Ja rahvateenrid teenit tervitavad oma noh, igalaupäevaseid kuulajaid, ilusat laupäeva hommikut ja spordi- ja suusajutule vahelduseks ka muud juttu lähema 50 minuti jooksul. Täna meil on taas siin niisugune raadiosild Tallinna stuudios vikerraadios istuvad Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Ja seal mägi Eesti eelpostist Tartus on koha sisse võtnud meie andmetel Sulev Valner. Tere hommikust, Aarne ja Peeter, tere hommikust äärelt. Sa liikusid ja nii-öelda peavoolule vastupidises suunas. Täiesti kohe kindlalt see vool oli väga tugev, et kui siia Otepää ja Tartu vahet niiviisi seda Võru maanteed sisse sõita, siis ikka katkematu rida autosid läks Otepää poole. No ennustati, et mingisugune 25 30000 pealtvaatajat vähemalt tuleb sinna raja äärde ja Otepää suusastaadionile ilmselt ilmselt ka tuleb, sest et ilm soosib ja väga külm ei ole, vähemalt siin Tallinnas. Väga külm ei ole, aga üsna tuisune üsna tuisonalise ilmetel autodel, ütleme loodetavasti kõik jõuavad ilusasti kohale ja on ettevaatlikud, et ei olnud väga ütleme ei olnud kõige ideaalsem liiklusolu. Need tuleb meile sisse ja mingisugune kohinemis kohe ära kadus. Ilmselt meenutatakse meile troopilist saart, millest me kohe rääkima hakkame, aga, aga, aga ehk mitte veel mina, kes ma olen saavutusspordi suhtes. Donald suhteliselt leigeks ja isegi isegi mitte nagu tugitoolisportlane olen ma üsna üsna kehvakene, ma ikkagi täna rõhutaksin seda. Et loomulikult maailmakarikaetapi 10 aastat maailmakarika etapp Otepääl on väga tähelepanuga väärne sündmus ja saavutus meie meie sportlastele ja korraldajatele, aga, aga ärme ikkagi unustame, et just nimelt täna 50 aastat tagasi pandi algus ühele kõige tähelepanuväärsem Ale sündmusele Eesti rahvaspordiajaloos ehk Tartu maratonile. Ja kuuldavasti seal Tartus täna seda seda tähistati, nägid sa seda ka Pealt? Ei, seda ma nüüd ei ole päris oma silmaga näinud, ma olen samamoodi kuulnud raadioülekandeid, mida, mida vikerraadio teeb, aga aga päris oma silmaga need, seda siit igal sammul ei paistavast. No seda pilti peaks täna õhtul näitama aktuaalne kaamera, nii et kes tahavad jälgida seda Nonii aga selle nädala kõige kuumem sündmus, kõige kurvem sündmus ja, ja, ja kõige kõige sündmus üldse oli kahtlemata siis Haiti maavärin ja, ja selle selle tagajärjed. Tänahommikuse seisuga räägitakse hukkunute arvuks juba ja 200000 vahel. Paraku on tegu sellise maakera kandiga, kus väga täpselt inimesele ja loetud nii kurvalt ja küüniliselt kui see ka ei kõla. Hukkunud lükatakse valdavalt massihaudadesse. Ekskavaatorite buldooserite abiga mitte ilmselt ei hakata neid identifitseeris suurima ükshaaval. Nii nagu nii nagu mõnel pool mujal maailmas kombeks on. Aga aga sündmus jah, ületab ületab kaugelt kõik teised teised sündmused, mis sel nädalal toimunud on. Nojah, Haiti on üldse üks kummalise kummalise saatusega riiki tegelikult et alguses tagasi kerida, siis tegelikult oli Haiti esimene neegrite vabariik üldse maailmas 19. sajandil, siis ja mis puudutab nüüd eelmist sajandit, siis valdava osa sellest ajast oli ta tuurja all, ehk siis kõigepealt oli isad nivalieri ja pärast seda oli poebki valija, nii et nii et see, see paljukannatanud rahvas ja see paljukannatanud riik vahepeal nagu enam-vähem hakkas juba kosuma sai nagu täiesti ootamatu, ootamatu löögi ja noh, see on selline löök, maavärinad ja tsunamid on sellised asjad, mida, mida ei saa ära hoida, ütleme niimoodi. Jah, ja tundub, et see, see löök on tõesti olnud nii totaalne, et isegi kui võrrelda seda kas või viimase tsunami ilmselt võrreldava katastroofiga, siis, siis nagu kõige hullem on see, et, et sisuliselt üks riik on nagu täiesti paraliseeri. Ta ütles, et enamasti ikkagi ka nende looduskatastroofide puhul riik ikkagi nagu jääb nagu toimima, aga antud juhul tundub jah, et seal riik on, on täiesti nagu ära lõigatud, nagu oleks tõesti tuuma Com riigipea ka pealinnas plahvatanud. Jah, vähemalt ühte kolmandikku riigi elanikkonnast, eetiline lapsis peaaegu et 10 miljonit inimest ja arvatakse, et vähemalt ühte kolmandikku ehk kolme miljonit vähemalt on, see on see katastroof puudutanud 300000 kodutut ja, ja nagu ma ütlesin, viimastel andmetel kuni 200000 hukkunut, nii et selline on, siis noh, võiks öelda, et vahekokkuvõte sellest sellest katastroofist, aga aga meie, meie võiksime rääkida Haitist natukene teise kandi pealt. Haiti on jällegi tõestus, kuigi ta, kuigi ta ei asu ju kuskil kuskil väga kaugel, vaid vaid vastupidi, tasub ju tsiviliseeritud maailmale ja maailma kõige suuremale võis olla riigile üsna lähedal. Nii et väga-väga soodsas kohas kliima poolest ja aga, aga maailm ei ole valmis sellistel puhkudel hätta sattunud rahvaid riik aitama, nagu nagu jällegi on viimane tõestus ka Haiti puhul. Tänaseks on möödunud täna õhtuks saab neli ööpäeva ja alles nüüd hakkab midagi nagu sujuma. Tähendab, rahvusvaheline üldsus ei, ei ole suutnud või ei ole, ei ole valmis sellisteks sellisteks olukordadeks. Tegelikult tuleb ikka meenutada, et see maailma kõige võimsam riik ei olnud valmis ka New Orleansi üle ujutustaks. Et mis, mis tal päris endale toimusid, nii et ega see valmisolek jah. Ta on, on selline suhteline, aga, aga see, see nüüd mingis mõttes ka on ilmselt üks, üks katsumus tõesti, et kuidas abistada ühte riiki, mida tuleb täielikult nagu abistada välisjõududega, et riigisiseseid jõude nagu praktiliselt ei ole abi andmiseks. Ja mingisuguseid ettevalmistusi selleks ei ole tehtud. Hiti pole absoluutselt valmis selleks, et, et taolisi taoliste olukordadega silmitsi seista No vot, see ongi kaks asjad, kui sa rääkisid, et maailma üldsus ei ole valmis, siis maailma üldsus võib-olla isegi on valmis ja, ja esimesed abisaadetised hakkasid ju päris kiiresti kohale jõudma, aga Haiti ei ole valmis neid vastu võtma nagu siin uudisteski kuulsime, lennukid tiirlevad saare kohal ja lihtsalt ei ole kohta, kuhu kuhu maanduda. Jah, et mingis mõttes on see ka väike, selline võib-olla teiselaadiline õppetund või, või mõtteaine teemal, et kui kui näiteks mingi sõjalise konflikti korral keegi vajab abi, oletame, mingi väike riik mõnes teises kohas. Et kuidas abi andmine näiteks käib, kuidas dessant maandub, kes appi tuleb ja kuidas teda vastu võetakse, et see on ilmselt mõtteainega mõnele teisele väikesele riigile mõnes teises maailma otsas. Meenutagem kas või seda, kui paar aastat tagasi. Pädevamad sünoptikud ennustasid Pärnu üleujutust ja seda ei võetud tõsiselt ja siis ei olnud ka ju tegelikult Eesti selleks valmis. Päris hästi. Jah, jah, aga, aga Haiti on, on Eestiga ka ja päris otseselt kohe seotud, noh meil on nagu kaks teemat praegu meedias valdavalt üleval kõigepealt, et Eesti oma mees, kes küll on kodu leidnud Ameerika Ühendriikides Miamis. Tarmo Oliver on tema nimi, on, on sealt katastroofist eluga pääsenud ja, ja tänaseks juba tagasi oma oma kodus nii-öelda siis mitte Eestis, vaid vaid USA-s. Ja teine on siis muidugi Eesti abi, mis millest on ka viimastel päevadel palju räägitud, mida ei ole väga palju. Aga Eesti võimalusi ilmselt arvestades on, on abi abi seegi kokku siis 3,5 miljoni krooni eest ja, ja noh, neid taustajõud on loomulikult rohkem, aga siis Haitile kohale on lennutatud tänase seisuga viis inimest. Üks on nii-öelda analüüsija, kes ütleb, mida, mida seal nagu vaja on ja siis üks IT-spetsialiste kolm logistikud. No minu meelest on siin nagu need küll mõlemad, need on märgid sellest, et Eesti staatus maailmas on ikkagi selgelt noh, abiandja abi andmise võimeline riik, et, et me ise võib-olla tihti kipume endale liialt liialt tuhka pähe raputama jutuga, kuidas Eestis riik ei toimi ja kuidas me millekski võimelised ei ole, aga aga sellise maailma kontekstis ikka Eesti kuulub kindlasti selle maailma. No ma ei tea, kas kuuendik või, või, või mis iganes esimese hulka, kes on suuteline ülejäänud maailmale mingitki abi andma ja noh, kõigepealt iseendaga toime tulema ja siis teisi pigem aitama. Et juba see noh, ütleme ÜRO jõududes teenib eestlane, seal oli ju märk sellest, et ta oli abiks. Ja, ja noh, ma arvan, et see on ka ikkagi Eesti kuvandile selles mõttes noh, selline hea nii-öelda pildil olek kahtlemata, et et võib-olla me peaksime tõesti vahel nagu, kui me siin kurdame, kuidas meil on siin mõni lumetorm ja ja kui raske on Eestis elada, siis me võib-olla peaks selle üle nagu nagu teise pilguga vaatama, et tegelikult Eesti riik ikkagi ikkagi on päris turvaline koht elamiseks. Eesti päästemeeskond on ju väga hinnatud ja ta on tõestanud praktikas oma oma võimekust. Ta on osaletud ka Indoneesia ja Pakistani katastroofide likvideerimisel ja nad on rahvusvahelises plaanis ikka väga-väga kõvad tegijad. Noh, ma ei tea, kas võrdlus nüüd päris kohane on, aga meenutagem sedagi, et Eesti kaitseväelased Afganistanis, nende oskused on samamoodi nagu NATO liitlaste poolt väga kõrgesti hinnatud, nii et kui Eesti rahvusvahelisele areenile mingi mingis valdkonnas läheb, siis tundub, et tal läheb seal hästi. Seekord muidugi saatuse irooniana oli väga huvitav jälgida seda, kuidas tõenäoliselt ainus eestlane, kes Haitil oli või on noh, tänaseks oli ja, ja et tema õnnelik pääsemine pääses noh, nii ühe inimese, kes juhtus olema eestlane, pääsemine oli, oli, oli nii pildis rahvusvahelises telepildis, kui üldse võis, võis olla. Et seda näitas pool maailma, sellele pööras tähelepanu isegi ÜRO peasekretär, kes nimetas seda väikeseks imeks, tegelikult oli, oli tegu väga suure imega, et et Eesti sel sel moel sai nagu ka ära mainitud, mis oli aga nagu nagu vähe vähe ime. Et katastroofi järgse esimese noh, ma pakun välja 20 30 tunni jooksul. Meie, meie välisministeerium ei teadnud, et seal ühtegi eestlast on, rääkimata selle selle inimese nimest. Et juba siis, kui ajakirjanduses eriti onlain meedias ja teles ja raadios oli Tarmo Jõeveeriga või temast teda juba nimetatud nimepidi ja tulid juba esimesed intervjuud tema tema lähisugulastega kuigi mitte tema endaga. Selles mõttes nagu aktuaalne kaamera hilja õhtul oli minu teada pioneer, kes, kes ta kätte sai siis välisministeeriumi koduleheküljel oli, oli endiselt anonüümne eestlane või õigemini Eesti vabariigi kodanikes, kes siis seal on, on terve nahaga pääsenud. Esimene teade tuli üldse, et seal teadaolevalt ei ole mitte ühtegi eestlast just et ma saan aru, kui ei suudeta kontrolli omada turistide üle, kes sinna võib-olla oma käe peal seljakotiga lähevad, aga tegemist oli ikkagi ÜRO turvateenistuses töötava inimesega, nii et need andmed loogiliselt võttes pidanuks ka ministeeriumil olema. Nojah, siin on ikkagi jällegi see küsimus, kui me nüüd selle nii-öelda iroonilise boolero ära unustama, et inimesed, kes lähevad sellistesse kohtadesse, noh ütleme Tarmo Jõeveri elu on teda viinud maailma hoopis teise kanti ja tema side Eestiga on, on natuke teistsugune kui, kui tavaturistil, aga aga ilmselt ikkagi on kasulik ka välisministeeriumisse ennast nii-öelda üles anda, et kui midagi juhtub kas või kas see loodusõnnetus või, või, või, või inimrööv või mis iganes võib, võib juhtuda sellistes pool ja, ja päris metsikutes kantidest on päris päris turvaline teada, et vähemalt su nimi on, on, on kirjas ja, ja keegi hakkab sind otsima. Jah ja noh, soovitus, võib-olla see, et et mitte mõelda niimoodi, et kui sa lähed väga kaugesse kant ja sellisesse kanti, kus midagi juhtuda võib, mingi looduskatastroof, et siis sa meeldid ennast välisministeeriumis vaid viimaste traagiliste sündmuste valguses Soomes. Ilmselt tuleks teatada ka siis, kui sa soome sõidad, sest mine tea, juhtunud ka mõnda kaubandust keskusesse, kus mõni hull võtab välja püstoli. No aga see näitab ka, kui globaalseks, kui rahvusvaheliseks maailm on, on muutunud, et et me tõenäoliselt ei tea veel väga paljusid eestlasi, kes töötavad mingis teises riigis rahvusvahelise organisatsiooni huvides. Ja enne, kui nendega noh, positiivses või negatiivses mõttes midagi ei juhtu, me ei saagi seda teada ja võib olla kunagi aastaid hiljem kuuleme, et keegi tas väga huvitavas kohas ma ei tea, kus kosmoseagentuuris mis iganes rollides ja ja see lihtsalt noh, see on huvitav. Aga, aga võib-olla noh, selles mõttes on siin ka, ma ei tea, taha küll õigustama või teistpidi hakata, aga välisministeeriumil, aga mingis mõttes on see võib-olla selles mõttes arusaadav, et kui mees töötas ÜRO heaks ja Me ei omanud nagu otsest sidet nagu Eesti isegi võib öelda riigiga sellel sellel tasemel, siis siis noh, see ta juhtumisi oma missioonil oli sel hetkel Haitis ja ma saan aru, et võib-olla liikus ühes ja teises kohas, et siis ei pruugi eesti riik olla, ütleme, oma väiksuse tõttu tuga suuteline iga sellise inimese liikumist jälgima. Nonii pöörame oma jutus ühe ühe lehekülje teise vastu. Saksamaa välisminister Guido Westerwelle, selle nimega peab veel avalikkus harjuma, sest et ta ei ole väga kaua olnud välisminister. Viimaste viimaste valimiste järel saksa avalda sele, läänepostile sai oleks ka äärepealt pidanud kuulutama kadunute inimeseks, sest et tema lennuk mis siis kandis Saksa välisministrid pardal Saksamaalt õhku tõustes, oleks olnud vahepeal peaaegu mitu tundi kadunud. Lennuk oli teel Jaapanisse, aga aga see lend ei oleks üldse mitte nii kaua aega võtnud. Aga Saksa välisministrit lihtsalt ei olnud. Ja siis täiesti ootamatult selgus, et Saksa välisminister oli üllatusvisiidil Eestis. Aga keegi ei tahtnud sellest ei teatada ega teada. Vot see oli nüüd tõeline saaga, ma olin siis ise aktuaalses kaameras päevatoimetaja, kui kui tuli meie EBU toimetajana, Uibo on siis organisatsioon, kuhu häälingute Liit just nimelt. Et kui mingisugune sündmus toimub, siis teised riigid tahavad saada, no ütleme, fotot või pilti sellest sündmusest. Ja tulime EBU, EBU toimetaja tuli siis meie suurde tuppa ja ütleb, et noh, et kas me Saksa välisministrit ka läheme võtma ülesse minna, mõtlesin, et tegemist on naljaga, sellepärast et ükski eelinfo Saksamaa välisministri visiidist mitte sõnagi ei rääkinud. Aga ilmselt Saksa ajakirjanikel oli see, et kui ta Westerwelle ka Tallinnas vahemaandumise teeb ja sestap nad seda seda fotot ja pilti ka küsisid. Ja siis me hakkasime siis ajama seda asja, et kuidas saaks Saksa välisministri ja Andrus Ansipi kohtumisele ka ligi ja seda sündmust kajastada. Ma ei hakka rääkima sellest, kui palju tuli saksa saatkonnaga kooskõlastada küsimust, härra Westerwelle, aga, aga see selleks. Aga noh, jumal tänatud, Aktuaalse kaamera võttegrupp sai selle sündmuse kenasti kenasti üles võetud ja mis on nagu selle juures kõige hämmastavam on see, et tegelikult Guido Westerwelle ütles ju välja kohtumisel Andrus Ansipiga väga kõva sõnumi. Nimelt ütles ta seda, et Eesti ilmselt saab eurotsooni Läks küll ütles täpsemalt, et Saksamaa toetab Eesti euro. Jah, aga minu mäletamist mööda see on esimene niivõrd mõjukas riik riigi tasandil avaldus Eesti europüüdluste toetuseks on siiamaani ja noh, on öelnud Euroopa komisjonis, keegi on kirjutanud majandusajakirjad reitinguagentuurid ja nõnda edasi, aga see, kus Saksamaa põhimõtteliselt toetab Eesti üleminekut eurole Me võime küll rääkida, et jah, et on siin kindlad hindamiskriteeriumid ja nõnda edasi, mis on ka tõsi, aga see, et pappmootor Saksamaa sellise seisukoha on võtnud, see sunnib ka teisi tema järgi joonduma ja no ma ei tea, kui oleks täiesti juhuslikult meie teadvusesse jõudnud see Saksamaa välisminister tuleb siia, siis ma ei tea, kuidas see sõnum oleks üldse avalikkuse ette jõudnud ja sealt ka edasi siis laienenud, et Saksamaa toetab meie europüüdlusi. Ma saan aru, et valitsuse Pressiinimesed oleks teinud mingisuguse pressiteate, aga noh, see poleks nagu olnud see. No pretsedent on ta igal juhul, sest tavaliselt selliseid üllatusvisiite 99,90 protsenti juhtumitest tehakse kas Afganistani või Iraaki ja see on seal on täiesti selge, selge põhjendus on julgeoleku kaalutlustel, et keegi ei teaks, tähtis inimene on tulemas ja ei tahaks teda varakult alla kõmmutada või siis väärilist vastuvõtu muul teel korraldada. Aga, aga, aga pretsedent jah, selles mõttes, et et meie partnerriigi meie NATO ja Euroopa Liidu partneri välisminister tuleb siia ja mitte keegi sellest ei teata ja on oleks just nagu isegi õnnelik. Kui ei olekski sellest teada saanud. See olevat olnud Saksamaa välisministri enda soov, et seda võimalikult vähe kajastada, aga et seda üldse mitte kajastada, on muidugi natukene imelik. See oleks see, oleks olnud jah, tõsine pauk, oleks õhtul saanud kuskilt pressiteate. Täna külastas Eestit Saksamaa välisminister Guido Westerwelle. Nojah, me siin enne saadet rääkisime, et noh, kõvem sõna, võib-olla ka need, palju neid inimesi ei ole, kes oleks kõvem sõna, kui nad Eestit külastavad, on USA president, USA välisminister, Saksamaa kantsler, võib-olla ka Briti peaminister ja välisminister ja Venemaa peaminister ja, ja välisministrile, siis on kohe, kui ta tõstervele kuskil kaheksandal kohal Jah, ei, see on ikka uskumatu lugu tegelikult, et kas see on nüüd apsakas, kasvõi tõesti, siis see oli nüüd et kuna Saksa välisminister nii tähtis inimene, eks ole, siis seda soovis, et siis kuidagi ülearuse püüdlikkusega, Eesti välisministeerium püüdis seda tegevust salastada, et see on, see jääb nüüd igal juhul nõuaks küll arupärimist tegelikult, et miks see nii läks ja ja teistpidi ka tõesti, et see on nagu potentsiaalselt nagu annab ju. No et see on võimalus, mida peaks ometigi kasutama, aga selle asemel selle asemel jah, nagu lastakse käest. No see tegelikult ei ole muidugi välisministeeriumi rida antud juhul sellepärast et välisminister Paet tuli samal ajal Lõuna-Koreas ja ja Saksamaa välisminister kohtus meie peaministriga. Ei nojah, aga, aga see, see ei toimu ka nii, et, et Saksa välisministri lennuk lendab parasjagu Eesti kohal. Oo Tallinn, kuulge maandume, seal teatame teile rõõmusõnumeid, nad saavad järgmine aasta euro. Ja ma olen näinud küll analooge situatsiooni meie vabariigi esimese uue, uue vabariigi esimese presidendi ja kes kellele öeldi, et all on üks, üks kindel riik ja ta ütles, et ma saadan sinna Telegrami praegu ma lendan siit üle ja ta tõesti tegi seda, aga ma usun, et Saksa, Saksa välisminister niimoodi ei talita. Noh, meie oma mees Brüsselis Siim Kallas oli siis ülekuulamisel Euroopa Parlamendi transpordikomisjoni ees. See sellega oli ka väike segadus, kõigepealt räägiti, et ta on nii-öelda Euroopa parlamendi täiskogu ees, aga kõik need volinikud kohtuvad siis oma oma nii-öelda Alo komisjonide ees ja siis Siim Kallas, kui transpordivolinikuks pürgiv volinikukandidaat oli siis kuulamistel kuulamistel Euroopa parlamendi transpordikomisjoni ees ja kolm tundi teda piinati seal ja selle järgi otsustades seda võiks ka muidugi nii-öelda live-ülekandes näha. Ja, ja nende kuulamiste tähelepanuväärsemaid lõikega hiljem uudistes kellel, kellel see huvi oli, aga, aga üld, üldniisugune kokkuvõte Kallase kopteriga tentsist ja vastuste sisust ja, ja tema visioonist Euroopa transpordi tuleviku suhtes oli, oli valdavalt positiivne, kusjuures ma ei tea, kas see on, kas see meieni jõudnud, meie niisugune unelmate soov, aga, aga väga, väga mitmevoliniku kohta parematel päevadel varasemate kuulamiste ajal on öeldud, et, et kesine oli kehvake kehvakesse mulje jätsid Kallase oma vastupidi pälvis nagu isegi rohkem positiivset tähelepanu. No aga see on ju see, see kinnitab seda juttu, mis ma siin saate alguses rääkisime, et eestlased väljaspool tegelikult tikuvad küll valdavalt pigem on Eestile head nime tegema kui vastupidi. Kui mõned või ütleme võib-olla pangaröövlid välja arvata, et siis ütleme, et kui eestlased ikkagi kuskil Euroopas või ka maailmas mingid tööga tegelevad, siis nad teevad seda reeglina päris päris hästi. Ja Siim Kallas. Ma arvan küll, et nüüd tagantjärgi olete järge, aga võib öelda, et kogu see, see vahepealne võbelusi, mis oli selle üle, et kas ikka Siim Kallas peaks Eestit volinikuna noh, Eestist Eestist volinikuna jätkama, et et see lahenes ikkagi õigesti, et, et miks mitte, et Siim Kallas on kindlasti üks, üks väärikas esindaja ja ja noh, kasvõi ka omas tegelikult senise tausta põhjal, kui ta ikkagi kui ikkagi võtta, et tegu on endise peaministri ja Eesti Panga juhiga ja veel veel välise rahandusministriks olnuna, siis sega nende volinike seas ikkagi sama kõva taustaga tegelasi ikka väga palju ei ole, kes oleks sisuliselt nagu oma riigis ennem seda olnud ikkagi absoluutsed tipud. Nojah, Kallase esinemist saab sapi kõige paremini hinnata teiste volinike taustale, et neid nõrku esinejad oli ikka tunduvalt rohkem kui need tugevaid esinejaid. Meenutagem kas või välispoliitikajuhiks pürgiva Katrin Ashtoni esinemist, mis sai tegelikult hävitava kriitika, mille kohta öeldi, et noh, see daame välispoliitikast eriti palju ei jaga, kui mulle meenunud selle Bulgaaria volinikukandidaadi nimi, kes arvas, et Gruusia asub Lähis-Idas. Ja vist isegi oli Reen soome kandidaat, et rahandus- ja majandusvoliniku koha peal olevat väga-väga-väga nõrgalt esinenud või sellisest ümmargusest ümmarguse stiilist. Nii et selles mõttes Siim Kallas tundus olevat konkreetne ja asjadest, millest ta ei teadnud, seda ta ütles kohe välja, et ma ei tea sellest asjast, aga ma viin asjaga kurssi ennast ja see, millest ta teadis selle ta ilmselt korralikult põhjendas ära. Ilmselt on ka üks asi see, et Siim Kallas võttis seda tõepoolest tõsiselt, et võib-olla kõik teised ei keskendunud nii tõsiselt ja, ja mu meelest on nagu hästi positiivne, kui me võrdleme nüüd seda tänast näiteks viie aasta taguse olukorraga, et kui siis euroop juba volinikukandidaate kah, Kaju küsitleti viis aastat tagasi sellest Eesti press näiteks mingit suuremat uudist ju ei teinud. Et minu meelest me oleme ikkagi viie aastaga kõvasti rohkem eurooplaseks arenenud ja kõvasti rohkem aru saanud, et see ongi päris oluline, mis seal, mis seal toimub, et see ei ole lihtsalt mingisugune väike bürokraatlik asjaajamine, mida Brüsselist teha. Viis aastat tagasi küll uudiseid tehti, aga tehti ainult selle pealt, et Siim Kallase käest küsiti 10 miljoni dollari kohta ja tema kommunistliku partei mineviku kohta. Ehk siis ehk siis sama sama pöörati ka rohkem tähelepanu Frinastine puhul tema tema nii-öelda mineviku varjudest. Kaja Kallas oli selle teema juba läbi, kallas. Juba õnnelikult läbinud ja teist korda sama asja juurde tulla ei ole lihtsalt nagu sünnis see jumala abiga ongi nii tegelikult lohk vaadates ikkagi neid ülevaateid, mis nüüd nende volinikke kuulamisest on tulnud, siia jõudnud ja nii palju, kui on tahtmist ja viitsimist seda teha, siis noh, see olukord on ikka kurb. Ehk siis kurb, on tegelikult kogu selle Euroopa Komisjoni tulevik niisugust vähest kompetentsi ja halli keskpärasust, mis sealt ikka selgelt välja paistab, selle taustal on, on veel kord väga-väga tore nagu positiivselt ära märkida kallast mida on ka tema nii-öelda poliitilised oponendid teinud, esile tõstnud. Aga, aga see üldpilt on ikka ikka väga-väga kurb ja, ja noh, meile Meil on kõik need valdkonnad loomulikult tähtsad, aga kui meie jaoks ikkagi niisuguse võtmevaldkondades lausa öeldakse, et, et see volinik on nõrk ja, ja see ei saa ikka üldse millestki aru. See seid jäik välispoliitikast, kuigi ta hakkab seda kureerima ei tee välispoliitikast mitte midagi, siis paraku ju kogu see komisjon kinnitatakse ametisse nii-öelda ühtse häälega näitusega, mitte mitte iga voliniku eraldi. Ja, ja noh, siin vist ei ole kahtlust, et see koosseis kinnitatakse ametisse mõne aja pärast ja kõigele vaatamata Euroopa parlament annab oma heakskiidu ka nõrkadele ja kehvades kandidaatidele, nii et kui seal ainukene ainukene inimene, kes, kes võib neid volinikke välja vahetada ja öelda, et kuule, sa ei tea asjast ikka mitte midagi, on, on president Barroso. Aga vaevalt, et temagi seda tegema. No ilmselt ainukene, keda ta ei saa vahetada, on Astan sellepärast et Ashton on kinnitatud, eks ole, eraldi protseduuriga teistmoodi. Aga muidugi, see peegeldab ka seda, et kuidas erinevad riigid noh, kui tõsiselt nad nagu euroop juba liitu suhtuvad ja kui väga neil seda vaja on, et meie eestlastena võime ju öelda väikse riigina siin serva peal, eks ole, ja tõmbetuultes meile on väga vaja, et Euroopa Liit toimiks ja võib-olla puht vaistlikult selle tõttu me oleme valmis ka saatma oma noh, väga häid jõudusid, seda, seda, seda asjata tugevdama. Samas Suurbritannia juba noh, ütleme, tema ei julgeolekuega, muu olukord ei vaja nii väga, et kas seda Euroopa liitu üldse olemas on või missugune ta on, eks, ja selle tõttu on seal ju väga levinud selline euroskepsis ja ja ilmselt see kaudselt viib ka selleni, et noh, kandidaadid, keda sealt siis esitatakse. Euro. Komisjoni noh, ei pruugi olla esimese suurusjärgu tähed, eks ole, et sest kõige paremad tegijad ütlevad ära, sest neil on kodumaal huvitavam Noh, see oli hästi öeldud, Sulev aga, aga Catherine Ashtoni ei ole ei esimese teise ega kolmanda suurusjärgu täht, ta on valge vasakpoolne naine. Ja siis need olid need kriteeriumid, mille järgi ta sinna ametisse valiti, mitte mitte tema, tema oskused või teadmised. No see kurb olukord Euroopa komisjonis tõestab veelkord, kuivõrd olulised on suhted selliste meestega nagu Guido Westerwelle ehk siis Saksamaa välisminister, kes siin käis, ehk siis tuleb teha tunduvalt rohkem ilmselt välispoliitilist teavitustööd suurte riikidega, aga eraldi mitte ainult lootma jääda Euroopa liidu juhtivate struktuuride peale hoolimata sellest, et Lissaboni leppe heaks kiidetud Ja ühte muidugi momenti Siim Kallase esinemisest tahaks ikkagi nii-öelda sisulise poole pealt esile tõsta, on see, on see ikkagi nii-öelda Baltimaade transpordieraldatuse lõpetamine, kui kui Siim Kallas oma järgnevate aastate jooksul selle asjaga hakkama saab siis võib tema, meie, meie eestlased ja lätlased ja leedulased võivad vähemalt tema ameti väga õnnestunuks lugeda, kas seda õnnestub, ehk siis see Rail Baltica projekt? Kallas läks veel kaugemal, rääkis juba rööpavahede muutmisest, Euroopa liiduks ja nii edasi, noh vaevalt, et nüüd lähiaastate jooksul hakatakse neid rööpaid üles kiskuma ja kitsamaks suruma, aga aga, aga kui, kui ta selle asjaga hakkama saab, siis ma, ma siiski kardan, et et tema prioriteedid on, on nende aastate jooksul kuskil mujal. Prioriteet on kindlasti lennuliiklus, lennuohutus ja lennuväljade läbilaskevõime ja see, mis on, on tõeline pudelikael. Praegu mitte ainult Euroopas, aga, aga Euroopas eriti. Ja see sellega hakata tegelema lihtsalt sunnitakse sellega tegelema ja, ja Baltimaade raudteeühendus ja, ja ka Eesti muutmine tõeliseks raudteeriigiks see jääb, ma arvan, Siim Kallase jaoks ikkagi helesiniseks unistuseks. Nojaa, aga samal ajal juhtusin kuulama Keskerakonna majandus. No kuidas niinimetatud ideoloogia, Heido Vitsuri arvamust rail Baltica kohta ja Kallase kohta siis ta ütles, et praegu on sisuliselt kui Kallas on transpordivolinik, on vaata et ainus võimalus selle rail Baltica käila käimalükkamiseks, sest hiljem ilmselt sellist võimalust, kui, kui Kallas enam ei ole selle koha peal. Vaat ei tulegi. No igal juhul on selge ja Kallas andis ka mõista, et mitte, et tema ei, ei saa seda üksinda tegema hakata, vaid et kui palk riikide valitsused tõeliselt ja siiralt tahavad, siis tema saab ilmselt kaasa aidata. Et, et siin on ikkagi hästi selgelt see küsimus, et kui nüüd Eestile Läti ja Leedu valitsused nii-öelda panevad käed rinnale risti ja ütlevad, et meil on nüüd seal üks volinik, Kallas, tema hakkab seda tegema, siis ei sünni kindlasti midagi. Aga kui võib-olla kõik need kohapealsed jõud tõesti hirmsasti tahavad, siis, siis võib juhtuda, et see jää ainult unistuseks. Noh, Peeter võttis sõna mu suust ja ja kasutas sellist sõnapaari nagu, nagu Keskerakonna. Kuidas ütlesidki, aga see pole enam tähtis, Keskerakonna juht. Ei, ma ütlesin, tema majandusida- ja Keskerakonna juht Koondas jällegi sel nädalal Lääne-Virumaal vinnis oma jõuda, ehk siis Keskerakonna fraktsiooni nõupidamine toimus seal, kus siis oodatult palju tähelepanu pälvis ka loomulikult meedia avalik-õiguslike ajakirjandus. Eeskätt kus räägiti kahest huvitavast doktriinist. Meie siin raudselt ilma igasuguse kahtluseta esindame, esindame ühte neist, aga muuhulgas oli, oli jutuks ka nii-öelda valimisteks valmistumine. No see on vahepeal ajakirjanduses kuulda olnud, et Keskerakonna fraktsioon ei taha alati oma oma suurele juhile nagu alluda ja on otsuseid vastu võtnud omapäi, mis on täiesti sündsusetu käitumine. Aga siis kõige muuhulgas pidas Edgar Savisaar selle aasta jooksul, mis on nüüd valimisteni jäänud ülimalt tõenäoliseks uue projektipartei tekkimist ja siis nii-öelda Indrek Tarandi fenomeni kordumist. Mis te selle kohta arvata? No siin on lausa öeldud, et et Indrek Tarand hakkab olema selle uue parempoolse protestipartei eesotsas, ehk siis parteijuht, ma küll ei kujuta ette, kuidas Indrek Tarandi-sugune mees, kas sa tead oma vaba vaba oleku ja vaba käitumise pärast, mingisugust parteid saaks juhtida, aga noh, see selleks ma eriti veel Brüsselist, eriti veel Brüsselist No aga Brüsselis saab alati ära tulla. No see nüüd ei oleks vist küll see põhjus, miks oma 100000-le valijale öelda, et mõned tulin ära. Et see kõlab suhteliselt vähetõenäoliselt, et see isiklikult just Indrek Tarand saaks olema, aga noh ütleme minu meelest pinnased, et midagi sellist võiks teha iseenesest, on olemas rahulolematuse näol Eesti poliitilise struktuuri ja parteidega aga teiselt poolt jälle see sisenemislävi sellele, sellele asjale on ikkagi päris kõrge kõike selle tuhandeliik, ütleme ja nende miljonite kroonidega, mida ilmselt selle asja tegemiseks vaja on, et see, see ei ole, ütleme väga lihtne, et keegi nii-öelda laseb nipsti ja ütleb, et saagu et, et see, see on juba suhteliselt keeruline, kuigi suure tahtmise korral ilmselt on need ka ületatavad ja tehtavad nagu noh, kasvõi Res Publica kogemus näitas, et et ma ei tea, mina ütleks nii, et välistada, aga see on väga raske ja, ja pigem on selleks juba väga vähe aega. Noh, selle pressiteate juures muidugi on palju selliseid küsitavusi pehmelt öeldes, aga ma ei saa aru, miks on vaja tõmmata vesi peale. Rainer Nõlvak kui minu Eesti kampaaniatele, kus tõepoolest tuhanded inimesed käisid ju siin teeäärseid ja metsaaluseid koristamas ja öelda, et et Rainer Nõlvak tegi ühe katse, kuid see ei saanud jalg jalgu üldse alla, noh, see on, minu meelest on nende inimeste solvamine, kes, kes selles kampaanias ju tegelikult osalesid. Ei no Rainer võib ju kümneid kordi nagu ta on tegelikult mõlema kampaania eel ja järel kinnitanud, et see ei ole mingisugune soov parteid teha, ta võib seda kinnitada, eks ole, et ta ei ole kaamel, aga ega keegi ikka tuleb keegi, kes ütleb, et niikuinii sa teed parteid sellest et see on jah, täiesti lootusetu ilmselt, ega kui keegi tahab ikkagi uskuda kellegi kohta midagi, et ega siis seda ka väga raske väga raske tõestada. Ja noh, kuigi kuigi ma ütleks jälle, et kui Rainer tõepoolest Rainer Nõlvak nüüd tahaks tegelikult poliitikasse minna, mis minu teada ei ole tõsi. Et siis samas jälle võiks öelda, et kodanikuna miks mitte. Aga noh, ilmselt ma ei tea, selleks peab jälle mingi väga suur põhjus siis olema, et ta seda sellise pöörde teeks. Mida ta noh, teadaolevalt seni ei ole plaaninud. Aga võib-olla tuleb Savisaare avaldusi lihtsalt hakata oskama õieti lugeda, et kui ta ütleb ühte, siis tegelikult on asi teistpidi. Et kui ta ütleb, et tarand teeb parteid, siis tegelikult ta parteid ei tee. Ütleb, et kroon devalveeritakse just nimelt, et 500 krooni. Savisaar ütleb, et krooni kuni devalveeritakse, siis kõik peaksid kohe aha, kroon jääb püsima. Kui Savisaar ütleb, et Tallinnas lasteaedade raha ei vähendata, siis hoidke silmad lahti, vähendatakse nii nagu. See tähendab siis seda, et meil on olemas niisugune tagurpidi oraakel, kelle, kelle sõnul tuleb alati võtta, võtta teistpidi tegelik põhjus muidugi on, on sellel suhteliselt mõttetu sõnamulin all, mida siin on nimetatud Keskerakonna pressiteate, eks on ainult üks põhjus koos selle sõnastusega, et, et sellest räägitakse ja seda me ka teeme, nii et seda on, seda, seda ülesannet on, on see pressiteade nüüd täitnud. Mis aga puudutab nüüd, et tänapäeva ja praeguses Eestis on meedias kaks võitlevat doktriini, siis kirjanikud peavad valima, kumma doktriini esindajad nad on ja kumma nad valivad. Siis mina tean täpselt, et ma olen Georg Pelisaare, noh, paljud meie kuulajad ei tea, kes on Georg Pelisaar siis tema impeerium on praegu veel nõrgukene Se see koosneb ainult minu teada kesknädalast ajalehest pealinn võib olla Tallinna linnaosa lehtedest ja sündivast Tallinna televisioonist. Et Georg Pelisaar on, on selle impeeriumi siis nii-öelda juht, keda, kelle nime järgi suhkelt nimetatakse, seda ka doktriiniks demo vaatliku ajakirjanik, aga mina, mina olen õudselt pelisaare doktriini pooldajad, sest et nagu ütleb Savisaar, et see on demokraatlik doktriin, mille kohaselt meedialt nõutakse objektiivsust ja sõltumatust ajakirjanikele antakse tööd, vaat seda, ma ei saa aru, mis see tähendab, tähendab, kui sa oled nii-öelda lojaalne teatjad doktriini, et siis sisendatakse sulle tööd ja inimestele igakülgset informatsiooni. Nii et. Ma austan ja armastan palavalt. Jah, selline huvitav, aga ma ütleks nii, et sellel teemal on noh, nagu täpselt kaks otsa, et tegelikult peaks nagu mõlemapoolselt nagu maha rahunema, et et ei ole savisaarest ajakirjanduse tegijat ja teistpidi võib öelda, et ega meist siin ega kellestki väljaspool ei ole ka Savisaare kukutajat selles tähenduses, et kui me mõtleme, et las igaüks ikkagi jääb selles mõttes oma liistude juurde, et parteid teevad poliitikat, ajakirjanikud teevad ajakirjandust. Et, et tõenäoliselt Edgar Savisaar jääb oluliseks poliitiliseks figuuriks niikuinii, eks ole, kas teda armastatakse, ütleme ajakirjanduses rohkem või vähem. Ja samamoodi võib öelda, et Edgar Savisaar võib pilduda tuld ja tõrva Eesti juhtivate ajakirjanduskanalit suhtes, kes täna tegutsevad, aga no ei tule tema mingitest hädistest katsetest tõsist konkurenti sellele. Nojah, see on tavalised, on nagu selles mõttes ka natukene imelikud, et kõik küsitlused iga aasta, mis korraldatakse, näitavad, et näiteks rahvusringhäälingu usaldusväärsus inimeste hulgas on väga kõrge alati üle 70 protsendi. Aga mis puudutab sellesse pelisaare demokraatliku ajakirjanduse doktriini, siis Ta on ju praegu juba väga palju näiteid olemas. Kes lööb lahti ajakirja kesknädal, näeb kuidas no sõna otseses mõttes väga paljusid inimesi valatakse sopaga üle, kasutades selleks näiteks müümseid, lugejakirju ja nendega ei ole võimalik vaielda, sellepärast et seda kuulutatakse kui viimast tõde. Ja mulle meenub ka raepressi poolt üllitatud pressiteated, mis tulid siis, kui see lumeuputus Tallinnat tabas, siis need olid umbes sellises sõnastuses, et kogu Tallinn hoogsalt nagu üks mees tegeleb lumekoristusega tuline, ulatab kolhoositarile käe ja kõik vabatahtlikud kogunevad lumelabidatega ja aitavad rookida teid lumest lahti. Samal ajal kui Mustamäe näiteks konkreetselt uppus lumme ja mitu nädalat upub siiamaani tegelikult. Lina, Sulev ilmselt seda ei tea, see ei ole just tüki aega Tallinnas käinud, aga meil on siin ka ikka natukene on nagu suletud London, aga sul ei ole kõnniteid ja aga teed on korralikult lahti. Lõplikult lahti ja Tallinnas on ka, on sõiduteed on korralikult lahti, aga lausa südalinnas siinsamas, kui aknast välja vaadata, siis paistavad. Paistab Euroopa maja paistab Stockmann ja teised kesklinna poed ja asutused ja kõik kõnniteel rokkimata katastroofilised trookimat, lihtsalt murra oma oma kondid ära mööda kõnniteed käia, ilmselt on siis see lumeuputus nüüd nii suur, et raha on otsas ja ja vist linn on siis otsustanud mitte võtta suve arvelt seda ressurssi ja, ja on, on lihtsalt jätnud kõik kõik puhastamata. Aga see selleks me elame selle, kas me elame ka selle üle, sest et varsti tuleb kevad ja siis sulab nagunii kõik ära. Jah, aga minu meelest võiks selle teema puhul öelda, niiet ole olgem siis tolerantsed, et las minu meelest ja mõlemapoolselt võiks nagu tolerantsed olla igas suhtes, et las need uued tegijad nii ajakirjandusmaastikule kui poliitikamaastikule, noh las nad siis tulevad ja proovivad õnne. Et kui Tallinna televisioonist saab asjana tore, kui mõnest uuest parteist, eks ole, saab asja noh, pole ju ka paha, et kui nad ausas konkurentsis vanade parteidega omandavad mingi mingi kaalu, mis ei ole ilmselt väga lihtne, täpselt nagu uuel ajakirjanduskanalil, ei ole väga lihtne juba vanade tugevate kanalitega võrreldes konkureerida, aga jah, tõesti, et see tundub, et just see parteide kiivus, et noh, seesama, mis siin nagu Rainer Nõlvaku kohtagi käis, et see, see hirm, et äkki keegi tulebki, see on ikka kohutavalt suur. Ega keegi ei taha ju keskerakonda ja savisaart kritiseerida, sellepärast et neid lihtsalt kritiseerida, et see niisugune mõnus tegevus. Aga kui, kui teine pool ikka võtab ja ütleb, et sina või mina, mina, mina, Peeter, sina, Aarne, töötame rahvusringhäälingus ja me oleme kinni makstud reformierakonnal Akeid, eks ole, noh siis paratamatult tuleb ju nagu vastu midagi, öeldakse. No ega me ei saa kõike rääkida ka sellest, et Margus Allikmaa vari on ikka kogu aeg ta praegu kasin, hoiab näppu mikrofoni nupuga sobimatut. Ja vaata, mida me oleme teinud saate jooksul, mina, sina ja suled. Me oleme kiitnud ju Siim Kallast. Meie aga hea küll Aga vilja Savisaar kiitis ka, ehkki tema muidugi võib-olla ei ole ka enam õige inimenegi. Aga Vitsur kiitis ka muide jah, ja nüüd me oleme liiga palju sellel teemal peatanud, sest ta nüüd me oleme andnud sinna käe või sõrmega, kus võetakse ära kogu käsi, aga, aga kuulge, need poliitikasse trügijaid on peale nõlvaku veel tervelt 12. Nõlvak ei trügi ikkagi. Lisaoot-oot-oot-oot on, eks ole, 12 riigikohtuniku otsustanud trügida poliitikasse. Ja vot see on nüüd tõsine patt, sellepärast et nad nimelt julgesid teha kollektiivse avalduse ja, ja siis hukka mõista ühte ühte seaduse eelnõud, mis oli mis riik, täiesti lubamatu tegu ja, ja ma ei tea, mis nüüd riigikohtu esimees Märt Rask nendega ette võtab, ma arvan, et nad tuleb kõik lahti lasta arvamuse avaldamise pärast. No see on ilmselt üks kõige keerulisemaid asju üldse Eesti riigis, et eluaegselt ametisse määratud riigikohtunik kui saaks kuidagi lahti lasta, selles mõttes on tegu ikkagi äärmiselt vabade meeste ja naiste mõtteavaldusega, ehkki nende vabadus muidugi on piiratud noh, sellega, et nad on aastate jooksul, ütleme tegelikult me ei tea nende avaldustest, eks ole, nende isegi nende isikutest kuigi palju nad on. Nad on püsinud väga soliidselt vaoshoituna, mis on väga õige riigikohtunike poolt just see, et neist ei ole saanud seltskonna kangelased ega arvamuskülgede püsiautorid, noh, on ju absoluutselt õige. Et seda enam muidugi jah, et juhul kui nad nüüd tõesti midagi ütlevad, siis me peaksime seda väga tõsiselt küsima, et mis on lahti, et nad, et nad sellise pretsedenditu avaldusega esinevad. Jah, seda enam, et riigikohtul on, kui mu mälu mind ei peta, 19 liiget koos siis esimees Raskiga ja 12 nendest kirjutasid sellele avaldusele alla, milles nad siis peavad praegu Riigikogu menetluses olevat kohtute seadust, kohtute seaduse eelnõu ohtlikuks Eesti kohtusüsteemile demokraatiale? Täpselt nii ongi seal seal kirjas, nii et see on, see on kõva sõna ilma ilma jutumärkideta, kui 12 riigikohtunikku sellise sellise avalduse teevad. Jah, see on kõva sõna ja nende, ütleme mure on noh, alati võib küsida, et või öelda, et see mure on nagu ülepingutatud, aga, aga nende mure on muidugi ennekõike kohtusüsteemi ja ja oma tegevuse sõltumatuse pärast ja ja nii palju, kui mina aru olen saanud olles seda seadust, et ka eelnõuna lugenud, et oli seal vist paragrahv number 27, kui ma peast õigesti mäletan, mis räägib sellest, et et tulevikus selle eelnõu muidugi on ka võimalik, et, et riigikogu presidendi ettepanekul võib riigikohtu esimehe vabastada. Ja ehkki seaduses seletuskirjas on selle juures nii-öelda räägitud, et see ei saa toimuda kuidagi poliitilistel põhjustel, siis noh, me kõik teame, kuidas tegelikult, kui ikkagi kui tekib mingi tõeline poliitiline vastasseis, siis kipuvad asjad ikka juhtuma vägagi poliitilistel põhjustel ja ja, ja muidugi me võime öelda, et oh, et Eestil on mõistlik president ja jääb olema, alati saab olema mõistlik president, kes sellist ettepanekut teid tee, ta hakkab riigikohtuga poliitilist vägikaigast vedama. Me võime öelda, et riigikogus on kindlasti enamus, kes presidendi sellise kitsa rinnelise lähenemisega ei nõustu ja siis tuleb riigikohtu üldkolleegium ära kuulata enne seda ja et kõik need nii-öelda mehhanismid nagu peaksid välistama midagi juhtub, aga tegelikult me teame väga hästi, et nad mehhanismid enam enamasti Eesti poliitikas ei välista mitte midagi. Et kui üks üks poliitilist enamust omav rühm tahab teha poliitilise otsuse, siis ta seda ka teeb. Hämmastav oli muidugi see, et riigikohtu esimees nii noh nii nii järsult ja, ja nii kuidagi närviliselt sellesse sellesse asjasse suhtus. Ta päris on ju räägitud, kohtunike arvamust võetakse ka arvesse ja kohtunikud ei ole ju sõjaväelased, kes ei aruta poliitika üle. Kuigi ma arvan, et Eesti-suguses väikeriigis, kus, kus, kus ajupotentsiaal on ikka ülimalt piiratud ja iga hea mõte, iga hea idee on, on teretulnud alati ja igas valdkonnas. Ka sõjaväelased võiksid tegelikult rohkem rohkem avaldada arvamust ühe või teise, nende elu käsitleva või, või, või muutva seaduse või tegevuse kohta, et, et see, see asi ei saa nii, nii karmi järsk olla. No aga ilmselt ta võttiski seda väga isiklikult, sest jälle teadaolevalt Märt Rask ise noh, ütleme siis küll Rein Langi ministeeriumisse asi sündis, aga Märt Rask ise oli siis selle töögrupi ametlikke juht ja selle tõttu kriitika selle seaduse vastu, noh, on tema jaoks ilmselt ka väga isiklik. Sinu üleskutse Aarna sõjaväelastele võtta rohkem sõna- poliitilistel teemadel on väga libeda jää peale minek, sest nagu ütlevad Ja kui need ei, mitte poliitiliste, vaid kaitseväe ja riigikaitselisi asju puudutavate teemadega, mida alati võid nimetada ka poliitiline, loomulikult poliitilised. Küll, aga kui me, kui me kas või meenutame, eks ole, mõne aasta tagust väga tõsist debatti palgaarmee ja ja noh, siis, eks ole noh, mobilisatsiooni armee vahel teemal siis noh, mõned sõjaväelased, et ütleme, siin siin nagu ületasidki, võib öelda selle barjääri, et et, et võtsid ikkagi sõna ja noh, võib ju kaudselt võib öelda, et ka mingite selliste teemade käsitlemise vajadusest noh, võib öelda, et siis Eesti ilmselt Eesti ajakirjandus on võitnud endale sellise kolumnisti nagu Leo Kunnas. Aga, aga Eesti kaitseväest on tema jälle selle võrra erus. Nojah, ma ei pea ju tingimata uksi paugutama, aga, aga kui, kui ohvitseripagunite ka või ka vähemate padrunitega mees kuskil ajaleheveerus arvamusplatsil kirjutab, mida tema arvab selle asja kohta, mis jumal hoidku, mis sellest siis nüüd nii halba saab olla, kuigi see, see, tema arvamus võib kindrali arvamusega risti vastu olla, et mis siis meil on lõppude lõpuks vaba arvamuse maha ja igaüks arvab, mis ta, mis ta tahab, kui ta jääb sündsuse piiridesse ja mõistliku ratsionaalse, sellise iva piiridesse, nii et noh. Ma arvan, et, et tsiviilkontroll nüüd küll seda ei tähenda, et inimesel pool aju ära lõigatakse või, või et tal ongi ainult üks ajukäär, kus tal vormimüts niimoodi püsib, et, et see, see nüüd küll päris õige ei ole, aga kindlasti. Ja selle juures ikkagi nii, ma arvan, et nii sõjaväelaste kui näiteks riigikohtunike sõnavõtt peabki olema ikkagi väga erandlik sündmus. Et mitte nii, et nüüd igapäevaselt peakski nagu hakkama nii-öelda seltskondlikke, kas arvamusliidrit jussiga asja kohta? Aga aga antud juhul tuligi sellepärast, et tundub, et nende mure on suur ja ja siis siis nad tegidki kollektiivselt suu lahti ja see ongi ainult tervitatav. Ja tõenäoliselt ütleme seadus, mille puhul on aga kindlasti, millel on häid külgi ja mida ei tasu kindlasti tervikuna, et nagu põhja lasta, et seal et tõenäoliselt on küsimus mõnes mõnes paragrahvis mõnes selles seaduses sätestatud sellises võimalikus lõksus, mida riigikohtunikud näevad ja kui need võib-olla paremini sõnastada või sealt tõesti välja jätta, mille üle milles ei ole, ei olda nagu kindlad, et kuhu see viib, et siis kindlasti mõned teised osad sellest kohtureformist nagu näiteks see, et viia esimese ja teise astme tud justiitsministeeriumi haldusest välja ja tõesti nagu kohtusüsteemi sõltumatust sellega suurendada, et see on kindlasti samm õiges suunas. Nii aga siinkohal olema sunnitud Sulevi juttu läbi raiuma, sest et me jätkame vikerraadio eetris juba Suusajutuga. Sulev Valner, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja nautige talve talverõõme ja suusatamist.