Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Parvlaevaliiklus jätkub ka pärast esimest oktoobrit, nii kinnitab peaminister Juhan Parts. Kabinetiistungil midagi sisuliselt ei otsustatud. Arutelu jätkub järgmisel nädalal. Ja vägeva jaama vahel hoiti napilt ära kahe reisirongi kokkupõrge. Intsidendis osalenud veduritele mustad kastid lähevad ekspertiisi. Raudteeinspektsioon ütleb oma seisukoha hiljemalt homme. Valitsus kiitis heaks piirivalve arengusuunad. See peab looma eelduse selleks, et Eesti juures 2007. aastal valmis ühinema Schengeni viisaruumiga. Kaitseväelase staatusele võtmise tõttu kavatsevad paljud piirivalvurid ametist lahkuda. Lahkutakse madala palga tõttu, tõdes piirivalveameti peadirektor kindralmajor Harri Hein. Rahvusooper Estonia toob üle 55 aasta taas lavale sõnalavastuse. Kuulutati välja ka lasteooperiosatäitja konkurss. Muusikaakadeemias esitleti Estonia klaverivabrikud kontsertklaverit kätkeb viimase nelja aasta uuendusi. Välismaalt. Terroristid vabastasid Põhja-Osseetias hõivatud koolihoonest vähemalt 26 naist elast. Haagis. Kohus määras Jugoslaavia endisele presidendile Slobodan Milosevici advokaadid. Ilm on jätkuvalt vihmana, Meil on ka äikese oht. Sooja tuleb 16 kuni 21 kraadi. Kuidas korraldada parvlaevaliiklust mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel pärast esimest oktoobrit, kui lõpeb leping Saaremaa laevakompaniiga, arutas valitsuskabinet. Ja mida arvati samast teemast täna pärast valitsuse istungit vahendab Vallokil. Saar majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen on öelnud. Saaremaa laevakompanii ja Tallinna Sadama ühisettevõtte loomise kava on riigile kahjulik ja kui valitsus selle heaks kiidab, astub ta tagasi. Möödunud nädalal ütles Atonen, et seaduse alusel saaks sundida laevakompaniid senistel tingimustel jätkama. Valitsus siis veel seisukohta ei võtnud. Ta tunnistas kantsler Marika Priske, et riik on läbirääkimistel laevafirmaga halvemas olukorras. Täna kinnitas peaminister Juhan Parts, et asi pole nii hull, kui paistab. Asi ei ole kindlasti selline katastroofiline valitsus Eesti riigilt keegi midagi välja ei press. See on esiteks. Teiseks mahutaks kergiga oma headel kabineti liikmetel. Valitsuskabinet on koht, kus oodatakse lahendusi ja plaan, kuhu nüüd minister Atonen on nädalaga jõudnud, eks kabinetis kuulen, et minu arvates on arusaadav, et riigi senine partner peab jätkama sellisel ajaperioodil, et oleks võimalik leida rahulikult strateegilised lahendused. See on esimene esimene tingimus. Me ei saa unustada ära asjaolu, et praeguse valitsuse juures töötab komisjon, kes aktiivselt tegeleb Saaremaa sillaga. See on ju päris reaalne asi, ma arvan, viie-seitsme aasta perspektiivis. Seni on juttu olnud kahest variandist parvlaevaühenduse jätkumiseks saartega. Need on ühisfirma loomine ja Saaremaa laevakompanii kohustamine. Kumba varianti toetab peaminister isiklikult? Põhjalikult analüüsinud minule näiteks küll, no milleks, on vaja mingit ühisfirmat koos selle Niukest vanade paadikest. Kui ka vahelahendus oleks nii-öelda ühis koostöö riigi ja Saaremaa laevakompanii vahel, siis see peab olema ka avalikule väga läbipaistvalt, et nii-öelda mõlemad on võitnud poole saingi lõpuks majandus, siin kehtivad ka majandusreeglid. Siseminister Margus Leivo näeb ühisfirma loomises positiivset. Kui tänasel hetkel on nagu teatud usaldamatust tekkinud emotsioonid ka Saaremaa laevakompanii vastu, siis läbi ühisettevõte on seda usaldamatust kindlasti võimalik maanduda märksa efektiivsemalt sest üheks osapooleks on riik. Pedja-Vägeva vahelisel raudteelõigul oleksid esimesel septembril liiklusjuhtimisvea tõttu äärepealt kokku põrganud kaks reisirongiasi sai alguse sellest, et Lõuna-Eestis viis torm 31. augusti õhtul rivist välja Eesti raudtee side- ja turvaseadmed. Kõigepealt Eesti raudtee selgitus, avalike suhete juht Priit Koff. Teda küsitles Vambola Paavo. Tapa-Tartu-Petseri piirkonnas tuli siis ongi dispetšerite Ell teostuda rongide vastuvõtu ja ärasaatmist eriolukorras, mis tähendas seda, et valgusfoori keelavate näitud tuli kasutada telefone ja muid sidevahendeid ühel hetkel TV1 dispetšerite lihtsa inimliku eksituse ning kogemata lasi kaks reisirongi samale teele, kuid ta märkis seda viga momentaalselt ning kohe koheselt ka sellest rongijuht ning teise jaama töötajaid ning Eesti raudtee töötajad siis peatasid need mõlemad rongid. Tallinn-Tartu kiirrong oli sunnitud tegema äkkpidurduse Selle kohta ei oska praegusel hetkel kommentaari anda, kuna juhtunut uuritakse. Uurimisse on kaasatud ka raudteeinspektsiooni esindajad ja loodame lähipäevade jooksul saada nüüd midagi konkreetsemat. Praegusel hetkel lihtsalt on liiga vähe infot käes selleks, et tehaseid mingisuguseid põhjapanevaid järeldusi peale selle, et tegemist oli tõepoolest inimliku eksitusega ning see dispetšer on praeguseks hetkeks töölt kõrvaldatud ning suure tõenäosusega ta meie juures enam ei jätka. Miks ei ole selle kohta praegu teavet jõudnud, laiema avalikkuseni? Te ei ole seda infot veel meil endalgi täpselt käes, et, et siis kui, kui, kui pilt on selgem, siis saame selle kohta kindlasti avalikkusele täpsemalt teada anda. Raudteeinspektsioon tegeleb põhjuste selgitamisega, on lubanud oma seisukoha teatada hiljemalt homme. Vambola Paavo sai küsitleda ka ühe ohtliku olukorda juhtinud rohi. Rongi vedurijuhti. Tartust Tallinna teel olnud reisirongi juhtis eile Tarmo Pill väljumisteate Pedja jaamast sai ta kell kaheksa, 43 ning alustas sõitu. Tegelikult oli jaamas automaatblokeeringu rike, mille tõenäoliselt põhjustas eelmisel õhtul Kesk- ja Lõuna-Eestis möllanud äike. Mida saiaga vedurijuht teada, et tegelikult ei olegi tee vaba, vaid mõne kilomeetri kaugusel on hommikune Tallinn-Tartu kiirrong. Väljasõidu pöörangus sõitsime juba läbi ja nagu omaettenähtud korras ja siis hakkasime ise juba kiirust nagu arendama. Elektrimehaanikud olid seal ühes klapis, kus blokeeringud läbi käivad, seal remontis midagi, üks andis rongile seisu, signaalina, ise imekiirpidurduse, sõidan, seis siis juba minuti pooleteistpärast tama korraldaja raadio teel andis. Tulge ruttu jaama tagasi, tuleb vastav või midagi taolist dist õitsema Pedja jaama tagasi. Kui suur see kiirus oli, kui ta juba jaamast välja sõitsid? Kuskil 50 kilomeetrit sees oli, kui see öeldi, et rong seisis, ütleme, pooleteistkilomeetri kaugusel meist oli kurvi taga, noh kes me ise oma abiga arvestasime, sest noh, meil võib-olla oleks kuskil 80 90 oleks kindlasti sees olnud. Kiirrong sai Tallinna dispetšerile korralduse peatumiseks, kuna Tartu suund oli kinni seda masinist Toivo Kaur. Kadegi tavalist rongi juhtinud Tarmo pilli kinnitusel oli intsidendis oma osaga raudteel valitsevale kokkuhoiule. Minu teada siukest asja tegelikult ei saaks üldse toimuda, aga tal oli lihtsalt juhtimise viga ja kokkuhoid blokeeringu rikke oli neljas, vägevale aga vägevalt. Pedjasse blokeering töötas. Me läheme juba blokeeringu rikeseks mõlemalt poolt jaamast tuleb nagu automaatblokeering täielikult välja lülitada, tegelikult teine poolt ei olnud välja lülitatud, kiirrong tuli signaalide järgi, kõik tema oleks pidanud ka selle käsuga nagu jama vahele tulema. Küsisin Tarmo pildilt, milline oli toimunu järel Pedja jaamakorraldaja ning Eesti raudteedispetšeri reaktsioon. Jaamakorraldaja reaktsioon oli, noh, umbes nii, et näe, juhtus midagi nagu eriti selle järgi ei saanud aru, aga dispetšer telefon läheb tegelikult linti, on ju siis tema helistas teise telefoniga kas siis eratelefoni midagi taolist, aga siin juttu oli, et kas ei saaks kuidagi maha vaikida või midagi taolist, kui sa niimoodi öeldi. Umbes niimoodi anti mõista. Edelaraudtee juhatuse esimees Enn Ruubel kinnitas täna Eesti raadiole, et sai Pedja lähistel toimunust teada eile hommikul pärast kella üheksat. Ruubeli sõnul lähevad mõlema rongi mustad kastid ekspertiisi, et uurida vedurijuhtide käitumise ja kiirust Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Sõnumeid välismaalt Beslaani koolihooned Põhja-Osseetias enda käes hoidvad terroristid vabastasid 26 naist ja last. Enamus neist on lapsed. Nad vabastati pärast läbirääkimisi tingimustes Ta läbirääkimisi juhtisin, kušeti endine liider, rootslanna Aušev, kõik vabastatud Antiga meedikute järelevalve alla. Aja jooksul toimus koolihoones, mitu plahvatust, oli kuulda tulistamist, põhjustest ja tagajärgedest, pole pantvangivõtjad seni midagi teatanud. Päeval saadi ühendust ka pantvangis viibiva kooli direktoriga. Tema sõnul peavad lapsed vaatamata raskele olukorrale veel vastu. Direktori kinnitusel on koolis kõik toiduaineid otsa. Nende laiendamist terroristi taga ei luba. Ametlikel andmetel on koolis pantvangis 354 inimest ja nendest rohkem kui 100 esimesel koolipäeval kooli tulnud lapsed. Venemaa president Vladimir Putin sõnas kohtumisel Jordaania kuningaga, et võimude tegevuse eesmärk on praegu pantvangide elu ja tervise säästmine. Venemaa riigijuht pole senini teinud ühtegi ametlikku avaldust seoses pantvangikriisiga. USA õhurünnakus Iraagis valluikio linnale hukkus vähemalt 14 inimest, nende hulgas naine ja kolm last. USA armee sõnu, mis antakse teada, et armeel õnnestus läbi viia täpne rünnak vallutšuedailosas paiknenud kahe maja pihta, kus USA armee andmetel oli Al-Qaeda liitlase mitme kaaslase varjupaik. Haagi sõjakohus määras endisele Jugoslaavia presidendile Slobodan Milosevici-le. Advokaadi. Kohtuavalduse kohaselt määratakse seni end ise kaitsnud Milosevici advokaat, et takistada protsessi venimist. Kohtuprotsessi on Milosevici kõrge vererõhu ja südamehäirete tõttu korduvalt edasi lükatud. Milosevici süüdistatakse mitmetes sõjakuritegudes, seda seoses sõdade konfliktidega Balkanimaades üheksakümnendatel aastatel. Moskva kohus rahuldas prokuratuuri nõude Nafta Grupi Jukose pangaarvetele 76 miljardi rubla ehk 2,6 miljardi dollari suuruses summas. Ettevõtte avalduses öeldakse, et arvete arestimine halvab. Tootmisvõimsused märgib, et kontserdil puudub nüüd raha arvete ja töötajate palkade maksmiseks. See võib kaasa tuua sotsiaalseid rahutusi. Toornafta hind maailma turgudel läks uudise peale tõusule. Kui Jukos tootmise peatab, võib see kaasa tuua ka kütusehinna tõusu. Uuesti Eestist aastal 2007 peaks Eesti olema valmis ühinema Schengeni viisaruumiga. Täna valitsuse heakskiidu saanud piirivalve arengusuunad loovad selleks kõik eeldused, leiab peaminister Juhan Parts. Jätkab Vallo kelmsaar. Piirivalve arengusuundade kinnitamine on oluline samm liitumiseks Schengeni viisaruumiga ja loob eeldused, et piirivalve tegevus kulgeks häirimatult, ütles peaminister Juhan Parts. Piirivalvel ei ole enam sõjalise kaitse rolli, vaid eelkõige piiri ületamise korraldamise ja piirikontrolliga seonduvad ülesanded. Siseminister Margus Leivo sõnul on eesmärki, et Eesti oleks Schengeni viisaruumiga ühinemiseks valmis aastal 2007. Piirivalveameti peadirektor kindralmajor Harri Hein näeb selles kõige suuremat väljakutset eelolevatel aastatel. Seal on väga palju projektisid, mis me peame ellu viima, see on väga pingeline ja väga suurtööde. Näiteks Soome ei läinud ka tema esimesi inspekteerimisega kohe korraga läbi. Meil on võimalus, teades, milliseid nõuded meile esitatakse, teha kõik selleks, et koheselt Seinspekteerimine läbida, aga noh, kõike võib juhtuda. Sel aastal õpi aga järgmine aasta kulub vajalike õigusaktide ettevalmistamisele. Loodetavasti võetakse piirivalveteenistuse seadus vastutuleva aasta lõpuks ja hakkab kehtima 2007.-st või 2008.-st aastast. Siis on piirivalvuritel piisavalt aega otsustada, kas minna kaitseväkke või jätkata senist teenistust, ütles kindral. Heina. Ta lisas, et küsitluse andmetel kavatseb piirivalvest lahkuda umbes 10 protsenti reakoosseisust ja 30 protsenti vanemohvitseridest. Kui vaadata nüüd eelmise aasta kaheksa kuu tulemusi ja aasta kaheksa kuu tulemusi, siis tõesti 50 protsenti on lahkujate hulk suurenenud aga ka sellest me peame üle saama ja see, et piirivalve jätkab oma tegevust käsuliini põhimõtete üles ehitatud organisatsioonina, kes täpselt samuti jääb kandma neidsamu paguneid, mida me täna kanname ja säilivad vastavalt vastu võetud arengusuundadele vastavad sotsiaalsed garantiid, ma arvan, et see võtab need pinged maha, mis tänaseni on olnud. Kuid praegugi on piirivalves täitmata palju ametikohti, ainuüksi idapiiril on neid 150. Need kohad on kavas täita lähema kolme aasta jooksul ja piirivalvuritele ei too kaitseväelase staatuse kadumine kahjulikke muudatusi, kinnitas siseminister Margus Leivo. Piirivalves põhimõtteliselt kehtestatakse seni kasutatud kaitseväe auastmete asemel piirivalve auastmed ja piirivalveametnikele säilivad seni kehtinud sotsiaalsed garantiid. Samas tõdes piirivalvejuht Harri Hein, et lahkutud on ka palga pärast. Erasektor täna maksab rohkem, kui me suudame maksta kinni oma piirivalvuri kestev riigitööd. Meie jaoks on see väga valus küsimus 2005. aasta eelarvesse sisse planeeritud. Jah, see palgatõus ei ole, suuavameelselt öeldes on kuskil viis-kuussada krooni iga piirivalvuri kohta. Järgneva kolme aasta jooksul peaks piirivalvurite palk tõusma 32 protsendi võrra võrreldes tänase tasemega. Nüüd on telefonil Vallo kelmsaar, kes jälgis valitsuskabinetiistungit. Küsimuse all oli seal saarte ja mandri vahelise laevaühenduse jätkamine pärast esimest oktoobrit, millise tulemusega kabinetiistung lõppes? Nagu öeldud, siis täna otsust veel vastu ei võetud ja arutelu jätkub järgmisel nädalal. Majandusminister Meelis Atonen ütles, et esmaspäeval on kavas kohtumine Saaremaa laevakompanii esindajatega ja siis täpsustatakse ka edasist. Aga samas tunnistas ta, et tegelikult valitsuskabinetis oli tema oma seisukohaga ettepanekuga, mille ta eelmisel nädalal tegi, et Saaremaa laevakompanii suhtes tuleks rakendada konkurentsiseaduse sätteid suhteliselt üksi, see tähendab seda, et valitsus valdavalt toetab ühisfirma loomist. Küsisin majandusministrilt, kas ühisfirma loomine tähendab igal juhul tema tagasiastumist. Ta ütles, et kui see ühisfirma luuakse nendel tingimustel, mis on kokku lepitud Saaremaa laevakompanii ja Tallinna Sadama vahel siis need tingimused on riigile kahjulikud. Aga tuleb veel ära oodata ja kiirustada. Tagasiastumisega ei maksa nii palju praegu. Telefonil oli Vallo Kelmsaar. Rahvusooper Estonia avab uue hooaja 18. septembril 99. hooaeg pöörab erilist tähelepanu noorele vaatajale. Nele Lohti reportaaž. Algava hooaja on Estonia nimetanud noore publiku aastaks. Eesmärgiks on lasteaia noortepärases vormis tutvustada muusikateatrit kogusele laias spektris. Noort vaatajat peab silmas ka Tõnis Kaumanni lasteooper. Väike Napoleon lugu väikest kasvu, tõrjutud ja tagakiusatud poisist, kes ühel hommikul ei ärka mitte omas voodis vaid vaarao hauakambris, kus temast saab Napolion. Teatri peaprodutsendi Neeme Kuninga sõnul väikese Napoleoni osatäitja tagalas otsitakse. Me kuulutame välja konkursi väikeste Napolionide leidmiseks, mis toimub teisel oktoobril kell 11 siin rahvusooperis ja, ja seekord tahaks tõepoolest niimoodi teha, et võimalus Napoleoni konkursil osaleda oleks mitte ainult Tallinna südidel kaheksa kuni 11 aastastel julgetel viisi pidavatel poistel vaid, vaid ka mujalt Eestist oleks inimesed teretulnud, püüame nende poole aasta jooksul nendega mõned korrad kuus kokku saada selleks et seda näitekunsti laulmist ja muidu mürada nendega ja neid tundma õppida. Ja, ja siis on võimalik nagu staariks saada siin. Teatrihooaeg tõotab tulla põnev ka täiskasvanud ooperihuvilisele. Esimest korda oma ajaloos teeb Estonia koostööd Soome rahvusooperiga ning 10. ja 11. septembril saab kuulata Soome helilooja Tauno tõlkenen eestiainelise ooperi Mare ja tema poeg kontsertetendust. Oktoobris esietendub ebatraditsioonilises mängupaigas Rocca al maare unister tennisekeskuses Verdi operaeda, kus laulab mitmeid nimekaid soliste välismaalt. Teatril on aga varuks ka üllatus. Nimelt saab 55 aasta järel ooperiteatris vaadata sõnalavastust Estonia teatri loominguline juht Arvo Volmet. Toimub niukene tagasitulek juurte juurde meie eelmisel hooajal avatud kammersaalis etendub teatriromanss tagasi juurte juurde selles mõttes, et see ei olegi muusikalavastus. Muusikalavastusena tahaksin ma seda siiski käsitleda sellega seoses, et mul õnnestus kokku viia selle tüki lavastaja Katri Kaasik, kaasneb Olav Ehalaga, kes nagu ma aru saan, soostunud lahkelt selles ürituses osalema nii muusikalise kujundajana kui ka ma saan aru, et aga on kaastegev igal õhtul musitseerib seal lugu on Erna Vill, meri ja Ants Lauteri eluteede kokkusaamisest ja kui Estonia teater oma tegevust alustas, siis olid eelkõige Draamateater, nii et me teeme lühikese visiidi tagasi algaegadesse tinglikult võttes nii süžee kaudu kui ka kui ka žanri kaudu. Rahvusooper Estonia avab oma 99. hooaja 18. septembril värvikireva muusikaturuga. Muusikaakadeemias esitleti Estonia klaverivabrikut kontsertklaverit, kuulamas käis seal Kadri Abner. Estonia klaverivabriku nõukogu esimehe Venno Laulu sõnul on täna esitletud kontsertklaver uue põlvkonna Estonia. Et aastast 2000 kuni tänase päevani väljaande Estonia klaverivabriku klavereid saanud hulgaliselt uuendusi, need on niisugused tehnilised muudatused klaverikonstruktsioonis ja materjalides, mis kõik tõstavad oluliselt klaverikvaliteeti. Raske on öelda, kust algab mingi uus põlvkond, aga me loeme, et need klaverit, mis niita praegu vabrikust, väljuvad, et need kannavad endas kõige paremaid materjali kõige paremaid kalaomadusi. Eesti Muusikaakadeemia aulasse jõudis täna viimane sellel aastal valminud Estonia kontsertklaver, mille kvaliteediga Venno Laul ise rahul on. Kontsert laveram klaverite hulgas nagu lipulaev kontsertklaveri sisse peavad olema kätketud klaverit kõige paremad saavutused. Me usume, et Muusikaakadeemia õppejõud ja üliõpilased saavad seda pilli samuti hindama. Enne pilli ostmist käisid klaverivabrikus uut kontsertklaverit proovimas ka professor Ivari Ilja ja mõned teised Muusikaakadeemia klaveriõppejõud. Muusikaakadeemias on palju Estonia klavereid. Küsisin venna Laulult, miks taoline esimene nii-öelda uue põlvkonna pillustati just Eesti muusikaakadeemiasse. Muusikaakadeemia saal on vaieldamatult Eesti üks esindus kus toimub väga palju väga kõrgtasemel kontserti, kus käib väga palju väliskülalisi ja siin peab olema väga hea pill. Selle pillivalmistamise nimel nähti klaverivabrikus ka palju vaeva, oldi teadlik, et see läheb niivõrd kõrgete nõudmistega saalile ja siia pandi oma oskuste ja teadmiste maksimum. Uue klaveriesitlusel mängis pilli esimesena Muusikaakadeemia rektor professor Peep Lassmann. Ja ongi veel rääkida ilmast. Eeloleval ööl on peamiselt pilves ilm, mitmel pool sajab vihma, Põhja-Eestis on sadu tugevam, võib olla ka äikest. Puhub läänetuul, Virumaa rannikul pöördub tuul kirdesse, puhudes kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 16 kraadi. Homne ilm on pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma, on äikest. Puhub läänetuul, mis pöördub õhtuks järk-järgult põhja neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on homme 16 kuni 21 kraadi. Kuulasite Päevakaja neljapäeval, teisel septembril kena õhtu jätku.