Poiga voi? Tere, räägime setu piirist setu keelest ja see donaistest stuudios toimetaja maris Johannes kordeks. Peri surra. Kohtas hiid ola meest. Ütles kuradi kurat. Ühes enneppess veest. Pidas aru? Ja siis vangutas pead. Oot, kas üks on meil valu vai? Meite sõlli maadlejad? Sao Paulo ranna. Lõi too paiku Mess vaja sootumaks ool samad käed. Talle liimile ei too. Meid on jutu moraal? Ega lõhe on nisu meil surra ida. Epoliiteeri raha veel loll, laulupidu vaidleja. Seega kaalu alla? Ja tee päri käe poispäev, kus jooksma peaks. Et üks tükk Setumaast on lännu, mida see tähendab kohaliku inimese jaoks tülikad järjekordi piiripunktis ehk arvab kaugelt tulnu. Aga mida arvavad need, kes lähemal, folklorist Andreas Kalkun. Kuigi mul oli seal sugulased, aga, aga ma tunnen küll. Mul läheb nagu liiga või haiget ettepoolset homost, arvu oodatavat. Seal teisel pool on sääne ilu ja varandus, millest kõik ilma jään. Petseri kloostri on kõigi aegsete kloostri olnud setomaa Jaanusele ka Maarjapäi, vähemalt seal seto küla, aga noh, nüüd koos kõik välja. Lähen. Laine Lõvi on Värska setu muuseumitegija naine. Tähendab, palun nüüd setused, nüüd sinna jäänuam, aga mina arvan küll, et tuu jagumises Eestimaa osa oli eestlane, võin ikka oma maa tagasi tahta ja siis oleks olnud setude lasi lahendet, sest noh, ka minu mees näiteks on vene poole peal sündinud ja tuud, et vahepeal no nüüd on niiviisi, et uued saietada tasuta viisat seal vahepeal oma kodu kodust minna kaema. Ja noh, eks seal külaelu on peaaegu väljasurnud, sest et enamus mõist Eestisse tulnu ja, ja sinnani on ikka väga vähe. Aga häiris ta ikkagi, sest osadel omava haava oma vasallide Petseri surnuaial ja kellelgi on vilgas vanaema või vanaisa yles seal poole seal ja, ja noh, tõotada liikumist häiris, aga ma arvan, rohkem häiris tuua, et meil on ta turg on kinni, noh, vanasti kasvatame kõikas kapslit kurki või maskid kõik Leningradi poole minema või Pihkva turule või pitsa. Mul ei tule midagi, teete pale sadudekspimega, tsika söödet. Etnoloog Mare Piho sünnikodu on Petseris Näiteks juht kusagil Setuga hommikukohvi ja vaatad aknast välja ja aknast näed riigipiiri. Vene, Boston ja setud laulavad, et küll on elu, et riigipiir maro pääl. Misasja, kuidas vets oli ära lõigatud, lets jäeti Vene poolele ja siis saun jäeti Vene poolele. Inimesed naersid, aga nad ei saa aru, kes lihtsalt vaatasid koomilist asja, aga see oli tragöödia, kui inimene ei saa saunas käia, tähendab piirivalveluba küsima ja siis ikka see saun siis niimoodi 20 meetrit lõigati talle lõpuks ära, teate maad lõigati talle lõbuks, juudi, vene piirivalve, nad on ka ikka mingil moel inimesed, said aru, et siis sauna taga läheb, see on see reaalsus, inimesed ei saa aru, Saatse saabas, et Venemaa ütleb, et me õlvendame selle saapaga. Me tahame mingit head maantee. Ja see on, see on hämmastav, lihtsalt, kui seda hakati rääkima sellest, siis. Meil on kaugel sellest täis aru, ta lihtsalt ütleb, et see on nii tühine ja kõik need kõik need vanad teed, mis on aastasadu käidud. Kõike on ju läbi lõigatud. Tartu Ülikoolis on Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus ja seda juhatab setomaa juurtega mees Paul. Hagu. Väga vähe sõltub setudest ei sõltu kõik Eesti Vabariigist ja tema valitsusest. Ma julgeksin ütelda, väga vähe, aga siiski kõik ei sõltu kõrval on ka Venemaa, kellel on omad soovid. Sellesse häda nüüd ongi. Ma lihtsalt loodan, et vahe pääl selline, kuidas seda ütelda? Vaenulikkus veidikene muutub, aga väga, väga roosilises meeleolus ma kõigest hoolimata ei ole ennatlikke, veidikene oli see arvamine, et piiri võib rahumeeli jätta sinna, kuhu kohta Stahlil tõmbas selle joone ja kuhu kohta Jeltsin ütles, et nüüd me sinnapaika jätame selle praktiliselt Eesti peaminister on selle öelnud, et nad rahul küll sellega liiga vara sai. Öeldud on minu isiklik arvamine ka. Etnoloog Pille Runnel on uurinud ajalehte setomaa, mis ilmub 1995.-st aastast alates kord kuus. Milline on settakese minapilt selle kuukirja sees? Pille Runnel. Tegelikult ongi niimoodi, et ajalehes joonistub teravamalt välja kõrvalseisja jaoks poliitika, kus on esimest korda sisuliselt see konflikt kohaliku kogukonna ja riigi vahel. Riik püüab kogu seda piiriküsimust, setud ise ütlevad, joon. Mina ütlen niimoodi, piir laiemas mõttes, riik reguleerib seda ju rahvusvaheliste suhete tasandilt. Aga Setumaa elanikele ja sealt väljarännanutele on see, see elu ise vahetu, emotsionaalne, tihti ka täpselt kogu nende eluviisi muutnud, sest me teame, et Eestis on päris palju ümber asunuid kellel muutis Setumaa kaheks jagamine kogu elu. Sisuliselt on see ajaloos esimene kord, kus Setumaa on niimoodi kaheks jagada, et on siiamaani funktsioneerinud siiski mingi tervikuna. Aga üheksakümnendatel saabus täiesti uus olukord, aga kuidas nüüd siis selle identiteediga jääb, et mis siis hoiab seda setomaad nagu koosmaad on kaks, kas siis keel? Keelepruuk ja eluviis kahtlemata, aga kui nüüd vaadata selliselt ühiskonna tasandilt, siis seesama piiriküsimus joone küsimus, ükskõik kuidas me seda nimetame, ühtepidi on ta olnud ju hävituslik, aga teistpidi on ta üks neid telgi, mille ümber seda identiteeti tegelikult ehitatakse. Konflikti kaudu luuakse ka seda minapilti. Nii et noh, me võime ühelt poolt öelda, et see on andnud nagu tõuk setu poliitikud tekkeks, aga teisalt see sama piiriküsimus on andnud ka hoopis tugevamast regiooni tunnetuse, seda nakatud sõnastama üheksakümnendatel esimest korda sellisel kujul. See on huvitav, et konflikt on nagu selle identiteedi alus üks komponente kahtlemata on seal taga just see sügav eripärane kultuur ja taustaga, et me võtame lühikese aja vältel 10 aastat on ju siiski tegelikult lühike aeg ühe rahvarihma elus siis praegusel ajahetkel on see tõesti nii, et konflikt on muutunud väga oluliseks teguriks tõukejõuks. Päri käepaist Portuaal jooksma peale. Jätkame emotsionaalsemat lainet, Mare Piho. Inimesed oma peas oma hinges. Kõik need asjad ümber aga on rahva mälu, mis siis? Jääb ja kuidas seda mäletatakse ja kuidas siis seda, seda mälu hiljem läbi folkloori läbi laulu siis realiseeritakse, kuidas lauldakse sellest ja kui näiteks setu kuningriigi päevalise kuulata, et mida need vanemad naised laulavad, kõik väga traagilised laulud, nende kuningriigi päevadel antakse mingi teema ja möödunud aastal oli viskuda mu kullane või kodu kutusse, siis inimesed nutsid. Et kuidas lauldi, et kuidas see kõik. Kujutlen, et kujutage ette, kuidas lõigatakse ära Tartu või Võru kuuseks lõigatakse pool Eestit ära. See on võimatu ette kujutada, kui inimesed elavad, eks Tallinnas ja neil on vanemad Tartusse maetud, vunud jäädud Tartusse, vanemad ja kodu ja kõik ja siis ei pääse ja siin on mingi teine riik. Pead viisa ostma. Stabilisatsioonijärjekorras viis on kallis, seda nii kerge saada see dokumentatsioon korda ajada, et sul on see maja on keegi maetud, vene bürokraatia on surematu ja ikka keerulisemaks tehakse seeklevad, kujutlege, elad Tallinnas, aga sa ei pääse Tartusse tõke ees. Jänese kujutas ta ette, kuna õnneks see piiraks nii, nagu ta läks. Sibylos Nende, Võru läks ära ja, ja ta on kuidagi 45. aastal läks ta õnneks nii. Ja kui Eesti peaaegu kaotab koosnev Ingerimaa ka viis protsenti oma territooriumist, ma arvan, see on palju Eesti jaoks. Piirijutu Setumaalt veel Laine Lõvi ütleb sõna sekka. Tegelikult ei ütle kassa, et, et ainult mütsin, ta halb vaim, ainult ütlesin kasin kate otsaga. Täpselt samamoodi on võib-olla siin piiri all siin külatundva isegi rõõmuvad tupiiren tolles suhte kinni, et eks nüüd vanasti olnud vargusi rohkem ja et ka kindlasti kodu läksime siis midagi seal, kata rattaid või niiviisi vanasti olid kõik, kes seal vanasti, aga noh, nüüd on Eesti marga vargit veega palju nii tule, Winlasime vargil, eestlase mõistvad, nüüd varastada. Et oleks võib-olla hea, et see piir on siit kinni. Aga samas on niiviisi. Ma ei ole nii rikka Eestimaa tule nii ballatada pest nüüd lilledel aru andma. Et uudist oleks võinud ka võidelda, mille aastada tartu rahuses vaja all ja, ja mis talle siis Eesti riigi alus siis oli tegelikult, millal tõesti esimene Eesti riik siis siin nagu tuli, et noh, too võinud nii olla, aga mina nüüd seadus ei, Tiia minu häiris võib-olla ainult too muuseumitöötajana, et ma tahasse Setumaale see ühtne, eks ole, see mitte Võru maakonna ja Põlva maakonna osa ja Petseri seal rajoon vaid olles Setumaale see ühtne ja oled seda asja nagu pare püdi, hütid selt aia meiluttidesse, peo ja üdini kultuure, ütine uske. Piiria kirik Petseri kloostri ja meie õigeusu kiriku suhteid, kommenteerib Värska koguduse preester isa Andreas. Ega jumala jaoks, inimeste jaoks ei ole vahet seal piiridel ja inimlikult need suhted kehtivad, kuigi ametlikult jah, praegu Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku vahel suhteid ei ole, aga inimlikel tasandile ütleme preestrite tasandini isiklikul tasandil. Loomulikult need suhted on, sest kui ma eile sain inimest tervitada, kuidas ma siis tänagi käsu korras ei Salderi teda või siis öeldakse mulle käsu korras näiteks tänase võid armastada inimest. Aga homme näiteks ei või see on selge, et need asjad ei allu käskudele, need inimlikult asjata ikka toimivad edasi vaikselt, aga ametlikult praegu on küll natukene. See kristlik vennaarm on keelatud nagu Moskva poolt. Kas kirikudiplomaatia võiks näiteks toimida, leida lepinguid, leida väljapääsu näiteks siinse kandja? Minule koha peal küll tundub, et seda lõhet tegelikult ei ole olemas, kuigi poliitikud püüavad seda näidata ja väita, et see on olemas, aga tegelikult mulle tundub, et seda siiski ei ole. Et on võimalik ikkagi kristlik armastus, mis on ju kiriku ainus ülesehitav jõud ja edasiviiv jõud see ju tegelikult kehtib olenemata korraste ajast ja aga kui seda ei ole muidugi, siis ei aita ükski seadus seda armastust kuidagi taastada enda sees. Et need asjad lähevad küll läbi inimese hinge ja kes on suuteline armastama ja Tristlikult elama, see elab ükskõik mis ajas ja suudab seda säilitada, aga kes ei suuda seda teha, see ka vabandusi otsima. Ja siis muidugi vingerdab välja ka alati, kui vaja. Petseri on see setude jaoks kui Jeruusalemm palestiinlastele magusaid mälestusi Petseris etnoloog Mare Piho Me võime rääkida ükskõik mida pead sellist, igaühel omad kogemused seal hinnaga aga ma ütlesin, et, et seal on üks huvitavamad linnu Eestis oli talle nii oma pääsukultuuriga, seal istusid ja vaadake Eesti vene kultuur, need on need venelased, kes on elanud eestlastega 500 aastat seoses kloostriga kindlusega sinna tulnud elama, aga nad on ainult viis aastat, nende kultuur on ka ei muutunud, oli see selline karjakasvatajate Talupidajate kultuur ja kalurite kultuur. Ja seal on olnud väga huvitavad traditsioonid nii setude kui ka kohalike venelaste traditsiooni väga huvitavad. Eesti vabariigi ajal on need vene emigrandid Euroopast uurinud ja, ja väga palju välismaal Pariisist, Prantsusmaalt, Saksamaalt uuritud ja seal oli väga huvitav. Ja kui sealt on nüüd kõik see kadunud ja praegu on tulnud see nõukogude kultuur mis on purustanud selle vene kultuuri, setu kultuurist rääkimata, siis elan praegu kultuuris mõttes on ta väga lagelinn, sellepärast revolutsiooni tulid sinna emigrandid seal olnud väga huvitav seltskond, seal on inimesi, kes ainsa jõuga tänud, et seal on olnud kogu setu kogukond, eestlaste kogukond Luteri kirik, gümnaasium, uus kaitseliidu maja ja pangamaja on seal Eesti Arhitektide ikka tippteosed. Siis on see setu kultuur, siis on eestlaste ja ka vene kolm, kes omavahel kultuurilised võistlesid, laulupeod, setudele omad teod, et juba see, et see oli selline nagu püha ainsus selles linnas ja see ongi selle võlu. Ühesõnaga, kolmandal aastal Nikolai kunstnik kirjutas, ta oli vene kultuurist pärit inimene, kirjutasid erilise võlu, Petsile annavad setud oma valgetes riietes need kaugelt vaadata meenutavaid, valgete luikede parve. Et nii nägi siis vene intelligents nägisetusid, kus need piir tuli siis need venelased ütlesid, ah et mis tuli küll nad hakkavad seal käima, asetad, müüsid, majad läksid sealt ja see jäeti rahulikult maha. Ei tehtud skandaale, teate, ei palutud mitte midagi, sest et on elatud sajandeid ja saadi aru probleemist, kellega jahti koos. Päevaks aastas saab setomaast kuningriik. Inara Luigas on viimaseid päevi setomaa ülemsootska. Justkui seto kuninganna. Peristu kuninganna ei ole, et õige nimetus on siis tuued seto kuninga asemik maa peal ja toda nimetades siis ülemsootska. Ja kui lühidalt siis on niiviisi, et kunagi oli setomaal vägimis, kes siis kaitsesid seto rahvast ja too vägi, mis siis sai haavata, Jeletsis Petseri tuppa magama ja nüüd ta Salmakagi ja Timema Kazincanist kui rahvale väga suurt kurje naetest tegema, seto rahvas sinna koopa manale ja kutset Peko Peko tulla välja seto rahvasse, muu, aga nagu näete seto rahvasse praegu esihakkama ja keegikest peetaks vägesid juhatama ja maad kamandama, et siis talitas kinnikusel kuningriiki, hütze kuninga asemik ja minema ja siis juhtubki nii, et sai naiste rahvastiku asemik muidugi Lehesel krimpsus muidugi näkku, aga aga nii ta ei juhtu, aga tema haaval, et hästi siis mehessavial tagasi. Aga kuidas see valimine toimus, kuidas teil õnnestus Peko asemikuks saada? No valimisi seal niiviisi, et kandidaadi sa astuse siis buke peale üles ja siis sega üts, kes taht toetada teda kandidaati SAIS rivisse nime järgi ja kellel siis kõnnib piki privi saagi siis tollest kuninga asemik, kust need siis peab oma kindel töötajate grupp kaasas olema, juude Ilo liikuv, päris ausalt ütelda siis votkuma Dima haavasootska, siis ma imestasin, et sihtima haavad peetesmitena minema, et see tööle mul olles uhke Travidki selle ja siis, kui mehemaks ütlevad nomine, kandideerige, siis tulev naasika ütlevad, kandideeri. Ja siis ma mõtlengi niiviisi, et oma 10 minutit seal sai seal siis läheb kodu ja selle liiga mehele ooda vitsakene matularkodo allets homsed reisib. Augusti esimesel nädalavahetusel kogunevad setud lähedalt ja kaugelt, seekord Mikitamäele. Kuningriigi päev toob see andja poliitika või kultuurialtarile. Inara Luigas. Seto kuningriik, Jum, kõik kokku, esiteks ta aasta hütz päiv, kus saavad kõik setod kokku, Nad tulevad Tallinna linnast ja Tartu linnast ja üle Eesti ja seto, Sid, kes tulevad ka teiselt poolt kontrolljoont ja kui juba seto sealtpoolt tulema, siis järelikult tal on seal üritusega poliitilist mekki selge. Ja siis võisteldes seal sõira tegev ja võistluse ja vägimehe võistluse. Ühelt poolt nagu vannud traditsioonide austamine, jätkamine su aasta, mida hiljuti ube asja sisse mitte me teisel augustil lastele. Et kutsume kõik setomaakoolid kokku, randa joppima, Kallo püüdma ja kandmis Kallokatites ja õda, kus siis on Kirmask ja arutades ja niiviisi seto saava siis terve päid puh olla. Ja muidugi tasane kultuuriline üritus, aga mõtled seal üritused, seto kuusis seto einet ei häbeneks oma ja oma üle ilma uhke, et ainult vene kultuuri ja seene Kiilia pesen seegi, kas teil on väga keeruline nimi? Setu nimi? Ei, sööjale, seto nimi on mul om sääne nimi. Mu ema on kunagi välja saadeta, siberi jäi saanud jälle, saad siberi siis naisega seal kokku ja siis tuli suur armastus ja siis tuli vallatseja male Tõnelazz perekonna. Mu nimi ei naera selle mu ema näitlejanna ja siis talle väga meelt ütslatscene siis dollazzgese järgi ongi mul nimi panud, teie ise peate ennast ikkagi setukesed. Mul ema on lätlanna ja isa amm seto, nii et ma ei ole üldse eestlane ja mul ei ole eestlastega midagi pistmist. Ma tunnen, et ma olen puhas vürtseto, aga emast on muidugi sääst kuraasi, mis on teil siis nagu emakeel, emakeel on seto keel, eesti keel, vene keel ehk õnnelikuma oli väikene, siis kõnely mäki vene keele, aga nüüd mugavam past len, ema, eesti keele kõneleme eesti keeli emaga muidugi kõneleb ka vene keeles akutukenelemaks seto keele. Praktiliselt ongi mu eluterve Elo setomaal olla, sest ma ainult sündisel siberi ja siis ma tulin eestimäele ja malasin koolike olnud, Mikitame kolice veel siis ma, kelle ostma ja siis tuli helmite veel tagasi ja Estonia on ja ma siis selle seal ja arva, et ma sinna jääb mulle väga miitusse seto rahvarõiva ja kui keegi mu käest, kes, mis sulanud, kui sa paned rõivaselge, siis ma tunne, et male human rõivide ja kui ma kõnele seto keeles, siis mul on tunne, et ma kõneletada kiitmine ühessegi nagu kõnelema. Kui ma esine kooki eesti keeles ja mul on seal, kus tüümsele, siis ma tunnen, et ma ei, oledki Tuinara. Ja toda tunnet ei saki tõstile seletada. Aga muidugi kõik lapsed ja noored proov ja sellest midagi uut monopanda. Ja niiviisi näiteks laulutas ka seto laulu jutt tümpsu, järgija ja proovitas tõisi, tantsu andsid sammas, näete, nii, et kultuuris asjaga, kütefaiga, kultuure. Raami saab nii, et vot nüüd pead olema kütt olla vanad kinni, et kui keegi midagi sellist ilusat tegelastelt nõudma panna, seto kultuuri ja laulan panna seto laule ja mulle väga meeldis, kas teil lapsi on, on, mul on kolm last ja kuidas nende setu suhe on? No vot. Ma pean ausalt ütlema, et kui mul noorem tütar veidikene nagu seto kultuuri niiviisi noh, laulame ja tantsime siis minu haig jäi laste kasvatamise haigeid sinna, et S peete toda seto kultuuri, eriti väärtuslikkust ja Külehest, laulate ja koolise shopata ja nii edasi ja ega toikol hindajast, kas on huvitav haiged, et vigu, kõnelit seto keeles IZ neid laule ja küla Trasnikelex lausetega, nagu tõdes, mõista tähtsastki. Ja ma lastele tuleb kultuuri andnud niiviisi, et ma esitan mida Nauma taht lobby tõdenama. Aga Sundnuma näitlejale, kuidas te tunnete, kas see järjepidevus nüüd on ikkagi säilinud, mõeldes seda teie, teie lapsed, teie eelkäijat? Ma ütlesin lihtsalt, võib-olla käis see asi üle põlvkonniti, sest mul Latsalatsem ja siis nüüd olla neelata ja, ja siis kui ma pane rõivas selge, siis ta esion, kolmeaastane Kaiminaid, et vana sa oled nagu kuningannat, et ta tunded, midagi ilusat on siin Eestimaal olema ja ma usun, et kui ta Mumanna tihti sinna maale käised vot tüvest saab võib-olla minu see kultuuripärija viia. Esimene asi, mis meelde tuleb, setudele mõeldes on väärikad piduriides naised hõbe sõlgede ja kettidega, seon setu kultuuri märg. See on eesti eheda folkloorimärk. Sama raudselt kui põlisameeriklast esindab sulgedega indiaanlane. Ja siit järgmine mõte, tõsi, mitte kõige originaalsem. Setu kultuur on ennekõike naiste tehtud kultuur. Mida arvab sellest folklorist Andreas Kalkun? Et kindlasti so ettekujutuse ongi õige, ma ei tea, kas kõigi aeg on nii olnud, vähemalt tähenda on sääne olukord, et naasia manu, kes säilitas kultuuri, aga ma arvan, et see on väga loomulikult kõik feministid tiivad, kumb patriarhaalne kultuur siis naase võtvaneid, marginaalsed rolle ja, ja mehe võtva näitmise minema. Ja, ja sama muutum seto kultuuriga ka, et kultuurseks hääbuma ja Ole Einar papp siis mehe nagu lõpetused varia elasi võtva üle või pideva kinnitust viil seto rahvarõivanäituse tud, sama asja, et gümnaasiumi kanssa omi röövitzis mehekaivad Ville mehekondla hoopis teistsuguse lõivide ja võtsime üle. Pine mudu rõivid, tänase kants ruma, muudu, teadupärast on ka missi laulan Pareper kaono kui naisi lauljale ja kõik muu nähtsamuda sansama, et mumeelest, su feminist, loogika tuubida paiga küllat, opoja ei, aina palka latva ope Ast vaiguarst sain palka, siis on rohkem naisarste ja ja samamoodi kultuuriga, et kultuur on marginaalne ja raamaldajatis omana noklike pidavatud meil üleval. Jätkab etnoloog Mare Piho. Setu kultuur, naistekeskne kultuur. Ja on üks oluline märk. Loomulikult elu ei koosne, aga teate, need asjad hoiavad rahvast koos nagu kes hoiab laulupeod. Ja see hoiab kuus vot need asjad, mis on tulnud rahvast kokku punas, seal realiseeritakse oma arusaam kultuurist ja rahvapeod. On üks ere näide, sellest realiseeritakse aru saama kultuurist. Kodune tasand on ju, no ta võib-olla üksik, mis võib olla väga arhailine, too pole väga moodne. Aga kui nad tahavad moodsas keskkonnas elades kõike seal säilitada ja, ja laulavad arhailisi laule, siis vot see on see tasand, mis hoiab neid. Ja vaadake, et Tallinnas on folklooriansamblid, inimest töötavad oludes, kus on väga moodne tehnika, tulevad, panevad rahvarõivad selga kodus ja laulavad neid laule ja õpetavad oma lastele neid. Ja ma arvan, et setudele on, on need kõik need asjad väga vajalikud ja see on hoidnud. Kuna seal realiseerub arusaam oma kultuurist ja suhe sellesse ja kas siis nad tahavad seda hoida ja arendada edasi või ei taha. Kui inimesed ei käiks, ei paneks rahvarõivad, laulaksid aja jooksul nüüd ja siis oleksid tummad ka olemas. Merca Vanemuise näitleja Merle Jääger, poeeti, näitleja, igavene opositsionäär, laulab ja luuletab Lõuna-Eesti moodi. Juhatagu tema Setumaa luuletus sisse, meie järgmise teema tahame rääkida seto keeles. IIZI huuga vele täelile Taivastume näetismide. Laja väljadel kadakas püüde välje, mille Hiloselge Hiižemuses Hole ilme bitteni Vii. Nüüde väljevee, kohtuChircudi koobiskav õmbaleviilgu silme piir. Lase mul taie Beria do näädeke ku Hiinast vahtsus luu r lärm kui suu, Palokide tuul, kohtu kodus sum. Või oledki Edud? Läte häältsiidises pärjaknist Valgust, Hilkse ehtes? Lina, kahara, kullaga. Sinna armasta, milles setomaa. Selge sügis-lopa lõikust, hääd lumi ilma hõlmalas jääd. Lina, kahara, jää kullaga, lõoke kuism armastas ja setomaa. Niisiis, seto keel kui selle rahvakillu identiteedi alus. Alustame usutlust Mare vihaga. Setu kultuuris, milline koht on teie jaoks setu keelel, kas praegu, Me saaksime jätkata seda intervjuud niimoodi, et mina küsin kirjakeeles ja teie kõnelete mulle setu keeles oleks võimalik oleks võimalik küll, aga me teeme saadet kogu Eestile. Siin saates kõnelevad väga paljud inimesed just setu keeles. Saate mustrisse sobiks suurepäraselt, kui on juba nii palju setu keelt, räägime siis see, kus kirjakeeles me võime tulevikus Setumaal on toimunud keelevahetus. Noorem põlvkond on kirjakeelne kool, televisioon kõik kogu see elu on ikka kirjakeelne kodus, kui vanaemad räägivad või praegu nagu setu vastu. Et huvi ja folkloori kaudu võib see keel noortele tagasi läbi laulude, mida nad laulavad ja see on niivõrd populaarne praegu ja see on väga hinnatud ja see on tõesti üks eesti kultuuri üks kui, nagu tänapäeva rääkida keeles on üks kaubamärke, seto keel, tuleb noorte läbi folkloori tagasi, Setutöö on tähtis territoorium olnud. Kuna see territoorium on praegu, seda ei ole enam. Siis me saame rääkida poolitatud Setumaast poolest Setumaast, kuna üle poole on jäänud Venemaa. Ja sinna on jäänud kirikud, surnuaed ja ütles, et oma pealini soriaalsus, kas me saame niimoodi omapärasid välja tuua, et vaat nüüd praegu, 21. sajandi esimesed aastad, mis on seto kultuuris nagu muutunud ja seetõttu on alati olnud väga tähtis mingid kokkusaamised kus siis kohtusid vanad ja tutvusid noored, vot see joon on jäänud, aga ta on muutunud kujul. Nüüd on setu kuningriigipäev, mis on väga atraktiivne, väga soositud ja on jäänud ka need kirikupühad, kus käivad väga paljud ja on jäänud veel setu folklooriansamblite esinemised siis kas Eestis või välismaal. Aga muidugi kõige tähtsam osa seto kuningriigi päev, mis istub ikka väga palju inimesi kui igale poole, see on geniaalne lahendus kõigele sellele, mida on kaotatud ja see on see, mis udunud siis 21. sajand setu kultuuri kuningriigi päeva koos mänguga. See ei ole ainult mäng, selle taga on väga tõsine probleem ja need mehed, kes on selle kokku pannud setu kuningriigi päeva. Nüüd on väga targad mehed olnud. Mul ei ole olnud õnn ühegi seto kuningriigi päeval olla. See on ennekõike nagu ikkagi selline poliitiliselt oluline sündmus või on see kultuuriliselt oluline, see on. Ma arvan, et see on nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt, sest need näitavad, et setud on olemas, nende kultuur on ja ta on elujõuline ja ta on areneda Tallinna ja võimeline. Tähtis märk. Jätkame seto keele ja kooliteemat Andreas kalkuniga. Et kui sa elad Verskahedes, sugultuuramse ümbred seto naisi laulmaks iga kord, kui ma nägi pidu või praasnika ja samamuudu, et järsku ei oskagi Erik ja toom ortodoksi kirik loomulikult ja ortodoks seal on palju rohkem püssi kui Udelaisil. Nii et seal midagi toimus, seal on kuidagi nagu nähtaval ja olema tudibe otsima. Tähendab, on selline olukord, et nooriga küllaldaseks eesti keelt ja koolis õpetas eesti keele. Et uus mõte on küll nagu rase olnud keele manu ja identiteedi manu jõudmine, et kas Alt noorinemine siis nagu võetud loomulikuna, sai mõista seto keelt, vaid sulle ei meeldi kiriku püsiv, ainult kombel laulu tõstnud laule laulda, teist sugus asjadeta. Aga seda teist nagu võitlema tuuest, et kas sa oled Verscapootjad, säis, kõneled seto keel või siis müüja ütles sulle vasta eesti keele kõigile mõistetav keelt, aga ta nägi, et noor inimene, kui sa saad alles nüüd seto keeles kõnelda. Ma arvan, et kõik seda mõistuse togilt Agatu oskus osana passiivne selle, et väga palju vanem inimesega asja lastega tuleks eesti keelt kõnelda, muidu platsi saab hakkama koolis ja et ei taha Kelloarliku. Sellega sa eesti keelt. Aga palun, peenemise kõneles oma vahiale Tealkina seto kiilt ja kudulats seal lähkustest, kuult keelt ja mõistud lähemalt. No sai, et kõnelemine on teine lugu. Aga ma ei tea, kus, no seal koolis hommagevee Värska keskkoolis seal kinni, et loomulikult tuli omava kõik eesti keel latsekene omavahel püste Eestisse. Et kui seto keelt kõneldes oma nägisane, eriline situatsioon, et teete nalja või vihastada, siis kõneldakse tugida 100 neutraalne kil Latšersonics eesti keel tähenda, sest on väga halb küll aga aga nii tom kindlas loogika oma olema, et vilets pandus kooli ja seal unustades ära, et setu asi on olemas, et seal kõneldasena eesti keele evakkiale kooljona eesti keelt kõneleja. Ja mul on opad eesti rahval Olumite kütteheli pääle, kuigi ma teadsin, et on asja laulu, mitme helluga laula. Aga ma koolis oleks pidanud kõnelema ja Opmann Kindla Nimudu, et kultuur nagu kaost latva jaos latsial on palju raskendatud, lööda perast, aga setosillale muid võimalusi tähenda, kooliharidus on eestikeelne, seal on mu meelest ju Värskas ja Setomaasaaja trend, et latte saates jo keskkoolitart Aheway kohe kätte, seto kooli oma halo paremini lääs siin mu meelest oma halvet kodakondsusest minema, et siis on palju tagasi tulla pärast, kui seal seal kõrval olla ja tõst muidugi elu elanud. Aga millal sina hakkasid teadlikult kirjutama ise oma loomingut setu keeles? Sa kogu aeg seda teinud? Seto keeles nimelt kirjutati eesti keele luuletusi ja ma ei mäletagi, mis saastaks toll, aga noh, ma oleks c5, aastake kirjutaja setu keele. Ma Belgse alguses. Et kas mõistvad, kilkas, mõistatud kirutada, proomses kõrb peale tulnud, ma ole eesti keele Hinabki ratanud malejänesed. Nendele, kes ei ole filoloogid, mina kaasa arvatud, seleta nüüd ära, kas see, kui sa kirjutad võru keelt või kui sa kirjutad seto keelt, kas sealse keele loogika või see, kuidas keel nii-öelda kirjapilti tekib, on see suur erinevus, kasutad samu põhimõtteid? Sammu filoloogi Tiidvad ametis võro murre ja seto Rammurte murrak Nendest, Tuudet laega lähkult seotu ja grammatika sama peas ütlema mõne väikse väikse erinevused. Laigukest sõnavaralisi erinevus, et see tahma rohkem vene laensõnu ja siis või mõne hääldusliku erinevused ja siis duoga Tiida, et seto kiiremini, kui sa enam arhailise kanepit on säilitanud, vanem platvorme rohkem küürakil. Poigo voimkeel ja kirik, Värska kiriku preester, isa Andreas. Värska nüüd Eesti kogudus, siin on eestikeelne kogudus ja kõik preestrid, kes on 250 aasta jooksul seda kogudust teeninud, on olnud kas eestlased või siis eesti keelt oskajad näiteks esimesed preestrid on lausa pühi tekste, liturgilise tekste tõlkinud eesti keelde, Nendel oli ka kohustus õpetada eesti keelt. Tähendab lugemist ja kirjutamist ka sellistele ärksamatele setomaa poegadele. Nii et see koolifunktsioon oli kiriku juures juba 250 aastat tagasi, vähemalt siin. Värska on jah, eestikeelne kogudus, aga õigeusu kirikus on see põhimõte, et meil ei ole püha keelt nagu katoliku kirikus on ladina keel. Meil on selline põhimõte, et iga rahvas peab jumalateenistus pulmaemakeeles, nii et kui sa näiteks venelasi seal meil on segakogudus ja siis on kahes keeles jumalateenistus, nagu on Saatse kirikus näiteks, mis on siit 15 kilomeetrit ja kus ma teenin, seal on jutlus eesti ja vene keeles ja jumalateenistus on ka siis eesti keeles kirikuslaavi keeles. Värskas on kõik talitused ja teenistusena kõik eesti keeles. Aga siis üks teenistus on siis ongi nagu kahes keeles või on eraldi eesti ja eraldi venekeelne. Jah, siin on valitud see variant ikkagi ajalooliselt, et üks teenistus, aga siis näiteks üks palve eesti keeles, teine kirikuslaavi keeles, sest inimesed kirikuteenistuse korda tunnevad ja need tekstid on pärit meil neljandast sajandist ja teisest sajandist ja üheksandast sajandist ja rahvas tunneb, et seda teenistust teenistuse kordoni peas, nii et me võime ka minna Jaapanisse või Kreekasse või Bulgaariasse või soome keel on erinev, aga jaapani keeles samuti osaleda liturgias, sest me teame täpselt, mida siis sellel palvetatakse ja, ja teame ka neid pühakirja tekste ja neid palveid, mida loetakse siis kas vaimulike või ilmike lauljate poolt. Kuidas on olnud siinkandis suhe kirjakeele ja setu keele vahel, et kas kirikus kunagi on ka setukeelset jumalateenistust peetud? On püüdu sisse viia ka siin on see probleem, et seto keel ei ole keel, vaid ta on murre ja siin oli ka niimoodi, et setomaa on jagatud paljudeks Nulkadeks või nurkadeks. Ja siin on ka nii, et erinevates külades räägiti erinevad. Et nii, et Lõuna-Eestis ei ole sellist ühtset keelt, ka setomaal ei ole seda siinsamas ka meie koguduse piirkonnas ühe koguduse piirkonna otsas räägitakse ühte murret, teises teist, nii et selles mõttes ma väga kahtlen nendes inimestes, kes püüavad seto keelt, et õpetada ja koolidesse mingeid aabitsaid teha selle jaoks, sest see on ju asi, mida on võimatu, nagu määratleda, siis on see järelikult minu küla setu keel, mida ma õpetan. Aga see ei pruugi üldse sobida näiteks 20 kilomeetrit kaugel olevates külades. Nii et see traditsioon peaks ikka nagu kodust või perest ütleme suuliselt edasi minema, nii et kirjakeel on ikkagi olnud ja ma olen näinud evangeeliumit Lõuna-Eesti murdes. Ja kui siia tulin, siis küsisin ka, kas rahvas tahaks mõnda palvet näiteks murdes, aga oldi üsna vastu. Ja pärast ma sain aru ka, miks nii et mis tähendab jah, kogemused, kuna keel areneb, kuskil 200 aastaga on keeliga tugevalt arenenud eesti keel need 200 aasta vanused tekstid, mida me arhiivis näeme, et need on ikkagi ütleme, kasutatavad tänapäeval, aga nad on siiski natukene teistmoodi kõlavad igapäevaelus ikkagi on vaja seda keelt, mida me kasutame. Kas sel ajal, kui te olete siin olnud, olete te nagu märganud ka muutust või noh, see setu eneseteadvuses mingisuguseid selliseid pöördeid või mingit, seda? Tunnetust mul on hea meel, et rahvas otsib oma juuri, näiteks konkreetne asi meil kirikus on pühase rätid, mis on ikoonide kohal, pühane tähendab pühakuju, kooni rätt on siis selline tekstiil, mis kaunistab seda pühakuju ja vahepeal oli oht, et see kultuur või nende tegemine nagu hääbub, et need inimesed, kes mõistsid teha veel neid ette, on surnud ja see kaob nagu ära. Aga rõõmu teeb see, et on noori naisi, kes on üles otsinud need vanad inimesed, kes seal mäletavad ja ja võib ütelda, praktilisin Värska kandis traditsiooni ikkagi elab ja ilmselt pärandatakse ka lastele, nii et inimesed pöörduvad tagasi oma juurte poole, sest me ei tea, mis meid ees ootab ja kui vaadata seda praegust arengut, mis maailmas toimub, siis kuhu see kõik meid viib, ka? Ei tea, nii et selline alalhoidlikkus, ma arvan, on see, mis, mis seda kanti natukene. Hoiab teinekord naerdes, et inimesed on väga konservatiivsed, aga ühest küljest sa pead olema moodne, aga sellest teisest küljest peab olema ka natuke konservatiivne, nii et kus keegi selle piiri tõmbab, on jälle igaühe otsustada. Nii et mina arvan, et väga hea tunne on, kui sa näed, et väiksed lapsed kannavad rahvariideid, kui õpitakse esivanematel laul, Leelut kui see käsitöö läheb edasi, kui otsitakse üles need lood, mida vanasti räägiti, see töökultuur ja see teeb rõõmu ja tõesti, ma vaimulikuna väga rõõmustan südames ja hinges, kui ma näen, et ka see esivanemate kultuur on püha ja seda hoitakse ja säilitatakse ja mitte väliselt turistide pärast seda müüa, vaid just nimelt tõesti selleks, et, et see on, see on meie oma ja me tahame seda tasandama lastele. See on suur rõõm. Aga mis saab Setumaa sellest osast, mis jäänud teisele poole Eesti piiri, Mare viha. Midagi kindlasti puruneb, aga kildudest luuakse midagi uut. Vaadake, setu laulutemaatika on ju muutunud. Kui see piir tuli, siis lauldi, et setomaa ja setomaa, kuhu oled jäänud, saa? Lauljad, Venemaal on vähe maad ära võttis meie maa ja idapoolne see, mis on nüüd siis Vene poolel, seal dub arhitektuur, seal hävitatakse, seal ehitatakse uusi, mis vastane ostetakse seal, asid, kuule see land šahh nagu ütleb venelane, muutub täielikult. Ja 20 aasta pärast, kui tuleb uus elanik on sinna nad ei mäleta enam üldse kunagi, kui seal öeldakse kunagi eestlased elanud. Ma olin kaks last tagasi olemas ja tulime tagasi, kohtasin venelannad, siis ta küsis, kuhu te lähete, mõtlesime, läheme mõla suunale kiriku juurde. Tõsi jah, ja seal on surnuaiale maetud sakslased. Et ma sain kultuurišoki, ma ehmusin, mõtlesin, mis on muutunud, midagi juhtunud on. Ja aga miks te arvate, aga saksa tähtedega kirjutatud? Ja ma ütlesin, et need on ju eestlased, teatrite küsimus on, kas sa, kust siin siis need eestlased on? Selle peale mina ütlesin ka, et kust teie olete siiani sattunud, et ei tea, et see on olnud eestlaste maa. Ja me läksime, kaks laeva, teatas suures meres lahti temale hämmingus, et kus ja isegi mina olen Henrik, kus siis tema on siin tulnud, kas on seitse aastat elanud ja ta ei tea need hauakivid kuuluvad setudele. See on maa, mida enam ei ole. Ta. Lõi too paiku meest vaja tootumaks hoolsamad käed. Minna talle liimide ridu. On nisu imeid. Surra idamaa. Lastetee. Betoon Laneleja. Epoliteeri veel loll laulupidu vaid. Ikka Setumaale mõeldes, milline on Andreas kalkuni tulevik. Kosk ma tahas või, või loodasset kehtedesi ja et suur ja skulptuurikoored kohe kivil ja tuberast peadki tüütama püüdma sinnapoole, et nii lähes pederast rohkem kõnelema setokeelne Herz rohkem kirjutama seto keele tuum ainumas kas või abi olla. Et ma ei mõista muud retsepti välja mõtelda. Tuleks laulda nii, nagu nagu vanaste laulate pidada tuud seto kultuuri Parepast ja Ilosabast. Et olla egoist. Sa oled kultuur, koolesti sark, kui ta näged, mõni teine kultuursem prestiiž, Fay Parepiaat taas olen teist muud ei taha. Sa oled hinda asja einet. Sellepärast pead olema uhke ja kindla. Naised, kes pruudi jääst väljas peavad olema praktilised. Laine Lõvi, Värska, setu muuseumi perenaine. Mõni müüb, ütles, et näe setudele muud etet muudetud, Antsla ja Laul vaja kargas selleni, vaesem olnudki. Ma ei, ütles nii. Nii, Virkaja, ütleme säänest tüükad imemist, Too andiga otsi kui viletsa oma setomaa liivad ja savid, mis asi, synni veega kasus korraldsaina, nii et võisin nagu kellelegi ärida, aga keegi ei taha hindele. Et kogu aeg pead kitsama ja tohutu vaeva nägema, et midagi üldse saiad ja seto rahvas on ikka elame, ei ole nime all nüüd välja surm ja kõik Liina paenu, et kuigi meid on vähe järgi jäänud, aga siiski ikkagi setusi tungil palju. Tänases saates kõnelesid Laine Lõvi, Mare Piho, Pille Runnel, Andreas Kalkun, Paul hagu ja isa Andreas. Oma luuletust luges Vanemuise näitleja Merle Jääger jääger ja laulis justament. Paigavaimu panid kokku Külli tülija maris Johannes ja saate valmimist toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Setumaa veerekese pääle sätime end ka järgmiseks pühapäevaks, siis pikemalt Värska muuseumis ja sealsest taluelust potisetude retkelt ja muustki. Aga tänast saatetundi jääb lõpetama Merca oma laul Setumaast. Poigo vōi.