Tere, head kuulajad, te kuulate saadet, ülekuulamine kaheksa, stuudios on Reimo Sildvee, Urmas Vaino ülekuulamine saab olema saade, mis on eetris laupäeviti ja toob teile ühe Eesti ühiskonnas olulise armastatud, ühelt poolt aga vihatult sageli teiselt poolt inimese, keda me hakkame üle kuulama. Meil kõigil on alati oma taks poolt ja need kaks poolt selles saates saates ülekuulamine Teie ette juustukandena lahti rullimegi. Tänane saade on aga, ütleme hilisematest mõneti erinev, sellepärast et meie Raimoga oleme ülekuulajatena suhteliselt algaja algajad, aga ainult täna. Meil on täna stuudios mehed, kes teavad, mismoodi ülekuulamine käib. Kõige parem näide on. Me alustame kõige parema näitajaga, see on härra Koit Pikaro, kellel on aastatepikkune kogemus, kuidas üle kuulata nii harilikke pätte kui ka kõige kurjemaid kurja teinud. Meie tänases saates Ülekuulamine on esimeseks külaliseks Koit Pikaro. Tere. Tere. Koit Me oleme Raimoga algajad ülekuulajad. See on ülekuulamise esimene saade ja hooaja jooksul kutsume siia stuudiosse palju neid, keda me kavatseme üle kuulata. Ja teie olete täna siin sellel põhjusel, et kelle käest sa Eestis ikka nõu küsid ülekuulamise asjus, kui, kui mitte kui mitte Koit Pikaro käest. Koit, kas ülestunnistuse saamiseks ülekuulamisel on vaja rohkem mõistust või on vaja rohkem jõudu? Ma arvan, et mõistust, aga sellises laiemas ja paremas mõistes noh, see tähendab seda, et peab enne olema mõistused saada informatsiooni, keda sa üle kuulad, mis suhtes üle kuulad ja siis mõistused temaga mingit kontakti või temaga mingi side saada. Nii et peab olema mõistust, kuidas kasutada muskleid. Jah, andist musklid kindlasti ülekantud mõttes ja siis, kui mõni advokaat või ükskõik milline protsessiosaline kurdab, et ülekuulamisel on avaldanud talle survet, siis on täiesti loomulik, iga ülekuulamine peabki olema mõjutamine ja surve avaldamine. Kas see surve jääb sellise verbaalse surve raamesse nagu meie ju praegu ka Reimo ka teatud mõttes ju avaldame teile survet ja püüame mingeid asju kätte saada. Või on seal ikkagi sellist füüsilist kontakti ka, mis, mis paneb inimest rääkima? Ei, ma arvan, et füüsiline kontakt ei pane üldjuhul rääkima, sellega, näitab üle kuulajama, saamatust, nõrkust ja igasugune rusikatega vehkima. Rusikatega ähvardamine on tegelikult selline saamatuse tunnus. See tähendab, et kui keegi ülekuulamisel sellist kasutab, siis ülekuulatav võiks ennast tunda justkui tegelikult hästi. Et kui ta on läinud juba närvi, siis see tähendab, et mul on, mul on mingi šanss. Ja ma arvan seda, et ülekuulatav tunnetab, et tal ei ole mingeid tõendeid ja ta püüab mind lihtsalt paljaste emotsioonidega mõjutada. Kuigi ma ei eita, et ülekuulamisel võib kasutada selliseid taktikalisi võtteid, et keegi kõrval kõlistab käeraudadega või tuleb kabinetti sisse ja küsib, et kas ma vormistada kambrisse ära, noh see ei ole füüsiline mõju avaldamine, aga see on, surve avaldamine tuleb, keegi paneb käe õlale, ütleb, et ära keerutama juba teame kõike. Noh, seda tuleb ütelda otseses kõnes, seda selleks ei ole vaja käte õla peale panna, kuigi mäletan oma praktikast noort meest 17 18 aastat tapjat üle kuulata. Ta tõepoolest istub tema kõrvale, ütled, et sul on raske lapsepõlv oled olnud, sul ei ole isa olnud, aga mina olen sulle nagu vanem vend, annan sulle sellist sellist soovitust, nii et töötas. Te rääkisite noh, nii-öelda ülekuulamisest, kas seal ülekuulamiste juures on ka olemas mingeid selliseid konkreetselt taktikaid või mingeid mingeid ülekuulajaid? Väga lihtsalt maailma praktika suhtes võiks jagada nad niimoodi kolmeks või noh, kindlasti on neid tüüpe rohkem, aga ütleme, selliseid kodukootud teooria alusel võiks olla selline filmides nähtud ülekuulamine, kus kaks kolm politseinikku küsitlevad kedagi ütlevad talle näkku ära, et me teame, Sa oled tapja. Sind ootab 25 kuni 30 aastat vanglakaristust ja niimoodi teine selline levinud tüüp on Eestis, mis on selline uurijate lihtsalt kirja panemine, kus kuritegusid ei avastada. Ta pannakse jutt kirjas, see jutt, mida ülekuulatav räägib ja kolmas, mis on kõige vajalikum igapäevases elus, on selline kriminaalpolitseiniku. Kasutame politsei terminit lõhkumine, kus üle kuulatavale, mis ei olegi isegi ülekuulamine, võib-olla selles formaaljuriidilises mõttes on selline vestlus Öeldakse seda, et meil on selliseid, selliseid tõendid, sul tuleb valida selle vahel, sind võib oodata, selline tulevik, pakkuda siis kompromissi või teda ära kuulata või talle hinge pugeda või midagi niimoodi. Kui paljud tegelikult kasutaks sellist meetodit nii nagu me taaskord Ameerika politsei siinses näeme, et kõigepealt on nii-öelda päädkab, kes tuleb ja peksab näo üles ja siis tuleb hea mees, kes ajab selle päädkapi ära ja pakub suitsu ja ütleb klaasi vett. Just juust ja ütleb, et ärme lähedal on tavaliselt halb päev, aga räägi ära, kuidas tegelikult asi oli. Ma tahaks ebaviisakalt jätta vastamata küsimusele, kui palju seda kasutata, aga tahaks kinnitada, et igapäevases elus on see absoluutselt efektiivne vahend. Puutun vahel kokku läbi oma firma, puutun kokku näiteks kindlustus petturitega kes on teinud mingi valehabe halduse või, või valeandmeid esitanud. Ega nende puhul. Me oleme kolleegiga alati kokku leppinud, kes, mis täna on hea küsitleja, kes alg-küsitleja ja kui on üks oma küsimused ära esitanud, ta läheb välja või jääb vait ja teine suudab tulemust. Ta, nii et tavaliselt sellisel juhul tulemus ohutuse hea, eks ju? Ei, ma arvan, et see oleneb täiesti inimesest ja olen ka konkreetset, mida küsitakse ja kes kuidas küsib. Arvan, et tulemuse saavutab see, kes seal autoriteetsem. Mida, mis mesijuttu see hea pool ajab, mis seal nagu sellised sellised pehmed sametist nõksud on, mida, mida ilmtingimata tuleks rääkida, ei tule ju rääkida täpselt mitte sellest kindlustuse asjast, eks ju, seal tuleb ju rääkida tont teab, milleks teda sulama hakkaks. Ema, võtate mängu üle kuulata? Too puhul ei, ei, ma arvan, et tuleb iseloomustada sellistes roosa mates värvides võib-olla seda olukorda, kuhu inimene on sattunud ja võimalusi, mis tulevikus teda ees ootab. No kui on toimunud näiteks tapmine, keegi on kellelegi ära tapnud, kuidas siis seda roosamatestoonides esitada? Arvan, et sellise klassikaliselt hinge pugeva stiiliga Kui öelda, et tegemist oli enesekaitsega, me saame kõik aru. Isegi mitte seda ütelda, et ma saan sust aru, mina sinu asemel oleks võib-olla ka niimoodi käitunud ja tegelikult ega seal nii paha suur kurjategija ei olegi, et sa oled selline eksinud inimene ja nii edasi. Tähendab ma tahan ütelda, et klassikaline etapp ja ülekuulamine peaks kestma. Noh, ütleme väga laias laastus ütleme kolm tundi, kus esimene tund. Ta räägib neutraalsetel teemadel, püüad teda tundma õppida, kui sa teda veel ei tunne. Teine tund on siis selline lõhkumine kuskil talle öeldakse julmalt ära, et sa oled seda teinud. Kas sa mõtled nende lastele, keda Salorbudeks jätkunud ja nii edasi ja kolmas tund on siis selline järjekordne ära leppimine, vormistamine ja inimese maharahustamine, et ta saaks aru, et tema elu sellega veel ei lõppenud. Suur aitäh, teeme väikese pausi. Hetke pärast jätkame. Aeg ülekuulamine. Saada ülekuulamine läheb edasi ja meie tänase saate külaline on Koit Pikaro. Me räägime ülekuulamisest ja, ja, ja jõudsime hetk tagasi selleni, et kolm tundi läheks vähemalt vaja. Meil täna nii palju aega ei ole, seetõttu alustagem kiiresti. Koit püüdsite küll mööda hiilida sellest ja, ja öelda, et seda väga ei ole, aga siiski on ju. Ükskõik millist inimest tänavalt ettevõttes oskavad nad rääkida meile lugusid, mida nad on siis kas kuulnud lähematel tuttavad kaugemalt tuttavatelt selle kohta, mismoodi ülekuulamisi on peetud sellises väga agressiivsus ja jõulises vormis, millised need meetodid on, kuidas ülekuulamisel tunnistust sõna otseses mõttes välja peksta? Ma ei usu, et väljapeksmisega saavutab tulemusi, julgen väita, praktikas olen meeles aastat võib-olla 15 16, võib-olla isegi rohkem tagasi, kus oli tegemist naisterahvaga, kes oli oma meest tuttava tapmise organiseerinud, selle tapmise juures olnud ja tõepoolest temaga rääkimiseks läks aega kolm ööpäeva vaheaegadega öösel ta puhkas kambris ja nii edasi. Kolmanda ööpäeva lõpus, kui tuli otsustada, kas teda tuleb vabastada või saab teda niimoodi kinni pidada kolmanda ööpäeval pust. Ta hakkas midagi tunnistama ja uskuge mind, ei mees tapeiga. Naistapja puhul ei ole füüsilise jõu kasutamine isegi teoreetiliselt efektiivne, kindlasti mitte. No aga põhimõtteliselt hektarit suunas, et talle ju näkku, eks ole, tugeva valgusega laualambi panite istuma ebamugavale taburetilt. Tuleb tuua? Ei, ma arvan, et kui ta küsis vett, siis sai talle anda, aga et ta et teda sai suruda seda olukorda, teha talle selgeks, et see on väljapääsmatu, seda kindlasti. Kas on mingid sellised võtted ka, et jäta inimene, keda üle kuulatakse, näiteks mingiks ajaks üksinda istub pool tundi selles kambris üksinda, keegi ei tule ta juurde. Ta peab ootama. Ta ei tea, nii-öelda, mis tema ümber toimub, on sellised mõjutamisvõtted olemas. Ma arvan, et pool tundi on ka selline aeg, mis on liiga vähe nii, pool tundi peab vastu igaüks palju efektiivsem. Ma loodan, et ma ei wanna välja mingit politseiametisaladust, palju efektiivsem oleks see pool tundi, kui ta istub koridoris, ootab järgmist küsitlemist ja tema kõrval istub vana bet, kes annab talle soovitustest. Kuule, mine ei tunnista üles, ma arvan, et selle selline poole tunni kasutamine on palju efektiivsem. Politseiametis on need olemas need inimesed, keda keda pannakse juurde istuma. Ei tea seda, aga mõistlik oleks, kui mind keegi paneks koridori istuma ja soovitaks sellisele 16 aastasele esimese tapmise sooritanud isikule selline selgeks teha, et parem on sul ülestunnistused on, ma arvan, et ma teeksin seda. Koit Pikaro, kuidas see värk on, teed voodilinad märjaks ja siis lööd siis sinikaid ei jää, eks ole? Ei tea? Ei ole proovinud, ei ole näinud. Tallinna linnalegende ometi kuulnud või, või siis mitte linnalegend, aga igal juhul nendest asjadest räägitakse. Ja kindlasti räägitakse, aga sellel on üks selline noh, minu jaoks selgitav põhjus. Vaadake, kui politseinik on üle kuulatavast teada, saan enne informatsiooni teada saanud, et ta on selle raske kuriteo sooritanud ja ta endale selle informatsiooni alusel siseveendumus selle siseveendumuse sisendamin üle kuulatavale on tehnikaoskuste kogemuste kõige muu noh, selline töö ja kui sa oled seda suutnud teha ja üle kuulata, tunnistab üles oma teo siis kahe päeva pärast või nädala pärast või kolme kuu pärast kohtus peab ta tunnistama kaaslaste ees, miks ta seda tegi ja kõige lihtsam on alati ütelda, teate politsei, ma ei oska ütelda. Kasutas minu suhtes elektrišoki või ükskõik, mida elektrisokkisid kasutatakse ikka. Ma arvan, et mitte, aga ma olen kuulnud, sellest räägitakse, ei ole neid elektrišokiaparaati ise käes hoidnud, need järelikult kasutatakse, kui aparaat on olemas. No aparaati kasutatakse ka näiteks võib-olla kinnipidamisel või, või sellise kinnipidamise kellelegi neutraliseerida. No me teame, ülekuulatava hakkab vastu mingil hetkel märatsema, siis on teda vaja maha rahustada, tema käed uuesti raudu panna, elektrisokliga natukene teda rahustada. Ma arvan, et elektrišokk ei peaks rahustama, ma annan teile palju lihtsama nõu, kuidas igal ülekuulamisel saate tõe kätte. Püüdke ülekuulatav tabada mingil väiksel, valel juhuslikul eksimisel, ta ütleb teile juhuslikult valesti trammi numbri, millega ta tuli oma abielu, abiellumise kuupäeva või noh, ma ei tea, haridustaseme ütleb, et tal on keskeripärast hakata täpsustama või teate juba, et tal on ainult kutsekooli ja siis hakata teda selle peale. Ja kui olete talle selle vestluse ülekuulamise käigus 100 korda sisendanud, et seal üldse valetaja ja korralatele seda ühte, seda väikest valet süütut valet, millega ta teil on vahele jäänud siis vutt pärast sajandat korda, tal tekib kindel tunne, et ongi luuletaja tahab olla korralik inimene, tunnistajatele palju asju üles. Kas inimene kuidagi käitub teistmoodi, kui ta räägib tõtt ja ja kui ta räägib valet, kas seda on kuidagi visuaalselt võimalik? Teie kogemuse põhjal hinnata? Arvan, et Don professionaalsuselt saab sellest aru, ma ei oska seda kirjeldada, aga igal noh, enamus juhtudel on see täiesti tunnetatav. No on see see, et inimene hakkab oma nina katsuma või sügab kõrva parasjagu siis, kui ta valetab. Ka kindlasti need võimalused, aga ka tema silmavaade, istumine toolil, käte liikumine, näo grimmassid, emotsioonid, ma ütlen veel kord. Ma ei oska seda tunnistada, aga vestluse käigus kõigepealt sa hakkad tunnetama, kas ta läheb lõhki või ta ei lähe lõhki. Tuleme selle ülekuulamise struktuuri juurde, mismoodi peaks üht ülekuulamist alustama, kuidas on selline efektiivne moodus välja selgitada, kõigepealt see, kas inimene tuleb kaasa või ei tule, ma saan aru, et see peaks olema esimene asi, eks ju, võib-olla ta ütleb kohe üles, ei ole ju vaja väga pikalt venitada seda kolme tundi ülekuulamist. Ja praktikas on ette tulnud seda. Mäletan, et ma alustasin ülekuulamist, kusjuures ma olin veendunud, et isik on õige, aga reaalsed tõendid selle kohta puudusid. Ja mõtlesin, et mul seisab ees väga pikk, raske ja tulemusteta ülekuulamine. Ja 10 minuti pärast inimene tunnistas ülesse kolmik tapmise, kus ta oli tapnud ära kolmuma lähedast inimest. On loota sellele, et alustada ei ole seda teinud. Ei, ma arvasin, et ta on seda teinud, aga ma ütlesin, ma väga tugevaid tõendeid selle kohta ei olnud, nii et selliseid ootamatusi tuleb käituda. See on vist ikkagi selline suur vastutulek, eks ju, ülekuulaja poolt. Kui ta 10 minuti jooksul on valmis valmis seda tunnistama, siis tal ei olnud ju väga plaanis seda varjata või olid lihtsalt teie professionaalsed võtted, need, mis ta, mis ta letile tõid, selles mõttes? Ei, ma arvan, et sel puhul mängis rolli, võib olla kas inimlik suhtumine või selline tõepoolest olukorra selgitamine ta sai aru, et muud võimalust lihtsalt enda kaitseks ei ole. Arvasid ülekuulamise ettevalmistamine on isegi tähtsam kui ülekuulamine. Jah, meie uurijad on läinud seda teed, et valmistavad ette 20 küsimust esitavad neid küsimusi niimoodi mehhaaniliselt ja sa võid vastata, ta loopis, rääkida kuupäevadest või, või suurest Hiina müürist ei pane, need kirja, läheb ikka järgmise küsimuse juurde üle, arvan, mitte sellisest ettevalmistust ei vaja üks ülekuulamine, ülekuulamine, vajab organisatsioonid kogumist ja endale siseveendumuse välja säilitamist, et sa pead olema endas absoluutselt kindel, et tegemist on õige inimesega ja siis esitada küsimusi. Ja isegi see vormistamine, kirjapanek, kas läheb kirja nüüd ülekuulamise lõpus tunnistaja protokolli või kahtlustatava protokolli või puhtsüdamliku ülestunnistuse avaldust ei ole nii tähtis, siis on see, et ülekuulamisel sa kui mitte samal tasemel, siis sa oled kontaktis ja tema mõistab, et sellesamasugune inimene nagu tema ja räägib sinuga kui inimesega. Kas sellisel juhul, kui see ülekuulaja endas on tekitanud sellise siseveendumuse, et tegemist on selle õige inimesega, et ta kinni püütud on õige inimene siis kas ei või olla seda ohtu, et see ülekuulaja läheb liiga kaugele ja nii-öelda läheb sellest inimesest juba kui kurjategijast ja jätab mõningad väga olulised detailid võib-olla siis kahe silma vahele, mistõttu võib-olla tõesti nii-öelda surutakse välja pumbatakse välja see ülestunnistus, inimene lihtsalt ei suuda enam vastu panna sellele küsimuste Rahele. Ta ütleb jah, hea küll, mina tegin seda. Jah, aga arvan, et isegi noh, ma ei oska ütelda, mis on minu jaoks selline negatiivne tunnus, noh ütleme ühik üks tavaline blond prokurör, loodan, et ta on siiski nii kogenud, et paljasõnaline üles tunnistades ma olen seda teinud, et seal mitte keegi ei peatu. Ta läheb edasi selleks, et saada ütlustest noh, ütleme siis täiendavaid tõendeid, asjaolusid või midagi, niimoodi see, see ülestunnistus, et ma olen sooritanud selle kuriteo, on alguste algus. Millest annab märku see, kui ülekuulatav hakkab nutma. Ühel kolmandikul juhtudel näitab tegemist on hea näitleja, mis hea näitleja, selline rahvateatri näitlejaga kelmiga, kes loodab selle peale selle selliste emotsioonidega siin mõjutada. Kahel kolmandikul juhtudel näitab siirast kahetsust nädal tagasi. Isegi vähem kui nädal. Vestlesin politseinikuga, kes oli oma poja huvides osalenud organiseeritud kindlustuspettust. Jah, ja kui tema pisaraid ma nägin, siis ma sain aru. Tõepoolest, selle kolmanda vestluse tulemusena olin isegi politseinikule selgeks teinud, et tema olukord on natukene kehv ja kõige parem on senine siiras kahetsus, nii et ma arvan, et üldjuhul tuleb pisarates suhtuda kui sellisesse. Kahetsuse. Mida te siis teete? On siis sellel hetkel õige suruda, minna edasi, küsida veel või, või, või nii-öelda anda aega ulatada taskust taskurätik. Teil on taskurätik ülekuulamisel kaasas alati? Pean tunnistama, et olen nõrk inimene. Kas pisaratega või ilma pisarate, ta ülestunnistus teeb mind pehmeks, minus tekib inimeses kaastunne. Aga arvan, et sealt tuleb edasi minna. Nii et põhimõtteliselt on võimalus ka siis ülekuulaja üle kavaldada. Ja kindlasti tekitada kaastunnet, hakata nutma ja teha seda võimalikult siiralt, nii et ka siis ülekuulaja poetab lõpuks pisara ja patsutab õlale. Vennastatakse, öeldakse, ma saan aru. On teil niimoodi konksu otsa püütud? Ma arvan, et päris otseselt mitte või vähemalt ma ei tahaks endale tunnistada, et mind on niimodi petetud aga kindlasti selliseid petmise on. Olen siin mingist teleintervjuust kuulnud, kuidas üks prokurör mõned kuud tagasi rääkisid, kujutage ette, ta nii siiralt kahetsema hakanud, tuli küll vangis, aga kinkis mulle pildi ja ütles, et ta ei tahtnudki seda teha. Seal, ma julgen väita, et seal on see uurimisalune oma üle kuulata, vaid kindlasti ära lollitanud selle sõna kõige klassikalisemas mõttes. Millised need lollitamise nõksud on, kui ühel kolmandikul nutujuhtudest võib-olla see lollitamine, mis, mis need veel sellised head noh, nii-öelda teise poole arvates või kindlad või inimese loomule võib-olla omased nõksud on, mismoodi nii-öelda selle surve alt välja libiseda? Noh, võib-olla ütleme, kaks seis klassikalist või, või igapäevast varianti, üks on ülekuulajale anda mõista, et ma saan tulevikus sulle kasulik olla, teades kahtlustad mind küll siin auto või kolmest autost makkide varguses, aga tead, kui sa mind välja lased, siis nädala aja pärast ma toon sulle inimesi, kes on teinud neid 300 vargust niimoodi, ja politseinikul, kellel võib-olla ei ole väga informatsiooni või kes loodab tulevikus saada mingit medalit, võib-olla läheb selle õnge, ma arvan, et seda kasutatakse võrdlemisi tihti. Ja teiseks võib olla see, et hakata sellist kaastunnet avaldama, kaastunnet välja kutsuma, tead, et mul on kodus väiksed lapsed ja, ja ma pean, ma olen üksikisa või üksikema ja ma pean nende juurde minema ja noh, mul täna ei ole, mul ei ole sulle midagi rääkida, kui sa mind täna ära lased, siis ma homme tulen kella 10-ks kohale ja räägin sulle kõike, mida ma tean ja nii edasi ja ka selle otsa minnakse. Tohutu mõjuvõimas relv on ju veel ju seks ka. Kas mõni naisülekuulatav on ennast pakkunud teile? Ei ole, olen kuulnud selliseid bõliina sidet kellelegi kinnipidamise järel, keegi istub sulle tooli peale, ütleb, et tee minuga, mis tahad või midagi niimoodi. Minul sellist õnne või õnnetust ei ole olnud. Kuulus stseen filmist lihtsalt tuli meelde. Koit Pikaro viimane küsimus. Inimesed, kellega koos veedetakse üle kuulama seal kolm tundi vahel pikemalt kolm ööpäeva. Neid on ilmselt teie praktika jooksul olnud, on olnud palju, nad tulevad tänaval vastu ka. Kes teisele poole tänavat läheb tavaliselt. Nii hämmastav, kui see ka ei ole, siis olen kohtunud enamuses nii nendega, kes ei ole mulle ülestunnistusi andnud ja need, kes on tänu nende ülest unistustel läinud pikaks ajaks vangi. Ma arvan, et need suhted on sellised loomulikud, üks on teinud oma tööd. Teda teine pool tunneb, et teda on õiglase asja eest paljastatud, võib-olla karistusega ei ole neist keegi rahul. Aga ma arvan, et selliseid noh, ütleme minu praktika ei ole väike. Aga tänaval vastutulijatest tean ainult ühte inimest, kellel ma tahaks. No mida teha varba peale kala natukene lasta. Ja tema mulle samamoodi, aga ossa kommerest räägitu. Aga teda ei ole minu jaoks olemas. Tema oli minu jaoks selline väike sitasitikas. Ma räägin tegijatest inimestest. Selge suur aitäh meie tänases saates oli külas kotikar. Mees, kellel nagu ta ise ütles, praktikat väga vähe just ei ole. Raadio kahe värske saada, ülekuulamine jätkab ja meil on stuudios külas järgmine ülekuulatav, õieti siis täna ses saates inimene, kes aitab meil tulevikus üha paremaid ja ainult paremaid ülekuulamisi ette valmistada oma kogemuse ja teadmise jagamise läbi. Meil on stuudios külas Kalev Rebane, tervist. Tere, Kalev. Teie olete olnud ülekuulamisel, mitte siis ainult sellisel, kus kohas tuleb istuda, klapid peas ja, ja, ja raadios rääkida. Te olete istunud konkreetselt politsei toas üle laua ja, ja teil on esitatud küsimused, olete pidanud vastama. Kui mitu korda seda ette tulnud? Mis need kõige tavalisemad põhjused on, miks politsei ütleb, et Kalev nüüd me lähme? Ja tegelikult võib-olla kaks, 30 tegelikult isegi suur osa nendest ülekuulamistel, aga ma panen sinna alla ka need, mis olid siis, kui kui ma käisin nende tripimas seal, seal Lähis-Ida kriisikolletes siis tihti Kurdistani, näiteks Türgis on niimoodi, et iga põhimõtteliselt mingi viie või 10 kilomeetri tagant on mingisugune kontrollpunkte, kus kontrollitakse dokumente, kuulatakse ülevamaski, kes sa oled, kust sa tuled ja nii edasi. Et noh, neid niimoodi ilmselt on tunduvalt rohkem, aga aga selliseid noh, tõsisemaid nagu noh, kui sind hoitakse kinni ja küsitakse mingeid põhjalikumaid küsimusi, et noh, see ülekuulamine nahata, kus sa, kus sa nagu tõmbad selle piiri, et ilmselt see tänaval kinni peetakse, lihtsalt võib-olla sa oled natuke mingi vindine või midagi, küsitakse dokumente ja seda ei saa lugeda ülekuulamiseks siinsamas, teises äärmuses, on, mul on niimoodi. Väänati laenati silmily maha, mingisuguseid tundmatud mehed, tugi kuklase silmad kinni, käed raudu ja viisid kuskile keldrisse. Kuulasid mind, ei ole. Kolme päeva põhimõtteliselt, see oli Eestis, see oli Palestiina piiriga. Millises Eestis kõige sellised drastilisemalt ülekuulamise juhtumid? Eestis ei olegi otseselt selliseid drastilisi ülekuulamise all et. Tõenäoliselt kõige kõige nõmedam moment, ütleme ülekuulamiseks on see, kui sa vahetult mingisugust nagu rikkumistega Otsesest mingist arestikambrist või tuuakse otse ja pannakse ütlusi nagu andma, et siis on siis on nii-öelda sellel üle kuulajal on võim selles osas, et kaua sa nagu pead kinni istuma seal, millal sa minema tänast see ülekuulamise ajal võib-olla moment tekibki täpselt siis nagu keegi hoiab sind kinni ja võim on nagu selle üle kuulata käesel. Kas ülekuulamisel on oma mingisugune tavaline protseduur, mida kõigepealt tehakse, kui, kui siin ütleme, kui inimestel nagu kinni peetud teda on hoitud kuskil, eksju ja siis kuulatakse üle, kui mitte nagu tunnistajat, vaid kui, kui nii-öelda kahtlusalust Ma ei, ma ei usu, et on mingid siuksed, no loomulikult kui siin täna on meil mingit või noh, ütleme Eestis mingisugused politsei võtab kinni ja alati on see protokoll, enne on, täidavad ära seal nimed asjadena. Aga mujal riikides nagu teistmoodi. Aga kõige olulisem, ma arvan, on ülekuulamisel nii-öelda selline usaldus. Igaükskõik, mis suhtlemise poolel ma mäletan, miks mul oli nagu vahepeal oli nagu tõsine nagu hirm kõikvõimalike nagu võimuesindajate ees. Ja anda mingeid ütlusi või üldse noh, kuskil ma tundsin ennast piiratud, on sihuke paaniline hirm oligi sellesama selle pärast, mis seal seal Jordaanias juhtused. Et noh, siis ma mõtlesin, et nüüd on kõik Mida nad siis kuulata tahtsid seal, Jordaanias, mida nad, mida nad teada saada tahtsid, miks see ülekuulamine toimus? Seal, kes niimoodi, et mul oli, ma olin, tüdrukuga, oli mingisugused probleemid, naine, kui ma nagu seiklesin sealkandis ja miks ma üldse läksin ennast paljudele lõual nagu imelik, et mida sa üldse ronid kuskile kriisikoldesse on kuskile mingit Bin Ladenit otsima. Et loeksite piloodid otsimas ja ilmselt ei leidnud. Leidsin noh, niivõrd-kuivõrd. Et leidsin nii palju, kui tahtsin rohkem ma ei tahtnud edasi uurida. Püstol kuklas. Jah, põhimõtteliselt see pani mul nagu punkti selle selle otsingu lähedal. Mõtlesin, et aitab küll. Aga. Aga mida siis tegid seal, noh, ma saan aru, kui püstol kuklas on konkreetne metalle oma konkreetse vormiga nagu äratuntav keel on ilmsed, võõras valdata, tegelikult ma tea See asi alles niimoodi, et nii-öelda läksin tüdruk tüdrukuga tülli, tüdruk ütles, et taimine vaata nagu ringi laias maailmas on ju. Läksin vaatasin ringi ja noh, samas nagu Niuke nagu heidiku tunnevad, et siin ei ole vaja nagu kellelegi. Ja kolasin siis siis just siis, kui sa nagu hulgud ringe enesest tuleb väga eredalt või tuleb esile see, kuivõrd lineaarses seoses on inimeste nagu kaastundlikus või südameheadus ja nende rikkus on ju vaesed inimesed on tunduvalt nagu südamlikumad mida rikkamad ütlema või sa kuskil mujal Pakosta mingisuguse või, või kus iganes mingi jahisadamas. Sa võid seal nälga surra, lükatakse jalaga kõrvale, kogu lugu on samas kuskil mingi mustlaskülas kuskil Bulgaaria ja Rumeenia piiri vahel, nagu noh, inimestel ei ole mitte midagi reaalset Khanis kuskil India ookeani ääres elavad pappkastidest, samas nad on nagu valmis sulle andma kõik, mis neil on. Ja noh, sellest tulenevalt nagu otsisingi, nagu tekkis niisugune viha, nagu ma ei tea, ma olin noor ka piisavalt lihtsalt seal ebaõigluse vastu nagu mõeldud ja siis sellest nagu tulenevalt. Ja, ja noh, kuivõrd Ühed olid tunduvalt tugevamad, kui teised, tunnevad suuremeelsem on liituda nagu nõrgematega kaotajatega, siis läksime otsime seda Bin Ladenit, käisin seal Iraanis, on ju? Noh, seal juba ja juba Kurdistani igal pool kogu aeg nagu salapolitseina, võtsin nii-öelda kinni mind hästi tihti. Või sõjaväepolitsei kuulas üle nagu Iraanis oli mitu korda, no mitte küll Iraanis oli siis kui ma tahtsin minna seal mingisuguste kurdidega, lubasid mulle mingi relva anda, pidime minema nagu salaja üle piiri ennast, et viisat ei saanud, aga siis ma mingi topsin oma nina seal valel ajal välja ja siis võeti mind kinni, mingeid sõjaväepolitsei kinni. Siis oli ka üks asi oli Iraanis, hoiti kinni tegelikult, et ka mingisugune noh, nii-öelda Eestisse oli selles suhtes viisakas, vähemalt teadsin, kes need inimesed on, ma teadsin, et need on nagu politsei ja politsei on Iraani sõjaväepolitsei, kes konkreetselt tunneb vastutust minu kui Eesti vabariigi kodaniku ees, kellele on antud viisa, kes lastud Iraani sisse ja kelle eest nemad nagu vastutavad pandi mind seal kuskil mingisugusesse, hotelli, nii-öelda koduarestiga. Seal arutasid Kas nende ülekuulamiste ajal, nagu füüsilist vägivalda tarvitati tega kallal need nii-öelda lineaarses süsteemis heasüdamlikud inimesed? Ei, ei, see nagunud hüppad üle, sellepärast et see kõik juhtus alles pärast seda, kui ma tulin nagu läbi süüria veel tagasi ja läbi Jordaania ja siis oli, läksin nagu tüdruk ka veel rohkem nagu tülli MSN-is midagi rääkisime. Küpseta Ta malet seal mingi teise tüübi on ja siis ma ütlesin, no selge. Aga ei taha, siis. Hüppasin pea ees nagu keeristesse. Mis seisnes tegelikult selles, et läksin sinna palestiina saatkonda, hakkasin seal mingit umbes kella lööma, et ma olen ajakirjanik, ta intervjuud siin mingisuguste kõrgete palestiina poliitikutega, enne et nendest hakkasid seal panema kinni, kuna Palestiina, Iisrael tegelikult on, on niisugune kummaline maa, mis onu on üks, aga kaks riiki ühe maa peal ei saagi, sellepärast ongi sõda sellele siis noh, kuskil maailmas ei ole nagu kahe riigi saatkond on korraga nagu kass on Palestiina ja Iisraeli sakslane või vastamine seal siis oli niimoodi, et Palestiina saatkondade pandi just kinni ja sealt ma läksin otse Iisraeli saatkond on, sellepärast ma tahtsin teada, kuidas ma saan läbi Iisraeli nagu Egiptusesse ja seal tegin veel mingit halba nalja. Saatkond, Iisraeli saatkond Jordaanias on nagu kindlus, võõrast, niisugune nagu peokujuline või sihuke, kus ollakse, sihuke läheb nagu sissepoole, seal võrkaiaga piiratud nagu selline. Kuidas öelda, mis asi spiraalselt Krahli spiraali mööda nagu siis seal iga nurga peal on mingid kuulipildujad igalt poolt tüli nagu turvaline. Sest Jordaanias on palju palestiinlasi, kes põgenenud veel selle nii-öelda terrori eest ja ja siis ma tegin seal mingit halba nalja, et ta küsis, mis sul seal kotis Ta pom aine aasta pärast, et seal nagu naljaks, sealt olid mingid probleemid nende pidin sealt politseiga minema. Kasutasid nad vägivalda või kasutavad ülekuulamiste juures. Seal ei olnudki veel mingit ülekuulamist, lasti politseist lahti, on, kus ma sain natukene jalutada, mis ongi võib-olla kummaline, need võib-olla seesama taksistena, kes nendes ja küsisid, et kas ma nagu leidsin Bin Laden seesama taksist, kes mind võtsin veits hiljem peale oligi tegelikult see inimene, kellega me hakkasime nagu pikemalt rääkima ja ma rääkisin oma nagu eluste asjadest, miks ma nagu siin olene, et kõigest kopesin, tahaks nagu midagi suurt head. Siis ta nagu rääkisid, Ta on nagu Palestiinast tulnud, rääkis oma mingist õnnetust armastusest käega. Ja siis vahepeal tegin mingisuguseid kummalisi vihjeid, et ma olen treenitud mingi murdsekundiga, ükskõik mis konni su käes, aga mul jutu sekka nagu ma ei saanud aru, milleks seda räägid. Aga siis mingi hetk käis välja, et ja et mul on tuttavad enne siin hiljuti just lasti maha mingisugune USA diplomaat, eks NayParg. Et ma võin sind kokku viia, söetabletid tere, sendile tableti ära, onju. Aga siis siis kui ta hakkas sõitma. Mul hakkas nagu uni peale tulema ja siis viimasel hetkel hüppasin väliselt autost, tuleksin kardin. Ma mõtlesin, et ma ei vaata tagasi, sõidan minema. Ja mingi pool tundi hiljem kliendid mingisugused tüübid peal, siis juhtuski see relvalugu ühest viidigi mind kuskile keldrisse, kogu nagu kino seisnes selles, et mina ei teadnud, kes nad on. Kas seal umbes CIA või see on al-Qaeda nii-öelda nagu kummalt poolt. Käitusid viisakalt ei olnud väga jõhkrad. Ei, nad olid noh, peale selle, et nagu Tukrase mingi paised läbi puistatakse peale selle nad olid seal otseselt nagu peksnud. Aga lihtsalt see, et nii-öelda see vaimne terror Vaimset terrorit ülekuulamise puhul üldiselt rakendatakse. No vot seda ei tea, kas see on nagu võrrelda, et kui sa oled kuskil pära nii-öelda põrgusena, kus tegelikult keegi ei teadnudki, et ma seal olen, kui ma oleks sealt ära kadunud, siis mitte midagi ei oleks juhtunudki. Kuskil ükski linde oleks, laul on selles mõttes, et oleksin kadunud kuskil kuskil kadunud asjade hulka, tegigi oleks kolme klind, sõjaline, mis mind ennast nagu kogu aeg piinasin. Miks see ülekuulamine oli niivõrd raske? Kalev Rebane on raadio kahe ülekuulamisi saate stuudios hetke pärast. Kuulamine jätkub, raadio kahe stuudios on külas meie tänase saate teine külaline, Kalev Rebane ja me räägime üle kuulamistest meda saate esimene külaline. Koit Pikaro ei ole vist ilmselt Kalev, teie nagu väga suur sõber, me neid vestlusi siin salvestame erinevatel päevadel de koridoris kohtudes teineteisele tere, vist ei oleks öelnud. Ei, mul ei ole otseselt vastu midagi, et selles suhtes ma on vähemalt taustused tüüp tundub olema, et noh vähemalt selline inimene, kes, kes astub välja iseenda ja oma oma nagu nii-öelda inimestest lihtsalt see tõik, et inimene ise istub riigikogus ja samas nagu pressib raha välja, tegeleb mingisuguse ahviärikeelu. Minu arust. Möödunud nädalal oli juttu ajalehes keskendunud, kui ma ei eksi, Koit Pikaro sulest ilmunud loos sellest, mismoodi Kalev Rebane ei ole vähemalt aus mees ja, ja, ja siis ilmus Kalev Rebase sulest selline vastulause selle kohta, mis sisaldas eneses ka väidet või viidet selle kohta, et kaladel oleks justkui olemas tuttavad või, või siis sõbrad, keda, keda härra Pikaro on konkreetselt piinanud ülekuulamistel. Duda üks inimene, kellel oli konkreetselt noh, see on päris hea nagu nii-öelda tuttavale või isegi võib-olla sõber kellega tal oli mingisugune jama nii-öelda noh, ta rääkisime, kuidas sellest välja sajumised. Et ma võin võib-olla isegi seal, helista talle, las ta tulla. Võib-olla ise räägib. Ei tulnud sellel korral nagu miskit välja selles mõttes, et ei saanud kätte inimesi. Ja see on ka, et üks tüüp on USAs ja teine teine ütles, et ta parem ei, ei, ei hakka jamama Pikaro tahtmisi puutuda, pärast läheb haisema. Kuidas kuidas, nagu süsteem üldiselt käib, kas mismoodi näeb välja see psühholoogiline surve juhul kui on selline ikkagi nagu selline süüaluse? Põhitrikk oli olnud see, et võtta sealt sahtlist need paberid siis kui keegi hakkab võtma siis jalaga sahtlites. Need näpud sahtli vahele olevat olnud selline põhitrikk. Nojah, seal mitmest kohast kuulnud. Mismoodi ülekuulamise tavalist lõpevad surutakse kätt või ei ole seal mingit sellist familiaarsed soojuste pehmust? Ei no eks ikka kui on see protseduur on nagu möödas, siis ta seda nagu pinge pingelangus. Loomulikult. Juua on pakutud suitsu, on pakutud kõik sellised nipid on käiku lastud. No ütleme siis, kui ma seal kolasin ringi seal Lähis-Ida, siis oli ikka väga sõbralikud, kõik need inimesed saavad politseinikud, sõjaväepolitseinikud alati viisakalt daateta. Et see oli nagu tegelikult traditsioon, et enne, kui see üks tassidest teed ära joodud, ennem ei hakka üldse rääkima. Sisulistes küsimustes meil siin täna kahjuks teed ei olnud, aga jutuga oleme nüüd ühel pool küll, suur aitäh meile stuudiosse. Kuidas sulle tundub, saime me teada, mida ülekuulamisel teha. Ma arvan, piisav arsenal on nüüd meie valduses. Loodame, Koit Pikaro, relvad kaasa järgmisel laupäeval. Esimene ülekuulatav on stuudios. Just nii, kohtume järgmisel laupäeval kohe pärast XII.