Tere taas kõigile filmihuvilistele. Täna on meie saatekülaliseks Rain pikand, kes on reklaamiagentuuri Division loovjuht ja me räägime täna reklaamfilmidest. Et mõnelgi teist võib tekkida kindlasti küsimus, et kuidas on reklaam üldse seotud filmiga, aga minu arvates on need siiski lahutamatud osad audiovisuaaltööstuse eest. Ja küsimus on selles, kas nad on ka lahutamatud osad audiovisuaalkultuuris. Kuna reklaami meie elus on aina rohkem ja rohkem ja seda eelkõige televisiooni vahendusel, sest eelkõige räägime ju filmist ja audiovisuaalkultuurist siis tegelikult, kui vaadata ka näiteks Eesti televisiooni ekraanidel toimuvad, siis enam rahulikult filmi vaadata ei saa. Sel lihtsal põhjusel, et, et juba mulje vahetevahel tundub, et ligi üks neljandik sellest filmist moodustub reklaami pilte. Aga Rain, mul on hea meel, et sa leidsid aega guruksinud Pole veel nimetada, sest sinu habe ei ole piisavalt pikk ja pea ei tudise. Aga reklaamist sa tead küll, väga palju ja eks me eelnevatel aastatel oleme diskuteerinud nendel teemadel kuskil viis aastat tagasi, kui mu mälu mind ei peta, märkasime esimest korda Soome televisiooni vahendusel seda, et aina rohkem ja rohkem ilmus ekraanile reklaame mis oma olemuselt väga meenutasid lühifilme. Ja ma siinkohal muidugi ei räägi nendest tüüpilistest hambapasta või pesupulbrireklaamide eest aga need olid väga huvitavad oma ülesehituselt, nad olid teostatud väga hästi, ilmselt siis 35 millimeetrise filmilindi peale. Tegelaskujud oli väga õnnestunud valitud karakterit töötlesid ja tõesti tundus, et on toimumas selliseid läbimurre reklaaminduses, et nüüd hakataksegi sõnumit edastama läbi lühifilmide. Rain, kas sa oled ka üritanud tendentsile nagu kaasa aidata? Aitäh no rohkemal või vähemal määral ikka, et see ei olnud muidugi ainult Soome nähtus ja, ja eks seda sellist mandrit on kasvatatud päris kaua aega, et, et võib-olla ameeriklased on selles mõttes siin teerajajad ja ka kõige-kõige paremad tegijad. Et meenub sellise režissööri nimi nagu job pütka, kes teeb fantastilist dialoogi ja ehitab seda filmi üles niimoodi, et noh, et, et ei aru, et ta on 35 sekundit või 40 sekundit, vaid et tal oleks mitmeminutiline. Ma olen ise teinud selliseid filme üsna palju ja minu kolleegid ja konkurendid ja see ei ole ka Eestis mingisugune eriline nähtus, kuigi viimasel ajal ma arvan, et nii Soomes maailmas, mujal kui kui ka meil on, toimub teatud mõttes nihuke põlvkondade vahetuse, selline klassikaline head näitlejad, hea dialoog, mis Eesti filmis on muidugi väga raske teha hakkab tasapisi kaduma ja ka Ameerikas endas. Ja selle asemel tuleb noh, mõnevõrra abstraktsem palju rohkem visuaalne filmikeel, et mis siis kuu fokusseerun teistele Astingutele, et selles suhtes võib-olla noh, kokkupuude nagu suure filmiga on noh, täiesti täiesti reaalne ja ülesehitus on ka täpselt samasugune, välja arvatud üks dimensioon on reklambinis alati. Erinevus on aeg. Ma ei kujuta ette, kui Tarantino teeks ühe reklaami, kui pikk see oleks, talle meeldib lasteaiad tegelastel rääkida mitte millestki ja siis nagu ei ole ahvatlev ja et, et seal on nagu noh, kõik on kokku monteeritud jupid vahelt välja lõigatud, ajahüpped kogu aeg selline äärmiselt intensiivne ajakasutus, et kõik muu tegelikult on sama ja ma arvan, et praegu ma ütleksin, et selline huvitav. Ma ei julge öelda, et see tendents on, aga et noh, mõningane selline tagasi voolnuga reklaamist filmi, et on noh, tuleb siis graafika ütleme, segatakse ära suur film, muusikavideo, kõik sellised noh, tekivad, et erinevat tüüpi esteetilised blokid filmides. Sama Tarantino näiteks on siin hea näide, et mustvalge või värvilise ka siis on seal mingisugune abstraktne stuudio taust on ju reaalse maailmaga. Et mõtleksite praegu võib-olla isegi niimoodi, et see tagasivool on nagu reklaamist nagu tugevam ja ütleme, et ka nii-öelda talentide poole pealt, et kui nüüd noh, näitlejad mitte üsna harva. Aga minu arust kõige parem näide on, mis reklaamimaailm on andnud filmimaailmale. Ridley Scott, kes oli, oli mulle eelkõige tuntud kui, kui reklaamirežissöör ise paar korda näinud Carney reklaamfilmifestivalil, et aga oma kuulsa ja ülieduka gladiaatoriga, noh, ta nii-öelda raius ennast filmitööstuse. Et selles mõttes ma arvan, et saan, mina nagu kahepoolne ja Eestis on, on mingil määral sellise filmiliku reklaamitegemise üks suur takistus on see ma tooks nagu ühe kõige sellise nagu iseloomulikum välja, nagu filmi kontekstis on see, et et eesti näitlejad ju enamuses teenivad leiba teatrist, teatri näitlemisele seatakse spetsiaalsed tingimused, sa pead rääkima kõvasti ja noh, nii-öelda kipub olema kuuldaga tagumisse ritta ja kõik on nagu natukene üleforsseeritud, et filmis peab sosistama ja pilgud ja niuksed noh väga-väga väikesed detailid mängivad, et sellist ja režissöörid on suuremal või vähemal määral kas siis iseõppinud või siis ikkagi nagu mitte filmikoolist tulnud, vaid, vaid kuidagi filmindusega või režissööriga nagu piirduvatelt aladelt. Et siis siis võib-olla ei ole nagu see veenmisoskus ka nii hea nagu, nagu ütleme, kui teatri lavastajatel on, et et seal ma, aga no need on mingis mõttes niuksed nagu tehnilised tingimused. Et päris häid on nagu välja tulnud ja, aga ma arvan, et, et see ei ole Eestis, ei saa ka kunagi olema selline noh, nagu peavool reklaamifilmides. Selge, aga kui me tuleksime nüüd tagasi tegelikult natukene ajaloos, sellepärast et ma saan aru, et kui ma sulle annaksin ainult võimaluse rääkida, siis noh, see 45 muna lagine, aga oled sa nõus sellega siis, et reklaam tegelikult on alguse saanud televisioonist ja ütleme sellest audiovisuaalkeelest ja kultuurist kui, et pigem nagu filmist ja filmikultuurist Nojah, kui me räägime telereklaamist, siis telereklaam ja seda on niimoodi ausalt öeldes raske öelda, sellepärast et kumb oli enne muna või kana, et ega siis noh, teles ka seal, kus reklaam sündis, noh, näidati filme ka sellel ajal juba üsna palju. Et ma arvan, et jah, selles mõttes pigem Telestajate telereklaami sünd oli niisugune nagu presenteerib näha kogu Nõukogude telehingeelu, nagu ta näitab midagi nagu ette põhimõtteliselt, et filmis räägitakse lugu ja ajad muutuvad ja nii edasi ja nii edasi. Ta provotseerib reaalsust või seda meie tavaelu võimalikult autentselt ei saaks. Ta oli ikka ka noh, naiivselt ta kukub välja üsna tihti, aga, aga ma arvan, et, et eesmärk on teda seda tavaelu provotseerida võimalikult nagu kokkusurutuna, noh, jälle sellepärast, et aeg on jälle vähe. Ma ei ole ühtegi suurt filmi teinud ja ma ei ole kindel, kas ma kunagi üldse tegema hakkan neid. Aga ma arvan, et seal noh kunagi mõelda seda, et et meil montaažirütm on nagu, ütleme kaheksa kaadri kaupa, et noh, mingi kolmandik sekundit, et et ja noh, sellega peab mõnikord lasknud midagi öelda, näitlejal mõjutab näitama reaktsiooni, et see kindlasti ei ole ka televisioonile ikk, et noh, seal on ikka rohkem natukene, aga et, aga ma arvan, et, et jah, et pigem tele kui film ja film tuli tõesti tõesti hiljem sisse, kuigi siin on selles mõttes nagu raske tuua adekvaatset hinnangut, et eks ta, eks ta maad tee või nagu kultuuriti on olnud erinevat Inglismaa lõhet, mõjutused, ameeriklast, teised ameeriklast kindlasti rohkem film. Ja brittidel just nimelt seda presenteerimisel siiamaani. Tüüpiline briti reklaam on see, et, et seisab naine läbi rääkima pesu oblast räägib näiteks elukindlustusest või mingist ravimist, on lihtsalt seisab ekraanil ja räägib, kui tore tema elu on tänu sellele, et ta seda ravimit sööb ja räägib, räägib, räägib, siis lõpeb ära. Film ongi kogu lugu, et noh, Briti filmis ka nagu räägitakse, sellise dialoogi sügavus on võimalused. Ütleme niimoodi hüppamist, kargamist on palju vähem kui Ameerikas. Et Ta on niisugune multikultuuriline, et aga, aga. Miks ma just tõin näite Soome televisioonis sellepärast et ütleme, reklaamid on siiski tavakuulajal tavavaatajale kättesaadav, ütleme nende televisioonikanalite nende kanalite vahendusel, et noh, vaieldamatult on kindlasti Ameerikas reklaamikultuur hoopis teistsugune, kui ütleme nii Eestis, Baltikumis kui ka. Ma arvan, et sina oled näinud maailma praktiliselt kõigi vähegi väärt Ma näen vaeva Teiki viimase 10 aasta paremad 5000 reklaami, et, et noh, mõtlen. Jah, et seetõttu ongi nagu huvitav rääkida sellest, et mina siiski pean nagu reklaami ka osaks audiovisuaalkultuurist ja mind huvitab ta seede, too, et see on minu meelest filmi kõige lühem vorm selles mõttes, et noh võib-olla see nagu väide onu treeritud, eks ole, mõne kuulaja jaoks võib-olla see ka noh, ütleme antikristlik ütleme niimoodi. Aga siiski selles mõttes, et kõik need reklaamid just nimelt, mis tegelikult laenavad oma keelt nii-öelda filmikeelelt ja millega ma alustasin oma vestlus, siis ma tõesti võin väita, et on reklaame, mis on vaieldamatult tehtud. Esiteks kinematograafiliselt tipptaseme ja teiseks vaieldamatult ka ütleme, autoripositsioonilt ja nagu sa mainisid oma eelnevas jutus, on tegelikult ju väga paljud lavastajad alustanud oma karjääri reklaamfilmide režissöörid ära ja kui me vaatame tegelikult vene uut kino ja niinimetatud ei blockwasterid, sest kõik needsamad filmid, mis siin on meie kinos Sõprus jooksma näiteks Türgi gambiit või riiginõunik, hiljem või öövaht või kõik need lavastajad on pikka aega töötanud reklaami režissööridena ja see kogemuse seest eetika on ühest küljest kandunud nagu filmi. Ja samas noh, kui me räägime üldse filmikeele nagu arengust ja alates ilmselt 80.-te aastate eest, siis võib kindlasti väita seda, et reklaamid on mõjunud. Ta on olnud väga tugevalt filmikeele nagu muutumist, eelkõige nagu noh, mis on laialt levinud tõde eksämm Divi kaudu, mis tegelikult on ka muusikavideo, ehk see on tegelikult reklaamvideo, ta lihtsalt on formaalilt veidi suurem. Nii et neid asju omavahel siiski nagu tuleks minu arvates nagu koos vaadata. Ja Ta muidugi vaadata laiemalt siis missugused need tendentsid praegusel hetkel nagu maailmas on, ma saan aru, et kui on suured turgudel, on hoopis teised eelarved. Nad saavad võimaldada endale teha väga glamuurseid väga uhke, vaid ütleme, nii-öelda reklaame erinevate vahendite, mis tõesti meenutavad lühifilme, aga missugused need tendentsid praegusel hetkel konglomeraadi või suured globaalsed kompanii kindlasti ka seda teevad ja seda ta jätkavad ja palkavad endale selliseid tuntuid, lavastajaid, neid reklaame tegema. Ma olen nõus, et, et minu meelest reklaamfilm on osa nagu suurest filmikunstis on kõige lühem vorm filmikunstist ja, ja minu meelest filmikoolides peaks õpetama ka ka reklaamfilmitegemist ja, ja näitlemiskoolides reklaamfilmis näitlemist. Et ma olen näinud Lewise reklaam mõned aastad tagasi, kus Robert De Niro mängis lihtsalt kõrvalosa ühte hamburgerimüüjat. Ta ei öelnud mitte midagi, ütles ühega, mis tähendab umbes sinodi hamburger ja tähendab see noh, nii-öelda nende kahe tööstusharu nagu segunemine on minu meelest on nagu äärmiselt loomulik ja orgaaniline. Praegused tendentsid, no eelkõige suurema tendents on, on seesama, mis lausa pooleli, mis, mis suureski filmised nii-öelda virtuaalmaailm ja päris üles filmitud, nagu päris näitlejad segunevad reklaamis on seda selles mõttes lihtsam teha, tõesti, aeg on lühem. Ja, ja tänu sellele. Ma väidan, et reklaamfilmiefektid on, on praegu nagu paremal tasemel kui suurtes filmides. Et juba sellepärast reklaamis sa näed seda mitu korda, et sa jõuad nagu seda defekti näha, kui seal on defekt, seda tuleb nagu paremini teha. Ja võib-olla pikkused järjest pikemaks ja pikemaks lähevad filmid, et Eestis ka kui vaatad, see on muidugi sõltu ei filmitööstuse arengust ega reklaami, vaid üldisest majanduskasvust, mis on globaalne, et Eestis noh, ikka päris mitu filmi on praegu endiselt, mis jooksevad teles isheemia ühena vaheliselt filmida, et noh, klassikaline 30 sekundit, et noh, tundub nagu lühikene pluss teine asi, mis on, mis on huvitavaid järjest rohkem öeldaksegi, et muusikavideo on noh, nii-öelda reklaam tegelikult on ühe konkreetse plaadi reklaam, et, et selles suhtes muusikavideo võib-olla nagu seisab kõige rohkem, et väga tükk aega nagu pole midagi midagi nagu väga erilist tehtud, et just hiljuti sattusin nägema, ma ei tea, kus ja miks aga aga oli Michael Jackson'i päev, mis on Scorsese tehtud ja see oli umbes 20 minutit video ja, ja, ja selles oli dialoogi, näitlemist ja ühesõnaga see laul oli mingi osa ainult sellest, et et sellist täiesti revolutsiooni, sellist lähenemist nagu ei ole tükk aega olnud, et Birk on oma oma videotes olnud nagu hästi selline noh, eriline ja ma arvan, nagu ütlete, et Türgi mõju kindlasti on reklaamida selle üsna suur ja, ja noh, võib-olla mingil määral nagu suurele filmile. Et ütleme, et sinna teemasse upuksime vist nagu muusikavideotest rääkida, et kui pöörduks nüüd tagasi korraks nii-öelda sellele lühifilmi ehk siis see kolmekümnesekundise minutilise formaadi juurde siis tegelikult, et mida me enne mainisime, et on väga palju tuntud lavastajaid, teinud neid filme. Kas sina isiklikult vaadates reklaami, mitte teades, kes on selle reklaamklipi režissöör, oled ära tundnud lavastajaga? Olen olen tundnud, aga, aga ütleme, et filmitegijatele need nimed ei ütle midagi. Härrased, noh, neid näiteks üks selline noh, loominguline kollektiiv, kus ma ei mäleta, kui sellisel kaheksa režissööre vist koos Rootsist pärit traktor on nimi, et nad traktori käekirja tunneb ära siis siis jälle üks rootsi lavastaja Fredrik Bond, mul oli naljakas juhused, tosin nägema selle Fredrik Bondi noh, nii-öelda nagu siis, kui ta alustas tema oma nagu ise kokku pandud sõõrily oma raha eest ja, ja siis see promootor ütles, et noh, et üks noor Rootsi tegijad, noh, et jõle odavalt saab, aga ta on varsti kuum nimi. Ja siis, kui ma kuus kuud hiljem helistasin, siis ta ütles, et nüüd on see hind on umbes kaheksakordne, et, et siis on juba hilja. Ja seesama juba enne mainitud jopet ka, et, et tal on lihtsalt niivõrd romantiline ja selline soe ja niisugune hästi dünaamilise valgustusega. Et kuidagimoodi selle, selle ma tunnen ära, ma näitan pütgav ilma muidugi tuhanded-tuhanded mitte, aga noh, kümneid. Kuigi eelduseks peaks tegelikult olema reklaamfilmid, peaksid olema noh, nii-öelda võimalikult neutraalse teostusega selles mõttes, et sa ei hakka nautima vormi, vaid eelkõige on sinu eesmärgiks nagu see sisu ära jah, ütleme, et nii ja naa Et kuigi ma arvan, et täna on, on olukord ikkagi selline, et kui noh, võtame täiesti nagu reklaamikeskselt oletame, et on kaks erinevat näiteks ütleme karastusjooki siis noh, on väga rumal või neile väita, et karastusjoogid erinevad kuidagi teenindusest, kui nad on samas hinnaklassis ju teha väga odavalt ja noh, nagu täielikult nagu kehvadest komponentidest, aga ütleme, et kui nad on sama hinnaga, et see tähendab seda, et mõlemil firmal on kasutada täpselt needsamad masinad kokkusegamis mingisugused torud ja need kuradi kontsentraadi värgid ja särgid, et seal ei ole mitte midagi, mis neid eristaks. Ja siis sellisel puhul tegelikult filmi eristuvus on hästi oluline, et minu arust nagu super hea näide on, on diisel. Kui Renzorossasele firma tegi, siis tema eesmärk oli lüüa levist ja lüüalevist eksastega teksased nägid täpselt samasugused välja vähemalt alguses nagu nagu levisamad, aga mis erines erinevaid kommunikatsioonikee, erinesid reklaamid et selles suhtes ma arvan, et see ei ole enam nii mustvalgelt, selge see, et ei saa nagu eeldada seda, et kui nüüd oma mingi reklaamikese sinna eetrisse panevad kõik ahhetavad ja ohhetavad, et issand jumal, son, Wimbentersi tehtud on ja kes ka kunagi oli reklaamile, siis et selles suhtes noh, niukene friik, kas liikluse selline nagu erialane kritinism, aga kindlasti helistama ja, ja kas, kas see on režissööri käekiri või see on nii-öelda nagu mingi muu loominguline näiteks muusika on ju vahet ei ole, pest oleks nagu eriline ja kihvt ja lummav ja misiganes. Aga siinkohal, Mul meil ongi üks selline reklaam, mis minu arvates reklaamides lavastajate nimesid tiitris oli tehtud kusturiitsa poolt ja, ja see, mis meenutas mulle väga tugevalt tema film, mustlaste aeg või siis näiteks must kass, valge kass, kus reklaamid, tegevus toimus väikeses farmis, noh tõesti kuskil nagu ütleme Rumeenias või, või, või hoopiski kuskil eks-Jugoslaavia riigise hambutu vanamees istub kuskil kooris mingisuguse, sellise tüüpilise, kust tulid riista peal, mis on nagu miski masin teeb igasuguseid asju, müriseb, viriseb kohutavalt tossu välja ja kogu see Vahmiilija seal ümber nägi ka selline juuksed püsti ja, ja ja noh, niuke äärmiselt karikatuurne, mida seal reklaamiti, ma ei mäleta. No tõesti isegi seesama kui, kui, kui see reklaam jooksis, ma ei saanud üldse aru, ilmselt see oli niimoodi, et see ikkagi see reklaam tuli viimase plaanina nagu vahetevahel nagu pannakse taha ja see kustus mu mälus täiesti ära, seepärast et ma olin nii lummatud. Muidugi ma oma armast, kust tulite, teleekraanilt näen ja kuskilt otsast meenub ja jälle teistsugune noh, ütleme vastupidine näide oli üks reklaam, mis töötas oma tänama erakordselt heale huvitavale uudsele, teostusele. See oli üks autoreklaam, kus automaat Dub Robotics taintsikuseli Reno Citroën, no vot minu jaoks nagu selles mõttes teeb kohe, kuna reklaam iseenesest on nii hea tahan teilt ilmselt reklaam koga otseselt selle märgile kirjaklamber. Et küsimus on selles, et noh, ütleme see ülihea teostuse originaalsus, et noh, et kuidas ta siis tegelikult noh, lõpuks aitab ütleme, selle sõnumi edastamisel, et siin on, siin on selline huvitav tendents, et kui minna nagu tõesti välja maxima pead, siis sa võid tegelikult mingil määral nagu hävida. See ei ole päris selline reegel, et esiteks nägid neid mõlemaid reklaame tõenäoliselt ühe korra. Ei, kusjuures ta Citroeni või renooma nüüd ei teagi seda reklaami. Iga kord tahtsin näha, kuidas see tehtud on ja ma tean, et tegelikult ma vaatasin juba pärast seda öelda produtsendi pilguna. Ma nägin, et sealt oleks vaja olnud välja lõigata paar sekundit mingi koha peal ta hakkas nagu lonkavad. Aga see oli väga hästi tehtud. Noh, vahet ei ole selles mõttes, et alati on mingisugused filtrid, et üks asi on see, et, et noh, et okei, et naine ja auto ostmine ka ei lähe omavahel noh, nii 100 protsenti kokku, et see juba, et ta sulle meelde jäi, tekitab selle tasandi, et okei, et ma otsin, et kui ma näen, siis sellest samast robotist Citroëni robotist pilt ja nii-öelda printreklaam oli ja kui seda seal näed, seal on mõni sekund rohkem aega vaadatud, kes autotootjana ja siis noh, see ei ole nagu niivõrd üks ühele nagu, et ainult seda reklaami torman kohe poodi. No sa räägid praegu reklaamime. Ja filmipoole pealt on see, et mis iganes film, mis täna ei tehta, ei ole kunagi tehtud niimoodi, et kui see ei ole, ütleme siis absoluutselt kordumatut tehnilist võtet kasutav režissöör, noh, mis minu jaoks võib-olla, et ainult üks vähesteks, kes seal on jäänud, ma mõtlen, kes on nagu kaubaliselt edukas on seesama Tarantino, kus minu meelest on, on ookeani temal see ajal õige, mida nagu tuhandeid kordi üritatud kopeerida ja noh, see ei ole kunagi nagunii hea, kui, kui ta, Tarantino lane, teine asi, tema fenomenaalne võime lasta inimestel rääkida mitte millestki ja sa oled lummatud sellest mõttetust jututoast, mis sealt tuleb. Sest see on suurepärane atmosfääri looja Just just just ja pluss ütleme tema tema uskumatu muusikakasutusega, ühesõnaga mida ma tahan öelda, on see, et ükski film, kui sul on piisavalt vahendeid, ei ole tänapäeval enam kordumatu ja seda on võimalik taastada sellepärast et režissöörid on noh, nad on nagu staarfirmad, neid kutsutakse tegema filmi, nad valivad ja, ja nad valivad ka meeskonda, aga samat meeskonda täpselt võib täpselt sama rahast komplekteerida keegi teine ja kui mustreid sa paned mingisuguste nii-öelda nagu sa ütled mingite masinate otsa on ju siis ikka tema neid masinaid ise välja mõtle, selle jaoks on olemas keegi inimene, kes välja mõtleb, konsulteerib temaga Okina võivad arutada ja ta võib panna sinna mingisuguse oma ajuvabadus protsendi juurde, onju, aga see vaieldamatult andekas inimene jätab meelde need ajuvabadust nagu skeemid. Ja ta loob selle masinad. Seal on mingisugune režissöör, võtab ja teine režissöör võtab sellesama mustlaspere ja needsamad jõed ja kassid õppi pilliroo sinna ja ongi täpselt sama asi. Ja reklaami puhul noh, 30 sekundit, no nii palju, kui sa oled heategija, ikka suudad matkida pooleteisttunnist filmi. Et et selles suhtes ma arvan, et see on ühelt poolt nagu, väga hea teiselt poolt ka niisugune noh, loojate poolt nagu väga halb, aga ma arvan, et et see on täiesti paratamatu, sellepärast et kui sa mõtled nagu, mis tänapäeva maailmas toimub, et siis noh, kõik on niivõrd kus sulandunud segapudru ja kõik kasutavad kõik ja kõik on niisugune. Ja pluss veel, et ideed on õhus, et noh, me vaatame samu ajakirju, loeme samu raamatuid, näeme samu televisiooni, seriaale, mida vaadatakse, ütleme, et Ameerikas on täpselt samal ajal ka ma arvan, et, et see on niisugune omamoodi nagu negatiivne moment, nagu, et see ei ole kunagi midagi täiesti uut. Lähed kinno, sõprusesse mingisugustele, ülem Horku piina mõttetule mingitele filmipäevadel on ja siis sa vaatad, et näed, et mingi huvitav asi ja siis kahe kuu pärast satud riieteisioneerust mingisugusele festivalil, näed, et seal on täpselt samasuguse esteetikaga tehtud film kuskil alamVenezuelas on ju, et noh, nagu see on, ma arvan nagu niivõrd paratamatu ja see on lõppkokkuvõttes asinaga, mille nii-öelda nahkame kõik nagu läheme, et ei sünni enam legende. No nüüd ma tahaks Ja ei, no ongi õnneks õnneks seal on nagu arvamuste mitmekesisus olemas, aga mina isiklikult ei ole kindel, et näiteks üheksakümnendad või kahe tuhandendad annavad mingisugused sellised nimed, mida inimesed vaatavad, ütleme 30 aasta pärast sellise andumusega, nagu meie vaatame praegu mingi 70.-te ja 60.-te mingeid filme. Ma jätan siit kõrvale nagu selle nostalgiamomendi, aga ma mõtlen just nagu tegijaid. Et ja mitte mitte sellepärast, et nad kehvemad oleks, aga seda nii palju kõike. Paljudel inimestel on võimalik minna kooli õppima, palju koolja tehakse, palju filme tehakse, et see on kõik nagu selline hullumaja, nagu, mis toimub? Ei no sõna reklaam on asi, ei, see on arusaadav, muidugi see kasutatakse tsitaat ühiskondlikust mälust nagu töötavad nagu metatekstidena ja see on täiesti normaalne, noh, nii-öelda see post põlenesi nähtus, eks ju, ja ja noh, näiteks eile ma nägin sellist reklaamikampaania reklaami, mis kasutab tegelikult Stanley Kubriku viimase filmi AS chat ehk siis silmad pärani kinni. Ja, ja seal kostab seesama muusika, mis on selles stseenis, kui, kui toimub see nii-öelda see maskiball. Aga ma maskitseremoonia ja, ja on selge, et see on selge viide sellele filmile, eks ole, ja seal toimub ka see nii-öelda soorollide vahetumine ja metatekstina töötab see film. Ja noh, see on see seetõttu nagu huvid, aga samas tooksin teise reklaami näite, mis jookseb ka nüüd päris palju erinevate televisiooni eetris on, kui ma eksi, fanta reklaame, bambutša või midagi taolist, mis on iseenesest äärmiselt naiivne. Aga samas mulle väga sümpaatne sellepärast on, et on loodud täiesti oma nägu, oma tegelaskujud ja, ja nad on niuksed tobenaljaka tagasi väga hästi töötab. Noh, selles mõttes ja, ja alustatakse nullist, ehitatakse täiesti korralikult, see nagu noh, brändi nagu ma ei tea, kuidas see õnnetu fante nagu ma vaatan, lihtsalt sellepärast tore klaas. Ma ei usu, et inimesed seetõttu seda toodet rohkem osta, aga tegelikult ostavad seal nagu et, kuna konkureerivaid tooteid nii palju. Aga noh, et siin on lihtsalt see näide, et nad ütleme nagu praeguses noh, selle aasta pildis on loodud jälle üks selline film, ütleme reklaamfilm, mis nagu eristub ja ei laena noh, ütleme nii otseselt ütleme mingisuguseid muid tsitaat. Aga loomulikult noh, keegi ju jalgratast ei leiuta ja ükstapuha, mis filmis kasutatud, eks ikka neid samu Antiik-Kreeka motiive või siis mütoloogiast sama seitset motiivi ja, ja kombineeritakse neid erinevalt. Muidugi loomulikult on olemas noh, näiliselt väga värskeid lavastajaid, kes ikkagi ka filmis nagu suudavad üllatada ja on täiesti nagu noh, omapärase ja täiesti enneolematu. Noh, esteetikaga, et ja jumal tänatud, sellepärast et kui neid selliseid suuri staare ei ole, siis siis selgelt Siswinalüüsist tsivilisatsioonile. Ma arvan, noh, lõpp mitte aga üheülbaliseks ja selline noh, ebahuvitavus ja et, et minu meelest reklaamides nende maailmade loomine ja siis nagu otsused natuke mitme laena kuskilt mõeldud tegelikult on niimoodi, et otsustatakse tavaliselt, et okei, laename see ei tule lihtsalt niisamuti, et noh, et märkamatult nagu tekib selline mingi mingi tsitaat või mis iganes. Et see maailmade loomine on, on mõnevõrra tegelikult raskem kui filmis, sellepärast et filmi puhul on ta üks nagu hakkama. Et noh, teeme mingisuguse ütleme maailma just nimelt maailma selles mõttes, et nad võib juua täiesti virtuaalse, sobib olla kaasaegne linn, filmitud Pariisis, onju, aga noh, et, et sa ei saa aru, et see on Pariisis kõige Pariisis. Muidugi seda ei ole väga lihtne teha. Filmi puhul, nagu see on mõnevõrra lihtsam reklaamfilmi puhul on see selles mõttes keeruline, et seal pambud asi, mis praegu, kus nad sinna puu otsa ronivad. Noh, see tegelikult sai see kampaania, olgu see kas inimene või isegi võib-olla üle-eelmine aasta ei mäleta täpselt, on ju, et, et ühesõnaga sa pead nagu seda kordama mis, nagu selles mõttes on tegijatele üsna tugev väljakutse, et, et sa pead küll kordama seda meeleolu aga mingis mõttes nagu natukene uues sellises vääringus. Filmide puhul võib-olla ütleme, et siin on selles mõttes paralleel, et noh, tehakse igasugune tuleb tagasi, maksab kätte ja üks, kaks, kolm onju, et millede puhul võib-olla edukuse protsent on sihuke fifty-fifty, et noh, et enam iga teine läheb nagu untsu on ja me ei ole seda, seda teisigi instning kahte näinud, aga ka kuigi ma säärast õunaga õudselt persooni kuidagi siukse nagu olendina meeldib. Et aga räägivad, et täiesti kohutav film pidi olema õudselt hea näide tegelikult esimene on üks, neid võib olla, mis, mis nagu naljakas, et seal filmis nagu ei olnud midagi uut, et aga, aga ta on kuidagimoodi nagu jäänud sellises noh, ma ütleks nagu 90.-te sellisesse võib-olla mitte pärliks, aga ikkagi sihukeseks tähelepanuväärseks filmiks koos. Et et selles suhtes nende reklaamimaailmade loomine, ma arvan, et mõnevõrra nagu on, on keerulisem ja teine asi on see, et et reklaami puhul sa saad teha nagu vigu, saadakse aru, et see kõik on nagu niisugune noh, mingis mõttes nagu flirt selle selle olustikuga, mis seal on ka filmi puhul me võtame sellesama näiteks, et gladiaator ja Trooja Trooja tundus nagu mingisugune laste tehtud film võrreldes gladiaatori-ga selles mõttes nagu jälle on reklaami nagu meeskonnatöö on lihtsam, kes seda nagu maailma loodet mis nende, nende nihukeste, tsitaatide ja laenudega toimub, et see üsna harva tegelikult laenatakse nagu filmi esteetikat. Ühesõnaga nagu teisele filmile pigem laenatakse filmi esteetikat ootele, segampaarida, puha olla selline salapärane ja mingisugune noh mingis mõttes intelligentne, kui, kuivõrd üldse niimoodi saab kirjeldatud alkohoolsed joogid. Aga ikkagi see ei ole nagu selline, mida, mida rullnokad kuskil luristavad sillani või silla peal, et, et see on selline täiskasvanud inimeste jook, kus on mingi räägitakse, ma ei tea, mis kultuurist mingist muust sellisest jamast, et need laenud käivad nagu seda. Pean ju noh, hästi banaalne näide on sedasama sinus tsit, rööni omad, kus sitt röön tahab öelda, et me oleme tehnoloogiliselt pannud sinna autosse omajagu robottehnoloogiat tantsele viitab sellisele, et noh, et niisugune kerge ja värke särke sihuke urban ja noored ja kõik sihukene plaga, mis sinna juurde käib, et aga noh, nagu selle Fanta puhul, et et ei pea tegema head reklaami, seesama mis, mis hambapasta, salongi tuleb sul meelde praegu või ja et tõenäoliselt see ei ole mingisugune konkur, Oxor Boxor, et see on ikkagi tõenäoliselt üks nendest, mida reklaamitakse. See ei ole kunagi täiesti suvaline. Jajah, ei, ma olen nõus sinuga absoluutselt, aga, aga, aga mis mind just nagu meie jutuajamise alguses ka huvitasid, et, et puhtalt nagu lähtuda, ütleme selle eest noh, nii-öelda vormi analüüsist, et samamoodi kui, kui meelde tuletada nagu Arla reklaame, mis hakkasid ilmuma ka üks, 10 võib-olla vähem Jah, ma tean seda inimestele kastikest, tegi. Ja, ja, ja mis olid nagu selles mõttes noh, ütleme sellised argised nagu peredraamad, eks ju ka väga filmilikud ja kus noh, ütleme see toodet kui sellist üldse nagu põhimõtteliselt No natukene oli, tähendab, selle ma segan vahele kord see, need alafilmid on kõik tehtud ühe režissööri, mul ei ole kahjuks seda nime meeles, aga ta on suurte filmide rezis, ta tegi ainult need reklaamid. Anderson, Peterson. Anderson Anders on täpselt, tema on, kui, kui see on Anderson siis ja, ja see, see võib olla, sest tundes näiteks tema tegi sellise filmi nagu laulud teiselt korruselt, mis on täiesti geniaalne filmeseni jooksnud kannis ja, ja sai seal auhinna ja on jooksnud, kui ma ei eksi ka eesti keeles PÖFFil igal juhul, et selles mõttes väga terav kriitikaga niuke sotsiaal sotsiaalkriitika nagu Rootsi ühiskonna nagu kanali läbi nihukesed, täiesti halli argipäevased. Lisaks on tehtud jah ja Partners oli see see agentuur ja Jon Kronstrem ja, ja, ja Petri Besonen olid, oli see tiim, kes seda tegi, et. No selge siis ikkagi ikkagi väide sellest, et suured autorid suudavad ka silmapaistvaid reklaame teha. Lühivormis ei häiri. Ei, absoluutselt mitte ja minu meelest nagu see oligi tingimused, tema neid filme teeb ehitati spetsiaalsed ruumid, noh, see on noh, üks plaan, liikumatu kaameraga. Kõik perse on sellised hästi minimalistlikud ja on just nimelt nii-öelda hallid. Ja need reklaamid, need jäävad meelde ja siit tuleb välja nagu see selle noh, tegelikult võib öelda, et kõik reklaamid töötavad see, kui keegi ütleb, et 1000 mingisugune loovreklaame töötavad WC pesupulber töötanud, see on jama jutt, tegelikult kõik töötab neid tooted, mida reklaamitakse, need müüvad rohkem. Noh, see on ma ise seda 10000 korda tõdenud seda fakti. Aga mis selle hea filmi puhul on, on see, et inimeses tekib niisugune menetleme seda asja passiivne lojaalsus. Darla suhtes, näed seda, Arlat, sa ei mõtle nagu see reklaam, Moosee, režissöör ronivaid, täitsa noh, seal tekib mingisugune väikene mälestus, mida sa ei suuda ise nagu defineerida oma ajus sellel momendil. Ja kui seal on kõrval, oletame, mingisugune mürstre meierei tehtud kas siis juust või, või sa võtad selle Harla oma, sest sul on mingisugune positiivne nagu kogemus Arlaga. Et mul endal on, rasutan see seal oli üks film. See oli mingi jogurti kohta ja seesama see, see pereisa, kes oli totaalne ihnur, noh, oma nagu selles rollis on lennukis ja siis talle pakutakse hommikusöök. Lennukis võtab oma selle, selle kandiku siis sellel naisel on teine kandikul naisel stjuardessid ja siis ta võtab selle selle, selle teise Harla jogurti sealt ära, ütleb nutan kaks tükki. Mul on kodus kass. Armastan seda ise, seda tsitaati lennukites, ma võtan mingisuguse asja, mingid kommid mõnda antakse, nagu mitte ainult sellepärast, et öelda stjuardessi luha. Piloodile mõjutlusega nonii. Et siis reklaamid ja lavastaja siis nii-öelda saatana teenistuses, aga, aga nüüd räägiks õige eesti reklaamidest ka, sest ma arvan, et seal võib olla kuulajale kõige nagu äratuntavam ja samastamis rõõmu pakkuv. Et sa rääkisid sellest, et sa oled üritanud saada tugevaid tegijaid väljas pool eestit reklaame tegema. Aga miks sa ja kas sa teed Eestis reklaamisest minema? Iga nädal umbes ühe filmi peaaegu nii palju, no eelmine nädal eelmine aasta oli niimoodi. Olla, sest ma mäletan, lihtsalt kuue 10 aastat tagasi rääkisime, siis sa ütlesid, et sa teed reklaamid Soomes põhiliselt siis ma saan aru, et siis oli selline hetk Eesti filmis ka. Tuuri küsimus pigem jah, et, et ja mingil määral natukene juhus, aga eelkõige nagu see, et, et jah, et lihtsalt ei olnud infot. Divisjon tegi eelmine aasta, 100 reklaamfilmi erineva eelarve ja pikkus ja suuruse ja nii edasi ja nendest, ütleme siis 35 kuni 45, ma ei tea, päris täpselt, aga umbes niimoodi olid sellised, mis olid sõlmitud filmib ja 35 millimeetrit ja ühesõnaga kogu see mats, mis sinna juurde käib. Et. Te olete üks juhtivaid filmitootmisfirma, siis, nagu ma aru saan? Küll jah, et mis filmi sihtasutusena minema küsima oma oma projektidele, sealt sealt toetust lühifilmidele on neil on kõige pikem reklaami, siis me tegime oli kaks 40, et sa juba on enam-vähem lühifilmi pikkusega, et ma ütleksin täna niimoodi, et Eestis on arvestatud filmi tegemise oskus, kui seda forsseerida forsseerida nagu kahes suunas, et üks on see, et, et anda neile aega ja sundida neid asju läbi mõtlema. Ja teine asi on, et loomulikult, et kui anda raha, see, et raha ei ole, see tingib selle, et, et ajafaktor muutub kriitiliseks, ühesõnaga tahetakse teha võimalikult rohkem, et saada nagu natukenegi rohkem tasustatud. Ja, ja see selle tingib selle selle kõige hullemat, eks nagu asju läbi mõelda. Ja mille tulemusena niimoodi, et oled siis seal võtteplatsil ja, ja siis noh nagu kõik ei ole päris selge või siis teine variant on see, et te variant, aga üks, üks teine nagu mõtleksin, et paratamatus ja, ja noh, et mina olen siin realist, et noh, kõiki asju lihtsalt ei saa niivõrd väikeses ühiskonnas teha on see, et, et tegelikult kõik režissöörid, välja arvatud Masa on huvitatud pikkade filmide tegemisest ja noh, see reklaamfilmide tegemine neile lihtsalt igapäevase leivateenimine, mis minu arust on väga okei selle pärast kinni, peab ikkagi nagu elada ka saama millestki. Ma ei tea, võib-olla ma asja salaunelm on, on asja mulle endale ka rääkinud pika filmi tegemisest, et situatsioon oli selline, et ütlesite, et anna hea idee, mul on raha. Et aga kõik õunpuud, maimikud ja muu seltskond, et nad ikkagi tahavad teha pikki filme ja reklaame, teevad siis rohkemal või vähemal määral nagu pikka filmi mõttelaadist ja, ja ei ole ka meie eesmärk nagu minna ja nende noh, nagu mõttemaailma ära muuta, me üritame nagu siis noh, natukene nagu kokku sulatada, aga noh, seda, seda pikka lühikest filmidel eriti seda tegemisprotsessi ka mulle meeldivad paljud operaatorid Eestis ja teevad nagu ka pikki filme kõik, nii nagu režissöörid, kiidame, anda palun, et Rein Kotov on see, kes suudab nagu pildi kõige ilusamaks teha. Ta oleks nagu päris hea variant nagu Charbetkaga koos tegema, et ta suudab sellise sumeda lummava ja hästi dünaamilise valgustuse teha ja tõenäoliselt ka kõige kiiremini valgustuse, nagu valgustas tiimile nagu ära seletada. Et selles suhtes ütleme nüüd, et ma olen kriitiline, aga, aga ma täiesti aktsepteerin nagu seda, mis siin Eestis toimub ja minu meelest nagu see on see, kui asja nagu forsseerida, kui selleks on võimalik, siis saab nagu väga-väga hea tulemuse. Produtsentide poole pealt ma nimetan ikkagi mõned nimed, et siin nagu natukene muda üles saada, et ma olen alati üllatunud, et kuidas selle kuukulguri Priit Aus võib-olla ta on harjunud nende fruktidega koos seal elama, et nüüd selle seltskonnaga, kuidas ta suudab ebareaalse ja reaalse nagu kokku panna, et, et see on päris selline noh nagu naljakas fenomen, et kunagi ma tegin praegu nagu vähem, aga Artur Talviku ka nagu üsna palju ja noh, võib-olla see, et, et Artur on ise näitlejaks õppinud, aga tõenäoliselt üsna kehva näitlejad, no mis ta muidu nagu niukseid asjades, mis ta teeb praegu. Et siis Artur julmalt tõenäoliselt, kuna ta oskab kõige rohkem nagu märksõnu öelda tegelikult näitlejatele väga paljude teiste puhul on kuidagi see, see on minu meelest nagu noh, ei ole nii hea. Aga ma olen täna kõige kriitilisem selle selle kodumaise produktsiooni suhtes ja ma olen ka samas kõige optimistlikum, ma võtan oma nagu karjääri jooksul, et kogu aeg on mul suur ahastus, peaagu ma teen nendega mingeid asju. Aga mille pärast tähendab, kas sul puudub usaldus? Ei, mitte usaldus. Ei? Ei, ei ma ei. Mis ma siin hirmu tunnen, et see kõik on niisugune hetke küsimus. Ei, aga mind huvitab see sellepärast, et projetseerub tegelikult noh, nii-öelda suure filmimaastikule ka sellepärast et tegelikult, millest me räägime, et see dokfilm on meil kosunud, sellepärast et ka see rahastamine on paremaks läinud, filme tehakse rohkem. Kuigi tehnika õnneks odavamaks tokidoki puhul aitab väga palju kaasa Ja animatsioon on meil kogu aeg selline maailma tipus olnud, eks, aga sa õnnetu mängufilm, eks ole, kes on alarahastatud ja kus puuduvad ressursid, pidev tootmine, paistab tegelikult, et kui sa räägid noh, ütleme noh, nii-öelda selle lühikese vormi ehk siis reklaamfilmide tootmisest. Et kui piisavalt ressurssi, siis ajaressurssi, raharessurssi ja ka loomulikult intellektuaalset potentsiaali, et siis on nagu võimalik saavutada sellise noh, ütleme maailma väga heal tasemel tehtud filmi. Ütleme niimoodi, et tehniliselt, et väga heal tasemel või heal tasemel, et, et ma ei, ma ei ole nagu selles selles suhtes. Tippudega on alati selles mõttes hästi raske võrrelda, et kus sa täna võrdled ennast tippudega, siis nad juba teevad mingeid uusi asju, et tulevad välja, kui sina mõtled, et no nüüd ma sain üsna lähedale ja siis nemad tulevad samal ajal muu asjaga, sa mõtled, et issand jumal, sorry ma arvan, režissöörid küll, pigem nagu suures filmis on potentsiaaliga Kuijad reklaaminduses. Reklaamirežissöörid on. Neil on üks nagu mõttekoht on nagu täiesti teistmoodi, kui, kui pikal filmil vähemalt mina olen nagu kogenud on see, et reklaamfilmi režissöör peab aru saama, et see ei ole tegelikult päriselt tema film. Ta on üks osa ikkagi sellest suure filmirežissöör ikkagi nagu ta tunneb, et tema nagu A ja O ta võib öelda ükstapuha mida ükstapuha kellele teha, ükstapuha millise ettepaneku ja on üsna suur tõenäosus, et see läheb läbi. Oo, missugune eile see ei ole, aga jaa, põhimõtteliselt seal on loomulikult. Selles protsessis, et selles mõttes, et käsikirja autor on Eestis üldjuhul nagu režissööri kamraad ja, ja ütleme noh, seda nagu tihti tehakse koos ja siuke aga siin on ikkagi niimoodi, et keegi mõtleb välja idee kõigepealt siis tuleb käsikiri ja siis selle käsikirjaga minnakse režissööri ta juba nagu tegeleda tuleb nagu poole pealt sisse ja selles selles suhtes nagu on Veiko upuga, on jube hea teha teda ikka nagu alati oli, siis, aga ta nagu natukene nagu üritab, nagu võib-olla isegi mõtlen just nagu liiga palju panna. Enamikel juhtudel tuleb väga hea välja, aga on ka kellel juhtub, kes teeb, sellel juhtub. See sinna ma tahtsin ka jõuda, et see kõige suurem vahe on just see, et see stsenaarium on ette antud täitsa liikumisvabadus on see suhteliselt väike, et sa võid nagu panna selle oma maailma sisse, eks ole, aga ikkagi, see on sulle nii-öelda etteantud töö, mis jällegi teisest küljest annab vahetevahel väga huvitava tulemuse, sellepärast et ma rääkisin just eelmisel nädalal Jaak Kilmi, kes ütles, et ta ei ole tükk aega reklaamfilme teinud. Nüüd tegi sellel aastal kaks ja tundis rest suurt rahuldust, sellepärast et ilmselt see ka nagu paneb tegelikult režissööri mõte siiski noh, ütleme mingitesse kindlatesse raamidesse, mis talle pakub ka nagu pinget ja on talle selliseks nagu huvitavaks ülesandeks nii-öelda mõtteliseks ülesandeks. Te ütlete, et reklaamfilmi režissöör peab rohkem mõtlema, nii nagu arhitekt, kus nagu tehniline puudus tuleb pöörata, nagu siis noh, esteetiliseks tugevuseks. Noh, praegu on üks sammunegi filmi produtseerimise tootmises, mis peaks nagu selle nädala üles võeta mõtet, kus oli just selline asi, et Me mõtlesime ühe variandi välja, sealt tuli teine vastu režissööri poolt ja lõpuks nagu nende kahe kombineerimine, nagu sai see sellise noh, väga parema tulemuse. Aga et mis nagu režissööride suur probleem on reklaamfilmi puhul, on see, et et kui reklaamiagentuur müüb oma ideed kliendile, siis see tähendab üsna tihti visualiseerima noh, nii-öelda, mida nimetatakse investori poolt siis nagu loo loobaneeliks. Et see tehakse enne teda ära, ma mõtlen, et see on probleem, et ma joonistan ja tavaliselt ma joonistan paljud 10 korda paremini, 200, mis ülikoolis õppinud, kui mistahes režissöör on ja ja ma lähen sellega kliendi juurde. Klindil juba tekib juba sellesama mingisuguse stoori pordi pildi põhjal oma mingisugune väikene näge. Ja samamoodi minul ja siis peale seda, kui see on kinnitatud ja see pilt tehakse selleks, et klint, kes ei ole harjunud mõtlema visuaalselt üleüldse aru saaks nagu, et mis toimub. Et palju riskantsemad Minnad, kui sul on nagu mingi sünopsise käsikirjad, noh et sealt nagu ja siis, kui ma lähen nagu selle tainega juba nagu peakokapirukas valmis, siis ta nagu solvub, ütlevad, nukrad ahi on seal, pane sisse, kui tahad, on ju. Et see, ma arvan, et on selline nagu. Ma ei oskagi öelda, noh, mõnes mõttes võib-olla momendil nagu lastehaigus, nagu ma saan aru nagu lasteaias nagu heas mõttes selles plaanis, et, et see on, see on objektiivne. Aga see on tööstus, aga see on seesama audiovisuaaltööstus tegelikult, et kui me räägime suurtes stuudiotes Ameerikas, siis täpselt nii see on selles mõttes, et kuule sul olemas stsenaarium sinna juurde lihtsalt pannakse lavastaja sinna juurde, pannakse lihtsalt näitlejad ja, ja tulemus filmitakse filmi lõppu tehakse just nimelt ja ja me näeme seda tegelikult oma ekraanidel, kinos. Aga meie võiksime muidugi lõpmatuseni rääkida, et andke meile ainult eetriaega ja tundub, et see saaja tulebki erinevatele tehases. Ei, üldse ei jõudnudki nagu rääkida eesti reklaamidest ja tänan, Rain Biganeid leidsid aega tulla meie saatekülalisest rääkimast reklaamfilmidest ja loodame, et Venemaa aina rohkem ja rohkem või siis aina vähem ja vähem häid reklaamfilme televisiooni vahendusel. Aga tänan teid kuulamast. Järgmisel nädalal hakkab üks olulisemaid filmi sündmusi maailmas nimelt kanni rahvusvaheline filmifestival, kuhu me kõik ka siis nüüd suundume, nii et kuu ajaga pärast uudised ka neist tänan kuulamast. Uudisele Riina sildas.