sellist kogu ära korjata ei ole lihtne. Jah, mind kõrvaldati ametist, ma ise arvasin ka muidugi tollel hetkel, et täiesti ebaõiglaselt ja ülekohtuselt, aga nii see oli ja mul ei olnud erilisi ambitsioone seal selles sektoris avalikus sektoris ja ja Ma sattusin sinna juhuslikult, sattusin kohe väga-väga tippu väga prožektorite valgusele. Noh, mul ei olnud seal ütleme selliseid salatsemise ja, ja trikitamise kogemusi, need ma sealt sain. Ja noh, ise ma sellel selles, las nüüd väga tugevaks ennast ei pea. Ma arvan, et need, mis ma tegin, ma püüdsin teha niimoodi nagu äriettevõtte juhi loogikaga ja noh, ilmselt seal mõndagi mõndagi oli ratsionaalselt ja tõenäoliselt ka midagi, mis, mis nii-öelda nagu avalikus sektoris ei ole kõige mõistlikum, vähemalt ei tundunud kõige mõistlikum tollel ajal ja ütleme, minu minu partnereid siis vanakäsitluse järgi parempoolse mõtteviisi mõtteviisiga valitseda, arvasid, et ma Nende hulka ei sobi. Ja samas teisele poole ma ise ei tahtnud minna ja nii ma siis tulingi sealt ära, samas mul oli just nagu nagu pilt ka silme ette tekkima, siis ma, mis ma nüüd järgmises elus teha võiksin, oli selles mõttes üks suur viga, võib-olla isegi teie elu üks suurim viga minna sinna prožektorite valgusesse, olla korra siseminister ja siis ka linnapea Ei ma seda veana küll ei käsi. Ja see oli niisugune päris tore kõrvalepõige, mis kestis kolm aastat. Ja noh, sai väga palju huvitavaid kogemusi oli isegi mõningal määral lõbus. Õppisin tundma maailma enese jaoks. Ja noh, kahjuks on see, tuleb tunnistada, et ka kõik kas selles mõttes poliitikud mängisite täiesti auti, nii et te jäite igalt poolt välja või käivad nad siiamaani teie juures aeg-ajalt kohvitamas juttu puhumas ja teie käest visioone küsimas? Väga-väga vähe, ütleme nii, et rohkem käivad raha küsimus, aga aga ei, ma pole nagu eriti kumbagi andnud, et et jah, ma, nad mängisid muidugi mind jaa, aga samas vist vist noh, natuke nagu murdsid lahtisest uksest sisse, et ega ma polnud ka selle vastu, et noh, tassis nagu mängivad auti, et. Mart Laari peale viha nagu endiselt kannatavaid, ütlete, et Isamaaliit oli see, kes, kes, kes teid nende ristidega lõi. Ei kanna Mart Laar on minu meelest väga väljapaistev isik ja saades aru nendest nendest poliitilistest telgitagustest ja noh, ma arvan, et ta tegi lihtsalt minuga niisukese tehnilise vea ja kes, eks mina olengi omand omal ajal oma karjääri jooksul palju niukseid tehnilisi vigu teinud, ma ütlen üle üle annetult inimesi, töötajaid vallandatakse ühes teises asutuses. Vallandamine oli tehniline viga. Nojah, ütleme tema nagu, noh äriettevõttes nimetame seda vallandamiseks nüüd need poliitikas, see pole päris vallandamise tagandamine või võimete umbusaldamine või mida iganes. Ma pean veel küsima selle kohta. Teie hauaks hauakiviks sai teie suu. Te rääkisite linnapeana liiga palju. Mina ei tea, mis, mis probleem neil oli, aga aga jah, et ei noh, mina, mina küll ei, ei kujuta ette, et ma millegipärast peaksin oma suud kinni hoidma või noh, ma ise minu seisukoht on selline, et noh, et et kõik, mida teised tohivad teha, tohin sellest rääkida, et noh, et nii ei ole, et nemad nagu teha tohivad rääkida või see, see värk nagu üldse ei kõlba, et et noh, ma, ma saan hakkama muudes valdkondades, muuseas nagu näitab Mart Taarka tema sabaka muudes valdkondades, et noh, et maailm on suur, mahume ära kõik kes põhiliselt käivad teil ukse taga, kes on teeninud püsikunded poliitikutest, kes ikka loodavad saada välja valima, siis ilmselt ma saan aru, teie üks põhimõttelistest on, et ei anna poliitikutele raha parteidele? Ma ei ütle, et see põhimõte on, vaid, vaid pigem, pigem on see jah, niimoodi nagu kujunenud ja ma ei noh, mul ei ole huvi või ma ei, mul ei ole noh, kui ma vaatan teiselt poolt meid selle nende poolt, kes nagu Maxi tema omal ajal ju ju kogunud annetusi kuna mul olid nagu äriettevõtetes päris head tutvused ja, ja noh, ma nagu tean, misjaoks nagu inimesed annetavad ja samas ma tean, et nendel on nendel noh, see, see lootus ei ole rajatud mitte millegile, noh, lootus on saada mingisugust edu oma konkurentsis, et kui ma maksan neile, et ma toetan neid, et nemad toetavad mind tühjagi, toetavad nad mängivad seal oma mänge ja noh, see raha annetaja tegelikult nagu ununeb sellel hetkel, kui see raha on nagu siis laekunud või kotiga kohale toodud palju poliitikas raha tuleb Venemaalt on teie kõrvu jõudnud mingit sellist infot või ise oma poliitikukarjääri jooksul olete kuskil musta kassa jagamise laua ääres näinud ka vene rublasid? Ma ei tea muidugi tänast olukorda, ma võin rääkida viie aasta tagasi olukorda, siis arvati, et vene erakonnad üht-teist avataganast, need ei ole hiigelsummad, need paistaksid välja siin vene erakondadele ei ole majanduslikult kerge olukord. No see on ju ka ka siin välimeedias näha veetega, nende häält eriti kuskil ei kuule neid täna õigemini vist polegi enam, et nad on ju sulandunud juba juba niimoodi nagu maailmavaate järgi, mitte keele järgi. Aga selles mõttes Eesti poliitika miskitpidi vene loo otsas on või ei ole, ma mõtlen, just Venemaa on ähvardanud transiidi, eks ole, lõpetamisega erinevaid sanktsioonid, gaasi hind on see, millega Venemaa mängib. Gaasi hind ja transiit, et eks need muidugi ole mingil määral ju mingisugused hoovad, et mitte öelda relvad ja noh, teisest küljest mulle tundub, et nad on ikka niivõrd kaudsed. Ja noh, ma isiklikult alati püüan ennast nagu positsioneerida nagu probleemi lahenduse poolele, mitte nii-öelda veenipoolele. Ja seepärast ma noh, ega ma nagu väga hästi ei mõista ka seda, ütleme siin Eesti Poola niisukest bravuurselt öeldakse. Tagumise jalaga ukse kinni söömist või niimoodi näiteks näiteks selliseid avaldusi Eesti riigi ametlike esindajate poolt, et teate, et see on ainult kolm ja pool protsenti meie majandusest, see pole üldse tähtis ja issand jumal hoidku, et kas kolm ja pool protsenti Eesti majandusest ei olegi tähtis. Ma küll arvan, et konsensus ütleme, mis transiiti puudutada. Ja noh, kuskil 11 12 protsenti siiski noh, mis siin veel on avaldusi ja see gaasi hinnaga kaas on selline huvitav, huvitav energiakandja, et see on ainsana, et meil ei ole niisugust nagu selgelt maailmaturuhinda. Ja elektril on väga selge, elektribörs eksisteerib, gaasides ei ole mitte kusagil ja ja noh, see on mulle tegelikult raskesti arusaadav siiamaale, et misjaoks see gaas siis nii-öelda nagu sedasi nagu poolmuidu siia voolanud on. Et vaatamata nendele hinnatõusudele on ju gaas ikkagi selgelt kõige odavam. Selline ütleme, tööstuslik energiakandja Te ütlesite poolmuidu, tähendab seda, et tegelikult peaks olema Eestis ka gaasi hind vähemalt topelt suurem. Hea oluline on arvestada niimoodi, et üks Me üks kuupmeeter gaasi on sama väärtusega, mis üks liiter vedelkütust näiteks ahjukütust ja kui ta kuid lähtsauriks petrooleumist tellite kütuse taksoahjukütust ison liiter ahjukütust maksab teile kaheksa, 80. Kui te nüüd Eesti gaasist ostate või mõnelt teiselt ostate kuupmeetriga gaasi, siis te maksate aasta tagasimaksete kaks, 16, neli korda vähem. Täna maksate tõenäoliselt nagu sinna viie krooni ringi. Abikaasa on tegelikult palju mugavam kütte kütteaine, siin räägitakse selle lõppemisest ja gaasi kinni keeramisest, aga noh, olge nüüd realistid, on siis kunagi keeratudki igast muid kraane gaasikraan ei ole mitte kunagi kinni keeratud. No Venemaa siiski oma lähinaabritega natukene mänginud gaasikraani otsas natukene seda vähemalt keeranud korraks kinni, selle lahti. On teil külm olnud? Siiamaani filme? Meiega seisab veel õnneks Tõnismäel pronksmehe kohta pronksmees tõenäoliselt ma isiklikult küll loodan, et ehk ta sinna jääbki seisma või täpsemalt ma küll imestan seda, seda meie poole nisukest noh. Hästi õnnetut nagu positsiooni võtmist, et juba ütleme alates alates peaministrist kes nagu omal ajal prantsuse president Chirac ütles, et rääkis siis, kui oleks olnud võimalik vaikida. Et noh, et tal ei olnud seda lauset mitte keegi ei oodanud talt seda, et nüüd tuleb kohe-kohe kähku ära viia. Ja siin jäädi hüüda vastastikku seal erinevaid värvi lippe lehvitades, noh, ei ole tegelikult probleemi lahendus, ma ütleks, et noh, mina saan Venemaa Vene maastana aru nii et seal on justkui nagu kas võimu, et üks on see tuuma ja valitsus ja teine on president ja presidendi administratsioon ja see teine on just tähtsam võim kui sedasi ära jagada. Ja nüüd vaadata, kes Eestit nagu selle pronkssõduriga peksavad, need on seesama tuuma ja valitsus. Aga president, president annab eestlastele nõu, eestlased nagu ei kuulagi nõu president ütleb, et kuulge, et et just viimasel kohtumisel Angela Merkeliga näiteks, et kuulge, et, et jälle, et vaadake, Saksamaal viidi ära see nõukogude vabastaja ja tehti, restaureeriti ja toodi tagasi. Ehk ta nagu ütles eestlane, et kuulge, viidi ajutiselt ära, saate asjad korda, tooge tagasi, aga need on nagu meie omad nagu ma ei tea nagu ei noh nagu ei, ei oska vene keelt. Ma ei saa aru, mis asi see on, et nagu ikka nagu ei, ei mingit nagu niisugust noh, selgelt nagu positsiooni liini mind isiklikult see, see mees seal ei ahista. Samuti ma olen nõus sellega, et fašismi ja kommunismi päris ühte patta panna ei saa temast ikka fašism on natuke hullem. Ja ja jälle, et fašismi vabastamine, mossismist vabastamine on ka tähtis asi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Jüri Mõis alustas Pärnu rannahoones kellerina ja ta on olnud ka ehitustööline. Tuntuks sai Hansapanga asutajana. 1991. aastal sai temast Hansapanga tegevjuht. 1994.-ks aastaks oli panga turuhinnaks 390 miljonit krooni. Pärast omaosaluse müümist rootslastele. 1998. aastal läks Mõis poliitikasse. 1999. aastal kandideeris Isamaaliidu nimekirjas ja temast sai siseminister. Seitse kuud hiljem see Jüri mõisast Tallinna linnapea. Ülekuulamine. Ülekuulamine jätkub, Jüri Mõis. Teie varandus praegu on umbes 100 miljonit, on see, on see number enam-vähem sama, on kasvanud, on vähenenud. Eestis ei ole ju seda kombeks avaldada, see peetakse delikaatseteks isikuandmeteks ja nii jäi, noh ei saagi me, aga kui ma seda midagi räägiks, tunduks tõenäolise tooplemisena kellelegi silmise kellegi silmis võib-olla jälle alla pakkumise, nii et noh, see on, Eestis on hea toon sellest mitte rääkida. Järelikult on vähenenud. On riike, kus, kus see info on avalik ja Eesti ei ole nende riikide hulgas. Ühesõnaga, igal juhul me võime kokku võtta nii, et te olete kõige rikkam mees, kes selle tooli peal istunud, seetõttu te peate nüüd üle elama taluma aga nagu selle, mis, mis inimestele alati väga meeldib, kui jutt käib rikaste inimestega, ise teda, selle hinna teema mängu tõite, te teate, kui palju maksab ahjukütus? Kaheksa, 80. Ma saan aru, et see on jäätud perekonnast teie peale, kui palju maksab leib Eestis praegu poes? No minu meelest leib on igasugust, et siin on ma ise helistan ja väiksemate töökodade paberisse pakitud leida, aga noh, nii 15 krooni ringis sellised leivad Piimaliitri saatada, mis hinnaga noh, alla 10 krooni bussipilet maksab Tallinnas kui palju praegu? Vot sellega natuke hätta, et ma olen linnapeal, ma mäletan, et suure suure jõuga kehtestasime yhekordse hinna 15 krooni. Äkki äkki see on nagu jäänud varjanud jah, ma võin öelda, et Helsingis on see kaks eurot 10 senti, et see on peaaegu poole rohkem. Parkimise eest, kui palju tuleb Tallinnas maksta? Parkimisest, ma just vaatasin, seal on 48 krooniseid, on 12 krooniseid kohti, kes tunnihinnajärg. Vaata tegelikult väga hästi kursis, aga mulle tundub, et need hinnad lähevad enam-vähem tõesti täpi, nii et see asi kukkus nagu läbi kreemsuse elude väliselt. Tegelikult ei ela. Ei, ma ei tea, mis asi see Kreeslas elu õigemini on, aga ma olen alati niimoodi nagu naguniisugusel positsioonil olnud, et ikka lihtne toitja lihtne riiet, et nagu püüdnud elada nihukest normaalset, tavainimese elu. Tuleme tagasi selle juurde, mis on praegu Eestis oluline, millest praegu räägitakse, mis inimeste meeli erutab see lugu, mis on Reformierakonnale tõeline point hambus ja ütleme, ei ole üldsegi õige nii-öelda palgiks silmas, eks ju, pinnustan siin, pinnustan silmale rääkida lugu Berkhardiga, see oli teie arvates või olnud, teades, mismoodi asjad käivad, kuidas käiakse raha küsimas, kuidas asju üles ehitatakse ja kuidas nad siis hiljem serveeritakse. Silmal küsiti arvamust, ega mulle ju mitte mingi selliseid andmeid ei ole, aga ma isiklikult. Ma arvan, et selles küsimuses on kõige rohkem õigusele Edgar Savisaarel, et et küsimus on selles, et milleks üht või teist asja nimetada, et kas see on nagu annetuse korruptsiooni mingi element või pistis ja eks siuksel teemadel loomulikult räägitakse küllap sellesama keskerakonna tegelastega ja, ja kõikide teistega ka, et noh, et mis, mis tasemelt keegi otsustab niimoodi nagu üles tõusta, üles tõsta. Vaata nüüd küsis Köstiiti minu käest pistist. Et noh, võib tulla noh, tõenäoliselt keegi, keegi järgmine, kes on just parasjagu kellelegi ülejärgmise peale solvunud ütlema, et vot sama lugu juhtus Isamaa ja Res Publica Liidu või, või ma ei tea presidendi kampaaniaid, et minu jaoks ei ole mingisugune noh, niisugune argument, mis nüüd Reformierakonna väärtust minu silmis vähendaks. Ma saan aru, et te keskerakonda siin mitmel korral väga positiivses valguses näidates nendes positiivses valguses, rääkides ka sellel poolel, kes arvavad, et maakond on mingil põhjusel tset Eestis jäänud olukorda, kus ta saab ajakirjanduses pidevalt proportsioonis, oluliselt rohkem peksa kui mõned teised parteid ja, ja tegelikult Eesti arengule kasuks ei tule. Ei, niimoodi ma küll ei arva. Ikka vähe saavad peksa, ma arvan, et tegelikult nad on hullemad. Vaatan üldse keskerakonda, kui noh, mingisugust noh, ütleme Robyn Huudi seltskonda Sherwoodi metsas nii. Ühest küljest on justkui nagu, nagu lihtsale inimesele niisugune nagu pakuvad niisugust tuge ja ohutust ja seda, aga kui sa nüüd kokkuvõttes vaatad nende meetodist, Nad eiravad igasuguseid nagu majandusseadusi ja loodusseadusi. Sa saad aru, et noh, et et kogu seda ühiskonda niisugusele mõtteviisile viia oleks hukatuslik. Samas nagu ühe konkreetse inimese kohta kaabeltau, võib-olla see lahendus, noh, mina olen nüüd ise olen mõelnud ka, et no mis, mis põhjus nüüd on siis tõesti nüüd Peeter Rebane on läinud sinna Sherwoodi metsa ja Andres pere on läinud ja nüüd vot Toivo linnas läks veel ja Eino Baskin läks ja ja noh, see on nagu noh, see on minu jaoks ka nagu mõistatus ja ka ma iseenesest. Ma arvan, et kuna, kuna nemad ei ole mitte nite reeglitega rahastajad, vaid just niuksed emotsionaalsete pingete mahavõtjad siis noh, siis on ju viga on nagu teisel pool, et misjaoks inimesed on siin ära tulnud, on nii-öelda nagu loogilisest ratsionaalsest efektiivsest maailmast tulnud ära sinna. Vot see on minu jaoks probleem, et noh, samas ma nagu ma pooldan Reformierakonna nihukest majanduspoliitikat ja, ja noh, tegelikult just nagu nagu mina peaksin olema nende esimene valija. Aga noh, mul on täiesti vastuvõtnud nende taktikalised küsimused, kaval antsud minu jaoks ja kogu aeg nagu nagu noh, kust, kust nagu parasjagu tuul on sinna olevat nüüd Neeme raudtee, nüüd ostame tagasi jälle kõik on Reformierakond alati seal nii-öelda nagu selle prožektorite valgus kui kangelane mõlemat otsapidi. Ja samas on see, ütleme see Isamaa ja Res Publica Liit kui kolme kolmest jõust me siin võime rääkida, nemad meenutavad ning kirjandusest jälle mingit näidet otsida seal nagu mingi Joosep Toots või mingi taoline asi, noh et kogu aeg mingi mingi nagu pahandus ja võla, kui seal käib, aga noh, samas nad on ikkagi kuidagi nagu noh, nendega ümber on, on nagu tähelepanu. Nad on ju noh, nagu kokkuvõttes on nad ikkagi nagu positiivsed, kuigi ka nende külje, nende küljest leiab nagu väga palju nagu negatiivset, et no ei, mul ei ole nagu niisugust nagu väga-väga selget poliitilist lemmikut praegu, et ega ma ei ole kunagi midagi varjata kavatsenud võtma. Absoluutselt mõis ja seetõttu ma peangi teie käest küsima, ma pean tegema teise sellise ebadelikaatse küsimuse, kui ei küsita Eestis raha kohta inimese käest ja ei küsita üldiselt kogu demokraatlikus maailmas seda, keda ta eelistab, keda ta valib, siis sõnastasite praegu ma usun, sadade tuhandete ja ma olen täiesti veendunud sadade tuhandete inimeste dilemma Eestis, kes neljandal mõtlesin peale mõeldes sügavalt, väga tõsiselt kukalt, saavad aru, et midagi pagan võtaks, peaks selles riigis muutuma, aga kelle käe läbi see muudatus võiks tulla ja nad ei leia sellele vastust, keda peaks inimene nendel valimistel valima. Jüri Mõis. Noh, ma ei taha nüüd jälle kedagi kihutada üles ühe või teise poolt, aga mina olen. Kui mul oli ennem raske valida Isamaa, Res Publica vahel, siis mul ei ole raske, valid nad ühinenud. Ja noh, see, see on nagu minu valik, aga ma ei, ma ei pea kuidagi kuidagi halvustada neid, kes valivad teiste erakonda. Absoluutne süda tuksub nagu sellest rütmist. Hoian pöialt rohelistele, aga ma noh, mul on mure, et äkki nad ei künnisest üle. See, kus tahaks ju näha, et oleks näha, mis saab siis, kui, kui täiesti profaanid poliitilises mõttes, eks sa saaksid hetkelt soosepiku. Noh, seda on nähtud palju, 90 eks me teame neid, neid asju, et siin kogenud poliitikud, elukutselised ajaloolased, nii-öelda mängivad nad nurka ikka, aga see võtab jälle jälle paar aastat ja siis võib-olla saab midagi mingit mingit uue nurga alt eestit arenema kiskuda selle aja jooksul, et et noh, nii see, nii see nagu lähemale Räägime rahadest, räägime äris natukene veel, ütleme võib-olla mõtlen nii konkreetselt jah, rahast vaid vaid rohkem ärist, mismoodi Jüri Mõis rikkal inimesel äri tegemine käib? Ma kujutan ette, et teil on ju päevas palju, teil tuleb ettepanekuid, et mingit ühte või teist äri alustada. Jah, ega see nii ka ikka ei ole näidet. Ei, helista inimesed, teine ütleb. Tere päevast, minu nimi on Ants Sürgaverest. Mul on geniaalne idee, Jüri, andke raha ja paneme asja püsti. No ei koguneid ideid sel teel väga kajastanud. Kaks korda aastas nihukest ma ikka kuulan ja hambaraha. Nojah, ütleme, et mina olen selle, mis ma nüüd nüüd tegutsen nii-öelda, ma ei tea, võib-olla isegi öelda, et riskiinvestorina kas sai 2001.-st aastast, mul on, ma olen nagu viie projekti peale, viis projekt, olen selle aja jooksul Kas korjanud seda, et inimesed on laisad mõtlema Eestis? Inimestele meeldib nende amet vallavalitsuses nende keskastme juhi amet kuskil saekaatris ja ehkki vahetevahel peale paari õlut, eks ju, tekivad sellised maailma paranduslikud ideed, lüüakse rusikaga vastu rinda ja teisega vastu lauda. Nüüd hakkan panema, tegelikult nad ei viitsinud, nõukainimesed. Noh, ei ole nad nii nõuka inimest, midagi enam, et vaadake neid statistilisi näitajaid ja asjad lähevad ikka päris hästi üles, mägedesse, inimkvaliteet on siin ikka ikka väga hea, et et noh, suur, suur pilt on ju väga ilus, et ei, see ei ole nagu nagu mingisuguse issand jumala teenega ega juhus, vaid see, et kokkuvõttes on see ikkagi selle selle saama rahva vaimne potentsiaal või noh, üldse potentsiaal. Aga selles mõttes olete nõus, et, et ideid on ikkagi vähe. Eestis ei ole ju praegu ühtegi suurt ideed peale pronkssõduri ära lohistamise, mille üle käiks ühiskondlik diskussioon, mis ajaks inimestel silmad särama, otsaesise higiseks ja, ja, ja paneks kaasa rääkima ja kaasa mõtlema. Okei, vabandust, mõned majad, Kaavel, majade lammutamine, üles jätmine, eemalt vaadates tundub see kõik siiski kuidagi. Saad aru, tühine, see ei ole ju, eks ju, milles me tahaksime elada? Ei, mina ei saa küll sellele alla kirjutada, et noh, mis, mis ideest teil siin puudu siis on või noh, tiga, et ega ega noh, minu arvates õhukese riigi ideoloogia on kõige parem võimalik. Ideoloogiat meil ei ole ju meil on vaja üldist elatustaset, elustandardit, haridus-kultuuritaset tõsta, mitte mingisugust mingit ühte konkreetset kaubamärki välja töötada, mille, mille taha terve eesti rahvas rivistuda. Ma ei näe sellel eesmärgil mingit mõistlikku eesmärki. Sellisel tegevusel. Te olete tänase saate jooksul õige mitu korda. Me rääkisime, eks ju, Sherwoodi metsades möllanud meestest me rääkisime siin. Joosep Tootsis, kirjandustegelased, teie olete ometi ju see, kelle, kelle järgi eestlased on teinud korteri sisekujunduse, kus, kus null ruumi raamatute jaoks on, olete nii-öelda tuntud selle mõtteideoloogia kandja, vanus on meis midagi muutnud. Või arvate endiselt nii, et lugemine, see on üks ajaraisk? Ei, ma ei ole seda kunagi arvanud, et lugemine oleks ajaraiskamine, näiteks igaüks nagu et eks igaüks nagu leiab oma, nagu need muusad ja tõed, et jah, et mul on nagu omad unenäod, et ma ei ole neid lihtsalt seda seda valdkonda tähtsaks pidanud ja võib-olla see seal on jälle minu nõrkused peidus, aga noh, ma ei halvusta nagu teiste valikuid. Mis te viimane selline kultuurilaks on olnud, millest hea meelega sõpradega jagada? Noh, seda nüüd tule meeldegi, kultuurilaks, Tulad nüüd lähen maailmakarikaetapi suusatamist vaatama, minu jaoks on see kultuurilaks. Ma, ma käisin Disneylandis. Ma käisin Nazas, seal käib kanoveralil aastavahetusel, see oli nagu minu jaoks kultuurile ja ma just mõtlesin seal käies, et noh, et et see ameerika liik on ikka tore küll, et seal on nagu sellist nagu varem ja turism ja sellist nagu ei ole, et see on tõesti nagu hoopis niisugune nagu tehniline kaasaegne, mis sind kuidagi nagu arendab noh, toob nagu kaasaega rohkem. Et ka selline võib-olla turism ja selline võib-olla maailmavaade ja selliste sellise maailmavaadet vaadetega ehitatakse tänapäeval veel kõrgühiskonda. Samas ma ei, ma ei taha nagu sugugi halvustada neid, kes tulevad jälle Tallinna vanalinna vaatama, et eks neid ole nagu noh, niisugust nagu, kes tahab vaadata tulevikku, kes tahab vaadata nii-öelda minevikku ja las nad elavad sõbralikult. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 2000. aasta viiendal detsembril kirjutab SL õhtulehte Tallinna linnapea Jüri Mõisa linnavalitsuselt 12000 krooni et Suurbritannias pisut vähem kui nädal aega inglise keelt õppida. Õppimishinna sees oli peremajutus viis päeva. Viis tundi inglise keele õpet, eratunnid, õppematerjalid, lennukipiletid juurde, arvatult maksab linnapea viiepäevane keeleõpe 32000 krooni. Mart Parvet ajaveebis aadressil Martin tehnokratt punkt nett leiab 2006. aasta 22. augustil tehtud järgmise sissekande. Jüri Mõis rokib 200-ga. Kurat, kuidas ma armastan Jüri Mõisa tõesti lahe vend, kes oskab visata sellist pöörast nalja, mis ei olegi nagu päris nali. Sissekande lõpp. Kommentaarid sissekandele puuduvad. Jüri Mõis, kuidas teil lood on, olete selles mõttes rahul sellega, mis lehtedes kirjutatakse või olete rohkem nagu ütleme siis Oliver Kruuda masti mees, kes tahaks ise lehe luua. Ei noh, mina saan oma informatsioonilehest kätte, ma võib-olla oskan rohkem ridade vahelt ka lugeda, et ma olen juba nii ühes kui teises sektoris olnud. Ma ütlen avalikus ärisektoris, ma taipan neid mängureegleid, taipan neid, neid sõnumeid, mis ühelt või teiselt tulevad ja mida nad tähendavad, et mul ei ole probleemi, ma ei, ma ei ole vist ise kunagi meediaga kuidagi vastuollu sattunud ja ma ei ole kunagi nagu tõrkunudega, ega mul mulle kõik sobib. Möödunud või mööduval nädalal tegid suurtöösturid või ettepanekuid oma manifesti ka tulid väljamakse alandada, eks ole, ja nii edasi olete selles mõttes nende programmiga nõus, et Eestis tuleks lisaks veel makse alandada? Minu meelest oli seltsiks loll manifest, aga, aga sellega ma olen ikka nõus, et makse tuleks alandada ja palka tuleks tõsta. Sellega ma olen hästi nõus. Mis mõttes loll? Manifestis oli kukkunud kuidagi selline tõesti nagu mulje jättiski lugejana vaenuliku mulje, et vot nüüd tuleme ja nagu teeme teile ära, et nad üht teisest küljest võib nende kaitseks öelda jah, et nüüd see on nagu üks seisukoht, et las tuleb, nüüd see oli nagu ühes seina asetas, tuleb nüüd teise seina seda siis hakkame koos vaidlema, et lepime keskele kokku ikkagi nagu eraldi eraldi loetuna, nagu aru saama, et miks see siis nagu ilmus niisugune niisugune nagu nagu kuidagi ahista ahistajalitelt oli kõik, et vot teemadel kõik, kõik keerame kruvi peale, teate räägime Eesti majandusest veel selles mõttes, et viimasele Ajal kui vaatame, räägitakse kinnisvarabuumi, sellele eelnes, eks ole, selline transiidibuum, sellele omakorda eelnes veel siis metalliäribuum, mis järgmine on, mispärast kinnisvara tuleb stega lõputult ehitada ei saa, Tallinn, varsti läheb lõhki. Mis, mis on see järgmine asi, millest me, millest me räägime? Selles mõttes me küsime, sildage lihtsalt natuke raha kõrvale pandud, tahaks selle asendada midagi selliseid pätsi, nagu neil tagatoas on. Mis siis viga oleks, kui nagu teaks, aga ütleme, et nagu nagu kõigepealt võiks ju midagi ennustada, et eks see ikka ole ikka ole mingisugune hulgikaubandus ja infrastruktuuri teenuste pakkumise business, ma usun küll sellesse, ma ei usu mingist tööstusliku tootmise vormi isegi mitte nüüd moodsale uue majanduse valdkondades, vaid ma usun pigem sellist pigem sellist, sellist ala, mis just täpselt sellel geograafilisel laiuskraadil annavad suure eelis. Nii et selles mõttes teadmistemahukat tootmist ei ole mõtet Eestis arendada ja riigil selles mõttes raha väga palju raiuda sinna sellesse valdkonda ei ole mõtet lihtsalt teaduse arengusse ja selliste nii-öelda innovatsiooniprojektide ja Eesti oma Nokiat otsidesse. Noh, tahaks öelda nüüd jah, aga tean, et siis nagu pahandan väga paljusid inimesi, aga aga noh, ega see noh, ütleme, et see, see Eesti Nokia on ju nii ülekantud tähenduses vaadata. Ma, ma olen täiesti sellel meelel küll praegu, et, et et asi ei ole rahastamise, jumala eest, need arengufondid, võim, innovatsioonifondid, mis asjad need on, et mul on nagu mullu nagu, nagu kodanikuna mul on nagu kahju, mõned niuksed asjad luuakse ja see ei ole mitte mingisugust probleemi praegu. Probleem on sellest, kelle kätte seda raha usaldada. Raha annavad kõik kommertspangad niivõrd odava hinnaga, niiet imestavaid. Ja jälle, et ja nüüd siis on veel niuke nagu mingi turu solkiv element siia juurde mõeldud, see on, see on õudne minu meelest nagu terve mõistuse seisukohalt. Aga kõrvuti mehed tõenäoliselt on jälle kavalantsudele asjas selgeks teinud ja ja noh, et matk väga lähedane, tegelete ise siis seda tõsiselt ei noh, niimoodi nagu ei võta, ma mõtlen Reformierakonda, aga aga, ja noh, võtta võtta nii. Niisuguse lugu on praegu kahjuks, et midagi teha ei ole, et läheb, mina vaataksin just sellist asja, et noh, et, et üldse, mida õhem riik, seda varemed põhimõtteliselt võiks ka, võiks ka teedeehituse ju anda kõik erakätesse ja poleks mitte midagi albad ja noh, mõnel mõnes riigis on see otsus tehtud mõnes, seda te sõidate sinna Nasa keskusesse, peatume vahepeal maksma teemaksu, siis ilmselt oleks see ka, et kui sõidad Tallinnast Tartusse vahepeal kuskil Põltsamaa juuruslikud jälle kopika automaati. Nojah, oleks valitega CD nagu ära ei kao, et eratee puhul on alati ju see, et sa pead saama nagu munitsipaalteed nendega kohalitega seedeära ei kao, et tuleks sinna lihtsalt teine kõrval, et sul on valida, kas sa sõidad sedasama tänast võisa, lükkad kopika automaati ja võib-olla isegi mõne krooni ja paned 140-ga Tartusse. Sõiduaeg on tund 25 minutit. Enda valik, Te olete proovinud. Ma saan aru, et te teate täpselt, kui kiiresti kohale jõuda? No ei ole mitte kunagi, see oli väga hea matemaatika, ma olen raskus. Ma olen füüsika tunnis käinud seitsmendas klassis ka. Aga jälle noh, et mulle tundub küll, et, et noh, et see nüüd raporteerida mingist hiigelsuurtest-suurtest kokkuhoidvuse, osta raudteed kokku, teha niukseid innovatsioonifondid samal ajal noh, nagu sisuliselt on meie suhteliselt ikkagi väga suur kapitaalmahutuste ala, on niisugune nagu tänapäevane teedevõrk on täiesti olematud. See mind isiklikult väga häirib mind nagu noh, mõned asjad siin nagu, ütleme nagu ise tunnen ennast nagu, nagu puudutatuna, et noh, et ma ei noh, miks ma annan kannab maksumust. Selle ettevõtte oleksite valmis tegema, mis hakkaks, mis hakkaks teed ehitama Tallinna ja Tartu vahele sinna raha paneksite 100-st miljonist muidugi sinna ei jätku. Ei maksa nüüd nagunii ka võtta, et kui ma tahan koka koolat juua, et ma siis hakkan kohe uut Coca-Cola vabrikut ehitamateks. Suured börsiettevõtted on olemas Euroopas, kes neid teed? Siin teevad ja peavad, kellel on palju palju Nov haudelt ma ise iganes iganes hooldaja, kui selline tuleksid Tallinn-Berliin maanteeilma peatamiseta ega muud teed ära, ei kao sellest. Tere päevast, Urmas Kokk. Tere, Jüri Mõis andis just hetk tagasi täid omapoolseks tunnistajaks ja Urmas, mul on teile väga lihtne küsimus meil siin ülekuulamise käigus ülekuulamise. Vahepeal tegi mõis mulle ettepaneku hakata äri ajama Kasahstanis nimelt. Ta teab, et seal on väga korralik lambakasvatus pandud püsti ja, ja hakata nii-öelda Euroopasse tooma lambaliha, mis te, Urmas Kukk arvata, peaksin ma selle pakkumise vastu võtma? Ma arvan, et võib vähise mõis vassib, sest ta ei ole käinud Borati filmi. Tõsi, jah, särne, kindel bluff, kui sageli nii-öelda omavahelises suhtlemises Urmas, kui peate arvestama sellega nii-öelda mõisa juttu, tuleb vaadata läbi teatud prisma ja rakursi, et saada nii-öelda kätte see uba, mida tegelikult neile edasi antakse. Ma arvan seda, et ma tunnen Jürit nii kaua, et kui ta juba suu lahti teeb, mul on selge, mis sealt tulema hakkab, kas tuleb mingit kägu või selge jutt, mõistlik jutt. Millega mõis ennast reedab, tavaliselt sellises olukorras. Tal on liiga aus silmavaade. Ja see on see, mille vastu ütleme niimoodi, Jüri ise ei saa midagi teha absoluutselt seal, kaasasündinud, väga kena. Millised on nii-öelda teie viimased sellised ühised projektid, mida te Jüri Mõisaga olete koos ette võtnud ja, ja kuidas need asjad on läinud? Viimane suurem projekt oli. Me tegime koos tai voki nii ja vokisöökidel juba väga hästi kukkus välja. Kes dirigeeris, kes juhtis, kes ütles, kui paksud viilud tuleb lõigata sellest köögiviljast, mida te kahekesi koos laua peal hakkisite ikka minu targal juhtimisel. Et selles mõttes ütleme, söögitegemises mais nagu alati kaasajooksja ja Jüri Mõis on väga hästi tuntud kui väga kõval spordimees, kes ei anna armu anda, teid suutnud kaasa meelitada või olete teie jäänud kõrvalt vaatama? Ei ei mind ei suuda keegi taltsutada ja nõus sport. Winston Churchilli tsiteerides võimalike. Sa oled täitmisel, jätab spordiga, on täiesti out. Selge, sule tähelmuscock. Teil on väga toredad säripartnerid, Jüri. Nojah, eks on valitud neid ka ikka pikalt. Kui pikk see aeg on nii-öelda, kui, kui teil läheb selline usaldusluuk lahti, kui pikalt te peate saama inimesega enne suhelda, kas piisab sellest, kui te näete ära sellise silmavaate aususe või sellega enam sellist vana kalatuledest veest vasktorudest läbi käinud meest nagu Jüri Mõis on, enam ei peta? Vaata, mina olen aru saanud seda, et noh, et jube tähtis nagu tutvuse sobitamise kohta kool ja isegi veel varem lasteaed, kus mina kahjuks käinud ei ole. Ja mis puudutab nüüd Urmas Kuke, siis tema on mul klassivend. Ja noh, loomulikult, kes nii-öelda nii, niikaua ütleme enam-vähem samas olukorras nagu vastu peab ja siis tekib väga palju ühist ja noh, sa tead nagu väga täpselt ära, millega, millega on tegemist ja mis ühelt või teiselt poolt oodata on, et noh, et ei ole. Urmas Kuke puhul ei ole mingi valiku tegemine mingi väga, väga raske töö või mingi teadlik valik olnud. Aga noh, eks see ole nagu õige küll, et valid ju siin siin oma sõpru ikka ja naljakas on. Ma olen ise mõelnud seda, et huvitavat sellest poliitiku ajast ei, ei ole mul nagu ühtegi tuttavat jäänud. Ma just pidasin oma sünnipäeva hiljuti viiekümnendat ja mõtlesin külastajate nimekirjas sai ikka 100 inimestega. Vaata sellest poliitilisest seltskonnast ei saanud mitte ühtegi, et ma imestasin selle üle isegi. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Väga tark. Ta näeb väga hea välja. Ma ei hakka ka midagi pikemalt välja mõtlema, sest siis võib mööda minna, aga ma arvan, et on tark mees. Muidu tunnen hoteljast ja väga lahe säga sobib väga hästi linnapeaks. Üks Eesti ilusamaid mõisu. On olemas Sangaste mõis, Alatskivi mõisa, Jüri Mõis, tegija jobu kurat. Müüa mõis Jüris, katus vajab kohendamist. Hansapank no mingi rikkur, kunagi mingi peaminister olnud, siseminister, kurat seda teab, võib-olla linnapea isegi. Mõttetu poliitik selles. Mees ütles, mida mõtled. Oo saksa tulevad, mõisad põlevad. Toredad selle Hansapanga tegid, muidu mul poleks raha kuskil hoida. Jüri Mõisa tegemistega viima omal ajal väga kursis ei ole, aga mina olen nagu väga halba muljet pole jätnud. Tallinna linnapeana küll kutsus kõiki Eesti inimesi Tallinna elama. Et siis on uhkeme vanemaga. Eesti mees rohkem ei ütle. Oh, jäin võimu praegu mõtlema. Nii kui Jüri Mõis oleks noteeritud näiteks Tallinna börsil Vaino, Londoni või Frankfurdi või New Yorgi börsil, ükskõik millisel sõnastaks ta aktsiaid teatavad, et ma neid põhinäitajaid, mis tal on viiekümneaastane ajalugu. Brändon tugev, terve, terve iseenesest küll jah. Sõltuvalt kursist muidugi. Ülekuulamine.