Akadeemik Anto Raukas on hariduselt geoloog ja sellest vallast ka tema uuringutööde põhisuunad, aga tegelikult on ta mees 1000 huvi ja sama paljude kohustustega kirjutanud sadu või ka tuhandeid artikleid. Ja mis puutub raamatutesse, siis ma vaatasin eile Eesti raamatukogudega kataloogi detailidesse küll süvenemata, aga Anto Raukase nime taga seisis seal, et autor 21 raamatut, koostaja 15, koostaja ja toimetaja viis ja toimetaja 54. Erinevaid ameteid ja ühiskondlikke kohustusi on Anto Raukas Helga. Praegu nagu lugesin ühest artiklist ligikaudu 30 ja ilmselt olnud sadu ja niisuguse jutuga juhatamegi oma saate sisse. Tere tulemast, Anto Raukase ker raadiosaatesse akadeemikud. Ma alustan sellise küsimusega, te olete saanud terve hulga preemiaid ja medaleid, teid on valitud 20. sajandi 100 suurkuju hulka mis ohutus või tegevus, mida te ise esile tõstaksite või mille eest auhinna määraksite. Kui ma lugesin nüüd kõik riburadapidi No kõigepealt tegi mulle muidugi palju liigast raamatuid ja mulle palju rohkem ja ma olen toimetanud umbes sadakond raamatut, nii et järelikult raamatukogus vähe? Jah, ma arvan ka niimoodi, aga mitte see ei ole tähtis, sellepärast et kui ma hakkan ise mõtlema, et mis on siis olulist, mis ma olen teinud aga öeldakse niimoodi, et kui inimene on istutanud ühe puu, et siis ta midagi väärtusid juba teinud, aga see puuga on selline lugu, et kui see puu on väike põder sööb selle ära, ei ole teda enam kassa suuremaks saetakse maha ja jää, sest puust midagi järgi. Ja teine on see, et teadus on üks selline tore asi, et põhiliselt on ta teadlaste enda liivakasti mängumaa. Kõige rohkem valmistab see huvi teadlastele endale. Ja seetõttu ma ei pakukski välja siis arvukaid raamatuid ja artikleid, vaid hoopis midagi muud. Näiteks võib-olla sul ei ole teada, et Tartu ülikooli staadion on põhiliselt minu ettevõtmisele ehitatud ja mina siis ka kureerisin omal ajal neid ehitustöid. Pull anti selle eest spordirajatiste raja kuldaumärk ja sain siis üleliidulise ministeeriumi aukirja ja üsna rohkeid aukirju ka Eestis. Ja peale selle ma sain ka sellise tõendi, et mul on lubatud tulla kõigile Tartu Ülikooli staadionil korraldataval võistlustele kuni surmani Saaremaal, alles hiljuti ma käisin seal ja mind ei tahetud sisse lasta, sellepärast et keegi sellest midagi teadnud ja mul oli pileti ostmisel küll, aga ma ikkagi nii palju protsessi siis ma sain sinna sisse, aga teist korda ma enam proovima seda ei lähe. Paber tundus neile kuidagi autoriteetne. No ikka seto ilus pitsatiga paber ja neid anti välja üldse viis tükki, sellepärast et selle aserektor Koop sai omal ajal sai Silme, sai kudu, sai Nittim ja sain ka mina. Nii et see oli väga selline tõsine paber. Nii et ülikooli staadion on selline, mis mulle endale rõõmu valmistab, kui ma seal vahel mööda lähen. Teine on see, millega me oleme sinuga koos võidelnud, see on õpilaste teaduslik ühing. Sa tead väga hästi, et nõukogude ajal ei olnud ju nagu lubatud andekaid lapsi esile tõsta. Kõik pidid olema võrdsed. Ja kui mina koolis käisin, siis öeldi, et mingisugust pärilikkusainet pole olemas, mingeid geene pole olemas ja küberneetika on, on ju Lääne imperialistide poolt välja mõeldud selline võlts teadus-. Ja Meil oli tubli haridusminister, sel ajal Ferdinand Eisen. Ja põhiliselt temaga me selle asja välja siis ka mõtlesime, ellu viisime ja sina oled üks nendest, kes oli seal ka osaleja aktiivselt ja sealt on tulnud palju tublisid noori teadlasi, aga ma ütlen, et kui siin vaadata, kuidas sellesse suhtuti, polnudki kaugeltki kerge, sest 85. aastal koli luteri juubel siis seda tähistati kogu maailmas. Ja meie mõtlesime siis samuti. Meie tähistame seda suurejooneliselt õpilaste teaduslikus ühingus saksa keele ringis ja korraldasime ürituse haridusministeeriumi ruumides ja meega, kõnelesime seal temast kui heliloojast ja kunstnikust ja kirjanikust ja ja ikkagi väga suurest inimesest usuliikumises ja me kutsusime sinna esinema Hugo Lepnurme. Tema oli ju teeneline kunstnik, aga mina ei võinud teada, et tema on usklik ja temal ei ole üldse lubatud õpilastega kohtuda. Sellepärast et teda ei peetud piisavalt väärikaks ja asja tulemus oli see, et kaks inimest haridusministeeriumilt vabastati ametist ja mina olin korraldaja, aga kuna ma olin nii kõrgele ametipostile, siis minul peale ka keskkomid hammas hästi ei hakanud. Aga see näitab, et kui keeruline oli omal ajal ikkagi selliste asjade tegemine. Ma mäletan seda, kui nendest probleemidest rääkida, praegu just tuli meelde seda juttu kuulates, et ükskord, kui me tellisime õpilaste teadusliku ühingu aukirjad, siis oli see noh, nagu ikka valge paber, ilus kriitpaber ja mustaga kirjutatud, aga mingi asi oli seal hall ja valvsad pilgud nägid, et see võiks hall, võiks ka natuke sinine olla ja kogu aukiri. Mulle tundub, et see oligi sinu tellitud aukiri, nii et tegelikult sa ei saa ennast puhtaks pesta. Ja kui nüüd sa ikkagi paremini valgustaks, seda siis tõusis ikka eesti dissidentide esiridades äkki. Aga nüüd ma räägiksin veel vihma. Oluliseks pean sellepärast, et ma arvan, et ma olen üks Eesti orienteerumisspordi loojatest Maninga esimene Eesti orienteerumis siis föderatsiooni esimees ja kõikjale tundub väga lihtsana, aga kujutage ikkagi ette, et nõukogude ajal, kui kõik kaardid olid salastatud, olid täiesti selline suur organisatsioon nagu kartograafia peavalitsus, kes kogu aeg tegi õigeid kaarte valedeks ja korraga siis nüüd lähevad sportlased, kaardid näpus, metsa kaotavad kaartega ära ja ma tooksin ühe näite, et meie toimus ka soomlastega maavõistlus. Ja üldse sel ajal ei lubatud ju inimesi Tallinna linnast välja viia. Esimene ainuke spordivõistlus Zenjovi olnud jalgrattavõistlus kus siis sõideti Tallinnast kosele ja tagasi ja nüüd korraga lähevad mingid välismaalased tulevad neljandaks ülitäpselt kaardid kätte ja ja panevad metsa ja hakkavad siis orienteeruma. Aga no kuidas meil see siis õnnestus, kõigepealt õnnestus sellepärast, et, et orienteerumisspordile oli väga suur rakenduslik tähtsus ja kui me propageeris, ütlesime, et Nõukogude Liidu ja Soomes see lõppes ju nõukogude liidule väga häbiväärselt, sellepärast nad ei osanud suusatada, ei osanud kaarti lugeda. Me rääkisime, et vaat niimoodi, et seal liidu kaitsevõime tõstmiseks niivõrd oluline ja no see oli, et miks meid lubati seal spordialasid harrastada. Aga lõpuks ma mõtlesin, pannakse ikka mind vangi, sellepärast et ikkagi neid kaarte kaotati ja ma olin ka üleliidulise võistluse keskkomisjoni liige. Ütlesin, et peaks kuidagi seda siis seadvustama. Teateid Balti riikides, need on ikka täiesti omaette liiduvaba, liikus õigusele palju suuremad, jäi meie siin-seal Moskvas midagi teha. Tõstatage see ikkagi ise üles. Ja meil oli tõesti ilus föderatsiooni blankett värviliselt trükitud ja kõik ja, ja mina siukse lihtsameelse inimesena kirjutasin siis kirja Nõukogude Liidu kindralstaabiülemale ja pani selle sisemus Tallinnas postkasti ja ja, ja mis ma oleks pidanud tegema kõige taga pihta, rääkima, peatreeneriga peatreener oleks selle viinud spordikomitee eriosakonda, seal oleks seda vaadatud arvutajatud e siis oleks pidanud minema, tähendab ka ministrite nõukogu eriosakond. Klauson oleks pidanud Allasele kirjutama ja muidugi ta poleks tulnud kunagi. Aga kõik asja naeruväärsem külg oli see, et me saimegi loa sellise kindralstaabiülem, see oli üle pika aja ainukene tark inimene, aga tal 54 aastane ja sai surma. Jugoslaavia sõitsid lennukiga vastu kaljut, muidu oleks äkki liidust asjad paremaks läinud. Või siis teine asi, et kangesti tahtsime jõuda rahvusvahelisele areenile. Aga polnud üle Liiduriski areeni veel. Ja siis ma võtsin kätte ja kutsusime kokku Tartus Üleliidulise orienteerumisspordi nõupidamis kutsusime kokku kõigis paikades Sverdlovski igast kohast. Aga kust mina, vaene mees, võisin teada noore poisi, näed, liiduvabariigil polnud üldse õigust üleliidulist nõupidamist korraldada. Kõigepealt kõik nõupidamised Eesti NSVs pidid olema partei keskkomitee plaanis ja üleliidulised nõupidamisel NLKP keskkomitee plaanis. See üritus toimub meil Tartus Park hotellis ja enne, kui see pihta hakkas, kolm meest kutsiimi välja ja sõimasid mind kaks tundi järgemööda. Üks oli partei keskvõiks, üks Tartu linna Covid sihiks oli vaid, see oli julgeolekust ilmselt. Aga point oli selles, et, et tegelikult nõupidamine toimus, võtsime vastu resolutsiooni ja see läkski üleliidulisele areenile. Ja loomulikult aeg läheb edasi ja ja kes mind enam varsti meelde tuletab, aga ikkagi see üsna raske asi sai käima pandud ja veel üks asi, mida ma tahaksin esile tõsta, need et ma suutsin kuuekümnendatel aastatel ühendada oma erialal pationäri geoloogias kõik balti vabariigiga naabruspiirkonnad sest mulle ei meeldinud see Moskva diktaat. Ja siis Läksime, leppisime leedulaste lätlasega kokku, et hakkame korraldama ekskursioone Balti territooriumil, aga läks igavaks meile. Ja siis me mõtlesime, et vallutan mõned alad juurde, kõige esimesena okupeerisime Nõukogude Karjala. Seal kasutasime selliseid. Piet oli 50. aastapäev, oli, just tuli ta tõu tiiduse vennasrahvaste sõpruse nimel, võtsime ta siis endale juurde. Siis me okupeerisime seejärel kohe Pihkva oblasti. Siis okupeerisime. Rohkem me väga palju ei tahtnud, sellepärast et Ukraina, Valgevene olid liiga suured ja Moskva oli ohtlik ja seetõttu minu enamus kõiki tähtsaid küsimusi lahendati mitte Moskvast, vaid Tallinnas. Ja nüüd sõitsin, mul on palju aunimetus, mul on tõesti üsna palju ja üks on see, et ma olen rahvusvahelise Gwaterini ajastu uurimise liidu auliige ja ma jõudsin Nõukogude delegatsioon ja kui sa mõtled auliikmeks, saab väikesest Eestist, siis sa sügavalt eksida. Aga ma sain sellepärast, et ma ikkagi olid rahvusvaheliselt tuntud teadlane, lussi, nõukogudedelegatsioone. Ma arvan niimoodi, et vaat need on võib-olla siuksed asjad, mis võiksid siis nagu äramärkimist leida, sellepärast et suurt osa nendest ju kuulajad ei tea. Aga kui ma hakkaksin rääkima väga palju teadvusest ja kõigist muudest asjadest, siis läheks igavaks. Räägime teaduse tegemisest mingil määral ma jäin praegu mõttesse, et humanitaarteadusi ja üldse kõiki teadusi tuli sellele seal ju teha vene keeles vähemalt kui artikleid ja ametlikke uurimistöid vormistada, et kas bioloogias oli see kuidagi lihtsam teha selles mõttes, et terminoloogiat võib-olla ei pidanud vähemalt nii kirjutama nagu eesti filoloog, eks ole ju vene keelde peale minnes või võis seal ka kuidagi teistmoodi mööda saada. Noh, jälle seal sügavalt eksid, sest geoloogia bioloogia sellepärast geoloogi Harju salastatud teadvus, sellepärast et Nõukogude liit, millega ta kauples, ta müüs relvi ja maavarasid ja seetõttu geoloogiale eraldati muidugi põhjendamatult palju raha omal ajal kuldaega ei tule geoloogiasse enam kunagi, kui oli nõukogude ajal. Ja nüüd on niimoodi, et geoloogia aluseks on juba see, et mis aluseks topograafilised kaardid. Ja seetõttu ei saanud ükski inimene geoloogia valdkonnas töötada, kui tal ei olnud sellist paberit, ime nimetati Topuskiks, aga see oli juba see, sa võisid töötada topograafiliste kaartidega, seal oli nagu eri fondades sa tohid karjuda loomulikult ja suur osa geoloogias ju kaitstud väitekiri olid ju kinnised väitekirjad, nii et siin oli olukord hoopis keerulisem. Aga tegeleda keelteoskus ei ole sugugi paha, sellepärast me kõneleme. Meil siin ahistatakse kohalikke venelasi ussi, Prafruski, aga tegelikult ju noortel venelastel on suured eelised noorte eestlaste eest, miks eestlased oskavad kahte keelt eesti keelt ja inglise keelt, aga noored venelased oskavad vene keelt, inglise keelt ja eesti keelt ja oskas päris ilusti. Ja kui eestlased ei hakka rohkem tähelepanu pööra vene keelele, mida on vaja, siis on väga suurt kahju. Ma ikka üsna sageli käega Vene raadios rääkimas ja söödi, et ainukene inimene, kes vene keelt pole ära unustanud, sest kui sa kuulad ikka ei meie ministrite ja tähtsate meeste esinemist vene keeles ikka piinlikkustunne tuleb peale. Nii et tegelikult geoloogiast sugugi lihtsam. No nagu ma aru saan, isegi keerulisem kohati ikka keerulisem. Jah. Aga kuidas see uurimise organiseerimine käis, ühesõnaga ma tahan tegelikult seda küsida, et sa oled päris palju nõukogude liidus ringi rännanud, et kas see oli rohkem huvide või samal ajal ka teadusega seotud. No kõigepealt on niimoodi, ma olen tõepoolest käinud kõigis kohtades, olgu siis Šukotka või Kamtšatka või, või Siberi piirkonnad ja omal ajal Kesk-Aasiat ja muud. Ja teine on see, et ma olin omal ajal sellist äss organisatsiooni nagu liige, mis oli Nõukogude liidus tratigraafia komitee, Gwaternali sektsioon. Ja geoloogilise töö aluseks on geoloogiline kaart. Kaarti peab tegema ühesuguste tingmärkide ja ühes uues trati graphise skeemi alusel ja seetõttu me käisime väga palju erinevates piirkondades, kus toimusid nõupidamised, ekskursioonid, seal ma sain käia ja teine osa oli, et kuhu ma muidu ei sattunud, seda ma tegin matkamisega, sest ma olen ju meistersportlane matkamises. Jaa, enamasti ma ühendasin need matkad ka selleks, et koguda materjali ja näha siis ka loodust paremini. Ausalt öeldes noh, me oleme ikka üsna kaua tuttavad ja sellepärast ma julgen ka nagu sind siin sinatada, aga seda ma sain ka alles teada, kui ma seda saadet ette valmistasin, et sa oled nii eesti meister jooksus kui eesti noorte rekordite omanik jooksus ja üldse kergejõustikud päris kõvasti teinud. No ma olin omal Tartu noortemeister, mitte kergejõustikus, ma olin Tartu noortemeister tennises, võrkpallis, suusatamises, kergejõustikus ja üsna palju kordi, aga esis arvestatav tegija. Ja võib-olla üks viimaseid minu võistlusi oli ka, et me püstitasime Tartu Ülikooli meeskonnaga kahel korral Eesti rekord neli kord 1500 meetri teatejooksus. Ja ega minust väga hea sportlast poleks tulnud, aga ilmselt oleks võinud neid häid kohti palju saada, aga ma ei saanud enam spordiga tegeleda, sellepärast et et olles geoloog, meil olid suvised välipraktikad. Pärast kolmandat neljandat kursust ma läksin juba maikuus Eestist minema ja tulin tagasi pärast oktoobripühi. Ma olin kahel aastal uraalides. Noh, ega seal noh, et mis mõte on teha kogu talv treeningut, kui sa võistelda ei saa. Aga ma olen tulnud Tšeljabinski oblasti kysiidi rajooni meistriks ja ajalehes oli suur minu piltimised klassiivi Peghia Roosu taktiku pakas Alpress viited passolgi Jevka Raukas, Anto restoranis katooriuv Peegi võido, võistleme myyjetrof, ma usun, et pole vaja tõlkida, mõned saavad sellest aru. See oli minu vist päris viimane võistlus kergejõustikus sellises ekspeditsiooni käigus või see oli jah, kummaline fraalides praktikale. Kalliskividest oled sa kirjutanud ka, kas see on seotud elukutsega või elukutse, tingis taolise huvi või kust see suund, nagu tekkis? No seda ma olen ka juba rääkinud, et et ega ma ei tahtnudki geoloogik saada. Ma tahtsin saada tuumafüüsikuks, sest et füüsika oli selline eriala, mis mulle meeldis meile väga tugev füüsikaõpetaja Lydia Tanime. Ja kuna ma lõpetasin kuldmedaliga ja vabariigid oli ka ette nähtud koht selle eriala, siis ma läksin Moskva ülikooli, andsin dokumendid sisse, keelumine Moskvas kuidagi meeldinud, tulin tagasi, miks ei meeldinud? Noh, kõigepealt on niimoodi, et kui sa lähed väikses Tartu linnas, Moskva sõidad korra metrooga õhtuks sul pea ju huugab ja tuiskab 1000 niimoodi, et sa ei tunnegi ennast enam inimesena peale selle, vot sel ajal oli Vika vaene elu ja ei olnud ühiselamuid ja ma võtsin siis korteri ühe vanamammi juurde. Ja nagu tead, sel ajal oli väga palju koisid Venemaal ja siis Stalin oli ja siis mind pandi sinna magama ühe magasin naftaliin lõhna sees ja mõtlesin, et kui ma pean aastate kaupa sellist lõhna taluma, siis ma suren maha. No tulin Tartusse tagasi ja ei osanud kuhugile minna, siis oli Kreinekeerimine füüsikul ise hea sõber. Ja kuidas Tartu füüsikaga oleks, ära sinna küll mine, Tartu füüsika nii nõrk, et ei maksa minna. Ja siis võtsin niuksed teadmiku ülikooli astujatele ja seal oli Spilt, et geoloogid välipraktikal Uurali mägedes, mõtlesin, et küll see võib tore olla, eluaeg muudkui matkad, seljakott seljas, tal niimoodi võtmis noor inimene mõtleb, läksin siis geoloogiamuuseumi ja see oli nii ka muuseum. Mõju oleks kohe peaaegu tagasi läinud, aga seal taga viimases oli üks selline lahtliku sõit kalliskivid ja vaat need kalliskivid mulle meeldisid. Ja siis seal oli veel mammutikihv, praeguseks on sära varastatud, aga aga siis need kalliskivid ja mõtlesin, et äkki on päris huvitav geoloogia ja kui teised läksid geoloogiliselt teades midagi, ma enne lugesin läbi Ferzmanni huvitava geokeemia, see oli ka päris huvitav. Nii ma sattusin geoloogiasse. Ja kuivõrd ma olen ise ka ikkagi kalliski palju kogunud, Ma olen näiteks, võtame kas või näis polaarUuralis, ma olen ikkagi väga seljakotitäierikkale kalliskive kaasa toonud ja muid asju ja välismaal käinud tehastes ja muuseumides. Vot see on üks minu selliseid hobisid olnud, aga no mitte muidugi põhiline tegevus. Kas mägedes ma olen täiesti profaan selles mõttes, kas niimoodi mägedes uurimisreisidel olles on lihtne neid vääriskive leida, mõtlen vääriskive, ma ei ütlegi kalliskive, sellepärast et tõenäoliselt on neid väga erinevas laadis. Ja no ma ütleksin kõigepealt niimoodi, et tark inimene läheb sinna, kus juba neid kaevandatakse ja me käisime lähispolaarkoraanis kolleeg Jüri kasega ja seal kaevandati ametist jaan Amyt, istun suukultusekivi paavstide ametis sõrmused ja ja peale selle ametist on veebruarikuus sündinute õnnekivi, ma olen veebruarist sündinud järelika, minu õnnekivi. Ja naised mõtlesid niimoodi, Edametistiga saab suurt suurt tasu, stame tüssas, tähendab ära purjuta. Et kui sa meestel ametüsti pulbrid palatale veini peeglisse, siis põrutab mehed viina joomist ära kaloikade elamus naisi teabe tega joodikut ümber kasvatada on väga raske. No ja seal oli ametiste kaevandus ja jälle sa mõtled, lihtsameelsed Lässis Nõukogude naiste tähendab meeleheaks ei, kogu selle kaevanduse toodangu ostis ära, on Assis ja selleks kõik nõukogude liidust välja ja nii nagu sa äkki mõtled, et Jakuutias on suured teemandileiukohad, et Nõukogude kauples nendega ei, sellepärast et debersi firma kontrollis kogu maailma teemanditoodangut nõu, Tiit müüs oma Jakuutia teemandid põrandaaluselt Londoni firmade kaudu, sest muidu ta ei saanud seal löögile. Nonii, ja ka seal niimodi ekuna una siis tahtis väga ilusaid kive. No seal oli kassid vähem ilusaid kive ja ja neid meil lubati koguda või seal samal ajal ma olen käinud Lõuna-Aafrika vabariigis selles kohas kuskohal siis meie see hügieeva pärit ja seal oli väga paljudest kivikirveid ja kivikirved oli lubatud sel juhul koguda, kui nad ei olnud paljandis, tähendab seda, et nende vanus ei olnud teada, kuskil vedelesid ja seetõttu ma olen saanud ka väga selliseid efektseid kivikirveid seal kaasa võtta. Ja sama on ka fauna kogumisega näiteks Eestis, et väärtus on sellisel faunale, mis on paljandiskusa täpselt kihi dateerida. Nii et tegelikult no neid abitiste ja suitskvartsi ja me tõime kaasa nendes kohtades, kus olid kaevandused ja kuna nõukogude ajal oli ju niimoodi, et kes põhiliselt ikkagi isiklikud tutvused ja piiritus ja kõik muud me saime väga hästi nende meestega seal läbi, et nad ei keelanud meil kaasa võtmast. Nii et kogu on päris vägev, vahetame teemat natukene kaasaja juurde, kuigi noh, mitte päris selles mõttes teemat ei vaheta, et hiljuti oli päris aktiivne põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamise arutamine ja selle plaani tegemine. Ja noh, ma tahan selle, meie maa varade tema juurde nüüd jõuda. Küll me jõuame otsapidi ka aatomielektrijaama juurde, aga kõigepealt kogu see põlevkivi plaan ja see arengukava ja sa arvad, kuidas selle kava koostamine läks ja kuidas see vaidlus on nüüd edasi läinud, sellepärast et seal ju käis 15000 tonni aastas 25000 tonni aastas 20000 tonni aastas. Kes saab, kui palju saab, läheb ta põlevkivi õliks, läheb ta siia, läheb ta tänna. Nii no kõigepealt Eestimaavaradega ma olen tõepoolest väga pikka aega tegelenud ja kui põlevkivist kõnelda tol ajal Teaduste Akadeemias akadeemik-sekretäri keskuleeris ju ka bioloogiat ja keemiat ja neid valdkondi ja ma olen praeguseni ajakirja põlevkivid või Sheis peatoimetaja. Ja ma olen suur põlevkivienergeetika patrioot, aga vastutuult on raske sülitada. Ma olen korduvalt öelnud, et ma nüüd ei tea, kumb on nüüd rumalam ühendus, kas oli omal ajal nõukogude liit või Euroopa liit. Mõlemates tuleb ju kuhjaga väga rumalaid, igasuguseid suuniseid ja kurb on see, et kui nõukogude ajal me neid ei täitnud. Me püüdsime kogu aeg ignoreerida Euroopa liidu rumalaid suuniseid. Me kipume entusiastlikult täitma, võtame kas ei kliimaga seonduvad probleemid ja manis põlevkivi riikliku arengukava töörühma juht. Ja tõepoolest, me töötasime väga viljakalt ja me siis jõudsime kokkuleppele, et Eestis peaks ülempiiri panema siis põlevkiviga on seotud ka paljud keskkonnaprobleemid ja sülepiiriks sai siis 20 miljonit tonni aastas. Ja meie töörühma liige oli ka Valdur Lahtvee, kes on väga tuntud ju praegu roheliste erakonna liige. Tema oli sellega esialgu nõus, aga siis nähtavasti roheliste erakonnas leiti, et 20 miljonit tonni on liiga palju ja majanduskorraga 15 ja mitte rohkem. No muidugi selge, 15-st meile ei jätku, sellepärast et kui me tahame ellu viia ikkagi programmi põlevkiviõli valmistamiseks, siis lihtsalt füüsiliselt sellest 15 miljonist tonnist ei jätku. Nüüd on nii, et kui me vaatame, mis toimub praegu siis süsihappegaasikvootide müügiga järjest rohkem ilmub artikleid, kus näitab, et kuidas teadlasena võltsinud tähendab kliima soojenemise küsimust, et tegelikult on ju aastast 97, pole mitte kliima meil soojenenud, paitan jahenenud ja sellest momendist peale, kui CO2 muutus äriobjektiks lakas seal olemas teadus. See on puht äriprogramm. Ja praegu, kui väita näiteks niimodi aines 20-st või 30-st kliimad mõjustavast faktorist ainult inimtekkeni süsihappegaas on piima muutsele oluline ja see on täielik ebateadus. Kõigepealt inimtekkelisi süsihappegaasi on suhteliselt vähe ja peale selle on palju teisi mõjuvaid faktoreid, aga samal ajal meie põlevkivi kaevandamine ja kasutan energeetikas on just selle löögi alla sattunud. Sellepärast et juhul kui Euroopa liit ei muuda oma seisukohti ma üldse ei imesta, kui näiteks ja aasta pärast või 10 aasta pärast. Euroopa parlament käseb kõigil eestlastel õhtu kella kuuest kuni hommikul kella kuueni lõkkeid põletava, selleks, et tõsta süsihappegaasi hulka atmosfääris kõike võib maailmas juhtuda siis me lihtsalt pärast aastat 2015 ei saa kasutada neid vanu põlevkivijaamu. Vanad põlevkivijamad lihtsalt tuleb sulgeda. Ja me Eesti energeetika arengukava on täielikult savijalgadel. Panin, osaleb paljudel Eesti energeetika arengukavades ja mitte ükski neist pole täitunud ja see on üks kõige kõrgemini ette valmistatud arengukava. Sellepärast et ikkagi esimesest jaanuarist 2016 pole meil ilma elektrita ja me saame, lekib vaid sel juhul, kui me seda saame oma sõbralikud naaberriigid, venelane ja miks eest Eesti Energia esialgsete kavadega pidi valmis kama kaks, 300 megavatti rist. Põlevkivijaamu 2011 kuni 2012 on selge, muidugi neid ei tule. Millal tuleb üks aastast 2015, aga ka selle finantseerimine on ju praegu küsimärgi all. Kas viie Eesti Energia börsile või mites riigil ju raha ei ole ja viimise vastu ollakse küllalt tugevasti? See tähendab seda, et meil on üldse võimsusi põlevkivienergeetikas 430 megavati ulatuses, mis muidugi meie vajadusi ei kata. Nüüd, kust osta elektrit, pole kuskilt osta, sellepärast et Soome on elektrit importima, mitte elektrit eksportima. Isegi Estlink 2000 valmis ikkagi meile sellest ei jätku. Leedu majandus kukub vastavalt pauguga kokku, sellepärast et Ignalina tuuma ja pannakse kinni ja Leedu peab kulutama 10 miljardit dollarit aastas selleks, et osta Venemaalt gaasi ja naftat. Elektri, nai ja millest nad kõnelevad, ei kuulu mitte Leedu riigile, kuulub Gazpromile. Läti olukorda, me teame, Eesti on ainukene, milles kuidagi hingitseb. Aga kui meil jääb elektri hind oluliselt kallimaks, räägitakse aastal 2013 juba 30 40 protsenti. Ja aastal 2016, kaks või kolm korda kallim, see oleks seda, et me hävitame ka selle tööstuse, mis on meil järgi jäänud, me oleme juba hävitanud peaaegu oma tööstuse peale selle kukub kokku meie põllumajandus. Ja see tähendab, kui kõneldakse, elektri hind, oluse tõuseb rahvale, see on lihtsalt valetamine, sellepäraseid, teisiti ei saa olla. Keskume Läheme põhjariikide elektrivõrku siis seal näiteks praeguste külmade ajal oli kuni 30 kuni 50 korda teatud aegade elektri hind kõrgem, kui on Eestis üldiselt on ikka kaks-kolm korda kõrgem. Nii et tegelikult on ikkagi niimoodi, et elektri hind ei saa mitte Kalineda ja seetõttu, kui ei oleks meil Euroopa Liidu poolseid takistusi ja siis me võiksime rahulikult 100 aastat oma põlevkivi põletada. Võiksime seda oma turgu kaitsta, ilusti edasi minna, aga ma ütlen, et vastu tuult sülitada raske, eriti kui meie riigijuhid ei tahagi selles suunas sülitada, vaid kõike väga kuulekalt täidavad. Nii et sa ei usu hästi sellesse seadusesse, mis nüüd äsja vastu võetud elektrituru avamise seadus, kus siis küll hääletati kord ühe, kord kahe selle katla ehitamise poolt, lõpuks ikka lepiti kahe katla peale kokku ja seal on mingi riigi dotatsioon ikkagi. No kõigepealt esimene asi on nii, et elektrituru avamise seal nõuab meil Euroopa Liit ja ta avatakse osaliselt ja loomulikult on see Eesti riigile mitte kasulik, vaid kahjulik. Sellepärast et muidu üks on see, et meil oleks energiakindlus olles põhjariikide võrgus. Aga niikuinii me ei saa ennast Vene võrgust lahti, see, meil on sinna 1000 megavatine ühendus. Ja peab ütlema, et praegu meie elektrisüsteem töötab väga hästi, ainult inimesed, kes ei tunne meie rekvisiidid teemi, võivad väita, et meil oleks raskusi näiteks Venemaaga leid ühenduste pidamisel. Selleks on, kui te lähete Eleringi kontorisse, vaadake, seal on, mine saldan, sa oled ajakirjanik, võib minna, kuidas on näidatud, täpselt, tähendab seina peal. Kuidas ühes kohas teises kohas elekter tuleb, kui tekivad mingid tõrked, kuskil need juba eos likvideeritakse juba Peterburis näiteks need Eesti seda peaaegu ei kannatagi. Nii et, et tegelikult ikkagi meid ootavad ees väga rasked ajad ja nüüd küsimus on selles, et kas teha üks või kaks katelt oleks muidugi võiks kaks katelt teha, aga samal ajal me üldse ei tea, milliseks lähevad need kvoodid ja kas need jaamad üldse tööle hakkavad, sellepärast see teema me miljard krooni aastas maksma, kui need jaamad ka ei töötanud. Nüüd need jamad kallid, et raha on võimalik saada kahel teel, üks on see, et riik maksaks, riigil raha ju ei ole, seda me teame. Teen on börsile viimine, aga börsile viimisega, milline hädaoht on meil i börsile mitte Eesti energialt, vaid me viimega, rahvale riigile kuuluva ressursis on põlevkivi. Põlevkivi on Eesti Energia juures ja viia rahva ressurss niimoodi tulule börsile. Vaat see on tähendab millega hästi nõus ei saa olla. Kui eraldaksime Eesti põlevkivi Eesti energiast 1000, siis oleks teine asi, aga siis ei taha seda Eesti energialt keegi, tal pole väärtust. Aga kui see jutt, et me tuleme toime ja mitte midagi sellist nii musta juhtu nagu sa praegu räägid, kas see on siis see, et inimesed ei saa aru või nad lihtsalt nii-öelda viilivad tulevikuperspektiividest kõrvale ja pigistavad silmad kinni, pistavad pea liiva alla. Kas sa tõesti usud seda, mis ajalehes kirjutatakse, kui saab poolt, usud, oled veel poolega petta saanud, teine asi, kui minister valetab, kas minister vastutab millegi eest? Ta ei vastuta mitte millegi ees, sellepärast et mõne aasta pärast on teine minister ja, ja see, see ei maksa mitte midagi, seetõttu on kõige lihtsam ongi poliitikute valetada, sellepärast et tal ei vastuta mitte millegi eest. Ja see ongi tähendab niimoodi, et et kui omal ajal nõukogude liitu ma ei hakka nüüd uudiidu kiitma, aga omal ajal kõnelesin energeetika, siis ma kõnelesin spetsialistidega kellelegi mani kõnelenud ja ega ma ei taha pahasti öelda, kõik, ma pean väga lugu spordist ma ise spordi, et ühel juhul räägime kümnevõistleja, aga teised ju räägime vasaraheitjaga, kolmandal Rakvere teatri näitleja, aga, aga nemad otsustavad ju küsimust, nemad on riigikogu liikmed ja asjast mitte midagi teades tõstavad nad käe või vajutad nupule ja nii tehakse Eestis seadusi ja ma usun, et, et oma kõrges eas nii kõrge polegi mina, aga sa võiksid juba seda mehhanismi aru saada ja sellepärast ma ei saagi minna poliitikasse. Sellepärast otsekohe, kui ma astuksin mingisse erakonda. Ma ei saa enam ju tõtt rääkida ja ma ei saa kunagi olema ka nõuda, sa tunned mind nõukogude ka, ma olin siis ka küllaltki dissidendid. Mäletad, et kui öeldakse ühil, näidake mulle rohelist pliiatsi teisel punast viia, siis ma peaks niimoodi hääletama savale, kui ma tean, et see, mida tahetakse, on vale. Hiljuti küsisin ühe ministeeriumi asekantsleri käest, kas sa ise usud ka, mis sa räägid? Ta ütles nii et. Aga miks ma peaks uskuma? Ma olen riigiametnik, ma räägin seda, mida ma pean rääkima ja selles ongi kogu tõde. No 16.-ks aastaks, kui see krahh saabub, meil muidugi aatomielektrijaama ei ole ja tõenäoliselt me ei ole teda veel alustanud ehitamistki, aga mis sa arvad, kas tuleb? No see tuleb kindlasti, aga nüüd ma räägin natuke ajalugu, sellepärast et et no ma tean, et meil on siuksed, peksupoisid olemas, tähendab Eesti riigis nagu on Edgar Savisaar näiteks aga Edgar Savisaar oli aastatel 89 kuni 90 Eesti NSV riikliku plaanikomitee esimees. Ja tema allkirjaga moodustati energeetika arengukava väljatöötamise töörühm aastani 2030 ja tema allkirjastatud dokumendiga, siis moodustati töörühm välja töötamaks Eesti energia arengukava energeetika arengukava aastani 2030. Ja selles arengukavas oli selgesti juba seest tuumajaama rajamise vajalikkus jaani sees, niimoodi, et tuumajaama esimene plokk peaks käima minema aastatel 2010 kuni 2015. Seda võib igaüks lugeda seda dokumenti ja see on nii, et me oleme 20 aastat maha maganud ja meil on selliseid, kuidas öelda nüüd kritiseerijaid ja tühje jutu ajajaid on sadu ja tuhandeid. Ja kui ma läheks selle programmi ellu viinud, oleks meil tuumajaam juba olemas. Ja nüüd, kui me vaatame, mis toimub maailmas selle pärast, mitte ühtegi teist energeetikaliik ei ole, kus suhteliselt kiiresti on võimalik saavutada suuri võimsusi ja kui meil oleks tuumajaam, mis meid siis või mis me võiksime teha, võiks näiteks viia kogu Tallinna elektriküttele, ei saastaks keskkonda, koguma transpordi elektrile ja sa mäletad, võib-olla nagu tal on, on see trollibussi diil Jalta Simferoopol, kes oli juba trollibuss, sõitis elektriga, peseme kõik panna elektri peale kogu oma transpordielektrile. Juhul kui Meie suveperioodil jääb elektrit üle ja siis me võime näiteks hakata tootma puhast vesinikku või puhast fosforiit fosforiidivarud küllaltki suured. Ja, ja sellepärast ongi, et, et kui me näiteks hakkasime käiku rakendada vesinikuautosid ja muud vesinik on kõige püsivam ühend ja näiteks seda saada veest vesiniku kätte seest võib kulutada energiat rohkem, kui me tagasi saame ja seal saab teha sel juhul koni, energia ülejääk ja seda kõike oleks võimalik Eestis teha. Ja peale selle me lihtsalt füüsiliselt ei jätku seda energiat, mida meil mida vaja läheb, sellepärast et see on ju täiesti kohe selline luul, teeb Me tahaksime kattuma vaheliselt tuulega 50 protsendi tuult meie võrku üles panna on juba kahjur tegelikult teiseks tuul on ju kõige kallim energia liik üldse. 200 calling on tuumaenergeetika ja, ja peale selle ma ei tea, kui rikas sa oled, aga sinu taskust võetakse ju iga päev võetakse raha taastuvenergeetika edendamiseks. Saksamaa eraldab taastuvenergeetika edendamiseks igal aastal 500 miljonit eurot ja ma olen alati seda saab teha vaid väga rikas, väga rumal riik. Eesti on vaene ja ta ei pea olema sama rumal, kes kõik energeetika-le tiigid peavad olema konkurentsivõimelised. Ja nüüd praegu me kõnelesime sees see täiendus, mis oli, kas põletada Narva jaamades palgipuitu või mitte, sest meil oli alguses juttu, et rämpspuit, keegi ei hakka rämpspuit välja vedama, põletama seega lihtsam põletada palgipuitu seepärast, et selleks makstakse ju dotatsiooni ja nüüd on niimoodi, et kui me võtame koostootmisjaamad jaama võimsus on 75 megavati sees, 50 on soojust ja 25 on elektrit. Ja loomulikult kui Narva jaamades tähendab selles katlas, mis Narva linna soojusega toidab, seal loomulikult võib kasutada maksta dotatsiooni. Aga lihtsalt selleks, et me ei kütaksime õhku ja vett, selleks pole seda vaja. Nüüd teine asi on see, kas oled mõelnud kunagi Tallinnas on Mustamäe siis nüüd soojusjaam, see on üks kõige suuremaid Nõukogude rumalusi, sellepärast et sellist jaama võis ehitada jällegi rumal ja rikas yht, nagu nõukogude liit rikastab muidugi jutumärkides. Ja see kohe oleks pidanud jääma tegema, mis toodab üheaegselt nii elektrit kui ka soojust. Aga Mustamäe on ju klassikaline näide, kuidas ei tohi teha. Ja sellepärast on ka niimoodi, et kaneezed, naise Narva näide, mis oli, on et nii ei tohiks teha. Aga see väide, et palk on kasulikum ikkagi müüa palkideks Kuule, aga miks sa tehakse palgiturg on ka, et ta on ju raske, aga teine asi on seda, et et jällegi on, mul pole midagi selle vastu, kui tähendab seda, puitu põletatakse Narvas, kui mina ei peaks oma taskust sellele peale maksma. Isad ostetakse turuhinnaga, ostetakse kokku, puitu, köetakse ära laavajaamades, kõik on korras. Ja ma ei ole ka tuuleenergia vastu. Aga see, et ma pean täiendavalt ärikatele peale maksma selle eest ma olen sellele vastu ja kõik peab olema konkurentsivõimeline. Vaba turu põhimõtted peavad olema. Kuidas sa kommenteerid seda seisukohta, et noh, mõned tuuleenergiavastased on öelnud, et kogu selle tuulikute generaatorite tootmine ei ole ka kaugeltki keskkonnasõbralik No ma ütleksin niimoodi, et, et Eesti tööstus on üsna viletsad järjel ja nagu sa tead, meil ju siinsamas Tallinna külje all pannakse neid kokku peale selle on ju küllalt suurtes raskustes ka Balti laevaremonditehas, nii nagu on ka ju Loksa ja kui nemad toodavad jällegi rumalatele riikidele tähendab avamere tuuleparkide aluseid, siis saavad meie inimese tööd ja maksumaksja maksab siis oma makse ja Eesti riik edeneb, nii et ma ei taha igale asjale nagu ei saa öelda, et kas on halb või hea, siis me peame alati vaatama, mis on Eesti riigile ja eesti rahvale kasulik. Sest kui me kõneleme näiteks Tiimase süsihappegaasist ja loomulikult me ei tohi paisata süsihappegaasi õhku ja inimese tervisele kahjulik. Ja me ei pea mitte kõnelema kiima muutustest, vaid seda, et me peale selle raha, mis me praegu mõttetult kulutame võitlusest piimaga, me peame me keskkonnakaitsesse, tervishoidu, sotsiaalabisse, selles on probleem. Oled öelnud, et viimaste kümnendite kõige arulagedam loosung ongi, et me peame võitlema kliimamuutustega, aga see on nüüd juba nii laialdane muutus, et seda on nagu kuidagi kummaline äriks pidada, et need ei ole ju ometi kõik ärimehed ja nad ei saa, sest kõik otseselt Nad ei ole selle CO2-ga seotud, kes peavad neid kliimakonverents, askeldavad ja tegelevad sellega. No kõigepealt on niimoodi, et kliimapaneel Ameerika ühendriigid on toetanud neid uuringud aastas miljardi dollariga. Järelikult on, see on ikkagi teadlastele kasulik, kes seda tööd teevad? Ma olin möödunud aastal rahvusvahelise suurte järvede nõupidamisel Rootsis noortalias ja seal oli praktiliselt iga ettekanne. Näiteks kujutame ette monteerija järve veetase muutuse seoses globaalse kliimamuutustega kuni leidus, nagu sa tead seda ju muinasjuttu kojas, kuningas on alasti, üks lapsist, ta julgeb alasti tuis vene mees pistis, et mida te kogu aeg seal rumalusi räägite. Mina uurin Äänisjärve jäänisele, vee temperatuur tõuseb sellepärast, sest seal on Petroskovilin kõrval, kes seda kogu aeg teeb. Nüüd teine on see, et miks Tallinna laht siis varem jääst vabaks nagu tohutu laevaliiklus vanasti ei olnud peale sideme solki Tallinna lahte, keska sulatab seda asja. Ja nüüd ongi niimoodi, et kui me võtame oma kiimaread siis omal ajal mõõdeti ju viimad temperatuuri Tartus Toomemäel, aga linnas on alati temperatuur hoopis teistsugune kui vabas looduses. Praegu mõõdetakse seda Tõraveres. Nüüd teine asi on see, et maakera keskmine temperatuur viimase 100 aasta jooksul suurenes nulli koma 45 kraadi võrra. Kuidas on seda võimalik saavutada? Sellepärast, et 100 aastat tagasi mõõdeti ju kraadiklaasiga, kus oli ühe kraadise täpsusega peale selle, kui siberi peale oli kolm ilmajaama ookeanis polnud üldse mingisuguseid viima jaamu. Ja kui vahel mõni kapteniga mõõtis jaagu kapten oli purjus, pootsmani mõõda sina kui poosnoliga purjes, siis ütles marsusele, sellega mõõdeti ühe kraadise skaalaga mõtet, seda. Ja seetõttu kõik need asjad on interpretatsioonis. Teine, ma olen ise olnud suurtes tiime uurimiskeskustes Hamburgis, kus on kõige suurem superarvutid. Aga kuidas saadakse arvutitulemusse seid, programmi söödab siis inimene. Ja kui inimene sõidab programmi, kus ta näitab olulise mõjurina süsihappegaasi, paneb kõrvale temperatuuride õuda, saabki selle tulemuse pidada, tahab saada. Ja sina, kui tavaline lehelugeja pead seda uskuma, aga nüüd hakkab asi minema, aga nüüd teise äärmusse, mida ma väga ei tahaks. Sellepärast et pole mõtet eitada kliima jahenemist või soojenemist, vaid on vaja leida tegelikud põhjused. Ja seda ma olen öelnud. Diaalse peaks uurima tegelikke põhjusi, aga mitte fantaseerima arvutiga. Ja teine on see oluline kiimad kujundav faktor, nimetatud suur ookeanikonveier, see on minu osa, on ka golfi hoovus ja sellest suured ookeanikonveierid eraldub tunduvalt rohkem veeauru süsihappegaasi. Kõike kui inimtegevus suudab seda õhku paisata. Asemel võiksid teadlased korralikud uurida, ookeanikonveieri piss praktiliselt uurimata. No, ma ei tea, see läheb veidi meie teemast kõrvale, aga ma ütleks, et noh, siin on üldse palju pseudotegemisi ja pseudoloosungeid, et kui me ütleme, et hoidke valgust kokku ja lahkudes kustutage valgus, siis see kõik oli ennem jõuluid, kui on tohutud tuled igal pool ja suured ilutulestikud või kui me räägime bensiiniga kodust ja samal ajal, noh ma ei tea, korraldame vormel ühe võistlusi või arendame aktiivselt sõjaväe tehnikat, noh, seal on raha piiramatult. No ma olen öelnud ja see Kopenhaageni kliimakonverents oli klassikaline näide, kuidas ei tohi üritusi korraldada ja samal ajal näidati televisioonis, kuidas ta kogu Kopenhaagen särab lampide, lampide ühes kohas, kuused on tohutute pirnidega üle külvatud ja peale seda, kui sa kujutad ette 15000 delegaati 15000 külalist, 1000 politseinikku ja siis see on klassikaline näide, kuidas taastati keskkonda ja tegelikult midagi ei saavutatud. Ma ise osalesin 1962. aastal Rio de Janeiros kliima- või keskkonna tippkonverentsil ja kus võeti vastu ka kliimakonventsiooni ja säästva arengu põhimõtted ja riigis mitmegi. Konventsioon. See oli eelmine konventsioon ennem geotud. Jah, jah, ja see oli kõikme, mahtusime lõppistungil ühte saali, seal oli Bush seeniori ja, ja seal oli Fidel Castro ja olid kõik puudjaga, mina, väikemees sealjuures ja kõik. Ja sellel olid tulemusi, aga 15000 delegaadi ka konverents pole üldse mittejuhitav, kes on ju tsirkus tegelikult. Ma tuleks korraks selle juurde siiski. Et säästupirnid on kõigepealt on niimoodi, et et säästupirn pole halb, aga samal ajal oleks pidanud seda tegema propagandat. Nii et inimesed, ostke säästupirne, sest säästupirn on kasulik ja parem mitte keelata hõõglampide ostmine või tootmine. Ja mina ütleks ausalt, et mina oleksin küll suure osa leidunud lampe kokku ja ta on ju oluliselt odavamalt, kui säästulambid mulle otsa lõppes. Male Venemaale ostan juurde. Sellepärast et minule pole küll see propaganda veel jõudnud, et säästulamp on oluliselt parem, kui on õelam. Eriti kui ta on toas, kus sa pead teda edasi-tagasi klõpsama. Ei, mitte seda ainult, vaid tegelikult Eestis on ikkagi jahe kliima ja kui see läheb soojuseks talve ajal, no see on ükskõik, kas ma kütan siis ta kaminat või ma kütan siis seda õhku klapiga. Aga kui see aatomielektrijaam tuli nii-öelda jutuks juba 90. aastal, siis loomulikult, siis oleks asi otsustatud teistmoodi praegu meie demokraatia, nagu sa tead juba nii kaugele arenenud, et meil ei saa prügimäge teha kuskile, rääkimata siis elektrijaamast ja võib-olla jõuame ka selle Jõelähtme kaevanduse teemani, aga ma ütleks, et praegu on üldse keeruline, et kui tõenäoliseks sa üldse pead, et seda aatomielektrijaama ideed on võimalik läbi suruda, sellepärast et nii kasulikuks, kui teda kogu Wabariigi elanikkond peab, aga see küla, kuhu äärde teda tahetakse teha, hääletab kindlasti 90 protsenti vastu? Ei, palun sinna, teise küla taha. Kõigepealt, ma ütleksin, et kõik sõltub, kuidas seda vastab, propagandat tehakse, meil on palju võimalik õppida soomlastelt. Soomlased olid Kalbist tuumajaama astunud ja soomlased alustasid õpilastest, käisid koolides, rääkisid õpilastele ja õpilasteks koju, rääkisid tuumajaamale ja asi ema, eestlased ei ole pea suu kinni ja muid sead naha peale. Jälle poetab tagasi ja tema sai ka jaga mitte midagi ja tegelikult ega me neid vanemat generatsiooni ümber ei kasvata. Ma toon ühe näite, ma olen palju käinud koolides tuumajaamast rääkimas. Käisin näiteks Kadrioru Saksa gümnaasiumis ja enne oma ettekande alguses küsisin kalid õpilasi, tõstke käsi püsti, kes on ESC tuumajaama rajamise poolt, mitte üht teateid, just ma tegin oma ettekande ära, kes on pooltsada protsenti kõik poolt ja see näitab, kuidas ongi võimalik inimestega manipuleerida. Mingit rahvahääletust muidugi ei ole vaja ja rahvas on täielikult manipuleeritav ja peale selle, kui otsustavad inimesed, kes seda küsimust ei jaganud. Me oleme valinud endale esinduskogu Parlamendi riigikogu on olemas valitsused ja selle peab lahendama ikkagi valitsus ja võib-olla ka siis ikkagi riigikogu toetusega ja siin on täis lihtsalt sellised reeglid, et kus ta peab olema, ta peab olema kohas, kus on jahutusvee saamise võimalus, noh ikkagi veekogu. No Eestist antud juhul Põhja-Eestis ta peab olema suure tarbija lähikonnas, on selge, et Volvo Tallinna lähikonnas viia teda näiteks suurele Pakrile ja hakata sealt siis toru kaudu soojus Tallinnasse tooma, see vist väga tark ei ole, peale selle suurele pakile peame tegema üle Kurkse väina tammi võimsa autode ja ka raudtee. Ja kui sa kujutad ette, kui kalliks see kõik läheb ja peame ju linna laiama sinna, seepärast ei pääse kuskile elama. Ja kõigis maailma riikides ei ole ju sihukest inimtühja piirkonda, kui Eesti kõigis kohtades on tuumajaamas linnade kõrval millele Steineri tuumajaam Sosnovõi Bori linna kõrval mine siis ükskõik millise Euroopa linnal on ju kõrval ja see on täiesti ükskõik, et kas, kui peaks midagi juhtuma, et kas sa oled siis 300 meetri kaugusel või tähendab, oled 300 kilomeetri kaugusel, mingisugust vahet ei ole. Aga seda ei juhtu. Tänapäeva tuumajaamad ei saa juhtuda seda, mis juhtus, tähendab Tšernobõlis lihtsalt seda võimalust ei ole käsitsi juhtimise võimalust ja peale selle on ka väga palju igasuguseid neid takistavaid meetmeid. Ja nüüd on selles, et Te, loomulikult inimesed on vastu, aga võtame ta vastu asjatundmatuse ees, sellepärast kui sa vaatasteeri tehas, mis omal ajal nõu käik, mis oli ka ohutu, täiesti inimesed suutsid ikkagi põhja lasta. Ja mina olen öelnud nii, et Eesti rahvas ei väärigi paremat elu. Sellepärast et ükskõik milline vald tahab midagi ellu viia. Olgu see siis kas lubjakivi, kaevandamine või mingi muu asi, igale asjale on rahvas vastu. Senine rahvas ei vääri ojade elu, enne kui me hakkame ikkagi toetama vajalikke asju. Kõneldakse seda, et, et need ei olegi tööstust vaja, sees pole, ei tuumajaamade energiat vaja, aga me ega me ei ela metsa ilusate naiste müügist vaid meil on ikkagi vaja tööstust. Et ükski riik, kes ei tooda, ei ole jätkusuutlik. Eesti ei ole jätkusuutlik, kui ta ei tooda. Aga nüüd selle Jõelähtme kaevanduse juurde tulles on seesama rida täpselt ju. Täpselt sama rida, sellepärast näiteks on nii, et minu arvates on kõige keskkonnasõbralikum projekt, mis me üldse oleme välja pakkunud, sellepärast et kui me saame käiku rakendada graniidikaevanduse, siis jääb meil ju väga palju madalaid lubjakivi kaevandusi raiemalt keskkonda 100 paremini säästa. Nüüd teine on see, et öödaksime, võtame ära kogu Põhja-Eesti veekui, me sinna rajame kaevanduse. Selle kohta tule jumal appi, sellepärast et ei ole võimalik maavara kaevandada vee all. Me peame vee erimineerima, seal minnakse Kesooniga läbi ja veest elimineeritakse ja peale selle müra ta müra ei ole, sest purustamine maal. Ja seetõttu ta on nii, et ta on täiesti keskkonnasõbralikke ja peale selle siis ma olen kestnud mõju hinnangul käisin, kus siis tuleb ema lapsega, karjub, et ma ostsin siia maja ehitasin ja ja nüüd te tahate maja alust ära õõnestada, see maja on kolme poole kilomeetri kaugusel, peseme kaevandada ainult mäeeraldise piires ja see on väga väike. Me eraldis nüüd teine on see, et ostame Soomest. Aga miks te arvate, soomlane tahab auku oma maasse? Vaat see on just täpselt niimoodi, et peaasi minu juurde ei tule. Aga soomlasele võib tema ehitada küll ja sellepärast ongi, et selleks ongi vabariigi valitsus peab lahendama targalt, mõistlikud ja jõuliselt. Kas see v elimineerimine projekti väga palju kallimaks? Vader teisiti üldse pole võimalik, sellepärast et ma sain aru, aga kuidas seda tehakse? Ei no sa lähed sügavamale, tähendab niimoodi ja lihtsalt siis ükskõik, ta tähendab, kas metall või siis sa betoneerida kohe ära lehed veekihist läbi ja ongi, ega sinna enam kuskilt vett sisse tulla ei saa, muidu pole üldse võimalik. Sellepärast et kui me võtame ka põlevkivi kaevandamise, kuidas sa kaevandad põlevkivi, pumpad vee välja ja ega see vesi ei lähe kaduma, aga nüüd öeldakse, et me kulutame vett palju, aga sellest ongi, et maavara kaevandamiseks on esivaja välja pumbata, aga meil oli vaja pumbata, siis sinna vesi juurde ei tule. Saade hakkab nagu lõpupoole minema. No see on üks projekt praegu, millega sa ilmselt tegeledki sedasama Jõelähtme kaevanduse rida, ma eeldan, et see on üks su praegustest muredest, aga mis on need asjad, millega üldse akadeemik Raukas praegu oma pead vaevab või tegeleb? Vaat mina kuulun nende teadlaste hulka, kes arvavad ja asetab mingit kasu ka olema. Tähendab, meil praegu räägitakse nimetatud siisitamisest, kõik peavad siis kirjutama hästi palju artikleid rahvusvahel levikuga ajakirjades, aga samal ajal kassest artiklis ka mingit kasu olnud selle vastu keegi huvi ei tunne, dist arvu peetakse silmas ja mina olen tõesti kirjutanud palju artikleid. Ma olen kirjutanud artikleid, mul on kirjutatud Argentiinas ja Lõuna-Koreas ja Uus-Meremaal ja kõigis kohtades, mis on võimalikud siin peale väga siuhti juhtiva teadusmaade. Ja seal ei loe keegi minu artiklist, sest Eesti asi huvitadele Eestis keegi ei teagi, et ma olen seal kirjutanud selle artikli. Ja sellepärast ongi, tähendab, et, et kui me võtame kõik eesti sihukesed tuntumad teadlased nagu näiteks akadeemik, Madisson või alume ega nemad ei saaks ju enam akadeemikust asja, siis nad ei saaks doktoriks Ena. Sest nemad tegid tõsist teadust, näiteks kui Madisson ehitas suured sillad üle Siberi jõgede. Aga mis tähtsust sellel on ta tänaversiisitamise kõrval ja seepärast, et ma mõtlen ikkagi niimoodi, et et ma kirjutan neid artikliga üsna palju, aga samal ajal ikka midagi peab ka sees Eesti riigile rahvale kasu tulema. Ja tõenäoliselt nii see graniidikaevandus kui ka tuumajaam saavad äkki valmis, kummid enam elus ei ole, aga ma arvan ikkagi, et midagi on ikkagi tehtud. Ja sa arvad sellest seadusest, mida riigikogu hiljuti vastu võttis ja mis võimaldab nüüd meil akadeemikute arvu suurendada? No tegelikult ma arvan, et seal ei olnud üldse mingisugust mõtet, sellepärast et kõik me valime näiteks 50 aasta akadeemiku ja varsti on ka 70, ega ta kuhugi ei pääse, aga küsimus on selles, et me vaatame oma akadeemikute vanuselist struktuuri. Vaat meil on väga palju akadeemikuid, kes on sündinud 26 kuni 30. See on sellepärast, et see on pärastsõja aastatel tõesti andekad noored inimesed, kes tulid teadvusse kaisi kiiresti kandidaadikraadi, doktorikraadini valiti akadeemia liikmeteks ja praegu kukub neid välja, tähendab tohutul hulgal. Sellepärast et praegu võtame kas või kõige hilisemad, tähendab surmad, Academy Mereste, akadeemik Reintam, akadeemik Palm ja neid kukub välja veel ka teisi, muidugi halb on seda ütelda, et mina olen varsti nende seas, aga küsimus on selles, et Eestis ei olegi ju nii palju selliseid tublisid teadlasi, keda akadeemikuks valida. Et mis vahe on professori akadeemik vahel juures on see, et professor on inimene, kes peab enda erialast võitlema, ta peabki teiste jalga taha panema, selleks, et saada saada teadusfinantseerimist. Aga akadeemik peab olema laia silmaringiga inimene, kes näeks Eesti teadust tervikuna ja näeks ka Eesti majandusse kultuuri tervikuna. Ja kui sa nüüd ikka üle vaadata, ega neid väga palju ei ole, keda valida, ma arvan ikka, pigem tegime defitsiit nende inimeste osas, keda valida, kui see meil kohti vähe oleks. Akadeemik Raukas, juhtisin tähelepanu oma vanusele, ma arvan, et selle nii-öelda, kuna sellest tuleb ka kohe nagunii juttu, et meie saade ei ole küll sellele pühendatud, aga reedel, kui ta eetrisse läheb, ma arvan, et see ei ole ka saladus, et me päris otse-eetris ei ole reede õhtul me tegime selle mõne päeva ette, siis veel mõne päeva pärast on teil juubel. Nii et noh, 75 ei ole kaugeltki see juubel ja 35 see sünniaasta mis peaks veel mõtlema, et teine aatomielektrijaama ärad, tont seda teab, ütleme me niimoodi, aga igal juhul palju õnne juubeliks ja palju jõudu.