Helga ja tervist head klassikaraadio kuulajad. Tänane heligaja saade kulgeb suures osas shokaani tähe all, sest sel esmaspäeval, esimesel märtsil möödub 200 aastat Fredrik Schopeni sünnist. Esimesel märtsil Meil esineb Estonia kontserdisaalis pianist Ivari Ilja kavaga šothani loomingust. Pianisti küsitles teemal Kersti Inno. Kersti Inno kõneleb samas ka esimese märtsi šotaani eri rammist klassikaraadios ning Liina Vainumetsa tutvustab oma kolmeosalist saatesarja šopäänist. Klassikaraadiotoimetajana Mirje Mändla viibib praegu Varssavi rahvusvahelisel Schottani festivalil ja helikajas kuuleme vahetuid muljeid, kuidas tähistatakse selle kuuseromantikut minimaal tema tähtpäeva edasi teistest muusikaelusündmustest. Küberstuudio saab kümneaastaseks teisipäeval, teisel märtsil toimub kumu auditooriumis kontsert, kus tulevad ettekandele Erkki-Sven Tüüri ja Mirjam Tally teosed. Monica Mattiiseni multimeediaooper loomise mõnu, Mirje Mändla, usutles, Erkki-Sven Tüür ja Monikamatiivseid. Kolmapäeval, kolmandal märtsil avatakse Vanemuise kontserdimajas klaverinäitus Tartu oma klaver, mida tutvustab Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhataja Alo Põldmäe. Juttu tuleb ka viiendal märtsil toimuvast Elleri päevast Elleri muusikakoolis. Kuuleme Liina Vainumetsa intervjuud. Neljapäeval, neljandal märtsil esietendub rahvusooperis Estonia Leode liibi ballett kopeedia Hoffmanni jutustuse Uneliivamees ainetel. Balleti koreograaf, lavastaja on Ronald hind Inglismaalt. Intervjuu helikajale aga andis etenduse muusikaline juht ja dirigent Mihhail Kerts. Risto Joost kõneleb Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri kontserdist neljandal märtsil Estonia kontserdisaalis. Teda küsitleb Kersti Inno. Tartu linnamuuseumis esinevad homme Vanemuise solistid Valentina kreemen ja Atlan Karp. Kavaga sinu pilgus helgib taevasina. Lähemalt räägib Valentiina kreemian, keda usutleb Hedvig Lätt. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. Esimesel märtsil täpselt föderiksopeni 200. sünniaastapäeval annab Estonia kontserdisaalis kontserdi Ivari Ilja. Teid on klaveriheliloojatest seostatudki kõige enam sopp vääniga kui tema loomingu väga kõlatundliku esitajana. Kes suudab klaveril edasi anda Schopeni loomust. Nii tundub kuulajaile. Aga mida arvate teie ise Supäänist ja mis teid isiklikult lummab Schopeni juures? No ma tänan teid nende ilusate komplimentide eest. Loodetavasti see siis on tõesti nii, nagu te ütlesite, aga, ja muidugi mul on väga raske bännist rääkida, sest et juba varasest noorusest alates ma olen šopääni loomingut armastanud, tema muusika on mulle kuidagi olnud alati väga lähedane. Ta on mulle pakkunud väga palju nii mängijana kui ka kuulajana, ma olen sealt leidnud väga tihti just seda, mida see on. Minu jaoks on see jah, niisugune varaait, mis ka juba minu küllalt pika eluaja jooksul pole minu jaoks ennast nagu sulgenud ikka, ma leian sealt järjest uut. Ja võib olla. Ehk tänapäeval see ei kõla nii võib-olla aktuaalselt, aga mis minu jaoks nagu Schopen juures on kõige tähtsam see võib-olla see mingi seletamatu ausus, seletamatu puhtus, sel liigutav avameelsus, kuidas su pääl sellesse muusikasse oma hinge on pannud, mulle vähemalt nii tundub, on minu arvates üks olulisemaid asju. Kahtlemata on ta geniaalne helilooja, tema kompositsioonid on üles ehitatud vapustavalt struktuuridega kogutama. Klaverikäsitlus on unikaalne. Noh, see on ju tegelikult teada kõigile, nii et seetõttu ma ei hakkaks kirjeldama tema klaveristiili või, või kõike seda, mida ta on muusika seal on andnud seda niikuinii, kõik teab. Mida teie nüüd konkreetselt valisite juubelikontserdi kavasse? Kontserdi alguses kõlavad kaks masurkade oopust kõigepealt hoopis 41 ja need on minu jaoks uued Massurkad, mis ma eelmise aasta lõpus õppisin. Ja siis järgmiseks oopus 50. Neid ma olen küll olen mänginud, kuid eks võib-olla ma usun, et on tulnud mingi küpsus, nii et ma julgen sedavõrd suurt hulkama Surkasid mängida ühel kontserdil. Tõepoolest Neid loetakse pianisti küpsuse proovikivideks, kui seda nii võib öelda. Ja masurkad on ju üldse bänni loomingus üks väga oluline žanr. Esiteks noh, käib selline reaalne pisut ütlused, masurkad, need on nagu penipäevik. Selline ütlemine võib meeldida või mitte, aga kahtlemata selles on oma tõeterasest. Teatavasti Schopen kirjutas oma esimesed masurkad või õigemini need katsetused juba 90 aastaselt talle mitte 90 aastaselt, vaid üheksasideks kümneaastaselt. Ja kõige viimane teos F3A surkobus 68 valmis tal tõesti näevad enne tema surma ja seda Surkat mängida tõesti hakkab füüsiliselt valus. Kõik see on seal niivõrd ehedalt tunda ja muidugi masurkade raskus peitub võib-olla nende sellises pealtnäha lihtsa koelisuseks, kui seda võiks niimoodi öelda rusu plaanimas urkad, nad põhinevad nagu kolmel Poola rahvatantsul, nagu siis teame, et ma suur siis, kui. Nüüd, kui pianist Tigmas nurkasid mängib, siis ta peab kõigepealt saama selgust, et millega siis antud juhul või siis antud episoodis on tegemist selle põhjal, siis tuleb teha need rütmi, joonise valikud, Pedaliseerimine, meloodiakäsitlus, tempo valik oleneb samuti sellest. Kuid siis, kui need juba mängida, siis ehk tuleb unustada ära see kõik, mis vahepeal on teada saadud selle kohta ja mängida neid nagu luuletusi võiks öelda. Vähemalt nii, arvan. Kuid see rütmiline joonis sisse konkreetse tantsu olemus, seda peab siis aeg-ajalt ikkagi kas siis näitama või tunnetama seal tagaplaanil ja see võib-olla teebki selle raskeks selle Surkade mängimise, kuna nad esmapilgul tunduvad üpriski lihtsad või selged. Tegelikult kogu see kava pärineb küpshopeni sulest künni, seda võiks öelda, sest tegelikult šampanja surigi noorelt tegelikult ta ei elanud isegi 40 eluaastani, nii et tema puhul rääkida noorest plaanisite küpsis bännist on suhteline, aga tegelikult samuti need kaks nok Türni uppus 61, mida väga tihti ei mängita. Need kuuluvad samuti minu meelest nii nende kõige suuremate tõverite hulka, samuti nagu esimese poole lõpus kõlab Polonees fantaasia mis on kirjutatud nende nokk Türnidega praktiliselt ühel ajal või natuke varem. Noh, kõik see on võib-olla kolm aastat enne helilooja surma. Need Noptürnid muidugi võluvad oma tohutu vokaalsusega klaveristiil on juba siin jõudnud, noh tõesti on raske leida langemata suurde pateetikasse, aga, aga tõepoolest, siin on nagu sopran oma kõige eredamalt oma kõige vapustava marama kõige mõjuvamal kujul eriti Polonees fantaasiat, mis pealtnäha ju tundub selline õnnelik teos, kui nii võiks öelda, siis tegelikult Ta on sinna pandud paar niivõrd valusat episoodi, mis muudavad tegelikult seda konteksti niivõrd, et tõesti raskelt kuidagi sõnastada seda, millest siis tegelikult seal juttu. Ja need on uskumatult laulvad, et kuidas saab klaveril nii kauneid laulvaid meloodiakaari teha. Eks siin on ju mitmeid asjaolusid, aga kahtlemata on ju teada fakt, et jope on väga, armastas vokaalmuusikat, Berliini Donizzieti oopereid ta isegi oli soovitanud oma õpilastele, kui nad tahavad hästi klaverit mängida, kuulata heade lauljate esinemisi ja muidugi tegelikult on päris tore episood toimunud jope nii elus, kui ta oli kümneaastane. Kui Varssavit külastas dolla ja noh, superstaar ooperilauljanna Taani, kelle kontserti õnnestus ka väiksel fännil külastada ja samuti ka see katalaani kuulas Chopini mängu ja ta oli sellest niivõrd vaimustatud, et et ta kinkis isegi kuld kellažopäenile, mille peale ta siis Grabeerisid katalaani Frederik päänil. Katalaani oli 20 aastat vanem, siis muidugi Schopendaali sellel ajal juba oma õitsvasse loomingu heas, kuid huvitav on just see, et kumbki neist surid täpselt ühel aastal, aga ma arvan, et see enamus või see mõju, mida selle katalaani kokkupuutetema kuulamine väikesele fännile andis, et võimalik, et siin on ka üks seletus teie repliigile selle vokaalsuse suhtes. Teie ise tegelete palju lauljatega ja kas see on nagu mõjutanud ka teie Schopeni interpretatsiooni? Kindlasti ma usun, et lauljat, tega tegelemine või nende kuulamine või vokaalsusega tegelemine tuleb kasu igale pianistile sest kui viiulimängija või tšellomängija tema suudab kantileeni luua nagu pidevalt tema heli ei katke, siis klaverimängijal olemas ainult see heli algus ja see illusioon või pettekujutelm sellest laulu, sest selle loomine nõuab ka omamoodi oskusi ja analüüsivõimet ja just võib-olla lauljate kuulamine õpetab ka seda päris hästi, kuidas seda siis saavutada, seda pettust. Et tundub, nagu üks heli läheks üle sujuvalt täis. Šopäen oli jah väga paljude sadade väikevormide autor aga tal on kirjutatud ka kolm sonaati klaverile ja teie olete oma kavva valinud neist viimase, kolmanda. Jah, kolmas sonaat on minu arust bänni loomingu niisugune tyyp, ta on väga monumentaalne, ta on suur, neljaosaline ja muidugi pianistina väga raske nii tehnilisest kui ka emotsionaalses kui ka vaimses mõttes. Selle teose mõjuv läbiviimine nõuab väga suurt pühendumist või enda andmist selle konkreetse esitusega. Nii et jah, mina küll väga armastan seda kolmandat sonaati ja pean seda üldse üheks klaverimuusika üheks tippteoseks. Aitäh Ivari Ilja ja seda kava, millest meil praegu jutt oli, saab siis kuulata esimesel märtsil šopääni, 200. sünniaastapäeval õhtul kell seitse Estonia kontserdisaalis. Esmaspäeval, esimesel märtsil tähistab klassikaraadio šotaani kahesajandat sünniaastapäeva eriprogrammiga, mida tutvustab nüüd lähemalt Kersti hinnašokk. Fännile on pühendatud juba järjehoidja koos kuulaja mänguga, kus õigesti vastanute vahel loosime välja Poolas suursaatkonnast saadud koodi. Viimasel 15. saab bänni konkursil edukalt esinenud Poola pianistide salvestisega soprani muusikast. Ja muidugi küsimus tuleb, saab bänni kohta. Et tuletan meelde, et selle viimase konkursi võitis poolakas Rafael pelart pianist Ivari Ilja ka teemikut tema õhtusest sopääni kontserdist. Loodan telefonitsi kontakti saada ka kolleegi Mirje Mändla, kes viibib Varssavis esimesel märtsil. Esmaspäeval avatakse Varssavis sopääni muuseum ja nädala jagu on toimunud kontsert Essopääni loomingust ning loodame sealt muljeid kuulda. Päeva klassikas mängivad parimad soprani interpreedid läbi aegade. Stuudiosse on lubanud tulla pianist Lauri Väinmaa, et neist kuulsustest juttu teha. Mõne päeva eest käisin mikrofoniga külas ka Eesti pianistide rände ult leedil Erna saarel, kes on juba 86 aastane, kuid tema, Schopeni armastus pole sugugi vaibunud ega mälestused tuhmunud Eisopäänik kodumuuseumi külastamisest ega Schopeni konkurssidest Varssavis. Mirjam Endla käis aga Poola suursaatkonnas Eestis ja tõi sealt kaasa salvestise ehkus. Poroska Peterson annab ülevaate sopääni teemalisest lastele suunatud omaloomingukonkursist ning soppeni uuemast retseptsioonist Poolas. Järjehoidja ja päeva klassika saatejuhina usun, et tulevad põnevad saatetunnid koos väga heas esituses sopääni muusikaga. Õhtul kell 19 saab kuulata Helju Taugi saadet armastus Frederik soprani elus ja muusikas. See saade on valminud aastal 1984. Kell 20 saab kuulata šopääni loomingut eesti interpreetide esitate tuses. Eugen Kelder mängib, et tüüde Bruno lukk ballaadigi moll, Erna Saar, Nocturnid c-moll, Lilian Semper masurkasid ja valsi e-moll ning Ivari Ilja koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga Vello Pärna juhatusel. Andantespianato Jaboroneesid. Kell 21 vahendame euroraadio Frederic Chopini kahesajandat sünniaastapäeva galakontserdi Varssavist. Seal esitavad soprani loomingut jundili tank, Thai, son, käärid, Coulson, 18. sajandi orkester Ransbrügeni juhatusel ning Varssavi filharmoonia orkester Antoni viiti juhatusel. Muu hulgas on kavas ka mõlemad klaverikontserdid kannet Varssavi rahvusooperis, Stanislav Monjuska saalist vahendab Annika Kuuda. Ja pärast ülekannet saab veel kuulata šopäenin Octurne Marta haarderisi esituses. Selline tulebki šopääni päev klassikale Raadios, esimesel märtsil. Alates homsest on klassikaraadio eetris kolme saateline eluloosari šotaani tähtkujus, mille valmimisest rääkis helikajale saadete autor Liina Vainumetsa järgmist. Saadete jaoks olen saanud huvitavaid šopääni muusika, uusi salvestusi klaveritel aitäh Poola saatkonnale ja saanud raadio fonoteegist jälle vanu ümbervõtteid linkidelt. Aitäh siin kõikidele kolleegidele abi eest. Šotaani teemalisest kirjandusest. Lugesin suure põnevusega Camiiburni Kellishopääni raamatut ja muidugi eestikeelset Anatoli Salav Tsoovi monograafiat. See tõlge anti välja Eestis 1960. aastal ja sisaldus aitab ka väga head põhjalikku teoste ja elusündmuste loetelu. Samuti ehk leian edaspidistes saadetes midagi huvitavat lisada son Jacques heegeld Ingeri raamatust Schopem, pianisti ja õpetajana. Schottani tähtkuju esimeses saates tuleb juttu Frederik Sotaani lapsepõlvest ja noorusaastatest Poolas. Saade on eetris pühapäeviti kell üheksa, null viis. Saated korduvad teisipäeviti kell 16, null viis. Klassikaraadio toimetaja Mirje Mändla, Vi praegu Varssavis ja ta on meil hetkel telefonil kuidas siis šopääni sünnimaal tähistatakse tema kahesajandat sünniaastapäeva? Võiks lausa öelda, et shopaaniansi Varssavis vähemalt selle asukoha ümber, kus ma hetkel viibin tõepoolest igal tänava nukal siin hotelli ees on avatud šopääni pink nurga taga on Püha Risti kirikus on šotaani süda ehk siis šopääni hing puhkab siin Varssavi südamest ja ma nimelt viibinud siin Krakowitše Messi tänaval, FISi tänava äärde jäävad veel mitmed olulised kohad, kuna tundub, et vaid kolm kuni seitse protsenti üldse teab, et jope on siin on tegutsenud. Et teadvustada tema loomingut, majandust, siis on ka siin Krakowisse messi tänava ääres selline 24 tundi Sotaan nimeline projekt, kus siis öö läbi päevad läbi mängivad erinevad pianistid, nende seas rohkem kuulsamad, aga üliõpilased šopääni loomingut, nii et igale lihtinimesele Shapääni muusika täiesti kättesaadav. Aga loomulikult toimub siin ka täiesti professionaalselt korraldatud festival ja see annab ka teiselt poolt ürituse korraldajatele võimaluse näidata väga erinevaid pianistide, sest et kui korraldada ainult üks kontsert, siis kes ollakse pianist, kellele rangeks au esitleda shop ka nii aastal 2010 loominguga tegelevad lõppude lõpuks väga paljud pianistid ja nii ongi Stanislav Lezinski, kes korraldab šopääni sünnipäeva kontserdite sarja, andnud võimaluse siis kuulajatel endil otsustada, milline on shop looming ja kuidas peaks ropääni interpreteerima ja sedasi läbi, et on kohale kutsunud väga eripalgelised pianistid. Mul endal on olnud võimalik kuulata siin Marber, Raijad Beatrandesseskit, siis eile õhtul musitseerisime kärg koolson ja kuna käri koolson antuaadistanud ka harmoonia mundial shopaaniaim teod oled ehk siis kõik soprani hobused siis loomulikult tema kontserdikavas oli algusest lõpuni ainult šopääni, muusika ja ka üks ulatusliku maid tsükleid 1839. aastal Pariisis, Londonis ning Laidzigis trükis ilmunud 24 prelüüdi. Kõikidel õhtutel muidugi, kontserdisaalid on täis ja publik on eriilmeline vastavalt sellele, kes on siis sa pianist kes oma muusikat pakub kuulamiseks ja ükski õhtu tõttu ei ole lõppenud enne, kui vähemalt neli, viis lisapala kõlab. Lisaks erinevatele kontsertidele toimub siin ka selline komme. Nonii iteedele intervedatsioonile ja tema mõjule ning see on siis kolmandat korda toimuv rahvusvaheline konverents, mis sai alguse eile ja siin juhivad seda tööd žanrak Aidelding ning ka on siin teisi nimekaid teadlasi nagu eero tarast Helmut loos. Kindlasti tasub mainida seda, et tegelikult see, et nüüd siin nende päevade jooksul sopaania muusika kõlab, selleks on valmistatud siin Varssavis juba aastaid ning ka festivalid on alguse saanud juba 2005.-st aastast niiet šopääni sünnipäeva kontserdite sari ei ole ainus festival, siin on ka shoppäev ja Euroopa-nimeline festival, mis toimub juba sel aastal viiendat korda ja seda peab kaaslevislavlesinski. Astusin eile läbiga tanka tänavalt, kus on šopääni muuseum, mis avatakse uuel kujul esimesel märtsil. Ka selles osas on käinud ehitustööd juba aastast 2007 ning see uus arhitektuuriline lahendus pakub kaasaegseid võimalusi. Kuidas siis presenteerida Schopeni loomingut, pärandit ja ka võimalusi inimestel paremini sellele majale sisse saada ka eakatel või liikumispuudega inimestel. Aitäh sulle, Merje Mändla ja klassikaraadio kuulajad kuulevad sinu vahendusel šotaani sündmustest Varssavis ka sel esmaspäeval. Esimesel ja teisel märtsil etendub kumu auditooriumis Monika Matiiseni Hasso Krulli uus multimeediaooper loomise mõnu ning teisel märtsil tähistab küberstuudio oma kümnendat aastapäeva kontserdiga, kus tuleb esiettekandele Mirjam Tally flöödikontsert alapealkirjaga ootamuespers ning Erkki-Sven Tüüri teose võistlusel seal Vudwers Uluru Eesti esiettekanne. Lähemalt räägib multimeediaooperist Monika Mattiisen. Küberstuudiokümnendaks aastapäevaks valminud multimeedia härra loomise mõnu on sündinud Hasso Krulli eepose meetriate meeter ning essee loomise mõnu ja kiriainetele erilaadseid, kus nõuniaid ühendav ja mõtestab tekste inspireeris siduma nii muusik tantsu kui ka sõnateatrit, millele siis laval lisanduvad nii valgus kui ka videokunst. Taastuslikes KUI lava kujunduslikes vahendites oleme koos korraga lavastaja Marin Mägi toetunud visuaal füüsilisele teatrile. Kui kirjeldada täpsemalt, mis siis laval toimub? Peategelane jumalanna. Ta kehastab Eesti üks esiuue muusika lauljaid Iris Oja. Jumalanna kehtestab ennast laval Otilisel vertikaalteljel, kandes tohutult suurt vesikirbulaadselt seelikut, mida siis ühtlasi kasutatakse. Video projekteerimispinnana teise peategelasena on laval. Näitleja Mait Malmsten kes kehastab triksterit ja triksteri pärusmaaks on etenduses Sis seinad, millel ta põhiliselt mängib gravitatsiooniga ning läbi oma keha positsioneerimise ruumis seab ta küsimärgi alla harjumuspärase maailma. Füüsikaseadused on kaastegevad, on ka 12 Tallinna Ülikooli koreograafia ja osakonnatantsijat kes lae all rippuvates lootekottides ühtse kehana figureerivad. Tehes siis läbiv etendus läbivalt läbi arengu esialgselt unelevast sültjast, massist, meelte avanemiseni ning oma jäsemete kasutamist. Etenduse lavakunstnikuks on Reet Aus. Videotehnilised lahendused on Ville süvenemilt helidisaine laiv elektroonika Damon Suderalt, Margo kõlarilt ja kogu etenduse tehnilise lahenduse eest vastutab Vello Vaher. Küberstuudio 10. aastapäeva kontserdil tuleb esiettekandele Mirjam Tally uus teos ja seda põhjusel, et stuudio on teinud eesti helilooja Mirjam Tally ka 10 aasta jooksul väga tihedat koostööd. Mirjam Tally on üks produktiivsemaid ja huvitavamaid elektronmuusikale keskenduvaid heliloojaid Eestis. Temaga koostöös on küberstuudios sündinud väga mitmed elektroakustilised teosed sest see on ka põhjus, miks küberstuudio koos Tallinna Kammerorkestriga tellis meie 10.-ks aastapäevaks Meriumilt teos laid elektroonikale flöödi kammerorkestrile. Eesti esiettekandele tuleb ka Erkki-Sven Tüüri aastal 2007 valminud teos, viled ja sosinad Uluru kaljul, mille algne versioon on kirjutatud plokkflöödiorkestrile ja esiettekanne toimus Austraalias. Austraalia kammerorkester, mis ka ilma igasuguste liialdust, ta kuulub maailma parimate hulka mängivad ilma dirigendid, esimese viiuli, Richard tonieti järgi tegi mulle ettepaneku nende Üheks niisuguseks kontserttuuriks, et neil hooajas on, on neid seal neli või viis, mis katavad tervet Austraaliat ja iga nii-öelda siis tuur koosneb 13-st 14-st kontserdist. Et üheks niisuguseks üks uus lugu oli neil soov tellida ja käidi välja ka mõte, et nad tahaks, et et kui võimalik, ma teeksin selle niisuguse kontsertino vormis või siis, et lihtsalt soleeriva plokkflöödiiga ja saadeti mulle ka materjale selle plokkflöödimängija viibletti kohta, kelle mäng jättis siis kuuldu põhjal mulle sellise väga sügava mulje. Ja loomulikult ma olin nõus, sest noh, niisugune kombinatsioon oli kuidagi mu kõrvus hakkas kohe kõlama ja kirjutasin ma seda sihukesel hästi kevadisel ajal Hiiumaal ja mu ümber oli palju linnulaulu kuidagi niisugune imelik nägemus oli mul ka silme ees, et kujutasin seda Uluru suurt Siivi mis on siis keset Austraaliat, mida tuntakse ka euros rocki nime all, aga kui põlisrahvakeeles on see, on see Uluru ja kuidagi kuidagi ma nagu nägin seda nagu unenäotaoliselt küllaltki reaalselt, et see, et see suur kalju monoliit on hoopistükkis meie põhjamaises kevades ja ümbritsetud meie kadakate ja väikeste kaskede puude-põõsastega ja siin kostab meie linnulaul Austraalia publik leidis, et see pidi olema ülimalt austraaliapärane muusika, et nad olid kuulnud seal hoopis nende lindude mingeid hääli ja intonatsioone ja millest ka minul ei olnud siis nagu nagu aimugi. Mõni aeg tagasi, Monika Mattiisen pöördus mu poole, et kas oleks võimalik teha niisugune seade, ta mängiks seda siis Travers lüütidega kasutades, nii hakates siis Pikkolust peale, lõpetades passiõliga. Seal on ka vist elektroonilist poolt sellest teemast. Jah, sestap, et nagunii tulid eriti bloklodi perekonna madalamaid instrumente pisut seal võimendada ja kuna neil sound disainer oli kõikidel kontsertidel, siis selle Austraalia kammerorkestriga kaasas saigi mõeldud, et kasutame mõningaid niukseid, Eli protsessimise digitaalseid võimalusi, ka seda enam sobib see küberstuudio kontseptsiooniga kokku. Ei midagi keerulist väga, aga seal on digitaalset kaja ja pits transpowsoreid kasutatud ja ringmodulaatorite siin-seal ja nii et eks me siis jällegi kuuled, kuidas see on siin meil asi tööle hakkab. Tammo Sumera hoiab seda poolt enda käte all, nii et mõne päeva pärast hakkame proovis vaatama, et mis sealt ostma hakkab. Klassikaraadio salvestab küberstuudio 10. aastapäeva kontserdil Mirjam Tally ning Erkki-Sven Tüüri ettekandele tulevad teosed. Tartu stuudios on külas Alo Põldmäe helilooja ja Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhataja ning Elleri kooli heliloomingu õpetaja. Järgmisel nädalal avate Tartus Vanemuise kontserdimajas näituse Tartu oma klaver, mida see näitas endast, kujutab? See näitus on esmakordne taoline, et üks tartu taoline linn, mida me tunneme ülemaailmselt kui ülikoolilinn, võiks tuntuks saada ka klaveriehituse linnana. Ja sellepärast oligi selline mõte, et mõni aasta tagasi asutatud Eesti rahvusliku klaverimuuseumi ühe esimese suurema üritusena korraldada siin Tartus Tartu klaveriehituse näitus. Ja Ta on üllatavalt suur klaveriehituse linn olnud, kahjuks praegu ei ole ühtegi siin toodetavat klaverit. Aga, aga mine sa tea. Igatahes ajaloolised üleval vaated näitavad, et kokku on olnud ligi 20 erinevat klaverit, et ja neid ma siin üles lugema ei hakka, neid on võimalik, siis kolmandal märtsil kell kuus teistavad samal näitusel ka suuremat osa näha. Ja see näitus toimubki Vanemuise kontserdimajas. Siin on väga suured tänud. Peab ütlema Vanemuise kontserdimaja juhtkonnale ja Kulbo Tamra-le, kes siin nii entusiastlikud seda omamoodi hullumeelset ideed toetanud. Igatahes teoks ja kokku tuleb seal 18 Tartust toodetud klaverit. Ja mõned klaverid on ka pühendatud väljapaistvatele tartlastele. See praegu väikene ülevaade Vanemuise kontserdimajas on ka nii-öelda sisuline kokkuvõte sellest muuseumist, mis on plaanitud Helmesse, Helme mõisahoonesse ja see hoone on juba klaverimuuseumile üle andma. Nüüd väga lühidalt nendest Tartu klaveritest kelle kodudes võib-olla tõesti on need nimed nagu Heine või sprink läte või Vanemuine või uss või prisk või Kesler või võtke või jurak või oss Moorits, Ventsel ja veel veel palju kokku 20 erinevat nime. Neist võib-olla kõige kuulsamad nimed on Rudolf Radke, kes tegutses Tartus ja Peterburis. Ja muidugi meie klaveriehituse grand old man Ernst Hiis, kes alustaski oma Eesti vabariigi esimese Eesti vabariigi aegset tegevust just siin. Klaveriga astronoom ja see on Eesti klaveriehituse üks väljapaistev saavutus. Nii et tuleme välja sellel näitusel kuni tänapäevase toredalt Vanemuise pianiino välja. Ja see ongi selle Tartu klaveriehituse viimane pääsukene. Kas selle näitusega seoses nende klaverite kõla ka kuulata saab? Ja esitlusel on meil esinemas mitmed pianistid Marko Martin ja noor pianist Elleri koolist Algis Pauliukaitis esinemas klaveri saatel, Lembit Saarsalu ja Jorma Toots saadab teda klaveril, nii et kolm-neli klaverit on nii heas korras, et nendel võib lausa esinemist teha. Siinkohal ma tahaks väga väga tänada kõiki klaveriomanikke, neid saab tänatud avamise ajal aga, aga üldse väga tore suhtumine on olnud klaveriomanike poolt, et nad on andnud praegusel lumisel ajal andnud oma klavereid näitusele ja seda väga toreda vastutuleku korras. Ja siinkohal ka Tartu ülikooli üliõpilasorganisatsioonidele. Suured tänud. Kellel on toredaid Pille, kes annavad näitusele kõikidele suur tänu, kes on kaasa aidanud siin? Tänan teatri- ja muusikamuuseumi materjalide eest. Tartu linnamuuseumi materjalide eest. Siia seal on avatud ka lisaks klaverit eksponeerimisele ka väike näitus, mis annab ülevaate nii eesti kui Tartu klaveriehitusest. Klaverinäitust Tartu oma klaver avatakse kolmandal märtsil kell 16 aga Alo Põldmäe, teie korraldate veel muidki asju siin Tartu muusikaelus, Elleri koolil on tulemas Elleri päev ja seal on ka teil oma roll. Jah, see on viiendal märtsil on Elleri koolis Heino Elleri 123. sünnipäev. Elleri õige sünnipäev, seitsmes märts, aga tänavu on siis viiendal märtsil kell 17 Elleri kooli suures saalis. On päris suur muusikaline õhtupoolik. Kõigepealt toimub Elleri kooli õpilaste ja õpetajate kontsert eesti muusikast siin esinevad alates esimeste esimese klassi õpilastest ja lõpetades kolmanda kursusega pillastega. Ja kõlab muusika eelkõige Heino Ellerilt ja tema õpilaselt Eduard Tubina siis teised eesti heliloojad, nagu Ester Mägi, Hillar Kareva, Lepo Sumera ja veel mitmed teised. Ja me tähistame selle päeva raames ka Heino Elleri Tartu koolkonna ja väljapaistvama isiksuse Olav Rootsi sajandat sünnipäeva. Tema täht küll nüüd kohe-kohe olemas 100. sünnipäev, see on nii väljapaistev mees, temast eraldi tuleb kindlasti suur raamat kirjutada. Aga siinkõneleja, siis täidab. Väikest rolli selle teen ettekandes helleri päeval Elleri õpilasest Olav Rootsist ja selle ettekande nimi on Olav Roots, tartus Rootsis ja Colombias. Teatavasti Olav Roots saavutas maailmakuulsuse olles Lõuna-Ameerika riigis Colombias ja Bogota sümfooniaorkestri dirigent. Et ta oli ka helilooja ja siinsamas Tartus Elleri käel kirjutatud klaveripalu pakume kuulata ka selle helleri päeva külastajatele. Olav Rootsi klaveripalu esitavad Pille Taniloo ja Kadri-Ann Sumera. Ja päeva lõpetab minu loomingu klassi õpilaste väike kontsert ja siin näitavad oma heliloomingut õpilased Angela kannukene, Ann Kuut, Merike Pedaste, Kristel Plado, Vootele Ruusmaa, Liis rindia, Sanderson. See on siis viiendal märtsil helleri koolis algusega kell 17. Neljandal märtsil esietendub rahvusooperis Estonia Leod eliibi ballett kopeedia Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse Uneliivamees ainetel. Balleti koreograaf, lavastaja on Ronad hind Inglismaalt. Intervjuu helikajale andis etenduse muusikaline juht ja dirigent Mihhail Kerts. Teatavasti etendus kopeediaga 2002. aastal Estonias, millistel kaalutlustel see ballett need taasmänguga võeti? No ma arvan, et seda on kõige targem küsida balleti kunstilise juhi härra Toomas Eduri käest, sest et see on olnud tema soov. Nii palju, kui ma seda kõrvalt tean, on selle põhjuseks eeskätt see teos ise. Esiteks on see väga ilus teos, muinasjutuline ainestik ja sama muinasjutuline muusika. Ma arvan, et see on suur rõõm nii tegijatele kui ka publikule, kindlasti. Kindlasti teeb suurima töö balleti väljatoomisel ära just balleti koreograafia lavastaja, kelleks siis seekord on Ronald hind Inglismaalt. Aga millised on muusikalise juhi ja dirigendi kohustused ja tööülesanded? No eeskätt kujundada üks muusikaline tervik kõigist nendest numbritest ja püüda ühendada nii need jooned, mida on kindlasti tarvis tantsijatel kui ka kogu see partituuri materjal leida sellele üks muusikaline nägu siin muidugi ei saa mainimata jätta, et see teos on Estonia orkestri mängitud ja mängitud mitte ainult 2002. aastal, vaid vaid staažikamad orkestrantide mäletavad veel ka võib-olla 25 aasta tagust aega, ma võin nüüd eksida, kus ka oli Estonia mängukavas Skopeedia. Aga eks iga lavastus on, on erinev, nii et ma loodan, et meil õnnestub teatavat värskust sellele lisada. Kas te lasete mängida orkestrantide ajal, nii nagu nad seda on harjunud juba tegema aastaid või teete midagi täiesti teistmoodi? Eks siin on üks kesktee kuskil, mida väga tahaks leida, sellepärast et nii nagu on mängitud, nii on alati kindel. Ja see on üks variant, mis on, on toiminud, mis on kõigil selgem. Mõned asjad loomulikult ja neid ei ole mitte ütleme üks ega kaks, vaid ikkagi palju, midagi ei saa parata, vaid ma lihtsalt tunnetan neid natukene teistmoodi ja kas lavastus tingib teised väljendusvahendid, kus ma kindlasti nii-öelda muudan seda, mida on tehtud, aga selle muutmisega on see on üks väga suur vastutus alati ja mängida võib nii ja teisiti, et see ongi dirigendi vastutus, et kuidas siis mängida, eks siin ma pean oma veendumuste eest ise seisma. Mida te arvestama peate, kui te balleti interpreteeritud? Väga palju, esiteks lava ja see on võib-olla üks kõige raskemaid ülesandeid üldse, sellepärast et kopeedia lavastust sellisel kujul, nagu ta nüüd tuleb, on klassikaline numbri tallet, mis tähendab seda, et sisuliselt on see ikkagi väga suures osas tantsija saatmine ja nii nagu iga solisti saatmine nõuab solistika arvestamist, nii on seesamamoodi ka siin ainsa erinevusega, et seda ei ole mitte kuulda, vaid seda on näha. Keeruline on selle juures mitte ainult nii-öelda püüda järgida või, või leida neid kokkulepitud temposid, mis on määrava tähtsusega ja kus iga väiksemgi kõikumine tegelikult. Ta võib olla hea, aga ta võib sama, sama palju olla ka väga halb, mis ei võimalda lihtsalt lihtsalt hästi tantsida, kuigi tuleb ausalt tunnistada, et ega ma olen selles vallas veel ikkagi väga väikse kogemusega inimene. No ma olen sellesse investeerinud väga palju aega. Ja püüdnud mõista seda ja toetada orkestriga. Et eks näis, kuidas see kõik välja tulema hakkab, aga jah, eeskätt on vaja aru saada Leida koos tantsijatega ühised karakterid, mida see muusika väljendab, et ta ei ole mitte lihtsalt täpselt nii kiire või nii aeglane nagu ta olema peab vaid et sellel oleks ka mingi ühine tähendus, et kui nendel on, on laval naer, siis oleks meil orkestris naer ja vastupidi küll natuke triviaalne võrdlus, aga, aga selle teostamine ei ole sugugi nii lihtne. Kuidas iseloomustada koostööd Ronald hindiga? Need kõige tähtsamad ja kõigest suuremat proovid on hetkel meil veel ees. Aga ma pean siiamaani küll ütlema, et minu lisaks on see koostöö olnud no esiteks muidugi väga suur au, aga samas ka väga lihtne sõnana ääretult loogiline, need soovid ja noh, võib öelda, nõudmised, mida ta on väljendanud, on täiesti arusaadavad ja mõistetavad ja mulle tundub, et ka lihtsalt järgitavad, nii et see on üks väga nauditav ja minu jaoks ka väga õpetlik protsess. Olete Estonias juhatanud ka teisi ballett, aga mis on kopeedias erilist? Noh, iga etendus on, on eriline, Jakopeele on mul tõepoolest viiess balletietendus võib-olla kõige erilisem ongi kopeedia muusika ja ainestiks on muinasjutuline ja ütleme selline väga helge ainestik, mis läbi kogu teose tingib ka sellise alatooni, et ei ole siin sellist sügavat traagikat õnneks kuigi ka mõtlikust ja süvitsiminekut, aga üldiselt on see tõesti selline kerge ja, ja rõõmus muusika milleks tuleb leida ka vastavad värvid. Huvitav, kas selle sama asja pärast on ballett olnud juba peaaegu 150 aastat ooperiteatrite kavas? Just muusika ja muinasjutulise pärast. No ma julgen öelda, et jah, sest et lisaks muidugi ütleme, koreograafia läheb mis on väga ilus, on muidugi see muusika balletimuusika kõige paremas võtmes, et ta on vaheldusrikas ja siin on väga armsad kujundid ja selline kerge, aga samas huvitav kuulata ja sugugi mitte kerge, aga huvitav mängida. Nii et see on Mandrite ühinemine, mis siin võib-olla peab toimuma ja, ja seda on vaadata, Ma arvan, huvitav kõigil, lisaks ma usun, et see peaks andma sellisega väga tugeva positiivsuse, ütleme energiapommi, ma arvan, et selline rõõm ja helge elamus, mis siit tuleb kaasa ilusaks mälestuseks ja, ja kogemuseks Suur tänu, Mihhail Kertsia ilusaid Koppeli etendusi. Kopeedia koreograaf, lavastaja Ronald, hind tutvustab nüüd etenduse sisu ning koreograafiat. Intervjuus Johannes Trallale. Maagiat, doktor kopeedius on alkeemik ja nukumeister, ta on nagu Frankenstein, kes üritab luua eluloo. Teine pool on see väikekodudele draamateismelised armastajad. Noormees, kes on natuke rumal, armub puunuku, arvates, et tegemist on ilusa naisega. Deliibia muusika on imeline, petibaa koreograafia on samuti suurepärase struktuuriga. Ma püüdsin lisada mõned inimlikud momendid, et inimesed näeksid tantsusõnu. Mõnikord vaatan klassikalist balletti ja näen ainult tantsu ja poseerimist. Kopeediest olen üritanud poseerimise välja võtta, sinna tugevad dialoogid nii tantsus kui miimikas. Sinul tugev annus klassikalist miimikat, mille realistlikule esitamisel peaksid kõik aru saama, millest nii-öelda jutt käib. Olen püüdnud taasluua petipaaversiooni, aga kuna originaalis polnud mees tantsijaid ja tantsuosa tantsis laine, mis oleks tänasel päeval veidi imelik siis lisasin rohkelt meeste tantsu. Kopeedia esietendus toimub rahvusooperis Estonia neljandal märtsil. Peaosades. Eve Andre, Sergei Upkin ja Vitali Nikolajev. Neljapäeval, neljandal märtsil esineb Estonia kontserdisaalis Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester Risto Joosti juhatusel telefonile Risto Joost, kes on hetkel soomes. Oled neljandat hooaega Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri peadirigent. Millised on sellel ametikohal olnud sinu põhieesmärgid ja, ja ka saavutused? Tere, olen just nimelt juba neljandat hooaega muusikakeskkooli orkestrit juhatanud ja on olnud väga haruldane periood töötav koosnenud noorte muusikutega, sellepärast et kogu nende hetkede jooksul nelja aasta jooksul oleme mänginud väga erinevat muusikat ja nüüd sellel aastal on täis saamas minul kui selle sümfooniaorkestri dirigendile esimene nelja-aastane tsükkel, kus siis ka noored orkestrandid peaksid selguma sellest tsüklist. Teatavasti üheksanda klassi lõpus algab suure sümfooniaorkestri periood, kus nad peavad siis orkestri töös osalema ja nende nelja aasta jooksul siis saab noor muusik kogeda Eesti väga erinevat repertuaari väikevormidest kuni tõesti Euratooriumiteni välja. Aga repertuaar on siis barokist kuni täiesti uute helitöödeni, nii et seal on kaasatud nii noored heliloojad kui ka tuntud eesti heliloojad, siis žanrite koha pealt tõesti barokist kaasajani ja mängime ja palju ka soolokontsert. Kuna meie endi keskelt on Kasmos palju soliste, siis on selline igav vastane traditsioon teha üks suur kontsert, mis nüüd meil on tulemas kus terve kontserdi mängib üks muusikakeskkooli solist ja sel aastal osutus juba nüüd võib jälle taaskord valituks genistruslanstraagi. Võib-olla mõni sõna ka tema kohta. Runslanstroogi on haruldane muusik, ta on selles mõttes eriline, et ta on juba nii noores eas mänginud väga paljusid nii-öelda tähtteoseid ja tõesti muusikaliselt endiselt väga andekas. Viimati kaks aastat mängisime, maga, kriigi klaverikontserti ja nüüd siis mängime referents listi, teist klaverikontserti. Ja taaskord suur rõõm, et nüüd ütleme, kui puhtalt rääkida sellisest noorest muusikust, kelle iga aasta on nii-öelda arengujärgus väga selgelt kindlasti kõrvaga kuulda ka visuaalselt näha ja siis nüüd on hea publikul saada, kuidas siis see periood möödunut. Hiljuti Me vahendasime klassikaraadios kontserdikivimäevirtuoosid, kus sai kuulda rohkesti Tallinna muusikakeskkoolinoori andekaid muusikuid, soliste ja ka rohkesti uudisloomingut. Seekord on aga puhtalt klassikaline kava, nii et lisaks listi klaverikontserdile number, kas on veel kavas kaks tuntud klassikalist teost? Just nimelt me esitame kontserdi avapalaks Mihhail Glinka avamänguooperist Ruslan ja Ljudmilla, mis on tõesti üks selline virtuaalne pala sissejuhatavaks siis sedasama miski teist klaverikontserti peale vahele aega mängime ühe kindlasti tuntuma teose Ludwig van Beethoveni viienda sümfoonia mis on nii-öelda klassikalises repertuaaris üks kindlasti üks tähtteoseid, aga puht muusikakeskkooliorkestrile pedagoogilisest aspektist kindlasti väga sobiv teos ja nii muusikalisi kõrghetki pakkuv kui ka puht tehniliselt ja väljakutse. Repertuaar ongi selline, et ollakse ühest küljest see kaasahaarav, aga samas oleks selliseid tehnilisi elemente. Teosed oleksid repertuaarist, mida nad kindlasti tulevikus peavad oskama, nii et oleme üritanud mitu asja lühendada. Ja seda kontserti neljandal märtsil õhtul kell kuus saab kuulata klassikaraadio otseülekandes. Aga millega tegeleb praegu Soomes? Teil on keemiast hetkel Kokollas töötam kukule orkestriga, mis siis koosneb Kesk-Soome kammerorkestri ja Kokolla muusik kõrgkoolimängijatest ja me esitame sinnaga põnevat kava. Nimelt on kavas Erkki-Sven Tüüri keelpilliteos Ksenja illusion. Ja peale seda mängime Tšaikovski viiulikontserdi solistiks hilja gringod ja peale vaheaega mündersoni šoti sümfoonia. Selline meeleolukas Kawasustelt külmas, kuid päikeselises. Ma arvan, et nad tõesti tunnistama, et mängida nii erksat muusikat. Kraadises keskkonnas on suhteliselt haruldane. Aitäh Risto Joost ja palju edu. Nii selleks kui muusikakeskkooli sümfooniaorkestri kontserdiks. Kaja. Homme toimub Tartu linnamuuseumis Tartu Tammer muusikutes Tarja sensor, Tiina kontsert alapealkirjaks on sinu pilgus, helgib taevasina. Kontserdil kõlab vene muusika esitajateksan Valentiina kreemeni Atlan Karp, klaveril Andres Mutso ja Irina Oja. Meeldiv võimalus vestelda Valentina kreemeniga ja uurida, kuidas selline Vene muusikakava kokku sai. Heliloojaks on Sviridovi. Kõigepealt ma tahan öelda seda, et, et 10 aastat tagasi me oleme juba teinud seda muusikat ja oli kaks tsüklit koos Vanemuise solisti ka Taisto noorega. Ja nüüd ma arvasin, võib korrata, aga laude mitte ainult üks või kaks tsükli agad laulud tsüklitest. Väga nõus oli. Atlan Karp. Ta oli väga huvitatud koos minuga teha seda kontsert ja siis, kui me hakkasime vaatama, need tsüklid, tuli välja, et laulud me laulame üheksaseid sammas tsüklidest ja siis nii saigi meil niisugune kava nagu Puškini sõnadelgi seenine sõnadel ja blokisõnadel. Need Puškini sõnadel rohkem nagu looduse poolt teema Jessenini nagu kodumaine igatsus võib öelda, aga bloki sõnadel üks laul räägib inimese elust, saatus väga, ma pean isegi ütlema väga traagilised laulud. Kes sõnadel, et mõned laulud, kui laulad ära peale seda midagi muud isegi taha laulda, vot nii sügav tekst ja nii sügav muusika kui algusest hakkasime vaatamas riide või muusika, isegi mõned lood ei olegi nii palju muusikat, aga just noodid, akordid ja uskumatu, kui palju võivad need noodid ja akordid anda. Aga väga sünge lugu ja kohe paneb mõtlema oma elust, mitu laulude kokku esitate, tsüklid on väga erinevate de mõnedes tsükledes kuus laulu, mõnedel on üheksa ja mõnedel on kaheksa kõige rohkem plokisõnadel, et me ikka valisime niimoodi, et tõesti mitte väga sünge, ma räägin, üldiselt on niimoodi Sviridovi väga süngeid, laulud, aga valisime, mis on lihtsalt inimesed võivad kuulata, lihtsalt ilus meloodia, ilus ja teksti ja isegi lõbus tekst, et neil on, ma arvan, et publikul küll ei hakka, ikka, siin on koos loodus, pluss inimene, tema hing, tema elu, vot see just kõik koos ühes laulus kõik koos, see oli igal heliloojal niimoodi. Kas kahe olis Veriidavile niimoodi kirjutatud, et naishäälele ja meeshäälele laulud ja isegi mõned tsükleid tal on spetsiaalselt kirjutatud Jelena Plazzovale pühendanud. Ja just need üheksa laulubloki sõnadel väga palju hoone laulnud Harozdovski ja ma arvan, kõik see loodus, miks ta võttis need luuletused, mis on loodusest, siis ta oma tsükleid kirjutas suvilas ja seal on tal väga ilus loodus ja ma arvan, et, et sellepärast nad tulid nii ilusad, isegi nagu ma tean. Ja olen lugenud, et Jelena Brasoviga nad laulsid, need tsükled just suvilas olen näinud, eks ilmskus Elena pärast. Sova lindistas just seda tsüklid ja mingi Valenud tal tuli ja missugune emotsioon tal oli, nagu see oli midagi eriline, ta kohe mõtlesin, rikkus kõik ära, vot missugune suhtumine oli siis iganud, iga sõna mõtleb välja, kuidas intonatsioon väga-väga vihkab peentöö. Ma pean ütlema ja seda peent tööd olete teie nüüd Valentiina kreemine, Atlan Karp teinud koos pianistide Andres Mutsaja, Irina Ojaga ja meil on väga suurepärased pianistid, Andres Mutsa, Andres, aga ma olen teinud esse menetlused, kel ja Irina uue, meie Vanemuise kontsertmeister, kes teeb Atlaniga ja ma pean ütlema, et see on väga suur koostöö, kus me aitame kontsertmeistrit, aidab minule ja mina aitan, kontsertmeister on väga suur koostöö. Mida maod kõigepealt ma arvan, kes ei ole kuulnud Syriidevi laulud, võib-olla nemad enda jaoks avastavad väga hea kõigi pealt helilooja, siis nad kuulavad neid Puškini seenini, ehkki luuletused, kõik need ja seda eesti keeles on ka olemas raamatute ja kes on juba kuulnud neid, võib-olla nad kuulsid midagi, teised romansid, meie laulame, reisijad absoluutselt. Ma arvan, et kui nad kuulavad seda muusikat, siis neil tuleb huvi, nad võib-olla veel midagi kuskilt kuulavad syydowist. See meile annab väga suur rõõm, kui see pakub neile huvi. Suur aitäh, Valentina kreemen ja vene muusika kontsert. Tartu linnamuuseumis toimub pühapäeval algusega kell 16 ja kavas on Sviridovi laulud Puškini bloki Jessenini sõnadele. Ja 27. veebruari helikajale tegid kaastööd Kersti Inno, Mirje Mändla, Liina Vainumetsa ja Hedvig Lätt. Operaatorid olid Hellebaasia, Katrin mõõdik. Toimetas Karin kopra. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi vana teile sobival ajal. Shelgaja.