Algab ülekuulamine. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino tänane ülekuulatav mees, kelle sõnad ja seisukohad purustavad idülli, sõnavabadusest ja demokraatiast Eestis. Kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ta on ülekuulatav, on Allan Alaküla. Tere päevast. Tere päevast. Alme Alaküla, Ilmar Raag on teie kohta öelnud, õigupoolest kirjutanud, kui ma ei eksi ühes Postimehe artiklis, et tegemist on Eesti poliitilise paranoia klassikuga vastab tõele, olete nõus? No Ilmar muu ja kursusekaaslane ülikoolist, et et sai arutletud maailma asju kunagi ka tunduvalt laiemas diapasoonis, kui võib-olla see hinnang on. Aga, aga noh, võib-olla tal oli siis põhjusi seda ka niimoodi arvata. Aga miks sa võis nii arvata, mis see põhjus võiks olla? Jah, siin ma pean ütlema, et ilma riigi enda poliitiline ringkond ja klann on ju ka Eestis selgelt piiritletav ja nagu Eesti klanniühiskond on, et paraku see seltskondade vaheline läbikäimine ei ole normaalne ja, ja võib-olla siis antakse ka hinnanguid, mis mis ühiskonnale tervikuna kindlasti kasuks ei tule. Mis klanni Ilmar Raag kuulub? No eelkõige võiks seda alustada EVSi kirjeldamisega ja siis edasi minna. Aga sealt edasi tulevad juba hirsi erakonnad, Isamaaliit Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ja EAS loomulikult on üks Curry paha, halb negatiivne organisatsioon. A priori kindlasti mitte kurjaks pahaks muutute perioodidel ja on muutunud perioodidele, kui tema kätte on koondunud nii formaalne kui informaalne. Ülemäärane võim, dateerimine, perioodid, need on seotud EÜS-i kuuluvate peaministrite võimulolekuga. Ehk siis Mart Laari, Andres Tarandi. Võimul valitsus perioodidega võimule said need selgelt siis tänu ainult EAS-ile. Ei, ma ei ole seda öelnud aga võimule saanuna on nad kontsentreerunud EVSi liikmeskonna kätte võimu, mis on ebaproportsionaalne, mis ei ole sobiv vabale ja demokraatlikule ühiskonnale. Te olete üsna mitu korda vist kandideerinud ETV peadirektori kohale. Ühe korra on õnnestunud seda teha Õnnestunud kandideerida, aga mitte saada. Kahjuks mitte, miks oli poliitiline valik ja ja nii see juhtus. Aga ometigi Edgar Savisaar olevat helistanud ringhäälingu nõukogu liikmetele või nendega kohtudes öelnud ja nõudnud suisa teie nimetamist ETV juhiks. Selle kohta mul andmed puuduvad, aga küll Eesti poliitilist praktikat teades jaa jaa, aimates. On päris kindel, et neid helistajaid ja rääkijaid ja mõjutajaid oli servast serva, muuhulgas siis ka Edgar Savisaar. Veelkord mul puudub selle kohta teadmine, aga aimates eesti poliitilist praktikat, olen täiesti kindel, et neid mõjutajaid ja mitte ainult helistajaid oli seinast seina. Mis oleks ETV-s praegu teine, kui te oleksite seal pealik? Ma arvan, et ühiskonnasaadete osa oleks suurem nii mahult kui ka mõjult. Ma arvan, et Eesti riiklusele oluliste institutsioonide osa programmis oleks suurem. Mõtlen kaitsejõude. Miks mitte kirikut. Kindlasti oleks suurem osa venekeelsel venekeelsetele saadetele üldse mitte-eestlastest eestimaalastele suunatud programmil ehk kõigele sellele, mis. Ühendaks Eestis elavaid inimesi, mis ühendaks ühiskonda seal ma arvan, et need arengud on olnud nendes suundades kas puudulikud või nõrgad. Allan Alaküla, ajakirjanik või poliitajakirjanik. Poliitikaajakirjanik, mitte poliitajakirjanik. Ma olen alustanud ajakirjanikuna tööd veel tudengina Tartu Ülikoolis ja alustasin arvamus tegelikult täpsem olla, alustasin välisuudistes, aga üsna kiiresti jõudsin arvamustoimetusse, mis oli toona. No ja on ka täna poliitika ja olen sellele joonele tänaseni kindlaks jäänud, olen poliitikaajakirjanik poliitikast, kirjutab ajakirjanik. No te olete ise natukene poliitikuleiba maitsnud ka vähemate kandideerisite Jah, olen kandideerinud ühe korra kohalikel valimistel Tallinna linnavolikokku hääli soita napilt 50 ringis. Miks nii vähe? Ei oska öelda. Inimesed üldiselt jagunevad selles suhtes kaheksa, on inimesed, kes saavad valimistel hääli ja on inimesed, kes ei saa ja seda teaduste ära tunda enne, kui inimene on kandideerinud, kui teda on selles olukorras katsetatud. Selliseid eksperte pole olemas. See on täiesti müstika, kuidas mõni inimene võtab hääli ja vanim inimene ei võta tee mis tahad. Ja siis kuulub nende hulka, kes hääli valimistel kahjuks ei võta. No te olete kesknädala peatoimetaja, see on rahvapoliitika leht, eks ole, nii on tõelise ja ainsa õige tõe allikas. Eestis olulise väljaandja väljaande peatoimetaja, mille roll on tasakaalustada siis muus meedias jäävaid suuri tühimikke Tõeliselt olulise meediaväljaande aga paljud ilmselt praegu mõtlevad, et kas tõeliselt olulised väljaanded ei ole mitte näiteks Postimees, Päevaleht, Ekspress mõningal määral omas nišis üsna head tööd tegev SL-Õhtuleht. No seal õhtulehetööd ma ei nimetaks küll Nissi tööks tegemist on Eesti suurima ajalehega ja selles mõttes kahtlemata mõjukaima ajalehega. Nüüd veel kord kesknädala olemasolu mõte ja minu töömissioon seal on kata neid suuri tühimikke. Mida jätab endast ülejäänud Eesti meedia. Miks need tühimikud tekivad? Jutt läheb natuke pikemaks. See algab tegelikult Eesti üldse omandistruktuurist, kes on Eestis võimul. Aga see peegeldub. Üsna võimul näiteks on ka Keskerakond. Aga see peegeldab üsna hästi ka Eesti meediaomandistruktuuris. Ja sealt tuleneb, aga seal tuleb otseselt. Ka see, kuhu poole Eesti meedia kaldun. Kuhu poole ta siis on kalda? Noh, ma siis räägin nendest tühimikest enam mille, millele keskmendal töötab. Katmata on. Kui laialt öelda tsentrist vasemale jääv maailmavaade, vaadete süsteem Sellele vaatele sobivad sobiv valijaskond. Katmata on eesti rahvuslikud huvid väga suurel määral. Tuleneb see sellest, et suurem osa Eesti meediast on välisomanikke Ja ka paraku paraku ka Eesti avalik-õiguslik meedia ja Ekspress Grupp. Maaleht, kes on siis veel eestlasest omandis? Paraku seda lünka ei täida, ei tasakaalustab, miks nad seda ei tee? Nad eriti Ekspress Grupp aga kindlasti ka avalik-õiguslik ringhääling oma ringhäälingu nõukogu kaudu on orienteeritud erakondadele, kes ei ole orienteeritud alati üsna sageli tegelikult Eesti huvidele. Ometigi need erakonnad, maailmselgete vihjete, eks ole, erakondadele, mis ei ole Keskerakond, saadi valijatelt toetusi ja, ja see toetus ei ole üsna väiketoad. Noh, kui te vaatate avalik arvamusuuringuid kõiki valimistulemusi, noh, ütleme alates 99.-st aastast siis te saate aru, et Eesti meediameelsus ei vasta Eesti elanike poliitilisele meelsusele. Võiks õige suurima, kõige suurima toetusega erakond. Praktiliselt suures meedias ei ole esindatud. Noh, ma usun, nõustute sellega, et on ebaproportsionaalselt vähe esindatud ja teised erakonnad siis vastavalt on üleesindatud Miks siis tellitakse postimehest päevalehte SL, õhtulehte, Ekspressimaalehte, miks kuulatakse raadiot, vaataks Eesti televisiooni kui need ei lähe, nende sisu ei lähe kokku sellega, mida arvavad inimesed. See meedia veegord ignoreerib suurima toetusega Eesti erakonna, tegelikult ka suures osas käib see ka rahvaliidu kohta kahe erakonna. Ometigi te peate Allan Alaküla, et me elame vaba turumajandusega ühiskonnas, kui ei tohiks olla nõudlust, ei peaks olema. Kulist no elame väikses riigis, kus on väga kerged tulema turumoonutused. Ja noh, siin läheduses aastasse tagasi 1009 99 enne mida Eesti meedias tõepoolest valitses vaba, nii majanduslik kui ka publitsistlik konkurents mis ei väljendunud kindlasti mitte ainult selles, et ajaleht oli palju vaid tõepoolest, omanike rühmad olid erinevad sellel määral, et nad tõesti konkureerisid üksteisega, konkurents oli vaba? Jah, sellega käis kaasas ka inetuid külgi, võib-olla see oli võib-olla isiklikult omanikele mitte väga mugav. Aga see oli vaba konkurents. 99. aastal, kui eesti turule sisenesid Norra Schibsted, Rootsi Marieberg kui sõlmiti tegelikult kõige olulisemad kokkulepped, mis konkurentsi lõpetasid, lõpetasid selle konkurentsiajakirjanike tööturul tegelikult palgapakt. Informaalne, formant, maalne levi ja, ja ja ka tegelikult trükikokkulepped. Turg jagati ära ja see konkurents, mis jäi, ei ole enam vaba, ei ole võrreldav enam tegelikult konkurentsiga, mis meil oli 90.-te keskel. Et siis päevalehe omanikud olid nõus aastaid kahjumit teenima selle nimel, et Postimees saaks teenida miljoneid kasumit. Saan ma aru, kokkulepet tehti nõndamoodi. Kui te mäletate, siis pärast aega, mida ma nimetasin, on just nimelt Päevaleht just nimelt nende kokkulepete tulemusena järk-järgult jõudnud kasumis. See oligi nende kokkulepete sisu ja loomulikult oli see omanike huvides ja omanikud täiesti teadlikult selle peale läksid. See ei ole olnud Eesti ühiskonna huvides, sest meedia publitsistlik konkurents on selle tulemusena olnud piiratud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Alaküla alla ajalehe kesknädal peatoimetaja toimetusse kuuluvad veel Ralf Parve ja Tiit Maxi toimetuse aadress. Tallinn Toom-Rüütli kolm murdviis. Alaküla Allan sündinud 1968 Kohtla-Järvel Tartus lõpetanud kooli ajaloolasena. Olen vahepeal on, ma ei tea mitte midagi. Ja ma pean tunnistama, et see on väga stiilne selles mõttes, et et tuhni internetis palju tahad, otsi ajalehtedes palju tahad, aga selliseid fakte, mida Eesti meedias käsitletakse inimeste kohta, kes kes sageli võtavad sõna, kes sageli esinevad ja, ja, ja kas siis sisukate või vähem sisukate, eks ju, aga arvamustega nende kohta leiab informatsiooni, olen teie kohta mitte. On see teie teadlik valik, on seal lihtsalt juhus? No ma pigem arvaksin, et te ei ole isand Google'i poole piisavalt nõudlikult pöördunud. Proovige tehke enda kohta teistele, te näete, et mul on jumala õigus. Ma olen seda ka teinud ette, et seda infot on seal muidugi tunduvalt rohkem, et siin mingit minu valikut ega poliitikat ennast näidata või mitte näidata ei ole. Et aga seda infot ma kinnitan, on üsna rohkelt ka internetis, nii eesti kui ka muudes keeltes. No absoluutselt ei ole, seal on juttu selle kohta, mismoodi sõidate kellelegi Siskas pasunasse veel endise või, või aegadest, kus, kus te olite Eesti ajakirjanike liidu juhatuse esimees, eks ju. Või siis, või siis mõnda mõne muu vormi kaudu, aga sellist informatsiooni, mida, mida kõik kuulajad tahaksid teie kohta teada, sellist seal praktiliselt ei ole. Abielus, ma näen vähemalt sõrmuse järgi, nii on rohkem kassi- või koerainimene. Sellega on kurb lugu, kodus on olnud nii kass kui koeraga, meie pere vist ei, ei õnnestu kummagagi. Aga see valge valge suur papagoi, kes teil kindlasti kodus on, elagu Edgar, oskab öelda. Papagoid ei ole, kuigi möönan, et troopilised asjad ja linnud oleks väga meeltmööda, aga siiamaani pole. Meil on, millega te tegelete nagu nendel nendel või noh, mis on teie nagu sellised lemmikud nendel hetkedel, kui, kui parasjagu ei ole nagu töölaua taga kabinetis, ei ole vaja treida mingit kirjatüki või, või tegemist mis, mis, mis see teie nii-öelda teie enda jaoks teie enda ring on? No ma pean ütlema, et töö on mulle oluline on olnud ja, ja selles mõttes ma ma ei oska välja tuua ühtegi suuremat hobi, kui, kui mu töö. Aga nüüd peale selle mitmeid vorme, kuidas lõõgastuda ja kuidas ennast laadida reisimine kindlasti igal võimalusel. Metsmaa loodus, sellised asjad ikka on olemas. Nüüd ma jätsin enam küsimata peres teil mitu liiget on. Meil on abikaasa ja kaks last, kaks poissi. Aga te räägite kõigest sellest täpselt sellise osasardiga, et ma saangi seda 43 häält, kui ma ei eksi, vist kohalike omavalitsuste valimised, ma saan sellest täiesti aru, sellepärast et niimoodi hääli ei korjagi. Allan, te peaksite praegu juba kogu selle ajaressursid, mida me oleksime tahtnud teile jagada lopsakalt täis rääkima sellest, mismoodi, mismoodi teie elu kulgeb, siis oleks tulnud riigikogu tulevastel valimistel hääled ka. Ka esimestele küsimustele vastates kinnitasin korduvalt, et olen poliitikaajakirjanik, rõhk sõnal ajakirjanik ja, ja tõepoolest ei oska, tunnistan ja ei ole orienteeritud häälte kogumisega. Eelolevatel valimistel ta ei kandideeri, ei on juba kindlalt paika pandud, on, kas partei küsis ka või palus, et äkki tal on ikkagi kaaluksid ta ei. Selles mõttes te olete nagu partei jaoks nimekirja mõttes maandatud. No selles mõttes veel kindlasti, et, et ma ei kuulu ühtegi parteisse, ma olen küll kuulunud, aga hetkel ei kuulu ühtegi erakonda, mis parteil 100 kuulusid. Olen kuulunud Eesti sotsiaaldemokraatlikku erakonda 92.-st 94. aastani. Just nendest aegadest tahaks ka rääkida, mis nagu juhtus või, või mis hetkel te tundsite nagu seda, et, et et teie tee ja ainus õige tee on Keskerakond ja, ja, ja, ja nii-öelda liikumine. Ehki ta, jah, ma saan aru, eitate seda, aga, aga, aga noh, olgem ausad, eks teie, teie purjes loksub ikkagi see Keskerakonna tuuleks. No hakkame siis tagantpoolt ehk varasemast ajast peale, miks ma liitusin sotsiaaldemokraatliku erakonnaga maailmavaatelistele Rutlustel. Niipalju kui need siis mulle tudengina selged olid. Ja laias laastus ma arvan, et ma olen nendele samasugustele vaadetele jäänud pidama tänaseni. Mis on muutunud, et see erakond, kuhu ma astusin, muutus üsna oluliselt. Ja ma pean tunnistama, et ka seal erakonnast väljaastumisel oli toonase tööandja surve. Te olete siis tööl? Postimehes räägime kuulajatele selle ära, sest et enamus tõsi, meie kolm oleme kõik töötanud ühe või teise väljaande toimetuses oleme teinud ajakirjanikutööd ja, ja ilmselt meil on oma nagu visioon olemas, eks ju, selle kohta, mismoodi see asi käib, kuidas teile tundub, mismoodi tegelikult siis nii-öelda kuulaja jaoks lahtiselt, mismoodi käib see kallutatud ajakirjanduse tegemine? Nii nagu ta hetk tagasi ülekuulaja Silviale väiksete. No võtame selle maja, kus me istuge Seda maja, selle maja ülim juhtorgan on ringhäälingu nõukogu. Ringhäälingu nõukogu on poliitiline organ oma enamuses. Ja kui me selle poliitilist koos siis vaatame, siis see ei ole tasakaalus. Ringhäälingu nõukogu määras raadiole peadirektorilt peadirektoriks määrati korraga määrati peadirektor ja ja juhatuse liige. Peadirektoriks sai Reformierakonna aktiivne poliitik, võiks öelda juhtpoliitik. Margus Allikmaa. See oli poliitiline määramine. Juhatuse liikmeks sai Sulev Valner Waldner endine Isamaaliidu õigemini siis valimisliidu Isamaa. Ta oli vabariiklaste erakonnas aga aktiivne poliitik kes sobis siis teistele ringhäälingu nõukogu liikmetele ja samas aktsepteeris teda ka siis Maalehe tausta põhjal. Rahvaliit. See oli poliitiline kompromiss, poliitiline määramine, nii see on Eesti Raadio selle maja juhtorgani tipp. Nüüd, mis edasi hakkas toimuma, kui Allikmaa ja Valner olid määrat? Kes on parteiliselt sidumata, aga kelle meelsus selgelt sobis uutele juhtidele? Üsna kiiresti hakkasid toimuma programmis mitmed muutused. Noh, võib-olla kõige silmatorkavam üks neist oli, et klassikaraadiost toodi Vikerraadiosse reformierakondlase Ignar Fjuk i. Saade räägivad, suhteliselt populaarne saade, mis oli, mis on hea saade, ma selle saatega kuulajana kinnitan. Aga seal on silmatorkav detail, et seal saates rõhutatult arhitektina esinev Ignar Fjuk oma saatekülaliste jaga teemade valikul väga selgelt äratuntavalt poliitiliselt ühe suunaga seotud. Noh, see ei ole kellelegi saladus, kõik saavad selle sellest aru. Aga, aga aga noh, see ei ole tasakaalus, ajakirjandus. Mis on takistanud Keskerakond, kellel on, ma saan aru, et on antud nagu mingi võimalus, eks ju. Oma liikme arvamisel ringhäälingu nõukogu tegema nagu sellel mingit mingit sellist ettepanekut, mis tõesti võiks olla nagu tööle kasulik, te võite, kallutatud ajakirjanik, aga andke andeks, teie ettepanek nagu või siis Keskerakonna ettepanek sinna noh, ütleme niimoodi pehmelt öeldes ju ei ole ju tõsine, eks ju. Et, et nende, milline ettepanek ei ole ta siin siis ringhäälingu nõukogu liikme liikme osas, eks ju. Nagu see pink, see isik ei ole tõsine, mulle tundub jah, tõesti, see isik ei ole tõsine, ma olen, ütleme, meil on kodus. Lubage, Andrus, tegelikult meil lähevad nagu asjad võib-olla natukene nagu seal Trinidad ära ka kodus on nagu meil mõned asjad nagu paigas. Kanal kahte ei vaata isegi mu 12 aastaseks saanud laps, sest et see on, see on labane, tema arvates ka muuhulgas sees saade, mida juhib see inimene, keda te tahate, arvate ringhäälingu nõukogu liikmeks, uskumatu. No mulle tundub, et teie lugupeetud ülekuulajad ei ole siis mitte ainult kanal kahte vaadanud, vaid ei ole vaadanud ka Eesti telekanalite reitingute tabeleid. See. Et Eesti populaarseim ansambel oli aastaid, meie mees ei tee sellest veel šedöövrid, mis jääb kauaks ajaks nagu kestma. Ja see saade, ma, kui ma eksi, ei ole nagu selle saatekava mitte tipus, vaid seal on üks teine uudiste formaat, mis kahtlemata on täpselt samasugune pehme nõukogu on ka SL õhtuleht, kes troonib troonib ajalehtede tipus. Ma ei rääkinud mitte saadete reitingutest, vaid ma rääkisin kanalite reitingutest kõige vaadata vaim, kusjuures üha suurema ülekaaluga vaadatavaim telekanal on Kanal2 kahtlemata ühestajate kanal, kahte ei vaataja teel, laps ei vaata. Kanal kaks on kõige suurem eesti telekanal, jätame selle meelde. Absoluutselt. Ta läheb üha rohkem mööda teistest ka ega TV3-st rääkimata. ETV. Kahtlemata üks populaarsemaid saateid algas möödunud aastal oli see, kus Padarid olid, püksid maas ja me nägime selle mehe kannikaid teleekraanil. See ei saa olla tõsine formaats, mille peale Keskerakond toetab mulle vähemalt tundub aga. Niuksed nüüd Heimar lingist jutt, Heimar Lenk on minu eelkäija kesknädala peatoimetaja kohal. Heimar Lenk ei ole Kanal2 leukolehk on eluaegse telekogemusega meediakogemusega ka ajalehekogemusega esimene inimene, kes kelle ekspertiis. Ringhäälingu nõukogu kindlasti ka puhtalt ekspertiis, kui me selle poliitilise mõõtme veel kõrvale jätame, kindlasti rikastaks. Kui te vaatate ringhäälingu nõukogu koosseisust, te saate aru, mida ma mõtlen. Lend oleks sealt tõeline tõsine ekspert. Absoluutselt sellise arvamuse arvamuse väljaütlemine ja selle üle mõtlemine jääb meie kõigi kõige õiguseks. Me rääkisime praegu raadiosüsteemi enam-vähem lahti, mismoodi see ajalehtedes toimub, kallutatud ajakirjanduse tegemine kesknädal siis on, on väga jõuliselt väga selgelt öelnud, et selle valimiskampaania tulemuse tegi ajakirjandus ja olgem ausad, ega sellega on ju ka võib-olla raske nagu mitte nõustuda, eks ju. Tõepoolest ajakirjanduse nii-öelda pinnal see, see valimiskampaania debatt lõpuks toimus. Jah, no see ajakirjandus, kas president tegi, on seda ka hiljem noh, ütleme siis võidujoovastus ju tunnistanud kinnitanud seda, et. Mingeid avastust ei ole mulle meeldinud, isegi midagi siin ei ole vaielda, midagi nii nii oli, mulle meeldis see äripäevas äripäevas ühe ühe toimetaja, ühe Tõnis Oja, täpselt vastutava toimetaja arvamus, mis muide on ka täiesti nutikas tõepoolest, ta näitas oma võimu ja täpselt siis nii-öelda tekitas olukorra, milleks tal on ka sisuliselt õigus, ma mõtlen. Jah, ja minu ainuke küsimus selle peale on, kas Eesti on vaba ja demokraatlik ühiskond pärast sellist ülestunnistust või pärast selliseid tulemusi? Ma arvan, et kahjuks on vastus ei. Mõne sõnaga, mis need põhilised probleemid on või milles vabaduse puudumine seisneb? Kui ja see ei olnud viimased valimised, ei olnud siin erand, vaid juba ütleme kolmed-neljad, valimised järjest on see pigem reegliks saanud ja selle tõttu on mul põhjust arvata, et umbes sama ootab meid ees ka märtsis. On meediakanalid, aga nüüd, kui ajalehtedest jutt selgelt rivistunud mõne erakonna taha ja teinud kõik endast oleneva agendaga uudistevalikuga lõpuks viimases faasis arvamuslugude valikuga, et toetada ühtesid? Jaa, jaa. Ütleme siis nõrgestada teisi erakondi kuidas seda tehakse, Eesti meediagrupp, võtame kõige suurema Sis meediarühmituse, kuhu kuulub ka Kanal2, saab ajalehti vaadata, siis Postimees terve grupp, maakonnalehti, ajakirjad väga olulised, tegelikult arvamuse kujundusel ja kindlasti ka noh siis ütleme nii, et kahemeediale vahel jagatud suurim ajaleht seal õhtuleht Eesti meedia, juhatuse esimees on Mart Kadastik. Eikellegisaladus, Andrus Ansipi lähedane ja sõber. Ja sealt on need suhtumised ja sealt on kogu see ütleme siis, sealt see tuleb, võtame, võtame teise meediarühmituse, Ekspress Grupp. Hans Luik. Ja ajakirjandus, kus tegevuse algusest seotud ja lähedane Isamaaliidu seltskonnale. Kui me võtame tema, siis väljaande Eesti Päevaleht, mida ta annab siis kahasse Jaan Manitskiga Jaan Manitski, jällegi Isamaaliidu minister, Eveslane noh, seal ei ole midagi rääkida, seal on selge. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, 14. september 2006 ilmub kesknädalas artikkel, kus aetakse segamini Sakala ajakirjanik, Europarlamendi liige Toomas Hendrik Ilves. Selgituseks teatab Alaküla kesknädalale poliitiku tegevusest ülevaate koostanud Ralf Parve. Tegevus mõisteti küll hukka, kuid talle anti kohe armu. Arvesse võeti mitte ainult kahe Viljandimaaga seonduva mehe nimede sarnasus, vaid ka mõlema Ilvese äravahetamiseni sarnased kombed Eestist eemal viibides. Allan Alaküla, te ütlesite, et kõik on selge, kui omanik on ühele poole kallutatud, on kohe ka sisu kallutatud. Ei, kõik ei ole selge, kuidas omanik mõjutab ajakirjanikku, kes kirjutab artiklis. Esiteks, peatoimetaja valikuga Iga inimene eriti meedias töötavad inimesed, see ongi nende professiooni olulisi kvaliteete kannavad mingit maailmavaadet, mingit suhtumisi, vaadete süsteem. Ja see on väga vähe, aga poliitika ajakirjanduses välistatud. Ei ole inimesi, kes, kellel puudub maailmavaade, kes ütleks, et teda ei huvita poliitika on see järelikult ei kvalifitseeru, kirjuta sellele tööle, tal on oma süsteem ja, ja kuna need vaated on erinevad inimeste vahel, siis nende inimeste valik määrabki, väljaande suuna siin ei ole eesti kuidagi unikaalne, mis on terves maailmas niimodi vabas maailmas kindlasti noh, see on, see niimoodi käib nüüd mis on Eesti probleem? On see, et on esindatud ainult ühesugused või ütleme siis ühesugused vaated ja, või veel täpsemalt öeldes üks oluline sektor, pakkunud üks, 40 protsenti Eesti elanikke maitsest, poliitilisest maitsest, eelkõige on eesti meedias esindamata, see on Eesti probleem. Me ei ole selles, et Postimees on Reformierakonna hääled, Päevaleht on Isamaa sotside vahel. See ei ole probleem, probleem on selles Keskerakond meelset ajast poole. See oli enne 90 üheksandat aastat sõnumilehe kujul see oma põhiosas likvideeriti. Ja see oli omanikevaheline kokkulepe. See mõjutas väga oluliselt 99. aasta valimistulemusi ja see on see seis on väga oluliselt mõjutanud kõigi hilisemaid valimistulemusi. Sellel on otsene mõju ühiskonna poliitilisele seisule. See tähendab siis seda, et kui möödunud valimistel Keskerakond sai, eks ole, 28 kohta parlamendis, siis ütleme, kui ajakirjandus oleks tasakaalus, oleks saanud ta neid kohti on 40 858. Ma arvan, et ta kindlasti ei oleks saanud 48 ja ammugi mitte 58, aga ta üsna tõenäoliselt oleks saanud kuskil seal 33 kuni 35 kohta. Kui te küsite, kuidas teek tegi meedia presidendi viimastel presidendivalimistel, kus üldse ju rahvas ei valinud, ma ei ole nii küsinud, aga hea küll, aga teema oli meil üleval. Et siis meedia saavutaski selle yle sõitmise napilt, tegelikult ületas häälega selle vajaliku piiri. Ega meedia oma põhiseda põhimaastikku ei suutnud muuta, ei suuda kunagi valimistel, aga meedia annab selle viimase viimase kihi. Ja kui seis ühiskonnas on enam-vähem tasakaalus ja mul on hea meel, et Eesti ühiskond, ühiskond ise on enam-vähem tasakaalus, et siis meedia just on see, mis selle viimase serval kallutab. Ja siiamaani küll eranditult ainult ühele poole vaba ühiskonda demokraatlik ühiskond oleks see, kui see meedia ütleme nii, et ükskord kallutame ühele poole, teine kord teisele poole võtame Suurbritannia, kus meedia täpselt samamoodi, aga ta on oma põhivool, on enamasti, on ikkagi üks, ühel on rohkem kui teisel, kui räägime kahest suuremast parteist, aga, aga ta on võimeline oma eelistusi muutma. Kuidas, kuidas tuli võimule meedia muutis oma eelistusi? Hans Luik on isamaaliitlane Hõbemägi on, mõtlen vaimses mõttes, eks ole, ideoloogilises mõttes Hans Luik Isamaa pooldaja Hõbemägi, kelle pooldaja. Hõbemägi on Hansu palgaline? Hansu palgaline, järelikult Isamaaliidu pooldaja Kärmas seetõttu kirjutab lugusid nõndamoodi, et kui ta hakkab kirjutama mõnest eesti asjast, mõtleb kohe läbi, kes on seal keskerakondlane, kes on isamaaliitlane, järelikult keskerakondlase kohta kirjutan halba Isamaa ehitise kohta head, kas see süsteem käib niimoodi? Kui te vist ei ole nii vanad kui mina ka, võib-olla olete ka teie jõudnud lapsepõlves kuulata Ameerika häält? Noh, ütleme seal kuskil 80.-te alguses soolaseks Seitsmenda lõpus. Siis Ameerika hääles oli ju isegi siis, kus oli, no ühesõnaga totaalne ideoloogiline vastasseis kahel poolel ka siis Ameerika hääles doseeriti uudiseid, et Ameerikas oli ka üht-teist, oli halba. Tegemist oli puhtalt sajaprotsendiliselt Ameerika riigi propagandaraadio, kui on seda siiamaani, nendes keeltes mitte, antakse aga, ja eriti praegu te kuulate kuulata Ameerika häält, noh, ükskõik mis keeles kätte satub teile. On ju ka halba Ameerika kohta, see on doseerimine. Ja sellist doseerimist harjutavad ja praktiseerivad ka Eesti ajalehed. Loomulikult võtame Venemaa meedia, noh, mida, millest siis Eestis on võimalik vabamalt rääkida. Analüüsida reaalsemalt Vene meedias, kui te vaatate isegi Ostankino kanalit, Orti rääkimata rassiskajast, ega seal on küll ja küll lugusid, mis on palju kriitilisemalt veel Venemaa kohta, kui siin Eestis ilmubki teles, rääkimata siis ajalehtedest. Aga kui te vaatate seda kanali põhisuunda, siis loomulikult on nad Venemaal valitsevat korda, kindlustavad süsteemi heaks töötavad doseerimine. Loomulikult on ka Eesti Ekspressis, loomulikult on ka Postimehes mille näiteks parimaks näiteks on Kalle Muuli, on doseeritakse ka teistsuguseid vaateid, ehk siis Postimehes, Isamaal meelseid vaateid Ekspressis noh, väga hea Radio näide doseerimisest on just see, kus on siis lood sellest, kuidas isamaad rahastati ja siin viimasel ees on olnud. On teistsuguseid näiteid, kui lähenevad valimised, siis maskid langevad ja siis viimased kuu-paar taotakse eranditult ühte auku. Nii toimus enne presidendivalimisi, kus teistsugused lood lihtsalt ei läinud läbi, uudised ei läinud läbi. Nii tuleb see kevadel. Tallinna linnas on kõik korras. Edgar Ratase vabandust, Jüri Ratas kontrollib asju väga korralikult, ka meediasuhtluse koha pealt on kõik okei. Ei oska kommenteerida. Väga detailselt olen töötanud Tallinna linnameedias. Ligi kolm aastat. Noh, loomulikult on palju asju, mida mina teeks teistmoodi, aga, aga nad enam-vähem saavad hakkama. Jah. Kas ka tänasel päeval ta hea meelega varjaks seda, mida või annaks avalikkusele lihtsalt teada seda, mida Linnar Priimägi üsna suur raha eest linnale välja mõtles, neid uhked plaanid, üritused Tallinna päev, kuidas üheks ööks suletakse Toompealinna vaheline uksi, siis hommikul vana Toomas isiklikult tuleb raekoja tornist alla avatsel. No siin on nüüd müüt, mida ma hea meelega kasutan võimalust täpsustan et linnavalitsus ei ole. Tallinna linnavalitsus ei ole kunagi varjanud ideid ja projekte, mida Linnar Priimägi pakkus piinale. Ei ole varjatud ka, isegi mitte summat mida ta nende ideede pakkumise eest sai. On olnud varjatud need konkreetsed lepingud mille alusel see asi toimus ja siin on nüüd nagu noh, kaasajast või hilisemast ajast väga hea paralleel ka Raadio kahega, mille puhul me ju teame, et tegelikult on Margus Allikmaa kuulutanud mitte avalikustatavaks radi 200 esineva Anvar Samosti honorari. Kui minul oleks avalike suhete direktorina Tallinna linnas tulnud pähe salastada summa maksti Linnar Priimäele honorari tegelikult nende ideede pakkumises. Noh, mul ei tulnud see loomulikult pähegi siis praegu Eesti raadio, kes noh, ja siin on nagu väga oluline ka laiem ühiskondlik moment estraadiga sisedaks seisma, läbipaistvuse Eesti andma selle iseendaga ka eeskuju, siis on tegelikult kuulutanud ühe saatejuhi honorari. Alustuseks ma arvan, et see on väga halb näide ja väga halb pretsedent, aga ma usun, et, et siin noh aeg toob muutusi. Sõjas Allikmaa vastu olete palmaruga ühes paadis või kõrvalpaadist. Mina ei ole sõjas Allikmaa käia, ma ei ole üldse kindel, et Allikmaa kangapalmaru. Aga see, et, et Allikmaa määramine Eesti Raadio peadirektoriks oli poliitiline määramine noh, ütleme nii, et minimaalne, mida tuleks teha, tuleks seda jämedat asjaolu tunnistada. Soodsad Soome piletid on neil ikka olemas. Juba nüüd Tallinki poolt pärast seda artiklit, kuidas Tallinki kallal kurja vaeva näevad Soome ametiühingud, sedakaudu siis ka Eesti ajalehtede omanikud, eks ole? Soomes käisin lennukiga tänavu kevadel ja ausaltöelda laevalaevaga ei olegi olnud pistmist tükk aega. See lugu, mis need, mille avaldas ka Delfi oli tegelikult kahest asjast, millest, millest me nüüd oleme pikalt rääkinud Solymeedia. Aga seal oli teine väga oluline tunnus. Ja see ei olnud, ma arvan, ei saanud olla Tallinki omanikele, aga ka enamikule Eesti ettevõtjatele omanikele suuromanikele meeltmööda. See oli nõue, õigemini noh, ütleme siis rending et suure äri ajamine Eestis ei ole võimalik ilma siinsete ametiühingute sisulised tunnustamiseta ilma siinsete ametiühingute kodustamist, nagu tahate. See, mis toimus, oli praegu see, et meie omanike poolt külma jäetud ametiühingud neil ei olnudki kuhugile minna, loomulikult oma tegevuses liituvad nad Soome ja Rootsi ametiühingutega. Ja seda saab muuta ainult meie omanike põhimõtteline suhtumise muutus ametiühingutesse Se käigud muuseas ka väga meedia kohta ja Eesti Raadio siin positiivne erand, erand kus siiski ajakirjaniku ametiühing on olemas, ma ei arva, et ta on veel, ütleme seal oleks mänguruumi küll, aga vähemalt eesti rahvas on ta olemas, erinevalt näiteks Postimehe rühmast Ekspress Grupist, kus ikkagi sisulisest ametiühingust me rääkida ei saa. Aga aga nüüd see käib laevandusega otseselt kõikide nende ettevõtlusvaldkondade kohta, mille tegevusraadius ulatub väljapoole Eestit. Me oleme ette kaotanud võitluse ametiühingute põllul, kui meie omanikud ei kodus, ta ei suuda kõlvata oma ametiühinguid. Allan Alaküla, see on põhimõtteline, teistsugune suhtumine töötajatesse ja see, see väga noh, sealt juba saab edasi. Siis ka vaadata seda, kuidas on ühiskonnas jõuvahekorrad, on vasak tiib jällegi on nõrgem, kui ta peaks olema. Allan Alaküla, millal see olukord muutub, millal Eesti ühiskond saab aru, et ta on kallutatud ja et see on halb või püsib see olukord nagu varjud, püramiidide? Mina arvan, et samal viisil, noh see on nüüd siis juba Reformierakonna loosungi kriitika tegelikult samal viisil. Eesti ühiskonnal ei ole potentsiaali tegelikult Euroopa tippu minna, isegi mitte, kui me ainult raha loeme. Noh, oli eelmine nädal väga hea lugu Postimehes Mati Heidmetsalt, kus ta võrdles Nõukogude Liidu ala sotsiaalnäitajaid. Eesti ei ole mitte mitte isegi keskmine, nende hulgas on, on viimane ja väga paljudel aladel isegi Venemaast maha jäänud oma Aitsidelt ja, ja mitmetelt muudelt väga fundamentaalselt sotsiaalnäitajatelt. See juba häirib, et see potentsiaal tegelikult raha teenimiseks on, ma arvan, juba üsna piiri lähedal, me ei lähe väga pikalt edasi, kui me sotsiaalselt põhja ei, otsustavalt ei paranda, aga selle üks oluline osa on ametiühingud kindlasti. Millest ma kirjutasin. Väljavõte toimikust tud materjalid. 30. august 1997 Tallinnas toimub Postimehe päev. Kava järgi on kell 15 50 telgi püstitamise võistlus. Osalevad Johannes Kert, Allan Alaküla ja Koit Raudsepp. Juba kell 16. Null viis esineb ansambel Pespifo. Ülekuulamine jätkub ja meie tänane ülekuulatav Allan Alaküla. Ma kuulasin seda hetk tagasi seda, seda, seda võrdlust ja, ja suhteliselt selliste mustade toonide maalimist ja lugesin ka Postimehel seda artiklit, jätsin selle õige kiiresti pooleli, sellepärast et olles ise mõnda aega tagasi viibinud Venemaal ja Kasahstanis, saime aru, et see jutt On suhteliselt alustatud küüniline, sellepärast et võrrelda meie nii-öelda sotsiaalset elu ja neid standardeid seadusega on, on, on suhteliselt, on suhteliselt kohmakas tegevus, pehmelt öeldes. Kas sellistes mustades toonides elamine kuidas, kuidas see mõjub teile, kuidas, kuidas te, kuidas te, kuidas te taastate. No ka mina olen viibinud mitte väga mu Venemaal ja Kasahstanis. Ja on õnnestunud võib-olla, mis veel olulisem antud kontekstis ringi käia ka Eestis. Et kui Eestis liikuda ringi ainult Nõmmel, Pirital. Ja Tallinna kuldsetes äärelinnades kui nii võib öelda et siis kahtlemata Venemaa tundub hädaauk ja ka Kasahstan, kui minna välja poolastanaad. Kui liikuda ringi Eestis, minna Koplisse jala, trammiga kui elada Lasnamäel. Liikuda jala siis ma arvan, see Venemaa olme jaa, jaa. Elu ei tundu enam sugugi sellise häda au, kuna need on täiesti võrreldavad ja veel kord. Need allikad, millele tugines Heidmets oma analüüsis on luure keskagentuuri siis fakt, pukk. Allikaid nagu ei saa nagu kuidagi k kalutataks pidada, tõsi, nad on tõsiselt allikateks autoriteetsem andmekogu. Eestil on sotsiaalarenguga tõsiseid probleeme. Allan, kui see kalavõrku püüdmata, sellepärast et Astanast ma käisin väljaspool ja mitte vähe 2500 kilomeetrit kokku mööda Kasahstani ja tõesti see, mille poolest Eesti jääb sotsiaalküsimustes Kasahstanist maha, on see, et meie viina pool liitrit ei maksa mitte 30 krooni, nii nagu see maksab seal ja vot selles on täiesti õigus, aga tõesti, läheme selle teema juurde, ma tõesti tahan küsida, et mismoodi see peaks olema tegelikult suhteliselt stressi tekitav ja ikkagi pingeid koguv elada sellises sellises suhteliselt musta tumedas valguses rõhutada rõhutuna. Nii-öelda vaimses plaanis pimedas agulis. Mina arvan, et töö, mis võimaldab oma vaadete realiseerimist ja tegutsemist selle nimel, et olemasolevat olukorda muuta, paremaks see töö juba oma olemuselt ei saa olla stressa. Vaatamata sellele CD ise laeb maha vaatamata sellele, ütleme, koolikaaslased sealt enamus meie sõpradest on pärit, on tegelikult ilmselt ja teisel pool rindejoont. Minu, kui ma võtan keskkoolikaaslasi, siis ma arvan, et suurem osa neist on selles mõttes tavalised eestlased, et nad ei ole ennast poliitikaga sidunud. Enamikul neist pole isegi mitteaktiivseid poliitilisi vaateid. Klassikokkutulek oli siin alles suvel, et noh Enamikku tuleb provotseerida, politsei küll arutlema, et, et noh, see ei paku neile see, see ei ole nende jaoks oluline. Kas nad võib-olla ei taha lihtsalt teiega rääkida, sest nad teavad, mis nagu järgneb lõpuks ristikheinalehega, eks ju, avaldus blankett ja, ja, ja, ja ei saa enam lahti. Veelkord, et noh, mul ei, ma ei ole ise avaldus, plakatid täitnud ja ammugi ei tegelenud nende levitamisega ja klassikaaslasega ikkagi on väga hea suhe jäänud siiamaani. Et, et ma ei oska küll uskuda, et nad midagi sellist pelgaksid, neid lihtsalt ei huvita poliitika ja ma arvan, et see on enamiku Eesti inimesi. Poliitika tegelikult ei huvita kahjuks. Aga, aga nüüd, mis hilisemast ajast tuttav siis ülikoolikaaslastest? Jah, väga suur osa on, tegutseb poliitika ja kuna alal ja ja seal jah, pean ütlema, et jah, nendest paljud on tegelikult tegutsevad teistsuguselt teiste vaadetega Inimlikus plaanis üsna selline ebamugav ju olukord noh, vaevalt et teisele poole tänavat, eks ju, lähevad, aga aga ega peale nagu tere nagu sellist, aga pikemat juttu ju ei ole, eks ju, naise tervise kohta pärita laste hinnete kohta samuti ilmselt mitte ja nii edasi. Siin ma pean ütlema, et, et on jah, eks neid ringi on sisu mitmes kihisete kõigele Lähme sõprusringi ülikoolist, kus täitsa veidral moel on esindatud praegu riigikogu erakondadest kõik peale ühe peale rahvaliidu ja sealt nagu ei ole tuttavaid niimoodi sõpruskonda jäänud. Et kõik nad on olemas kõikidega nendega Me pärimega naiste ja lastega tervise järgi. Ja aga selline jah, selline natukene kaugem ring juba, et seal on see siis sõltub konjunktuurist, et seda on ka noh see on nagu ikka, et et on perioode, kus tahavad kõik tere öelda. Kui sa ei taha, siis ei taha. Meie saade on jõudnud sinnamaale, et me teeme kohe ühe kõne ja, ja helistame teiepoolsele tunnistajale tänasel ülekuulamisel. Kes see mees on? No proovime helistada Aivari Adele helistama. Tere päevast, Aivar Jarne. Mis asjus Allan Alaküla teile viimati helistas? Viimati viimati helistas ta Hiinalt liidreid Chealzin. Linn käis riigikogul külas ja, ja täpselt enne enne seda visiiti, niimoodi päev või päev või paar. Ta helistas. Veebiarutasite nüüd tulebki üks Hiina liidrid siia. Jah, jah. Allan Allan küsib alati niimoodi teravalt küsimusi ja, ja teda huvitas. Tookord ma mäletan väga, et kas Hiina, Hiina liider võiks ka ajakirjandusega lähemalt suhelda või pressikonverentsi anda ja, ja kuna kuna Hiina liider seda ei soovinud, siis, siis Allan üsna üsna niimoodi üksikasjalikult puuriks minu käest, et et miks, miks, miks ta seda ei tee? Aivar, mis mees Allan Alakloun Ja me tunneme 11 juba juba siin tuleb nüüd paarkümmend aastat jah, et ülikooli Tartu Ülikooli ajaloo ajaloo esimesest kursusest saadik 86. aasta me astusime koos ülikooli. Allan on jah, nii ajakirjanikuna ja, ja siin ta töötas Tallinna Tallinna linnavalitsuse juures on minu meelest väga aga tubli tubli mees olnud ja ajakirjanikuna noh mis, mis teda kindlasti iseloomustab, on see, et, et ta on üsna terav ajakirjanik, et alati tema, tema lood ja, ja ka väiksed nupud niimoodi võivad tekitada diskussiooni ja, ja niimoodi debatini. Vabandused mul puudub selle kohta informatsioon. Kas te alakülaga härra järve koos ülikoolis õppides olite ka ühes ühisühiselamus? Ei, mina ei olnud ühiselamus, ma olin nii-öelda erakas tol ajal, aga aga noh noorte tudengite Ena me nii mõnegi mõnegi seminari pidasime ka minu erakas ja, ja, ja ka ühikas, niiet. Kas Alaküla oli pigem see mees, kes selliste seminaride puhul andis nii-öelda pidurit vööndis gaasi? Ei, ta oli, ta oli ikka üks, üks üks vedajatest ja tema vedamine mitte ei puutunud, et kus, kus saaks niimoodi seminaariks vormilist materjali vaid vaid just otsas nendeks seminarideks sisulist materjali, ehk me arutasime tüdrukut, rahvus, rahvusvahelist rahvusvahelisi suhteid? Ei, meil oli tol ajal ka tõsised teemad nii-öelda, et kuna me olime rahvusvaheliste suhete ringis, mida õppejõud Kaido Jaanson, Kaido Jaanson meil juhtis, siis. Meil oli alati niimoodi ikka ikka sisulisi teemasid arutlusel. Suur aitäh, Aivar Jarne, Allan Alaküla, mis on nagu kõige helgem mälestus ülikoolist ülikooliajast teie jaoks. Noh, need on, ma arvan, suurema osa inimeste jaoks kaunimad aastad ikkagi elust. Ja seda mul isegi raske öelda, et. Noh, seal jah, nagu lisaks koolile ja siis oli see see muu elu ja, ja seltskond. Ei, ma ei oskagi seda nii otse otse öelda, et need olid ühed parimad aastad kindlasti. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Allan Alaküla ma praegu mõtlen. Mul ei tule kohe meeldegi. Ei, ma ei arva üldse kesknädalat mitte midagi, olla premium tuttava vabandust, aga ei ta täpsemalt ei oska, ei oska tema kohta öelda midagi. Tubli keskerakondlane, küllata oma ülesandega hakkama, saab seal. A mõrvale, mees et on keskerakonnale. Ei sümpatiseeri. Allan Alaküla on Keskerakonna metsa kesknädala toimetaja. Kesknädalat ei loe. Keskerakonda ei austa? Ei arva midagi, ei oska kommenteerida, ei tunne teda nii hästi. Hea küsimuse, ai. Tähendab ühesõnaga ma ei ole kursis Mallestolile kodumaile, need ma ei tea sellest asjast midagi. Halloo. Ei ole hullu midagi, et üle kuulaks. Urmas üks asi jäi mind saates küll kummitama asja, siis see oli see, et sa ütlesid, et et alaküljel on valge papo, kust selle võtsid. Toimikust lugesin, millisest sellesse? Aga see on järgmisel nädalal oma tõsi, hea, vaata ise.