Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise kaustale on suurte kuldsete tähtedega kirjutatud Jüri Pihl ja selle nime alla 100 päeva uut koalitsiooni Tallinnas. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 131 Tallinn linna koalitsiooni esimesed 100 päeva ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alusta. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks pissil Jüri amet Tallinna linna abilinnapea ja sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees. Ülekuulatav Jüri Pihl, hakkame pihta tänase ülekuulamisega ja pakuks teile välja siis need kolm võimalust, millest me pihta hakkame. Kas me räägime Tallinna linna asjadest? Me räägime teist kui sotsiaaldemokraatide erakonna esimehest või me räägime Eesti üldisest olukorrast praegu meil siin nii poliitilises kui ka majanduslikus. Me hakkame lõpust pihta. Selge, alustame siis järelikult teemast, mis puudutab teie partei asju sellepärast, et see on tundub siis ebamugavam natuke. Teis on praegu asjad rahunenud. Juhatus on teiega rahul, juhatuse liikmed, need, kes nimetasid jõustruktuuride kiskumist poliitikasse jälgiks ja, ja vanemad tegijad, kes arvasid, et peate tagasi astuma, taltunud. No juhatuses ei ole olnud ju arusaamatusi ka see sellel nii-öelda detsembri lõpul nii-öelda kriisile või kuidas seda nüüd võib ütelda sellel asjal ei seda ega siis juhatuse tasemele oli ikkagi selline poolehoid ja noh, nagu on korduvalt meediast läbi käinud, minu selgitused olid seal veenvad. Noh, eks ma ütlesin ka, et võib olla olla korrektsem ja ega seal juhatusega erimeelsust ei tekkinud, mis ei tähenda seda, et erakonnas ei ole erinevaid arvamusi mitte minu persooni suhtes, vaid teatud valikute kohas, igal inimesel on ka omad ütleme selline minevik või kavandanud, sotsiaaldemokraadiga koos olnud ja nii edasi, et noh Kuidas te ise hindate seda detsembrikuu lõpu sündmusi, kas Reformierakonna siiras plaan paremal juhul pihl maha võtta kehvemal juhul lihtsalt nimi täis lasta õnnestus ja kui õnnestus, millise hinde peale? No ei õnnestunud, ehk seda võib vaadata ja igaühel on siin oma tõde, eks ole, aga ma võin küll öelda, et ega mina ei kirjutanud avalikkuse jaoks siin küll mingisuguseid kirju ja eks igaühe südametunnistusele jääb. Aga noh, ega mind paljaste kätega ei võta. Aga selles mõttes orki lasite ennast ikkagi tõmmata, et kapo teile helistas, ma oletan, tõenäoliselt teid sinna ikkagi kutsus, ma oletan, ma ei tea, võib-olla tõesti soovisite minna ise, aga ma usun, et tõesti kutsusid ja palusid kirjutada dokumendi ja teie tegitegi vea kirjutades dokumendi, mitte kirjutades, aga lihtsalt ainult protokollide alla. No selge on see, et kutsute läinud mina sinna ja teiseks võib-olla ma oleks pidanud selle dokumendi teistmoodi pealkirjastama, mis ma sinna ülekuulamisprotokolle juurde siis lisasin. Aga sellel paluti lisada või te ise ütlesite, et ma olen nüüd valmis lisama siia dokumendiga. No mina lisasin selle selle samadele asjadele juurde, mille pärast mind sinna ülekuulamisele kutsuti ja ta ikkagi teil kaasas. Seda küll, aga ma teadsin seda ette, et ma lähen, ega ma seda enne kirjutan, tants, aga noh, see niisugune on teema, mis on teid nii palju räägitud. Aga mis seisus see praegu üldse on, see on nüüd tänu meediale lihtsalt vaibunud või on toimunud mingi kokkusaamine vastastikku kokkulepe parteide vahel ja lepitud kokku, et me enam seda temaatikat teineteise sodiks laskmiseks ei kasuta. No seda ei saagi sodiks kasutada, et noh nagu ma ütlen veel kord, et igas asjas saab olla täpsem, vigaseid sõnavalikus saab olla korrektsem, tasakaalukam, aga aga igat asja, mis on mõeldud mitte avalikkusele, ei maksaks ka avalikkuse ette tuua. Algaja partei juhi esimesed triibulised olid need. Noh, jah, et ma ütlesin siin jah, teatud oma arvamused, ütleme nii, et need isikud, kes siin avalikult nii-öelda pealkirjadesse vähemalt siis meedia vahendusel paiskasid teie suhtes üsna tugevat kriitikat erakonna sees on ka maha rahunenud. Andres Tarand siis Ivari Padar olid ju need, kes panid ikkagi läksid nagu hooga kaasa ja tegid nii-öelda Reformierakonna sellise orava näo erakordselt nii-öelda ühendamaksja rõõmsaks. Noh nagu ma ütlen, et või nagu ütles üks meie tuntud erakondlane ja väga pika staažiga, et noh, alati on selline otsekontakte peal meie selle juhatuse koosolekud, otse selgitused ja asjad, mis näitavad asju ikkagi palju selgemalt kui juhatuses ei tahetud isegi mingit küsimust hääletusele panna, aga ühesõnaga, siis ei olnud mitte kordagi seda mõtet, et me hakkame endale otsima ehk uut juhti erakonnale. No võib-olla keegi mõtles, aga mina ei tea, aga kui me räägime juhatusest, siis seda nagu seal ütleme, meie vestluse lõpus üles ei kerkinud, et üldse oleks tahetud hääletada või midagi. Aga teie punane saarlase päritoluga sotsiaaldemokraatlik Verib sisemuses ütleb, et Paet ja Lang on mehed, kelle suhtes tuleks kriminaalvastutus. Ärme hakkame seda siin rohkem arutama, eks igaühel ole siin oma tõde ja aga teie teda on siis milline? Ärme aruta, aga öelge, mis sa keedad? No seda teemat ma rohkem ei räägi. Eks siis näis, aeg veel näitab, et partei sees, millised muudatused te olete suutnud teha, sellepärast et on selge partei juht. Kahel põhjusel esiteks sellepärast et edendada parteid, muuta teda tugevamaks, teisest küljest, garanteerida endale siiski teatud hääletus erinevate protsesside läbiviimiseks. Ma ei mõtle jumala eest, mitte koha kinnihoidmise pärast, sellepärast me ei taha keegi mingeid liigutusi ju teha, eks ju. Mis õnnestumise del partei ümber muutmisele. No juba see, et eks ole, mina see kandidaat olin erakonna erakonna juhi peale kohale ja seal ikkagi selle koha küllaltki väikse erakonna või parteistaažiga, nagu te ütlete järele siis no ega erakonda nagu mingi, ütleme, firma või riigiasutus või kasvõi minu pärast ministeerium, eks ole, kus leiad ikka. Meie avalik teenistus on ka küllaltki keeruline, aga suhteliselt lihtsalt erakonnas ikkagi aseesimehed on valitavad, valitakse üldkogu poolt omamoodi juhatus ja sea, seal tekivad ka erinevad inimesed, erinevad arusaamad, noh alati on teatud vaatenurkadel erikohad. Ma võiks ütelda, et see kriis näitas seda, et mind toetatakse ja ma arvan, et selles mõttes ei ole vaja seal enne järgmist üldkogumistoimub peale valimisi 2011 mai midagi ka teha, jaga ei ole ka väga võimalik teha, sest et noh, seda saab teha ikkagi üldkogu. Aga ma ütleks, et meil on uus peasekretär nüüd juba kuu aega. Noh, see võib-olla on kõige suurem muudatus, kas erakonnaga toetajad on teid erakonna esimehena vastu võtnud, kuidas praegu seis on, erakonna kassas, raha jaguks, valimised on tegelikult olgem ausad, ukse ees varjatud kujul kampaania või isegi varjamatu kujul käib ju pidevalt, kuidas te tunnete ennast? No raha võiks alati rohkem olla, seda enam, et tal vaja on olnud kahed valimised, just eelmisel aastal. No aga ikkagi suurte konkurentide seis on pehmelt öeldes täbar, selles mõttes, et räägitud on sellest, kuidas on suured raskused reformierakonnal, IRL-il ja Keskerakonnal, viimasel on olnud isegi mingit nii-öelda pankrotiavalduste probleeme. Teised parteid on midagi omandanud niimoodi, et sa suutnud nagu rahustada maha, kuidas sotside seis on selles mõttes, te peate vaeva nägema müüte. Vaiba peab ikka nägema, aga meie, meie vaevad on väiksemad, sellepärast et ka meie kulutused olid nendel valimistel oluliselt väiksemad kui meie nagu ütleme, konkurents. No Randel, Läntsi, miks te lahti lasite, siis ta tegi head tööd, juhtis parteikassat ja parteid, nii et võlgusid ei ole. Aga ometi selle koha pealt enam ei ole. No ei olnud ju küsimus selles, et ta lahti lasti, et kui ma erakonna esimeheks sain, siis oli kohe juttu, et ta et ta sooviks ka juba siis ära minna, aga noh, kui kahed valimised olid olemas, me leppisime kokku, et on aasta lõpuni ja Ta tuli ise rääkima või teadis seda, et piss tuleb mingid failid kaasas ja teeb elu kibedaks. Ei olnud, ei olnud, ta tuli ise, see oli tema vaba tahe ja eks ta soovis minna sinna, kuhu ta läks. Praegu Padari nõunik. Aga andke siis sotsiaaldemokraatlikku nõu kolleegidele-konkurentidele, teistele Parempoolsetele, tsentristlik ele parteidele, mida nad on teinud valesti, et nende kassas haigutab tühjus ja, ja ja lootus tulevaste rahalaekumiste peale ainult elus hoiab. Mina ei hakkaks nende rahaasju siin lahkama, et eks iga erakond vaatab oma rahaasjad ise üle ja ja küll küll erakonnad saavad sellega ka ise hakkama, minu nõu ei ole siin vaja, muuseas harukordne võimalus on tõesti täna siin üle kuulata ühte partei esimeest, öelge, milliste nippidega tänasel päeval, kui ettevõtluses, majanduses on väga raske, üks erakond räägib siis ettevõtjatelt, kes on, on põhiliselt nii-öelda rahahoidja, et Eestis välja toetuskroone endale? No ega erakonnad peavad ka kokku hoidma, eks meie erakonna kontor on ikkagi oluliselt õhem, kui ta oli siin mõned kuud tagasi ja eks ka ütleme, toetajatel on raske, sellest tuleb aru saada, nii et aga mida te saate praegu lubada ühele inimesele, kel raha siiski on, ta oleks nõus seda poliitikasse teatud määral suunama. Mida saab üks erakond tänasel päeval lubada? No me lubame seda, et kui me saame võimu juurde, kui me oleme, kui me läheb hästi valimistel, siis kindlasti valitseme riiki paremini kui praegu valitsetud on me meie jaoks on ikkagi see tohutu töötute armee selline noh, riikliku tähtsusega küsimus. Sinna juurde kohe hetke pärast jõuame. Keda te kärpisite parteikontoris, mis ametikohata liitsite, mille poolest praegusel hetkel sotsiaaldemokraatlik partei juhtimise poolest nõrgem on, kui paar kuud tagasi hoolastaga. No erinevaid ametikohti, eks, eks seal on erinevaid inimesi, kes tegid erinevaid erakonna tööd ja need on nagu need oluliselt vähendatud pidite koonduma. Noh, eks eks üks ühte ja teist kokku leppima ja nii edasi. Mis ametid need olid, mis, mis mida õnnestub ühes parteis koonduda, nii et demokraatia ja demokraatia tervise Eesti vabariigis jana. No mida rohkem neid olekseid, seda parem oleks, noh, kuna igal pool on rahaga otstarbekalt üle käia, siis peale peale valimisi on see õige aeg, et hoida vähe kokku ja vaadata, et et ütleme, mõningad arved, mis on jäänud maksmata saaksid makstud ja kindlasti kindlasti ka noh, ütleme üks näide, et meie peasekretär on riigikogu liige näiteks temale palka maksma, noh, nii, nii, nii, nii, nii see kokkuhoid tuleb. Muuseas, endine õiguskantsler Jõks on öelnud seda, et et majanduskriis ja kehv olukord erakondade rahakotis on väga tugev oht demokraatiale teesiinseda ei tunne, et erakonnad teie Erakond, ma saan aru, ei ole väga suures miinuses, aga võib-olla teised on ohus, et suur rahakott võib neid liialt venda poole tõmmata või suisa ära osta. Ja ma ei ütleks, et see praegusel ajal ide hullem oleks, kui ta heal ajal, eks need ohud on alati olemas ja tuleb lihtsalt vaadata nende ohtudele, mitte järele anda nende ahvatlustele. Teie olete oma erakonnad selles mõttes korra nagu majja pannud, öelnud inimestele, et kui tullakse pakkuma ja küsitakse otse vastu, siis ei tohi võtta. No see on altkäemaks, ei tohi kuritegusid toime panna. Terve mõistus ja, ja just sedasama demokraatia toimimise loogika on ammu nõudnud sedasama, mida Jõks on nõudnud, et et tuleks lõpetada see olukord, kus riigikogu liikmed saavad osaleda erinevate riigiettevõtete juhatuste nõukogul töös, palgalisi, seal palgalise ametikohal. Kui praegu me teame, et IRL on hoidnud nii-öelda selle selle paadi peale nagu kõlkumast Keskerakond on deklareerinud, et nemad on korduvalt seda seaduseelnõuna esitanud. Sotsid oleksid valmis toetama, seda ette panema, kui Riigikokku selline jõuaks ja lõpetama lõpuks selle olukorra ära, mille osas riigikogu ise on ka otsustanud, et jahme likvideerinud olukorra, aga midagi ei ole tehtud. No aga me oleme seda kogu aeg toetanud ja meie riigikogu liikmed ei ole ju nõukogudes. Absoluutselt, aga kuidas siis on võimalik, et asi ikkagi kehtib veel keele tõttu see praegu onni lass suure Reformierakond nõuab, aga nad üksinda ei saaks vastu seista. Ma loodan, et, et see õiguskantsleri ettepanek on ka olnud mitte nii nii mustvalge, nagu siin öeldakse, et teatud tingimustel võivad need inimesed olla, aga nad peaksid, siis oleme aruande kohustused ja kõik kohustuslikud mitte ministrite ees, vaid riigikogu ees. Mida te arvate, mis poolte toetate, kui me räägime erakondade rahastamist, kes peaks olema erakondade rahastamise järelevalveorgan, olete te nõus sellega, et see olukord, mis on praegu, on pehmelt öeldes absurdne. Kus seda kontrollib riigikogu ise? No aga kes siis kontrollib, eks selle üle võib ju vaielda, eks seal kolm variant on riigikontroll, riigikogu ise või mingi muu asutus. Noh küsimus on sellised, kes seda siis kontrollib, et kas ta ikkagi vaatab nii väga täpselt noh, ja on, järgib seda seadust nii et. Te arvate, et kui oleks riigikontrolli käes, oleks asi sama halb kui praegu, kui see riigikogu käes. No ma ei tea, eks ole, et riigikontroll on ju ise sellest korduvalt keeldunud, see on selline teema, mida, mida kogu aeg arutatakse ja loodetavasti ka sinna jõutakse parema parematele tulemustele, olgugi et ega see küsimus on nii keeruline, kes kontrollib ikkagi riigikogu Erakonna esimehena, kui palju te oma päevast reaalselt saate tõesti tegeleda ka erakonna juhtimisega, te olete ju ametis Tallinna linnavalitsuses abilinnapeana kui paljude nii-öelda omate infot sellest, mida mõtleb teie fraktsioon näiteks Riigikogus? No meil on need kontaktid kogu aeg olemas, et no ei ole võimalik erakonda juhtida, kui sa ei tea, mis erakonnas toimub, eks ole, meie juhatused on regulaarsed volikogud on regulaarsed ja, ja erakonda juhib ikkagi ütleme, juhatus põhiliselt, kes koguneb iga kahe nädala tagant ja põhiküsimused arutatakse sealt läbi tähenda, et noh, kui kas riigikogu liikmed, meie erakonna liige või keegi muu avaldab oma arvamust. Ta ütleb seda siis, et see ei ole mitte erakonna arvamus, vaid vaid demar. Aga inimlikult tunnete, te jõuate tegeleda riigi suuremate küsimustega, samal ajal, kui on väga palju praktilisi asju vaja lahendada linnas mupo, auto, kusagil hange kinni jäänud, vaja lahti lükata, et küsimusi on ju pidevalt. Norman, kas on täis või kust ta parasjagu on, mida ta parasjagu teeb, kellega ta vaidleb? No see on nii tühi-tähi, eks ole, kas auto on kinni või, või kas on pressiesindaja või mitte, pressiesindaja, kes talle telefon kinni või lahti, kas selleks on olemas ametiasutused, kellel on ka oma personal, oma struktuurid aga kui saaled erakonnas, kas esimees või aseesimees või juhatuse liige, sa peate tegelema erakonnaga sellepärast et tulevik, erakonna tulevik sõltub ikkagi sellest, kuidas sa sellega tegeled, eks ole, ta on igal pool, eks ole, oled minister või või fraktsiooni juht, nagu nagu need erakonna esimehed on või ise ka peaminister, siis meil. Ja seal on teine olukord, Jüri, seal on ju olukord, kus assistent ja põhimõtteliselt ei jaksa uksest välja visata rohkem, kui neid sealt sisse trügib, kes kogu aeg head nõu annavad. Abilinnapea kabinetis ulub tuul ja on ainult linnapäevilt seina peal, kes ka ei sosista. No ja linnapilti ka ei ole, aga aga, aga eks üks nõunik on ehk siis ma pean ikkagi koostööd tegema või pidevalt nõu pidama ka meie fraktsiooni liikmetega volikogus. Et ma saan aru, on, on personal on tagasihoidlikum, tuleb tunnis. See on delikaatne info küll, aga kas ta on juba sotsiaaldemokraatliku partei ridadesse astunud? Seada ongi poliitnõunik. Margot, kes on see inimene? Pihkööde helistate siis, kui tahate teada saada, kuidas ühes või teises küsimuses võiks mõelda, Sotsiaaldemokraatlik Erakond teil töö käigus, kas siis linnaküsimustele või ütleme, üldriiklikes küsimustes kerkib esile mingi küsimus, tahad teada, kuidas erakond võiks mõelda siis kellele te helistate, kes annab Teile esmase info ütleb, et me mõtleme nii või naa ega nagu ma ütlesin, on juhatusega juhatusel 20 inimestega kõigile jõua ja heliseadmed kolm aseesimeest, eks, ega neist pea nõu ja me meil on ka regulaarsed kohtumised vähemalt kord nädalas, kus me vaatame, kes kiirvaliku all on telefonis ja need on kolm inimest, Indrek Saar, Katrin Saks ja Peeter Kreitzberg ja muidugi Erakonna peasekretär Kalvi Kõva. Selle hetkeks nii-öelda siis parteiga seotud küsimustes kuskohast ja toimus kriisinõupidamine, mis kogunes peale kohalike omavalitsuste valimisi, kus kohas partei helgemad pead kokku said, et arutada, et mis nüüd ikkagi teha, et päästa elumere lainetesse, uppuma kippuv sotsiaaldemokraatlik laevuke. Meie nõupidamise põhimõttelised meie erakonna kontoris Arutati öid ja päevi, sellepärast et tulemused, kui välja arvata, sest Rakvere linn ülejäänud ajasid lihtrahva keeles jooma poliitkorrektses keeles olid mõnevõrra tagasihoidlikud. Ei, no kui me võtame ikkagi neid kulutusi, mis me sellele kampaaniale tegime ja võrdleme oma situatsiooni, kas või neli aastat tagasi, siis läksime ju suhteliselt hästi, meil on ju kaks linnapead Rakvere ja Võru, kus kõrvus isegi meil ei olnudki ühtegi kohta volikogus loomade ajanud Tallinna tulemust me oleks tahtnud võib-olla natuke paremat, võib-olla kaheksa oleks vähemalt 10 oleks paras all. Vaatame, kui suur aktiivsus oli Tallinnas ja kui me vaatame ikkagi seda, mis meie praeguse koalitsioonipartneriga juhtus, kui ka neli aastat tagasi oli nendel 56000 häält ja seekord oli 113000 häält, ehk sealt tulidki need küsimused? Ei, selline volikogu koosseis, nagu meil praegu Tallinnas on, mistõttu te olitegi väga kibekiiresti nõus minema koalitsiooni, et ise ka järgmistel valimistel selline häälte arvu tõus, eks ole, no kui, kui selline selline tõus oleks selle vastu lisaks kellelegi olla, aga me kiiresti sinna ei läinud, aga kui kutsuti läbirääkimistele, siis me arutasime, mis me sinna läksime peale läbirääkimisi, aga see oli ilmselt üsna mõru pill alla neelata, et volikogu esimehe kohta ei saanud endale. Noh, eks läbirääkimiste tulemusi sõltub sellest, eks ole, et millised on sinu poliitilised võimalused KUNI korrektses keeles öelda, et kui on sul kaheksa kohta ja teisel 44 kohta, need on noh võib-olla võib-olla natuke vähevõitu, eks ole, aga kohtade jaotus on selline, nagu ta on ja. Kolleeg Silver on juhtinud meid ülekuulamiseks faasi, siis kaks nüüd ma saan aru, räägime siis linnaküsimustest. Ma kõigepealt muidugi tahaksin väga tänada Jüri Pihlile, sellepärast et teie parteijuhina või erakonna juhina olete teinud ära tubli töö, tõstmaks esile, neid üsna vähem tuntud, ma ei olnud vähetuntud, mõtlesime vähem tuntud keskerakonna parteisõdureid, ohvitsere, kes tegelikult Tallinna abilinnapea rasket tööd on teinud. Tõepoolest on olnud nende hulgas ka inimesi, kes on valimistel saanud, tubli tulemus on nagu Deniss Boroditš. Aga tõsi on ka selline, kelle perekonnaliikmete arv on ilmselt suurem kui valimistel saadud. Taavi Aas, kuidas te ennast, ma küsin siiralt ja ausalt, kuidas te ennast tunnete parteijuhina selles seltskonnas, kus tõepoolest tegelikult Keskerakonna otsustajad just sisulisi otsustajaid ei ole? No eks see abilinnapea koht on natuke erinev, kui seal ministri kohal oled, eks ole, kui me räägime poliitikast. Ja ega seal saab ikkagi midagi midagi teha. Ma arvan, et et meil on ju, noh, ma ei ole ju päris selline abilinnapea, nagu te mainisite neid kaks Me kohtume ikkagi nagu, nagu koalitsioonipart, Need olid iga nädala koalitsiooninõukogus kas või täna kell 11 ja, ja seal laua taga istudes, kus kummagil pool kolm inimest meie poolt juhin seda mina nagu kuuludel, Katrin Saks ja Jaak Juske, me arutame ikka neid põhiküsimusi, nii et selles mõttes on ta ikka rajatud nii-öelda konsensusega partnerlus ja seda on väga raske uskuda. Hetk tagasi te just ütlesite, et kui teil on kaheksa kohta, siis on väga raske midagi partneri käest, kellel on 44 kohta, nõuda ei, aga te rääkisite sellest nüüd ametikohta. Aga, aga, aga koalitsioonis Meil on ikkagi koalitsioon, eks olgu, käige kaheksa või 44 ja need vaidlusküsimused arutame läbi ja, ja, ja nagu ütleme lahenduse leiame konsensuse pinnal. Kui seda poleks, siis poleks mõtet seal koalitsioonis olla. Noh, jutt on ju ametikohtade harvust. No ma arvan, et et see koalitsioon toimelised, aga ta ilmselt ikkagi ju ju võite seda kinnitada, et kaalukeel pigem langeb sinnapoole, kuhu tahab Keskerakond, et asi läheks nii ei ole olnud. Öelge üks näide. No ma ei käi teie arutelud ja selles mõttes on, mul ei tule välja, pole meiega koalitsiooniläbirääkimistel ja koalitsioonilepingu sõlmimisega vaidlesime väga paljudes küsimus, tegime mingit kompromissi mõlemat poolega, kompromisse tuleb teha ja kui läheb vaidluseks, eks seal tuleb ka vaadata, eks ole, et noh ei saa ju nii olla, et ainult meie lähenemisnurk või ainult Keskerakonna lähedal. Osalejad, see on täiesti loogiline, aga ühe asja küsiksin, kas see, et sotsiaaldemokraadid ehk siis teie konkreetselt abilinnapea töö vastutus alla jäeti struktuuriüksusena munitsipaalpolitsei amet, oli see teie enda valik või teadlik valik, et las jah, tegelevad sisuliste asjadega teised ja kannavad selle eest vastutust või teile lihtsalt ei antud rohkem. Ei no me mõlemad pooled leidsime koalitsiooniläbirääkimistel, et järelevalve nagu ütleme, dubleerimine ja ühtlustamine või ütleme, muutmised on vajalikud. Ja sellepärast noh, see koht saigi nagu välja pakutud, varasematel aastatel seda polnud ja ma ütleksin, mis pärast sisulistest küsimustest eemale. Vaja kommunaalamet sealt jooksevad läbi, eks ju. Minu jämedused kullajoad nagu pidevalt, et asjad ühes või teises suunas. Aga kui see asi, ettevõtlusamet, linnavaraamet, linnaplaneerimise amet. Jämedat, mitte ükski neist ei kuulu teie valduse alla. Teil on munitsipaalpolitseiamet. No mitte ainult on ka muid valdkondi, aga koduleheküljel 100 koduleheküljel eurorahade koordineerimine, Kaseeoo Regio ja ühte teist veel, eks ole, aga asutuste ikkagi selle kohta pole, aga no eks seal ole ka vaeva teistel rohkem, kui me räägime ikkagi sellest sotsiaalvaldkonnast, ega seal ole ka mures ja, ja ka miinust väga palju, nii et noh, nii niisugune jaotus oli, aga see oli ka meie mõlema poolt välja pakutud, ma mõtlen, olete ise rahul sellega ja noh, alati võiks paremat küsida, oleks palju parema meelega linnapea, eks ole, aga poliitiline situatsioon on selline, et on üks abilinnapea ja, ja selle, selle alaga tuleb tegeleda. Jüri Pihl, mina usun ka, et te võiksite olla väga hea linnapea. Mida teie linnapeana teeksite teisiti, kui praegune linnapea teeb? Noh, ma ei hakka praegu kritiseerima seda, aga no ikka on, aga meie lähenemisnurgad on, me toome ka ikkagi välja, ega siis praeguses situatsioonis, kus on majandusraskused ja nii edasi tuleb igalt poolt kokku hoida, ega seda valdkonda ei saa olla, aga eks me püüame seda oma valitsemisstiil, ei oma sellist lähenemisnurka ikkagi läbi koalitsiooninõukogu ja koalitsioonivõimaluste teha. Kuule aga toogem, tooge mõni näidet, Harlik, Tallinnal istuksin teie vastase suisa kaks tükki, siis mina ei ole, meil on toredad, toredad mina olen harilik tallinlane, noh mis on see, mis minu elus nüüd on nende 100 päeva jooksul muutunud ja, ja mis on siis nii-öelda ka sotsiaaldemokraatlik, ma mõtlen siis teie erakonna nime kaudu ja pidi seal sees olemas? No võtame mõned näited, ma olen seda korraldada kordaks üle, eks ole, et eks see kõge selline raskem etapp või ütleme, kõige Tähelepanuväärsem etapp oli ikkagi uue eelarve kinnitamine seitsmeteistkümnendal detsembril ja sealsete valikute tegemine. Võtaks kaks valikut lasteaedade rahastamine, mis jäi samale tasemele, kui eelmine aasta oli ja kui palju nad tuttasid. Teiseks, sotsiaalvaldkonnas ka teatud tõus, seitsmeprotsendiline võib-olla ütleme eelarve selliste prioriteetide puhul oli see praegu me räägime ja vaidleme või võtame, et mis roll on siis linnaosade, mis oleks pidanud muidu kaduma, mis roll on linnaosa halduskogudel ja mis on siis, eks ole ka selle vahekorra nagu ütleme välja loomine ja võib-olla ka erinevate erinevate aspektide rõhutamine, mis kindlasti annab rohkem otsustamisõigust ka allapoole, siis meil on kaasatud mittetulundusühingud kas või ekspertidena Tallinna volikogu teatud komisjonid töösse. Võtame selle taksondusega teatud ikkagi jura majja saamisele, et oleks selgelt jale inimesena hetkel ei ole, eks ole. No eks ta on läinud aastatega paremaks, aga me tahaks ikkagi jõuda nii kaugele, et iga turistiga Tallinnale tunneks ennast turvaliselt ja kui teda taksos sõidutatakse, oleksid takso ohutu. Takso oleks puhas juht, oskaks suhelda ja viiks ta sinna, kus ta siis soovib minna. Te olete, te olete kindlasti kuulnud taksode taksondust rääkides neid spekulatsioone, mismoodi seekord majja ei jõuagi, sellepärast et keegi võimu lähedal olev inimene saab sellest otse kasu ja sealt edasi võim ka. Olete te selleni jõudnud, kas see on nii või see tegelikult oled sa tegelikult on ikkagi korralagedus, et linnavalitsused varasemad ei ole suutnud taksonduses korda majja lüüa. No eks seal ole ikkagi ka nii-öelda kättevõtmise asi, nagu ma arvan, et seal enamus on kättevõtmise asi, et et ühelt poolt need taksojuhid, kes tahavad linna linlasi teenindada, et nendesse suhtutakse mitte nagu nagu kõiki üksikelementides ja neid, neid neid ka nii-öelda ei taltsutada ja teiselt poolt ikkagi ka selliste võimaluste kasutamine, noh, võtame need piraattaksot 10 15 tükki, eks ole, et noh, on niisugune sellised võimalused, kui nad ei jäta, saavad oma trahvid maksmata. Hea küll, munitsipaalpolitsei ei saa seal neid nagu, ütleme, ristija majja viia ka läbi kohtutäiturite asendustäitmise puhul, eks varem või hiljem mõni inimene istub seal arestimajas oma päevad ära ja maksab tasu tasu ära ja ega siin, kui me räägime organiseeritud kuritegevuse element, ega, ega seda ei saa ju välistada, on suur. Siin on väga erinevaid kurjategijad, liigub, on ka kindlasti kokkupuutepunktid, organiseeritud kuritegevus, kindlasti mingi osakonnad ka taksondus sees, seal on koostööpunkte politseiga, eks ole, ja just kriminaalpolitseiga ja võib-olla isegi mõne muu politseiga, et need elemendid sealt välja juurde, kui need peaksid olema aga abilinnapeana või ütleme seal komisjoni liikmena, sul ei ole struktuuri käes, kes tegelevad siin. Aga jõustruktuuridega kohtumisi oma vanade kolleegide, heade tuttavatega, siseministeeriumi päevadelt. Mehed, kes teavad, kus pool puusa peal asub ka puur ja mismoodi käib selle avamine nendega. Te olete arutanud, et linnas taksonduses vähemalt kord majja saada ja et pommimine, Räketineerimine, mis siiamaani taksode siltidel käib, lõpeks Tallinnas. No ikkagi, aga me teeksime ikkagi oma tööd paremini ja vaataks, mismoodi linn saab seda asja paremini korraldada, aga regulaarsed kohtumised on meil põhja prefektiga lühend asutused refektiga härra Vaheri kogu aeg ja linnale on ka koostööleping ka üks üks koht on ka kindlasti võimalikud. Võimalikud probleemid meie takso, nii et suurt takso reformimis ägedalt konkreetselt looks täiesti uue korra Tallinnas hetkel plaanis teil veel ei ole või see on nii-öelda unistustest, Aru, teie jutustate, pigem kasutate selliseid väikeseid administratiivseid meetodeid nagu mingid trahvid, trahvide mitte maksmine ja nii edasi, et siis halbu taksojuhte turult välja suruda. Kuule, sild või lihtsalt ei tea, et algab, põun, võeti ka lõpuks mingite kõige tõsisemate asjadega vahele. Härra Pihl teeb sedasama täpselt praegu. No me ei hakka kindlasti munitsipaali seerima väljade taksondust või nagu siin on teatud arvutused, et teatud prügifirma võiks olla munitsipaaloma või nagu tartlased räägivad, bussifirma võiks olla munitsipaal, Tallinnas on see olemas ja ei pea enam muretsema, seda tuleb muretseda, sellist plaani küll ei ole, et võidud nagu näiteks Helsingis on, meil on olemas ju paljud korralikud firmad, ma ei hakkaks neid nimetavad mitte reklaami teha, kes osutavad seda teenust väga korralikult ja me tahaks, et see selline teenuse tase tuleks meie kõikidele taksodele, kes meie Tallinnasse sõidavad. Kriminaalidest, linnavalitsuse struktuuris, paljude jaoks töötab seal päris päris hulk neid ja mõni inimene on hetkel ka kohtu all. No seda juhtub, seda juhtunud ka Tallinna linna, see ei ole tendentslik selles mõttes, et see oleks nagu süsteemne, pidev selline kuritegelik tegevus toimunud linnavalitsuse struktuurides, vaid see on lihtsalt juhused, halvad inimesed on sattunud linna linna struktuurides erinevates ettevõtetes ja linnavalitsuse töötajad või üle 10000 inimesi. Ja öelda, et seal ei oleks üldse ka inimesi, kes seadus rikub või isegi kuritegusid toime paneks, on ju võib-olla liiga optimistlik. Aga tähtis on, et tuleb anda sellele hinnang. Ei ole minu ajal, päeva jooksul ei ole keegi niit, ütleme, korruptsioonisüüdistusega küll kuhugi jõudnud, erinevalt siis muudest valdkondadest me teame, teatud kahtlused on keskkonnaministeeriumi ametnikel me teame, et teatud kahtlused on kaitseväeametnikel, kohtunike on vahel, Tallinnas on võetud, eks seda ole igal pool ja selles suhtes on ju hea. Ja sellesse tuleb suhtuda ainult niimoodi, et mitte tolereerida ja aidata riigiasutusi igatpidi. Et nad siis puhastaks, et ma tahaks öelda, et, et me teinekord Tallinnat süüdistatakse, teeb riiki riigis, eks ole, ei ole selliseid struktuure nagu kaitsepolitsei, prokuratuur, mis iganes. Meil on korrakaitseüksus, mida rahva, mida kutsutakse juba teatud ajalooliste traditsioonidega ja munitsipaalpolitseiks. See tegeleb ju lihtsate asjadega, purikas pähe kukuks, lumi oleks ära koristatud, parkimise korraldamine ja me seal vaataksid, kuna te tahate ja siis mulle öelda ja meie kuulajatele öelda, kes seda ülekuulamislinti kuulavad, et teie Tallinna linnavalitsuses ei ole veel kohanud endas seda kahtlust, et keegi kasutab linnavalitsuse ametite ära oma erahuvid ajas, see ei ole ka kuulnud sellest midagi, eks ma olen kuulnud ja eks ma siis ole ka siis nagu seda arutanud ja ka neid inimesi alati hoiatanud. Aga üks ametiasutused teevad oma tööd ja siis tahaksin öelda, niiet tahaksid ja ei soovitaks kõigile mitte ainult linnavalitsuse ametnikele mitte lõpetada oma tee, nagu lõpetasid kaks Virumaakohtunik või vähemalt üks on juba vangis ja teine on nagu teel sinnapoole. Olgu, kohtuotsust ei ole veel. Ärge tehke seda, et igal pool võib tulla keegi ja öelda, et kuulge nüüd olete te vahel, aga te olete ju nõus, et inimesed, kes on siis korruptsioonisüüdistusega praegu uurimise all pigem ei võiks kuuluda Tallinna linnaametnike sekka, nad võiksid sellest taanduda, sest et mulje jääb ju külge, eks ole, see määritud nägu on linnal siis olemas, kui ametnikud töötavad, kes on kahtluse all. Ta ei ole hea ja sellepärast oleks hea, kui need kahtlused kas lükatakse ümber või mõistetakse siis noh, nagu nagu süüdi leiavad kinnistut, et kui nad kestavad aastaid, siis on ta noh, siin on nagu niisugune küllaltki komplitseeritud. Meil on olnud ka riigis juhtumeid, noh abilinnapea Palovist on siin korduvalt räägitud. No praegu ta teeb ka mingite tööülesandeid, täidab mitte linna struktuuris, vaid linna seotud ettevõtetega, noh mitu aastat läks mööda, enne kui selgus, et ta on, ta ei ole syydi. Aga te ju teate seda asja tausta, teatud asjad lihtsalt vanusid, et lihtsalt need asjad ei olnud enam. Ega ta päris nii ei ole, kui ta, kui kui inimene mõistetakse õigeks, siis järelikult on ta süüdistatud tegude eest, mis ei ole kuriteod. See asi on selge, eks alati keegi püüab veel kuskilt poolt midagi öelda, et kus suitsu, seal tuld, et nii ei tõendatud ära. Nii et prokuratuur ei ole siinkohal nagu väga adekvaatselt hiljem seda asja kommenteerinud No aga ka tähendab ja seadusandluse puhul on ju väga selge, eks ole, kui must mustvalge kõrval, et ta on süütu, eks ole, mitte syydi, kui kui ütleme, mingi seadus, paragrahv muutub, eks ole, siis ikkagi vaadatakse seda ka, varasemalt kehtib käia praegu kehtiv, aga eks ole ja tavaliselt nad ikkagi teatud osas kattuvad, et ei ole niimoodi, et kui mingit paragrahvi muudetakse või ta muutub täiesti teistsuguseks, et siis teda ei ole nagu olemas või seda siirikuse süütegu ei ole olemas, kui on korruptsioonist pistis või altkäemaks, eks ole noh, teda võib-olla erinevates variatsioonides ka muudetud, aga noh, inimene saab ikka oma karistus võib olla küll natuke kergema, kui ta oleks hiljem toimkond. Et aga te juttur tagasi tulles, kuna sain aru siis, et te olete nii mõnelegi ametnikule siiski läinud ligi öelnud, et lõpetada tegevusse, paistab kahtlasena. Mina olen öelnud sedamoodi, et et see asi võib nii välja paista või kui te nii teete, eks ole, maksunduses, et keegi ütleb, et aa, sinna tulevad mingid taksot, keegi hoiatab ja nii edasi, eks ole. Mõtlen, et alati tuleb inimestel selgidega, et kui, kui kuuled seda, eks ole. Et ärge tehke seda, ärge pange kuritegusid toime tööttega, ausalt. Seda ma olen teinud, aga ega ma ei saa muud teha neile öelda, et kuule, et ma panen teid kinni või, või, või ütleme, sadade kohtu alla ka veel enam võimalusi ei ole? Polegi, polegi tarvis sellest rääkida, selleks on olemasolevad asutused ja küll nad jõuavad. Ma ei ole kirjutanud kellelegi kui kellelegi peale nii-öelda kaevalt, noh jah. Jüri Pihlile ka kõige päikesepaistelisem päeval jäävad alati varjud ja ma saan aru, et vastu võetud Tallinna linna eelarve elab oma ilusat õndsat elu küll sügaval teie südames, aga ometi nagu ma ütlesin, varjud on ka kõige kõige eredama päikesega päeval, mis teie arvates on selle praegu kehtiva linna eelarve sellised nõrgemad küljed? Tugev külg on see, et me oleme planeerinud ikkagi raha, nii et ta ei ole mitte kolm või 20 2,3 protsenti miinuses, nagu on riigieelarve, meil on seal mingi väike varu kuskil 100 miljonit planeeritud, aga probleemid on ikka ju. Kui ikkagi eelarve on olnud kunagi kaheksa miljardit kuus miljardit, siis tuleb see kuskilt kokku hoida, eks. Selline. Nii annab ka oma oma pitseri sellele. Noh, ma ei tea küll täpselt, kui palju Tallinnas kulub, üks selline tuisuga põletab maksumaksja raha, selline tuisupäev. New Yorgis ja Moskvas on öeldud, et see on 20 miljonit dollarit päev, eks ole, noh, mina arvan, et Tallinnas on kordades vähem, aga kui ta on ka ütleme näiteks miljon krooni, eks ole, see ka päris suur raha. Ja me ikkagi siin veel peame vastu, erinevalt Pärnust kes on lõpetanud lume väljavedamise vähemalt linnast kui on, mis annab mõju, eks. Vaatamata sellele, et euroraha, see on tulnud juurde oluliselt ja peame ka läbirääkimisi siin majandusministeeriumiga, et võib-olla ka veel siit nähtav Russalka ristmik vähe väiksemal kujul, kui ta varem oli planeeritud, saba saaks valmis. Ja eks muidugi ka ka ütleme näiteks bussiliine on ju õhemaks läinud ja mis on kõige-kõige rohkem inimesi puudutatav on ikkagi erinevad maksutõusud, piletihinnatõusud, kellele see meeldib teha, aga et linn peaks ikkagi suutma oma funktsioone täita, siis, siis on ka nöögimaks. Tuleksime. See rahasumma, mis on linna eelarves eraldatud Tallinna oma meediategevuse jaoks aidake meenutada, kui suur see summale. See vist on 12 miljonit. 12 miljonit, need, kes räägivad 100-st miljonist Ena pahatahtlikud tüübid No sinna alla on ka pandud ka erinevad muud foorumid ja infosaalid ja mis iganes ei ole nii suur ja nagu ma täna vaatasin kesklinnalehti, ka opositsioon saab sõna. Ja täna me oleme arutanud ka, kuidas siis nõukogu peaks välja nägema, kes siis hakkab vaatama, et need Tallinna erinevad meediaväljaanded mis siin, mis on Tallinnas nagu ka erinevates teistes omavalitsustes regulaarselt ilmuvad, et mis, mis siis vaatad seda selles mõttes? Et oleks seal ka opositsioon, olles sõna-, olekski teatud tasakaalustada ja nii edasi, et selles suunas me liigume ka koos meie Te olete, keda see nõukogu tuleb? Kas ta tuleb seal kuulda, järgnemy, no igatahes igalühel lähi lähiaegadel kaasatakse Tallinna televisioon tuleb koos opositsiooni ja siis praeguse koalitsiooniga. No järelvalvel tähendab järelevalve sellesse kuidas öelda nõukogusse, mis vaatab mitte ainult televisiooni, vaid ka teisi Tallinnas lehed, linnaosalehed ja siin ühte-teist on, et vaatab seda sinna see tuleb. See nõukogu tuleb kindlasti. Mis tüüp, informatsioon see on, mille edastamine Tallinna valitsejatel on selgelt rakendatud, kus te näete seda ka probleemina ja mis paneb teid siis toetama suurema summa kulutamist linna munitsipaaloma meediale? Noh, ega see ei ole ju midagi, mina ei ole nii suurt meediaspetsialist, aga ega ta midagi erilist ei ole, kui selliseid selliseid linna või kohalikud televisioonid on, kas Helsingis kõigele lähemal ja? Oled sa ju tead, et seal ei ole selle linnaga ametliku linnaga praktiliselt mingit pistmist. See võim, kes parasjagu istub, saab sinna sisse sama palju kui, kui opositsiooni pool ehk praktiliselt üldse ei saa. No selle, see ongi selle nõukogu mõte, millest me siin rääkisime, et mõlemad pooled saaksid ikkagi olla tasakaalustatud ja. Sotsialistlikud poliitikud ka tegelikult ei esine, seal ei ole võimalik näha linnapead väga sageli kommenteerimas mingeid küsimusi ühe või teise. Seda linnapeatundi, kus inimesed saaks sisse helistada ja küsida ja vastuseid saada, no on erinevaid lähenemisi, meie me vähemalt ütleme volikogu ja selliseid istungeid ikkagi sealt võiks üle kanda ja minu meelest Helsingis kantakse, et seda on aga diskussiooni teema nii avalikkusele kui tuleb, see kogu moodustatakse ja ma arvan, et sinna kaasatakse nii opositsiooni esindaja kui ka kui ka spetsialist, eks ole, vähemalt me seisame selle eest koos. Ja, ja küll siis nõukogu saab tööd teha, aga teiselt poolt kellelgi on kahtlusi, noh, meil ei ole neid kahtlusi. Ma mõtlen sotsiaaldemokraatidel, et et ütleme, need muud riiklikud avalikud õigused, kedagi, kedagi ütleme, diskrimineerivad need, siis on vaja teha monitooringut, vaadata need, on olemas kõik sellised võtted, et võib-olla selles osas tuleb ka täiendada mingeid seadusi, et siis, kes tunneks, et teda on ahistatud, saaks adekvaatse ülevaate ortodoksi sahistada. Jüri, me oleme rääkinud teiega mitmel korral, tänan südamest südamesse ja täiesti avameelselt juttu. Teie olete linnapea Edgar savisaarega kohtunud väga sagedasti. Öelge, mis põhjusel Edgar Savisaar üldiselt ei esine? Meedias esineb ainult selles kanalis, mille siis eest linn tasub, mis on nii-öelda kinni makstud programm, aga nendesse saadetesse, kuhu ta saab kutseta süstemaatiliselt nendest kutsetest keeldub, mis, mis põhjusson? Ma ei tea, eks igal inimesel igal poliitikul omad põhjused, aga ma kuulsin siin lugupeetud kultuuriminister Laine Jänes ütles, et keskerakondlased on kõige rohkem esinenud, kuskil esineb ka Need, on teised keskerakondlased, aga lisaks Edgar Savisaarele on tõesti mõningaid keskkonna seal veel, aga, aga mis ta on? Ma ütlen veelkord, seda peab tema käsklusi, ma tahan muidu nii populaarne, et noh, ta ei ole vaja käia, ei ole vaja käia. Selge, milliseid meetmeid on siis sotsiaaldemokraadid konkreetselt lisanud, nii-öelda Tallinna aitab programmi, mida teie olete sinna pakkunud, lisaks siis küttepuudele, reisisaatjatele ja veel nipet-näpet asjadele. No kui me räägime kohtadest, eks ole, noh, selge see, et parem kui tööpuudust ei oleks, oleks normaalne majanduskeskkond, äritegevus, see on siililegi selge, selge, eks ole, praegu seda ei ole, meil on üle 100000 töötu, seega siililegi selge see, et leiab töö ja rohkem kaotab töö, on ka selge läbi selle töötukassa, eks ole seal kogu aeg ka praegusel ajal inimesed leiavad tööd, aga rohkem ikkagi ennem neid töökohti. Ja, ja selles osas on sellised sotsiaalsed töökohad, noh selle üle võib vaielda, aga ta jätab ta ta nagu tähtis kahelt kahest punktist, et ühelt poolt tuleb mingi väike sissetulek inimestel teiselt poolt, et inimestel jätkub edasi Harjumaal, niikaua kui tulevad paremad ajad ja ka ütleme riigi või omavalitsuse poolt on tähtis see, et siis, kui tulevad paremad ajad, tulevad teised hõimule, kes ei lase niisuguse töötu hulga inimesel tekkida, et siis on need inimesed, mitte sealt kuskilt. Kuidas ma ütlen sotsiaalmajadest, see on täiesti tõsi, aga lihtsalt ma, ma ei tea, kuidas me suudame eesti majandust viia uuele tasemele, rääkida nii-öelda Eesti siis töötajate efektiivsuse tõstmisest, kui, kui sotsiaalne töökoht näeb ette seda, et inimene selles mõttes linnaliinibussis istudes või seistes passi ja, aga kui teda seal ei ole tal lumehanges või ma ei tea veel kuskil kahe-kolme kuu pärast on ta veel hullem, parem kui ta seal ei oleks, oleks ta päris töökohas oma pingi taga kus iganes seda rõhutaks veel üle. Ja kui me nüüd räägime sotsiaalsetest töökohtadest, ka seal on erinevad võimalused, on räägitud, palgatoetus, oleks võib-olla minu teha või ka väga paljude riikide valitsused jätku suurem ettevõte näiteks Saksamaal ning autotehas ütlemoopial hakkab koondama sajad tuhanded 10 protsenti, 10000 töölist, siis ta paneb sedasama palgatoetustega õppetoetuse näol 10 protsenti selle juurde, inimesed saavad 10 protsenti koolitust maksab 90 protsenti palgast, 10 protsenti tuleb juurde, noh, seda on võimalik teha ka väiksemates vormides riigi erinevate rahadega. Aga mis saab linn teha, et ühelt poolt on need reisisaateid ja muud inimesed, keda on nagu võib-olla noh võib-olla öelda öeldud, et kus ei ole kõige ratsionaalsem, aga noh, teatud tööharjumus räägib, aga praegu on seda ikkagi laiendatud pargivahid muud heakorratöödele, lumekoristajad, sotsiaalvaldkonnas, siis on see sotsiaaldemokraatide panus. Ma räägingi seda, et me oleme seda laiendanud just seda, eks ole, et oleks, ka, oleks ka. Kõigepealt bussid ikkagi heakorratöödel, eks ole ütleme, hooldustööde tähendab hooldajatele, abistajatele, invaliididele ja muudelt sotsiaalses sfääris olevatele töötajatele, selleks on leitud ka natukene riigi raha, eks ole, ja selles me oleme siis koos oma partneritega teinud ja selles osas on ka laiendab. Kui te nägite nagu kuulsat tööbörsi, siis olid seal ka need uued töökohad. Räägime sellest kuulsas tööbörsil, nagu te ise ütlesite, kuulus tõepoolest, kas teile tundunud sedasama pilti vaadates, mis sellest tekkis hiljem et see sõna kuulus siinjuures ongi lihtsalt see sõna otseses mõttes kohatu, on olemas süsteem, mille kaudu neid töökohti jaotatakse. Miks oli Tallinna linnavõimudel vaja näidata, et kusagil eksisteerib mingi paralleelbörs, kus inimesed reaalselt tööd saavad, viidates sellega, et justkui need tööturuameti või need ametiasutused, mis ka töötavad Tallinnas päevast päeva oma tööga hakkama ei saa? No Tallinn Joanna peo täiendavalt töökohti võrreldes selle riigi poolt pakutavaga läbi töötukassaga. Mulle tundub natuke imelik, et kui meil on väljas 38000 töötajat ja siis on 500 töökohta saada, miks need ei krabada koheselt ära, miks neid ei jagata? Sellepärast et kui me sellest tööbörsilt rääkisime sealt 400-st seda tuli 3000 avaldust. No inimesed said seal oma nõu, nendega räägite, Nad tundsid vähemalt, et nad. Ma ei tea mikspärast töötukassa, nüüd viite seda töökohta, siis ei ole laiali jagada, kui on 30000 töötut. Aga nad ei võtnud vastu neid, neid, neid tööpakkumisi, mida Tallinn pakkus. Vaatasid vastu, seal need jaotati kohe ära, soovijaid oli vaatamata külma ajal ilmale 3000 võib-olla üks asi, mida siis võib-olla kriitikanooled tulevad, et ka meile tekkis uskumatult palju neid inimesi. Me arvasime ka, et riigisüsteemid ikkagi enam-vähem töötavad, aga võta näpust. Teiega ikkagi, küsimus on selles, miks neid jaotatud töötukassas neid ametikohti Tallinna linna panna kinnil lauluväljaku ruumid teha seal mingi uus järjekord, kedagi kuidagi registreerida. Miks seda vajavad? Seda tuleb vaadata, et võib-olla saab ka seda vormi kasutada, et võib-olla ka seal on olemas arenguruumi taga, aga see olnud midagi uut ka eelmisel aastal oli. Ja siis oli täpselt samasugune, vähem tuli koguneda trammiparki selle jaoks, et pidada kõigepealt kõne ka selle jaoks oli vaja siis nii-öelda koguneda trammiparkija lauluväljakule ja, ja jagada siis töökohti. See on väga hea idee, sotsiaalne töökoht on väga mõistlik idee ja tunnustus Tallinna linnale. Nüüd ollakse jõudnud tõesti sinnamaale, kus sellest ametitest võis olla ka kasu, sest tõesti bussis kaasasõitjad, kogu lugupidamise juures nende inimeste vastu on natukene sundseisus, sest et nad lihtsalt seisavad ja võtavad seal ruumi nendes täis bussides sageli lihtsalt eest ära, eks ju. Ülejäänud ametikohad, need on kõik väga toredad, aga miks neid pidi jagama nii? Kas see põhjus oli selles, et vastasel juhul oleks ehk Tallinna linna nii-öelda valitsejate vastu jäänud tähelepanu saama? No ma ei oska sa seda nii täpselt nii-öelda, et võib-olla tuleb vaadata ka üle ka töötukassa uued võimalused, ka töötukassa hiljuti lõpetas oma reformi minu meelest eelmise aasta lõpus ja kui seal on meil võimalus, et kui seal on seda võimalik teha paremini kui nad kui seda on võimalik teha koostööd, mingit koostöö allkiri on ka näha, eks ole. Noh, see on kaalumise koht. Jüri Pihl, öelge, mida vabariigi valitsus praegu valesti teeb, et ta siis ei loo neid töökohti ja Linda sellega? Me oleme varem kui linn ei peaks tegelema, et noh, ma veel kord ütlen, et sellepärast ma küsingi Linnavalitsus Mul on lihtsam neid sotsiaalseid töökohti rajada, sest neil on riigi koondis ei saa saata tõesti riisuma Tallinna linnale kuuluvaid parke ja riigimetsades oleme ausad, jällegi ka neid töökohti rajatakse, nii et selles mõttes riik oma struktuuride kaudu ka selliseid sotsiaalsemas vormis, ehkki metsatöö ei ole kindlasti sotsiaalne, vaid see on raske töö. Ka neid töökohti rajab. Aga ikkagi räägime riigist, mida. Mida ma tõin ühe näite, eks ole, nii kui Saksamaal tehti, eks ole, on autofirma on vaja 10 protsenti koondades 10000 töötut, eks ole. Minnakse sinna, lepitakse kokku, et seda ei ole vaja. Me leiame palga, subsiidiumi, need inimesed tööl. Ja, ja, ja ei ole vaja kuskil omavalitsustel 10000 töökohta leida. Eesti riik võiks hindad niisamamoodi teha, nüüd on näha, et need midagi on hakatud tegema selles osas. Sellepärast et teinekord tuleb üle vaadata, et mis me üldse nii kaugele jõudnud olnud, noh me räägime praegu eurost ja muudest asjadest selleni mõnel, eks ole noh, ega euroks eurojoon, selline kohustus, kui me astusime Euroopa Liitu, meil ta tuleb ju ikka noh, küsimus strateegias, millal ta tuleb, praegu tuleb, noh, eks see oli juba valitsejate praegune otsus otsustada. Puud, need valdkonnad on ju ära lahendatud. Nii et väga palju räägitud. Räägitud, ja, ja, ja ma ei tea valitsusse siis, kui valitsus oli, mis räägiti, et noh, tänu sellele, et me tahtsime seal mingisuguseid võib-olla makse vaadata ja, ja võib-olla ka neid kärpekohti vaadata ja öelda, et see takistab töökohtade loomist ja noh, me saime sealt kinga, eks ole, aga peale seda on ju tööpuuduse oluliselt kasvanud Kas kuidas teile tundub, kas need pingutused, mida praegu euro nimel tehakse, on need õiged või teie hinnangul rääkides mustvalges keeles olnud valed? No on kaks poolt asjal ühelt poolt neurosse peame varem või hiljem saab, eks ole. Kas teie arvates oleks parem varem või hiljem? Veel parem oleks olnud, võib-olla kui 2006 või seitse läinud rong läinud on. Aga, aga millise hinnaga me peame vaatama ka seda hinda, eks ta ole ka nii kui nagu sõjas, eks ole, on kaks väejuhti, eks ole, üks otsustab selle, ütlen künka vallutada ja pärast on ta seal üksinda terve armee seal pikali ja surnud või haavatud, teine kasutab võib-olla paremaid mõtteid muid manöövreid ja jõuab ajal või natuke hiljem või natuke varem samadele tulemustele ja tal ei ole nii palju kaotuse ja ma ütleks ühe näite ajaloost, et me võistleksime, võite võrrelda ennast Jugoslaavia, kus ka toimusid revolutsioonide, siiamaani veel põevad, seda. Olid riik või ka ütleme näiteks Moldova võiks olla Eesti, Läti, Leedu on ikkagi said väga vaikselt üle tuldud oma iseseisvusele, veasid selle euro puhul neid me ei oleks nagu Jugoslaavia, et me saame selle, kus. Võib-olla vale näite praegu sellepärast et Jugoslaavia jälgi vaadake vinduma. Radikaalsed otsused, Eestis konkreetne tegutsemine, väga selge, jõuline minek ka 90.-te aastate alguses ei olnud põhimõtteliselt midagi selga ega kõhtu panna, eks ju. Ühel hetkel raha ju praktiliselt ei olnudki, kaupa poes ei olnudki, aga näete nüüd vahepeal buumi. Seda küll, aga mina räägin seda, aga meil ei läinud ka ikkagi ütleme verevalamiseks, eks ole, ma tahtsin seda ütelda. Tehtigi asjadele resoluutselt konkreetsete kiire kiiresti. Ma ma ütleks ka siin, et võib teha kiiresti resultaat suhteliselt efektiivselt, aga kui meil on 180 töötut osa inimestele ikkagi on see kaotatud elu võib-olla mõnele noorele kaotatud lapsepõlve osa inimestel on see nagu selline muutus, eks ole, millest ei tule enam välja, eks ole, kes oli ka edukasin nagu ütleme buumi ajal, eks ole, et ma seda oleks ikkagi võinud vaadata, analüüsida, aga millised sammud peaks valitsus praegu tegema, mis oleks konkreetne, kiire ja mis oleks siis nii-öelda verevalamiseta, nii nagu te soovitate praeguses oda, et majandus läheks uuesti käima, kas valitsus saab siin midagi sisse sisse lülitada või tekitada? No eks seal praegu on kõik pandud euro nimel, eks ole, valitsus vaatab ainult seda nimele, kuidas noh, vaatame, kuidas, kuidas, kuidas neil läheb, kas on see jätkusuutlike kas on seda nii-öelda. Me vastame kõigile kriteeriumitele, optimism on valitsuse poole valitsuse poole peal, mina oleksin, mina oleksin väga hea meelega, näeksin siis, kui ei oleks 100000 töötut, eks ole, hea küll, ei olegi ja ei ole seal, aga mingit valemit ikkagi praegu välja käimis oleks nii-öelda rakendada, et majandus läheks uuesti käima Eestis? No see on niivõrd pikk jutt, eks ole, tähendab et kui me hakkame vaatavad, vaatame seda, et, et seal on. Võib-olla, ütles kolm valdkonda, eks see tähendas ka muutusi maksupoliitikas, võib-olla haldus poliitikas või haldusstruktuurides ja, ja, ja ka võib-olla muid suured struktuurimuutusi nimetame haridust või sotsiaaleks ole, eks seda tuleb vaadata kompleksselt, eks ole. Ja jätkusuutlik. Me oleme, kui palju meil seal riiki mismoodi, mismoodi maksavad, kes, kui palju maksab füüsilised isikud, juriidilised isikud, seda ei taha kahe sõnaga öelda. Ja seda, seda tulevad, seda tuleb vaadata, et kuidagi siit kriisist välja saada. 2011. aasta riigikogu valimiste järel on väga tõenäoline, et võim Eesti vabariigis mõneks ajaks vahetab. See on väide, milleks ta võiks olla nõus või mitte. Kas peale neid riigikogu valimisi, Jüri Pihl, jah või ei, saab teist Eesti vabariigi peaminister? Iga erakonna esimehe unistus on saada peaministriks, eks ole, aga me peame vaatama ka. Ametisse vannutamise kõnetrakt on teil kusagil sahtlis valmis juba? No küll see tuleb, see ei ole nii keeruline, kui see peaks vaja minema, aga eks ei pea noh, tõenäoliselt on seal neli erakonda ja kõik, ma ütleks, kõik variandid on võimalikud. Tõenäoliselt on meil kas peaminister sama või on teise suure partei peaminister. Või on Savisaar või on pissinud? Ei või on Juhan Parts näiteks. Jüri Pihl jõudu ja jaksu teil seal trakti valmis kirjutamiseks ja teha seda ikkagi nendel päevadel, kus abilinnapea ameti kurbus ja masendus raskus kipub peale tulema. Ülekuulamise toimik number 131. Tallinna koalitsiooni esimesed 100 päeva toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.